Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"vaatleme" - 501 õppematerjali

thumbnail
45
ppt

NAKKEPÜÜNISED

Kõrvalasuvalt jooniselt on näha, kuidas muutub Figure 1. The compos ition of annual catch of flounde r in e xpe rime nts in 1999-2001 according to me sh s ize piikuseline koosseis lestapüügil nakkevõrkudega, 650 sõltuvalt silmasuurusest A. Täpsemalt vaatleme Number of specimens caught 600 selektiivsust õppeaines "Kohuseteadlik kalapüük" . 550 500...

Kalapüügitehnika
29 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Pakend turunduses, tänapäeva trendid

Tootjal on oluline teada, milliseid võimalusi annab pakend tarbija ligimeelitamiseks, ja tarbijal on kasulik olla kursis nende samade peibutusmeetoditega, et teha oma ostuotsus teadlikult, mitte ainul pakendi järgi valides. Töö esimeses peatükis on lahti seletatud pakendi mõiste ja välja toodud selle erinevad funktsioonid. Teises peatükis vaatleme lähemalt pakendi osatähtsust turunduses, selle mõju tarbijale. Referaadi viimases peatükis on kirjeldatud erinevaid trende, mida võib tänapäeval pakendite puhul kohata. Töö allikatena oleme kasutanud peamiselt ajaleheartikleid ja Internetti, vähemal määral ka turundusalast kirjandust. Lisaks oleme referaati sisse toonud isiklikku arvamust ­ seda, kuidas tavatarbijana näeme pakendite olukorda turul, mida me sellest arvame ja kuhu võiks edasi püüelda. 1...

Turunduse alused
105 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Operatsioonijuhtimine

Tehakse analoogsete toodete retrospektiivanalüüse ja meetodite rakendamine ei nõua põhjalike matemaatiliste võrrandite lahendamisvõtete *kasutatakse tootmisprotsessi stabiilsuse tagamiseks. Varud liigitatakse:*tooraineks ja prognoositakse arengut. Protsessina kulgev lähenemisviis ­ vaatleme juhtimisprotsessi tundmist; *sisendivahelist korrelatsiooni on võimalik ja lihtne modelleerida; *arvuti teeb materialiks, *komplekteeritavateks toodeteks, *pooltoodanguks, *lõpetamata toodanguks, kui pidevat omavahel seotud strateegilise juhtimise, planeerimise, protsesside kogu töö, mis on vajalik väljundi tõenäosusfunktsiooni arvutamiseks; *kasutatavad *valmistoodanguks, *ostetud kaupadeks müügiks, *taaraks ja pakkematerjaliks,...

Operatsioonisüsteemid
222 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Konspekt eksamiks

Kui x on väga väike, x x siis tuletis on funk-i muudu ja argumendi muudu suhte piirväärtus argumendi muudu lähenemisel nullile. y/x mõõdab y-i muutumise määra. Tuletis on hetkelise muudu määr. Tuletis on kõvera kallak (tõus või langus) e muudu määr. 12. Osatuletised ja nende geomeetriline tuletamine. Osatuletised on tavatuletised teatud lisatingimusel. Vaatleme mitme muutujaga funk-i y=f(x 1,x2,...,xn) lubame muutuda ainult ühel muutujal, teised fikseerimey muutub osaliselt y y f 'i = = lim Mitme muutuja funk-i osatuletise leidmine mingi muutuja järgi tuleb funk-i xi xi 0 xi diferentseerida selle muutuja järgi kui ühe muutuja funk-i, vaadeldes ülejäänud muutujad Q konstantidena. Osatuletise geom...

Kõrgem matemaatika
212 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Faasisiirded

Aurustumissoojuseks nim soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks. Sulamine ja tahkumine Sulamine on faasisiire, milles tahkis läheb üle tahkest faasist vedelasse. Siirdesoojus on sulamissoojus. S.o soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga tahkise sulatamiseks sulamistemperatuuril. Sümbol: Valem: m Vaatleme molekulaarjõudude sõltuvust osakestevahelisest kaugusest r sulamisel kahe molekuli abil. Sulamise protsessis ei muutu temperatuur, järelikult ei muutu osakest kineetiline energia. Küll aga sulamiseks antakse tahkisele soojushulk m , mis läheb osakeste potensiaalse energia suurendamiseks, sest kui osakesed on aines enne sulamist väga lähedal teineteisele, valitsevad nende vahel maksimaalsed tõukejõud. Soojushulga arvel...

Füüsika
73 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eksponentfunktsioon

Eksponentfunktsioon Eksponentfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni y=ax a>0 a0 1. Vaatleme juhtu kui a>0 x y=2 x | -3 | -2 | -1 | 0 | 1 | 2| 3 | y |1/8|1/4|1/2| 1 | 2 | 4 | 8 | Funktsiooni uurimine 1. Määramispiirkond X=R 2. Nullkohad X0 3. Positiivsus X+=R Negatiivsus X-=Ø 4. Ekstreemum kohad Xe= Ø 5...

Matemaatika
153 allalaadimist
thumbnail
4
docx

H. Spencer - Valedetektor

Isiklik seisukoht Muidugi on hea mõelda, et paneme aga kõik kurjategijad valedetektori alla ja ei olegi vaja pikemalt uurimist läbi viia. Paraku ei ole see nii lihtne. Oletame, et on olemas vale kindlaks 3 tegemise meetod, mis tagab 99% tõenäosusega, et valetamine avastatakse. Tundub, et protsent on ju päris hea. Nüüd vaatleme asja teisest küljest. Kui võtta konkreetne indiviid uurimise alla, siis paraku pole see protsent enam 99, vaid tõenäosus on 50/50, sest kuidas saab kindlaks teha, et uuritav isik on just nende 99% sees, kelle puhul see test mõjub, mitte selle 1% sees, kellele test ei mõju. See pole aga ainuke mure. Artiklist selgus, et üritatakse luua mingisugune standard, mille järgi hakata teste tegema. Paraku peab tõdema, et suuremate kuritegude toimepanijad on...

Psühholoogia
47 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

Kujutava geomeetria põhivara

35 5. LISAPROJEKTSIOONIDE TULETAMINE JA KASUTAMINE Objekti projektsioonid pole alati kõige sobivamad antud ülesande lahendamiseks. Objektist ülevaatlikuma kujutise saamiseks tekib vajadus tuletada lisaprojektsioone (uut või abiprojektsioone). Praktikas on kasutusel rida võtteid, mille vaatleme järgmisi: a) objekti pööramisvõte. Muudetakse objekti asendit paigalejäävate ekraanide ja kujutamiskiirte suhtes; b) lisaekraani võte. Muudetakse ekraani ja vastavate kujutamiskiirte asendit paigaljääva objekti suhtes. Püütakse kujutamiskiirte, objekti ja ekraani vastastikust asendit muuta nii, et lisaprojektsioon tuleks võimalikult lihtne. 5.1. Objekti pööramisvõte Pööramisel võetakse keha pöördeteljeks harilikult ekraani normaal või nivoosirge. 5.1.1...

Kujutav geomeetria
443 allalaadimist
thumbnail
78
pdf

Majandusmatemaatika

MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6...

Raamatupidamise alused
399 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Magnetväli

Magnetvälja jõujooneks nimetatakse joont, mille igas punktis puutuja siht ühtib vektori B-> (vektor) sihiga antud punktis (joonis A). Sirgvoolu magnetvälja jõujooned on kontsetrilised ringjooned, mille tasandid on voolusuunaga risti. Nooled näitavad kummale poole jõujoone puutuja sihil on suunatud magnetinduktsiooni vektor B-> (Joonis B). Magnetvälja jõujoonte tihedus on suurem seal, kus väli on tugevam. Vaatleme vooluga pooli (solemoidi) magnetvälja pilti (joonis C). Solenoid on kujutatud lõikes, kui solenoidi pikkus on tema diameetriga võrreldeks küllalt suur, siis võib välja solenoidi sees lugeda homogeenseks. Joonisel D on kujutatud püsimagneti magnetvälja jõujooned. Magnetvälja jõujooned on alati kinnised, neil ei ole algust ega lõppu. Kinniste jõujoontega välja nimetatakse pöörisväljaks, magnetväli on seega pöörisväli. Looduses ei ole magnetlaenguid, mis sarnaneksid...

Füüsika
80 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Keemiline side

Keemiline side Kovalentne side Keemilise sideme teooria põhiseisukohti vaatleme vesiniku molekuli tekke näitel: H + H H2 + 431 kJ Vaba vesiniku tuuma ümbritseb 1s kerasümmeetriline elektronpilv. Aatomite Ha ja Hb lähenemisel teineteisele tekivad kahte tüüpi elektrostaatilised jõud: 1. tõmbejõud ühe aatomi tuuma ning teise aatomi elektroni vahel, 2. tõukejõud kahe tuuma vahel. Kui teineteisele lähenevad kaks aatomit, mille elektronide spinnid on antiparalleelsed, siis esialgu on ülekaalus tõmbejõud, edasisel lähenemisel aga tõukejõud...

Keemia
47 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Ülevaade päikesesüsteemist

Keskne kera muutus Päikeseks ja ketta materjalist tekkisid planeedid ja teised kehad. Palju kasutamata materjali kandus eemale kosmosesse. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2009/paikesesuteem_markuskiili.htm Dünaamika Jäävusseadused ja dünaamiliste süsteemide käitumine Kirjeldame järgnevalt süsteemide dünaamika uurimise probleeme Päikesesüsteemi näite varal. Lihtsuse mõttes vaatleme Päikest ja planeete kui punktmasse ning loeme Päikese paigalseisvaks. Kui on teada planeetide asukohad ja kiirused mingil ajahetkel, saame planeetide edasise liikumise arvutada Newtoni teise seaduse ja gravitatsiooniseaduse alusel. Kuid on äärmiselt raske leida, kuidas muutub planeetide tiirlemine pikema aja jooksul. See nõuab tohutult mahukat arvutustööd ning väga suurt rehkendustäpsust, sest arvutuste pika ahela korral ümardamisvead kuhjuvad ning...

Füüsika
51 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kehade vastastikmõju, Newtoni seadused

Inertsus. Mass. Selgitame välja, millistel tingimustel liiguvad kehad kiirendusega. Katse näitab, et kui keha liigub kiirendusega, siis on alati olemas teine keha või kehad, mille mõju selle kiirenduse tekitas. Katses kukkuva kehaga on kukkuva keha kiirendust tekitavaks kehaks Maa. Paljud sarnased katsed kinnitavad, et keha kiirenduse põhjuseks on teiste kehade mõju sellele kehale. Tegelikkuses on aga mõlemad kehad "võrdõiguslikud", kui keha mõjutab teist keha, on ta ka ise mõjutatav. Iga kord, kui mingi keha saab teise keha mõju tõttu kiirenduse, siis saab kiirenduse ka mõjutav keha. Seda nimetame kehade vastastikmõjuks mille käigus saavad mõlemad kehad kiirenduse. Vaatleme järgmist katset. Olgu meil siledal pinnal kaks vankrikest, vankrikeste vahele on painutatud terasleht. Kuna terasleht on deformeeritud, siis on tal potentsiaalset energiat. Kui põletada läbi teraslehte hoidev niit, siis terasleht mõjuta...

Füüsika
35 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Võrratused

-3 -2 1 x II süsteemi lahend on x = -2. Esialgse juurvõrratuse lahend on II ja II võrratuste süsteemi lahendite ühend. x -2 Vastus. Jooniselt leitud lahendite ühend, esialgse võrratuse lahend on x -2. ******************************************************************* Vaatleme lõpuks veel näidet logaritmvõrratuste lahendamise kohta. Näide 8. Lahendame logaritmvõrratuse log (2x + 6) - log (15-x) > 1. Leiame MP: selleks, et logaritmid eksisteeriksid, peavad logaritmitavad avaldised olema positiivsed. 2 x + 6 > 0 15 - x > 0. Siit MP on ]-3;15[. 12 Nüüd asendame esialgses võrratuses 1 = log 10 ja edasi teisendades saame...

Matemaatika
138 allalaadimist
thumbnail
104
pdf

Konspekt

t AB = BA. Korrutamine on u ¨ldiselt mittekommutatiivne ka siis, kui tegurid on ruutmaatriksid. 8 II. Maatriksarvutus Avaldist [A, B] := AB -BA (kui leidub) nimetatakse maatrik- site A ja B kommutaatoriks ehk Lie korrutiseks. Kommutaator on m¨a¨aratud vaid u ¨hesuguste j¨ arkudega ruutmaatriksite korral. Kom- mutaatori omadusi vaatleme allpool (teoreem 9). 3.4 Nullitegurid Arvutame 2 6 9 6 9 6 9 := -4 -6 -4 -6 -4 -6 6·6-9·4 6·9-9·6 0 0 = = -4 · 6 + 6 · 4 -4 · 9 + 6 · 6 0 0 Tulemus u ¨tleb, et leidub A = 0 nii, et korrutis AA = 0. Osutub,...

Lineaaralgebra
510 allalaadimist
thumbnail
36
doc

ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA

02.2006 Eksmil 3 osa: · Referaat (10 %) ­ ruum 322 (kriminaalõiguse õppetool) teemad. Paksult ajakirja nimi, siis artikli autor ja pealkiri. Maht 10-15 lk. Esitamine ­ tuua ruumi 322 või meili teel [email protected]. Esitada hiljemalt 1. maiks; soovitavalt 1.aprilliks. · Seminarid (15 %) · Eksamitöö kirjalik (75 %) Eksamile pääsemiseks referaadi esitamine ja seminarides osalemine kohustuslik. Seminaride teemad õisis koos kirjanduse loeteluga. Allikad: · Eduard Raska ,,Õiguse apoloogia" 2004 · Kaugia ,,Sotsioloogia ja õiguse sotsioloogia teoreetilisi käsitlusi" · Raska ,,Kriminoloogia üldkursus II" (uurimismeetodid) 3 osa: · Õiguse sotsioloogia ajalugu · Õiguse sotsioloogia üldteoreetilised küsimused · Õiguse sotsioloogia metodoloogia ehk uurimismeetodid Eksamil kõigist kolmest küsimus. Seminarile kutsutute nimekiri õisis. Sotsioloogia on teadus, mis uurib ühiskonda ja inimese käit...

Õigus
110 allalaadimist
thumbnail
1
doc

DV võrrandid 1 kontrolltöö Spikker

Peale korrutamist (µM ) (µ N ) = võtab eksaktruse tingimus kuju y x ja see on samaväärne seosega µ µ N M M- N = µ - y x x y Oleme saanud esimest järku osatuletisega võrrandi µ ( x, y ) suhtes. Integreeruvusteguri leidmiseks peaks lahendama selle võrrandi. Lahendi sileduse teoreem ­ vaatleme võrrandit y`=f(x,y). olgu f F(x,y) k korda pidevalt diff-uv piirkonnas D. Siis DV y`=f(x,y) iga lahend on k+1 korda pidevalt diff-uv....

Dif.võrrandid
219 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Keskaegsed võitlustehnikad

Esimese puhul on tasakaalu hoidmine lihtsam, kui teisel variandil. Sellist tüüpi kasutatakse pikkaajalise duelli ajal, et säästa jõudu. Teise tüübi puhul on tegu järsude liigutustega, milles osaleb ka mass. Tasakaalu hoida on raskem, kui liikumise traektoor on ettearvamatu ning kasutades massi võib rünnates, vaenlast jalust lüüa. Sellinne rünnak, kui see on sooritatud perfektselt, viib vastase segadusse ja ründaja saab kogu initsiatiivi enda kätte. Rünnak Vaatleme võitlust kilpidega ja ühekäemõõkadega, mis on üks kõige klassikalisemaid keskaegseid lahingolukordi. Rünnaku puhul kõlbavad mõlemad sammude tüübid, sellise erinevusega, et esimese puhul on rünnak aeglasem ja ettearvatavam. Sellisel juhul peaaegu ainuke võimalus rünnatavat tabada, on erinevate löökide kombinatsioonide torm, mis üksteise järel sajavad vastase peale. Vähendades vahemaad peab...

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Maximum likelihood ehk suurima tõepära meetodi kasutamine fülogeneesipuude tegemisel

Näiteks on meil 5 organismi O1, O2, O3, O4 ja O5, kelle puhul me tahame konstrueerida suurima tõepära meetodil fülogeneesipuu. Kombineerides neid viit taksoniesindajat, tuleks selleks leida kõik puud, mis erineksid teineteisest topoloogia poolest. Järgnevalt tuleb leida kõigi puude puhul väärtused, mis näitavad, kui tõenäoline on sellise puu evolutsioneerumine. Teeme lihtsustuse ja vaatleme DNA ahelas ainult ühte saiti n. Valime kõigi puude seast välja ühe ning leiame selle puhul tõepärasuse väärtuse. Olgu nende viie organismi (O1-O5) nukleotiidiks antud saidis n vastavalt A; G; G; T; T: Esmalt tuleb alustada tippudest ja leida, milline on tõenäosus, et organismide O1 ja O2 eellasorganismi antud saidis oli näiteks nukleotiid A. Sama tuleb teha ka kõigi teiste nukleotiidide kohta. Üldine valem (nukleotiidi X kohta) on järgmine:...

Ökoloogia
20 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Arvutivõrkude eksam

Traadita võrkude liigid Olenevalt tegevusulatusest on kasutusel erinevad traadita (wireless) võrgud: personaalvõrk (personal area network PAN) kohtvõrk (local area network LAN) regionaalvõrk (metropolitan area network MAN) laivõrk (wide area network WAN) Personaalvõrk Tegevusulatus: vahetus läheduses (kuni 15m) Standard:IEEE 802.15 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine (printerid,peatelefonid jms) Näide: Bluetooth Kohtvõrk Tegevusulatus: ehitise või majade grupi ulatuses (kuni 30m). Standard: IEEE 802.11 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine kohtvõrku. Näide: WiFi, HiperLAN Regionaalvõrk Tegevusulatus: asustatud koha ulatuses (kuni 30km). Standard: IEEE 802.16 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine regionaalvõrku. Näide: WiMax Laivõrk Tegevusulatus: maailma ulatuses. Standard: UMTS Kasutusvaldkond: mobiilne ühendus mobiilside tegevusulatuses Näide: 2,5G ja 3G mobiilside 2. Bluetooth Standard 802.15.1 Reglementeerib spetsifikatsiooni...

Informaatika
46 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun