Seni kehtinud Peeter I korralduse alusel määras Venemaa valitseja endale ise järeletulija. Uue korra järgi pidi Vene troon Romanovite dünastia siseselt päranduma esmasünni õiguse alusel ainult meesliinis. Selline troonipärandamise kord kehtis Venemaal kuni keisririigi lõpuni 1917. aastal. Paul I soovis tugevdada keisrivõimu. Aadlikud ja talupojad: Katariina II valitsemise ajal olid vene aadlikel kõige suuremad eesõigused ja vabadused. Samuti oli enamiku aadlike majanduslik olukord väga hea. Samal ajal oli talupoegade olukord muutunud raskemaks. Peale väljakujunenud olukorra mõistmise olid Paul I aegsed muutused tingitud ka tema veendumustest, et iga vene aadlik peab pühendama end eelkõige oma valitseja teenimisele. Paul I andis välja ka mitmeid talupoegadele kasulikke korraldusi. Oluline oli 1797. aastal välja antud kolmepäevase teotöö manifest. Sisuliselt oli siin tegemist
Prantsusmaal Charles de Gaulle. Saksamaal majandusime, põhiseadus jõustus seal 1949. Konrad Adenauer. Sotsiaalne turumajandus Ludwig Erhard. Riik ei pea majandust vahetult reguleerima, küll aga kehtestama reeglid, mida etevõtjad peavad järgima. Avatud turg, eraomand, stabiilne raha. India iseseisvus 15. august 1947. Idablokki iseloomustavad jooned: 1) Võim riigis koondatud ühe, kommunistliku partei käes. Kodanikel puuduvad demokraatlikud vabadused ja õigused. 2) Kommunistid kontrollisid kogu elu riigis. 3) Otsene terror või hirm. 4) Majandus, tööstus, kaubandus riigistatud. Kollektiviseerimine. Käsumajandus. 5) Suur sõjaväestatus, riigikaitse. Kommunistliku diktatuuri kehtestamine: Pärast Punaarmee saabumist moodustati ajutine valtsus, kus jõuministeeriumid kommunistide käes. Mõned populaarsed ümberkorraldused, nt maareform ja sakslaste käsilaste ettevõtete natsionaliseerimine; valimised, mille kommunistid
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Õigusteaduse suund Haldusmenetluse põhimõtted ja nende rakendamine Riigikohtu lahendites Referaat Õppeaine: AKJ6007.YK Haldusõigus ja -menetlus; Õppejõud: Kalle Liiv Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Haldusõiguse mõiste................................................................................................................4 2.Haldusmenetluse mõiste..........................................................................................................5 2.1Menetluse algus.................................................................................
(SUHTED-abiprogramm, et USA aitaks majanduslikke huve Lõuna-Ameerika vastu ja demokraatia kehtestamist) TEINE MAAILM Riigid, kus võimul kommunistid ja kommunistlikud parteid. (ka ,,sotsialistlikud riigid") 1. RIIGID NSVL, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, Põhja- Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia) (13). 2. ÜHISED TUNNUSED Ühe partei võim, kodanikel puudusid demoraatlikud vabadused ja õigused. Kultuurielu kommunistide võimu all, kontroll riigi üle samuti kommunistidel. Tohutu võim julgeolekuorganeil. Kommunistide võim püsis kas otsese terrori või selle tekitatud hirmu abil. Majanduslik tööstus, kaubandus- valdavalt riigistatud käsumajandus. Sõjaväestatus suur- suured kulutused riigikaitsele- madal elatustase. 11 ORGANISATSIOONID
· Toimepanijad. Toimepanijateks võivad olla nii riigid, üksikisikud kui ka rühmitused. · Eesmärgid. Riikliku toetusega terrorismi eesmärgiks on sageli poliitilise võimu geograafiline laiendamine. Tihti on eesmärgiks ka ebaseaduslike äritehingute jõutamine. · Ajendid ja plaanitavad tulemused. Kõige sagedamini on loodetavad kohesed tulemused hirm, surve avaldamine, radikaalne poliitiline muutus ning abinõud, mis seavad ohtu süütute osapoolte põhilised vabadused. Lõplik eesmärk on tavaliselt selliste poliitiliste nõuete rahuldamine, mida rühm enda arvates ei suuda saavutada tavapäraseid poliitilisi, majanduslikke või sõjalisi teid kasutades. · Rünnakuobjektid. Terroriaktide objektideks on inimesed ja vara (nii riigi- kui ka eravara), ent põhitähelepanu all on riigipead, diplomaadid, riigiametnikud, firmajuhid ning mittesõjalisi või rahuvalveülesandeid täitvad sõjalised sihtmärgid. 3 AJALUGU
Riigikogu valis omakorda valitsuse ja riigivanema. Valitsusel oli täidesaatev võim ning ta sõltus täielikult parlamendist ja kui valitsusele umbusaldust avaldati ei jäänud sel muud üle kui tagasi astuda. Riigivanem aga täitis nii presidendi kui ka peaministri kohustusi. 1920. aasta põhiseadus lõi sisse võimude lahususe idee. Neljandaks võimuks põhiseaduse mõttes loeti rahvast, keda käsitleti eraldi riigiorganina. Isikute põhiõigused ja vabadused olid põhiseadusega hästi tagatud. 1920. aasta põhiseaduse nõrgaks küljeks on peetud vähest tasakaalustatust võimude vahel. Seadusandlikku võimu esindava Riigikogu volitused olid väga laiad, mis tingis täitevvõimu nõrkuse. Sisuliselt tõi see kaasa seadusandliku võimu liigse kontrolli täitevvõimu üle. 1920. aasta põhiseadust võis täiendada kahel teel: 1) Riigikogu ettepanekul, millele pidi kohustuslikult järgnema referendum;
Käsumajandus ehk plaanimajandus on majandussüsteem, kus kõiki tootmise ja jaotusega seotud otsuseid teeb riigi keskvõim. Iseloomulikud tunnused: · tootmise ja jaotusega seotud otsused teeb üks keskus või majandussubjekt (riigi keskvõim või selleks volitatud asutused), · üksikisikute omandiõigus on piiratud, · piiratud on nii tootjate (N.: kohustuslikud plaaniülesanded) kui · tarbijate vabadused (N.: riiklikult fikseeritud palgad, osade toodete jaotamine tsentraliseeritult). Tänapäevastest majandussüsteemidest ei esine ilmselt ükski taolises vormis puhtal kujul, pigem saame rääkida segamajandusest, mis sisaldab nii turu- kui ka käsumajanduse elemente ja millele lisanduvad nn. tavamajanduse mõningad jooned. Ükskõik missuguses turumajanduslikus riigis saame rääkida ikkagi vabast turumajandusest, mida riigivõim kaudselt reguleerib. NÕUDMINE JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID
rahvusvahelised kokkulepped Põhivabadused kehtivad igale inimesele ilma igasusguste lisatingimusteta. Liikumisvabadus, mõttevabadus, usuvabadus ja valimisvabadus. Põhivabadused on Euroopa Liidu moodustamise aluspõhimõtete osad. Eelkõige hõlmab see töötajate vaba liikumist, asutamisvabadust, teenuste, kaupade ja kapitali vaba liikumist. Need vabadused tagavad ettevõtjale vaba otsustamise, töötajale vaba töökohavaliku ja tarbijatele vaba valiku erinevate toodete vahel. Vaba konkurents võimaldab ettevõtetel saata oma pakkumine märksa suuremale tarbijaskonnale. Töötaja võib ELi piires otsida ja vahetada töökohta oma soovide ja huvide kohaselt. Tarbija võib tänu tihedamale konkurentsile
J.Tõnisson: Ideed - rahvusliku eneseteadvuse arendamine (venestamise ja saksastamise vastu) Väljaanne - "Postimees" Toetajaskond - eestlased (peamiselt Eesti haritlased) Mõlemad mehed ajasid seda "Eesti asja" ning olid Eesti ühiskonnale tollel ajal suureks kasuteguriks. 12. 1905.a revolutsioon Eestis, Eesti peale revolutsiooni Revolutsiooni alguse põhjused: Poliitilised: 1) absoluutne monarhia 2) võim vene ametnike käes 3) puudusid demokraatlikud vabadused Sotsiaalmajanduslikud: 1) baltisakslaste ülemvõim maal 2) maata ja maaga talupoegade konfliktid 3) tööliste raske olukord Rahvuslikud: 1) vene keeles asjaajamine 2) vene keeles haridus 3) kultuurilised piirangud Tähtsaimad sündmused: 1) 9.jaanuar 1905.a Verine pühapäev - vallandusid stiihilised väljaastumised ka Eestis 2) Korraldati streike, Tartu Ülikoolis lõpetati töö, streikisid mõisamoonakad 3) 1905.a oktoobri suur üldstreik
· kuulutati välja suurejoonelisi sotsiaalprogramme, milleks puudusid vahendid · Rahvarinde loomine kommunistide juhtimisel ebaõnnestus · järkjärgult taastati demokraatlikud võimuorganid PRANTSUSMAA: 1946 uue põhiseaduse kohaselt sai PRM'st parlamentaarne vabariik (IV vabariik), kus kehitvad laialdased kodanikuõigused ja vabadused. Sisepoliitiline elu stabiliseerus, ent säilisid majandusraskused. ITAALIA: 1946 alates on Itaalia vabariik. 1947 põhiseadusega kehtestati demokraatlik riigikord ja parlamentarism. Pikka aega oli suurimaks erakonnaks Kristlik Demokraatlik Partei. Majanduslik olukord oli keeruline. Püsis kommunistide võimule tuleku oht. SAKSAMAA: sõja järel okupeeritud. Lääneriigid NSVL 1
eluni teistel planeetidel) 2.3. Turumajanduskorrad • Liberaalne (vaba)turumajandus (Adam Smith, Milton Friedman, USA) • Riigi reguleeritud turumajandus (John Maynard Keynes) • Sotsiaalne turumajandus (Ludwig Erhard, Saksamaa) • Riigikorporatiivne turumajandus (Jaapan) • Segaturumajandus - käsk (plaan) ja turg koos (Hiina, Vietnam) 2.4. Ühiskonna põhiväärtused • Heaolu, põhiväärtuste püramiidid: – Rahu; – Vabadused, sh. inimõigused; – Turvalisus (eelkõige materiaalne ja sotsiaalne kindlustatus) – Õiglus ja õigus (õigusriik) – Informeeritus ja läbipaistvus – Kaasatus ja tunnustus 2.5. Majanduspoliitika eesmärgid • Tööhõive tagamine • Makromajanduslik stabiilsus, sh. eelarve tasakaal, stabiilsed hinnad ja rahakurss, madalad intressid, maksud jne. • Ettevõtlusõiguse ja eraomandi kaitse • Õiglane konkurents
3) Vabadusliikumine, mis haaras suurte impeeriumite ( Austria-Ungari, Tsaari-Venemaa ja Türgi) koosseisu kuulunud rahvusvähemusi (eestlased, lätlased jt.) Eriti oluline Saksamaa ja Itaalia ühendamine rahvusriikideks! Itaalia ühendamise teed ja võimalused Itaalia killustatud ja Austria võimu all Ainuke iseseisev riik sellel territooriumil Sardiinia kuningriik, kehtis põhiseaduslik kord ja poliitilised vabadused Sardiinia kuningas Vittorio Emanuele, kes pooldas Itaalia ühendamist Ühendliikumise eestvedaja oli siiski peaminister Camillo Cavour, eesmärgiks riigi ühendamine Sardiinia eestvedamisel diplomaatiliste kokkulepete ja dünastiliste sõdadega Võitluses Austria ülemvõimu vastu lootis Cavour Prantsusmaa toetusele 1858 sõlmiti Austria vastu Prantsuse-Sardiinia liit
Saksamaa sõjalise edusammu puhul. Veebruarirevolutsioon : 1917 alguseks oli Venemaa kokkuvarisemise äärel. Veebruari lõpus puhkes saksavastasuse mõjul Petrogradis näljamäss. Seda maha suruma läinud väeosad läksid rahva poole üle ja algas revolutsioon. Tsaarivalitsuse kaitseks ei astutud välja ning isegi Nikolai II loobus troonist. Riigiduuma parteid moodustasid Ajutise Valitsuse(G.Lvov, hiljem A.Kerenski) : kehtestati demokraatlikud vabadused ja õigused, politsei asendati miilitsaga, vähemusrahvastele lubati autonoomia ning kuulutati välja Asutava Kogu kokkukutsumine. Jätkus sõda Antanti poolel. Tekkis kaksikvõim : Ajutise Valitsuse kõrval oli tööliste, soldadite ja talupoegade saadikute nõukogud (enamus oli sotsialistlike parteide käes esile kerkisid neist enamlased : Töölispartei vasak tiib eesotsas V.Uljanov -Lenin). Saksamaa finantseeris sellal mitme Vene äärmusorganisatsiooni tegevust et tekitada Venemaal kaos
Uus riigivõimu käsitlus Koos valgustusega kujunes uus käsitlus riigivõimust ja selle kujunemisest. Thomas Hobbes väitis, et kuningavõim on rahvast, mitte jumalast. Oma teoses ,,Leviathan" kirjeldas Hobbes riigieelset ühiskonda kui ,,kõikide sõda kõikide vastu", mille lõpetamiseks lõid inimesed ühiskondliku lepinguga riigivõimu, andes sellega senised vabadused ja võimu valitsejale. Jean Bodini ja Hobbesi käsitlus monarhi võimust oled üpriski sarnased. Ka Hobbes pidas vajalikuks, et monarhi kätte oleks koondunud nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Koos õigusega valitseda pidi Hobbesi arvates valitseja kindlustama alamate julgeoleku. Juhul, kui ta sellega hakkama ei saa, ja ainult sel juhul, kaitses Hobbes alamate õigust valitsejale vastu panna. Ühiskondliku lepingu teooriat arendas edasi John Locke, kes oma raamatus
TTK 27.09.13 Euroopa sotsiaalharta · Millal? · Eesmärk · Sisu Millal? · Sõlmiti 18. oktoobril 1961. aastal. · Parandatud ja täiendatud sotsiaalharta võeti vastu 03.05.1996 · Eesti allkirjastas sotsiaalharta 2000. aastal. Eesmärk · Inimeste majanduslike ja sotsiaalsete õiguste kaitsmine. · Parandatud ja täiendatud sotsiaalharta võeti vastu artiklite kaasajastamise eesmärgil. Sisu Harta garanteerib õigused ja vabadused, mis puudutavad kõigi üksikisikute igapäevaelu. Hartas määratletud põhiõigused: majutus, tervis, haridus, töö, sotsiaal- ja õiguskaitse, liikumisvabadus ning diskrimineerimatus. Euroopa Nõukogu 47 liikmesriigist on sotsiaalharta ratifitseerinud 43 riiki. Vaid Prantsusmaa ja Portugal ratifitseerisid sotsiaalharta täies mahus. Eesti on sidunud ennast sotsiaalharta 98-st punktist 79 punktiga. 1. Õigus tööle ·
10) Vallavalitsus- Määrused korraldused 11) Vallavanem ja linnapea- käskirjad, kohustused. Seadused Seaduse kehtestamiseks on Eestis seatud kindel kord. Seadused on kõrgema võimu aktid. Seadusi liigitatakse: 1) Põhiseaduseks 2) Konstitutsioonilisteks seadusteks 3) Lihtseadused Põhiseadus on seadus milles sätestatakse riigi ühiskondliku ja poliitilise korralduse alused, määratakse kindlaks kõrgemate võimuorganite pädevus ning kodanike vabadused õigused kohustused. Põhiseadus võetakse vastu rahvahääletusega. Konstitutsioonilised seadused on riigielu kohaselt tähtsad riigiaktid, mis konkretiseerivad põhiseadust mingi erilise kehtestatatud korra kaudu. Eesti põhiseadus paragraf 104 näiteks kohaliku omavalitsuse seadus. Et nende seaduste vastuvõtmiseks on vaja 51 protsenti poolthäält. Lihtseadused on suunatud ühiskonna elus üleskerkivate ülesannete lahendamiseks. Seaduste loomine
Balti erikord ja keskvalitsus: Balti erikord-keiser PaulI tühistas asehalduskorra, taastas enamiku Balti aadli eesõigustest-aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla-ja adrakohtud. 19saj algul koostati Balti provintsiaalseadustik-balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu, esimesed osad avaldati 1845, kolmas 64 aastal. Provintsiseadustik(aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu) kinnitas Balti erikorda. 60ndatel rünnakud ajakirjanduses Balti erikorra vastu-vaidlustati kohalike aadlike privileegid, nõuti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Rünnakud esialgu vaigistati, erikord jäi püsima AleksanderII valitsusaja lõpuni(1881). Balti kubermangude valitsemine-kuberner-kõige olulisem võimuesindaja, allus otse senatile. Viitse-e asekuberner-kuberneri asetäitja;sõjakuberner-allus sõjaministrile, vastutas õppuste, väeosade juhtimise eest. 1)kubermanguv...
Jüri Gümnaasium Pulmatraditsioonid erinevates riikides Referaat Koostaja: Madis Kadastik Klass: 10.a 2012 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................3 Pulmasümboolika.........................................................................................................4 Abielusõrmused..........................................................................................................4 Rõivad.........................................................................................................................5...
Nõukogu teatas, et toetab AV-d seni kuni täidetakse nõukogu nõudmisi. · Põranda alt tuli välja Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei vasakpoolne tiib e bolsevikud (enamlased), kelle juhiks oli Vladimir Uljanov (Lenin). Parteid rahastas Saksamaa, kes lootis, et nende eestvedamisel toimub Vm-l rev ja Vm väljub sõjast. · Venemaast saab ajutuselt kõige demokraatlikum riik, sest lubatakse kõik demokraatlikud vabadused, poliitiline amnestia, usuvabadus. Lubati kokku kutsuda Asutav Kogu, mis määraks ära Venemaa edasise riikluse põhimõtted ehk töötaks välja konstitutsiooni. · AV ei lahendanud aga mitmeid olulisi küsimusi: o ei suudetud stabiliseerida rahandust ja majandust (vaid ajutised abinõud) o tagada toiduainetega varustamist - sügisel linnades nälg o maaküsimust ei lahendatud (talupojad lootsid saada maad)
rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). Sõna tuleneb vanakreeka keelest: , mis koosneb tüvedest ('rahvas', 'hulk') ja ('võim', 'valitsus'). "Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides (of, by and for the people)." (Abraham Lincoln) Demokraatia on eelkõige võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, kõigil on võrdne ligipääs võimule (st puuduvad valimistsensused) ja inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Riigi korral on demokraatiale omane võimude lahusus, st valitsuse volitused on piiratud seadustega ja kohtumõistmisega tegelevad selleks loodud organid. Eelarvamus Emotsionaalne kujutluslik tunnetusfilter, mis reguleerib mõistete teket. Propaganda lähtub eelarvamustest, kasutab neid. Emotsionaalsus Psüühika omadus, mis kujutab endast propaganda alust. Ennetus Vastase initsiatiivi ülevõtt, mis muudab selle oma aktsiooniks publiku silmis. Ideoloogia
ühines Marshalli plaaniga. Esialgu nimetati neid riike rahvademokraatiariikideks, 1950. aastail võeti kasutusele mõiste sotsialistlikud riigid (4). Sotsialistlik sõprusühendus termin, mida Moskva kasutas eristamaks oma ustavaid liitlasi teistest kommunistlikest maadest. Sotsialistlikkusse sõprusühendusse arvati riigid, mis kuulusid VMNi ja VLOsse (4). Idablokile iseloomulikud jooned: 1. võim koondunud kommunistliku partei kätte, kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. Teisi parteisid võis ka olla, kuid neil polnud võimu 2. kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle 3. tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega), plaani- ja käsumajandus 4. ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus, suured kulutused sellele (4). 3.1 Stalinlik NSV Liit
Vähenes kaupade nõudlus, mis põhjustas veel tööpuuduse kasvu. Inimestele tundus, et nad ei saa ise oma elukorraldamisega hakkama, vajavad riigi ja valitsuse abi. Riik hakkas sekkuma majanduse korraldamisse. Arvati, et probleemid laheneks, kui riigi etteotsa valitaks tugev juht, kes kindla käega probleemid lahendaks ja tööd annaks. Demokraatia levik I ms järgsed aastad olid demokraatia võidukäigu ajaks. Dem. riikide arv suurenes sõja järel järsult. Vabadused laienesid, valimisõigust laiendati. Kuid dem. ei osutunud paljudes riikides jätkusuutlikuks. Põhjuseks dem. traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus, vead põhiseadustes ja valimisseadustes. See nõrgestas dem. rahva silmis ning tekitas igatsust ,,kõva käega" valitsuse järele. Dem. ideoloogiad 19. saj peamised poliitilised ideoloogiad olid liberalism ja konservatism, 20.saj olukord muutus. Konservatiivid
*Lõuna-Vietnami valitsus palus USA-l sekkuda *Taheti Vietnami ühendada ja muuta demokraatlikuks Bresnevi doktriin e. Piiratud suveräänsuse doktriin.- Kui kusagil on ohus sotsialismi alused siis on teistel sotsialistlikel riikidel õigus ja kohustus sekkuda. Võrdle Ungari ja Tsehhoslovakkia kriiside põhjusi, käiku ja tagajärgi. Mis oli erinev, mis sarnane? Põhjused Ei soovitud sõltuda Moskva käskudest Puudusid demokraatlikud vabadused Elatustase oli madalam kui läneriikides Teisiti mõtlejaid kiusati taga Käik ung cze Puhkesid meeleavaldused Meeleavaldusi polnud Püüti kehtestada demokraatiat Kommunistid püüdsid kehtestadann. Normaalset sotsialismi
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Avalikud ja konfidentsiaalsed andmed, privaatsus internetis Talis Tobreluts Tartu 2014 Tänapäevaste kommunikatsioonilahenduste kiire areng on viinud selleni, et igapäevaselt tekib üha enam töödeldavaid andmeid, mistõttu puututakse järjest aktiivsemalt kokku näiteks isikuandmete töötlemisest tulenevate riskidega. Seadus annab üldjuhul inimesele küllaltki suured õigused enda privaatsust kaitsta, kuid teatud juhtudel võib see olla keeruline või on isikuandmete avaldamine koguni põhjendatud. Sellele, mis on üldse isikuandmed ja millised riiklikud või rahvusvahelised seadused või normid tegelikult inimese privaatsust kaitsevad, otsib vastuseid käesolev essee. Millised on inimese võimalused oma privaatsust kaitsta? Esite...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž „1814“ Filmi analüüs Pärnu 2013 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Peamised sotsiaalsed faktid...........................................................................................4 2. Ühiskond........................................................................................................................5 3. Kultuurilised komponendid...........................................................................................6 4. Sotsialiseerimine............................................................................................................7 5. Hälbekäitumine..............................................................................................................8 6. Sotsiaalne stratifikatsioon.............................................................
* Kõik, mis demokraatias lubatud, on siin pigem keelatud! * massirepressioonid (massiline inimõiguste rikkumine, küüditamine, mõrvamine) Idabloki riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustavad jooned 1. Võim riigis oli koondatud ühe, kommunistlikku partei kätte, mis ei pruukinud aga kanda kommunistliku partei nime. Ka oli mõnes sotsialistlikus riigis teisigi parteisid, kuid neil polnud tegelikku võimu ning nad olid allutatud kommunistidele. Kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. 2. Kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis. Partei kontrollis riigiaparaati ja kõiki ühiskondlikke organisatsioone; kõrgemad ametnikud ja organisatsioonide juhid olid kas kommunistid või nende poolt ametisse nimetatud. Kommunistide kontrolli all oli ka kultuurielu. 3. Tohutu võim oli julgeolekul. Kommunistide võim püsis kas otsese terrori või selle tekitatud hirmu all. 4. Majandus, nii tööstus kui ka kaubandus, oli valdavalt riigistatud
tihti kohaneda normaalse eluga. Nende senised väärtushinnangud olid purustatud, uusi polnud aga kerge leida. Rahuaegses maailmas endale kohta leidmata tõmbusid paljud mehed elust tagasi, suhtudes enda ümber toimuvasse järjest passiivsemalt. 15. Ajutine Valitsus Teise poole IV Riigiduuma koosseisu kuulnud kodanlike parteide baasil loodud valitsus, mille etteotsa sai vürst Lvov. Ajutine Valitsus lubas oma deklaratsioonid tagada demokraatlikud vabadused ning kokku kutsuda Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. Rahvahulkade pettumuseks sõda Saksamaaga jätkus, kuid see-eest algatas valitsus reforme, mis parandasid mõnevõrra rahva olukorda. 16. Petrogradi TSSN - Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, Petrogradi Nõukogu, Venemaa Keisririigi pealinnas Petrogradis 27. veebruaril 1917. aastal
· Kontrollorganite töökorralduse sätestab vastav seadus · Riigikontrolör ja õiguskantsler annavad parlamendile oma ametkonna tööst aru Põhiseadus ja teised õigusaktid. konstitutsioonid erinevad üksteisest paragrahvide rohkuse , tehtud paranduste, vastuvõtmise aja ning konkreetse sisu poolest. Et hoida demokraatiat , selleks põhiseadus: · Sätestab riigivalitsemise eesmärgid · Määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused · Kirjeldab valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesanded ja nende moodustamise korda. EV põhiseadust on võimalik muuta nii rahva kui parlamendi hääletusega. Õigusaktidest tähtsamad on seadused. Tähtsuselt järgnevad määrused ja aktid. Seadus kõrgeima riigivõimuorgani normatiivakt , mille t2itmine on kohustuslik Määrus õigusakt, mille valitsus või volikogu annab välja piiramatu arvu juhtude reguleerimiseks
Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele. Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega (mandaadiga), vaid nad tegutsevad oma ametialal iseseisvalt. Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust. Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda. Mitmesuguste jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemuse kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (informatsiooni-, ajakirjandus-, koosolekute-, ühingute-, ettevõtlusvabadus jne). Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olema sõltumatu kohtuvõim. Eeltingimused Üldine kirjaoskus. Ajakirjanduse (jt massiteabevahendite) laialdane levik. Kodanikuühiskonna kujunemine laiade inimhulkade koondumine mitmesugustesse ühendustesse (ka erakondadesse) ja nende mõju altpoolt üles. Kodanikuühiskonna ehk
seadusest kinnipidamist ning ei vaadata kohtuasja enam sisuliselt üle Kasum summa, mille võrra tulud ületavad kulusid: kasumi vastand on kahjum Koalitsioon ühinemine, liit; valitsuskoalitsioon on valitsusse kuuluvate parteide (koalitsioonipartnerite) ühendus, mille lauseks on kokkulepe valitsemise põhiküsimustes Koalitsioonivalitsus mitmeparteiline valitsus Kodanik inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakondsus; kodaniku õigused ja vabadused sätestatakse põhiseaduses Kodanikkond elanikud, kes asuvad riigi territooriumil seaduslikult ning omavad riigiga õiguslikku sidet (kodakondsust) Kodanikualgatus inimese isiklik initsiatiiv mingi probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides Kodanikuühendus kodanikuosaluse raames kujunenud organisatsioon, millel on püsivam juriidiline vorm;
II. I MAAILMASÕDA (1914-1918) JA REVOLUTSIOONILINE KRIIS EUROOPAS 1. I MAAILMASÕDA: 1.1. Sõja põhjused: Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. Rahvustevahelised vastuolud Euroopas. Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne. 1.2. Sõja ajend: · 1914.a. 28.juunil sooritati Sara...
· autasustas iseennast · levitati Breznevi teoseid · tema lähedasi pandi kõrgetele ja tasuvatele töökohtadele (poeg tegeles väliskaubandusega) Vaatamata kõrgele eale (sündinud 1906.a.) ja tervise ning mälu jätkuvale halvenemisele jäi Breznev NSV Liidu juhiks kuni oma surmani 1982.a. Peep Reimer 1.4. Vastupanu kommunistlikule reziimile: (Vt.ka õpik lk.114) Kui Hrustsovi valitsemisajal olid teatud vabadused ühiskonnas siiski lubatud (näiteks ilmus trükis A.Solzenitsõni teos "Ivan Denissovitsi üks päev", mis kirjeldas suhteliselt leebetes värvides elu nõukogude vangilaagris), siis alates 1964.aastast lõpetati igasugune liberaalitsemine kõigil tasanditel. Vastuseks võimude poliitika karmistumisele kujunes 1960-ndate aastate keskpaigas NSV Liidus välja teisitimõtlejate (e. dissidentide) liikumine, mis: · kritiseeris kehtivat poliitilist korraldust
ja tehasenõukogusid. 1919 asutati fasistlik partei. Võimu haaramiseks korraldasid fasistid 28.10.1922 nn. marsi Rooma. Kuningas Vittorio Emanuele III nimetas fasistide juhi B. Mussolini 31.10.1922 peaministriks. Esialgu võisid ka teised parteid legaalselt tegutseda, aga 1925 eemaldati nende esindajad valitsusest ja 1926 nad kõik keelustati. Kehtestati monopolistliku kapitali kõige reaktsioonilisemate jõudude totalitaarne fasistlik diktatuur. Fasistid kaotasid kodanik-dem. Vabadused, ning arreteerisid A. Gramsci ja teised fasismisvastaste organisatsioonide juhid. 1929. aastal sõlmis fasistlik valitsus sobingu Vatikaniga, mis tagas katoliku kiriku toetuse. 1930. aastatel kujunes korporatiivne riik: parlament asendati fasistliku partei, fasistlike ametiühingute ja ettevõtjate esinduskojaga. Välispoliitika oli totalitaarse diktatuuri kindlustamiseni mõõdukas. 1930. aastail algasid vallutussõjad. Itaalia vallutas Etioopia ning muutis selle oma
IV. MAAILMAMAJANDUS JA DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1. MAAILMAMAJANDUS 1920-1930. AASTATEL: 1* Maailmamajandus on 20.sajandil arenenud tsükliliselt- igale majanduskasvu perioodile järgneb mingi aja pärast majanduskriis. 2* Sellest protsessist jäi kahe maailmasõja vahelisel ajal välja NSVL, kus ületootmiskriise ei puhkenud (pigem vastupidi- tegu oli pideva defitsiidiga; riigi majandus ei suutnud käsu- ja plaanimajanduse tingimustes rahuldada elanikkonna vajadusi). 1.1. Majanduse areng 1920-ndatel: 3* I maailmasõjale järgnes aastatel 1918-1923 peaaegu kogu maailmas majanduslik tõus. 4* Selle põhjused: 1* Euroopa riigid taastasid oma majandust sõjapurustustest. 2* Sõdade järel kasvab alati tarbimine = vaja rohkem toota. 3* Taastus sõja tõttu soikunud kaubavahetus riikide vahel. 1* Majanduskriis 1923.a.-1924.a: 2* 1923.a. algas esimene majanduskriis peale sõda.Tegem...
sisse, kuna Idakaubanduses hakkas domineerima Hansa liit. Ta ei saanud seda tulu, mida lootis saada. Teiselt poolt olid siinsed vasallid liialt iseseisvad. Kun oli kaugel, asehalduritel polnud nii palju võimsust. - Vasallid olid huvitatud endise olukorra säilimisest, ei olnud müügist huvitatud, sest nemad olid kättevõidelnud terve rea vabadusi, eesõigusi, ja ei olnud kindel, kas neeb vabadused ja eesõigused, mid anad seni, olles Taani võimu all säilinud, ka uue maaomaniku all säilivad. Uus maaomanik ei pidanud neid õigusi kinnitama/säilitama. · Ordu oli kindlalt huvitatud ostust, see oleks suurendanud tema mõjujõudu, valdusi. Juba 1341 sõlmiti eelkokkulepe ostu-müügitehingu kohta. · Rootsi oleks soovinud endale Põhja-Eestit, sest Rootsi oli omandanud juba Soome ja tahtis alasid Eestisse laiendada.
Rahvas teostab võimu oma esindajate kaudu 3. Valimistel on kõigil täisealistel kodanikel hääleõigus ning kõik hääled on võrdsed 4. Valitsus tugineb valijate enamusele, mis vajab korrapärast uuendamist uute valimiste näol 5. Rahvasaadikud tegutsevad oma ametialal iseseisvalt, oma parema äratundmise järgi 6. Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust. 7. Opositsioon on dem. loomulik osa 8. Demokraatlikud vabadused. 9. Sõltumatu kohtuvõim 17.Õigusriigi käsitlus? Eesmärk on korraldada kodanike elu, lähtudes õigusprintsiipidest. Riigivõimu rakendatakse õigusriigis põhimõttel, et õigus ja seadus on samased. Tunnused: · Kirjutatud põhiseadus, mis seab riigivõimu tegevusele seaduslikud raamid · Garanteeritud kodanikuõigused · Ühiskonna sotsiaalsete probleemide lahendamine mitte üksikjuhtumite kaudu vaid kollektiivselt,
sTallinna Laagna Gümnaasium Marita Raudsepp 10. b klass ÄRKAMISAEG EESTIS Ajaloo referaat Juhendaja: Natalja Dovgan Tallinn 2011 Sisukord 1.Rahvusliku ärkamisaja algus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .3 1.1. Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 2.Rahvusliku liikumise tegelased 19.sajandil . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 2.1. F.R.Kreutzwald . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 2.2. J.V.Jannsen . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2.3 J.Hurt. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 ...
Reguleerib kodanike ja riigi vahelisi suhteid Aitab korraldada kooselu ühiskonnas. Põhiseadus ehk konstitutsioon kirjalik õigusakt, mis on teistest seadustest kõrgem. Kõik teised kehtivad õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduse ül : 1. Sätestada riigi/valitsemise eesmärgid 2. Määratleda kodanike õigused, vabadused,kohustused 3. Sätestada valimise struktuur, võimuinstitutsioonide ülesanded ja nende moodustamise kord. Seaduslikkus tähendab riigi õigusaktide vastavust põhiseadusele jt õigusnormidele ning õigusaktide ranget ja täpset täitmist. Põhiseaduslikkuse järelvalve kontroll kõigi riigi ja omavalitsuse tasandil välja antud õigusaktide üle eesmärgiga garanteerida nende vastavus põhiseadusele.
Nikolai II üritas maha suruda rindelt toodud vägedega, kuid need läksid ka teiste poolele. Nikolai II kirjutas 3.3.17 alla riigiduuma Ajutise komitee aktile, millega loobus troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele. Kujunes kaksikvõim: Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukoguga (esindaja A. Kerenski) ning teisel pool Ajutine Valitsus (eesotsas vürst Lvov). Ajutine Valitsus lubas tagada dem. Vabadused ning kokku kutsuda Asutava Kogu, pidi otsustama Vene edaspidise riigikorralduse. 50 parteist tõusis esile neli: 1) Rahva Vabaduse Partei (kadetid)- kodanlik partei, nägid Venet dem. vabariigina 2) Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid)- pahempoolne partei, suur mõju talurahva hulgas, nägid Venet sotsialistliku riigina, milleni jõuda järkjärguliste reformide kaudu 3) Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (VSDTP) reformistlik org
Reguleerib kodanike ja riigi vahelisi suhteid Aitab korraldada kooselu ühiskonnas. Põhiseadus ehk konstitutsioon kirjalik õigusakt, mis on teistest seadustest kõrgem. Kõik teised kehtivad õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduse ül : 1. Sätestada riigi/valitsemise eesmärgid 2. Määratleda kodanike õigused, vabadused,kohustused 3. Sätestada valimise struktuur, võimuinstitutsioonide ülesanded ja nende moodustamise kord. Seaduslikkus tähendab riigi õigusaktide vastavust põhiseadusele jt õigusnormidele ning õigusaktide ranget ja täpset täitmist. Põhiseaduslikkuse järelvalve kontroll kõigi riigi ja omavalitsuse tasandil välja antud õigusaktide üle eesmärgiga garanteerida nende vastavus põhiseadusele.
4.Idablokk(kommunismileer), sinna kuulunud riigid, selle riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustava jooned Idablokki kuulusid: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia. Kõik allusid Moskva diktaadile v.a Jugoslaavia. Idabloki riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustavad jooned: - võim riigis oli koondatud ühe kommunistlik partei kätte - kodanikul puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused - kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis kontrolliti riigiaparaati, ühiskondlike organisatsioone, kõrgemaid ametnikke, kultuurielu jne. - võim oli julgeolekuorganil; võim püsis terrori ja hirmu abil. - majandus, tööstus, kaubandus olid riigistatud. Majanduse juhtimine oli tsentraliseeritud; kehtis käsumajandus - suured kulutused riigikaitsele, seetõttu oli ka elanike elatustase madal 5.Marshalli plaan (1947)
oli 3-liikmeline (K.Päts, J.Vilms ja K.Konik) Iseseisvusmanifest – „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“, tekst mille koostasid J. Kukk ja F.Peterson Eesti rahvale ette lugemiseks Maareform – viidi läbi vabadussõja ajal, toimus suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa ning uute talukohtade loomine EV põhiseadused – esimene EV põhiseadus 1920, mille võttis vastu Asutav Kogu – puudus riigipea, põhiõigused ja vabadused olid tagatud. Selle nõrgaks küljeks oli vähene tasakaalustatus võimude vahe, Riigikogu volitused olid väga laiad, mis tingis täitevvõimu nõrkuse. See tõi kaasa seadusandliku võimu liigse kontrolli täitevvõimu üle, mille tagajärjeks olid rohked valitsuskriisid, need omakorda tõid kaasa põhiseaduse ulatusliku reformimise (1933) Vapsid – ehk vabadussõjalased olid Eestis 1920-30 a tegutsenud vabadussõdalaste ühendustesse koondunud liikmed.
1) Karl V suguvõsa (isa, ema, isapoolne vanaisa, emapoolne vanaisa, vend, pärija) Isa Philipp ilus, ema Juana Nõdrameelne, isapoolne vanaisa Maximilian I, emapoolne vanaisa Fernando II, vend Ferdinand I, keisritrooni pärija Ferdinand I, Hispaania trooni pärija poeg Felipe II 2) Miks oli Taani Põhjamaade valgustatuse parim esindaja? Christian VII valitsusaeg tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friederich Struensee. Christian VII valitsusaeg tähistab Taanis valgustusliku õitsemise perioodi, kui kaotati tsensuur, kehtestati täielik trükivabandus, sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine, kohtuistungid muudeti avalikuks, kuulutati kõigi inimeste võrdsust seaduse ees, füsiokraatlikud ümberkorraldused majanduses: kaotati tsunftisüsteem, suleti kahjumit andvad manufaktuurid, ka...
MIS ON FILOSOOFIA (Isiah Berlin) - Uurimisvaldkonna paistab määravat ära nende küsimuste iseloom, millele vastuste leidmiseks vastavad valdkonnad on loodud. - Sõnastada küsimused nii, et nad oleks vastatavad kas empiirilisel formaalsel (st teatavaid formaalseid tehnikaid järgides) teel. - Filosoofia ülesanne on tuua päevavalgele need peidetud mudelid ja kategooriad, mille abil inimesed mõtlevad, isegi teadused. - Immanuel Kant: filosoofia tegeleb muutumatute kogemuse struktuuride uurimisega, filosoofia kui tunnetusteooria. - Isiah Berlin: „Filosoofide jääv ülesanne on käsitleda kõike seda, mis ei tundu haaratav teaduslike meetodite või igapäevase vaatluse abil, s.t. kategooriaid, mõisteid, mude...
Inimesed määravad täiesti suveräänselt kindlaks, mis peab kehtima õigusena. Sealjuures ei ole kohustust arvestada iidolitega. Väärtushoiakute pagendamine õigusmõttest tõi kaasa positivistliku õiguskäsitluse. Õigus saab olla üksnes suvaliste eesmärkide saavutamise vahend ehk võimu organisatsiooni instrument. Thomas Hobbes (1588- 1679) – tee liberalismi Inimene on loomuselt kasuahne ja ühiskonda iseloomustab kõigi võitlus kõigi vastu. Inimese õigused ja vabadused eksisteerivad eelkõige negatiivsetena Loomuõigus ei tähenda normatiivset, s.t käskudest ja keeldudest moodustuvat süsteemi, vaid igaühele esialgset piiramatut vabadust. Igaühel on õigus kõigele ning on igaühe oma asi, kui tõhusalt ta suudab oma piiramatut vabadust ära kasutada iseenese omakasulisteks eesmärkideks. Inimese vabadust saab piirata vaid tema enda nõrkus või teise tugevus.
elanikud, kelle kuninga väe keiser Traianus aastail 98 117 pKr raskes võitluses purustas ja Daakiast sai Rooma provints debatt väitlus deism 17.-18. sajandil levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu dekreet kõrgema riigivõimu määrus deklaratsioon ametlik avaldus demokraatia poliitiline korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused demokraatlikud vabadused sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, südametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvitustamine despoot piiramatu võimuga valitseja. Despootiat (despoodi võimu) iseloomustab valitseja omavoli ja alamate õigusetus dialoog kahekõne; Platoni teosed vestlustena filosoofide vahel diktaat oma seisukoha või tingimuste jõuga pealesurumine
elanikud, kelle kuninga väe keiser Traianus aastail 98 117 pKr raskes võitluses purustas ja Daakiast sai Rooma provints debatt väitlus deism 17.-18. sajandil levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu dekreet kõrgema riigivõimu määrus deklaratsioon ametlik avaldus demokraatia poliitiline korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused demokraatlikud vabadused sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, südametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvitustamine despoot piiramatu võimuga valitseja. Despootiat (despoodi võimu) iseloomustab valitseja omavoli ja alamate õigusetus dialoog kahekõne; Platoni teosed vestlustena filosoofide vahel diktaat oma seisukoha või tingimuste jõuga pealesurumine
keiser Traianus aastail 98 117 pKr raskes võitluses purustas ja Daakiast sai Rooma provints debatt väitlus deism 17.-18. sajandil levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu dekreet kõrgema riigivõimu määrus deklaratsioon ametlik avaldus demokraatia poliitiline korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused demokraatlikud vabadused sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, südametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvitustamine despoot piiramatu võimuga valitseja. Despootiat (despoodi võimu) iseloomustab valitseja omavoli ja alamate õigusetus dialoog kahekõne; Platoni teosed vestlustena filosoofide vahel diktaat oma seisukoha või tingimuste jõuga pealesurumine
Sellega reguleeriti aadelkonna, kiriku ja riigivõimu suhted ning kehtestati kord, et kõigis olulistes küsimustes (nt maksud) peab kuningas oma vasallidelt nõu küsima. 3.3. Eesti põhiseadused läbi ajaloo: Eesti riigis oli esimeseks riigi põhialuseid kirjeldavaks dokumendiks Päästekomitee poolt 24.veebruaril 1918 välja kuulutatud ,,Isesesvusmanifest". Iseseisvusmanifestiga fikseeriti ka peamised vabadused (sõna-, trüki-, usu-, ühinemisvabadus) ja üldine võrdõiguslikkus. Esimest põhiseadust hakkas välja töötama 1919 aprillis otseste ja vabade valimiste tulemusena moodustatud Asutav Kogu poolt. Esimene põhiseadus hakkas kehtima 21.detsembril 1920. Juba 1920.aastate lõpus algas Eestis diskussioon, et muuta senist põhiseadust. 1932-1933 toimusid Eestis kolm rahvahääletust: kahel esimesel ei saanud
Sellega reguleeriti aadelkonna, kiriku ja riigivõimu suhted ning kehtestati kord, et kõigis olulistes küsimustes (nt maksud) peab kuningas oma vasallidelt nõu küsima. 3.3. Eesti põhiseadused läbi ajaloo: Eesti riigis oli esimeseks riigi põhialuseid kirjeldavaks dokumendiks Päästekomitee poolt 24.veebruaril 1918 välja kuulutatud „Isesesvusmanifest”. Iseseisvusmanifestiga fikseeriti ka peamised vabadused (sõna-, trüki-, usu-, ühinemisvabadus) ja üldine võrdõiguslikkus. Esimest põhiseadust hakkas välja töötama 1919 aprillis otseste ja vabade valimiste tulemusena moodustatud Asutav Kogu poolt. Esimene põhiseadus hakkas kehtima 21.detsembril 1920. Juba 1920.aastate lõpus algas Eestis diskussioon, et muuta senist põhiseadust. 1932-1933 toimusid Eestis kolm rahvahääletust: kahel Demokraatliku ühiskonna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
