Inimeste õigused ja vabadused Inimese õigused on õigused, mille kinni pidamiseks on vajalikud tingimusi, riik peab tagama ( valitsus). Inimestel on õigus nõuda nende austamist. Inimõigused on kirja pandud ÜRO deklaratsiooni. Teiste õigus liikide puhul kehtib olukord, kus riik nõuab ja kodanikud alluvad. Inimõigusi rühmitakse järgmiselt: 1. Isikuõigused e. Põhiõigused a) õigus elu le b) õigus vabadusele c) õigus võrdsusele d) isiku puudumatusele e) õigus eraelule ja perekonna elule f) õigus kodule ja omandi puutumatusele g) õigus inikliku kohtlemisele h) õigus seaduse kaitsele ( pöörduda kohtusse) i) õigus vaimsele ühte kuuluvus tundele 2. Poliitilised õigused a) õigus valida, hääletda ja olla valitud. b) õigus väljentada oma seisukohti (vabadus) c) õigus pöörduda riigiasutustesse d) õigus usu ja mõte vabadusele e) õigus kuu...
kedagi süüdi mõista enne kohtuotsuse langetamist. Isikupuutumatus õigus, mille kohaselt ei tohi kedagi vahistada ilma kohtuniku loata (orderita). Hagi kirjalik avaldus kohtule tsiviilasja arutamiseks (esitaja hageja) Kostja isik või asutus, kelle vastu on hagi esitatud. Deklaratsioon ametlik teadaanne. Konventsioon rahvusvaheline lepe, mis reguleerib riikide õigusi ja kohustusi teatud valdkonnas. Inimeste õigused, vabadused ja kohustused Peamised inimõigustealased dokumendid: 1. Inimõiguste ülddeklaratsioon 1948 2. Euroopa inimõiguste konventsioon 1950 3. Euroopa sotsiaalharta 1952 4. Laste õiguste konventsioon 1954 Tähtsamad inimõigused (põhiõigused): 1. õigus elule 2. õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele 3. õigus korrakohasele õigusmõistmisele 4. õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest 5. õigus perekonnale ja eraelule
Vabadused tähendavad ka kohustusi Kodaniku õigused on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Põhiseadus annab kindla ülevaate sellest, mis tähendab meie jaoks vabadus ja mis on meie kohustused. Kehtestatud põhiõigused, kohustused ja ja vabadused on välja toodud II peatükis. Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu.Tooksin näiteks ,,Pronksiöö".Kui suurem hulk märatsejaid ei austanud Eesti Vabariiki,kuigi paljud neist olid Eesti kodanikud, ja ohustasid rahu Tallinna tänavatel ning purustasid ja röövisid ärisid.Paljud Eesti kodanikud aga
Põhiõigused, vabadused ja kohustused Rahvusvahelised inimõiguste alased dokumendid • Inimõiguste ülddeklaratsioon • Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt • Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt • Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon • Parandatud ja täiendatud Euroopa Sotsiaalharta • Euroopa Liidu põhiõiguste harta • Põhiõigustena tuleb käsitada kõiki PS-es sätestatud isikute õigusi • Vabadused on spetsiifilised põhiõigused st vabadust valida käitumisvõimaluste vahel • Kohustused on isikute põhiseaduses ettenähtud kohustused käituda teataval viisil kas teiste isikute või üldistes huvides Põhiõiguste tähendus • Põhiõigustel on kahesugune tähendus: 1) Põhiõigused on isiku subjektiivsed õigused, mis võimaldavad tal käituda teataval viisil, nõuda teatavat käitumist riigilt ja teistelt isikutelt ja pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse
Riigikogu komisjonKomisjoni kuuluvad erinevate erakondade liikmed, kes tegelevad teatud valdkonna probleemiga. Fraktsioonühe erakonna saadiku rühm riigikogus. Koalitsioonerakonnad,kes kuuluvad valitsusse. Opusitsioon erakonnad,mis ei kuulu valitsusse, vaid Riigikokku. Valimiskogukutsutakse kokku presideni valimiseks linnaja vallade esindajad juhul kui Riigikogu ei suuda Presidenti valida. Valitsuskriis Valitsusele umbusalduse avaldamine, nõutakse valitsuse lahkumist. RiigikantseleiValitsuse juures asjajamise korraldaja. MaakondRiiklik haldusüksus. Vald ja linnkohalikud omavalitsusüksuse. Advokaat kaitsjakohtus. ProkurörSüüdistaja. Kohtunikotsuselangetaja. Apellatsioonedasikaebamine ringkonna kohtusse. Kassatsioonedasikaebamine riigikohtusse. Õiguskantslerkõrgeim rüügiaimetnik. Kontrollib, et kõik seadised oleksid vastavuses põhiseadusega. Ombudsmanusaldusisik, sõltum...
tooma Eestisse, pakkuda kodumaal tööd ja leiba. Ülle Madise soovitab eestlastel õppida keeli, ainult inglise keelest ei piisa. Arvan samuti et see aitab tublisti kaasa eestlase õiguse eneseväljenduse arendamiseks, Mul on õnn õppida Tallinna Saksa Gümnaasiumis, kus väga suur rõhk on keeleõppel, arvan ,et gümnaasiumi lõppedes oskan vähemalt kahte keelt hästi: inglise ja saksa, lisaks algteadmised vene keelest. Õigused, vabadused kohustused on ühe demokraatliku riigi loomulikud osad ja arvan, et meie riik toimib hästi. Marten Heinmaa 10 b
Rahvasaadikut ei saa tagasi kutsuda. Kasutataks ekõigis demokraatlikes riikides. Demokraatia põhimõtted: * Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas. *Rahvas teostab oma võimu kaudselt oma esindajate valimise teel. * võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele. - enamusvalitsus. *vähemusse jäänuil on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda. * inimeselepeavad olema tagatud demokraatlikud vabadused. * olemaspeab olema sõltumatu kohtuvõim. Eeltingimused: * üldine kirjaoskus * ajakirjanduse lai levik * Ajakirjanduse lai levik * Kodanikuühiskonna kujunemine ja koondumine mitmetesse ühingutesse * Tänapäevaste omavalitsuste kujunemine ÕIGUSED, VABADUSED , KOHUSTUSED. * kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena. *Tänapäeva seaduste ülesanne on õigused ja vabadused kiindlustada. EV põhiseadus ptk 2. *Õigused ja kohustused on alati võrdsed.
Pealkirjad ei vasta sisule. Sellele peaks kontroll olema. Usu vabadus lubab meil teha valikuid oma uskumustes. Seega inimene võib talitleda oma usu järgi, kui see ei sega teisi inimesi. Põhi punkt on see, et inimest ei tohi dikrimineerida tema usu järgi. Jah, see on nii kuid ainult paberil. Seega see ,,vabadus" on müüt, sest kui võtta Araabia maid ning seal olevaid sõdu siis need on usu pärast. Neile surutakse Euroopa uskumused peale. Mis tõestab, et usu vabadus on müüt. Valiku vabadused ehk hääle õigus nii meestel kui ka naistel, kandideerimis võimalus Riigikokku või omavalitsusse, vabadus valida ise oma haridustee. See on tegelikkus. Kui samas need punktis on kohustused ühiskonna ees ning näitab osalust ühiskonna tegevustes. Inimese vabadus 21. sajandil on kahepoolne asi. Mõnes asjas inimesel on palju vabadusi, samas on ka piiranguid. Ning iga üks peaks ise otsustama kas tema vabadus on müüt või tegelikkus.
Euroopa Liidu ülesehitus: kolm sammast ja nende ülesanded. Juhtimisstruktuurid: Euroopa Ülemkogu, Europarlament, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu jm. Euroopa Liidu eelarve kujunemine. Euroopa Liidu töökeeled, EL kodakondsuse mõiste. Euroopa põhiseaduse lepe. Eesti kronoloogia EL-i astumisel. Üleminekuperioodid, erandid. Euroopa Liidu põhiväärtused ja -vabadused. Kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine. Millised õigused ja vabadused on EL kodanikul? Tööjõu vaba liikumine. Ühtne turg ja tollid, kaubandus ühtsel turul. Euroopa Liidu maksupoliitika. Kõik iseseisvad tööd on kohustuslikud (vt ÕPIJUHIS). Iseseisvad tööd tuleb esitada antud tähtajaks, esitades hiljem, võib õpetaja alandada hinnet ühe palli võrra. Kuu möödumisel tähtajast on õpetajal õigus töö vastuvõtmisest keelduda. Kuna koolis on tsükliõpe ja tunniplaan muutub iga kuu, antakse tööde tähtajad jooksvalt vastavates tundides.
Õigus öelda,kohustus vastutada. Kodaniku õigused ja kohustused on Eesti Vabariigi põhiseaduses kõik kirjas.Tooksin välja mõned neist II peatükist :Põhiõigused,vabadused ja kohustused ning arutleks nende üle. § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest.Kui vanemad näiteks on alkohoolikud ja ei täida oma kohustusi-ei kasvata oma lapsi ja jätavad nad hooletusse,siis sekkub riik.Sellistelt vanematelt võetakse hooldusõigus ära ja lapsed paigutatakse lastekodusse.Ka vanemate perekonnaliikmete peale on mõeldud.Kui näiteks vanainimese lapsed on tööealised ja ei saa jätta töökohustust täitmata,aga vanainimene peres vajab pidevat hoolitsemist,siis on selleks loodud meie rii...
Kuid alla 15-aastastel on võimalik taotleda Eesti kodakondsust lihtsustatud korras. Siiski, minuarust kodakondsuse saamine ei pruugi olla välismaalasele kerge. Ainuüksi keele ja kultuuri õppimine võib osutuda suureks raskuseks. Milline peab kodanik siiski olema? Ainult kodanikuks olemisest ei piisa. Iga riik vajab kodanikke, kuid häid kodanikke. Seepärast tulebki kodakondsuse taotlemisel täita rida tingimusi. Igal kodanikul ja ka mitte kodanikul on võrdsed kohustused, vabadused ja õigused, mis on sätestatud põhiseaduses. Näiteks on riik kohustatud andma meditsiinilist abi ka kodakondsuseta inimesele. Inimesest teeb väärt kodaniku ka juba see, kui ta teeb oma igapäevast tööd korralikult ning kohusetundlikult. Töö tegemisega suurendab inimene riigi majandust ning sellest sõltub riigi areng. Hea kodanik võiks ka aktiivselt osa võtta ühiskondlikust elust. Näiteks on igal inimesel võimalus liituda igasuguste erinevate seltsidega.
• Eeltingimused on: • Üldine kirjaoskus, • Ajakirjanduse lai levik, • Kodanikuühiskonna kujunemine ja koondumine mitmetesse ühingutesse. • Tänased põhimõtted on: • Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas, • Rahvas teostab oma võimu kaudselt oma esindajate valimise teel, • Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele, • Vähemusse jäänuil on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda, • Inimesel peavad olema tagatud demokraatlikud vabadused, • Olemas peab olema sõltumatu kohtuvõim. Õiguste süsteem demokraatlikus ühiskonnas • Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena • Põhimõte pärineb SPRi eelsest ajast • Tänapäeva seaduste ülesanne on õigused ja vabadused kindlustada. • EV põhiseadus ptk. 2 • Õigused ja kohustused on alati võrdsed. • Vabadust ei ole inimesel kunagi piiramatult. Filosoofide lähenemine - vabadus on tunnetatud paratamatus. • NB
Demokraatia Demokraatia on eelkõige võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, kõigil on võrdne ligipääs võimule ja inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Demokraatia tähendab, et otsuste langetamisel otsustab rahvas. Demokraatia võib jagad kaheks: otsene- ja kaudne demokraatia ehk esindusdemokraatia. Viimane toimub põhimõttel, et rahavs valib endale esindaja, kelle vaateid ta pooldab. Sellisel valitsemise vormil on palju plusse ja miinuseid. Kindlasti, on demokraatia kõige suuremaks plussiks see et rahvas saab ise otsustada. Puudub diktatuur, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes
president, riigikogu on 2kojaline: rahvahääletusel võetakse vastu riigivolikogu ja riiginõukogu. 1992 28.juuni 15 peatükki, tagab eesti rahvuse, Põhiseaduse Assamblee kultuuri ja keele säilimise läbi aegade. Põhiõigused, vabadused ja kohustused · Põhiseaduse II peatükk Printsiip põhimõte, põhialus Diskrimineerimine kellegi õigusi kitsendama v kärpima. Vanus ja kodakondsus Usk ja usuvabadus · Kuidas mõista, et Eesti kuulub kristliku Lääne-Euroopa kultuuripiirkonda? · Millised on enim levinud usutunnistused Eestis? Luterlus, õigeusk, ateist, katoliiklus. · Usu ja usuvabaduse roll demokraatlikus Eestis. Eesti on demokraatlik ja suhteliselt usuleige maa. Eestis on
Korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel on : 1) Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi. 2) Õigus süütuse presumptsioonile. 3) Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel. 4) Poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine. 5) Eneseinkriminatsiooni ehk enesesüüdistuse välistamine. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtujärgsel perioodil on : 1) Korduva süüdimõistmise välistamine. 2) Apellatsiooni ehk edasikaebamise õigus. INIMESTE ÕIGUSED, VABADUSED & KOHUSTUSED Peamised inimõiguste dokumendid on : 1) Inimõiguste ülddeklaratsioon (1948) 2) Euroopa inimõiguste konventsioon (1950) 3) Euroopa sotsiaalharta 4) Laste õiguste konventsioon (1954) Tähtsamad inimõigused on : 1) Õigus elule. 2) Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele. 3) Õigus korrakohasele õigusemõistmisele. 4) Õigus kaitsele julma ja alandava käitumise eest. 5) Õigus perekonnale ja eraelule. Poliitilised õigused ja vabadused on :
* iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta; * õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused. Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel. Põhilised inimõigused on õigus elule, õigus inimlikule kohtlemisele ja õigus vabadusele. Inimõiguste hulka kuuluvad ka südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, ühinemisvabadus, liikumisvabadus, õigus seaduse võrdsele kaitsele, õigus avalikule ja erapooletule kohtumõistmisele, õigus eraelu ja kodu puutumatusele jpt. Rahvusvaheliselt üldtunnustatud ammendavat inimõiguste loendit ei ole.
1) rahva õigused ja vabadused; 2) riigivõimuaparaat; 3) parteid; 4) majandus; DEMOKRAATLIK EESTI AUTORITAARNE EESTI ( 1918. 1934. ) ( 1934. 1938. ) rahva õigused ja Rahvale anti laialdased Rahva vabadusi ja õigusi vabadused demokraatlikud vabadused, piirati, kehtestati tzensuur. tzensuur aga puudus. riigivõimuaparaat Seadusandlik võim kuulus Parlament oli saadetud laiali, parlamendile, täidesaatev seadusandlik võim kuulus võim valitsusele. riigipeale (Päts). Valitses triumviraat (kolme isiku
alla või uue riigi tekkimisel. Kodakondsuse taotlemine teise riiki elamaasumisel pole kohustuslik, samuti võivad Eestis elavad välismaalased elada siin kodakondsust taotlemata vastavalt välismaalaste seadusele alalise või ajutise elamisloa alusel. Eriliste teenete eest võib Vabariigi Valitsus praegu anda Eesti kodakondsuse lihtsustatud korras kuni 10 inimesele aastas. Põhiseaduslikud õigused, vabadused ja kohustused kehtivad kõigi Eestis elavate inimeste (nii kodanike kui ka välismaalaste) suhtes. 3) iseseisev (suveräänne) riigivõim ladina k supremus `kõrgeim, ülim'. Täielik sisemine ja väline iseseisvus e sõltumatus. Riikluse ajaloost Vana-Kreeka ja Vana-Rooma olid orjanduslikud klassiühiskonnad, milles leidus mitmesuguseid sotsiaalseid kihte (patriitsid ja plebeid, varatud kodanikud). Tegemist oli linnaühiskondadega (polis - linnriik). Rooma
kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis; õigus töötada avaliku teenindajana riigi- ning kohaliku omavalituse asutustes; õigus kuuluda erakonda; õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel; õigus osaleda rahvahääletusel. 13. Millised on mittekodaniku õigused ja kohustused? V: On kohustatud hoidma loodus- ja elukeskkonda, alluma seadusele, olema lojaal- ne riigikorrale. Põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja ko- hustused kehtivad ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. 14. Millised on Eesti peamised riiklikud registrid ja milliseid andmeid seal hoitakse? V: Maaregister e. maakataster (andmed iga maavalduse, selle omaniku, asukoha ja suuruse kohta). Äriregister (Eestis registreeritud ettevõtete ja organisatsioonide andmed). Autoregister (andmed Eestis registreeritud mootorsõidukite, ühissõidukite, järel-
Rapollo leping-1922,saksa ja vene koostööleping.komintern-kommunistlik sekkumine majandusse,kõrgemad maksud,kaotada ebavõrdsus.liberalism-tugev valimisõigus tõsteti 20 aastale.miks hakkas tekkima diktatuure-demokraatia internatsionaal.reini pakt-kindlsutati saksa läänepiir.briand-kellogi pakt-1928 majandus,inimene töötab ise jõukuse välja. traditsioonid olid nõrgad,erakonnad olid arenemata.konservatism-vaba turu keelustati sõda ja konflikte lahendati rahumeelselt.uus kurss-rooseveldi kaitse,üksikisiku vabadus,traditsioonid.sotsiaaldemokraatia-riigi suurem reformikava(tuleb tõsta sissetulekuid,kõrgemad maksud,soodustada Rapollo leping-1922,saksa ja vene koostööleping.komintern-kommunistlik sekkumine majandusse,kõrgemad maksud,kaotada eba...
KODANIKUOSALUS Millised kodanikuühendused Rakveres tegutsevad? Viru giidide ühing, Lääne-Virumaa ettevõtlus, Virumaa poistekoor, MTÜ Virumaa Lootus INIMESE ÕIGUSED, VABADUSED JA KOHUSTUSED Inimese põhiõigused: · Õigus elule · Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele · Õigus korrakohasele õigusemõistmisele · Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest · Õigus perekonnale ja eraelule Inimõigusi rühmitatakse: · Põhiõigused · Poliitilised õigused ja vabadused · Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused · Kultuurilised õigused ÕIGUSKAITSE JA KOHUS
Demokraatia Poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Demokraatlikud vabadused- Sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, südametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus. Desarmeerimine- Relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvitustamine Diktatuur- Mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Diskrimineerimine- Kellegi õiguste kitsendamine. Doktriin- Õpetus, poliitiline juhtmõte.
Hädaolukord vs eriolukord ehk millal piiratakse õigusi Demokraatlikus riigis on inimeste õigused ja vabadused tagatud riigi põhiseadusega. Need õigused ja vabadused kehtivad võrdselt nii riigi kodanikele, seal viibivatele välisriikide kodanikele kui ka kodakondsuseta isikutele. Kuid aeg ajalt võib juhtuda, et inimeste õigusi piiratakse. Need on olukorrad, kus õiguste piiramisega kaitstakse nii ühiskonda ja teiste inimeste õigusi kui ka põhiseadust ning sellega määratud kohustuste täitmise võimalikkust. Kui igapäevaelus on see üldjuhul erandlik ning õigusi suures mastaabis ei piira (näiteks kurjategija
Mittekodaniku õigused: - Kodakondsus saadakse: - sünni järgselt, kui vähemalt üks vanematest on Eesti Vabariigi kodanik - abielu sõlmimisel - eriliste teenete eest - naturalisatsiooni korras ehk taotletud kodakondsus, selleks peab: a) elama vähemalt 5a legaalselt riigis b) peab tegema eesti keele eksami c) tundma Eesti Vabariigi põhiseadust d) andma lojaalsusvande Välismaalaste ja kodakondsuseta isikute Eestis viibimise tingimused: Igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. 2. Inimõigused Inimõigusi sätestavad dokumendid: 1) 1948 a. Võeti vastu ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon - ei ole siduv dokument riikide suhtes - ÜRO riigid peavad unnustama seda - põhiideed leiduvad riikide põhiseadustes - Eesti Vabariigi põhiseaduse II peatükk 2) 1950 a. Töötati välja Euroopa Nõukogu poolt Euroopa inimõiguste konvetsioon
äranägemise järgi, ning rahvasaadikut ei saa tagasi kutsuda. Seda teooriat kasutatakse kõigis demokraatlikes riikides. Demokraatiaga riigis on kõrgema võimu kandja rahvas, ning rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate valimise teel, millest juba ennem oli mainitud. Võimul olev valitsus tugineb valijate enamusele. Vähemusse jäänuil on siiski õigus arvamusele tugineda. Igal inimesel peavad olema ka demokraatlikud vabadused ehk õigused, demokraatlikus riigis peab veel lisaks olema sõltumatu kohtuotsus. Õiguste ja vabadustega kaasneb ka igal kodanikul oma kohustus. Need kõik on põhiseaduses kirjas. Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena. Seadustel on oma ülesanne . Tänapäeva seaduste ülesanne on õigused ja vabadused kindlustada, kuid õigused ja kohustused peavad alati võrdsed olema. Inimesel pole vabadust kunagi piiramatult. Vabadus on tunnetatud paratamatus. Igal inimesel on lubatud
1971 Sveits .Vene impeerium : Nikolai II võimuletulek 1894-1917, isevalitsus-mittevenelaste rõhumine, venestamine- eriti Poolas, Soomes ja Baltimaades.Vene revolutsioon:1905-1907 .Põhjused: Jaapani sõjas lüüasaamine teravdas Venemaa riigi teravaid siseprobleeme, Verine pühapäev 9.Jan 1905 sellega algas revoluts , kadus usk tsaarisse,17.okt 1905 manifest millega tsaar lubas kokku kutsuda riigituuma,lubas rahvale anda demokraatlikud vabadused sõna ja koos- olekute vabadus,lubas laiendada valimisõigust.Saksamaa 1861 Wilhelm I määras valitsusjuhiks Otto von Bismarck (Saksamaa oli killustatud)Eesmärk: Ühendada Saksamaa ,,Kui vaja siis raua ja verega",Puhkes Prantuse-Priisi sõda 1870-1871 jaan. Prants sai lüüa => kuulutati välja uus riik => Saksa Keisririik mis oli juba ühtne, 1871 jaan. Prants- Saksa rahuleping(Elsas Lotring-Alsace Loraine)Kolmiksliit:Saksamaa->1882 Itaalia->1879 Austria(1882 liit moodust)
ÜKO 3.4 3.6 Peamised inimõigusalased dokumendid on: · Inimeõiguste ülddeklaratsioon · Euroopa inimõoguste konventsioon · Euroopa sotsiaalharta · Laste õiguste konventsioon Tähtsamad põhiõigused on: · Õigus elule · Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele · Õigus korrakohasele õigusmõistmisele · Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest · Õigus perekonnale ja eraelule Poliitilised õigused ja vabadused on: · Õigus rahvusele ja kodakondsusele · Usu- ja mõttevabadus · Sõnavabadus · Liikumisvabadus · Koosolekute- ja tehingutevabadus · Hääleõigus Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused on: · Õigus tööle ja puhkusele · Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele · Õigus inimväärsele elatustasemele · Õigus sotsiaalsele kindlustatusele · Tervisekaitsele ja arstiabile Inimõigused kultuurivallas on:
7. Põllumajandus tooted saadeti peamiselt Peterburi, jätkus talude päriseksostmine, peamiseks põllumajandus haruks kujunes piimakarjakasvatus, põlluharimine intensiivistus. 8. Peamised tööstusharud olid tekstiilitööstus, masina ja metallitööstus, paberitööstus. 9. Tööstusettevõtted kuulusid peamiselt Venemaa, välismaa ja Baltisaksa kapitalile. Peamised tööstuskeskused olid Narva, Tallinn. 10. Eestis puudusid peamised kodanikuõigused, suur maapuudus, poliitilsed vabadused ja tsaarivõimu piiramine, sotsiaalsed erinevused. 11. 16. Oktoobri veretöö, sest palju süütuid inimesi sai surma. Riigiduuma kokkukutsumine, sest siis sai ka rahvas veidi kaasa rääkida. 14. Aulakoosolek: kukutada tsaar, luua vabariik, võtta üle kohalik omavalitsus, jagada maa rahvale. Bürgermusse koosolek: tsaarivõimu piiramine, rahvaesindus, Eesti ühendamine ühtseks kubermanguks 15.Eestlased saavad omavalitsuse, Eesti ühendatakse üheks kubermanguks, Eestis tekivad
dem väärtuste ja käitumisnormide kujunemiseks. Püüti juurutada dem Aasias ja Aafrikas arvestamata nende riikide eripära. Selle põhjuks oli optimism maj ja tehnoloogilise arengu suhtes maj jõukus lahendab kõik ühiskonnaprobleemid. Tehnoloogia ja kaupade tarnimine vähearenenud riikidesse tõi positiivse kõrval korruptsiooni, suurenes välisvõlg, muutus elustiil, kujunesid uued väärtushinnangud, oluliseks sai raha. Ei kujunenud laia dem keskklassi, ei laienenud kodanikuõigused ja vabadused. 1980.-90. aastail lõpetati lääneühiskonna matkimine, ümberkorraldusi hakati läbi viima kohalikke olusid arvestades. Sotsioloogid kinnitasid, et kultuur mõjutab demokraatiat rohkem kui majandus. Rikastes riikides (Kuveit, Singapur, Saudi Araabia) on autokraatia ja puuduvad inimõigused. Samas on riike, kus on pol vabadused ja rahvas osaleb ühiskonnaelus. Ainult majandusest ei piisa dem ühiskonna rajamiseks, seda mõjutavad ka teised faktorid tolerantsus, usaldus, koostöö, pol
kontrollib kõike ühiskonnad toimuvat. Konstitutsioon ehk põhiseadus kirjalik akt valitsemise ja seadusandluse üldiste põhimõtetega. Riigi kõrgeim seadus, ülejäänud seadused peavad olema sellega kooskõlas. See on valitsemise struktuur(korraldus). Preambula sissejuhatus, kus on juttu riigi iseseisvusest ja väärtustest. Muuta saab seda president või vähemalt 21 riigikogu liiget. Põhiseaduse ülesanded: sätestab riigi(valitsemise) eesmärgid; määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused; kirjeldab valisemise struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. Diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik(diktaator) või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Konstitutsiooniline ehk piiratud monarhia valitsemisvorm, mille puhul ainuvalitseja ehk monarh jagab võmi rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames
kasutada Vm sõjatehadseid 1925 Locarno konverents)ing, pr it, belg, pol, saks)-reini tagatispakt, millea kindlustati Sks-le Versailles'is paika pandud piirid 1928 Briand'i-iKelloggi pakt-kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist, alla kirijutas 15 riiki, hiljem veel 48 2)Demokraatia levik-suurened demokraatlike riikide arv-sõja võitsid demokraatlikud riigid Demokraatlikud vabadused laienesed.valimisõiguslike inimeste arv, ka naised said(inglismaa1918,prantsusmaa 1944,sveits1917) Demokraatlikud ideoloogiad-konstervatiivid võtsid üle liberaalide vaateid majandusküsiustes-vaba turg, üksikisiku vabadused, liberalid kaotasid hääli sotsiaaldemokraatidele-saks, pr, põhjam 19.s, inglismaal 20.s algul töökarti e leiboristid, toetasid riigi suuremat sekkumist majandusse,
● Õigus ● Õigus Tervisele sõnavabadusele ● Ügus Haridusele ● Õigus eraelu puutumatusele INIMÕIGUSED ● Sageli kasutakse inimõiguste termini kõrval ka põhiõiguste terminit, mis aga oma sisult ongi inimõigused. Põhiõiguste termin on enamasti levinud Euroopa õigusruumis, nii Euroopa Nõukogus kui ka Euroopa Liidus. Eesti Vabariigi põhiseaduse II peatükk sätestab põhiõigused, vabadused ja kohustused. Põhiseaduses loetletud põhiõigused ja vabadused tagatakse Eestis kõigile Eesti kodanikele kui ka Eestis viibivatele välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele. Inimõigused on üldkehtivad ja kodanikuõigused kui inimõigused tagatakse siseriiklike õigusaktidega riigi kodanikele. Inim- ja poliitilised õigused ● Õigus elule ● Orjuse ja sunniviisilise töötamise keelamine ● Õiguslikud õigused, õigus isikuvabadusele ja
probleemidele lahendust leida. Vaatamata sellele ,et diktaatorite ideed ja eesmärgid erinesid , oli diktatuuridel palju ühiseid jooni: ühepartei süsteem, juhikultus,demokraatia piiramine,inimese allutamine võimule ning julgeoleku organite piiramatu võim.Kuigi demokraatia ei aidanud paljusid riike nende probleemides oli tal siiski palju plusse. Nendeks olid: rahva iseseisvus, võrdsed demokraatlikud vabadused ja õigused, majanduslik piiramatus,rahva vabadused ja majandulikud heaolud, arenguvõimalus ning mitu ideoloogiat mille vahel valida. Ma leian ,et demokraatia on kindlasti parem kui diktatuur ,kuid olukorras, kus riikidel on väga raske ning puudub demokraatia kogemus kipuvad inimesed ja riigid siiski valima diktatuurid. Aastatel 19201930 oli Euroopa riikide olukord väga raske ning sellest sõltuvalt tegid nad ka otsuseid , mis alguses tundusid õiged kuid tegelikult osutusid väga valedeks.
Selleks on Riigikogu, mille rahvas valib otse. Riigikogu ülesanne on legitimeerida kogu riigivõimu teostamine. Riigikogu on ainus riigiorgan, kel on otsene rahva mandaat. Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus, mis tähendab, et kõik ülejäänud riigi seadused peavad olema kooskõlas põhiseadusega. Põhiseadus täidab olulist ülesannet aitab hoida demokraatiat. Põhiseadus sätestab riigivalitsemise eesmärgid, määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused; kirjeldab valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. Põhiseadus e. konstitutsioon on seadus, mis määrab riigivõimu ja üksikisiku suhted, riigikorralduse põhialused, riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse seisundi ning õigusloome põhialused. Põhiseaduses on kirjas inimeste põhilised õigused, vabadused ja kohustused, riigi valitsemisviis ja tähtsamad valitsusasutused, seadusandluse põhimõtted
Kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest SOTSIAALNE ÕIGUSRIIK- peab tagama selle, et sotsiaalsed ülesanded on täidetud. PÕHISEADUS- riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõigi kodanike suhtes, määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhteid ning riigikorralduse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi, õigusloome põhialused. MAGNA CHARTA LIBERTATUM- suur vabaduskiri. Selle 63 paragrahvis on kirjas õigused ja vabadused mis reguleerisid aadelkonna, kiriku ja kuningavõimu vahekordi. ISESEISVUSMANIFEST- eesti Vabariigi esimene riigi põhialuseid kindlaksmäärav dokument. Sellega loodi iseseisev demokraatlik vabariik, kuid seal olid fikseeritud ka põhilised vabadused, nagu nt sõna-, trüki-, usu-, ja ühinemisvabadus, samuti üldine võrdõiguslikkus. EESTI PÕHISEADUST ON VÕIMALIK MUUTA: rahvahääletusel, Riigikogu poolt kiireloomulisena, Riigikogu kahe järjestikusel koosseisul. 2.3 VALIMISED
Selleks on Riigikogu, mille rahvas valib otse. Riigikogu ülesanne on legitimeerida kogu riigivõimu teostamine. Riigikogu on ainus riigiorgan, kel on otsene rahva mandaat. Eelkõige on põhiseadus õigusreformide alusaktiks. Uue põhiseaduse vastuvõtmisega 1992. aastal asendus riigikeskne mõttelaad isikukeskse mõttelaadiga. Orientatsioon oli inimesel ja tema põhiõigustel. Nüüdisaegse põhiseaduse vaimu järgi on igal inimesel olemas põhiõigused ja vabadused ning riik saab neid ainult põhiseaduse alusel seadusega piirata. Õigussüsteemi loomine ei tähenda põhiseaduse mõttes mitte saja seaduse vastuvõtmist, vaid põhiseadusega kooskõlas oleva terviksüsteemi loomist, mis oleks rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele ning mis pea tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Põhiseaduse preambulis sõnastatud riigi põhieesmärk oli ja jääb ülimaks õigusloomekäsuks. Praegune Eesti
vabadus on enamasti tähtsam kui vaimsed väärtused. Analüüsimine Täielik vabadus oleks see, kui me saaksime kuulata kõiki riigisaladusi, kui me võiksime astuda ilma viisa ega passita üle Venemaa piiri ja kui me võiksime tappa iga vastu tuleva inimese. Selliseid vabadusi meil ei ole, meid piirab seadus. Täielik piiratus oleks aga see, kui meid suletaks väiksesse pimedasse ruumi, süüa ei anta ja välja ei lasta. Ka selles osas piirab meid seadus. Rakendamine Teatud vabadused saadavad meid kõikjal. Me võime osta endale riideid, mis meile meeldivad. Juhul, kui meie finantsilised vabadused pole piiratud. Seaduse ees tohime me 16 aastaselt ka öösiti väljas olla. Aga seda vabadust saavad piirata meie vanemad, kes on siiski meie järelvaatajad ja võivad meie eest palju asju otsustada. Minu arvates on inimese üks suuremaid vabadusi see, kui ta võib igapäevaküsimustes omal arvamusel olla. Igal inimesel on õigus oma arvamusele. Argumenteerimine
kavatsuse vastu astuda NATO--sse. Erkki Bahovski Küsimused. I variant. Kujutlege olukorda, kus olete ühe riigi välisministeeriumi ametnik. Teie töölauale on pandud artikkel ajalehest. Teie ülesandeks on antud artikli põhjal otsustada, kas antud riik on demokraatlik või mitte. Küsimustele vastamisel ja oma seisukoha põhjendamisel kasutage informatsiooni ajaleheartiklist. a) Kas antud riigis on tagatud demokraatlikud vabadused? .................................................................................................................................... b) Kas antud riigis on tagatud ühinemisvabadus? .................................................................................................................................... c) Kas antud riigis on tagatud südametunnistusvabadus? .................................................................................................................
stati põhiseadus või hakati seda välja töötama Valits emisse kaasati liberaalse kodanluse esindajad Kutsu ti kokku rahva esinduskogu Sätest ati kodanike ülddemorkaatlikud õigused ja vabadused Lõpptulemus: 19.sajand Tuli võimule tagurlus, mis tühistas paljud võidud, surus rahvusliku ülestõusu maha ja saavutatud vabadused ei jäänud püsima Peami sed eesmärgid/ideaalid jäid saavutamata Saksamaa ja itaalia ühendamine. (millal, kelle juhtimisel):
vaadetega? Inimesed poleks suutelised omama sarnaseid kui mitte samasid põhimõtteid, et saaks toimima ühtne inimeste vabadus. Igaühele võib tunduda, et valikuid on piiramatult ning mõtlematult hakatakse kuritarvitama demokraatia mastaapseid võimalusi. Kuidas oleks võimalik arvestada kõikide huvisid nii et keegi ei satuks vähemuse hulka, kes teatud seadusi pole nõus täitma ega aktsepteerima? John Stuart Mill arvab, et üksikisikule tuleks jätta ulatuslikud vabadused, sest inimestel on vabadus jaguneda alati ühte või teise arvamusleeri, vastavalt oma meelsusele, veendumusele või huvidele. Huvide kokkupõrke võimalusel ja konfliktide loomulikul tekkimisel oli Mill arvamusel, et ühiskonnal on õigus sekkuda, hukka mõista ja õigusega piirata inimese toimimisvabadust juhul kui tema tegudel on teistele inimestele ja ühiskonnale kahju tekitav mõju ehk siis enesekaitseks kellegi teo eest.
Teoste sarnasused Tehniliselt keerukad Sõrmistus Pilli vahetus Läbivad jooned Rahvaviisilik kõlapilt Hingamise poolest rasked Jätab puhkeaega Kontrastsed meeleolud Virtuoossus ja puhas esitus on ebapiisav Ansamblipartnerite hea tunnetus Tempode vahetumine Uurimistulemused Mägi heliloojana Erinevad koosseisud, zanrid Inimelu mitmepalgelisus Vabadused interpreedile Pilli võimaluste tundmine Pilli vahetus ,,Sonares", ,,Variatsioonides" Mugav ulatus Sonaat https://www.youtube.com/watch?v=rEXw3vKbwLg Tänan tähelepanu eest!
30. septembril 1791 kuulutas Asutav Kogu enese laialisaadetuks ning delegeeris oma õigused edasi Seadusandlikule Kogule, mis astus kokku juba järgmisel päeval. Kuningas deklareeris aga, et revolutsioon on lõppenud. Source: Wikipedia 9. Jakobiinid ja terror / Robespierre Robespierre - Jakobiinide diktatuuri looja, kes kasutas terrorit, et riik korda saada. Parlamentaalse demokraatia lõpetaja. 10. TV 4/53 (vali 2 valdkonda) Valgusideede levik: Valgustusfilosoofid, usuvabadus, erinevad vabadused Ameerikas. Maksusüsteem: Makse tõsteti liigselt, ebaühtlane süsteem. Aadlike ja vaimulike maksustamine. USA iseseisvussõda: Prantsusmaa aitas Ameerikat kasutades enda raha, samal ajal olles ise kehvas olukorras. Absolutistlik valitsemisviis: Louis XVI oli äpardunud valitseja, ta ei tahtnud olla valitseja. Ta oli oskusteta ja suutmatu, lasi ennast teiste poolt liigselt mõjutada. Riigi majanduslik olukord: Pidev maksude tõstmine, 1787-1788 ikaldused.
• Anda võimalus ületada egoism – kollektiiv • Toota vajalikke tooteid ja teenuseid Tööandja-töövõtja vahelised suhted • Juhtkonnajatöötajatevahekord Pealekaebamine-vilistamine • Töötajatetestimised • Ametiühingud • Diskrimineerimine IT eetika. Terrell W. Bynum: „Arvutieetika identifitseerib ja analüüsib informatsioonitehnoloogia mõju sotsiaalsetele ja inimlikele väärtustele nagu tervis, heaolu, töö, võimalused, vabadused, demokraatia, teadmised, privaatsus, turvalisus, enese-teostus jne.“ (1989) PÕHILISED IKT-GA SEOTUD EETIKA TEEMAD/VALDKONNAD Privaatsus Turvalisus (eelkõige andmeturve) Arvutikuritegevus ja –terrorism Identiteet (sh anonüümsus, psedonüümdi) Intellektuaalne omand Arvutid töökohal (tööandja kontroll) Globaalne informatsioonieetika (piirideülene kaubandus ja suhtlus, seadused) Tehisintellekt
Nooruklikkud tundeelamused Ärkavaid mehelikke vaiste Pohmeluslikku kiretüdimust Nukrameelset loobumist · Silmapaistvamad saavutused: Lüüriline armastusromaan 10st kirjast Ingile Ajaluule · Talihari" · Ekspressionistlik stiil "Manitsus pühitsusele" ja "Meie aeg" · Keelemuusika ja liialdavad poeetilised kordused · Hoiak isaamaaline ("Kodumaa laul") Luulestiil Viisirikas Poeetilised vabadused Lõunaeestilised murdekujud · "Ränikivi" (1925) "Maarjamaa laulud" (1929) "Tuulesõel" (1931) Teine loominguperiood Isamaaluule Mõtteluule Loodus.Maa Armastusluule Pagulaspoeet Poliitiline võitlusluule · "Kutse" Täname kuulamast!
Praktikas õigustoiminguid tehes on era- ja avaliku õiguse normid üksteisest raskesti eristatavad. Nii võib näiteks eraõigusliku lepingu sõlmimisel seaduses toodud vorminõude eiramine kaasa tuua lepingu tühisuse .Üldiselt on eraõiguslike kohustuste täitmine ikkagi tagatud avalik-õiguslike sanktsioonidega. 2. Mis on riigiõiguse peamine allikas? Riigiõiguse peamine allikas on põhiseadus. Samuti on riigiõiguse aluseks põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõigus määrab ära valitsemise korra. 3. Milliseid suhteid reguleerib haldusõigus ehk mis on haldusõiguse reguleerimise ese? Haldusõigus reguleerib halduskandjate moodustamist, eriti nende legiteerimist. Haldusõigus reguleerib ka halduskandjate pädevust ning nende omavahelist suhete korraldust. 4. Mis on karistusest vabanemise peamised alused? Karistusest vabastamine võib toimuda juba isiku süüdimõistmisel või karistuse
Ajakirjandus kui piinapink. Tänapäevases maailmas, või vähemalt selle demokraatlikus osas, kehtivad mitmed reeglid, õigused ja vabadused, mis on muutunud iseenesestmõistetavateks ja võõrandamatuiks. Üheks peamiseks demokraatliku ühiskonna tunnuseks on inimõiguste ja poliitiliste vabaduste kõrval sõnavabadus. Sõnavabadus on ka vundamendiks, millele on üles ehitatud kogu tänapäevane moodne meedia. Kuid viimasel ajal on mõningate ajakirjanike jaoks sellest vabadusest saanud õigus ja lõpuks lausa kohustuski. Nii ei panegi enamikku inimestest imestama kodanike eraasjades
Itaalias ja Saksamaal, vaid rahvuslikus vabanemises Austria ülemvõimu alt. 6) 1848 puhkesid revolutsioonid Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal, Preisimaal, Austrias. 7) Revolutsioonide tulemusel andsid võimud järele järele: 1. kehtestati põhiseadused või hakati neid välja töötama, 2. poliitilise võimu juurde kaasati liberaalse kodanluse esindajad, 3. kutsuti kokku rahva esinduskogud, 4. sätestati kodanike demokraatlikud õigused ja vabadused. Kodanlus- ühiskonna keskklass, kes vastandas end nii aadlikele kui ka töölisklassile ja talunikele.
kujul - üleüldine andmeedastusvõrk. Geograafilised kaugused on kaotanud oma tähenduse. Avaldab suurt mõju sotsiaalsetele, majanduslikele ja poliitilistele suhetele, muutub töö olemus ja ühiskonna struktuur. Möödunud kümnendi algul oli eelkõige infotehnoloogia ja kommunikatsioonivõrkude arendamine, nüüd on tähtsaks saanud infokirjaoskus ja võrgusisu. UNESCO silmapaistev ülemaailmse infoühiskonna arengus (tegevus õigused, vabadused, kaitse, arendamine, juurdepääsu tagamine infole). Euroopa Nõukogu soovitab liikmesriikidel infoühiskonna arendamisel lähtuda viiest põhimõttest: ligipääsu tagamine (avalikud internetipuntid); võrgusisu ja elektrooniliste teenuste arendamine paralleelselt traditsioonilistega; arvuti- ja infokirjaoskuse levitamine; avaliku ja erasektori koostöö soodustamine finantseerimisel ja teenuste arendamisel; monopoolsete ettevõtete tekkimise vältimine infoturul.
Diktatuur autoritaane ( Eesti läti soome ) Totalitaarne ( natsid, nsvl ) Autoritaarne riik. Võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimest kätte · Muudavad seadusi · Rahvas ei saa valitsemisel osaleda Totalitaarne riik Võim kuulub ühele parteile Kodanlikud vabadused piiratud Inimõiguste rikkumine,repressioonid Juhikultus Suur võim sala-ja julgeolekuorganitel Majandus riigi kontrolli all Erinesid võimuloleva partei ja ideoloogia poolest: · Itaalias fasistlik partei · Saksamaal natsionaalsotsialistlik partei · NSVL kommunistlik partei Tekke põhjused : Pettumus I maailmasõja tulemustes (Itaalia, Saksamaa)
Demokraatlik Eesti (1918-1934) 9. klass 1. Sisepoliitika a) I põhiseadus (1920): seadusandlikuks võimuks Riigikogu ühekojaline EV parlament täidesaatvaks võimuks valitsus riigivanem valitsuse juht, kes täitis ka riigipea ülesandeid demokraatlikud õigused ja vabadused b) Mitmeparteisüsteem ja koalitsioonivalitsused: erimeelsuste tõttu sagedased valitsuskriisid ühe valitsuse pikkus keskmiselt 11 kuud c) Kommunistlik mässukatse Tallinnas 1. detsembril 1924: vasakpoolsete ideede populaarsus EKP plaan Vene kommunistidega võim haarata ja ühendada Eesti NSVL-ga mässu ebaõnnestumine ja EKP keelustamine 2. Välispoliitika a) Peaeesmärk omariikluse kindlustamine:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
