arusaamadele keskkonna ja soovide kohta, et kinnitada need arusaamad enne eesmärkide ja abinõude otsustamist. 3) Arusaamad inimsuhetest Iga kultuuri keskmes on arusaamad sellest, missugune on sobilik viis indiviididel omavaheliseks suhtlemiseks, et grupp oleks turvaline, mugav ja produktiivne. Kui sellised arusaamu ei ole, siis on tegemist anarhiaga ning sotsiaalse regulatsiooni puudusega. Kui enne kirjeldasime grupi suhteid välise keskkonnaga, siis nüüd vaatleme arusaamu grupi enda olemusest ning grupiliikmete loodud sisekeskkonnast. Millised probleemid tuleb lahendada? Arusaamad suhetest peavad iga liikme jaoks lahendama neli põhiprobleemi: 1) Identiteet ja roll – kes ma peaksin siin grupis olema ja missugune saab olema minu roll? 2) Kontroll ja mõjuvõim – kas minu kontrolli ja mõjuvõimu vajadused saavad täidetud? 3) Vajadused ja eesmärgid – kas grupi eesmärgid sobivad kokku minu vajadustega?
Tänu niisugusele rõhuasetuse muutusele ning uuendustele temaatikas muutub näitemäng või teater metafooriks, millega kirjeldatakse inimlikku kogemust üldse. Eeposte ja tragöödiate publik omab jumalatele kohast eesõigust: olla inimelu kannatuste ja võitluste eemalseisev pealtvaataja: eepostes küll ülekantud tähenduses, kui kõiketeadev jutustaja pühendab publiku asjadesse, mida näevad ja teavad ainult jumalad, kuid tragöödiates aga päris otse, kui vaatleme sündmusi olümposlikult distantsilt. Kuigi tragöödia juured jäävad varjatuks, on laialdaselt tunnustatud Aristotelese arvamus, mis seob tragöödia arengu jumal Dionysosega. Nende vahelist seost peeti probleemiks juba antiikajal. Arvatakse, et tollal üldlevinud ütlus "mitte midagi Dionysosest" kritiseeris algselt tragöödia liigset kaugenemist jumala tõelisest austamisest suurtel dionüüsiatel, mis olid tragöödiate ettekandmise peamiseks kohaks
kriminaalõigus, menetlusõigus jt. Eelnevast jaotusest lähtuvalt kuuluvad autori poolt loetud seadused Euroopa Parlamendi valimise seadus, Vabariigi Valitsuse seadus, Eesti Vabariigi põhiseadus, riigieelarve seadus, karistusseadustik avaliku õiguse valdkonda, kuna need reguleerivad riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid. 3. Õigustloovat aktide õiguslik ideoloogia Õigustloovad aktid, mille osas vaatleme õiguslikku ideoloogiat on Eesti Vabariigi põhiseadus ja karistusseadustik. Aktis endas sätestatuna on õiguslik ideoloogia ehk seaduse kirjapanemise eesmärk EV põhiseaduses kirja pandud põhiseaduse teksti eessõnas (preambulis) ja on esitatud järgmisel kujul: Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril,
momendiga , mis põhjustab ühikulise väände nurga = M/ M- väänet põhjustava jõu moment. 1.5. Võnkumised 1.5.1. Harmoonilised võnkumised: Süsteemi vabad ehk omavõnkumised toimuvad ilma väliste jõudude mõjuta. Välise jõu mõjul viiakse süsteem tasakaaluasendist välja ja pannakse võnkuma. Kui süsteemi mõjutab perioodiliselt välisjõud on tegemist süsteemi sundvõnkumistega. Vaatleme elastsusjõu mõjul harmooniliselt võnkuva keha või kehade süsteemi omavõnkumisi. Olgu meil tegemist vedrupendli ,kui kõige lihtsama näitega. Jäigalt kinnitatud vedru jäikusega k külge on kinnitatud koormis massiga m . Võnkumisi võib lugeda harmoonilisteks, kui vedru deformeerub elastselt ning keskkonna takistus pole arvestatav. Liikumist põhjustav jõud ning
tööd, mida juhet liigutav kõrvaljõud teeb ühikulise positiivse laengu ühekordseks läbiviimiseks vooluringist. Faraday katsed. Faraday tegi elektromagnetilise induktsiooni uurimisel väga palju katseid. Kui kasutada on tester või mõni muu voolutundlik mõõteriist, siis võib neid katseid vastava huvi olemasolu korral teostada ka kodustes tingimustes. Faraday katsed võiks jagada kolme gruppi, mida järgnevalt ka eraldi vaatleme. 1.Püsimagneti liikumine juhtme suhtes- Põhiliseks katsevahendiks elektromagnetilise induktsiooni uurimisel on torukujulisele isoleerivale südamikule keritud juhtmepool. Kõigis allpool kirjeldatud katsetes on vaja koguni kahte niisugust pooli. Pooli võib valmistada ka ise sobiliku jämedusega (0,3-0,5 mm) vasktraadist. Sellist traati võib osta enam-vähem suvalisest elektridetailide poest.Traat tuleb tihedalt kerida silindrilisele papist või plastikust torukesele.
sügavamat huvi. Kuna hetkel on käsil ka õigusteaduse õpingud, tundub nende kahe teema ühendamine äärmiselt otstarbekas ning annab läbitöötatuna kogu edasisele õppetegevusele süvendatud pildi sellest, kuidas õigusteadus ajalooliselt ülikoolides üldse alguse sai. Käsitleme teemasid nagu keskaegse hariduse vajalikkus, millest ilmeb, et haridus üldiselt ei olnud keskmisele inimesele oluline, kuid aadlike seas omandasid ülikoolid meeletu populaarsuse. Vaatleme, kus ja miks tekkisid esimesed ülikoolid, milline oli nende ülesehitus, mida seal õpetati, ning kes ja kuidas ülikooli juhtisid. Pisut pikemalt peatume erinevate Euroopa esimeste ülikoolide teemal, mis asusid Bolognas, Pariisis, Oxfordis ja Camebridges. Põgusalt peatume ka teemal, milline oli keskaegse üliõpilase ja ülikoolis õpetava õpetaja ametisolemise plussid ja miinused. Milliseid segadusi tekitas riigis fakt, et üliõpilased olid kiriku kaitse all.
8) dt mis kehtib siis, kui keha mass pole konstantne. Konstantse massiga keha korral saame impulsi definitsioonvalemit (5.1) arvesse võttes erijuhu Fres = ma . Newtoni II seadus üldisel kujul kehale mõjuv resultantjõud võrdub tema impulsi muutumise kiirusega. 5.1a Impulsi jäävuse seadus. Suletud süsteemiks nimetatakse süsteemi, millele ei mõju välised jõud või nende mõjud tasakaalustuvad. Vaatleme suletud süsteemi, milles asub n keha. Nende kehade omavahelised vastasmõjud on lubatud. Olgu mingi keha algimpulss p 01 , mingi teise keha oma p 02 . Mõjutagu teine keha esimest jõuga F2 ,1 aja t vältel. Vastavalt valemile (5.4) saab keha selle jõu mõjul uue impulsi p1 = p 01 + F2 ,1 t . (5.9)
Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. 61. Coulomb' seadus, joonis, valem, seletus. See on elektrilise vastastikmõju põhiseadus nii nagu Newtoni seadused. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. 62. Elektrivälja tugevus. Valem, ühik, suund. Jõujoon. Superpositsiooniprintsiip elektriväja jaoks. Kaasaegne ettekujutus väljast on: Vastastikmõju toimib läbi ruumis leviva välja. Elektrostaatikas vaatleme statsionaarset välja. Elektrivälja olemasolu selgub jõust, mis mõjub välja paigutatud laengule. Samal ajal, selgub ka asjaolu, et välja paigutatud keha omab laengut. Elektriväljatugevus on välja jõukarakteristik. 63. Punktlaengu elektrivälja tugevuse valemi tuletus lähtudes Coulomb' seadusest. 64. Elektriväljatugevuse vektori voog. Joonis, valem. 65. Gauss'i teoreemi tuletus. Kui on suvaline pind, siis integraal.
f) tan 2 6 = 0 Vastus : x = 3 (6k - 1), k
g) Lahendage võrrand 2cos2x + 4sin2 x = a , kui võrrandi üks lahend on 450 ja
-3600
20. Elektrolüütide adsorptsioon. Siin põhjustavad adsorptsiooni elektrostaatilised jõud. Vaatleme siin vaid vesilahuseid. Ioonid adsorbeeruvad polaarsetel kristalli pindadel. Kui kristalli pinnal on laeng, siis adsorbeerib see vastasmärgilised ioonid. Ioonide raadius mõjub tugevasti nende adsorptsioonivõimele. Mida suurem on iooni raadius, seda paremini ioon adsorbeerub, selletõttu et mida suurem on iooni raadius, seda väikesem on iooni hüdratatsioon. Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna elektrilist vastumõju
INTEGRAALARVUTUS MÄÄRAMATA INTEGRAAL Def Funktsiooni f(x) algfunktsiooniks nimetatakse niisugust funktsiooni y = F(x), mille tuletis võrdub funktsiooniga f(x): F ( x ) = f ( x ) . Näide: Funktsiooni y = 2 x algfunktsioon on y = x 2 , sest ( x 2 ) = 2 x . Antud funktsioonil on mitu algfunktsiooni, sest kui F ( x ) = f ( x ) , siis [ F ( x ) + C ] = F ( x ) = f ( x ) , kus C on suvaline konstant. Funktsioonil on lõpmata palju algfunktsioone, mis erinevad üksteisest konstantse liidetava poolest. Funktsiooni y = f ( x ) algfunktsiooniks on kõik funktsioonid y = F ( x ) + C . Teoreem: Antud funktsiooni mistahes kaks algfunktsiooni võivad teineteisest erineda ülimalt konstantse liidetava poolest: Tõestus: Olgu y =F 1 ( x ) ja y =F 2 ( x ) suvalised kaks algfunktsiooni funktsioonile y = f ( x ) . Siis algfunktsiooni definitsiooni kohaselt: F1( x ) = f ( x ) ; F2( x ) = f ( x ) F ( x ) - F ( ...
Vastus 1) ligikaudu 33000kr 2) 14 j) Puuraugu tegemisel maksti esimese meetri puurimise eest 300 eurot ja iga järgmise meetri eest 200 eurot rohkem, kui eelmise eest. Koos preemiaga, mis oli 2000 eurot, maksti puuraugu eest 11900 eurot. Leidke puuraugu sügavus. Vastus 9m k) Vaatleme kõiki kolmekohalisi arve, mis jagamisel kolmega annavad jäägi kaks 1) Kirjutage välja 3 esimest ja 3 viimast sellist arvu. 2) Leidke kõikide selliste arvude summa 3) Järgnevalt leidke kõigi kolmekohaliste arvude summa 4) Mitu protsenti punktis 2) leitud summa moodustab punktis 3) leitud summast. Vastus: 1) 101;104; 107 ja 992; 995; 998 2) 164850 3) 494550 4) ligikaudu 33% 3.Leia funktsiooni määramispiirkond.
Formaliseerimata vaatlus (süstematiseerimata) kriteeriumid pole enne määratletud registreeritakse enam-vähem kõik toimuv täielikult olulised tunnused määratletakse alles pärast vaatlust / vaatluse ajal Loomulik vaatlus Vaadeldakse huvialuste spontaanset käitumist tema loomulikus keskkonnas Mittesüstemaatiline Süstemaatiline Etoloogia loomade (ja inimeste) käitumist uuriv teadusharu Süstematiseeritud vaatlus mida vaatleme (käitumisviiside kategoriseerimine) ja kuidas vaatleme? Iga kategooria esinemise sagedus Etogramm mingi liigi esindaja spetsiifiliste käitumiste täielik loend Eksperimentaal vaatlus Eksperimentaalne sobiv olukord tekitatakse eksperimentaatori poolt Ainsworth, Blehar, Waters & Wall, 1978 ema ja lapse käitumine lahusolekul ja taaskohtumisel 27. Uurijate osalemise määr vaatluses. Täielik osavaatlus Uurija asub uuritavate sekka
puit söestub ja tekib puidusüsi. Selle aurutamisel veeauruga tekib aktiivsüsi. Aktiivsüsi on adsorbent ja tal on adsorbeerivad omadused. Adsorbsioon- aine omadus siduda oma pinnaga teisi aineid ( gaase, vedelikke, vedelikus lahustunud aineid). Selliseid aineid nimetatakse adsorbentideks. Aktiivsöe adsrbeerivaid omadusi kasutatakse ainete puhastamsel, gaasitorbikus, toidumürgituste ravil jne. 8 Süsinik Mittemetallidest vaatleme lähemalt süsinikku ja tema ühendite omadusi. Süsininikku leidub nii paljude anorgaaniliste kui ka kõikide elusorganismis leiduvate orgaaniliste ühendite koostises. Süsinik lihtainena Looduses leidub süsinikku peamiselt kahe allotroopse teisendina- teemanti ja grafiidina. Teemant on värvuseta, väga kõva kristalne aine. On seepärast kõva, et teemanti kristallis paiknevad süsinike aatomid rangelt korrapäraselt ja on omavahel seotud kovalentse sidemega. http://www.indigo
taevakehade suletud süsteem. Taevakehade liikumised leiavad aset paratamatute printsiipide kohaselt, kuid meie teadmine nendest liikumistest ei ole täpne, sest nad on meist liiga kaugel. Kuualused sündmused aga on teataval määral muutlikud (pole selge, kas mängus on ka objektiivne juhuslikkus), kuid meie teadmine neist on täpsem, sest nad on meile lähedal. Seetõttu saame substantside arengust ja käitumisest aru, kui vaatleme, kuidas asjad enamasti on. Kuualuste asjade kohta on võimalik mingi objektiivne teadmine. Universumi keskmes on liikumatu Maa, mida ümbritseb vee, õhu ja tule kiht. Taevakehad asuvad kontsentrilistes sfäärides ning liiguvad koos nende sfääride liikumisega. Ka Maa ise on sfäär, seda tõestas see, et laevad kadusid horisondi taha. Kuu, päike, planeedid ja kinnistähed on tehtud viiendast elemendist, millel erinevalt
matemaatiliselt kõige sobivam kirjeldada kui neljamõõtmelist kõverat aegruumi. Kõvera aegruumi geomeetriat seob füüsikanähtustega väide, et osakeste neljamõõtmelised liikumisteed ja valguskiirte trajektoorid etteantud kahe punkti vahel on kõikvõimalike neid punkte ühendavate joonte hulgas lühima pikkusega jooned ehk geodeetilised jooned. Tasases ruumis on lühima pikkusega jooned sirgjooned, kõveras ruumis tuleb nende leidmiseks lahendada geodeetilise joone võrrand. Vaatleme lähemalt valguslainete levimist tasases aegruumis. Olgu meil mingil kerapinnal T valguse punktallikad, mis hetkel t saadavad välja valguslained. Elementaarlainefront iga punktallika ümber on kerapind, mis levib valguse kiirusega. Vastavalt Madalmaade füüsiku, matemaatiku ja astronoomi Christiaan Huygensi poolt esitatud printsiibile tekitavad kõik elementaarlained kokku lainefrondid, mis on elementaarlainefrontide mähispinnad
1.17. L'Hospitali reegel Reegel, abistamaks piirväärtuse leidmist. Lause 1. Kui ja eksisteerib ning , siiseksisteerib ka , kusjuures , st . Analoogiline v'ide peab paika ka vasakpoole piirväärtuse ja ka kahepoolse piirväärtuse korral. Tõestus. Eelduses, et eksisteerib sisaldub vaikimisi, et Olgu suurus selline, et . Vaatleme abifunktsioone: ja . Ning nendest järeldub, et , kusjuures . Et , siis funktsioonid F(x) ja G(x) rahuldavad Cauchy teoreemi eeldusi ning kehtib väide: . Vasakpoolse piirväärtusega analoogselt: (kirjutan ümber sama aint a-) Niiet kui on täidetud see sama tingimuste kompott ja kehtivad sellised piirväärtused ja eksisteerib , siis kehtib võrdus . N. N. 1.18.Taylori polünoom. Olgu y=Pn(x) n-järku vektorruum, kus baasiks on {1, x-a, (x-a)2,...,(x-a)n} . Leian kordajad Ck: Pn(a)=C0
Alalisvool SISUKORD Sisukord ............................................................................................................................................................. 1 1.Elektrivool. Voolutugevus. ...
Algushetkel t=1 asend s2=s1, c02 koefitsenti arvutatakse: Võrrandid teise etapi jaoks on seega: ( ) { ( ) 3. Etapi võrrandid üldkujul ( ) { ( ) ( ) Teades, et kiiruse trapets on võrdhaarne, kiirendus a3 on võrdne kiirendusele a1, vastupidise märgiga seega c23=-90,02. Kuna kiirus momendil t 3 võrdub nulliga, siis c13 saab leida: ( ) Selleks, et arvutada c03 vaatleme asendit kirjeldavat võrrandit momendil t 2. Asend peab sellel momendil võrduma s2(2)=270,03, seega: ( ) ( ) Võrrandid kolmanda etapi jaoks on seega: ( ) { ( ) ( ) 15 5.3 Diagrammid Asendi-, kiiruse- ja kiirendusdiagrammid leidsin eelnevatele arvutustele tuginedes
, kg/m3 1250...1300 Rm, MPa 35...55 E, GPa 165 A, % 5,2...7 · Aminovaigud Amonivaikude perekonna moodustavad uurea-formaldehüüdid ja melamiin-formaldehüüdid. Kirjanduses käsitletakse neid polümeere reeglina paaris kuna on tootmismeetoditelt ning kasutusvaldkondadelt sarnased. Antud alapunkti raames vaatleme aga siiski vaid melamiini (MF, melamiin formaldehüüd) kuna selle mehaanilised ning keemilised omadused on uurea- formaldehüüdidest mõnevõrra paremad (suurem kõvadus, niiskus- ja temperatuurikindlus) ning seetõttu leidnud laialdasemalt kasutust. Melamiin on sarnaselt fenoolvaikudega olnud kasutusel juba väga pikka aega. Nende eelis bakeliidi või teiste fenoolvaikudel baseeruvate materjalide ees on parem läbipaistvus, mistõttu on võimalik toota mõneti dekoratiivsemaid, pool-
Kui R1 < R2 siis tingimuse ra = rb korral ei ole sild tasakaalustatav Sellisel juhul tuleb omavahel ära vahetada sillaga ühendatava liini juhtmed Häirevoolud maas võivad raskendada silla tasakaalustamist Püsiva iseloomuga häirevoolude korral saab nendega arvestada ja häälestada sild tasakaalu asemel näivnullile, mille suurus leitakse väljalülitatud patareiga silla puhul Rikked ja nende iseloomustus Vaatleme vaid liinide otseseid rikkeid, mitte häiretest tingitud moonutusi Kaugust rikkekohani saab määrata mõõtes: 6 alalisvooluga vahelduvvooluga impulssmeetodil Alalisvooluga mõõtmine Mõõtes alalisvooluga liini, milles on säilinud ka kasutatavaid juhtmeid, saab ühe juhtme isolatsioonirikke (ühenduse maaga) asukoha määrata lülitusega ,mis on analoogne pikibalansi mõõtmise omaga
mootorites– magnetvälja loomiseks, kuid põhjustab võrgus suuremaid elektrienergia võnkumisi ja kadusid. Aktiiv- ja reaktiivenergia avaldatakse vastavalt W Pt a W Qt r Mõlema energia tarbimist toitevõrgust mõõdetakse eraldi arvestitega ning tasutakse nende eest erineva tariifi järgi. Vaatleme nüüd ühte kondensaatorit, induktiivpooli ja takistit sisaldava vooluringi arvutusnäidet. 3.5. Arvutusülesanne Joonisel on kujutatud vooluring järgmiste parameetritega: Takisti R = 20 Ω, kondensaatori mahtuvus C = 100 μF, induktiivpooli induktiivsus L = 150 mH. Vooluringi toidetakse allikast vahelduvpingega efektiivväärtusega 230 V, sagedusel f = 50 Hz. Arvutada kõigi reaktiivelementide takistused, ahela kogutakistus, ahelat läbiv vool, pinge takistil,
baasteadmisi serveripoolsest keelest PHP. Kursuse teemad on pühendatud ainult PHP keelele (väljarvatud seitsmes teema), aga see ei tähenda, et sellest piisab suure ja eduka veebilehe loomiseks. Mahuka infosüsteemi ei saa ette kujutada ilma andmebaasideta, cache- süsteemideta, mallimootoriteta, jne. See baaskursus on mõeldud eelkõige selleks, et õpilasel tekiks huvi PHP vastu ja ta hakkaks ise edaspidi rohkem õppima ja katsetama. Kursuse viimastes peatükkides vaatleme ka MySQL admebaasiga ühendust ja PHP programmide turvalisust. Veebiserver Veebiserveriks nimetatakse: 1. Arvutiprogrammi mis saab üle interneti või kohtvõrgu veebikliendilt (brauser ehk veebilehitseja) HTTP päringuid ja saadab tagasi HTTP vastuse, sisaldades peamiselt veebilehti ja faile, mis on veebilehega seotud (pildid, javascriptid, flash-objektid jne.). 2. Arvuti, kus jookseb eelpool punktis defineeritud arvutiprogramm.
LK 9. Alalisvoolugeneraatori uurimine 1. Üldist Alalisvoolumasina (joonis 1) põhiosadeks on: magnetvälja tekitav osa, staator e induktor, milleks võib olla püsimagnet, kuid tänapäeval on selleks tavaliselt vooluga toidetav ergutusmähis; magnetväljas pöörlev mähis (pool, raam) e rootor. Alalisvoolumasinate rootorit tavatsetakse nimetada ankruks. Ike Joonis 1. Alalisvoolumasina ristlõige. Joonisel on näidatud Induktori poolused - N ergutusmähisega induktor, s.t et siin magnetväli tekitatakse ...
Definitsioon. Kohavektoriteks nimetatakse vektoreid, mille algus ja lõpp on ette antud (on seotud kindla kohaga). Definitsioon. Libisevateks vektoriteks nimetatakse vektoreid, mille alguspunkti võib suvaliselt nihutada teda kandval sirgel. Näiteks jäigale kehale rakendatud jõud. Definitsioon. Vabadeks vektoriteks nimetatakse vektoreid, mis võivad olla rakendatud suvalisest ruumi punktist, igat vektorit võib üle kanda paralleelselt iseendaga suvalisse ruumi punkti. Siin vaatleme just viimaseid. LINEAARTEHTED VEKTORITEGA Lineaarteheteks vektoritega on vektorite liitmine, vektorite lahutamine, vektori korrutamine arvuga. Definitsioon. Vektorite a ja b summaks nimetatakse vektorit c a b , mille alguspunkt langeb
mure, viha, rõõmu või kurbuse. Ent selle täpne loomus annab emotsioonile järgnevalt mitmesuguseid varjundeid, olenevalt isiku antud olukorra tõlgendusest. Kuna olukordade hulk, millesse isik võib sattuda on piiramatu, on ka kogetavate emotsioonide hulk, mida see isik tunnetab, piiramatu iga indiviidi puhul oleneb see tema sisetunde keerukusest ja peenusest. Komplekssed emotsioonid Mida laiaulatuslikumalt me emotsioone vaatleme, seda enam jagame neid meie primaatidest eellastega ning võib olla, et isegi enam primitiivemate olenditega meie varasemate esivanemate liinis. Pajud emotsioonid võivad olla mõningateks versioonideks sellest, mida me nimetame raevuks, hirmuks, vastikustundeks ja rõõmuks. Meie eellased võitlesid vastastega (raev), põgenesidhädaohu eest (hirm), sülitasid välja riknenud toitu (vastikustunne) ja ühinesid kaaslastega (rõõm)
III seadus: Kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on võrdsete arvväärtustega, suunalt vastupidised ja nad asuvad ühel sirgel. Järeldused: *Suurem kiirendus tekitab suurema deformatsiooni (veoauto ja sõiduauto kokkupõrge) *Jõudude liitmine on mõttetu nad mõjutavad erinevaid kehi. *Jõud tekivad paarikaupa jõud, millest siin räägitakse, on ühesuguse olemusega, kuid vastupidised (f12= -f21). m1a1=m2a2 5.Galilei relatiivsusprintsiip, Galilei teisendused Vaatleme kaht taustsüsteemi, mis liiguvad kiirusega Vo. Loeme ühe nendest (süst.K) tinglikult liikumatuks. Siis teine süst K´ liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Leian nüüd seose punkti P kordinaatide vahel mõlemas systeemis (K ja K´ ) Kui aega lugeda hetkest, mil mõlema süsteemi 0-punktid ühtisid, siis jooniselt selgub x = x´+ Vo* t. Peale selle on ilmne, et y = y´ning z = z`
Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Kuju- ja lainetakistuse summat ehk jääktakistust määratakse laeva mudeli katsetamisega katsebasseinis. Õhutakistust saab määrata laeva mudeli katsetamisel aerodünaamilises torus. Laeva üldtakistus on võrdne tema pukseerimiseks vajaliku jõuga. Olenevalt jõuseadme võimsusest ja laeva takistusest liigub lae vees teatud kiirusega. Kiirust vaatleme selles teemas allpool kui laeva ekspluatatsiooniomadust. Käikuvusega seoses võib vaadelda ka laeva inertsiga seotud omadusi. Nii huvitab meid teekonna pikkus ja peatumiseks kuluv aeg pärast sõuajami peatamist. Seda nimetame väljajookuks. Pidurdusteekonna näitajad huvitavad meid ka aktiivse pidurdamise korral, kui selleks kasutatakse sõuajami tagasikäiku erinevatel võimsustel. Seda nimetatakse pidurdusteekonnaks. Samuti huvitab laevajuhti kui
LOOGIKA Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest. Formaalne loogika tegeleb sellega, kuidas järeldada tõestest väidetest tõeseid väiteid, kuid reeglina ei ütle, millised väited on tõesed. Seetõttu öeldakse, et formaalsel loogikal puudub sisu: ta ei ütle midagi selle kohta, missugune maailm tegelikult on. Formaalne loogika ütleb, mida saab järeldada lähtudes üksnes väiteid väljendavate lausete vormist. Sümbolloogika esitab väiteid ja arutlusi formaliseeritud kujul, kasutades kunstlikke formaalseid keeli. Selle valdkonnaga tegelevad nii filosoofia kui ka matemaatika. 20. sajandi alguses püüdsid Gottlob Frege, Bertrand Russell ja teised filosoofid näidata, et matemaatikat saab taandada sümbolloogikale. See küll ei õnnestunud, kuid vastavad loogika-alased uuringud on muutnud tänapäeva formaalse loogika üpris matemaatikasarnaseks. "Loogika" k...
Piirväärtus
Punkti ümbrus
Punkti a ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku, millesse see
punkt kuulub.
Punkti a ümbruseks raadiusega > 0, nimetatakse arvtelje
vahemikku arvust a - kuni a + .
a- a a+
x
Ehk arv x kuulub arvu a ümbrusesse raadiusega , kui
a-
Sellised võivad olla konteinerilaevad, mis töötavad vaid konteiner- terminaalide vahel. Ka teatud puistlaste vedavad laevad on lastiseadmeta. Tankerite lastiseadmeks on aga torustike ja pumpade süsteem. Lastiseadmete tüübi valik oleneb laeva lastidest, sõidurajoonist, kiirusest, mõõtmetest ja paljust muust. Tänapäeva laevadel suureneb spetsialiseerumise aste, mis muudab lastiseadmete ehituse ja koosseisu väga mitmekesiseks ja ühes loengus praktiliselt haaramatuks. Seepärast vaatleme universaalsete kuivlastilaevade ja vaid mõnede spetsialiseeritud laevade lastiseadet. Lastiseadme kõigi elementide koostis, tugevus, valmistamistehnoloogia, kontrollimise perioodilisus ja ka hooldus laevapere poolt on klassifikatsiooniühingute range järelvalve all. Ka Eesti vabariigi seadusandlus reguleerib lastiseadme kasutamist ja hooldamist. Losspoomidega lastiseade. Selle lastiseadme konfiguratsioon ja koostis on välja kujunenud pikaajalise merevedude praktika käigus
Oma osa mängib selles siiski ka raha väärtuse muutumine, sest me ei saa praegu osta sama summa eest sama palju kaupa kui kümme aastat tagasi. Seetõttu olekski otstarbekas uurida, kuidas on muutunud sissetulekute struktuur ehk kust nad pärinevad. Selles on samuti lühikese ajaga toimunud palju muutusi, linna- ja maapiirkondades erinevalt. Kuna sissetulekutest sõltub kui palju me kulutada saame, siis uurime ka väljaminekute jaotust linna- ja maaelanike seas. Kõigepealt vaatleme linna- ja maaleibkondade netosissetulekute struktuuri. Joonis 2 kujutab linnaleibkondade sissetulekute jaotumist 2003. ja 2007. aastal. Allikad: Eesti Statistika kuukiri nr 3, 2004, lk 22, Eesti Statistika kuukiri nr 3, 2008, lk 36 Joonis 2. Linnaleibkondade netosissetulekute struktuur 2003. ja 2007. aastal, krooni 6
Osasoonideks nimetatakse taandava suhkru ja kahe molekuli fenüülhüdrasiini liitumise produkti. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti, omades kuju ja sulamistemperatuuri, mis on lähtesuhkrule omased. Töö käik: Kahte katseklaasi valame 2 ml laktoosi ja 2ml maltoosi lahust. Mõlemasse lisame 0,1g fenüülhüdratsiini ja 0,2g naatriumatsetaati ja loksutame. Reaktsioonisegu hoiame keevas veevannis 40 minutit. Seejärel jahutame jäävannis. Tulemuseks olid kristallid, mis vaatleme mikroskoobis. Maltoosi lahusest saadud kristallid olid gruppideks kokku koondunud. Laktoosi lahusest saadud kristallid olid samuti terava otsaga, aga pikemad. Keskel olid kristallid tihedalt kokku põimunud, äärest tulid välja nagu teravad siili okkad. Võime järeldada, et laktoos ja maltoos on taandavad suhkrud (reageerivad fenüülhüdrasiiniga), mille osasoonid omavad oma kujuga. 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrute molekulides sisalduv aldehüüdrühm redutseerib mitmete
14. Taylori valemi tuletamine (n=2 või üldjuhul). 18. Näidata, et f''märk määrab kas meil on tegemist antud punktis kumera või nõgusa funktsiooniga. Vaatleme joont võrrandiga y = f(x) ehk funktsiooni y = f(x) graafikut tasandil xy -teljestikus. Eeldame et funktsioon f on kõikjal diferentseeruv. Viimane on vajalik selleks et joonel y = f(x) oleks igas punktis puutuja
ainult koos ühega sündmustest Ai, siis täistõenäosust arvutatakse valemiga: Bayes'i valem. - Arvutame sündmuse Ai tingliku tõenäosuse eeldusel, et toimub sündmus B: 6. Juhuslik suurus, - Juhuslik suurus (JS) on suurus, mis omandab katsel mingi väärtuse. Enne katse toimumist on tundmata. Üldjuhul tähistatakse X. Diskreetne juhuslik suurus on juhuslik suurus, mille väärtuste hulk on lõplik või loenduv. Praktiliselt vaatleme ainult selliseid DJS, mille võimalikud väärtused on 0, 1, 2, ... või alamhulk eelnevast. DJS jaotusseadus on eeskiri, mis seob juhusliku suuruse väärtused ja nende tõenäosused: pi=P(X=xi).( esitatud valemina, tabelina, arvupaaridena või graafikuna). keskväärtus - EX = E(X). kus xi tähistab diskreetse juhusliku suuruse x väärtust ja p i selle tõenäosust. Keskväärtus on juhusest sõltumatu suurus, mis paikneb väikseima ja suurima
TTÜ bioorgaanilisekeemia õppetool Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. Valkude ja süsivesikute reaktsioonid. 1.1;1.2 Õpperühm: Töö teostaja: YAGB21 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud Terje Robal 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Valgud on polüpeptiidid mille monomeerideks on aminohapped, mis on seotud peptiidsidemete(=amiidsidemete) abil, mille moodustamisel eraldub vesi. Valkudel on ruumiline struktuur, mis võib olla mitmes tasandites. Eraldatakse primaar-,sekundaar-, tersiaar- ja kvarternaarstruktuuriga valke. Valke saadakse transkriptsiooni protsessi käigus. Valgu kõrgema struktuuri lagunemist nimetatakse denatureerimiseks(eristatakse pöörduv ja pöördumata denatureerimist). Valgu hüdrolüüs omaette on...
Konspekt Ärirahandus , Jelena Botskova ja Asta Teearu ( lk 52-69) RISK JA TASUVUS Finantsotsuseid tuleb vastu võtta nii, et nendele järgnenud tegevus annaks ettevõtte aktsiate turuhinna tõusu. Igas finantsotsuses on teatud risk, mis lõppkokkuvõttes mõjutab ka aktsiate turuhinda. Finantsinvesteeringute tasuvus: Kasum, mis on aluseks finants- ja investeerimisotsuste vastuvõtmisel, kujutab endast , lihtsalt öeldes investeeringult saadavat tasu. Investeeringu kasum koosneb kahest osast: a) Jooksev tulu intresside, dividendide jne vormis saadavad perioodilised laekumised b) Kasum kapitalilt investeeringu objekti turuväärtuse suurenemine (vähenemine); kasum (kahjum) kapitalilt kujutab endast vahet investeeringu objekti praeguse turuväärtuse ja ta esialgse (ostu)hinna vahel. Ajaperioodi, mille jooksul investeeringu objekt on investeerija käsutuses nimetatakse valdamisperioodiks. Investeeringu tasuvus valdamisperiood...
liikumatul tasapinnal. Loomulik viis Liikumise määramise loomuliku viisi puhul antakse ette punkti trajektoor ja ta liikumise seadus sel trajektooril. Kõikide liikumiste ühine tunnus on see, et keha asukoht muutub. Liikumine toimub alati millegi suhtes, st liikumine on suhteline. Liikumise suhtelisus tähendab seda, et erinevate kehade suhtes võib liikumine väga erinev olla. Keha, mille suhtes me vaatleme teiste kehade asukohta ruumis, nimetatakse taustkehaks. Taustsüsteemiks nimetatakse taustkehaga seotud koordinaatsüsteemi ning ajaloendamismeetodit ehk kella. Kui me räägime keha liikumisest, siis mõtleme selle all enamasti punktmassi liikumist. Punktmassiks nimetatakse sellist keha, mille mõõtmed loetakse nulliks. Kehaks võetakse punkt, mille mass on sama suur kui keha mass. Kuju ja mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata.
¨ Oeldakse, et funktsioonil f on punktis x1 lokaalne miinimum, kui 1. funktsioon f on m¨a¨aratud punkti x1 mingis u¨mbruses (x1 - ²,x1 + ²); 2. iga x (x1 - ²,x1 + ²) korral kehtib v~orratus f(x) f(x1). Funktsiooni lokaalseid maksimume ja miinimume nimetatakse selle funkt- siooni lokaalseteks ekstreemumiteks. Sõnastada ja tõestada Fermat' lemma. Kui funktsioonil f on punktis x1 lokaalne ekstreemum ja funktsioon on diferentseeruv selles punktis, siis f'(x1) = 0. T~oestus. Vaatleme juhtu, kui funktsioonil f on punktis x1 lokaalne maksimum. Siis, vastavalt lokaalse maksimumi definitsioonile, leidub punkti x1 u¨mbrus nii, et iga x korral sellest u¨mbrusest kehtib v~orratus f(x) - f(x1) 0 Selles u¨mbruses asuva arvu x me saame v~otta punktist x1 nii vasakult kui ka paremalt. Asugu x punktist x1 vasakul. Siis x - x1 < 0. Jagame v~orratuse negatiivse arvuga x - x1. Kuna negatiivse arvuga jagamisel v~orratuse m¨ark muutub vastupidiseks, saame f(x) - f(x1)/ x - x1 0.
rollis, näiteks patsient, arst jne. Kui kokku saavad kaks meditsiiniõde, siis nende käitumine ja vestlus erineb sellest, kuidas suhtleb õde patsiendi, arsti või kellegi muuga.) 3) Sotsiaalne õppimine, Bandura väide, Haney, Banksi, Zimbardo katse (kirjeldus ja tulemused ning järeldused) Sotsiaalne õppimine elus ei õpi me ainult enda rolle, vaid ka paljusid teiste omi. Kui vaatleme teisi õpime ka neilt. See, mis me õpime on kaudne ja me ei kasuta seda silmapilkselt, vaid siis, kui sotsiaalne kontekst selleks kohane on. Bandura väide jäljendamine ja modelleerimine on olulised sotsiaalse õppimise protsessid, mille kaudu me suudame ,,üles noppida" sotsiaalsete toimingute tervikmustreid ja kohaseid rollikäitumisi. Haney, Banksi, Zimbardo katse: Kirjeldus: Ühes katses näitasid Haney, Banks, Zimbardo sotsiaalse õppimise tähtsust.
küllalt palju ehitusmaterjalina. Kuna väga plastiline, siis saab valmistada väga õhukest kilet fooliumi. Omab TTK võret. Tema kasutamist piirab suhteliselt madal sulamistemperatuur 660C. Al mehaanilist tugevust saab suurendada külmtöötlemisega ja sulamite kasutamisega. Sulamid sisaldavad peamiselt Cu, aga ka Mg, Si, Mn, Zn, Cr. Al sulamite tugevus saavutatakse pretsipitaatide tekitamisega. Pretsipitaadid on väikesed uue väljasadeneva faasi alged tahkes lahuses. Vaatleme faasidiagrammi Al Cu (joon 7-3). Väikestal Cu kontsentratsioonidel tekib tahke lahus , suurematel kontsentratsioonidel ja mehaaniline segu ( ühend ). Sulamit, mis sisaldab Cu umbes 4% kuumutatakse temperatuuril (tekib ) ja jahutatakse siis temperatuurini , kus hoitakse teatud aeg. Tekkivad -faasi osakesed annavad suure tugevuse, kuna ühendis on Cu ja Al vaheline kaugus väiksem, kui Al vaheline kaugus metallis. See tekitab -faasi osakestes kokkutõmbejõu.
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esi...
Ainekava eksamiks ,, Matemaatiline analüüs I " 2007 2008 kevadsemester 1. Naturaalarvud, täisarvud, ratsionaalarvud, irratsionaalarvud, reaalarvud. Naturaalarvud arvud, mis saadakse loendamise teel, tähistatakse: IN (1, 2, 3, 4, 5, 6, ..., ) Täisarvud kõik naturaalarvud ja nende vastandarvud ning lisaks 0, tähistatakse Z m Ratsionaalarvud on sellised reaalarvud, mida saab esitada kahe täisarvu m ja n jagatisena nii et n n 0 . Igal ratsionaalarvul on ka lõpmatu kümnendmurdarendus ja see on alati perioodiline, tähistatakse Q Irratsionaalarvud mitteperioodilised lõpmatud kümnendmurrud. Tähistus I Reaalarvud hulk R, koosneb k...
tekihoonete kuju, korruste hulk neis, korstnakatte disain, lastiseadme kompositsioon, värvigamma ja palju muud. Masinaruumi asetus (koos eluruumidega) (vt. Joon. 3.8.). Keskne - parim koht eluruumi- deks. Vahepealne - seda asetust kasu- tatakse enamikul kaasaegsetel univer- saalsetel kuivlastilaevadel Ahtris - sageli kasutatav variant. Kindlasti on masinaruum ahtris tankeritel ja balkeritel. Võrdluseks vaatleme selle asetuse häid ja halbu aspekte. Joon. 3 8. Hea - 1. Vabastab ülejäänud laevakere täielikult lastile (ka kere kõige laiemas osas). Jätab vabaks teki kuni vöörini. 2. vähendab masinaruumi kubatuuri, 3. lühendab sõuvõlli 4. vabastab võllitunneli vajadusest. Halb - 1. Tühjal laeval tekkib suur trimm (diferent) ahtrisse, 2
väljatöötamine ja juurutamine, kindlustamaks puhta toidu ja elutähtsate toidukomponentide tootmise energiat säästvalt ja majanduslikult tasuvalt; · Mulla (mikro- ja makrofloora ning fauna), taimetoitainete ja energia ning maa- ainese kaitse lahendamine, kompostimise intensiivsete biotehnoloogiate arendamine ja ulatuslik kasutamine. Üldiste eesmärkide raames kujunevad säästva põllumajanduse edendamise ülesanded aastate jooksul erinevaks. Vaatleme neid kolmel perioodil eraldi. 11 Kokkuvõte Põllumajandus on kõige tähtsam majandusliik inimeste elus. Kahjuks on tema osakaal kogu maailmamajanduses vähenema hakanud. Põllumajandus peab alatiseks jääma, sest ilma põllumajanduseka tekiks näljahadad. Tuleb muuta majandust nii, et põllumajandus jälle juhtivale kohale tõuseks ning toidupuudus lõuna riikides lõppeks.
Lukksepa tööd Lõikamine on selline tööoperatsioon, kus metall või toorik tükeldatakse osadeks saelehe, kääridega. Olenevalt materjalist, tooriku kujust ja mõõtmetest eristatakse metalli lõikamist laastu eraldamisega (käsisae abil) ja lõikamist ilma laastu eraldamiseta (mitmesuguse konstruktsiooniga kääride, lõiketangide jne. abil). Järgnevalt vaatleme metalli lõikamist käsisaega. Käsisaagi kasutatakse tavaliselt paksude lehtede, latt-, ümar- ja profiilmaterjali lõikamiseks, samuti ka soonte lõikamiseks (näiteks kruvi peadesse), toorikute väljalõikamiseks mööda kontuuri jne. Käsisaega lõikamisel peab tööst üheaegselt osa võtma mitte vähem kui 2 ... 3 hammast. Enne, kui hakata metalli lõikama, on vaja välja valida saeleht, mis vastab saetava materjali kõvadusele, kujule ja mõõtmetele
,,Uisu"samm. Esimese puhul on tasakaalu hoidmine lihtsam, kui teisel variandil. Sellist tüüpi kasutatakse pikkaajalise duelli ajal, et säästa jõudu. Teise tüübi puhul on tegu järsude liigutustega, milles osaleb ka mass. Tasakaalu hoida on raskem, kui liikumise traektoor on ettearvamatu ning kasutades massi võib rünnates, vaenlast jalust lüüa. Sellinne rünnak, kui see on sooritatud perfektselt, viib vastase segadusse ja ründaja saab kogu initsiatiivi enda kätte. Rünnak Vaatleme võitlust kilpidega ja ühekäemõõkadega, mis on üks kõige klassikalisemaid keskaegseid lahingolukordi. Rünnaku puhul kõlbavad mõlemad sammude tüübid, sellise erinevusega, et esimese puhul on rünnak aeglasem ja ettearvatavam. Sellisel juhul peaaegu ainuke võimalus rünnatavat tabada, on erinevate löökide kombinatsioonide torm, mis üksteise järel sajavad vastase peale. Vähendades vahemaad peab
arvutused, 2-ühikud. 2-teisendused Eksami tulemus võib koosneda kontrolltöö keskmisest kui mõlemad positiivsed Kui vaid esimene osa pos. Siis see eksamil ei vabasta sellest osast. -------------------------------------------------------------------------------------------------------- -------------------- SOOJUSÕPETUS · Võrdlus mehaanikaga · Keha- termodünaaliline keha · Kogu keha käitumine ühtemoodi- punktmass, keha oleku muutused · Erinevused mehaanikas vaatleme asukoha muutust ja seda põhjustavaid tegureid; termodünaamikas olekumuutuseid ja seda põhjustavaid tegureid · Aine molekulide seisukohalt saame kirjeldada molekulide mehaaniliste liikumiste, vastastikuste jõudude, energiate jms kaudu, kuid see liiga keeruline (Avogadro arv!) · Leitud, et loogilisem kasutada kogumit iseloomustavaid üldisi parameetreid st kogumil tekivad uued omadused, mida üksikul molekulil pole Muutuseid kirjeldavad parameetrid
Pakendil on üha suurenev roll turunduslikust aspektist vaadatuna, pakend võib väga tugevalt mõjutada tarbija ostusoovi. Tootjal on oluline teada, milliseid võimalusi annab pakend tarbija ligimeelitamiseks, ja tarbijal on kasulik olla kursis nende samade peibutusmeetoditega, et teha oma ostuotsus teadlikult, mitte ainul pakendi järgi valides. Töö esimeses peatükis on lahti seletatud pakendi mõiste ja välja toodud selle erinevad funktsioonid. Teises peatükis vaatleme lähemalt pakendi osatähtsust turunduses, selle mõju tarbijale. Referaadi viimases peatükis on kirjeldatud erinevaid trende, mida võib tänapäeval pakendite puhul kohata. Töö allikatena oleme kasutanud peamiselt ajaleheartikleid ja Internetti, vähemal määral ka turundusalast kirjandust. Lisaks oleme referaati sisse toonud isiklikku arvamust seda, kuidas tavatarbijana näeme pakendite olukorda turul, mida me sellest arvame ja kuhu võiks edasi püüelda. 1
N ja O. Elusrakkudes funktsioneerivad biopolümeerid koosnevad tuhandetest, isegi miljonitest H, C, N ja O aatomitest. Kuid ürgsel Maal eksisteerisid need aatomid ainult lihtsate ainete koostises nagu näiteks H2O ja CO2, kus ühes molekulis on ainult 3 aatomit. Keemilise evolutsiooni hüpotees väidab, et lihtsate ühendite liitumise teel tekkisid ürgatmosfääris ja ürgookeanis keerulise ehitusega orgaanilised ained. Kuidas see liitumine võimalik oli, vaatleme esmalt lihtsate ühendite tekkimise näitel. Aatomil on tuum, milles on positiivselt laetud osakesed prootonid laenguga +1 ja laenguta osakesed neutronid. Ümber tuuma tiirlevad negatiivselt laetud osakesed elektronid laenguga -1. Kuna + ja laengud on tasakaalus, on aatom tervikuna laenguta. Prootonite ja elektronide arv on võrdne, neutronite arv võib varieeruda (isotoobid!). Prootonitel ja neutronitel on mass. See kokku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
