Viimaste aastakümnete jooksul on kitarrist saanud üks tähtsamaid kontserinstrumente. Kitarri nimi tuleb vanakreeka ,,kitaharast" nii nimetati Apolloni lüürat. Klassikalisel kitarril on 6 keelt, millest ülemised 3 valmistatakse nailoist ja alumised 3 nailoniga põimitud traadist. Antud teema valisin, et saada rohkem teada pillist, mida mängin; leida vastused küsimustele, et miks on kitarr kujunenud just selliseks nagu ta on; kui vana ta on; millised olid ta eelkäijad. Referaadis vaatleme kõigepealt kitarri arengut ja seejärel tema tänapäevast kuju. 1. TÄNAPÄEVASE KITARRI VÄLJA KUJUNEMINE 1.1 Esimeste keelpillide teke ,,Legend räägib, et kitarr avastati, kui jumalad, kõndides Niiluse kallastel, astusid kuivanud kilpkonnakilbile, mille sees pinguletõmmanud sooned helisema hakkasid," kirjutas Mätlik Esimesed keelpillid tekkisid, kui kaardus kepi külge kinnitati soolikas, mille vibreerimine pani õhu võnkuma ning seeläbi tekkis heli
jäänud. Ilus vöö ju ka - valgele linasele põhjale kootud värviline villane kiri. Saaremaa Saaremaal oli peaaegu igas kihelkonnas mõningal määral erinev rõivastus, suuremate rühmadena eralduvad lääne ja idapoolsemate kihelkondade rõivad. Ida Saaremaal, kus asub Karja kihelkond, oli rõivamood võrdlemisi sarnane. Karja naine 19. sajandi jooksul muutus naiste rõivamood oluliselt. Allpool vaatleme 19. sajandi kolmandal veerandil kantud rahvarõivakostüümi, mil ülikonna põhiosad olid särk, seelik, vöö, põll, liistik, kampsun, pea ja jalakatted, pealisrõivastest pikk kuub ja lambanahkne kasukas. Särk tehti peenemast linasest riidest piha ja jämedama takuse alasega, mis pandi siin pikiriidest ja laiendati külgedel siiludega. Särkidel oli lai ja niplispitsiga äärestatud krae. Pits niblati peenest linasest või puuvillasest niidist. Võrkpõhjaga pits oli 45 cm
KLASSIKALISED JUHTIMISTEOORIAD JA TEOREETIKUD Referaat SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis võrreldakse erinevate klassikaliste juhtimisteooriate põhimõtteid ja vastavalt ka juhtimisteoreetikuid. Antakse nendest lühiülevaated ja vaadeldakse nende panuseid juhtimismudelitesse, kes mida on välja arendanud ja kuidas ning kas neid kasutatakse ka tänapäeval. 2. JUHTIMISTEOORIAD Siinkohal vaatleme klassikalisi juhtimisteooriaid ja nende teoreetikud: · Teaduslik juhtimine - keskendub tootlikkusele (Frederick Taylor, Henry Ford, Henry Gantt, Frank ja Lillian Gilbreth) · Administratiivne koolkond - keskendub terve organisatsiooni funktsioneerimisele (Henri Fayol) · Bürokraatlik koolkond - vaatles organisatsiooni kui tervikut, kui ühtset "masinavärki" (Max Weber) 2.1 TEADUSLIK JUHTIMINE Teadusliku juhtimise põhimõtted: Iga töö tegemiseks tuleb väljatöötada standardid
Esimesed tähed moodustusid kõigest 200 miljonit aastat pärast suurt pauku, seejärel gravitatsioon tõmbas nad kokku, ehitades esimesed galaktikad. Esimesed galaktikad moodustusid umbes miljard aastat pärast universumi algust. Tähed moodustasid kogumikud, mis arenesid galaktikateks, millest moodustusid galaktikate kogumikud, mis järjest suurenesid kuni moodustusid hiiglaslikud galaktikad, mida me tänapäeval universumis vaatleme. Galaktikad võivad ka omavahel kokku põrgata ja ühineda ühtseks galaktikaks. Enamasti oli sellist nähtust näha varajases universumis, kus väiksed galaktikad ühinesid moodustamaks suuremad galaktikad, nagu me tänapäeval näeme. Ka meie galaktika on ühinenud ja arvatavasti teeb ka seda veel vähemalt korra tulevikus. See aga tähendaks võimalikku lõppu meie planeedile ja isegi päikesele, kuna ühinemised on vägivaldsed.
põnev läbi viia. Ruumis oli tumendatud valgustus, mille puhul on kindlaks tehtud, et see soosib vastase atraktiivsuse tõusu, kuna tumedam ehk suurenenud pupill muudab silma südavamaks/meeldivamaks ja see annab märki ka erutusest, sest suurenenud pupill on üks suurenenud erutuse tunnuseid. Selline atmosfäär andis noorte romantilise alatooniga olemisele väga palju juurde. Kuid vaatleme lähemalt tüdruku käitumist, kes otsis poisiga enne suurmat lähenemist juba ammu kontakti. Tüdruk oli ennast täielikult pööranud poisi suunas kogu oma kehaga. Sellest võib välja lugeda, et tüdruk oli poisist huvitatud. Keha asetus näitab suhtumist. Väga tähtis on just õlgade ja jalgade orientatsioon: kui need on suunatud adressaadi suunas, ollakse järelikult adressaadist huvitatud. Paralleelsus näitab, et ollakse huvitatud. Kuigi pilk, mis kahtlevalt ja
kaitseb? Mida siil ja lehed välja näevad, sööb? mida loomad söövad. Jalutuskäik lasteaia Jalutuskäik metsa. hoovi. Vaatleme Uurime loomade jälgi, erinevaid puid ning seeni, lilli, marju. räägime neist lisaks Korjame sammalt, VAATLEMINE JA korjame nende puuoksi, lilli, marju ja UURIMINE lehti/okkaid
... -------P(...); Joonis 1. Rekursioon ehk iseenesessepöördumine Rekursioon: magasini kasutamisnäide On teada, et alamprogrammi rekursiivsetel väljakutsetel loodavad lokaalmuutujate pôlvkonnad paigutatakse pinudesse ja need hävitatakse tagasipöördumistel alamprogrammist. Järgnevas vaatleme pinumehhanismi lähemalt. Me teeme seda lihtsa alamprogrammi -- rekursiivse faktoriaalfunktsiooni näitel. Rekursiooni käsitlust alustame üldisemast. Rekursiivsed definitsioonid ja algoritmid Rekursiivsel defineerimisel määratletakse defineeritav objekt (suurus) iseenda "lihtsama" ("väiksemamastaabilise") eksemplari kaudu. Selline definitsioon määrab protsessi. Selleks, et protsess oleks lôplik, peab definitsioonis esinema lihtne mitterekur- siivne erijuht.
vahel ei saa kuuluda. Tuleb näidata, et AK ja KB on võrdse pikkusega. Oletame vastuväiteliselt, et |KB|<|KA|. Olgu B' punkti B suhtes sümmeetriline punkt, siis |KB'|= |KB| <|KA| mistõttu peab punks B' asuma lõigul AK punktide A ja K vahel. Et on punkt K suhtes sümmeetriline, siis B'. Sell juhul on B' lõigu AB otspunktidest erinev punkt mis kuulub joonele . Seega ei ole AB kõõl vastuolu! Kõõl on joon, millele kuuluvad selle otspunktid, mittemingi teine punkt. Vaatleme situatsiooni |KB|>|KA|. Olgu A' punktiga A punkti K suhtes sümmeetriline punkt, siis |KA'|= |KA|<|KB| Seega peab punkt A' olema lõigul KB punktide K ja B vahel. Kuna on K suhtes sümmeetriline, siis A'. Jällegi ei saa AB olla kõõl, sest joon läbib punktide A ja B vahel olevat punkti A' vastuolu! Järelikult peab |KA|=|KB| mis tähendab, et punkt K poolitab lõiku AB. (lemma. 9.6). Teist järku joone diameetri kõik punktid kuuluvad samale sirgele. Tõestus:
soolade vesilahustest; kasutatakse paljude mitterauametallide tootmisel. · Elektrometallurgia metallide ja sulamite saamine elektrienergiat kasutades; elektrienergiat kasutatakse sulatamisprotsessiks (legeerteraste, Martin Raba Ti, Cr, Mo jt. metallide tootmisel) või elektrolüüsimisel (Al, Mg jt. metallide tootmisel). · Pulbermetallurgia metallidest ja sulamitest toodete tootmine pulbrilisi lähtematerjale kasutades (vt. p. 2.6). Metallurgiliste protsesside tüüpnäitena vaatleme terase kui tehnikas enimkasutatava konstruktsioonimaterjali ning sellest pooltoodete (valtsmetalli) tootmist. Terase tootmine saab alguse toormalmi tootmisest spetsiaalsetes sahtahjudes kõrgahjudes (sele 2.1). Kõrgahju täidise moodustavad rauamaak, koks ja räbusti. Kõrgahjuprotsess seisneb oksiidse rauamaagi redutseerimises koksi abil. Koksi toodetakse kivisöest ja oma koostiselt koosneb ta peamiselt süsinikust. Koks on nii soojusallikaks koksi põlemisel
Tallinna Ehituskool Heldi Eimann Sk-13 MILLES JA MIKS TULEB TÖÖLEPINGUS KOKKU LEPPIDA? Referaat Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 1Millal ja kuidas tööleping sõlmida.....................................................................4 2Milles kokku leppida......................................................................................... 4 2.1Töötasu....................................................................................................... 4 2.2Tingimused tehtava töö kohta....................................................................5 2.3Töö tegemise koht...............................................................
Def:Funktsiooni y=f(x) tuletiseks kohal x nimetatakse funktsiooni y=f(x) muudu Δy ja argumendi muudu Δx suhte piirväärtust, kui argumendi muut läheneb nullile. Def: Kui funktsioonil f(x) on tuletis punktis x, siis öeldakse, et funktsioon on diferentseeruv punktis x. Def: Geomeetriliselt võib funktsiooni y=f(x) interpreteerida kui selle funktsiooni graafikule punktis (x; f(x)) konstrueeritud tõusunurga tangensit. Def: Funktsiooni y=f(x) parempoolseks tuletiseks kohal x nimetatakse suurust f ´(x +) = lim Δy Δx Δ→0+ Δy Def: Funktsiooni y=f(x) vasakpoolseks tuletiseks kohal x nimetatakse suurust ...
alati omavad mingit sõnumit ning see sõnum võib jääda isegi vaistlikult meie meeles. Siin on eriti suur mõju nende üle, kellel ei kujunenud veel oma arvamus. Kõik me loeme ajalehti või vaatame uudiseid ning sealt me kuulame mitte ainult toimuvast, aga ka autori seisukohta. Ta ütleb, miks midagi on toimunud, kes on süüdi. Seda võib eriti hästi näha, kui võrrelda kaks allikat, mis olid publitseeritud erinevates riikides. Vaatleme näiteks Krimmi olukorra. Eesti ajalehed ütlevad, et Venemaa tegutses vägivaldselt, ning näitab neid inimesi, kes ei ole selle otsusega nõus. Kuid samal ajal Venemaa ajakirjandus näitab ainult rõõmsaid nägusid ning ütleb, et kõik inimesed olid rõõmsad toimuva üle. Ning saada õiget vastust võib ainult mõlema allika analüüsides ja kasutades oma eelmiseid ajaloolisi teadmisi. Ainult see , kes oskab kriitiliselt analüüsida võib saada õiget arusaamist.
kahele suvaliselt valitud punktile. Tulemuse võime sõnastada nii: statsionaarselt voolavas ideaalses vedelikus kehtib piki suvaliselt valitud voolujoont tingimus: v2/2+gh+p=const. seda nim. Bernoul-li võrrandiks. Ehkki võrrand on tuletatud ideaalse vedeliku jaoks, kehtib ta küllalt hästi ka reaalsete vedelike puhul, kui sisehõõrdumi-ne nendes on väike. (joon.3) §39. Harmoonilised sumbumatud võnkumised. Vaatleme süs., mis koosneb vedru otsas rippuvast kuulikesest massiga m. Tasa-kaaluasendis on kuulikesele mõjuv raskusjõud mg tasakaalustatud elastsusjõu klo poolt: mg=klo . Hakkame kuulikese nihkumist tasak. asendist isel.-ma koordinaadiga x, kusjuures telg x on suuna-tud vertikaalselt alla ning selle nullpunkt ühtib kuulikese tasakaalu-asendiga. Kui nihutada kuulike tasakaaluasendist x võrra kõrvale, siis vedru
Parempoolne valem on funktsiooni täielik DNK. · x1 x2 x1 x2 x3 = ( x1 x2 x3 )( x1 x2 x3 )( x1 x2 x3 )( x1 x2 x3 )( x1 x2 x3 ) Parempoolne valem on funktsiooni täielik KNK. · ( x1x2 ) ( x1 x3 ) = x1 x2 x3 Parempoolne valem on antud funktsiooni DNK, KNK, TKNK. Loogikafunktsiooni võib esitada ka nn. numbrilises ehk kümnendesitusvormis. Sel juhul esitatakse funktsiooni ühtede või nullide piirkond vastavate argumendivektorite kümnendekvivalentide abil. Näiteks vaatleme funktsiooni eelnevast näitekomplektist: f ( x1 , x2 , x3 ) = x1 x2 x1 x2 x3 = ( 2,3,5) 1 = ( 0,1,4,6,7) 0 Kasutatud näitefunktsiooni tõeväärtustabel on toodud järgnevas: Nr. x1 x2 x3 f(x1 ,x2 ,x3) f ( x1 , x2 , x3 ) 0 0 0 0 0 1 1 0 0 1 0 1 2 0 1 0 1 0 3 0 1 1 1 0
Parempoolne valem on funktsiooni täielik KNK. x1x2 x1 x3 x1 x2 x3 Parempoolne valem on antud funktsiooni DNK, KNK, TKNK. Loogikafunktsiooni võib esitada ka nn. numbrilises ehk kümnendesitusvormis. Sel juhul esitatakse funktsiooni ühtede või nullide piirkond vastavate argumendivektorite kümnendekvivalentide abil. Näiteks vaatleme funktsiooni eelnevast näitekomplektist: f x1 , x2 , x3 x1 x2 x1 x2 x3 2,3,5 1 0,1,4,6,7 0 Kasutatud näitefunktsiooni tõeväärtustabel on toodud järgnevas: Nr. x1 x2 x3 f(x1 ,x2 ,x3) f x1 , x2 , x3 0 0 0 0 0 1 1 0 0 1 0 1 2 0 1 0 1 0
Tallinna Tehnikaülikool Referaat Määratud integraali ligikaudne arvugtamine trapetsi valemiga. Veahinnangud. Näited. Tatjana Kruglova 142442IAPB Sisukord Määratud integraal.................................................................................................................................3 Pindfunktsioon ning selle tuletis........................................................................................................3 Kõverjoonelise trapetsi pindala..........................................................................................................4 Määratud integraali mõiste................................................................................................................5 Definitsioon 1................................................................................................................................6 Määratud integraali omadused...
(n−1)! (n−1)! II Võrrand on kujul F(x, y(n)) = 0. Võrrandi üldlahendi esitame parameetrilisel kujul x = φ(t) y = Φ(t, C1, C2, ..., Cn). III Võrrand kujul F(x, y(k), y(k+1), ..., y(n)) = 0. Kasutame uut otsitavat funktsiooni z = y(k). IV Vaatleme võrrandit kujul F(y, y', ..., y(n)) = 0 (3) Muutujavahetus y' = z, z = z(y). Oma esialgse võrrandi saame teisendada (n – 1)-järku võrrandiks G(y, z, z', ..., z(n-1)) = 0. V Otsitava ja tema tuletiste suhtes homogeenne DV. Olgu võrrandis F(x, y, y', ..., y(n)) = 0 (4) funktsioon F α–astme homogeenne funktsioon y, y', ..., y(n) suhtes
(nt ei tohi üle anda kriminaal-, kaitseväe tegevuse ülesannet; kaugele ei tohi minna sotsiaalabi (vaesuse) valdkonnas, riigile peavad jääma ka hariduse- keele ja usu küsimused) § 3 EV PS I PS MÕISTE PÄDEVUS on õigus kehtestada õigust. Põhiseadus annab Riigikogule õiguse kehtestamise pädevuse. Põhiseaduse paradoks on, et meil ei ole kirjutatud pädevust põhiseaduse kehtestamiseks. Kas ta peab olema ilmtingimata kirjapandud või võib ta olla ka kirjutamata? Kuidas me vaatleme ja defineerimine põhiseadust? Võib rääkida kahest dimensioonist: 1.Normatiivne dimensioon ja empiiriline dimensioon (sõnal konstitutsioon) Normatiivses tähenduses on ps normikogum. Empiirilises tähenduses on ps e. konstitutsioon põhilaad (põhistruktuur laiemalt) . (T. H. Ilves:,,PS/Konstitutsioon kui suhte korraldamise viis.") 2. Normatiivne dimensioon jaguneb formaalseks (vormiliseks) ja sisuliseks (substansiaalseks).
Diskreetseadmetel on ainult kaks väljunsignaali nivood nullnivoo ja maksimum- nivoo, milline tekib või kaob, kui sisendsignaal saavutab määratud väärtuse. Diskreetseadmete näideteks on elektromehaanilised releed ja kontaktivabad loogika- elemendid. Diskreetelementidest koostatakase elektriajamite arvjuhtimisskeemid. 3.2. Etteandeseadmed. Etteande- ehk käsklusseadmeteks võib kasutada erinevaid eriotstarbelisi elektri- masinaid, elektroonikakomponente jne. Vaatleme esimese näitena selsüünkäsklus- aparaati (joonis 3.1). Joonis 3.1 Selsüünil on kaks mähist staatori magnetsüdamikule paigutatud ergutusmähis ja rootori magnetsüdamikule paigutatud sünkroniseerimismähis. Kui lülitada ergutus- mähis vahelduvvooluvõrku, tekitab mähises voolav ergutusvool pulsseeriva vahelduv- magnetvälja. Selles pulsserivas magnetväljas asuva rootori mähises indutseeritakse
n n n nn Vatupidine ei kehti st . kui üldliike piirväärtus on null, siis ta ei pruugi Järeldus: Tarvilik tingimus töötab ainult negatiivses mõttes , st kui üldliikme piirvärtus ei võrdu nulliga siis rida hajub lim un ei tohi võrduda nulliga hajub Pos.ridade koonduvustunnuseid:D`Alemberti, Cauchy, integraal- ja võrdlustunnus u D`Alemberti: vaatleme positiivset rida u n , u n > 0 . Moodustame suuruse Dn = n +1 ; n un D = lim Dn . Kasut kui sis faktoriaale nt n!. n 0 lim Dn < 1 , siis rida koondub; lim Dn > 1 , rida hajub; lim Dn = 1 , küsimus lahtine. Cauchy: mood suuruse c n = n u n . 0 lim Dn < 1 , siis rida koondub; lim Dn > 1 , rida hajub; lim Dn = 1 , küsimus lahtine. Palju n-indaid astmeid.
erinevad tasandi punktid. Kui muutuja t jookseb läbi kogu lõigu [T1, T2], siis t-le vastav punkt kujundab tasandil teatud joone. Võrrandeid nimetatakse selle joone parameetrilisteks võrranditeks ja muutujat t selle joone parameetriks. . Järelikult on vaadeldava joone võrrand x ja y kaudu esitatuna järgmine: Seda joont nimetatakse ellipsiks. Arve a ja b nimetatakse ellipsi pooltelgedeks. Parameetrilisel kujul antud funktsioon: Vaatleme funktsiooni y = f(x). Toome lisaks muutujatele x ja y sisse ka kolmanda muutuja t (nn parameetri). Olgu muutuja x parameetri t funktsioon, st x = (t). Siis saab ka muutuja y avaldada parameetri t kaudu. Tõepoolest: kasutades muutuja x valemit arvutame y = f(x) = f[(t)] = (f )(t). Seega, tähistades = f saame võrrandi y = (t). Võtame need kaks võrrandit kokku ühte süsteemi. Kui parameetri t muutumispiirkond on lõik [T1, T2], näeb see süsteem välja järgmine: (1.8) Võrrandeid (1
kultuur. Teisisõnu — „kultuurne loodus”. Teisest küljest peab kategooriat loodus/kultuur vaatlema kui metalingvistilist kontseptuaalset kategooriat, mis kuulub antropoloogilise teooria juurde (ja mis vajab hindamist tervikuna). Nii on sellel kategoorial operatsionaalne* väärtus, mis lubab antud kultuuri mõistmiseks kasutusele võtta esmased jaotused. 4. Selles viimases tähenduses võtame omaks Levi-Sraussi dihhotoomia. Me vaatleme, a priori, vastandust loodus/kultuur kui esimest elementaarset investeeringut sotsiaalse semantika universumisse — samal viisil nagu kategooria elu/surm iseloomustab individuaalset semantilist universumi. Järelikult võib kategooria loodus/kultuur täita universaali* rolli, mis on postuleeritud seda tüüpi mikrouniversumi* analüüsimisel. -UNIVERSUM; SOTSIOSEMIOOTIKA
Esmapilgul näib, et Hubble'i seadus on kosmoloogilise printsiibiga vastuolus, sest sellest printsiibist näib tulenevat, et just meie asukoht on see kese, millest kõik ülejäänud galaktikad eemalduvad. Tegelikult see nii ei ole. Kui me asuksime mis tahes muus tähesüsteemis, fikseeriksime täpselt samasuguse galaktikate eemaldumise seaduse. Peale selle, Hubble'i seadus on ainuke galaktikate eemaldumise seadus, mis pole kosmoloogilise printsiibiga vastuolus. Vaatleme mis tahes geomeetrilist kujundit, mille moodustavad mitu galaktikat. See kujund peab suurenema nii, et ta jääks iseendaga sarnaseks (muidu kasvaksid kaugused ühes suunas kiiremini kui teises, see aga oleks vastuolus Universumi isotroopsusega). Sellepärast peab ühe ja sama aja jooksul kaugus igast galaktikast kasvama sama arv kordi. Kui galaktika A asub suvaliselt valitud keskmest (näiteks Linnutee keskmest) N korda kaugemal kui teine galaktika B. Sellepärast ta peab ka kaugenema N korda
2a x x = v x2 - v02x . (1.11) Pannes kirja samasugused võrrandid ka x- ja y-telje sihis, jõuame ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise aega mittesisaldava vektorvõrrandini 2a r = v 2 - v 02 . (1.12) 1.2 Kiiruste liitmine Vaatleme mingit taustkeha K ja punktmassi m, mis liigub selle taustkeha suhtes kiirusega v . Punktmassi m kohavektor taustkeha K suhtes olgu r . Liikugu nüüd taustkeha K ise mingi teise taustkeha K' suhtes kiirusega v . Tähistame taustkeha K kohavektori taustkeha K' suhtes r .
Operatsioon kulgeb inimestel üldjuhul edukalt ning annab häid tagajärgi veelgi enam, komplikatsioonid on harvad ning üldnarkoosi ei ole vaja, lõikus toimub kohaliku tuimestuse abil.Ka koertel võib kae tekkida vanusega. Ent kui kae diagnoositakse nooremas eas, siis on sellel sageli geneetiline põhjus. See tähendab, et koertel võib kae päranduda päriliku haigusena vanematelt. Järgnevas vaatleme erinevaid võimalikke kae tüüpe, aga esmalt tuleb selgitada, kus ja mis on silmalääts, mida see teeb ning mida kae endast kujutab.Lääts paikneb silma sees ning on pehme, läbipaistev veresoonteta kude. See muudab oma kuju väikeste lihaste mõjul ning see võimaldab silmal fokuseerida nii lähedale kui ka kaugele. Läätse ümbritseb kapsel, mis on vajalik läätsele kuju tagamiseks ning selle toitmiseks, aga ka lihaste kinnitumiseks
Kehade vastastikmõju. Inertsus. Mass. Selgitame välja, millistel tingimustel liiguvad kehad kiirendusega. Katse näitab, et kui keha liigub kiirendusega, siis on alati olemas teine keha või kehad, mille mõju selle kiirenduse tekitas. Katses kukkuva kehaga on kukkuva keha kiirendust tekitavaks kehaks Maa. Paljud sarnased katsed kinnitavad, et keha kiirenduse põhjuseks on teiste kehade mõju sellele kehale. Tegelikkuses on aga mõlemad kehad "võrdõiguslikud", kui keha mõjutab teist keha, on ta ka ise mõjutatav. Iga kord, kui mingi keha saab teise keha mõju tõttu kiirenduse, siis saab kiirenduse ka mõjutav keha. Seda nimetame kehade vastastikmõjuks mille käigus saavad mõlemad kehad kiirenduse. Vaatleme järgmist katset. Olgu meil siledal pinnal kaks vankrikest, vankrikeste vahele on painutatud terasleht. Kuna terasleht on deformeeritud, siis on tal potentsiaalset energiat. Kui põletada läbi teraslehte hoidev niit, siis terasleht mõjuta...
10.02.2014 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA EPJ0100 Turu tasakaal TURU TASAKAAL Kanname nõudlus- ja pakkumiskõverad ühele joonisele: 1 10.02.2014 TURU TASAKAAL Turu tasakaal nõutava ja pakutava kauba kogused on mingil hinnatasandil võrdsed. Hinda p*, mille puhul nõutav kogus võrdub pakutava kogusega, nimetatakse tasakaaluhinnaks (equilibrium price). Vastavat kauba kogust q* nimetatakse tasakaalukoguseks (equilibrium quantity). TURU TASAKAAL ülejääk puudujääk Ülejääk pakutav kogus ületab mingil hinnatasandil nõutava koguse; hind langeb Puudujääk ehk defitsiit nõutav kogus ületab mingil hinna- tasandil pakutava koguse; hind tõuseb; ...
2) Eratosthenese sõel. a) Nimekiri arvudest 2..N. b) Nimekirjast tõmmatakse maha need arvud, mis on mingi algarvu kordsed. 5. Algarvud. 1) Eukleidese teoreem. a) Teoreem : algarvude hulk on lõpmatu. b) Tõestus : Tähistame p1=2, p2=3, p3=5, ... Oletame vastuväiteliselt, et leidub suurim algarv pn. Vaatleme naturaalarvu a=p1 p2 ... pn + 1. Et a on suurem 1-st, siis peab leiduma algarv millega a jagub. Kuna oletasime, et p1 ... p2 on ainsad algarvud, siis pead leiduma selline i, 1 i n, nii et a jagub pi-ga. Ainus võimalus on pi=1, mis on vastuolus sellega, et pi > 1. 6. Kordarvud. 1) 1-st suuremat naturaalarvu, mis ei ole algarv, nimetatakse kordarvuks.
Kaks infoallikat objekti kohta: stiimul (meeled) ja mälupildid; samamoodi toimib ka sotsiaalne maailm. Suhtleme sümbolite abil. Kaks tagamaad: 1. pragmatism (võtame arvesse eesmärki), 2. biheiviorism (uurime käitumist ainult stiimul vastus süsteemis, mitte sisemaailma) Mead: meil on kaks omavahel seotud poolt: sotsiaalne mina (,,me")(ettekujutus sellest, kuidas teised võiksid reageerida ühiskonna toimimine) ja isiklik mina (,,I"). Pidev protsess, kus toimime, reageerime, vaatleme ja küsime sotsiaalselt mina-lt nõu (küsib personaalne mina). Cooley peegelpildi mina (,,looking-glass self") -- ,,kas ma ikka olen nende jaoks selline, nagu ma olla tahan?" Kolm momenti: 1. kuidas ma teistele paistan? 2. kas see, kuidas teised mind hindavad, on sobiv mu jaoks? 3. peegelpildi mina. --> sekundaarne deviantsus (muudame kellegi ettekujutust temast) Rollide kujunemine (Mead): game (lapsepõlves õpime rolle ära tundma, kujutame ette neid rolle, nt
ülesehitamine, taastamine ja kasutamine, et maksimeerida ettevõtte efektiivsust ja kasumit oma teadmisvaradest. (Liiv, Kalle 2005) Tänapäevaks on teadmisjuhtimist defineerinud mitmed teadlased ja praktikud ning nende lähtekohad on väga erinevad. Kuigi teadlased ja praktikud ei ole veel ühisele kokkuleppele jõudnud teadmisjuhtimise definitsiooni osas, on sellele kui teadmiste tootmise ja arendamise mootorile leitud palju erinevaid rakendusvõimalusi. Antud peatükis vaatleme teadmisjuhtimist kui innovatsiooni tootmise vahendit, millest tulenevalt on teadmisjuhtimisel kolm väga olulist rolli: · teadmisjuhtimine kui distsipliin, mida on vaja dünaamiliste ehk loovteadmiste omandamiseks, suurendamiseks ning uuenduste väljamõtlemiseks; · teadmisjuhtimine kui ärimudel, mida on vaja teadmispõhiste äriprotsesside kujundamiseks ja loovteadmistega rikastamiseks ning nii organisatsiooniliste ja
Kui jõusüsteemiga on ekvivalentne ainult üks jõud , siis nimetatakse seda jõudu resultandiks Fres, mida on võimalik leida näiteks rööpkülikuaksioomi korduval kasutamisel.. Tasakaalu all mõistetakse mehaanikas keha paigalseisu teiste kehade suhtes. Staatika- mehaanika haru , mis uurib jõusüsteemide omadusi ja nende tasakaalu. Põhiülesanneteks on jõusüsteemi taandamine ja jõusüsteemi tasakaalutingimustega. Jäiga keha mudel- vaatleme keha justkui deformatsiooni ei esineks. Jäika keha nimetatakse vabaks , kui tema liikumine pole millegagi takistatud. Tasakaaluaksioom- kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis, kui nad on samal mõjusirgel võrdvastupidised F2=-F1. Nt. Kaalutu varras on tasakaalus ainult siis, kui mõjuvad vastupidised jõud on suunatud pikki otspunkte läbivat sirget.
rahvusvaheliste suhete realistliku koolkonna üks põhiteese võimust kui määravast faktorist peab paika ka keskkonnaküsimustes. Põneva käsitlusviisi on välja pakkunud Londoni Veeuuringute Keskus, kelle arvates saab võimu jagada neljaks tüübiks ning seeläbi tekkinud võimu asümmeetria põhjal otsustada, milline riik on jõgikonnas võimupositsioonil ehk kellel on hüdrohegemoonia. Esimene võimu liik on geograafiline. Selle kindlaks tegemiseks vaatleme, kuidas riikide asukoht (jõe ülem- või alamjooksul) ning nende üldine haavatavus (sõltuvus veekogust) mõjutab nende võimupositsiooni. Näeme, et ülemjooksul asuval Hiinal on teiste ees selge eelis. Birmal kui Mekongist suhteliselt vähe huvitunud riigil on üsna hea positsioon, aga ülejäänud alamjooksu riigid sõltuvad olulisel määral ülemiste tegemistest. Eriti ohustatud on Kambodža ja Vietnam, kes kipuvad ebasoodsa asukoha tõttu teiste tegude kriitilisi tagajärgi
El ektro m a g n etis m . 1. P ö öri s el e ktriväli. Elektromagnetism käsitleb laetud osakeste mitteühtlast liikumist ning elektri- ja magnetvälja muundumist teineteiseks. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. Elektrivool + magnetväli Liikumine Magnetväli + liikumine Elektrivool Elektromagnetilise induktsiooni teel paneb laengukandjad liikuma jõud, mis nihutab juhet magnetväljas. Kui liikuv juhe on osa vooluahelast, siis esineb selles ahelas induktsioonivool. Induktsiooni elektromotoorjõuks i nimetatakse tööd, mis juhet liigutav jõud teeb ühikulise positiivse laengu läbiviimisel vooluringist. Katkestatu...
Madalatel energiatel (nagu igapäevane maailm) oleks ruum tajutav ikkagi vaid kolmemõõtmelisena nii, et vastuolu siit ei teki. Superstringiteooria sobivust elementaarosakeste ja nendevaheliste interaktsioonide maailma kirjeldamiseks peavad näitama juba kaugemas tulevikus läbiviidavad katsed. 1984. aastal tõusis stringiteooria jälle huviorbiiti, kuna ei suudetud tõestada, et supergravitatsioon oleks lõplik või et ta suudaks seletada selliseid osakesi, mida me vaatleme. Stringiteooria kallale asus hulk värskeid jõude ja töötati välja stringiteooria uus versioon nn heterootiline string. See paistis lubavat asjalikult seletada selliste osakeste olemasolu mis ka tõesti olemas on. Kuigi ka stringiteooriad viisid mõningate lõpmatusteni, leitakse siiski, et heterootilise stringi puhul peaksid need välja taanduma. Miks ei pane me neid lisamõõtmeid tähele, kui nad tõesti olemas on? Miks me märkame ainult kolme ruumi- ja ühte ajamõõdet
◦ = ehk sin αpiir = . sin 90 n1 n1 Kui esimeseks keskkonnaks on vaakum või õhk, siis on seose kuju sin αpiir = 1/n1 . Täielikku peegeldust kasutatakse optilistes riista- des valguskiirte suuna muutmiseks, aga ka valgusjuhtides valguse edastamiseks. 3.3 Läätsed Läätseks nimetatakse kõverpindadega piiratud läbipaistvat keha. Meie vaatleme ainult läätsi, kus pindadeks on sfääri osad. Kui läät- se paksus on palju väiksem pindade kõverusraadiustest, siis on tegu õhukese läätsega1 . Sirget, mis läbib läätse pindade kõveruskesk- punkte, nimetatakse optiliseks peateljeks. Läätse, mis on keskelt paksem kui äärtest, nimetatakse kumerläät- seks (koondavaks läätseks). Kui aga lääts on keskelt õhem kui äär- test, siis seda nimetatakse nõgusläätseks (hajutavaks läätseks). 1
INTEGRAALARVUTUS MÄÄRAMATA INTEGRAAL Def Funktsiooni f(x) algfunktsiooniks nimetatakse niisugust funktsiooni y = F(x), mille tuletis võrdub funktsiooniga f(x): F ( x ) = f ( x ) . Näide: Funktsiooni y = 2 x algfunktsioon on y = x 2 , sest ( x 2 ) = 2 x . Antud funktsioonil on mitu algfunktsiooni, sest kui F ( x ) = f ( x ) , siis [ F ( x ) + C ] = F ( x ) = f ( x ) , kus C on suvaline konstant. Funktsioonil on lõpmata palju algfunktsioone, mis erinevad üksteisest konstantse liidetava poolest. Funktsiooni y = f ( x ) algfunktsiooniks on kõik funktsioonid y = F ( x ) + C . Teoreem: Antud funktsiooni mistahes kaks algfunktsiooni võivad teineteisest erineda ülimalt konstantse liidetava poolest: Tõestus: Olgu y =F 1 ( x ) ja y =F 2 ( x ) suvalised kaks algfunktsiooni funktsioonile y = f ( x ) . Siis algfunktsiooni definitsiooni kohaselt: F1( x ) = f ( x ) ; F2( x ) = f ( x ) F ( x ) - F ( ...
Teoreem funktsiooni pv olemasolu ja ühepoolsete pv võrdsuse omavahelise seose kohta. Piirväärtus lim f(x) eksisteerib siis ja ainult siis, kui eksisteerivad võrdsed ühepoolsed piirväärtused lim f(x) ja lim f(x). Peale selle, piirväärtuse lim f(x) olemasolu korral kehtib valem lim f(x)=lim f(x)=lim f(x) 10. Funktsiooni piirväärtuste omadused, mis on seotud aritmeetiliste tehetega: Liitfunktsiooni piirväärtuse valem : lim g[f(x)]=lim g(y) 11. Vaatleme muutujat x sõltuvat funktsiooni (x) piirprotsessis x->a. Def. Funktsioon (x) on lõpmatult kahanev ehk lõpmatult väike piirprotsessis x->a, kui lim (x)->0. Def. Funktsioon (x) on lõpmatult kasvav piirprotsessis x->a, kui lim |(x)|->. Kehtivad ka x->a , x->a , x-> ja x->- korral. Teoreem lõpmatult kasvava ja kahaneva funktsiooni omavahelisest seosest. Funktsioon (x) on lõpmatult kahanev suurus protsessis x->a siis ja ainult siis, kui 1/(x) on lõpmatult
Teoreem funktsiooni pv olemasolu ja ühepoolsete pv võrdsuse omavahelise seose kohta. Piirväärtus lim f(x) eksisteerib siis ja ainult siis, kui eksisteerivad võrdsed ühepoolsed piirväärtused lim f(x) ja lim f(x). Peale selle, piirväärtuse lim f(x) olemasolu korral kehtib valem lim f(x)=lim f(x)=lim f(x) 10. Funktsiooni piirväärtuste omadused, mis on seotud aritmeetiliste tehetega: Liitfunktsiooni piirväärtuse valem : lim g[f(x)]=lim g(y) 11. Vaatleme muutujat x sõltuvat funktsiooni (x) piirprotsessis x->a. Def. Funktsioon (x) on lõpmatult kahanev ehk lõpmatult väike piirprotsessis x->a, kui lim (x)->0. Def. Funktsioon (x) on lõpmatult kasvav piirprotsessis x->a, kui lim |(x)|->. Kehtivad ka x->a , x->a , x-> ja x->- korral. Teoreem lõpmatult kasvava ja kahaneva funktsiooni omavahelisest seosest. Funktsioon (x) on lõpmatult kahanev suurus protsessis x->a siis ja ainult siis, kui 1/(x) on lõpmatult
1.*** Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Mis on täiendusprintsiip? Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Uurib aine ja välja omadusi ja liikumise seadusi. Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. Niels Henrik David Bohr (1885 1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. näiteks: punktmass, ideaalse gaasi mudel, absoluutselt elastne keha, ainepunkt. 2.Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mis on ruum ja aeg? Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras. ...
4.3 Ühepoolsed piirväärtused tis x = a üldsegi oluline. Definitsioon 4.10 Öeldakse, et funktsioonil f on lõpmatu piirväärtus protsessis x a, kui argumendi x (tõkestamatu) lähenemine arvule a toob kaasa funkt- siooni f väärtuste f (x) tõkestamatu kasvamise. Sel juhul kirjutame lim f (x) = (või siis lim f (x) = -). xa xa Vaatleme piirprotsesse: 1. x a, x > a, lähenemine paremalt, s.o. parempoolne piirväär- tus. Tähistame lim f (x) või f (a+). xa+ 2. x a, x < a, lähenemine vasakult, s.o. vasakpoolne piirväärtus. Tähistame lim f (x) või f (a-). xa- Teoreem 4.1 Kui eksisteerivad ühepoolsed piirväärtused f (a+) ja f (a-), siis nn.
0 - Me võiksime ju tulemuse saada, kui tähistaksime ,, lim ( x ) " Diraci funktsiooni 0 (x ) -ga ja vahetaksime piirväärtuse ja integraali, kuid üldjuhul kahjuks sellist vahetust teha ei saa. Algupärased võrrandid, mis defineerivad -funktsiooni peavad jääma piirprotsessis võrrandis (24.5) samaks. Vaatleme mõningaid võrrandite süsteeme, millel on võrrandi (24.5) omadused. 1) Lihtsaim võimalik võrranditesüsteem, millel on sobiv piirväärtusele lähenev käitumine, on näidatud joonisel 1. Funktsioon c ( x ) on defineeritud (c>0) järgmiselt. 1 c c , kui x 2 , c (x ) 0, kui x > c .
tööd, mida juhet liigutav kõrvaljõud teeb ühikulise positiivse laengu ühekordseks läbiviimiseks vooluringist. Faraday katsed. Faraday tegi elektromagnetilise induktsiooni uurimisel väga palju katseid. Kui kasutada on tester või mõni muu voolutundlik mõõteriist, siis võib neid katseid vastava huvi olemasolu korral teostada ka kodustes tingimustes. Faraday katsed võiks jagada kolme gruppi, mida järgnevalt ka eraldi vaatleme. 1.Püsimagneti liikumine juhtme suhtes- Põhiliseks katsevahendiks elektromagnetilise induktsiooni uurimisel on torukujulisele isoleerivale südamikule keritud juhtmepool. Kõigis allpool kirjeldatud katsetes on vaja koguni kahte niisugust pooli. Pooli võib valmistada ka ise sobiliku jämedusega (0,3-0,5 mm) vasktraadist. Sellist traati võib osta enam-vähem suvalisest elektridetailide poest.Traat tuleb tihedalt kerida silindrilisele papist või plastikust torukesele.
momendiga , mis põhjustab ühikulise väände nurga = M/ M- väänet põhjustava jõu moment. 1.5. Võnkumised 1.5.1. Harmoonilised võnkumised: Süsteemi vabad ehk omavõnkumised toimuvad ilma väliste jõudude mõjuta. Välise jõu mõjul viiakse süsteem tasakaaluasendist välja ja pannakse võnkuma. Kui süsteemi mõjutab perioodiliselt välisjõud on tegemist süsteemi sundvõnkumistega. Vaatleme elastsusjõu mõjul harmooniliselt võnkuva keha või kehade süsteemi omavõnkumisi. Olgu meil tegemist vedrupendli ,kui kõige lihtsama näitega. Jäigalt kinnitatud vedru jäikusega k külge on kinnitatud koormis massiga m . Võnkumisi võib lugeda harmoonilisteks, kui vedru deformeerub elastselt ning keskkonna takistus pole arvestatav. Liikumist põhjustav jõud ning
pöörduva reaktsiooni näitena FeCl3 + NH4SCN [FeNCS]Cl2 + NH4Cl (raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi vahel). Jälgida keemilise taasakaalu nihkumist, kas saaduste või lähtainete suunas. Kasutatud kemikaalid ja töövahendid Keeduklaas, katseklaas, H2O, küllastanud raud (III) kloriid Fe(Cl)3, küllastunud amooniumtsüaniid NH4SCN, tahke amooniumkloriid Töö käik Pöörduva reaktsiooni näitena vaatleme reaktsiooni raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi vahel: FeCl3 + NH4SCN [FeNCS]Cl2 + NH4Cl , mille puhul tekib punase värvusega isotiotsüanaatkompleks. Lahuse punase värvuse tugevus oleneb tekkinud ühendi kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse tugevuse muutumise järgi. Sellega keeduklaasi valati 20 cm3 destilleeritud vett ning lisati 1 tilk küllastatud raud(III)kloriidi ja l tilk küllastatud ammooniumtiotsüanaadi lahust
PARABOOL Parabooliga puututakse kokku juba koolimatemaatikas. Joonistatakse graafikuid, mis avanevad üles- või allapoole, mille haripunkt on koordinaatide alguspunktis või mitte, mis lõikavad x-telge või mitte jne. Järgmine joonis kirjeldab, millise tasandiga tuleb koonust lõigata, et nende lõikejoon oleks parabool. Järgnevalt vaatleme, kuidas parabool defineeritakse. Tegeleme parabooli võrrandiga, mis erineb pisut koolimatemaatikas õpitust. Lisaks joonistame paraboole, mis võivad avaneda nii üles või alla kui ka vasakule või paremale. Esitatud on nii teooria kui näiteülesanded. Iseseisvalt on võimalik läbi lahendada harjutusülesandeid, kus tuleb siiski paber ja pliiats appi võtta. Arvuti teel saab lahendada testi, mis aitab parabooli võrrandist selgust luua.
kriminaalõigus, menetlusõigus jt. Eelnevast jaotusest lähtuvalt kuuluvad autori poolt loetud seadused Euroopa Parlamendi valimise seadus, Vabariigi Valitsuse seadus, Eesti Vabariigi põhiseadus, riigieelarve seadus, karistusseadustik avaliku õiguse valdkonda, kuna need reguleerivad riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid. 3. Õigustloovat aktide õiguslik ideoloogia Õigustloovad aktid, mille osas vaatleme õiguslikku ideoloogiat on Eesti Vabariigi põhiseadus ja karistusseadustik. Aktis endas sätestatuna on õiguslik ideoloogia ehk seaduse kirjapanemise eesmärk EV põhiseaduses kirja pandud põhiseaduse teksti eessõnas (preambulis) ja on esitatud järgmisel kujul: Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril,
· B/H suurenemine parandab püstuvust, mõjutab käikuvust ja pööratavust, · H/d suurenemine annab suurema ujuvusvaru, parema uppumatuse, · jne. Laeva iseloomustab ka tema mahuline veeväljasurve V, mida mõõdetakse m3-des ja ta kujutab endast laeva veealuse osa ruumala. (Vt.Tahvel 4.III Veeväljasurve) Kaaluline veeväljasurve väljendab laeva massi tonnides. Kaalulise ja mahulise veeväljasurve suhteid vaatleme järgmises loengus. 4.3. Täidlustegurid. Veelgi parema iseloomustuse laevakere vormidest annavad täidlustegurid. Veejoone või veeliini tegur Cwp või (Cw)= Aw/LB, millest Aw=CwLB. Keskkaare või kesklõike tegur CM=AM/BT, millest AM=CMBT. 6 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus
Tänu niisugusele rõhuasetuse muutusele ning uuendustele temaatikas muutub näitemäng või teater metafooriks, millega kirjeldatakse inimlikku kogemust üldse. Eeposte ja tragöödiate publik omab jumalatele kohast eesõigust: olla inimelu kannatuste ja võitluste eemalseisev pealtvaataja: eepostes küll ülekantud tähenduses, kui kõiketeadev jutustaja pühendab publiku asjadesse, mida näevad ja teavad ainult jumalad, kuid tragöödiates aga päris otse, kui vaatleme sündmusi olümposlikult distantsilt. Kuigi tragöödia juured jäävad varjatuks, on laialdaselt tunnustatud Aristotelese arvamus, mis seob tragöödia arengu jumal Dionysosega. Nende vahelist seost peeti probleemiks juba antiikajal. Arvatakse, et tollal üldlevinud ütlus "mitte midagi Dionysosest" kritiseeris algselt tragöödia liigset kaugenemist jumala tõelisest austamisest suurtel dionüüsiatel, mis olid tragöödiate ettekandmise peamiseks kohaks
Tegelikkuses ideaalgaasi olemas pole, sest molekulidel on ruumala ja nad on omavahel vastastikmõjus. Reaalgaas- selline gaas, kus molekulidel on ruumala ja nad on vastastikmõjus. Rõhu ühikud ja üksteiseks ümberarvutamine. Molaarruumala- 22,7 dm3/mol. Avogadro seadus- võrdsel temperatuuril, rõhul ja ruumalal sisaldavad kõik gaasid võrdsel arvul molekule. Temperatuuri ja rõhu tõstmisel gaasi paisub. Gaasikonstanti erinev arvutus. Ideaalgaaside olekuvõrrandit tohib kasutada, kui me vaatleme gaasi kõrgel temperatuuril ja madalal rõhul. Piirangud tulenevad sellest, et kui me eelmist lauset ei kasuta, siis ta ei sarnane võimalikult palju ideaalgaasile. Daltoni seadus ütleb nii, et gaasisegu üldrõhk võrdub selle gaasi komponentide osarõhkude summaga. Õhuniiskuskus ei saa olla üle 100%, sest 100% on juba küllastunud olek. Niiskuseprotsent näitab veeauru osarõhku õhus. Isoleeritud süsteem- süsteem, mis ei vaheta välismaailmaga ei energiat ega ka soojust (termos)
FÜÜSIKA EKSAM 1. VEKTORID Vektorid ja skalaarid Suurusi, mida saab esitada ühe arvuga, nimetatakse skalaarseteks suurusteks Suurust, mille täielikuks määramiseks on peale arvväärtuse vaja ka sihti ja suunda, nimetatakse vektoriaalseks suuruseks Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku sellist sirglõiku iseloomustavad siht, suund ja pikkus: siht näitab, kuidas vektor asetseb suund näitab, kummale poole on vektor sihil suunatud pikkus on vektori arvväärtuseks Vektori koordinaatide arvutamine: Kui A(x1;y1) ja B(x2;y2), siis vektor AB = (x2-x1;y2-y1) Nullvektor Vektorit O = (0; 0) nimetatakse nullvektoriks o nullvektori pikkus on võrdne nulliga o nullvektori alguspunkt ja lõpp-punkt ühtivad o nullvektori siht ja suund ei ole määratud Vektorite liitmine Vektorite summa koordin...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
