5. Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. 2. Coulomb' seadus, joonis, valem, seletus. See on elektrilise vastastikmõju põhiseadus nii nagu Newtoni seadused. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. 3. Elektrivälja tugevus. Valem, ühik, suund. Jõujoon. Superpositsiooniprintsiip elektriväja jaoks. Kaasaegne ettekujutus väljast on: Vastastikmõju toimib läbi ruumis leviva välja. Elektrostaatikas vaatleme statsionaarset välja. Elektrivälja olemasolu selgub jõust, mis mõjub välja paigutatud laengule. Samal ajal, selgub ka asjaolu, et välja paigutatud keha omab laengut. Elektriväljatugevus on välja jõukarakteristik. 4. Punktlaengu elektrivälja tugevuse valemi tuletus lähtudes Coulomb' seadusest. 5. Elektriväljatugevuse vektori voog. Joonis, valem. 6. Gauss'i teoreemi tuletus. Kui on suvaline pind, siis integraal.
kaob aromaatsus + 3Cl2 kat C6 H 6 + 3Cl2 kat C6 H 6Cl6 + 3H2 Ni C6 H 6 + 3H 2 Ni C6 H12 NOMENKLATUUR. Tuleb meeles pidada, et benseeni tuum on alati peaahelaks. Hüdroksübenseen ehk fenool Aminobenseen ehk fenüülamiin ehk aniliin Nitrobenseen Areenide puhul esineb isomeeria eriliik asendiisomeeria. Vaatleme dihüdroksübenseeni näitel. Nende, nagu kõigi teistegi kahe ühesuguse või erineva asendusrühmaga benseenide korral on võimalik kolm isomeeri: · orto isomeeris on asendusrühmad kõrvuti (1,2-isomeerid rahvusvahelise nomenklatuuri kohaselt) · meta isomeeris on asendajaga süsinike vahel veel üks süsiniku aatom (1,3-isomeerid) · para isomeeris paiknevad asendajad benseenituuma suhtes diametraalselt (1,4-isomeerid)
Kõlvatu konkurents Giita Indela Rmo 09 Kõlvatut konkurentsi käsitleme Konkurentsiseadusest lähtuvalt. Selles seaduses määratakse kindlaks kõlvatu konkurentsi ja konkurentsi kahjustamise sisu, kehtestatakse turusuhetes osalejate vastutus ning sätestatakse konkurentsi riiklik järelvalve. Siinkohal lisaks veel seda, et konkurentsiseadus reguleerib ka leiutiste, patentide, kaubamärkide ja autoriõiguste kaitsega tekkivaid suhteid, kuid üksnes sel määral, mil neid suhteid ei reguleerita teiste seadustega. See seadus ei reguleeri mingeid suhteid tööjõuturul. Näiteks ei laiene seadus tööotsijate vahelisele kõlvatule konkurentsile, küll aga kõigile muudele kõlvatu konkurentsi faktidele. Mis asi siis on kõlvatu konkurents? Eesti Vabariigi Konkurentsiseaduse §7 sätestab, et kõlvatu konkurents on turusuhetes osaleja teod, mis on vastuolus kaubandustegevuse heade kommete ja tavadega ning millega taot...
punktis, siis öeldakse, et see funktsioon on diferentseeruv selles piirkonnas. Teoreem. Kui funktsioonil on olemas lõplik tuletis antud kohal, siis funktsioon on pidev sellel kohal. 10 Näide Seega on pidevus funktsiooni diferentseeruvuse tarvilik tingimus. See tingimus ei ole aga piisav, sest leidub funktsioone, mis on küll pidevad, aga mõnedel x väärtustel neil tuletist pole. Näide: Vaatleme funktsiooni y = 3 x, mille graafik on määratud ja pidev muutuja x kõigi väärtuste korral. 11 Näide Selgitame, kas sellel funktsioonil leidub tuletis
(joonis 2) Refraktor Refraktor on optiline teleskoop.Refraktor kasutab läätsesid et moodustada pilti. Refraktori disaini kasutati algselt astronoomilistes teleskoopides. Suured refraktorid olid väga populaarsed 19. Sajandi teisel poolel. Enamik teadusuuringuid on ikkagi tehtud reflektoriga. 4 (Joonis 3) Mida vaatleme teleskoobiga? Teleskoobiga vaadeldakse enamasti tähti, kuid sellega on ka võimalik näha planeete. Ilma teleskoobita me ei teaks kui kaugel ja kus asuvad kõige heledamad tähed. Loetlen 10 kõige heledamat tähte ning nende kaugused maast + lisainfo. 1 Sirius, kaugus maast 8.6 valgusaastat, 2 Canopud, kaugus maast 74 valgusaastat, 3 Rigil Kentaurus, kaugus maast 4.3 valgusaastat, selle tähe nimi tähendab tõlkes tähendab
Termomeetrite võrdlus Protokoll 2013 1. Teist järku püsiva objekti siirdekarakteristikute määramine Teist järku objektid. Niisugustes objektides aine või soojus on suletud kahte mahtu, mis on eraldatud takistusega. Nende näiteks on soojusvaheti, kus läbi fluidumeid eraldava vaheseina antakse soojust ühelt fluidumilt teisele; kaks ühendatud anumat vedelikuga jne. Vaatleme süsteemi, mis koosneb kahest aparaadist, mis on omavahel ühendatud torustikuga, millele on paigaldatud ventiil. Joonis Vedeliku mahuti skeem (teist järku objekt) Selle objekti sisendsuurusteks on vedelikuvood Fs ja Fv, väljundsuuruseks vedeliku nivoo muutus L parempoolses mahutis. Väikese hüdraulilise takistuse korral mahuteid ühendavas torustikus, hakkavad vedeliku nivood mahutites muutuma praktiliselt ühtemoodi ja niisugust
Liik sarnane eelmisega, võrsed on karvadeta ja näsadeta, õied ja viljad suuremad kui eel misel liigil ja lehed puhkedes punakad. Meil külmaõrnem, kui on jaapani ebaküdoonia. Euroopas on aretatud palju sorte, millised on meil veidi külmaõrnad: 'Eximia'- suured roosad õied; 'Nivalis' - 2 m , puhasvalged õied; 'Simonii' - madal, roomav põõsas, tumepunaste pooltäidisõitega. Kaunis ebaküdoonia (Chaenomeles x superba) Vanemliigid C. japonica x C. speciosa. Kauni ebaküdoonia puhul vaatleme vaid Euroopas laialt kasutatud sorte, meil on nad veidi külmahellad: 'Carl Ramcke'- laiuv kuni 1 m põõsas, lehed puhkedes punakad, õied kinaverpunased; 'Crimson and Gold' - madal ja laiuv, õied tumepunased; 'Elly Mossel' - laiuv põõsas, läikivate lehtede ja tulipunaste õitega; 'Etna' - sarlakpunased õied; 'Fascination' - õied sarlakpunased, väga suured, õitseb rikkalikult; 'Fusion' - sarlakpunased suured õied, vaga
Kogu elektroonika baseerub suures osas põhimõttel on signaal ei ole sginaali, on vool ei ole voolu. Tõlgendades signaali olemasolu numbriga 1 ja selle puudumist numbriga 0 saame '' arvutile mõistetavaks teha'' kõik arvud, mis on kirjutatud kahendsüsteemis. Selleks peame aga oskama arve teisendada ühest arvusüsteemist teise. Kõigepealt uurime, kuidas teisendada erinevate arvusüsteemide järguühikuid kümnendsüsteemi. Vaatleme näitena kolmendsüsteemi järgühikuid kolmendsüsteemi järguühikuid 10; 100; 1000. Näide tabel: Tabelist näeme, et järguühikutele 10 ; 100 ; 1000 ; vastavad kümnendsüsteemi arvud on kolme astmed 3 ; 3 ; 3 . Seega Saadu kehtib ka teiste arvusüsteemide korral: Et teisendada suvalise arvusüsteemi arv kümnendsüsteemi, kirjutame selle arvu antud süsteemi järguühikutest kordsete summana ja asendame selles olevad arvud kümnendsüsteemi vastavate arvudega. 3
Funktsiooni argument on t ja sõltuv muutuja x mistõttu . Funktsiooni argument on t ja sõltuv muutuja y mistõttu 22. · Joone puutuja ja selle võrrand Olgu tasandil xy teljestikus antud joon . Joone puutujaks punktis A nimetatakse tema lõikaja AP piirsirget, mis tekib punkti P lähenemisel punktile A mööda joont Tuletame puutuja s võrrandi. Märgime, et valemi korral avaldub puutuja s võrrand punktis kujul kus p on s tõus. Vaatleme piirprotsessi . Kui siis läheneb P punktile A mööda joont . Vastavalt puutuja definitsioonile läheneb lõikaja AP joone puutujale punktis A. Seega läheneb ka lõikaja tõus puutuja tõusule p. Valemid · Joone normaalsirge ja selle võrrand Joone normaalsirgeks punktis A nimetatakse sirget, mis läbib punkti A ja ristub joone puutujaga selles punktis. Arvutame normaalsirge leidmiseks tõusu kuna ja siis
opereerib lingvistilistele märgenditele vastavate hägusate hulkadega (liikmesfunktsioonidega). Hägusa süsteemi järelduskihti on detailsemalt käsitletud järgmises osas. Teadmusbaas Reeglid Liikmesf.-d Hägustamine Hägus järeldusalgoritm Häguärastamine Joonis 7. Hägusa süsteemi kahekihiline olemus 1.6 Järeldusalgoritm üldkujul. Lihtsuse huvides vaatleme esialgu mitme sisendi ja ühe väljundiga süsteeme (M = 1). Järeldusalgoritm, millele sisend-väljundseose arvutamise protsessis eelneb sisendite hägustamine ja järgneb häguärastamine väljundis, on ise neljaetapiline protseduur, mille etapid on 1.6 Järeldusalgoritm üldkujul. 13 koos igale etapile vastavate lingvistiliste operaatoritega näidatud joonisel 5. Sisendite hägustamine osutub vajalikuks juhul, kui meil on vaja
1. funktsioon f on määratud punkti x1 mingis ümbruses (x1 − Ɛ²,x1 +Ɛ ²); 2. iga x ∈ (x1 − Ɛ²,x1 +Ɛ ²) korral kehtib võrratus f(x) ≥ f(x1). Funktsiooni lokaalseid maksimume ja miinimume nimetatakse selle funktsiooni lokaalseteks ekstreemumiteks. Sõnastada ja tõestada Fermat’ lemma. Kui funktsioonil f on punktis x1 lokaalne ekstreemum ja funktsioon on diferentseeruv selles punktis, siis f’(x1) = 0. Tõestus. Vaatleme juhtu, kui funktsioonil f on punktis x1 lokaalne maksimum. Siis, vastavalt lokaalse maksimumi definitsioonile, leidub punkti x1 ümbrus nii, et iga x korral sellest ümbrusest kehtib võrratus f(x) − f(x1) ≤ 0 Selles ümbruses asuva arvu x me saame võtta punktist x1 nii vasakult kui ka paremalt. Asugu x punktist x1 vasakul. Siis x − x1 < 0. Jagame võrratuse negatiivse arvuga x − x1. Kuna negatiivse arvuga jagamisel võrratuse märk muutub vastupidiseks, saame
ettevõtted ja seetõttu jäid ka töötuks tuhanded inimesed siin Eestis.See on praeguseks aastaks 2012 tõusnud ja hetkel on meil päris suur hulk inimjõudu tööta,kuna kasutusele võetakse tänapäeva tipptehnoloogia.Samas ei saa väga võrrelda inimressurssi masinatega.Selles referaadis püüame vaadelda töötust ja tööhõivet kui probleeme,mis on kerkinud arutusele nii meil,siin kui ka Euroopa Liidus.Puutume kokku ka sotsiaalse tõrjutuse kui ka sotsiaalse kaasatuse mõistetega ja vaatleme neidki kui mõisteid,mida need tähendavad Eestile. 1.2.MAJANDUSKRIISI MÕJU EESTILE 2008 aasta algas meile üsnagi paljulubavalt.Oli palju lubadusi,ettevõtted avasid oma harukontoreid,loodi uusi töökohti.Kuid oli kuulda ka nurinat,seda eriti välismaailmast.Hinnad hakkasid vähehaaval tõusma,kuna räägiti ühisest rahast,mis võiks olla käibel igal pool,mitte ainult mõningates riikides. Euroopa Liidu ühisraha
välja järgmine. Näiteks on meil 5 organismi O1, O2, O3, O4 ja O5, kelle puhul me tahame konstrueerida suurima tõepära meetodil fülogeneesipuu. Kombineerides neid viit taksoniesindajat, tuleks selleks leida kõik puud, mis erineksid teineteisest topoloogia poolest. Järgnevalt tuleb leida kõigi puude puhul väärtused, mis näitavad, kui tõenäoline on sellise puu evolutsioneerumine. Teeme lihtsustuse ja vaatleme DNA ahelas ainult ühte saiti n. Valime kõigi puude seast välja ühe ning leiame selle puhul tõepärasuse väärtuse. Olgu nende viie organismi (O1-O5) nukleotiidiks antud saidis n vastavalt A; G; G; T; T: Esmalt tuleb alustada tippudest ja leida, milline on tõenäosus, et organismide O1 ja O2 eellasorganismi antud saidis oli näiteks nukleotiid A. Sama tuleb teha ka kõigi teiste nukleotiidide kohta. Üldine valem (nukleotiidi X kohta) on järgmine:
Jean-Paul Sartre vaated tänapäeva maailmas Jean-Paul Sartre oli 20. sajandi üks kuulsamaid filosoofe ja kirjanikke. Lausa Nobeli preemia laureaat. Aga temaga käisid kaasas huvitav lugu ja maailmamuutvad ideed. Tema surmast on nüüdseks möödas rohkem kui 30 aastat, kas on võimalik, et tema mõjutused kestavad me maailmas senini? Kuidas need väljenduvad? Vaatleme seda läbi tema kirevate ideede. ,,Inimene on vabaks mõistetud." See on Sartre üks kuulsamaid tsitaate ning mõte, millest ta lähtub ka enamikul teistel teemal. Ta peab selle all silmas seda, et kui inimene on siia maailma visatud, siis on ta vastutav kõige eest, mis ta teeb. Eksistentsialistina ei usu ta, et inimene on siia maailma loodud (näiteks Jumala poolt), vaid vastupidiselt heidetud, ilma eelneva idee või kavandita
Kollatähnis on nägemisteravus kõige suurem. Seepärast näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid objekte. Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed, võimaldades nägemist ka nõrgas valguses. Kolvikesed vajavad ärrituse vastuvõtuks rohkem valgust, mistõttu inimene hämaras värvusi hästi ei erista. Kuidas me näeme ? Nägemine on võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Kõige selgemini saame näha siis, kui vaatleme otse meie ees asuvaid esemeid. Külgedel paiknevate esemete piirjooned on ähmased ja värvisus ei eristu kõige selgemalt. Esemetelt peegelduvad valguskiired läbivad sarvkesta, silmaava, läätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. Valguse mõjul tekivad silma võrkkesta rakkudes keemilised muutused, mis põhjustavad närviimpulsse. Need kanduvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda, kus tekib nägemisaisting
ALALISVOOLUAHEL. 1.Töö eesmärk. Potensiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas. 2.Töö vahendid. Alalisvooluahela stend,milliampermeeter,voltmeeter. 3.Töö teoreetilised alused. Juhis voolu tekkimine ja selle säilitamise tingimuste kindlakstegemiseks vaatleme kahte vastasmärgilist laetud juhti 1 ja 2 potensiaalidega φ1 ja φ2 ( joonis 1 ).Nende ühendamisel juhiga 3 hakkavad elektronid välja mōjul liikuma juhilt 2 juhile 1. Juhis 3 tekib elektrivool. Laengute ülekandmise tulemusena potensiaalid ühtlustuvad,väljatugevus juhis 3 muutub nulliks ja vool lakkab. Joonis 1. Voolu säilitamiseks oleks vaja erimärgilised laengud jälle üksteisest uuesti eraldada, s.t.hoida
Palun lastel istuda laua äärde. Pakun värvi paberit nad soovivad. Lapsed lastele erinevat värvi pabereid. Panen panevad endale ise värve paletile. laudadele lumikellukesed. Palun lastel Lapsed võtavad lille enda kätte ja 10 panna paletile neid värve, mida nad vaatlevad taime ning panevad selle min soovivad kasutada. Vaatleme veelkord vaasi tagasi. Seejärel hakkavad ühiselt lumikellukese erinevaid osasid - maalima. Mõni laps lisab vars, lehed, õis. Iga laps saab lumikellukeste juurde ka päikese ja lumikellukese enda kätte võtta ja lähemalt pilvi. Mõni laps tegi ka linde. uurida. Palun lastel maalida lumikellukesi. Iga laps sai võimaluse oma tööd
Kompleksarvud · Kui vaatleme ruutvõrrandit x2+1=0 siis selline ruutvõrrand ei ole lahendatav. Kui aga eeldame, et arvu i olemasolu, mille korral i2 =-1 x2=1 x=+- 1. · olgu hulk C kõigi selliste (2*2) ruutmaatriksite hulk, kus iga maatriksi korral tema peadiagonaali elemendid on võrdsed ja kõrvaldiagonaali elemendid on teineteise vastandarvud. · Def1: Kui hulgas on määratud mingisugune tehe ja kui selle hulga mistahes kahe elemendiga sooritatud tehte tulemus osutub uuesti selle sama hulga elemendiks, siis öeldakse, et hulk on vaadeldava tehte suhtes kinnine. · Tuginedes maatriksarvutustele võime väita, et hulgas C kehtivad järgmised omadused: · Hulk C osutub algebralise süsteemi mõttes kommutatiivseks korpuseks. · hulk C osutub ka vektor ruumiks (baasi temas moodustavad 1 ja i). · seega i on kaldsümmeetriline maatriks · Def2: Hulka C, mille elementideks on kõik sellised (2*2) järku ruut...
2) Täpsustatakse alglähendit nõutava täpsusteni. Kõigi iteratsioonimeetodite põhiidee seisneb järgnevas: ülesandele leitakse mingi alglähend x1, mille abil moodustatakse lähendite jada x1; x2; x3; ...; xn; .... . Teatud tingimustel koondub see jada ülesande täpseks lahendiks x*. Iteratsioonimeetodeid on erinevaid, näiteks dihhotoomia meetod, harilik iteratsioonimeetod, Newtoni meetod ja modifitseeritud Newtoni meetod. Järgnevalt vaatleme põhjalikumalt harilikku iteratsioonimeetodit. 2. Harilik iteratsioonimeetod. Hariliku iteratsoonimeetodi rakendamiseks tuleb võrrandi f(x) = 0 teisendada kujule x = g(x), (1) kus x(g) on mingi ühe muutuja funktsioon. Üks võimalus selleks on valida C ≠ 0 ning f(x) = 0 | * C saame Cf(x) = 0, x + Cf(x) = x.
Labortöö nr. 1 Treitera elemendid Lõikeinstrumendi geomeetria all mõistetakse tema lõikeosa elementide (pindade ja lõikeservade) kuju ja omavahelist asendit määravaid geomeetrilisi nurkasid. Ehkki erinevate töötlusviiside jaoks kasutatakse erineva geomeetriaga lõikureid, vaatleme alljärgnevalt lõikeinstrumendi geomeetriaelemente treitera näitel. 1. Määra treitera lõikeosa pinnad ja servad. 1. Põhitasand 2. Esipind 3. Peatagapind 4. Abitagapind 5. Pealõikeserv 6. Abilõikserv 7. teratipp Lõikuri töönurki mõõdetakse lõike-, põhi- ja lõikuvatel tasanditel. Lõiketasand (inclination plane) on lõikepinna puutetasand, mis läbib teriku pealõikeserva. Lõiketasand on alati risti põhitasandiga
Vastus. Püramiidi ruumala avaldub külgserva kaudu üh³. 16 8) Riigieksam 2002(20 p.) Koonuse tippu läbiv tasand lõikab koonuse põhja mööda kõõlu, mille pikkus on võrdne raadiusega. Leia koonuse tekkinud osade ruumalade suhe. 1 D Lahendus. Koonuse ruumala avaldub V r 2 H . 3 Vaatleme esmalt koonuse põhja. Põhjal tekkib võrdkülgne kolmnurk, seega on kesknurk A = 60º ja koonusest eralduv kujund ABCD 60 1 moodustab kogu ruumalast A 360 6 C . B r C
o 1 t=−273,15 C (vt joonis 7). Võttes t=T − , saame võrdusest (1.26) seose V =V 0 T , st konstantsel rõhul on etteantud gaasikoguse ruumala võrdeline tema temperatuuriga. Ülaltoodud seletusest tuleneb ka absoluutne temperatuuri skaala, mis tugineb gaaside paisumisel. Leiame üldisema seose isoprotsesside üldistuseks. Selleks vaatleme protsessi, mis koosneb kahest osast – esimene osa on isotermiline paisumine olekust parameetritega p 1 , V 1 , T 1 olekusse p ' ,V 2 , T 1 ning teine osa on isohooriline protsess – üleminek olekust p ' ,V 2 , T 1 olekusse p 2 , V 2 , T 2 (vt joonist 8). Esimese protsessi kohta kehtib võrdus: p1 V 1 = p ' V 2 , (1.27) p ' p2
rakendustest. Erilist tähelepane pööratakse mitmekihilisele pertseptroni struktuurile ja vea tagasilevi meetodile. Iga peatükki lõpus huvitundjatele pakutakse täiendavat kirjandust, kust saab leida rohkem informatsiooni vaadeldava temaatika kohta. 3 1 Tehisnärvivõrgud (artificial neural networks, ) Tänapäeval üks populaarsemaid mõisteid juhtimisteoorias on Närvivõrk. Vaatleme mis on närvivõrk, millest võrk koosneb, kuidas seda kasutada ja missugused praktilised ülesanded võivad olla lahendatud nende abil. Tehisnärvivõrk on väga lihtsustatud bioloogilise närvivõrgu mudel. Tema tööalgoritmid on ka tulnud bioloogiliste närvivõrkude tööprintsiibist. 1.1 Bioloogiline neuron ja bioloogilised närvivõrgud Inimese aju on väga keeruline ja võimas süsteem. Ta on võimeline mõtlema, mäletama, ja lahendama probleemi
rakendustest. Erilist tähelepane pööratakse mitmekihilisele pertseptroni struktuurile ja vea tagasilevi meetodile. Iga peatükki lõpus huvitundjatele pakutakse täiendavat kirjandust, kust saab leida rohkem informatsiooni vaadeldava temaatika kohta. 3 1 Tehisnärvivõrgud (artificial neural networks, ) Tänapäeval üks populaarsemaid mõisteid juhtimisteoorias on Närvivõrk. Vaatleme mis on närvivõrk, millest võrk koosneb, kuidas seda kasutada ja missugused praktilised ülesanded võivad olla lahendatud nende abil. Tehisnärvivõrk on väga lihtsustatud bioloogilise närvivõrgu mudel. Tema tööalgoritmid on ka tulnud bioloogiliste närvivõrkude tööprintsiibist. 1.1 Bioloogiline neuron ja bioloogilised närvivõrgud Inimese aju on väga keeruline ja võimas süsteem. Ta on võimeline mõtlema, mäletama, ja lahendama probleemi
välja viimist võnkuma. Võnkumist iseloomustavad järgmised suurused. 1. Hälve x süsteemi või keha kaugus tasakaaluasendist . 2. Amplituud A süsteemi maksimaalne hälve. 3. Sagedus ajaühikus sooritatud võngete arv. 4. Periood T ühe täisvõnke sooritamiseks kulunud aeg. 5. Ringsagedus sagedus korrutatud arvuga 2 . 7.2 Sumbuvvõnkumine Vaatleme stabiilses tasakaalus olevat süsteemi, kus tasakaaluasendi poole suunatud jõud on võrdeline hälbega, näit, vedru külge kinnitatud koormus väikeste deformatsioonide korral. Siis oleks tegemist elastsusjõuga Fel = -kx , (7.1) kus x-hälve tasakaaluasendist. Koormus hakkab vabastamisel liikuma tasakaaluasendi poole. Mõjugu süsteemis veel
I.1.Mehhaanika 1.1.Kinemaatika 1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Liikumise kirjeldamine peab toimuma ajas ja ruumis.Ruumis määratakse keha asukoht taustsüsteemi suhtes.Taustsüsteemis kehtib Newtoni 1 seadus.Iga taustsüsteemi,mis liigub inertsiaalse suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt,nimetatakse samuti inertsiaalseks. Üleminek ühest inertsiaalsest süsteemist teisesse: Galillei teisendus: keha koordinaate arvestades,et aeg külgeb mõlemas süsteemis ühtemoodi. x=x'+V0*t x-I süsteem y=y' x'-II süsteem z=z' t=t' Keha kiirus on esimeses süsteemis: V=V'+V0 Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see tähendab,et nad on invariantsed koordinaatide teisenduste suhtes. 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine Keha liikumise tegelik tee on trajektoor. Nihkvektoriks s¯ nimetame keha liikumise trajektoori alg-ja lõpppunkti ühendavat vektorit.Olgu nihe S¯ a...
Kahe muutuja funktsiooni z=f(x,y) määramispiirkonna need punktid, kus funktsioonil on konstantne väärtus c, moodustavad joone, mida nim. nivoojooneks, selle võrrand on f(x,y)=c. Teades nivoojooni, on lihtsam uurida pinna z=f(x,y) iseloomu. 4. Kahe muutuja funktsiooni osamuut ja täismuut. (Definitsioonid + korralik selgitus joonise 1 põhjal). Vaatleme pinna z=f(x,y) ja xy-tasapinnaga paralleelse tasapinna y=const lõikejoont PS. Et y väärtus sellel tasapinnal on konstantne, siis muutub z joonel PS ainult sõltuvalt x muutumisest. Andes sõltumatule muutujale x muudu x, saab z muudu, mida nim. z osamuuduks x järgi ja tähistatakse sümboliga xz (joonisel lõik SS'). xz=f(x+ x,y)-f(x,y)
d. Kaardipakis on 36 kaarti. Tõmmatakse üks kaart. A saadud kaart on ärtu äss B saadud kaart on risti mastist Tõenäosuse mõiste, tõenäosuse arvutamine Tõenäosus sündmuse toimumise võimalikkuse määr (arv, mis iseloomustab sündmuse toimumise võimalikkust). Eristatakse järgmisi tõenäosuse arvutamise võtteid: klassikaline tõenäosus, geomeetriline tõenäosus, statistiline tõenäosus. Vaatleme neid lähemalt. m p(A) = 1. Klassikaline valem: n p - tõenäosus p(A) sündmuse A tõenäosus m sündmuse A jaoks soodsate võimaluste arv antud katses n antud katses kõikvõimalike võimaluste arv Võimatu sündmuse korral p() = 0 Kindla sündmuse korral p() = 1 Juhusliku sündmuse tõenäosus jääb aga 0 ja 1 vahele: 0 p(A) 1 Seos sündmuse ja tema vastandsündmuse tõenäosuste vahel: p(A) + p(A) =1
Täpselt kehtib valem (4.1) ka homogeensete kerakujuliste kehade kohta. Siis tuleb kaugus r mõõta nende kerade masskeskmete vahel. m1 Fg r - Fg m2 Märkus. Vastavalt Newtoni kolmandale seadusele mõjutavad kaks keha teineteist mooduli poolest täpselt võrdsete gravitatsioonijõududega. Vaba langemise kiirendus. Vaatleme taevakeha massiga M ja raadiusega R, mille läheduses paikneb punktmass m. Teeme lihtsustava oletuse, et m << M . m Fg h R M Punktmassi kaugus taevakeha pinnast on h. Vastavalt valemile (4.1) mõjub talle gravitatsioonijõud GMm Fg = (4.2)
+ Päratud integraalid katkevatest funktsioonidest: Vaatleme juhtu, kui funktsioon on katkev. Kui f-l on katkevuspunktid lõigul [a, b], siis selle funktsiooni integraalsumma ei tarvitse omada lõplikku piirväärtust, seega ei eksisteeri viimasel juhul ka määratud integraali . Siiski on katkevat funktsiooni teatud juhtudel võimalik integreerida päratu integraali mõttes. Vaatleme kahte erijuhtu: 1. Olgu funktsioon f pidev poollõigul [a, b) ja olgu b selle funktsiooni katkevuspunkt. Siis on f pidev kõigil lõikudel [a, c], kus c on a ja b vahel, st c (a, b). Järelikult eksisteerib määratud integraal iga c (a,b) korral. Selleks, et saada integraalist integraali tuleb meil lähendada arvuga c arvu b. Kuna c paikneb vahemikus (a,b), on tegemist vasakpoolse piirväärtusega. Seega defineeritakse päratu integraal
% on ks sajandik tervest, siis ilmselt k% on k sajandikku tervest. Nide 1. Leiame 67% 420-st. Eelneva phjal tuleb leida korrutis Nide 2. Lattu veeti sgisel 420 tonni kartuleid ja neist oli kevadeks mdanenud 33%. lejnud kartulid nnetus omanikul maha ma. Mitu kilogrammi kartuleid mdi? Kui kartulitest mdanes 33%, siis mgiks klbulikke oli jrelikult 100% - 33% = 67%. Seega leiame 67% 420-st. See on aga juba eelmises lesandes vlja arvutatud. Seega oli mgiklbulikke kartuleid 281,4 tonni. Terve leidmisel osa jrgi pannakse andmed tihtipeale kirja vrde kujul (saab ka teisiti). Nide 3. Leiame arvu, millest 34% on 77. Kui 34% on 77, siis 100% on x, seega Nide 4. On teada, et 34% mingist arvust x on 68. Leia 71% sellest arvust. Selle lesande lahendamisel polegi tarvis teada, kui suur x on, sest lesande saame lahendada jllegi vrde abil. 34% ...
võrrand F(x, y) = 0 , kus F on mingi x ja y sisaldav avaldis. Näiteks - sin y + y = 0. Kui me asendame muutuja y funktsiooni f(x) ilmutatud avaldisega võrrandis (1.4), siis muutub see võrrand samasuseks F(x, f(x)) 0. Seda on illustreeritud allpool toodud näites. Ilmutamata kujul antud funktsiooni ilmutamiseks tuleb lahendada võrrand (1.4) muutuja y suhtes. Kui sellel võrrandil on mitu lahendit, siis defineerib ta mitu funktsiooni. Näide. Vaatleme võrrandit + = 1 . (1.5) Kui me lahendame selle võrrandi y suhtes, saame kaks funktsiooni: y = - ja y= . Seega määrab võrrand (1.5) ilmutamata kujul kaks erinevat funktsiooni. Asendades kas y = - või y= võrrandisse (1.5), saame võrduse + = 1, mis peale lihtsustamist muutub samasuseks 0 0. Parameetriliselt antud joone mõiste. Olgu lõigul [T1, T2] antud kaks funktsiooni x = (t) ja y = (t)
Selliseis ühendeid, milles karbonüülrühm on seotus mingi polaarse rühmaga, mis pole hüdroksüülrühm, nimetatakse karboksüülhappe funktsionaalderi- vaatideks. Nimetus vihjab sellele, et neid võiks vaadelda kui karboksüül- happe asendussaadusi. Lisaks karboksüülhappe funktsionaalderivaatidele on veel karboksüülhappe asendusderivaate ehk asendatud karboksüülhappeid. Karboksüülhappe funktsionaalderivaatidest on tähtsamad estrid ja amiidid. Keemilised omadused Vaatleme estrirühmas laendute jaotust: Näeme, et karbonüülrühma süsinikul, nii nagu karboksüülrühmaski, on elektrofiilsustsenter, mida võivad rünnata nukleofiilid. Reageerimine leelistega Lisame estrile lahust. Hüdroksiidioon kui tugev nukleofiil ründab elektrofiilsustsentrit: Toimub nukleofiilne asendus: hüdroksiidioon on ründav osake ja alkoksiidioon moodustub lahkuvast rühmast. Kuna hüdroksiidioon ja alkoksiidioon on lähedase tugevusega nukleofiilid, peaksime kirjutama
Kehade vastastikmõju korral võib ühe keha impulss osaliselt või täielikult üle kanduda teisele kehale. Kui kehade süsteemile ei mõju välisjõudusid, nimetatakse sellist süsteemi suletud süsteemiks. Suletud süsteemis jääb kõigi süsteemi kuuluvate kehade impulsside vektorsumma (geomeetriline summa) jäävaks sellesse süsteemi kuuluvate kehade mis tahes omavahelise vastastikmõju korral. Seda fundamentaalset loodusseadust nimetatakse impulsi jäävuse seaduseks. Seadus järeldub Newtoni teisest ja kolmandast seadusest. Vaatleme kahte suletud süsteemi kuuluvat vastastikmõjus olevat keha. Nende kehade vahelisi jõudusid tähistame ja . Newtoni kolmanda seaduse järgi . Kui kehade vastastikmõju aeg on t, siis on jõuimpulsid arvväärtuselt võrdsed ning suunalt vastupidised: . Rakendame nendele kehadele Newtoni teist seadust: ; , kus j...
Sulamissoojuseks nim massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka. Aurustumissoojuseks nim soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks. Sulamine ja tahkumine Sulamine on faasisiire, milles tahkis läheb üle tahkest faasist vedelasse. Siirdesoojus on sulamissoojus. S.o soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga tahkise sulatamiseks sulamistemperatuuril. Sümbol: Valem: m Vaatleme molekulaarjõudude sõltuvust osakestevahelisest kaugusest r sulamisel kahe molekuli abil. Sulamise protsessis ei muutu temperatuur, järelikult ei muutu osakest kineetiline energia. Küll aga sulamiseks antakse tahkisele soojushulk m , mis läheb osakeste potensiaalse energia suurendamiseks, sest kui osakesed on aines enne sulamist väga lähedal teineteisele, valitsevad nende vahel maksimaalsed tõukejõud. Soojushulga arvel
Jüri Gümnaasium SÜSINIK Referaat Koostaja : Keit Putrolainen Jüri 2010 Süsiniku levik looduses Süsinik (C) on keemiliste elementide perioodilisustabelis IVA rühma 2. perioodi esimene element. Süsinik on mittemetalliline element. Kõik tema lähemad naabrid tabelis boor (B), räni (Si) ja lämmastik (N) on samuti mittemetallilised. Süsiniku aatomnumber on 6 ja aatommass 12. Kuna süsinik on tabelis perioodi keskel, ei moodusta ta positiivse laenguga ioone ega negatiivse laenguga ioone. Süsinik võib loovutada 4 elektroni või võtta juurde 4 elektroni. Sellepärast moodustab ta teiste aatomitega peamiselt kovalentseid sidemeid. Iga sidememoodustab elektronipaar, milles üks elektron pärineb süsiniku aatomilt ja üks mõnelt teiselt aatomilt, näiteks vesinikult. Süsinik on looduses üsna laialt levinud element maakoores massi järgi 13. kohal. Teda esineb nii ehedalt kui ka ühendites. Süsinikku ja tema ühen...
valmis seda tööd tegema, seepärast tuleb neid treenida ja arendada. 3. Kolmas kohustus on võrrelda töö arengut püstitatud eesmärkidega. Nendes lõikudes, milles tekivad erinevused, tuleb alati küsida, miks need on tekkinud ja kas neid olnuks võimalik vältida. 4. Neljas ülesanne on positiivse ja konstruktiivse miljoo loomine. Tuleb tekitada olukord, et inimesed tahaksid olla organisatsiooni osa ja et organisatsiooni sihid oleksid nende sihid. Alluva roll Nüüd vaatleme rolliootusi peamiselt juhi kui vastandrolli täitja seisukohalt. Alluva rollis oodatakse inimeselt talle pandud kohustuste täitmist. Iga töötaja tegevus moodustab osa kogu organisatsiooni tegevusest. Korrektses töökorralduses jagatakse ülesanded nii, et kõik tegevuse osad oleksid esindatud ja et üksikute liikmete kohustused kattuksid minimaalselt. Alluva rollikujutluses tuleb arvestada mõlemapoolsete, nii juhi kui alluva vajaduste, soovide ja võimalustega. Rollikujutlust
Vasakul on viimne kohtupäev, mida harilikult kujutatakse ainult avalikult ligipääsetavates kohtades. Lisaks on keskportaalil kujutatud lugusid Reimsi piiskoppidest, mis esialgsel vaatlusel evivad vaid kohalikku tähtsust. Kuigi keskpostide abil eraldatud sissepääsud ei ulatu kõrgemale kui kiriku soklismsid, ulatuvad fassaadi tümpanonid sedavõrd kõrgele, et varjavad tegelikult ära aknad kuni päris lantsettide tippudeni välja. Portaalide ülesanne saab selgemaks, kui me vaatleme neid arhitektuurilises ja temaatilises kontekstis. Maakera käes hoidvat viimsepäeva portaali keskpostil asetsevat Kristust saadavad palestikes apostlid, samal ajal kui keskportaali keskpostil olevat paavsti figuuri ümbritsevad kaks Reimsi kõige tähtsamat piiskoppi, Püha Nikasius ja Püha Remigius. Seega tõmmatakse nähtav paralleel apostlite toode ja piidkoppide tegude vahele: apostlid jätkasid Issanda tööd, täites tema käske
tähtsusest. Võib julgelt väita, et 20. sajandi lävel oli teadlik ja eesmärgikindel looduskaitse oma koha Eestis leidnud. Uudsed, Lääne-Euroopast pärinevad klassikalised looduskaitseideed võeti omaks eeskätt baltisaksa kultuuriringkondade loodusteadusliku tegevuse mõjul. Maarahvani jõudsid loodushoiuideed ka kirjasõna kaudu, näiteks O. W. Masingu, F. R. Kreutzwaldi, J. W. Jannseni ja C. R. Jakobsoni vahendusel. Järgnevalt vaatleme, kuidas on looduskaitse mõiste ja ideed, s.h. rõhuasetused, eesmärgid, meetmed ning institutsioonid möödunud sajandi jooksul teisenenud. On väga oluline säilitada kohapeal tekkinud huvi ja initsiatiiv loodushariduse vallas tegutseda, kuid samas on nii inimeste tööaja kui ressursside paremaksjaotamiseks oluline loodushariduse tugikeskuste vahel tekitada teatud koordineeritus. Viimane tähendaks teatavat optimeerimist ja koostööd nii käsitlevate
xxxxxxx Füüsika 1 Kodutöö ülesanded Õppeaines: Füüsika 1 Trantsporditeaduskond Õpperühm: xxxxx Juhendaja : Peeter Otsnik Tallinn 2014 Füüsika 1 Ül. 1 Antud x = 10 – 2t + t3 t=2s r=4m Leida a(kogu) = ? Lahendus: a(n) = v2 / r v = x(t)’ v(x) = (10 – 2t + t3)’ = -2 + 3t2 v(t=2)= 1-2 + 2*22 = 10 m/s a(n) = 102 / 4 = 25 m/s2 a(t) = (v)’ a(t)= (-2 + 3t2)’ = 6t a(t=2) = 6*2 = 12 m/s2 a(kogu)2 = a(n)2 + a(t)2 = 252 + 122 = 769 a(kogu) = 27,7 m/s2 Vastus. Kogukiirendus ajamomendil t = 2 s on 27,7 m/s2. Ül. 2 Antud y0 = 2 m x0 = 7 m Leida v(alg) = ? v(lõp) = ? Lahendus: Leiame aja t Vaatleme vertikaalliikumist v0 = 0 m/s v(lõp) = ... y0 = 2 m g = a = 9.8 m/s2 y0 = v0t + at2/2 gt2/2 = 2 t2 = 4 / 9,8 t = 0,64 s v = v0 + at v(vert) = 0 + 9,8 * 0,64 = 6,2 m/s Vaateleme horisontaalliikumist v = s/t v(hori) = 7m / 0,64s = 10,9m/s v(lõp)2 = v(vert)2 ...
looduslapselikust loomusest. Loodusjõudude karm käsi kohtleb neid tihti rängalt, mõnikor dtuleb allagi vanduda-asjaolu, mis teadmiste nappuse kõrval aitab seletada ebausupuhanguid ja hirmusegaseid elamusi. Loodusinimestele tunnuslik elumõistmine ja fantaasia väljendub ka lüüriliste muinasjuttude ning legendide harrastamises, mille peamiseks esitajaks on sõnaosav Aapo. Nagu toonitatud, on vennaskonna näol tegemist-paljudele ühisjoontele vaatamata-seitsme isikupärase karakteriga. Vaatleme neist lähemalt vanimat ja noorimat- Juhanit ja Eerot. Juhani on loomult taltsutamatu, äkiline ja põikpäine. Me näeme seda keevalist vanemvenda, keda Lauri nudipeaga sõnniks nimetad, alatasa ühest meeleoluäärmusest teise langevat. Kuid ägedaimgi sööt taltub kiiresti, andes maad härdale meeleliigutusele. Su läve, su pühkmehunnikut tahaksin nüüd suudelda, hüüab Juhani kodutalu mahajättes. Juhanitr pole õnnistatud lahtise peaga, aabits nõuab talt pööraseid pingutusi
Endistest aegadest on säilinud komme ulatada tervituseks käsi, tervitada noogutades või kummardades ning paljastada pea; lõunapoolsetel rahvas-tel on alles ka põsesuudluse tava. Teatud olukorras on sobiv ka käesuudlemine. Kuna enamasti on tervitamine esimene ja viimane otsene füüsiline kontakt kahe inimese kohtumisel, kannab see formaalne zest üsna palju informatsiooni ning mõjutab otseselt või kaudselt üheinimese suhtumist teistesse. Seetõttu vaatleme seni üldtunnustatud arusaamu tervitamisest veidi lähemalt. Kättpidi tervitades, noogutades või kummardades vaadatakse teineteisele alati silma. Näoilme peaks olema lahke ja sõbralik. Mees tervitab kerge kummardusega, naine peanoogutusega. Väga noored inimesed teevad tervitamisel vanemate inimeste ees sügava kummarduse. Peamised reeglid tervitamisel Tervitamine on esimene kontakt vestluskaaslasega. Silmside ja kehaline kontakt. · Esimesena tervitab ruumi siseneja.
põles igaveses otsimistules. Petersoni vaim mõõtis kõiki igaveste probleemide teede sügavusi, ent selgele ja läbimõeldud ilmavaatele ei suutnud ta veel tulla. Lõplik süntees ja konsekventne konstruktsioon ei olnud ta tugev külg, küll oskas ta aga elu, kultuuri ja maailma suuri küsimusi omapäraselt püstitada, rõhutada ja analüüsimisse süüvida. Kui me Petersoni töid lihtkõnes ja luules vaatleme, tutvume tema elulooga, siis näeme, et teda kõige enam on huvitanud küsimused inimese elu tähtsusest ja õigeksmõistmisest, elu eesmärgist, individuaalse ,,mina" saatusest, absoluutseist eetilisist normidest, maailma algpõhjusest jne. Maailma algpõhjuse, ürgelementide, esipotentsiaali küsimus on elavalt Petersoni mõistust vallanud. Kristus ei olnud Petersoni arvates mitte inimene-jumal, vaid ainult inimene, kuigi
kontrollstruktuurid (continue, break, jt.) ja laused (if...else, switch, while, do...while, for, jt). Kliendipoolne JavaScript ja serveripoolne JavaScript kasutavad samu tuum- JavaScript'i programmeerimiskeele põhielemente. Joonisel 1 on näha millistest JavaScript'i keele osadest koosneb kliendipoolne ja serveripoolne JavaScript. Joonis 1. JavaScript'i keele osad. Kliendipoolne JavaScript'i programm kirjutatakse HTML dokumeti (kuidas programmi HTML dokumenti kirjutada vaatleme hiljem). Interpretaator, mis kliendipoolset skripti tõlgendab e. interpreteerib asub veebibrauseris. Kui brauser (või klient) nõuab lehekülje avamist, mille HTML dokument sisaldab kliendipoolset JavaScript'i programmi, saadab server nõutava lehekülje sisu. Kliendile edastatakse HTML'i tulemus, mille kuvamist brauseriaknasse alustakse dokumendi algusest ning dokumendis sisalduvad JavaScript'i programmid interpreteeritakse selles järjekorras nagu nad HTML dokumendis esinevad
uhi hulk ja ruum X ise on iga hulgal X antud topoloogia suhtes lahtised hulgad. 1.1 Topoloogilise ruumi definitsioon 7 N¨aide 1.1 Igal hulgal X saab vaadelda topoloogiat T1 = {∅, X}, mis koosneb vaid t¨uhjast hulgast ∅ ja hulgast X, ning topoloogiat T2 = P(X), mis koosneb hulga X k˜oigist alamhulkadest. Topoloogiat T2 nimetatakse diskreetseks topoloogiaks hulgal X. N¨ aide 1.2 Vaatleme k˜oigi reaalarvude hulga R alamhul- kade hulka T ⊂ P(R), mis koosneb t¨ uhjast hulgast ∅ ja k˜oigist sellistest mittet¨ uhjadest hulkadest A ⊂ R, mis rahuldavad omadust: iga x ∈ A jaoks leidub lahtine vahemik ]a; b[⊂ A nii, et x ∈]a; b[. Saadud hulk T rahuldab topoloogiale esi- tatavaid n˜oudeid 10 − 30 . N˜ouete 10 ja 20 t¨aidetus on ilmne. N˜oude 30 t¨aidetus tuleneb aga j¨argnevast arutelust. Olgu A1 , . . . , An ∈ T ja A = ∩ni=1 Ai
Charles'i seadusest saab määrata temperatuuri, mille puhul ideaalse gaasi rõhk muutub nulliks: 1 t=- = - 273o C (3) Täpsemad määrangud annavad väärtuseks -273.16o C. See on teoreetiliselt madalaim võimalik temperatuur, mida nime-tatakse absoluutseks nullpunktiks . Sellest punktist algavat temperatuuriskaalat nimetatakse absoluutseks ning mõõt- ühikuks on kelvin (K). Olekuvõrrand Me vaatleme gaasi üksikutest molekulidest koosneva süstee-mina. See süsteem on tasakaalus, kui süsteemi parameetrid jäävad muutumatuks. Tasakaalustatud olekus on gaasi kõiki- de osade rõhud ja temperatuurid võrdsed. Gaasi kolme oleku-parameetrit ning gaasi kogust omavahel siduvat võrrandit nimetatakse gaasi olekuvõrrandiks, mis oma üldkujul kan- nab Clapeyron - Mendelejevi võrrandi nime: m p V= R T = R T , (4) µ kus m - gaasi mass;
1. Kahekordne integraal: põhjalik selgitus (vastava piirkonna jaotus, integraalsumma definitsioon jne). Vaatleme xy-tasandil joonega L piiratud kinnist piirkonda D. Olgu antud pidev funktsioon z=f(x,y). Jaotame piirkonna D mingite joontega n osaks: s1, s2, s3,..., sn, mida nim. osapiirkondadeks. Uute sümbolite kasutuselevõtmise vältimiseks mõistame s1,... ,sn all mitte ainult vastavaid osapiirkondi, vaid ka nende pindasid. Võtame igas osapiirkonnas s1 (selle sees või rajajoonel) mingi punkti P1, saades nii n punkti: P1, P2, P3,..., Pn.
Loeng 2. Sisemajanduslik kogutoodang Loengu temaatika 1 Sisemajandusliku 1. Si j d lik koguprodukti k d kti (SKP) mõiste õi t 2. Tegelik ja potentsiaalne SKP 3. SKP komponendid 4 Reaalne ja nominaalne SKP 4. 5. Töötuse probleemid 6. SKP arvutamine Eestis 2 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Definitsioon Sisemajanduslik kogutoodang on etteantud aja, tavaliselt aasta, jooksul toodetud lõpptarbimise kaupade ja teenuste turuväärtus. Sisemajanduslik kogutoodang (SKP) ... ... on ühelt poolt ... on teisest küljest aga ka töötajate ja toodangu mõõt ettevõtjate sissetuleku mõõt, kuna töötajatele makstavad kt d palgad l d olenevad ...
Seminar 3 Makroökonoomilised mudelid 1. Milline väide varude reguleerimise seisukohalt on õige: a) varu taskut ei koorma; vale, vahel koormab, nii et vähe pole b) varude ja müügi madal või langev suhe on majanduslanguse tundemärk; vale l c) varude ja müügi madal või langev suhe on majanduskasvu t d ä k õige tundemärk; d) varude ja müügi kõrge või tõusev suhe on majanduskasvu tundemärk; d k vale e) varude ja müügi kõrge või tõusev suhe on majanduslanguse tundemärk õige 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz C C = Qd C = 100+0,8Qd c = 0,8 08 500 C0=100 450 500 ...
(Noormets 1999: 11) 3. Jõuharjutustest saadav spetsiifiline kasu Peamine jõuharjutuste efekt on lihaste jõu ja ümbermõõdu suurendamine. Kuid jõutreening mõjutab ka luid, sidemeid, kõõluseid ja südameveresoonkonda. Regulaarne jõuharjutuste sooritamine aitab ära hoida mitmesuguste vigastuste teket ja haigusi. Lisaks lihasjõule, lihasmassile, lihasvastupidavusele ja südameveresoonkonnale on jõuharjutustest kasu ka teistele teguritele, mida järgnevalt vaatleme. Liigeste liikuvus. On väidetud, et jõuharjutused vähendavad liigeste liikuvust, kuid paljud uurimused näitavad hoopis vastupidist. Õigesti sooritatud jõuharjutused suurendavad nii lihaste jõudu kui liigeste liikuvust, see on saavutatav sobiva treeninguga. Kehakoostis. Kehakoostis näitab keha rasvkoe ja lihaskoe suhtelist kogust. Üldjuhul arvatakse, et meestel ei tohiks rohkem kui 15 protsenti ja naistel rohkem kui 25 protsenti keharasva.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
