· 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) sõjaline organisatsioon, loodi kartusest Saksamaa eest. Natukene vähendada potensiaalset hirmu Saksamaa eest. Suht mõttetu pärast NATO loomist. Koostööd sellest raames ei tehtud. · 1949 NATO loomine domineerib · 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) ei ole EL seotud. Eraldi seisev rahvusvaheline organisatsioon inimõigused, vabadused, edendamine. Enne söe- ja teraseühendust: usa huvid ja sekkumine; puhtfüüsiliselt, et ei lase NL edasi liikuda. 50ndal aastal oli Korea sõda. Usa ei saanud hoida sp oma suuri vägesid Euroopas. Sellest sõltus NATO loomine. Usa ja lääne-riikide vahel leping, et kui rünnatakse, siis minnakse kaitsma. See oli sõnum, mis oli tol ajal selgelt suunatud Moskvasse. See oli ka peamisi argumente, miks külm sõda jäi külmaks, mitte ei läinud kuumaks
Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus, president, maavalitsus, teised põhiseaduslikud võimuasutused. Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded. EV õigus- ja kohtusüsteem. Anglosaksi ja germaani õigussüsteem. Eesti põhiseadus. Kodanike ja välismaalaste jaoks kehtivad õigused ja vabadused. Kodanike osalemine avalikus elus. Demokraatia põhimõtted ja säilimise tugisambad. Kodanikuühiskond. Ühiskonnaelus osalemise võimalused. Huvi- ja survegrupid. Valimised. Valimiste vajalikkus. Üldmõisted. Valimisõiguse ajaloost. Valimissüsteemid: enamusvalimised ja võrdelised valimised. EV Riigikogu valimised. Kohalike volikogude valimised. Poliitilised voolud enne ja nüüd. Erakonnad. Poliitiline skaala. Parem- ja vasakpoolsuse mõiste tekkimine. Alalhoidlikkus ja vabameelsus 18
toetusel ründasid töölised ja södurid pealinna, mille nad enda kätte ka said.Kaksikvõim Venemaal Pärast keisrivõimu langemist kujunes Venemaal kaksikvõim, mis jagunes tööliste ja soldatite nõukogudes ning Ajutiseks Valitsuseks. Esimene mainitust, Petrogardi Nõukogu saatis oma esindajaks Aleksandr Kerenski, mille lubadus oli toetada valitsust vördväärselt rahva tahte täitmisega. Ajutine Valitsus lubad tagada demokraatlikud vabadused ja kokku kutsuda Asutava Kogu. Sõda Saksamaaga siiski jätkus. Ajutise Valitsuse liberaalsed sammud suurendasid aga anarhiat, ning Ajutise Valitsuse autoriteet langes. Poliitiline elu muutus kaksikvõimul väga kirevaks, tõsis esile neli parteid,mis jagunes kadetideks, esseerideks, vähemlasteks ja enamlasteks. Viimse eesmärgiks oli kehtestada sotsialistlik Venemaa.Oktoobripööre Venemaal, ,selle tulemused, Bresti rahu Sügiseks oli Ajutise
toomine ja kodutööndus, sai industriaalmaa, kus peremehetses ning andis tooni suurkapital. Fiasko Samaaegselt toimus kapitalismi kiire areng ka Venemaal. Kapitalismi ülekasvamine imperialismiks teravdas kõiki vastuolusid, kaasa arvatud vastuolusid tsarismi ning rõhutud rahvaste vahel. Sellest algas ka pealetung Soome autonoomiale. 1899.aastal tsaari manifestiga allutati Soome seadusandlus ülevenemaalisele seadusandlusele. Eesmärk oli sellel vaid üks võtta Soomelt ka need vähesed vabadused, mis talle olid jäetud, ning muuta ta tsaaririigi õigusteta provintsiks. 20.sajand Soomes Rõhumisaja jätk 20. sajandi alguses jätkus Soomes rõhumisaeg. 1905.aastal võtsid soomlased koos kõigi Venemaa töölistega osa üldstreigist. Soomele tõi revolutsioon hetkelist kasu Soome sai uue põhiseaduse, see lubas üldist valimisõigust ja ühekojalise Eduskunna moodustamist. Hingetõmbeaeg oli selgi korral lühike käiku läksid piiramised, keelud, nõudmised ja käsud. 1910
Prantsuse valgustajatele andis tõuke kokkupuude Inglismaaga, kuhu sõideti tutvuma vabade poliitilise korralduse ja uute ideedega, et kogu Euroopa saaks nendest prantsuse keeles teada. Uus riigivõimu käsitus: Inglane Thomas Hobbes (1588-1679) väitis, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Oma põhitöös "Leviathan" (1651) kirjeldas Hobbes ühiskonda kui "kõikide sõda kõikide vastu", mille lõpetamiseks lõid inimesed ühiskondliku lepinguga riigivõimu, ohverdades vabadused piiramatu võimuga valitsejale. Hobbesi käsitus monarhi võimust ei erinenud oluliselt Jean Bodini omast. Ka Hobbes pidas oluliseks, et monarhi kätte oleks koondunud nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Kõrvuti õigusega valitseda lasus valitsejal Hobbesi järgi ka kohustus kindlustada alamate julgeolek. Ühiskondliku lepingu teooriat arendas edasi John Locke (1632-1704). Locke leidis, et riigieelne ühiskond polnud üldse vaenulik, inimesed olid sündinud vabana
Orjapidamise ja sunniviisilise töö keeld 1. Kedagi ei tohi pidada orjuses ega sunduses. 2. Kelleltki ei tohi nõuda sunniviisilist või kohustuslikku töötamist. 3. Inimkaubandus on keelatud. 30.3.2010 ET Euroopa Liidu Teataja C 83/393 II JAOTIS VABADUSED Artikkel 6 Õigus vabadusele ja turvalisusele Igaühel on õigus isikuvabadusele ja turvalisusele. Artikkel 7 Era- ja perekonnaelu austamine Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladust. Artikkel 8
Igaühel peavad olema kõik selle deklaratsiooniga välja kuulutatud Artikkel 14. Diskrimineerimise keelamine õigused ja vabadused, olenemata rassist, nahavärvusest, soost, keelest, Konventsioonis sätestatud õiguste ja vabaduste kasutamine tagatakse usulistest, poliitilistest või muudest veendumustest, rahvuslikust või PS § 12 ilma mingi diskrimineerimiseta selliste sotsiaalsest päritolust, varanduslikust, sünnipärasest või muust asjaolust.
IDEOLOOGIA -Ideid käsitlev teadus(1797) -Ideede kogum, mis rõhutab teatud väärtusi -Ideoloogiad ei tegele ainult poliitikaga ehk valitsemisküsimustega-näiteks feminism või usuideoloogia. -Poliitiline ideoloogia esitab nägemuse ühiskonnast-kuidas valitseda, kuidas majandada jne Parempoolsed ja vasakpoolsed -Rahvuskogus istusid konservatiivsed saadikud juhatajast paremal, uuendusmeelsed aga vasakul pool Parempoolsus I.Liberalism(vabameelsus) -Esiplaanil inimene ja tema vabadused -Riik sekkub kodanike igapäevaellu vähe -Riik tagab samas avaliku korra ning toimiva ja sõltumatu kohtuvõimu -Majanduses vaba konkurents, avatud turg ning riigi vähene sekkumine -Ei toetata kõrgeid makse ja rohkeid seadusi ning eeskirju -Riik peab sundima inimesi rohkem tööle, mitte poputama neid abiprogrammidega II.Sotsiaalliberalism(tänapäeval) -Riigivõimu panus peab olema suurem -Riik peab reguleerima majandust -Riik peab looma sotsiaalpoliitika, mis tagab heaolu kõigile NB
.. Järgmiseks vaatame terminit oppressionrõhumine. ,,Võtmesõnad: 10 sammu feministliku uurimiseni" järgi käsitletakse ,,rõhumist" nii diskrimineerimise või ekspluateerimise mõistete, kui ka marginaliseerimise ja kontrolli teooriate kaudu. Diskrimineerimise vaatepunktist mõistetakse rõhumist kui eraldamist, eriliseks ja vähemväärseks pidamist. Diskrimineerimise mõiste pöörab tähelepanu igasugusele vabaduste ja kohustuste eristamisele soo alusel. Piiratud on vabadused ja võimalused. Ekspluateerimise mõiste on pärit marksistliku ideoloogia feministlikust analüüsist, kus rõhumist määratletakse kui võimuhierarhiatest ja naiste seisundist kasusaavat, samuti neid ärakasutavat kapitalistlikku süsteemi. Rõhumine peitub siinkohal töös (produktsioon), mida kasutatakse ka metafoorina naiste keha ja seksuaalsuse (reproduktsioon) ekspluateerimise analüüsimisel. Kui töö tähendab vaid palgatööd, siis
PVA Harjutustestide küsimuste õiged vastused 1. Poliitika ainest iseloomustavad Põhimõtted: - Inimelu kollektiivsus ning vajadus ühiselu korraldada. - Ressursside piiratus ning vajadus neid kollektiivselt jagada 2. Poliitikat võib nimetada kunstiks,sest - Poliitikat ei pruugi alati teostada lähtudes teaduslikust teadmisest. 3. Kuidas saab teostada võimu? - Inimesi ähvardades - Inimeste mõtlemisega manipuleerides - Luues sõltuvus ja seotustunde - Erinevaid sunnimeetmeid kasutades 4. David Eastoni käsitluses on poliitika: - Väärtuste autoriteetne ümberjagamine üldistes huvides 5. Policy´ks nimetatakse - Poliitikat kui tegevusalade elluviiimist 6. Governance on: - ühiskonna valitsemiskorraldus 7. Avalikuks halduseks nimetatakse - Valitsemiskorraldust valitsemismudelite ja- stiilide lõikes 8. Politics´iksnimetatakse: - Poliitikat kui võimuvõitlus 9. Teaduslikku mõtlemist eristavad argimõtl...
18. brümääri riigipööre (9. nov. 1799) revolutsiooni lõpp, konsulaadi ajajärk- Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone. Sõjaväe survel võtsid saadikud vastu otsuse saata direktoorium laiali. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon. Revolutsiooni tulemused: Valitsemine ja majandus Prantsusmaa vabariigiks Uus riigilipp, hümn "Marseljees" Senise seisusliku süsteemi lagundamine. Kodanike võrduse põhimõte. Kodanikuõigused ja vabadused põhiseaduses. Aadlikud ja vaimulikud kaotasid poliitilised eesõigused Kiriku majanduslik ja poliitiline nõrgenemine. Vaimulike allutamine riigile. Varapõhine maksustamine Keelati talupoegade teotöö Riigistati kiriku- ja riigist lahkunud aadlike maad. Müüdi maha ja tagasi ei juletud seda enam nõuda. Likvideeriti tsunftid vaba ettevõtlus Sisetollide kaotamine Meetermõõdustik Haridus, kultuur, kombed
vajalikkust. Kriisist väljumisest loodeti riigile ja valitsusele. Riik sekkus ka majanduse korraldamisesse. Tagajärjeks oli tihtipeale diktatuuri teke. Ehk vajati `kindlakäelist juhti', kes kriisist välja aitaks. 8. Demokraatia levik pärast I MS I MS-is võitnud demokraatlikud riigid-USA, Prantsusmaa ja Inglismaa(suured ja mõjuvõimsad riigid) Selle tõttu algas demokraatia suur levik(Soome Vabariik, Eesti Vabariik, Saksa Vabariik) Vabadused laienesid-naised said paljudes riikides valimisõiguse. Levis uus demokraatia suund-sotsiaaldemokraatia, mis pooldas riigi suuremat sekkumist majandusellu. Eesmärgiks oli sotsialism ehk ühiskond, kus ebavõrdsust varanduslikult poleks. Eesmärki ei saavutatud revolutsiooni teel, vaid järk-järguliste ümbekorraldustega. Populaarne eriti skandinaavia riikides. 9. Sotsiaaldemokraatia Tekkis 19. sajandi lõpul sotsialisti pooldajate hulgas.
Nii seati juhtimine ekstreemparlamentliku vabariigi põhimõtteile. Asutav Kogu eraldas enese liikmeskonnast legislatiivse erikollegiumi Seadusandluse Delegatsiooni näol. Asutava Kogu volitusel ja valve all kõrgemat haldusvõimu teostas Vabariigi Valitsus, kes tegutses kollegiaalsuse põhimõttel. Kõrgema kohtuvõimu teostamiseks Asutav Kogu lõi Riigikohtu, kellele otseselt allusid kõik jurisdiktsioonilise funktsiooniga tegelevad asutised ja ametnikud. Kodanikkude õigused ja vabadused kindlustati. Nende vahekord riigivõimu esindajatega rajati õigus- ja kohturiigi põhimõtteile. Halduse tegevuse vastavust kehtivale õigusele kontrolliti kohtulikult ja nii kindlustati kodanikele laiaulatuslik õiguskaitse riigi vastu. 4. juuni eelpõhiseaduse otseseks järglaseks sai 15. juunil 1920 antud Eesti vabariigi Põhiseadus, mis avaldati alles 9. augustil. Vastava elluviimise seaduse alusel ta hakkas kehtima 21. detsembril 1920. 4
● Häälekandja: Uudised ● Tähtsamad esindajad: Peeter Speek, Mihkel Martne, Eduard Vilde, Aleksander Keskküla ● Peamised nõudmised: ○ Monarhia asendamine vabariigiga ○ Vähemusrahvaste õiguste austamine ○ Vastutuek eestlaste rehvuslikele soovidele 1905. a revolutsiooni põhjused ● Poliitilised ○ Rahulolematus absoluutse monarhiaga ○ Bürokraatia - võim vene ametnikel ○ Puudusid demokraatlikud vabadused (tsensuur, erakonnaloome õigus puudus) ● Sotsiaalmajanduslikud ○ Baltisakslaste ülemvõim maal ○ Maata ja maaga talupoegade vahelised konfliktid ○ Tööliste kehv olukord ● Rahvuslikud ○ Venelaste asjaajamine ○ Venekeelne haridus ○ Kultuurilised piirangud ● 9. jaanuar 1905. aasta - V erine pühapäev - vallandusid stiihilised väljaastumised ka Eestis:
teenimisest [seadustele allumisest] kui Konstantinoopolis. Olgu valitsus vabariiklik või monarhistlik, vabadus on ikka samasugune." Vabariiklased on oma ebaloogilise vabadusemõistega inimeste pead segi ajanud Riigi ülesandeks on tagada kord, mitte vabadus 5. John Locke'i liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas. Inimesed loomupäraselt võrdsed ja vabad. Vabadus kui vabadused - inimese 'loomupärased õigused', mida valitsus peab tagama ning mida ta ei tohi piirata ilma inimese enda nõusolekuta. Teine Traktaat valitsemisest (1689) `võrdne vabadus seaduste all' Võtab üle Hobbesi arusaama, et vabadus on väliste takistuste (piirangute) puudumine Seob selle oma (teistsuguse) loomuõiguse käsitusega: 6. Montesquieu vabariigist. arutles selle üle, mis roll aul on riigi poliitilise süsteemi jaoks, seda tegi oma peateoses
rahvuspatriotism võib uut tüüpi riigis asenduda pühendumusega demokraatlikele väärtustele ja põhiseadusele, nn põhiseaduspatriotismi e konstitutsioonilise patriotismiga n Multikultuursus vs ligipääs avalikkussfäärile Kodakondsuse sisu ja tähendus n Kodakondsus on seisund, mis annab isenditele poliitilises kogukonnas põhimõtteliselt võrdsed õigused ja kohustused, vabadused ja piirangud, pädevused ja vastutuse (Held 1995: 66) n Kodakondsust võib määratleda kogumi praktikatena, mis muudavad isendid ühiskonna täisväärtuslikeks liikmeiks (Turner 1994: 59) n Suveräänsuse kandumine kuningalt kodanikele on oluline pöördepunkt lääneliku demokraatia arengus (Turner 1990: 211) Kodakondsuse tunnusjooned n Liikmelisus: eesõigustatus väljasolijatega võrreldes, va teoreetiline maailmakodakondsus
seadusandlusega. • Ülimuslikkuse põhimõte – riikide ülesed õigusaktid on ülimuslikud e prioriteetsed. Kõige olulisem põhimõte, mis Euroopa Liidu õiguskorda iseloomustab, on ühenduse õiguse ülimuslikkus siseriikliku õiguse suhtes. See tähendab, et liikmesriikide siseriiklik seadusandlus ei tohi olla vastuolus ühenduse õigussüsteemiga. 3) Liikmesriikide õigussüsteemidest tuletatud põhimõtted. • Põhiõigused ja vabadused – Inimõigused, poliitilised õigused ja majanduslikud vabadused (isikute, teenuste, kaupade ja kapitali vaba liikumine ja konkurentsivabadus). Määratletud riikide põhiseadustes, EÜ lepingus neid pole. Lähtutakse 1950 Euroopa Nõukogus vastu võetud “Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist”. • Administratiivne ja seadusandlik õiguslikkus – mõisted `õiguskindlus` ja `protseduuriline õigus`. Kodanike õiglase ja võrdse
Põhiseaduse muutmise seaduse kuulutab välja president. Seadus jõustub seaduses eneses sätestatud tähtajal, kuid mitte varem kui kolm kuud pärast välja kuulutamist. 136. Mida Eesti konstitutsioonist saab muuta ainult rahvahääletusega? Põhiseaduse esimest ja viimast peatükki saab muuta üksnes rahvahääletusel. 137. Mida kujutavad endast põhiõigused formaalses mõttes, mida põhiõigused materiaalses mõttes? Mida kujutavad endast positiivsed, mida negatiivsed vabadused? Kas eesti põhiseaduses loetletud vabadused on positiivsed või negatiivsed vabadused? Põhiõigustest ja vabadustest formaalses mõttes põhiseaduses loetletud põhiõigused ja -vabadused. Põhiõigused ja vabadused materiaalses mõttes - on mõistlik kõnelda põhiõiguste kodifitseerimisel, kui tuleb kaaluda milliseid põhiõigusi põhiseadusesse kirja panna. Positiivsed vabadused tähendavad seda, et isik peab õigesti käituma. Selline vabadus taandub kohustustele.
Tde ja igus: III osa 1. peatkk Indrek otsis endale tuba, kus elada ning peale mningate kodude klastamist leidis selle he pere juures. Naine oli mbleja ning mees endine vabrikutline, kel polnud vasemat ktt. Nd tegeles viimane vheke kingsepa ametiga. Kaup sobis ning Indrek kolis sisse. 2. peatkk Indrek kukkus oma sisseastumiskatsetel likooli lbi. Mtiskleb selle le, kuidas ta ikka nii loll on ja elus aina eksib. Tnaval kohtub vana klassivenna Kustas Otstaavliga. See kutsub ta phapeval metsa suurele koosolekule. Hiljem selgub aga et see on mssajate kokkutulek, kuhu koguneb meeletult rahvast, Indrek otsustab huvi prast siiski minna. 3. peatkk Indrek ning Kustas on judnud metsa. Kuulates knet, tuleb Indreku juurde kaks noormeest, kes ajavad nad Kustasega metsast minema, kuna viimased olevat nuhid. ra nad siiski ei lhe ning kuulavad lpuni. Samas neb Indrek kokkutulekul ka oma majaperemeest. Hiljem lheb mssuks, k...
PÕHJUSED: · Ületootmine · Vale majandamine võeti palju laene, mida ei suudetud tagasi maksta · Valitsuste vead kriisi ajal TAGAJÄRJED: · Tööpuudus · Nälg ja rahulolematus · Keskklass vaesus · Inimesed kaotasid oma kodud ja varanduse · Tootmise langus · Uus tööpuudus DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Demokraatia levik Euroopas Esimese maailmasõja järel · Demokraatia võidukäik, sest sõjas jäid peale demokraatlikud riigid · Demokraatlikud vabadused laienesid valmisõigus ka naistel · Mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks põhjuseks demokraatlike traditsioonide nõrkus ja poliitiliste erakondade arenematus DEMOKRAATLIKUD IDEOLOOGIAD · Peamised ideoloogiad liberalism ja konservatism · 20.saj. hakkasid konservatiivid tegelema majandusküsimustega vaba turu kaitsmine, riigi mitte sekkumine majandusellu · Sotsiaaldemokraadid kaitsesid aga tööliskonna huve. Eesmärgiks oli elanikkonnale võrdsuse tagamine
1848. aasta lõpul saadeti aga Preisi Asutav Kogu laiali, Berliini toodi taas valitsusväed ning linnas taastati sõjaseisukord. Uue põhiseadusega sai Preisimaast konstitutsiooniline monarhia ning 1849. aasta suvel lõpetas Saksamaal oma tegevuse Frankfurdi parlament. (Tannberg 2, T 2003) 3.5.1 Revolutsiooni tagajärjed Pärast revolutsioone oli absolutistlik riigikord nõrgenenud, kehtestati põhiseadused ning sätestati demokraatlikud vabadused ja õigused. Olulised olid ka revolutsioonide ühiskondlikud ja majanduslikud tagajärjed: feodaaligantide kaotamine põllumajanduses, kodanlusele laiema tegevusvabaduse andmine ja teised sellised muutused, mis kiirendasid kokkuvõttes kapitalistlike suhete juurdumist. Ühiskond politiseerus ning tekkisid eripalgelised poliitilised klubid ja ühingud. Nende baasil hakkasid hiljem välja kujunema parteid. (Tannberg 2, T 2003) 3.6 Saksamaa ühendamine 1861. aastal tõusis troonile Wilhelm I
ajakirjandus, rahvavõim, sõnavabadus, õiguste ja kohustuste kooskõla, tagatud inimõigused. · Tsensuur riigi poolne poliitiline eelkontroll massimeedia üle. Demokraatia teostamine: · demokraatia ehk rahvavõim Demokraatliku ühiskonna tunnused: · Inimesed seavad mõjutada otsuseid, mis puudutavad nende igapäevast elu · Poliitilised liidrid valitsevad rahvalt saadud mandaadi alusel · Mitmeparteilisus · Tagatud inim- ja kodanikuõigused ning vabadused Demokraatia vormid: · Otsene ehk vahetu demokraatia kõik kodanikud osalevad otsuste vastuvõtmisel, iseloomulik Vana-Kreekale. (rahvakoosolekud ja referendumid Vana-Kreekas) · Esindus- ehk vahendatud demokraatia- rahvas valib esindajad delegeerides (näiteks valitakse esindaja riigikokku või parlament) · Osalusdemokraatia kodanikkonna kaasatus poliitikasse. (e-kirjad, ümarlauad)
streigist kuriteoks. Paljud streikivaid töölisi arreteeriti ja 61 saadeti Eestist välja Nõukogude Venemaale. Töölisühinguid ja ajalehti suleti, töölisorganisatsioonide aktiviste arreteeriti ja karistati. Pealegi kehtis Eestis peaaegu kogu kodanliku vabariigi eksisteerimise jooksul kas täielik või osaline sõjaseisukord, mille ajal konstitutsiooniga lubatud kodanlik-demokraatlikud vabadused ei olnud maksvad. Eestimaa Kommunistliku Partei tegevus oli kogu Eesti Vabariigi eksisteerimise aja keelatud. Sinna kuulumise eest karistati sunnitöö või surmanuhtlusega. Üks poliitiline protsess järgnes teisele. Aastail 1918-1940 toimus Eestis vähemalt 950 poliitilist kohtuprotsessi kaebealuste üldarvuga 2355. Sajad töölised ning talupojad mõisteti sunnitööle, vanglasse või mahalaskmisele. Kodanliku
Rahvastikupoliitika Sündimust ja suremust mõjutavad mitmed tegurid, mis erinevad riigiti ja muutuvad ajas. Sündimust mõjutavad tegurid: Viljakas eas naiste arv Naiste vanus sünnitamisel Religioon Pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine Kooselu traditsioonid Väärtused ehk see, mida elus kõige rohkem hinnatakse Traditsioonid ühiskonnas Naiste ja meeste seisund ühiskonnas, võimalused ja vabadused Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks Suremust mõjutavad tegurid: Arengumaades: Vaesus, nälg, vee puudus, sõjad Halb tervishoiukorraldus Arstiabi kehv kättesaadavus Surmatoovad haigused Arenenud maades: Ebatervislik eluviis Südameveresookonna haigused, vähk Õnnetused, vägivald b. Analüüsi kahe etteantud riigi ekspordi ja impordi struktuuri. Kummal riigil on stabiilsem sissetulek? c. Kaardi tundmine 5
Ametisse nimetab õiguskantsleri Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. Õiguskantsler esitab kord aastas Riigikogule oma aasta tegevuse ülevaate. Õiguskantsler ühendab endas põhiseaduslikkuse järelevalvaja ja üldise petitsiooniorgani funktsioonid. Ta ülesandeks on seista selle eest, et Eesti riigis kehtivad seadused oleksid kooskõlas põhiseadusega ning et inimeste põhiõigused ja vabadused oleksid kaitstud (täidesaatva võimu tegevuse kontrollimine). Erinevalt riigikontrollist ei nimeta põhiseadus õiguskantsleri ametist vabastamise võimalust. Õiguskantsler on personaalorgan, kõik otsused tehakse õiguskantsleri nimel, kuid on olemas ka kantselei, kes viib läbi sisulisi kontrollimisi riigiasutustes. Õiguskantsleri ülesandeks kontrollida et: avalikke ülesandeid täitvad asutused ja ametnikud ei rikuks inimese põhiseadusest tulenevaid õigusi ja
Politics poliitika kui inimestevaheline tegevus, konfliktid ja koostöö (kampaaniad, valitsus jne); poliitika võimuvõitlusena (igapäevapoliitika) Policy poliitika tegevuskavade elluviimisena (rakenduspoliitika); tegevusjoon. Policy e valitsemine Governance valitsetus; riigi teisenemine ja kohanemine ühiskonnaga, milles riik toimib Government - valitsemine; Osalemine poliitikas: Konventsionaalsed vormid: 1. Osavõtt valimistest 2. Osavõtt valimiskampaaniatest 3. Mõjutamine: lobby, meediakasutus, propaganda, reklaam jne 4. Osavõtt poliitilistest erakondadest ja liikumistest Mittekonventsionaalne poliitika 1. Meeleavaldused ja piketid 2. Allkirjakogumine, serverite ummistamine jms 3. Streigid, sh tööseisakud ja näljastreigid 4. Kodanikuallumatus 5. Vägivald Kollektiivse käitumise mudelid: 1. Emotsionaalse nakk...
Õiglus ei saa piirduda enamuse heaoluga, olulised on inimeste sisemised arusaamad õiglusest. Õigluse teooria peab saavutama peegel-tasakaalu õigluse printsiipide ja inimeste intuitiivsete sisehoiakute vahel. J.R. formuleerib kaks õigluse printsiipi, millele peab toetuma õiglase ühiskonna põhistruktuur vastavalt printsiipidele toimub primaarsete sotsiaalsete hüvede jaotus. Primaarsed sotsiaalsed hüved: õigused ja vabadused, võimalused, sissetulek ja rikkus, eneseväärikus (ülim primaarne hüve). Algsituatsioon vabade ja võrdsete inimeste ratsionaalne printsiipide valik, mis toimub täieliku erapooletuse tingimustes (mõtteline eksperiment teadmatuse looriga). Esimene printsiip: suurim võimalik võrdne vabadus Vabadust võib piirata ainult vabaduse enda pärast. Teine printsiip: sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus on õigustatud ja õiglane, kui on seotud
Sisepoliitika Riiklik korraldus Riiklikus korralduses ja sisepoliitilises elus oli kaks põhiperioodi- demokraatia periood (Asutavast Kogust 1919 alates kuni 1934. aasta 12. märtsi riigipöördeni) ning vaikiv ajastu ja autoritaarse võimu periood aastail 1934-1940. 1920-1933 reguleeris sisepoliitilist elu Asutava Kogu poolt 15. juunil 1920. aastal vastu võetud põhiseadus. See oli üks demokraatlikumaid Euroopas, fikseerides kõik kodanike põhiõigused ja vabadused. Vastavalt põhiseadusele oli Eesti parlamentaarne vabariik. Kõrgemaks seadusandlikuks võimuks sai kolmeks aastaks valitav ühekojaline parlament- Riigi- kogu, kuhu kuulus 100 liiget. Täidesaatev võim kuulus Riigikogu poolt moodustatud valitsusele, mis koosnes riigivanemast ja ministritest. Poliitilised parteid Parempoolsed parteid: Põllumeestekogu, Kristlik Rahvaerakond, Üleriigiline Majaomanike Seltside Liit
1. Erinevad ühiskonnamudelid. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda: 1.1. Agraar- ehk põllumajandusühiskond: · Kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikaks karjakasvatus ja põlluharimine. · Vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. · Keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. · Linnu oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast. · Agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere. 1.2. Industriaal- ehk tööstusühiskonna põhijooned: · Tööstusliku pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. · Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine, konveiermeetod, aj...
Keskaeg 1224.a. oli koos Tartu langemisega kogu mandri-Eesti vallutatud 1227. vallutati Saaremaa. Muistne vabadusvõitlus oli eestlaste jaoks lõppenud kaotusega. Selle sündmusega lõpeb muinasaeg ja alga keskaeg, mis kestab kuni Liivi sõja puhkemiseni 1558. Riia peapiiskop (1229 Albert suri) pidas pidas end vallutatud maa kõrgeimaks valitsejaks, Mõõgavendade ordu (Albert lõi Mõõgavendade ordu 1202, et omada püsivat sõjalist jõudu kohapeal) aga ennast (kõige tugevam). Puhkes riid saagi jagamise pärast- ordu nõudis 1/3 vallutatud maadest. Kiriku ustavaks tööriistaks olnud ordu hakkas vastu oma isandale Riia peapiiskopile. Tüli paisus selliseks, et paavst Honorius III saatis 1225.a. legaadina Liivimaale Modena piiskopi Wilhelmi (Modena Wilhelm), kes pidi tüli lahendama ja selgitama alistatud rahvaste olukorda. Paavsti legaat manitses mitte liialt röövima ja otsustas, et Lõuna-Eesti jääb sak...
Tsiviilõiguse üldosa KORDAMISKÜSIMUSED 1. Selgita kus asub tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) õigussüsteemis. · Rääkida õigussüsteemist (selgitus v joonis) · Mis tähtsusega on TsÜS üldpõhimõtted Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 3 näeb ette, et seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Kuigi TsÜS-i § 1 kohaselt sätestatakse selles seaduses tsiviilõiguse üldpõhimõtted, on TsÜS-i § 3 tähendus tegelikult märksa avaram ja ei tohiks olla väga vale väita, et nimetatud norm väljendab õiguse tõlgendamise põhireegleid kõigis õigusvaldkondades. TsÜS'i koht õigussüsteemis seoses teiste õigusaktidega: · TsÜS ehk tsiviilõiguse üldosa seadus on seadus, mis reguleerib eraõiguse üldosa. · TsÜS on üldosaks VÕS-le, AÕS-le, PKS-le ja PärS-le. · TsÜS on ka üldosaks eraõiguse eriosa seadustele ( nt ÄS, TLS, MTÜS, SAS jne) 2. Selgita "tehingu" mõist...
enam tulu, mida ta oli lootnud saada Venemaalt. 2. Teine põhjus oli selles, et siinsed vasallid e läänimehed olid liiga iseseisvad, peremehed. Kuningas oli kaugel. Niisiis, Taani tahstis eesti alu müüa juba enne jüriöö ülestõusu. vasallid Toetasid endist olukorda, lootsid nende säilimisele. Need vabadused ja eesõigused oleks võinud jääda, kui pärast müüki tuli uus maaisand, mida nad tahtsid. Keskvõim oli kaugel ja seetõttu ka suur iseseisvus. ordu Oi huvitatud ostust, mis oleks kaasa toonud mõjuvõimu suurenemise. Juba 1341 oli sõlmitud eelkokkulepe, et kui Taani müüb, siis ordu ostab! Rootsi Rootsil olid omad kaalutlused: Rootsile kuulus juba Soome ja kuhu siis
Tartu Ülikool LOTE Sunda piirkonna bioloogilie mitmekesisuse hotspot Referaat Koostajad: X, Y, Z Õppejõud: ÕÕÕ Tartu 2008 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Sunda riigi loodus-ja keskkonnakaitse korraldus........................................................................3 Osalus rahvusvahelistes loodus- ja keskkonnakaitse organisatsioonides................................... 3 Kaitsealade süsteem, selle efektiivsus ja prioriteedid...............
senisega võrreldes poole väiksemad. II sambaga liitunutele anti siiski võimalus jätkata kohustusliku kogumispensioni makse tasumist, samuti nähti eelnõuga ette võimalus kõrgendatud määradega sissemaksete tegemiseks aastatel 2014-2017. Taolise käitumise puhul võib olla tegemist õigusriigi põhimõtte rikkumisega. Õigusriigi põhimõte sisaldub Põhiseaduse § 10, mille kohaselt ei välista Põhiseaduse II peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning 18 Kogumispensionide seadus - RT I 2010, 38, 231 - § 66 lg 6 sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. 19 Õigusriigi põhimõtte oluliseks sisuks on proportsionaalsuse põhimõte, võimude lahususe põhimõte, õiguskindluse põhimõte, halduse seaduslikkuse põhimõte ja õiguskaitse põhimõte
levib saartele Põhja-Eesti võimuvahetus – Põhja-Eesti kuulus veel Taani alla, kuid too soovis seda maha müüa Saksamaale, sest kuningas ei suutnud ohjeldada siinseid isepäiseid vasalle Jüripäev – 23. aprill, rahvakalendri tähtpäev (kombeks oli teha tuld, puhuda pasunaid ja tekitada lärmi) Ülestõusu põhjused: Taani kuninga soov vabaneda Harju-Virust Liivi ordu soov laieneda Harju-Viru vasallide kartus kaotada laialdased vabadused Eestlaste soov vabaneda võõrvõimust (Padise kloostri vallutamine – põletati maha ja tapeti 28 munka) 1343. aasta mais Paide läbirääkimised- Liivimaa ordumeister Burchard von Dreileben viibis Venemaal sõjaretkel, ei jõudnud vägedega õigel ajal kohale -> kutsus ülestõusu juhid, 4 kuningat, Paide lossi läbirääkimistele- juhid tapeti. (guase rex-justkui kuningas) Pöide- 24.juulil algab ülestõus Saaremaal, Pöide orduloss(võõrvõimu
heaolu Eestis. Kõige õnnelikumad rahvad maailmas on need, kelle riigis on mitte ainult kõrge SKP, vaid kes on ka õnnelikud, terved ja vabad kodanikud. Index moodustub 9 ala-indeksi keskmistest skooridest, mille alusel võrreldakse erinevaid riike. Legatum Institute võtab tabelit koostades arvesse kaheksat näitajat: • majandus • ettevõtlikkus • valitsemine • haridus • tervis • turvalisus ja julgeolek • isiklikud vabadused • sotsiaalne kapital Eesti on heaolu pingereas 31.kohal. Eesti rahvusvahelise positsiooni paranemist Legatumi heaoluindeksi alusel ohustab meie suhtumine immigrantidesse ja vähemusrahvustesse. 28. Stressreaktsiooni olemus, mõju tervisele ja heaolule. Vaimne tervis on heaoluseisund, mis võimaldab indiviidil realiseerida oma võimeid, tulla toime igapäevaelu stressiga, töötada tulemusrikkalt ning osaleda ühiskonnaelus.
Kordamisküsimused Riigiõiguse eksamiks Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? Normatiivsed allikad: 1. PS; 2. Välislepingud; 3. Seaduse ja määrused; 4
POLIITIKA JA POLIITIKA UURIMINE 1Mis on poliitika ainest iseloomustavad põhimõtted? b.) Inimelu kollektiivsus ning vajadus ühiselu korraldadac.) Ressursside piiratus ning vajadus neid kollektiivselt jagadad 2. Miks võib poliitikat nimetada kunstiks? Sest poliitikat ei pruugi alati teaostada lähtudes teaduslikust teadmisest. 3. Kuidas saab teostada võimu? Inimesi ähvardades, inimeste mõtlemisega manipuleerides, luues sõltuvus- või seotustunde, erinevaid sunnimeetmeid kasutades. 4. David Eastoni käsitluses on poliitika b.) väärtuste autoriteetnee ümberjagamine üldistes huvides 5. Policy'ks nimetatakse poliitikat kui tegevuskavade elluviimist. 6. Governance on ühiskonna valitsemiskorraldus. 7. Avalikuks halduseks nimetatakse valitsemiskorraldust valitsemismudelite ja -stiilide lõikes. 8. Politicsiks nimetatakse: b.) poliitikat kui võimuvõitlust 9. Teaduslikku mõtlemist eristavad argimõtlemisest seaduspärasuste otsimine, s...
4. Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, vaid tegutsevad oma ametialal iseseisvalt; 5. Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust; 6. Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda; 7. Erinevate jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemuse ~3~ kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (informatsiooni, ajakirjandus, koosolekute, ühingute, ettevõtlusvabadus jne); 8. Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olemas olema sõltumatu kohtuvõim. EELTINGIMUSED 1. Üldine kirjaoskus; 2. Ajakirjanduse (jt massiteabevahendite) laialdane levik; 3. Kodanikuühiskonna kujunemine, st inimeste massiline koondumine mitmesugustesse ühendustesse (ka erakondadesse) ja nende mõju alt üles.
massidemonstratsioone, oli tsensuur) 5) senised omavalitsused linna- ja vallatasandil saadeti laiali > nõukogud See, et enamlased olid võimule saanud oli lõplikuks märguandeks selle koha pealt, et Eesti peab iseseisvuma. Sinnamaani polnud võtnud kurssi iseseisvumisele: paljud poliiitlised parteid olid nõus sellega, et Eesti jäks Venemaa koosseisu, aga selleks on vaja oma omavalitsust ja demokraatlikud vabadused. Pärast enamlaste võimuletulekut võeti suund iseseisvuse väljakuulutamisele. Õpiku küsimuste vastused: 1. Kardeti võimu, mis 17.a okt. Vm-l kehtestati.(enamlased). Kardeti saksa pealetungi ja kahe jõu vahele jäämist. 2. Anti teada, et nõukogude võim, mis Eestis ka kehtestatud, et see ikkagi ei kehti siin. Kuni Asutav Kogu kokku tuleb on Maanõukogu kõrgeim võim. Nõukogude otsused on õigustühised. 3
(subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse rakendamise kohta) tegevus sisaldab riikidevahelisi aspekte, mida ei ole võimalik liikmesriikide poolt rahuldavalt reguleerida; liikmesriikide tegevus või tegevusetus läheb vastuollu Euroopa Ühenduse lepingus sätestatuga; valdkonna reguleerimine ühenduse tasandil toob selget tulu. EUROOPA KOHTU OTSUSTEST TULENEVAD PÕHIMÕTTED LIIKMESRIIKIDE ÕIGUSSÜSTEEMIDEST TULETATUD PÕHIMÕTTED PÕHIÕIGUSED JA VABADUSED inimõigused, poliitilised õigused; majanduslikud vabadused. Vaba liikumise põhimõtted EL ning nende järgimine 4 VABADUST Isikute; Teenuste; Kaupade ja kapitali vaba liikumine; Konkurentsivabadus. EUROOPA PIIRID ? Euroopa kujutab endast ühtedel ja samadel alustaladel põhinevat kultuuriruumi, mis on seotud ühise ajalooga. VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED)
Ei olda kindel kuidas demokraatiat defineerida, üldiselt aga on demokraatias võrdsus seaduste ees, poliitiline vabadus ja seaduste võim. Kõik on seaduse ees võrdsed ja nende hääl loeb sama palju, nende õigused on kaitstud konstitutsiooniga. Demokraatiat kasutatakse tihti sünonüümina liberaalse demokraatiale. See on esindusdemokraatia, kus võivad olla sellised osad nagu mitmeparteilisus, võrdsus seaduse ees, kodanikuühiskond väljaspool poliitikat, inimõigused, kodaniku vabadused (religiooni, sõnavabadus jne). Tihti on tähtis osa ka enamuse arvamusel demokraatias, seega võib see olla kahjulik vähemusele, võib tekkida enamuse türannia, kui pole olemas kaitseid vähemuste õigustele ja soovidele. Autokraatia: on valitsemisvorm, kus kogu võim on ühe inimese käes. Näiteks absoluutne monarhia ja diktatuur. Selle valitseja otsused ei ole väliste seaduste poolt piiritletud, ega ka soetud rahva arvamusega
(kindel töösuhe, sugulussuhe, naabrussuhe jne.). Kindla seisundi omamine suhetes teistega on inimese jaoks väga oluline. b) Rollide erinevat tähtsust grupi (ühiskonna) jaoks, millest lähtuvalt rollide täitjaile antakse erineval määral võimu, tunnustust ja hüvitust. Rollid järjestuvad kaasneva staatuse alusel hierarhiasse. Tegelikkuse realiseerub staatus rolli kaudu. Sotsiaalse staatusega kaasnevad õigused ja kohustused, vabadused ja piirangud kajastuvad ka vastavates rolliootustes. Iga sotsiaalse staatusega kaasneb vastav roll, iga rolliga aga staatust ei kaasne (olurollid). Rollis on nähtud staatuse muutlikku poolt: kui staatus väljendab sama tähtsusega rollide sarnaseid jooni erinevates gruppides, siis roll väljendab sama staatusega rollide sotsiokultuurilist eripära grupis (näit. kohtuniku, ema, valitseja staatused ja rollid). Rolli muutumine (näit
ja ratsionaalsed. Poliitikas osaledes vajavad sel juhul esmalt kokkulepet, milliste põhimõtete alusel praktikaid muuta. Kuna kõik on kasuahned ja enam-vähem võrdsed, on praktika eesmärgiks võrdsus (erinevused lubatavad vaid siis, kui noid ka need tunnistavad, kes selle kaudu hüvet ei saa). Õiglane on selline printsiip, millega nõustume vaatamata oma positsioonile (ehk mõtleme alati, et teises olukorras võib see olla meile kahjuks). Õiglus: 1) võrdsed vabadused ja kohustused ühiskonnas 2) sotsiaalsed ja majanduslikud ebavõrdsused tuleb korrastada nii, et nad a) oleksid kõige vähem kindlustatute huvides b) nendega seotud ametid oleksid avatud kõigile (ausus). Toimides kõige vähem kindlustatute huvides viime pikapeale ellu võrdsust. Prohvet Muhamedi üle irvitavate piltide avaldamine üleeelmisel aastal tõi endaga kaasa suure pahameelelaine islamimaailmas. Protestidest võtsid osa sajad tuhanded moslemid
lähiminevik). Oli sarnasusi kommunistliku NSVL-ga, kus võimul oli Stalin. Kommunism on täiuslik sotsiaalse võrdsuse ja õigluse ühiskond. Ebavõrdsusel ja ebaõiglusel põhineva ühiskonnakorralduse vastandkujutlus. Farmis valitses ebaõiglus. Jones ei kohelnud neid hästi. Loomad ei saanud piisavalt süüa ja pidid liiga palju tööd tegema. Taheti luua võrdne ja õiglane ühiskond. Võim koondus ühe partei kätte, kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. Loomade farmis haarasid võimu sead, keda peeti kõige targemaks. Mõnda aega Lumepall ja Napoleon vastasleerides, aga tegid siiski võimaluste piires koostööd. Hiljem Napoleon haaras võimu. NSVL-s toimunud valimistel oli üks kindel kandidaat, kelle poolt sai hääletada. ,,Loomade farm kuulutati vabariigiks ja tuli valida president. Oli ainult üks kandidaat, Napoleon, kes ka ühel häälel valiti (lk 81)."
Demokraatia: Vabade valimiste teel või valitute poolt nimetatuna Diktatuur: Võimuhaaramisega või võimulolijate poolt määratuna Kas rahvas saab mõjutada võimulolijaid? Demokraatia: Jah Diktatuur: Ei Kas rahvas saab kontrollida võimude tegevust? Demokraatia: Jah Diktatuur: Ei Kas seadus kaitseb kõikide inimeste õigusi ja vabadusi? Demokraatia: Jah Diktatuur: Ei Kas inimesed saavad omaalgatuslikult luua ühinguid? Demokraatia: Jah Diktatuur: Ei Millest sõltuvad rahva õigused ja vabadused? Demokraatia: Põhiseadusest ja sellega kooskõlas olevatest seadustest Diktatuur: Diktaatori tahtest Avatud ühiskonda nimetatakse iseloomu tõttu ka kodanikuühiskonnaks. Kodanikuühiskonna mõiste tuli maailmas käibele alles viimastel aastakümnetel. Kodanikuühiskond moodustub kodanike vabatahtlikest ühendustest ja see on niisiis sõltuvuses kodanikuaktiivsusest. Kui vabade kodanikuühenduste hulk ühiskonnas on suur ja
tema sidet Maanõukoguga. Deklareeriti teiste riikide suhtes poliitilist erapooletust, teistelt riikidelt loodeti sama enda suhtes. Korrati, et maa valitsemiskorra peab lõplikult kindlaks määrama Eesti Asutav Kogu ning kuni Asutava Kogu kokkukutsumiseni jääb kogu seadusandlik ja täidesaatev võim Maapäeva ja selle loodud Ajutise Valitsuse kätte. Tähelepanuväärne on, et manifestis sätestati nüüdisaegsete põhiseaduste lahutamatuks osaks olevad põhiõigused ja vabadused: võrdsus seaduse ja kohtute ees; vähemusrahvuste kultuurautonoomia tunnustamine; sõna-, trüki-, usu-, koosoleku-, ühinemis- ja streigivabadus. Ajutisele Valitsusele delegeeriti terve rea sotsiaalsete, majanduslike ja organisatsiooniliste küsimuste lahendamine. Saksa okupatsiooni tingimustes ei saanud juttu olla reaalsest iseolemisest ja iseotsustamisest. Alles pärast sakslaste kapituleerumist 1918. a kogunes sama aasta 11. novembril Ajutine
seisukohti ühel häälel.) Lepingu põhisätted Euroopa Parlamendile antakse suuremad seadusandlikud ja eelarvevolitused. Liikmesriikide parlamentidele antakse ülesanne jälgida, et EL järgiks subsidiaarsuse põhimõtet. Suurendatakse valdkondade arvu, mille puhul toimub nõukogus hääletamine kvalifitseeritud häälteenamusega. Volitused ja kohustused jagatakse liidu ja liikmesriikide vahel selgemini. Õiguslikult siduva põhiõiguste hartaga tagatakse Euroopa kodanike vabadused ja õigused. ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II8 Euroopa Ülemkogu valib oma eesistuja kahe ja poole aasta pikkuseks ametiajaks;teda võib ühe korra tagasi valida. Luuakse Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoht, et suurendada ELi välistegevuse mõju, ühtsust ja silmapaistvust. Milline võiks olla euroliidu tulevik? Õige vastus oleks ilmselt: seda ei tea mitte keegi
Liberaalne (ladinakeelsest liber vaba, sõltumatu) ideoloogia hindab vabadust nii inimese kui ühiskonnakorralduse suurimaks hüveks ja eesmärgiks. Liberalismi kreedo on individualism, mis sai alguse XVIII sajandil kui vasturektsioon katoliiklikule dogmatismile ja Euroopa absoluutsetele monarhiatele. Liberalism lähtub eeldusest, et kõik inimesed on sünnilt vabad ja võrdsed. Traditsiooniliselt taotlevad liberaalid vabadust riigist, s.t. seda, et mõned individuaalsed vabadused või õigused peavad olema kaitstud nii riigi kui enamuse põhimõttel otsustamise eest. (Õigus vabaks eneseväljenduseks, organiseerimiseks ja ametnike valimiseks kodanikkonna koosseisu peaksid moodustama riigis kõik täiskasvanud elanikud sõltumata soost või rassilisest kuuluvusest) .J Rousseau pidas üksikisiku vabadust nii oluliseks, et võrdsustas selle kaotuse inimliku väärtuse, inimese õiguse ja kohustuste kaotusega. Erinevalr konservatiivsest ideoloogiast
11. "Tegutse nii, kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes ikka KA eesmärgina ja mitte kunagi AINULT vahendina." 12.Kas saab esineda sellist olukorda, et austuse printsiibi järgi on tegu eetiline, aga laiendatavuse printsiibi järgi ei ole? Miks? Arvan, et ei saa, sest mõlemad on Kanti kategoorilise imperatiivi väljendused. 13.Milles seisneb J.Rawlsi õigluseteooria esimene printsiip? Suurim võimalik võrdne vabadus. Igaühel on võrdsed õigused ja vabadused, vabaduse rikkumine on ainult vabaduse enda nimel(riigi julgeolek); vabaduse piiramine peab olema põhjendatud(lapsed) 14.Millised 2 printsiibi peavad Rawlsi meelest valitsema õiglases ühiskonnas? milles need printsiibid seisnevad? -vt. eelmine -olukorrad, millal sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus on õigustatud (vt. järgmine) 15.Mida kujutab endast Rawlsi teooria erisuse printsiip? Mida võrdsete võimaluste printsiip? Erisuse p
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
