Pea koosneb kuuest lülist, mis on omavahel kokku kasvanud ning moodustavad ühtse ja tugeva peakapsli ehk -kihnu. Pea küljes on rida olulisi meeleelundeid ning suised. Suised on evolutsiooni käigus tekkinud muundunud jäsemetest. Nende ehituse järgi saab üsna kergesti kindlaks teha, millest see või teine putukas toitub. Vaatleme suiste ehitust kõigepealt prussaka näitel. Kohe torkavad silma massiivsed saagja servaga ülalõuad, mille ülesandeks on toiduosakeste haaramine ja tükeldamine. Neist allpool paikneb suuava. Viimast piiravad külgedelt alalõuad, mis kannavad enda küljes lülilisi alalõua kobijaid.
Paljude tähtede vanus on miljard kuni 10 miljardit aastat. Mõnede tähtede vanus võib isegi ulatuda 13,5 miljardi aastani Tähtede mõõtmed varieeruvad väikestest, paarikümne kilomeetri suurustest neutrontähtedest ülihiidudeni, nagu Põhjanael ja Orioni tähtkujus asuv Betelgeuse, mille diameeter on ligi 1000 korda suurem kui Päikesel. http://www.youtube.com/watch?v=c8CgDGhYKe8 Tähtede värvus ja heledus Tähed paistavad esmapilgul eranditult valgena. Kui me neid aga hoolikamalt vaatleme, märkame juba erinevaid värve: sinine, valge, punane ja isegi kuldne. See mis värvi on täht oleneb tema temperatuurist. Suhteline helendus on valgusvõimsuse suhe Päikese valgusvõimsusesse. Astrofüüsikud jaotavad tähed spektriklassidesse, kus igat klassi iseloomustab vastav värvus ja temperatuurivahemik. Enamiku tähtede pinna temperatuur on 3000-30000 K. Tähtede sisemuses ulatub temperatuur kümnetesse miljonitesse kelvinitesse. Tähtede kaugus ja liikumine
C6 H 6 + Cl2 C6 H 5Cl + HCl 2. reageerib lämmastikhappega ehk nitreerimine C6 H 6 + konts HNO3 H C6 H 5 NO2 + H 2O 2 SO 4 3. liitumine benseeni tuumale on võimalik katalüsaatorite juuresolekul, kuid liitumise puhul kaob aromaatsus C6 H 6 + 3Cl2 kat C6 H 6Cl6 C6 H 6 + 3H 2 Ni C6 H12 Areenide puhul esineb isomeeria eriliik asendiisomeeria. Vaatleme dihüdroksübenseeni näitel. Nende, nagu kõigi teistegi kahe ühesuguse või erineva asendusrühmaga benseenide korral on võimalik kolm isomeeri: · orto isomeeris on asendusrühmad kõrvuti (1,2-isomeerid rahvusvahelise nomenklatuuri kohaselt) · meta isomeeris on asendajaga süsinike vahel veel üks süsiniku aatom (1,3-isomeerid) · para isomeeris paiknevad asendajad benseenituuma suhtes diametraalselt (1,4-isomeerid)
kõiki oma teadmisi, muutes passiivse võimu seeläbi aktiivseks. Võimu uurimine on seega seotud majanduspsühholoogia ja käitumisökonoomikaga. Võimu saab uurida mitmel tasandil: individuaalsel, majapidamise, grupi, organisatsiooni, ühiskonna, rahvuse või ülemaailmsete organisatsioonide, poliitiliste ja majandusalliansside tasemel. Võimu üheks tuntumaks ja enim käsitletud liigituseks on Frenchi Raveni võimu tüübid, mida vaatleme siinkohal lähemalt: Positsioonil põhinev võim ehk ametlik võim (legitimate, position power) Ametlik võim põhineb juhi konkreetsel positsioonil organisatsiooni hierarhias. Juhi positsiooni võim tuleneb tema ametiseisundist ja eeldab töötajate nõusolekut juhi korraldusi täita. Ametlik võim on nagu laenatud kindlus, kus juht oma puuduste korvamiseks otsib abi positsioonis ja sunnib töötajaid tegema mingeid asju
Kui alkoholi liigtarvitaja vähendab alkoholi tarvitamist või lõpetab selle tarbimise, hakkab haiguste risk vähenema. Organismi kahjustab alkoholis leiduv etanool, mistõttu ei ole vahet, millist alkohoolset jooki juua. Mõju sõltub absoluutse alkoholi kogusest, mitte joogi kangusest ja liigist. Pikaajalise tervisemõju seisukohast ei ole ka olulist tähtsust joomise harjumustel – kas juuakse palju korraga või vähem, aga sageli (Alkoholi mõju tervisele). Referaadis vaatleme, mis on alkohol ja kuidas alkohol inimestele mõjub ning millised võivad olla liigtarbimise tagajärjed. 1. MIS ON ALKOHOL Alkohol on orgaaniline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool. Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest 2 toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist
millega ta tegeleb. Asja võib ette kujutada umbes nii, et ühed protsessorist läbijooksvad bitid/baidid juhivad seda kuidas protsessor teiste läbijooksvate bittide/baitidega peab toimima nn. CODE ja DATA. Protsessori mälupesa ehk register näeb välja sellinesena: 1.2.Data ja Address Buses (andme ja adresseerimise kanalid) - Protsessor ja mälu Ilmselt on protsessori töö vägagi seotud teiste arvuti komponentidega: emaplaadi ja seal asuva mälu ja videokaardiga. Siiski, vaatleme kuidas suhtuvad ja teevad koos tööd protsessor ja mälu. Mälu võib kujutada ette suure maatriksina (tabelina), kus ruudukesed ehk mälupesad on nummerdatud. Iga pesa mahutab infot 1 B ehk 8 bitti. Probleem on selles kuidas liigutatakse infot neist pesadest protsessori registritesse tehete sooritamiseks ja vastupidi. Siin puutume kokku protsessorite mõnede oluliste omadustega millest sõltub protsessori jõudlus - andmekanali ja aadresskanali laiused.
Erika Koplimaa ST15KÕ2 ESSE Arvamus Mary Letourneau ja Vili Fualaau dokumentaalse jutustuse KEELATUD ARMASTUS kohta Mary ja Vili vahel juhtunu ja nende ühine jutustus sellest võib lugejas tekitada erinevaid ja vastakaid mõtteid olenevalt sellest, kes on lugeja ja millised on tema arusaamad kõlblusest ja moraalist. Süüdimõistvat otsust Mary kohta polnud raske teha neil, kes järgisid täpselt ja emotsioonideta Ameerika seadusi, küll aga oli väga raskes olukorras tema advokaat – kuidas mõista selle naise käitumist ja kuidas seda õigustada? Nii ei suutnudki ta Mary kaitseks välja tuua muud argumenti kui see, et Mary on haige ja vajab ravi. Ta jäi kohtus kaotajaks pooleks ega suutnud enda kaitsealust vangistusest päästa. Arvan, et kogu loos on peategelane ja vastutaja Mary kui täiskasvanu. Minu arvates on kaks võimalust. Es...
eeldusel, et eksisteerib , on võimalik võtta viimase seose mõlemast
määramata integraal. Et , siis eksisteerib ka ja saame tulemuseks , kusjuures suvalise konstandi C
võtame kokku teise liidetavaga, st kahe suvalise konstandi summa on suvaline konstant. Kuna dv =
v'dx ja du = u'dx, siis eelnev seos on esitatav kujul .
Polünoomid
P(x) = a1xn + a2xn-1 + a3xn-2 + ... + b
Määratud integraal
Olgu lõigul [a; b] määratud funktsioon f(x). Vaatleme esiteks juhtu b > a. Jaotame selle lõigu punktidega xi
( i = 0; 1; 2; ...; n ) osalõikudeks [ xn-1, xi] ( i = 1; 2; ...; n ), kusjuures
a = x0 < x1 < x2 < ...
tegevust, võimaldades teatud tüüpi tegevusi, kuid samal ajal teisi tegevusi pärssides. Neljandaks on väga tähtis nii esmajärguliseks peetavate sotsiaalsete probleemide ühiskondlik legitiimsus kui ka nendele sobivate lahenduste legitiimsus. Eelnimetatud põhjused võimaldavad selgitada, miks on vabatahtliku sektori ja riigi vahelised suhted komplekssed ja dünaamilised ning vajavad pidevalt ümbermõtestamist. AKTIIVNE ÜHISKOND TAANIS JA NORRAS Referaadis uurime ja vaatleme, kuidas muutused sotsiaalpoliitika programmilises struktuuris on seotud tööpuuduse probleemi aktuaalsusega, ning heita valgust aktiveerimispoliitika rakendamisele ja selle tulemustele kahes Põhjamaa sotsiaaldemokraatlikus heaoluriigis - Taanis ja Norras. Aktiveerimist on rakendatud neis riikides viimase 50 aasta jooksul ning rakendatud poliitika on olnud sarnase põhjenduse ja loogikaga. Taanis ja Norras on olnud erinevusi aktiveerimise võimalustes, eriti 1970. ja 1980
2. Mittelineaarsed alalisvooluahelad 2.1 Mittelineaarne takisti Eespool, jaotises 1.4 ja 1.5 takistust ja takisteid vaadeldes eeldati, et takistit läbiv vool on võrdeline pingega ehk takistus on püsiv suurus, mille väärtus lineaarselt muutub vaid sõltuvalt temperatuurist. Niisuguste omadustega takistit nimetatakse lineaartakistiks. Elektrotehnikas ja elektroonikas on kasutusel ka mitmesugused mittelineaartakistid. Mittelineaar- takisti takistus sõltub välismõjuritest · temperatuurist (termotakisti: termistor ja posistor) · pingest (varistor) · valguskiirgusest (fototakisti) · magnetväljatugevusest (Halli andur) · mehaanilisest deformatsioonist (tensotakisti) Mittelineaartakistit iseloomustab tema pinge-voolu tunnusjoon. Pinge-voolu tunnusjooneks nimetatakse graafikut, mis iseloomustab voolu sõltuvust pingest I = f (U ) Lineaartakisti pinge-voolu tunnusjoon on sirge (a), mis läbib koordinaatide algpunkti (origo). Võr...
nendes puudub oht siibri kinnijäämiseks - ventiili sulgemiseks pole vajalikud 88 Tallinna Tööstushariduskeskus Suunaventiilid Vahetu juhtimisega klappventiilid Algolekus surub vedru 2 sulgurelemendina toimiva kuuli vasakule Klappventiili näitena vaatleme vahetu pesasse 3 (sele 8.13). Algolekus on juhtimisega elektrilise juhtimisega 3/2 avatud vedeliku läbipääs avast P avasse klappventiili ehitust (sele 8.13). A ja liiteava T on suletud. Ventiili juhtimine toimub magnetiga. Juhtimistoime kantakse kuulile 1 hoovaga 5. Kuul 1 lükatakse paremale
siooni m¨ a¨aramispiirkonnast X, millele vastab kaks erinevat funktsiooni v¨a¨artust y1 ja y2 , ning ei leidu argumendi v¨ a¨artust, millele vastab rohkem kui kaks funktsiooni v¨a¨artust. Tavaliselt t~ olgendatakse mitmest funktsiooni u¨heste funktsioonide (mitmese funkt- siooni harude) komplektina. J¨ argnevalt, k~oneldes funktsioonist, eeldame vaikimisi, et tegemist on u¨hese funktsiooniga. N¨ aide 1. Vaatleme funktsiooni y = x2 , kus X = [-1; 1], mille graafik on kujutatud joonisel 0.8 0.6 y 0.4 0.2 -1
Kasutatakse nn võnkumiste vastuvõtul, kus on oluline eeskätt signaali kuju edastamine 3.2.1. Maksimaalset S/N tagav filter (kasutatav signaali avastamisel ja signaali parameetrite mõõtmisel) Filter realiseeritakse kas passiivvariandina või aktiivvariandina. Passiivvariant (signaali töötlus sobitatud filtriga) Vaatleme tüüplahendusi. Need on nn sobitatud (signaaliga sobitatud) filtrid, millede sageduskarakteristik langeb kokku signaali spektriga. VALEMID!!! Selline filter tagab maksimaalse signaalipinge tippväärtuse suhte mürapinge efektiivväärtuse suhtes ajamomendil. Selleks on: VALEM. Sobitatud filtreid ei saa realiseerida kõigi signaalide jaoks; näiteks peab signaal olema lõpliku kestvusega. Tavaliselt valitakse t0=tsign =timpulss , kui on tegemist impulssignaaliga
4§ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON 18. induktsioonivoolusuund Seni vaatlesime ajas muutumatuid elektri ja magnetvälju. Ajas muutuv magnetväli tekitab elektrivälja ja ajas muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Elektromagnetiline induktsioon on elektrivoolu tekkimine suletud juhtme keerus, kui see paikneb ajaliselt muutuvas magnetväljas. Mida kiiremini muutub magnetvälja jõujoonte arv, seda suurem on tekkinud voolutugevus. Magnetvälja jõujoonte arvu muutumise põhjus ei ole oluline. See võib muutuda näiteks voolutugevuse muutumise tõttu väljatekitavas juhis või kontuuri liikumise tõttu mittehomogeenses magnetväljas, kus üleminekul ühest ruumipunktist teise jõujoonte tihedus muutub. Joonis 1.Vaatleme katset. Teravikul võib vabalt pöörelda varras, mille otstesse on kinnitatud 2 alumiiniumrõngas. Ühes neist on pilu. Piluga rõnga ja magneti vahel vastastikmõju ei teki, sest pilu tõttu ei teki rõngas induktsioonivoolu. Magneti lähendamisel ...
Klaasitõstuk Ukse juhtplokk Klaasitõstuki lüliti Selline süsteem võimaldab mitmeid eri toiminguid ja individuaalseid lahendusi 22 23 Aknatõstuk töötab ukse lukustusega samal põhimõttel. Vaatleme järgnevalt kahte näidet: 1. Autojuht avab tagaakna: Avanemiskäsk Autojuhi ukse Kõik juhtplokid Juhtplokk, millele autojuhi ukse juhtplokk loevad signaali. signaal on mõeldud lülitilt. saadab signaali käivitab klaasi- võrku. tõstuki mootori ja
kommutatiivne. Järeldus2 AB + ( BC + CD ) = ( AB + BC ) + CD vektorite assotsiatiivsus. Järeldus3 BB = 0 AB = AB + BB on olemas null vektor. Järeldus4 BA = ( -a ) AA = AB + BA 0 = a + ( -a ) eksisteerib vastandvektor. Aksioomid 1 4 seovad algmõisteid punkt ja vektor. Järgnevalt vaatleme aksioome, mis on seotud reaalarvudega. Aksioom*1 Igale reaalarvule ja vektorile a seatakse vastavusse parajasti üks vektor b, nii et b = a. Aksioom*2 ( a ) = ( ) a Aksioom*3 ( a + b ) = a + b Aksioom*4 ( + ) a = a + a Aksioom*5 1 a = a Viimastest aksioomidest saab teha järeldused: Järeldus*1 0 a = 0
kirjeldatavast. Kuigi enamasti suhtutakse stereotüüpidesse halvustavalt, siis tegelikult väljendavad need inimese püüdu maailma grupeerida ja mõista. Stereotüüpe kujundavad tegurid: · kaudne informatsioon; · isiklikud kogemused; · individuaalsed omadused; · etniline identiteet; · gruppidevahelised suhted; · erinevused kommetes; · geograafilised faktorid · jm. 4. Oma kultuuri prillid Paratamatult vaatleme me maailma enda kultuurist lähtuvalt. Oma kultuur on ,,normaalseks" taustaks, millelt hinnatakse teisi kultuure. Kuigi see on mõistetav, siis tuleks tähelepanu pöörata oma kultuuri iseärasustele, mis kipuvad tagaplaanile jääma ja mida võetakse ehk liiga enesestmõistetavalt ja keskendutakse uurimistes pigem võõrastele kultuuridele. Üheks parimaks võimaluseks oma kultuuri teadvustada on kontakt teiste kultuuridega ja oma võrdlemine teistega
reaktsioonil vabaneb või neeldub energiat (negatiivse vaba energia muuduga reaktsioonid kulgevad spontaanselt (katabolism) • Lõhustatava (muundatava) substraadi energia muutmine kasutatavaks metaboolseks energiaks Gibbsi energia • Molekulid võtavad oleku, kus nende energia on madalam (vaba energia äraandmine), molekul on madalama energiaga olekus stabiilsem •A B, GA > GB ehk GB – GA = - G • Metaboolse raja korral vaatleme üksikreaktsioonide vaba energia muutuste summat – kui kogusummas on vaba energia muutus negatiivne, siis on raja kulgemine võimali Makroergilised ühendid • Makroergilised ühendid on ajutised energia salvestajad/ülekandjad • Ühend on makroergiline, kui tema (hüdrolüüsil) lõhustamisel tekib üle 25 kJ/mol energiat • Olulisim energia salvestaja/ülekandja on ATP. ATP hüdrolüüsil vabaneb 30 kJ/mol
http://alvistorium.ghost.io Mis on juhtimine? Juhtimise kohta leidub avalikus inforuumis hulganisti erinevaid definitsioone. Vastavalt valdkonnale võidakse juhtimise mõistet käsitleda väga erinevate nurkade alt. Käesoleva materjali raames vaatleme juhtimist peamiselt organisatsiooni kontekstis, kuid püüame juhtimise käsitlust ka pisut laiendada. Pakun välja mitu erinevat definitsiooni mõistmaks juhtimise erinevaid tahkusid. ! I Juhtimist võib käsitleda kui teadlikku suunatud protsessi soovitud tagajärgede saavutamiseks teiste isikute kaudu. ! Nii nagu jõul eksisteerib alati suund, ei saa ka juhtimist vaadelda ilma suunata. Juhtimine sisaldab endas alati dünaamikat keskkonna suhtes
Algebralised süsteemid Algebralise süsteemi mõiste kaasneb hulga mõistest ja algebralise tehte ehk arvutusoperatsiooni mõistest. Olgu hulk M selline, mis koosneb arvudest, funktsioonidest, vektoritest võik ükskõik millistest samalaadsetest elementidest, milliseid edaspidi nimetatakse hulga elementideks. M = {a; b; c;....} a = b korral loeme kehtivaks järgmised 3 omadust: ( ekvivalentsi postulaadid 1. a = a refleksiivsus 2. kui a = b, siis ka b = a sümmeetria 3. kui a = b ja b = c, siis ka a = c transitiivsus Def1 Kui hulga M igale kahele kindlas järjekorras võetud elemendi paarile (a; b ) on seotud mingi eeskirja f alusel vastavusse üks kindel element f (a; b), siis öeldakse, et hulgas M on defineeritud arvutusoperatsioon ehk tehe. Def2 Hulka, kus on määratud vähemalt üks arvutusoperatsioon nimetatakse algebraliseks süsteemiks. Kui mistahes a, b korral hulgast M ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Optomeetria õppetool OP1 Üliõpilane: Anni Vanemb Teostatud: Rühm: OP1 Kaitstud: Töö nr: 7 TO: Newtoni Rõngad Töövahendid: Mõõtemikroskoop, suure Töö eesmärk: Tasakumera läätse kõverusraadiusega tasakumerlääts, kõverusraadiuse määramine monokromaatiline valgusallikas. Joonised 1. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Klassikaliseks näiteks koherentsete valguslainete ja nende abil püsiva interferentspildi tekitamise kohta on nn. Newtoni rõngad. Need tekivad interferentsi tulemusena tasaparalleelsest klaasplaadist ja suure kõverusraadiusega tasakumera...
sirgeinimene. Nüüd läheb see aga tunduvalt keerukamaks. Nimelt on sirgeinimesel kaks järglast - Euraasiasse asunud sirgeinimesest kujunes neandertaallane (Homo neanderthalensis), kes seal umbes 100 000 aasta jooksul ka elas ja tegutses, Aafrikas kujunes sirgeinimesest aga nüüdisinimese esivanem, keda kutsutakse tarkinimeseks (Homo sapiens). Kuna neandertaallane elas Euraasia varem kui tarkinimene, tegutsedes ajavahemikus umbes 150 000- 40 000 aastat tagasi, siis vaatleme kõigepealt teda. Neandertaallane oli 160-165 cm pikkune, massiivse ja musklilise kehaga. Lühikese kaela otsas asus lai nägu, mida iseloomustasid etteulatuvad kulmuluud, sügaval koobastes asuvad silmad, lai ning madal nina, madalavõitu tahapoole kaldus laup ning etteulatuv lõug. Erinevalt osav- ja sirgeinimesest, kes artikuleeritud kõnet veel ei tundnud, valdasid neandertaallased ka kõnevõimet. Arvatavasti oskasid nad kasutada juba umbes mõndasada sõna.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöötajate põhiteadmiste ja oskuste koolitusprogramm KULTUURIDEVAHELISE ÕPPIMISE VÕIMALUSED JA VÄLJAKUTSED Praktiline töö Juhendaja: H. Sildnik Tallinn 2010 Läbi aegade on eri kultuurid omavahel erinevatel põhjustel kokku puutunud. Rahvusvahelist koostööd on proovitud läbi erinevate organisatsioonide kuid ilmnes, et seda takistasid vääritimõistmised suhtlemises. Seepärast pandi 1960. aastatel alus uuele koolitussuunale, kultuuridevahelisele kommunikatsioonile, mille peamine eesmärk on õpetada eri kultuuridest pärit inimesed omavahel paremini läbi saama. Kultuuridevaheline õppimine ei ole väga laialt levinud mõiste. Peamiselt seostatakse seda tööga rahvusvahelistes noorteprogrammides ja ei osata sellele tähelepanu pöörata igapäevases kontekstis. I...
New Jersey`s püüdsid nad elimineerida häiret mikrolaineantenni signaalist. „Algul 4 arvasid nad, et häire võib pärineda antennil istunud tuvide väljaheidetest, kuid selgus, et nende probleemil on huvitavam päritolu– CMBR on kiirgus, mis on säilinud vahetult pärast Suurt Pauku eksisteerinud väga kuumast ja tihedast universumist. Kuna universum paisus, siis ta jahtus, kuni kiirgus muurus nii nõrgaks jäänukiks, nagu meie seda praegu vaatleme,” nii kirjeldavad S. Hawking ja L. Mlodinow CMBR kiirguse avastamist. Kuid kust need mikrolained tulevad? Pärast tuumareaktsioonide ajastut, paisuv universum koosnes plasmast, milles olid laetud osakesed, peamiselt vesiniku ja heeliumi tuumad ja vabad elektronid. See ”supp” oleks üle ujutatud footonitega. Footonid oleks pidevalt ringi põrganud ja hajutanud tuumad ja elektronid. Pärast 380 000 aastat paisumist oli aine jahtunud umbes 3000 kraadi juurde. Nüüd oli
Mida kiiremini muutub magnetvälja jõujoonte arv seda suurem on tekkinud voolu tugevus. Magnetvälja jõujoonte arvu muutumise põhjus ei ole oluline. See võib muutuda näiteks voolutugevuse muutumise tõttu välja tekitavas juhis. See võib muutuda näiteks välja tekitavas juhis või kontuuri liikumise tõttu mittehomogeenses magnetväljas, kus üleminekul ühest ruumipunktist teise jõujoonte tihedus muutub. (Joonis 1). Vaatleme katset- teravikul võib vabalt pöörelda varras, mille otstesse on kinnitatud kaks alumiiniumrõngast. Ühes neist on pilu. Piluga rõnga ja magneti ahel vastastikmõju ei teki, sest pilu tõttu ei teki rõngas induktsioonivoolu. Magneti lähendamisel piluta rõngale tekib selles niisuguse suunaga induktsioonivool, et rõngas tõukub magnetist eemale ja varras pöördub järelikult magneti poolu lähenemisel rõngale tekib rõnga magnetipoolsel küljel samanimeline magnetpoolus,
Sisekaitseakadeemia Päästekolledz Kalle Sild ÕLIDE JA RASVADE ISESÜTTIMINE LINAÕLI NÄITE Referaat Juhendaja:Stella Polikarpus Tallinn 2015 SISUKORD Sisukord................................................................................................................. 2 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 3.Isekuumenemine................................................................................................ 4 4.ÕLID JA RASVAD.................................................................................................. 5 5.LINAÕLI KATSE.................................................................................................... 6 5.1Katse Ontario Kohtuekspertiisi keskuses................
saadud kogemusi analüüsida ja uuesti proovida. Mõjuvõimu kuritavitamist võib liigitada kahte ketegooriasse. Esimene on mõjuvõimu vähene kasutamine, mis on tihti tingitud ebakindlusest ja hirmust võimu kuritarvitada. See on omane näiteks algajale juhile, spetsialistist välja kasvanud juhile. Teine on võimu võimutsemine, mille põhjus on enamasti mitteteadlikkus või vajadus võimupositsiooni kindlustada. Sellist käitumis- ja suhtlemisstiili valivad "agressiivse stiiliga" inimesed. Vaatleme kõige pealt võimu üleliigset kasutamist. Alluvate mikrojuhtimine liigne kontroll, sekkumine, usaldamatus, mis vähendab töötajate soovi panustada. See pärsib algatusvõimet ja loovust, vähendab motivatsiooni. Teadlased on tõdenud, et juhi ootused mõjutavad alluvate mõtlemist ja käitumist ning viivad lõpuks nende ootuste täitumiseni. Sellist nähtust nimetatakse läbikukkumisele määratuse sündroomiks ja see on isetäituv ja isetugevnev
tähistame ∑𝐷2 𝑓(𝑃𝑘 ) ∆𝑠𝑘 . Esimene summ on funktsiooni f(x,y) integraalsumma üle piirkonna D1 ja teine üle 𝑎 𝑏 Edaspidi vaatleme ainult niisuguseid kriitilisi punkte, kus mõlemad osatuletised võrduvad 0-ga, st kriitilisi ∫𝑏 𝑋(𝑥, ψ(x))dx + 0 = − ∫𝑎 (𝑋(𝑥, ψ(x)) − 𝑋(𝑥, 𝜑(𝑥)))𝑑𝑥. Siis ∮Г 𝑋𝑑𝑥 = − ∬𝐷 𝑋𝑦 𝑑𝑥𝑑𝑦. 2. Olgu piirkond
Kui saate tulevikus piisavalt hästi tasustatud töökoha, siis võivad tekkida raha ülejäägid, mida pole just otstarbekas igapäevaseks tarbimiseks ära kulutada. Tekib probleem, kuidas ülejäävat raha kõige kasulikumal viisil säästa või investeerida: kas hoida oma raha tavalisel arvelduskontol, kasutada tähtajalise hoiustamise võimalust, paigutada oma raha aktsiatesse või muudesse väärtpaberitesse või hoopiski investeerida raha kinnisvarasse, kulda kunstiteostesse. Vaatleme mõningaid igapäevaelus võimalikke probleeme. Oletame, et noor perekond Pukspuu soovib kodu renoveerimiseks võtta laenu 20 000 eurot. Selleks läheb pereisa panka, kus talle pakutakse laenu kustutamiseks kahte erinevat tagasimaksete graafikut. Esimese graafiku järgi on iga kuu lõpus tehtava osamakse suurus 230 EURi, teise järgi 250 EURi ning intressimäär on mõlema variandi korral 12% võlajäägilt. Millise variandi peaks perekond Pukspuu valima
18. Laiendmääramatus Kui hinnatavaks parameetriks on standardhälbe kordne või kindla, küllalt suure tõenäosusega usaldusvahemiku poollaius, siis saame laiendmääramatuse. 19. Juhusliku suuruse mõiste, diskreetne ja pidev juhuslik suurus, Klassikaline ja statistiline tõenäosus Juhuslik suurus on suurus, mille konkreetne väärtus sõltub juhusest. Suurus on objekt, mida saab iseloomustada kas ühe arvuga või arvude komplektiga. Vaatleme mingi mõõteriista osuti liikumist skaalal. Skaala on kõver, osuti langeb mingisse punkti, saame elementaarsündmuse. Juhuslik sündmus on näidu tekkimine. Juhuslik suurus on lugem. Juhuslik suurus on elementaarsündmuse funktsioon. Diskreetsed suurused on hulgeelemendid, mille väärtushulga igale elemendile saab vastavusse seada naturaalarvu. Pidev juhuslik suurus defineeritakse pideva funktsioonina. Juhuslik suurus on elementaarsündmuse funktsioon. Sündmuse suhteline sagedus
Loeng 3. Makromajanduslikud mudelid Ringlusvoolu mudel Tööjõud Töötasu Tööt Q Firmad Majapidamised E Raha kauba eest Tarbekaubad Q majapidamiste sissetulek C C - tarbekaupp E - kulud tarbekaubale Seda lihtsustatut mudelit kasutatakse tavaliselt majanduse j dünaamilise ü i i iseloomu i illustreerimiseks. i i i 2 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Seega, kui on tegemist olukorraga, mida iseloomustab eelmine slaid, e. majanduses on tasakaal, siis: ...
TE.0568 Kõrgema matemaatika põhikursus (4 EAP) 2011/2012 sügis 1. Determinandid: omadused, miinorid, alamdeterminandid. Crameri meetod lineaarvõrrandisüsteemi lahendamiseks. Determinant on lineaaralgebras funktsioon, mis seab igale ruutmaatriksile vastavusse skalaari, ning on üks olulisemaid matemaatilisi konstruktsioone lineaarvõrrandsüsteemi uurimisel. Determinandiks nimetatakse ruutmaatriksiga seotud arvu, mis on arvutatud teatud eeskirja kohaselt. Determinante tähistatakse DA Maatriksi A determinanti tähistatakse tavaliselt , või . Determinant on defineeritud vaid ruutmaatriksile. Determinandi põhiomadused 1. Maatriksi determinandi väärtus ei muutu maatriksi transponeerimisel: det(A) = det(AT). 2. Determinant on null, kui determinandi 1 rida või veerg : 1. koosneb nullidest 2. on võrdne mõne teise...
kas selles neljakohalises arvus on korduvaid numbreid, kas selles võib esikohal olla number 0, kas numbrite erinev järjestus annab erineva arvu jne. Seega on ennekõike vaja ülesande teksti põhjal määrata ühendite arvu määramise eeskirjad. Ühendeiks nimetatakse mingeist esemeist ehk elementidest moodustatud rühmi, mis erinevad üksteisest kas elementide endi, nende järjestuse või arvu poolest. Niisugust üldist definitsiooni saab väga mitmel viisil täpsustada. Järgnevalt vaatleme kuut kõige olulisemat võimalust selleks ja esitame vastavate ühendite arvude leidmiseks vajalikud valemid. Variatsioonideks n elemendist m kaupa nimetatakse selliseid ühendeid, milledest igaüks sisaldab m elementi, mis on võetud antud n erineva elemendi hulgast ja mis erinevad üksteisest kas elementide endi või nende järjestuse poolest (loomulikult ei saa m olla suurem kui n). Kõigi erinevate variatsioonide arvu n elemendist m kaupa tähistatakse sümboliga m Vn (vahel ka m An )
.................................................................................................................................12 Taimed, mida saame Eesti looduses süüa.................................................................................13 Kokkuvõte.................................................................................................................................15 2 Sissejuhatus Antud töös keskendume sellele kuidas on Eesti taimestik kujunenud. Vaatleme taime hõimkondasid lähemalt ning lõpetuseks vaatan Eesti taimesid kui söögilaua katjana. 3 Eesti taimestik Eesti taimestik ehk Eesti floora on Eestis kasvavate taimeliikide kogum. Eristatakse pärismaist taimestikku ja introdutseeritud taimestikku. Eestis kasvab pärismaisena ligikaudu 1440 liiki soontaimi ja 583 liiki sammaltaimi. Introdutseeritud floora liikide arv pole teada, kuid see ületab pärismaist floorat hulk kordi. Introdutseeritud on peamiselt soontaimi. [taimestik]
kuni nullini, mida lähemale kilpkonnale Achilleus jõuab, seda väiksemaks muutub kiiruste erinevus. • Arutlus saab võimalikuks tänu sellele, et Achilleus ei kasuta kiiruse mõistet. Kui me teame Achilleuse kiirust ja kilpkonna kiirust ning eeldades, et need on konstantsed, saame leida aja, mis tegelikult kulub Achilleusel kilpkonna kättesaamiseks. Pikkus, kiirus ja aeg • Achilleuse ja kilpkonna liikumiste võrdlemine kujundab meie jaoks aja mõiste. • Vaatleme tervet hulka samast punktist liikumist alustavaid kehi, millest esimene liigub kiirusega v 1, teine kiirusega v2 ja kolmas v3… Kui esimene keha läbib pikkuse s1, teine pikkuse s2, kolmas pikkuse s3…, siis jääb suhe s1/v1=s2/v2=s3/v3=…=t vaatleja jaoks konstantseks. Seda suhet me nimetame ajaks. • Aja kujundamiseks peame vaatlema vähemalt kolme keha: taustkeha ning veel kahte liikuvat keha, mille liikumisi me omavahel võrdleme (liikuvateks
toetudes ülemaailmsele gravitatsiooniseadusele ja dünaamikaseadustele. Üheks ülemaailmse gravitatsioonijõu väljenduseks on raskusjõud. Nii nimetatakse kehadele mõjuvat Maa külgetõmbejõudu. F= m g, kus g on vaba langemise kiirendus Raskusjõud on suunatud Maa keskpunkti. Teiste jõudude puudumisel langeb keha vabalt Maale vaba langemise kiirendusega. Keskmine vaba langemise kiirenduse väärtus Maal on võrdne 9,81 m/s2. Vaatleme nüüd Maa tehiskaaslasi. Tehiskaaslased liiguvad väljaspool Maa atmosfääri ning nendele mõjub üksnes Maa külgetõmbejõud. Sõltuvalt algkiirusest võib keha trajektoor kosmoses olla erinev. Siinkohal vaatleme üksnes tehiskaaslase liikumist mööda maalähedast ringikujulist orbiiti. Sellised tehiskaaslased liiguvad umbes (200-300) km kõrgusel ning nende kauguse Maa keskpunktini võib lugeda ligikaudselt võrdseks Maa raadiusega RM. Sel juhul on
Võrratus (*) kehtib ka siis, kui x (- , 0), sest selles esinevad funktsioonid on 2 paarisfunktsioonid. Kuna teoreemi 6 põhjal lim x0 cos x = 1, samuti lim x0 1 = 1, siis teoreemi 5 põhjal (keskmine muutuja omadus) saame seostest (*), et sin x limx0 = 1. x (esimene tähtis piirväärtus). 2) Vaatleme piirväärtust 1 x limx (1 + ) . x On tõestatud, et see piirväärtus eksisteerib, tähistame ta sümboliga "e". Seega 1 x limx (1 + ) = e. x (teine tähtis piirväärtus).
vibraatorisse võimsa elektrilise impulsi, mis paneb tööle võnkesüsteemi ja viimane edastab heliimpulsi. Merepõhjast peegeldunud kaja tekitab vastuvõtvas vibraatoris mehaanilise pinge, mis muudetakse elektriliseks signaaliks. Võimendatud signaal edastatakse kettas asuvale neoonlambile, mis annab plingi. Uuemate kajaloodide juures kasutatakse pöörleva ketta asemel elektroonilist meetodit, millel on mitmeid modifikatsioone. Vaatleme üht võimalikku nendest. Stardiimpulsside generaator saadab perioodiliselt stardiimpulsi nii saateimpulsside generaatorile kui sünkronisaatorile. Stardiimpulss käivitab saateimpulsside generaatori, mille impulss, läbinud võimendi käivitab saatevibraatori. Stardiimpulss käivitab ka sünkronisaatori, mille juhtplokki saadetud impulss annab impulsside lugemise regulaatorile loa alustada impulsside läbilaskmist nende lugejasse. Merepõhjast
y t r x Joonis 1.3: Parameetri t t¨ahendus Funktsiooni y = x2 parameetrilist esitusviisi tavaliselt ei kasutata, sellel puudub m~ote. K¨ull aga kasutatakse funkktsiooni x2 + y 2 = r2 parameetrilist esitusviisi. On funktsioone, millele ainsaks m~oistlikuks esitusviisiks on parameetriline esitusviis. N¨aide 1.4. Vaatleme parameetrilisel kujul esitatud funktsiooni x = a(t - sin t) y = a(1 - cos t) Funktsiooni graafikuks on ts¨ ukliline joon, mida nimetatakse ts¨ ukloidiks. Ts¨ ukloid on joon, mille kirjeldab ringjoone raadiusega a u ¨ks punkt, mis alg- y
Poiss ei taha enam laps olla, vaid suur mees. Tema kurvastuseks ei haaku ta täiskasvanute maailmaga sugugi. Ta käib baarides joomas ja suitsetab nagu korsten. Holden mõtleb isegi seksuaalvahekorda astuda, kuid ta ei suuda seda ellu viia. . Selgub, et inimesed vajavad rohkem vaimset armastust ja hoolt kui pelgalt füüsilist rahuldust. Ta ei taha prostituudiga armatseda, vaid hoopis juttu rääkida, mida viimane ei taha hästi aktsepteerida. ,,Protsessis" kohtame sarnast probleemi, kui vaatleme lähedamalt K. mõtteid. Ta ei suuda olla õnnelik ja rahulik, kuna mõtleb pidevalt kuidas protsessist vabaneda. Samuti ei suuda ta lasta end armastada ja hellitada. Ta ei suuda leida sisemist rahu ja õnne. Ükskõik, mis hoiab inimesi tagasi tegemast seda, mida nad soovivad, on neile suureks koormaks. Tegema peab seda, mis meeldib ja mis on hingele hea. Vastutahtmist ei suju ükski asi hästi ning tuleb teha kõik võimalik selleks, et sellistest probleemidest vabaneda.
mis sõltub treeningute intensiivsusest ja kestvusest. Noorsportlastel tuleb oma menüüle eriliselt tähelepanu pöörata, kuna nende organismi kasvu ja arenguprotsessid nõuavad lisaenergiat. (Mehis Viru (SPORTLASTE TOITUMINE) II loeng Tabelis ,,keskmised toitainetevajadused ei olnud näidatud makrotoitainete sv. ja lip. vajadusi. Kile! Adekvaatse ja ratsionaalse toitumise mõiste. Seedimise käsitlemine jätame hiljemaks. Esmalt vaatleme, millest kui palju toitaineid on võimalik saada. 3. Peamised toiduained ja nende toiteväärtused. Toiduaine väärtust iseloomustab see, kui palju vajalikke toitaineid ja millises vahekorras ta sisaldab. Kile! ,,peamiste toiduainete põhikomponendid" Enamik toiduainete koostise tabeleid on koostatud nii, toitaine g/100g toiduaine kohta. See ei anna kiiresti ülevaadet. Erinevaid toiduaineid iseloomustab paremini INQ Kile! INQ definitsioon Kile! INQ rosin, porgand, kapsas...,arvud Kile
Karm ja autoritaarne, samas armastav ja hoolitsev. · Nõrk vanem, nõrk täiskasvanu, tugev laps tugev energiaallikas, edukas seal, kus on kasu tema isiklikust veetlusest. Ei ole hea juht. · Tugev vanem, nõrk täiskasvanu, nõrk laps juhtide hulgas on selliseid palju. Konservatiivne ja autoritaarne. (Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium 01.03.2008) 2.2. Mitu rolli päevas Iga inimene võib päeva jooksul korduvalt oma rolle vahetada. Vaatleme lähemalt keskealist tegevjuhi positsiooniga meesterahvast. Hommikul ärgates on tegu Lapsega -- unisena käitub, reageerib ja tunneb mees ennast väikese lapsena. Ta võib olla pahur ja mossis või hoopis lähedust ja hoolitsust vajav. Õige pea saab Lapsest Vanem -- mees suhtleb hommikusöögi ajal lastega, viib nad kooli või lasteaeda. Loeb sõnad peale, kuidas käituda ning mida tohib teha ja mida mitte. Tööle jõudes on Vanemast saanud Täiskasvanu
MLF 1161 Merefüüsika ja hüdroloogia Jüri Elken 2. VEEAUR JA SADEMED 2.1. Veeauru füüsikalisi omadusi Veeauru hulka õhus saab määratleda veeauru tihedusega V (absoluutne niiskus) või veeauru rõhuga pV = e (nn puhta auru rõhk eeldusel, et muid gaase ei arvestata) mis on omavahel seotud gaasi olekuvõrrandi (1.2) kaudu e V = , e = V RV T RV T (2.1) ma kus RV = Ra = 1.609 Ra on veeauru erikonstant. Seejuures ma = 28.96 kg·kmol-1 ja mV mV = 18 kg·kmol-1 on kuiva õhu ning vee molekulmassid ja Ra = 287.05 J·kg-1·K-1 on kuiva õhu erikonstant. Iga temperatuuri jaoks leidub maksimaalne, ainult temperatuurist sõltuv nn. küllastav aururõhk e s (Joonis 2.1), mille korral aur hakkab kondenseeruma. ...
põnev läbi viia. Ruumis oli tumendatud valgustus, mille puhul on kindlaks tehtud, et see soosib vastase atraktiivsuse tõusu, kuna tumedam ehk suurenenud pupill muudab silma südavamaks/meeldivamaks ja see annab märki ka erutusest, sest suurenenud pupill on üks suurenenud erutuse tunnuseid. Selline atmosfäär andis noorte romantilise alatooniga olemisele väga palju juurde. Kuid vaatleme lähemalt tüdruku käitumist, kes otsis poisiga enne suurmat lähenemist juba ammu kontakti. Tüdruk oli ennast täielikult pööranud poisi suunas kogu oma kehaga. Sellest võib välja lugeda, et tüdruk oli poisist huvitatud. Keha asetus näitab suhtumist. Väga tähtis on just õlgade ja jalgade orientatsioon: kui need on suunatud adressaadi suunas, ollakse järelikult adressaadist huvitatud. Paralleelsus näitab, et ollakse huvitatud. Kuigi pilk, mis kahtlevalt ja
KLASSIKALISED JUHTIMISTEOORIAD JA TEOREETIKUD Referaat SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis võrreldakse erinevate klassikaliste juhtimisteooriate põhimõtteid ja vastavalt ka juhtimisteoreetikuid. Antakse nendest lühiülevaated ja vaadeldakse nende panuseid juhtimismudelitesse, kes mida on välja arendanud ja kuidas ning kas neid kasutatakse ka tänapäeval. 2. JUHTIMISTEOORIAD Siinkohal vaatleme klassikalisi juhtimisteooriaid ja nende teoreetikud: · Teaduslik juhtimine - keskendub tootlikkusele (Frederick Taylor, Henry Ford, Henry Gantt, Frank ja Lillian Gilbreth) · Administratiivne koolkond - keskendub terve organisatsiooni funktsioneerimisele (Henri Fayol) · Bürokraatlik koolkond - vaatles organisatsiooni kui tervikut, kui ühtset "masinavärki" (Max Weber) 2.1 TEADUSLIK JUHTIMINE Teadusliku juhtimise põhimõtted: Iga töö tegemiseks tuleb väljatöötada standardid
Esimesed tähed moodustusid kõigest 200 miljonit aastat pärast suurt pauku, seejärel gravitatsioon tõmbas nad kokku, ehitades esimesed galaktikad. Esimesed galaktikad moodustusid umbes miljard aastat pärast universumi algust. Tähed moodustasid kogumikud, mis arenesid galaktikateks, millest moodustusid galaktikate kogumikud, mis järjest suurenesid kuni moodustusid hiiglaslikud galaktikad, mida me tänapäeval universumis vaatleme. Galaktikad võivad ka omavahel kokku põrgata ja ühineda ühtseks galaktikaks. Enamasti oli sellist nähtust näha varajases universumis, kus väiksed galaktikad ühinesid moodustamaks suuremad galaktikad, nagu me tänapäeval näeme. Ka meie galaktika on ühinenud ja arvatavasti teeb ka seda veel vähemalt korra tulevikus. See aga tähendaks võimalikku lõppu meie planeedile ja isegi päikesele, kuna ühinemised on vägivaldsed.
kaitseb? Mida siil ja lehed välja näevad, sööb? mida loomad söövad. Jalutuskäik lasteaia Jalutuskäik metsa. hoovi. Vaatleme Uurime loomade jälgi, erinevaid puid ning seeni, lilli, marju. räägime neist lisaks Korjame sammalt, VAATLEMINE JA korjame nende puuoksi, lilli, marju ja UURIMINE lehti/okkaid
Tallinna Ehituskool Heldi Eimann Sk-13 MILLES JA MIKS TULEB TÖÖLEPINGUS KOKKU LEPPIDA? Referaat Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 1Millal ja kuidas tööleping sõlmida.....................................................................4 2Milles kokku leppida......................................................................................... 4 2.1Töötasu....................................................................................................... 4 2.2Tingimused tehtava töö kohta....................................................................5 2.3Töö tegemise koht...............................................................
Def:Funktsiooni y=f(x) tuletiseks kohal x nimetatakse funktsiooni y=f(x) muudu Δy ja argumendi muudu Δx suhte piirväärtust, kui argumendi muut läheneb nullile. Def: Kui funktsioonil f(x) on tuletis punktis x, siis öeldakse, et funktsioon on diferentseeruv punktis x. Def: Geomeetriliselt võib funktsiooni y=f(x) interpreteerida kui selle funktsiooni graafikule punktis (x; f(x)) konstrueeritud tõusunurga tangensit. Def: Funktsiooni y=f(x) parempoolseks tuletiseks kohal x nimetatakse suurust f ´(x +) = lim Δy Δx Δ→0+ Δy Def: Funktsiooni y=f(x) vasakpoolseks tuletiseks kohal x nimetatakse suurust ...
... -------P(...); Joonis 1. Rekursioon ehk iseenesessepöördumine Rekursioon: magasini kasutamisnäide On teada, et alamprogrammi rekursiivsetel väljakutsetel loodavad lokaalmuutujate pôlvkonnad paigutatakse pinudesse ja need hävitatakse tagasipöördumistel alamprogrammist. Järgnevas vaatleme pinumehhanismi lähemalt. Me teeme seda lihtsa alamprogrammi -- rekursiivse faktoriaalfunktsiooni näitel. Rekursiooni käsitlust alustame üldisemast. Rekursiivsed definitsioonid ja algoritmid Rekursiivsel defineerimisel määratletakse defineeritav objekt (suurus) iseenda "lihtsama" ("väiksemamastaabilise") eksemplari kaudu. Selline definitsioon määrab protsessi. Selleks, et protsess oleks lôplik, peab definitsioonis esinema lihtne mitterekur- siivne erijuht.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
