Ta jääks väga paljust ilma, kuid see ei oleks võrreldav sellega, mida ta südames tundis. Ta ei suudaks kunagi enam täisväärilist elu elada, mitte kunagi. Ta edasine elu oleks olnud ainult üks kannatuste ja pisarate rada, ilma rõõmu ja naeruta. Sellisel elul ei oleks mõtet. Ta hakkas hüppama. Ta ei hoolinud sellest, mida teised siis tunneksid, sest temal oleks parem kasutada varuväljapääsuna enesetappu.See oleks olnud kõige kergem tee. Ta vaatas viimast korda tagasi, justkui hüvastijätkuks viipas käega. Selline oligi siis lõpp. Kõik paremad ja halvemad asjad jooksid tüdruku silme eest läbi. Nüüd, kohe, on see läbi, nüüd ja kohe... Ta sulges silmad ja... Viimasel hetkel tuli tal silme ette poisi naeratav kuju. Naeratus, millega poiss alati tüdruku otsa vaatas, kui ta teadis, et tal on õigus. See oli nii tõeline ja päris, nii reaalne. Tüdruk sirutas käe, kuid poiss haihtus õhku
IX (111-122) Hommikueine ajal tuli Basil, soovides Doriani lohutada armsama surmas. D palus sellest ja juurdlusest mitte rääkida. D ütles B-le, et ei saa kunagi modelliks ning ei andnud portreed näituse naelaks. X (122-131) Dorian soovis saada koolitoa võtit ja raamimeistri juurest mehi. Ta saatis teenri kirjaga ära ning raamimeistri abiga toimetas portree koolituppa ja lukustas ukse. Oma tuppa jõudes hakkas Henry kirja lugema. XI (131-150) Aastate jooksul ei vähenenud Doriani ilu, ta vaatas oma vananemist portreelt ning luges raamatuid, mis olid tema elu moodi, pidas kokkusaamisi valitud inimestega. Kui Grayst kuulujutte räägiti ja G sisse astus, ei usutud jutte kohe mitte. G oli hästi uudishimulik ja teadusjanuline, proovis uske, liikumisi (lk 136), lõhnu, huvitus veidrast musikast, instrumentidest ( lk 138), pärlitest (lk 139), tikanditest (lk 141-2), vaimulike riietusest (lk 142- 3). Gray kartis portreest eemal olla, ei teinud kuulujuttudest välja ja vaatas esivanemate
MÄLESTUSED MINU EMA,TÄDI JA MINU KOOLIAJAST Minu ema tore mälestus oli see,kui igal kevadel veerandi lõpus toimusid klassiekskursioonid.Talle meeldis väga,et saab mööda Eestimaad ringi sõita.Kõige toredam reis,mis emal meelde jäänud on väike reis Karujärve äärde.Tol korral käisid nad ka ujumas.Minu ema polnud aga liiga hea ujuja,seega vaatas ta meeleldi kalda peal,kuidas teised ujuvad.Kuid poistele ju meeldib natuke kiusata tüdrukuid,hakkasid nad veega tüdrukuid pritsima. Kõik tüdrukud kiljusid, sest keegi ei tahtnud,et nende riided märjaks saaks.See oli üks tore mälestus,mis minu emale meelde oma koolipõlvest on jäänud.
eani tingimusel, et ta ei saa kunagi ennast tundma. · Nümf Echo armus Narkissosesse. (Hera karistas Echot kõnevõime röövimisega ning Echo pidi kordama iga viimast sõna mida kuulis). · Aphrodite pani Narkissosele needuse, mille järgi see iseendasse armus. Narkissose surmNarkissos suri omaenese käe läbi.Tema hingepiin oli nii suur, kuna see noormees, keda ta nii väga armastas(tema ise) ja keda ta iga päev tiigi peegelpildist vaatas, ei saanud tema tunnetele vastata.Sellepärast torkas ta endale tera südamesse. (Aphrodite muutis Narkissose lilleks).
Ärijuht jooksis minema. Isa hakkas Gregorit tuppa tagasi ajama, kuid Gregor jäi ukse vahele kinni. Isa virutas ta tuppa, nii et Gregor üleni veriseks sai. II Gregor toibus minestusest. Ta kobas tundlatega enda ümber. Õde oli talle piima koos saiatükkidega jätnud. Gregor üllatus, kui mõistis, et talle enam varem maitsenud piim ei meeldinud. Õde sai sellest aru ja hakkas Gregorile riknenud toitu tooma. Et mitte Gretet ehmatada, peitis Gregor end diivani all. Pere vaatas üle oma rahalised seisud. Viis aastat juba töötu olnud isa leidis, et astmahaige ema ning kõigest 17. aastane Grete ei saaks tööle minna. Nii hakkas isa ise pangas tööle. Varem oli Gregor kogu pere kulud katnud. Gregor oli end poesellist proovireisijaks üles töötanud. Kuna õde mängis viiulit, siis tahtis ta õe jõuludel konservatooriumisse saata ning selle kulud ise maksta. Teenijatüdruk oli peale Gregori nägemist lahkunud ning selle asemele võeti uus 16. aastane köögitüdruk
ss x ss = 100% homosügootsed retsessiivid kuidas määrata, kas dominantse fenotüübiga isend on homo- või heterosügootne? tagasiristamisega: Tuleb alati ristata homosügootse retsessiiviga: SS x ss = 4/4 dominantse fenotüübiga Ss x ss = ½ dominantsed + ½ retsessiivsed kaasaegne sõnastus lahknemis printsiibile: gameetide küpsemisel geenid lookuses lahknevad ja kumbki neist paigutub ühte gameeti mendeli katsed 2 tunnuse ülekandumises (dihübriidne ristamine): · mendel vaatas kahe erineva tunnuspaari ülekandumist (seemne kuju- sile, kortsuline; seemne värv- kollane, roheline) · kui alleelid jaotuvad üksteisest sõltumata, on teises põlvkonnas võimalik neli erinevat fenotüüp (2n) suhtega 9:3:3:1 See on mendeli sõltumatu jaotumise printsiip: erinevaid tunnuseid määravad alleelid lahknevad üksteises sõltumata polümorfne tunnus- tunnus, mis esineb populatsioonis rohkema kui 1%-lise sagedusega
saanud. Ühel päeval kõndis Jaanus lossist mööda ja oli kuulnud, et lossihärra oli surma saanud. Uus lossihärra oli Oodo. Maanus oli tulnud öösel Jaanuse juurde peitu kuna ta kartis, sest teda oli lossis karistatud. Päeval tuldi teda otsima, esimesena tulid teda otsima metsa Tambeti talust. Tegelikult oligi Maanus seal. Jaanus ütles talle ruttu, et ta peitu läheks lakka. Tambet läks õue esimesena ja ta sai kõva hoobi Oodolt, et Tambet langes maha ja oli võimetu. Ta vaatas kuidas Jaanus võitles rüütlitega ja Jaanust aitasid sulased, kes järjest surma said. Lõpuks põgenes Jaanus sisse, kõik mõtlesid, et ta on nüüd lõksus ja pistsid Tambeti talu põlema. Keegi ei mõelnud, et ka talus võib salakäikusid olla nagu lossiski. Korraga oli kuulda lakkas karjuvat Maanust. Ja siis varises katus kokku ja Maanus jäi tulle. Rüütlid võtsid Tambeti kaasa ja viisid lossi. Oli möödunud talv,
Siis kängitses ta jalad ja tõmbas musta, maani ulatuva kuue selga. Kui ta kingapandlaid sidus, tuli tal kõva läkastus. Ta ohkas, võttis paela ümmarguste mustade helmestega ja hakkas neid näppude vahel veeretama, ise tasakesi huuli liigutades. Popi oma asemel valvas ta toimetusi ruskete, niiskete silmadega. Ta tundis nende helmeste lõhna. Neis oli midagi imalkanget ja nad ei meeldinud talle. Isanda nägu oli siis ikka igav ja kurb, kui ta helmeid veeretas. Isand jäi vait ja vaatas liikumata küünla leeki. Ta lumivalge pea oli ette kummardunud ja värisevad sõrmed veel koos. Küünla taht põles pikaks, hakkas suitsema, kuid Isand ei pannud seda tähele. Ta oli viimasel ajal üldse imelik. Ta tuli hilja öösi koju, istus küünla juures, murdis leiba, kuid unustas söömata, pidas palukest käes ja rääkis iseenesega. Öösiti kuulis Popi Isandat läbi une raskelt ohkavat. Siis tõusis ta ja lähenes Isandale. Ta liputas hända, lakkus Isanda käsi ja katsus
Siis kängitses ta jalad ja tõmbas musta, maani ulatuva kuue selga. Kui ta kingapandlaid sidus, tuli tal kõva läkastus. Ta ohkas, võttis paela ümmarguste mustade helmestega ja hakkas neid näppude vahel veeretama, ise tasakesi huuli liigutades. Popi oma asemel valvas ta toimetusi ruskete, niiskete silmadega. Ta tundis nende helmeste lõhna. Neis oli midagi imalkanget ja nad ei meeldinud talle. Isanda nägu oli siis ikka igav ja kurb, kui ta helmeid veeretas. Isand jäi vait ja vaatas liikumata küünla leeki. Ta lumivalge pea oli ette kummardunud ja värisevad sõrmed veel koos. Küünla taht põles pikaks, hakkas suitsema, kuid Isand ei pannud seda tähele. Ta oli viimasel ajal üldse imelik. Ta tuli hilja öösi koju, istus küünla juures, murdis leiba, kuid unustas söömata, pidas palukest käes ja rääkis iseenesega. Öösiti kuulis Popi Isandat läbi une raskelt ohkavat. Siis tõusis ta ja lähenes Isandale. Ta liputas
Kalevipoeg hüppas järele, aga piigat ei leidnud. Saaretaat ja tema naine leidsid merest noore tamme, kotkamuna, raudkübara, kala ja hõbekausikese. Tamm kasvas nii suureks, et hakkas päikest varjutama. Munast ilmale tulnud kotka tiiva all oli väike kirvega mehike. See raius puu maha. Puust sai sild Viru ja Soome ranna vahel. IV Kalevipoeg Soomes. võimas käsi lõhkus laineid ja kange mees ujus väsimatult Soome poole. Kui ta kaldale jõudis istus ta kivi peale ja vaatas enda ümber, aga ei ühtegi hingelist. Ta hakkas Tuule targa talu poole minema. Kalevipoeg vaatas üle õue värava ja nägi seal Tuuslarit maas magamas. Kalevipoeg läks tammikusse, võttis ühe tamme ja tegi sellest endale nuia ning läks Tuuslarile kallale. Tuuslaril polnud enam kuhugi minna ja hakkas vastu ., viskas udusuled õhku ja puhus need õhku keerlema ning hakkas salasõnu sosistama. Sulgedest muutusid sõdalased, kes läksid Kalevipojale kallale, aga Kalevipoeg võitis
Loss, kus on ilus veranda ning lillerikas aed, uksed aknad avatud iga päev. Kuna merineitsi oli pirtsakas ning ka see temale ei sobinud tuli tal ema tahtmist mööda siiski sinna kolida, sest üks väärikas õukond ei saa ju ometi mitu aastat ühes ja samas residentsis elada. Printsessil tuligi kolida teise lossi elama. Tema igapäeva elu oli päris igav võrreldes sellega, mis oleks võinud olla. Hommikul tõusis ta oma sulgpehmest voodist ning iga õhtu vaatas ta enda rõdult taevasse, kus ta märkas säravaid ja värvirikkaid tulekesi. Aga ta ei teadnud, mis need kül olla võivad. Elisabethi ema oli väga kuri ning ei lubanud teda õhtuti välja ballile minna, mis toimusid kuningalossis kuningapojaga. Kuningas kuulutas välja võistluse, kes tantsib minu pojaga kõige paremini saab printsi endale. Merineitsi mattis selle mõtte otsejoones maha, sest esiteks tema emale ei meeldiks see ja teiseks ta ei oskaks üldse tantsidagi
Kui hommik kätte jõudis, proovis Karina uuesti Pärdiga rääkida. Pärt tõusis istukile ja rääkis talle kõik mis juhtus otsast lõpuni ära, siis tahtsid mõlemad juba süüa, aga majas polnud midagi, ja nii pidi Karina minema keldrisse, et äkki on seal mingit süüa, kui sealt leidis ta ainult ühe koti, mis oli täpselt samasugune nagu see mis temal kadunud oli,kuid kui Karina sinna sisse vaatas leidis ta sealt hunniku raha. Ta mõtles, et mida ta sellega nüüd teeb, ja ta viis selle sinna tagasi ilma, et ta sellest kellelegi teatand oleks. Järsku nägi Karina mingit musta autot, ta jooksis ruttu majja tagasi ja vaatas siis köögiaknast, et kes sealt välja astub, see oli Marius. Nad hakkasid ära minema aga Pärt ei tahtnud autosse istuda, ta ehmatas autot nähes ja jooksis nii kiiresti kui suutis. Nad läksid Mariuse juurde. Kus juhtus igasugu imelikke asju.
taevakehi , kui äkki ta hüüab ,et Lohuots jutustagu , millest ta just oli rääkinud. Kuid Lohuots ei kuulanud, nad olid poistega rääkinud , kuidas tunniandja oli tänaval kukkunud ja räägiti ka Lohuotsa uuest noast. Lohuots muidugi ei teadnud , millest Kalning oli rääkinud ja jäi peale tunde. Samuti panid Lohuots nurka seisma otse akna äärde, kust ta pidi kuulama , kuidas esimesest pingist keegi tahvli juures tunniandja juttu ette vuristas. Lohuots ei kuulanud ka seegi kord, kuna ta vaatas aknast välja ja ta mõtted läksid uitama. Seal seistes vaatas ta üle ka mis ta taskutes leidus ja mõtles kevadele. Kui tunnid lõpevad jääb Lohuots sinna ta loeb mõne minuti hoolikalt, kuid taas lähevad ta mõtted uitama ja ta kuuleb , kuidas teises ruumis põrandat pühitakse ja kuidas väljas vanker mööda põriseb. Järgnevalt hakkab teda nälg vaevama ta näeb aknast kuidas turul saia müüakse. Ta proovib uuesti lugeda , kuid tähed tantsivad ühes summas
kaitsma. Ta ei teadnud küll, kes on Huhuu, kuid tema tundus Popile samuti halb, sest miks muidu Isand teda puuris hoidis. Ta ei mäletanud küll palju, kuid ta mõtles minevikule ning unista. Popil oli kõht tühi ning ta otsis süüa, käies köögis ja teistes tubades uudistamas ning Isandat oodates. Samuti oli juba Huhuu rahutu ja käis puuris edasi-tagasi, vahel salatilehte närides. Popi vaatas teda ja jõudis järeldusele, et ta on seda väärt, et ta peab puuris olema. Ta näris näljast lihata konti. Korraga läks päike pilve taha. Huhuu liikus ikka edasi-tagasi ja raputas puuri pulki, siis aga raksatas puuri uksepeel. Huhuu ehmus küll veidi, kuid siis läks ta puurist välja. Huhuu uuris tuba ja narmastega vaipa ning hakkas toitu otsima. Sõi köögis porgandit ning lõi juurviljakorvi laiali ning veeretas maas kõrvitsat. Teisteski tubades ringi liikudes lõi Huhuu kõik laiali
tundnud oma isa. Mõlemad minu vanavanemad olid juba aastaid surnud ning minu ema armastas oma tööd ja olemist oma alluvatega minust rohkem. Mul polnud ühtegi tõelist sõbrannat, sest sisimas ei kannatanud ma nende lömitamist. Teadsin, et minu klassi tüdrukud tahtsid minu sõbrannad olla ainult sellepärast, et olin kena, trenditeadlik ja minu ülbus tagas ka neile teatud positsiooni. Korraga märkasin, kuidas Maria juuksed täis lumehelbeid, hingeauru pahvakas seisis ja mind ainiti vaatas. Tundsin häbi, sest olin nii lapsemeelsel ja inimlikul moel oma suurimale vaenlasele vahele jäänud. Jalutasin tema juurde ning siis ahnelt õhku ahmides karjusin talle kõige jubedamaid sõnu ning viimaks virutasin talle lahtise käega vastu nägu. Maria ei liigutanud. Ta vaatas oma helesiniste silmadega mulle otsa ja sosistas midagi. Ma ei saanud aru, lõin teda uuesti ja küsisin, mis tal öelda oli. Ta sosistas uuesti! Ma kuulsin, mida ta ütles ning see ajas mind veel rohkem vihale.
Kui hommik kätte jõudis, proovis Karina uuesti Pärdiga rääkida. Pärt tõusis istukile ja rääkis talle kõik mis juhtus otsast lõpuni ära, siis tahtsid mõlemad juba süüa, aga majas polnud midagi, ja nii pidi Karina minema keldrisse, et äkki on seal mingit süüa, kui sealt leidis ta ainult ühe koti, mis oli täpselt samasugune nagu see mis temal kadunud oli,kuid kui Karina sinna sisse vaatas leidis ta sealt hunniku raha. Ta mõtles, et mida ta sellega nüüd teeb, ja ta viis selle sinna tagasi ilma, et ta sellest kellelegi teatand oleks. Järsku nägi Karina mingit musta autot, ta jooksis ruttu majja tagasi ja vaatas siis köögiaknast, et kes sealt välja astub, see oli Marius. Nad hakkasid ära minema aga Pärt ei tahtnud autosse istuda, ta ehmatas autot nähes ja jooksis nii kiiresti kui suutis. Nad läksid Mariuse juurde. Kus juhtus igasugu imelikke asju.
Järgmisena sülitasid suust hapet ja Aadam võttis oma kilbi ja viskas õhku, kilp läks kohe puru. Felix ja Aadam läksid edasi ja nägid suurt maja ja nad läksid sinna sisse. Linnud vist hirmust lendasid karjatades minema. Sees oli palju puid ja põõsaid ja kõik õitsesid. Felix ja aadam seisid imestunult. Järsku tuli nurga tagant välja hiiglane. Nad hakkasid välja minema aga hiiglane ütles:,,Hei, inimesed mind pole vaja karta ma olen teie vastu sõbralik.´´Felix vaatas teda ja küsis:,,Edgar, kas see oled sina? Pole kaua aega näinud? ´´Hiiglane vaatas teda ja küsis :,,Felix miks te siin metsas kõnnite. Sa ju tead, et siin pole turvaline.´´,,kas sa saaksid aidata mind ja tulla kurjadelt kivi ära võtma?´´,küsis Felix.,,Muidugi, ma olen tahtnud juba ammu seda ära võtma minna aga pole abisid olnud. ´´,vastas Edgar.Nii nad läksidki ja hiiglane peksis müüri puru väljategemata nooltest. Nooled on tema jaoks nagu meile sääsed
Järgmisena sülitasid suust hapet ja Aadam võttis oma kilbi ja viskas õhku, kilp läks kohe puru. Felix ja Aadam läksid edasi ja nägid suurt maja ja nad läksid sinna sisse. Linnud vist hirmust lendasid karjatades minema. Sees oli palju puid ja põõsaid ja kõik õitsesid. Felix ja aadam seisid imestunult. Järsku tuli nurga tagant välja hiiglane. Nad hakkasid välja minema aga hiiglane ütles:,,Hei, inimesed mind pole vaja karta ma olen teie vastu sõbralik.´´Felix vaatas teda ja küsis:,,Edgar, kas see oled sina? Pole kaua aega näinud? ´´Hiiglane vaatas teda ja küsis :,,Felix miks te siin metsas kõnnite. Sa ju tead, et siin pole turvaline.´´,,kas sa saaksid aidata mind ja tulla kurjadelt kivi ära võtma?´´,küsis Felix.,,Muidugi, ma olen tahtnud juba ammu seda ära võtma minna aga pole abisid olnud. ´´,vastas Edgar.Nii nad läksidki ja hiiglane peksis müüri puru väljategemata nooltest. Nooled on tema jaoks nagu meile sääsed
Janus Janus oli vanarooma mütoloogias väravate, uste, alguste, lõppude ja ukseavade jumal. Temalt on nime saanud jaanuarikuu. Tavaliselt kujutati teda kahe vastassuundades vaatava näoga. Üks nägudest vaatas minevikku, teine tulevikku. Janust austati saagikoristuse ja külvi alguses, samuti abiellumise, sünni ja muude alguste puhul. Arvati veel, et ta avab ja suleb kõiki väravaid, põhiliselt sümboolselt. Janus oli kõikide põlluharijate ning kõikide avajate ja sulgejate hoidja ja kaitsja. Pales Pales oli vana-rooma mütoloogias karjaste, karjade ja kariloomade jumal või jumalanna, kariloomadele jõu andja.
Kaks venda läksid kalale, kuid tugeva tuule tõttu liikus paat suurel kiirusel Strömi keerisesse ning neil polnud vähimatki võimalust pääsemiseks. Nende ainuke lootus oli tüünvee ajaks siina jõuda, kuid seegi kadus, kui nad kella vaadates aru said, et olid hiljaks jäänud. Vesi kandis neid aina edasi keerise poole. See polnudki järsk lõpp nagu nad arvanud olid. Üks vendadest oli hirmunult paadi külge klammerdunud ja keeldus lahti laskmast, teine aga vaatas keerist suure imetlusega ning vaatlemise ajal tegi ta kolm avastust, mis andsid maad uuele lootusele. Viimasel hetkel kinnitas ta ennast tünni külge ja hüppas paadist välja. Ise vaikselt tünniga üles poole tõustes nägi ta, kuidas paat veevoogudesse kadus. Tasapisi hakkasid keerise seinad vajuma käes oli tüünvee aeg. Õigepea oli keeris kadunud ja mees ulpis tünniga meres, kui üks kaluripaat ta peale korjas
Üks päev rüütli elust. 11. sajandi lõpus detsembrikuus kutsusid rüütlid äsja rüütliks ristitud Kristof von Sharperi linnusesse peole. Kristof van Sharper oli tugev ja rikas mees. Kristof jõudis peopäeval üsna varakult kohale. Tal lubati linnuses ringi liikuda. Esiteks vaatas ta ruumidesse. Seal oli külm, aga luksuslik. Teiseks läks ta vaatetornidesse kus olid reas rüütlid kes valvasid linnust. Kolmandaks leidis ta linnuse nurgast keldri. Seal oli palju toidumoona. Tagapool olid seal vangikongid ja varuväljapääs, et sealt halvimal korral välja saada. Muidu oli linnusess väga palju sõjamehi, et turvalisem oleks. Lõpuks jõudis kätte õhtu mida Kristof juba pikka aega ootas. Isegi kuningas oli sinna kutsutud. Söögilauas paigutati Kristof von Sharper
" ,,Miks onu Harri selline on, isa?" tahtsin kord teada, kui jaamas rongi ootasime, minul reisikott jalge ees." ,,Ta mainis oma tütart Marianni." 5 rindlauset: ,,Puukuuri katusel ronis metsviinapuu, laiutas seal mõõdutundetult ja rippus üle servade alla." ,,Läksin talle appi, aitasin tal ümbrikele aadresse kirjutada." ,,Raadio hakkis ja nime me teada ei saanudki." ,,Kõmpisin esikusse, keerasin trepikoja ukse lukust lahti, ronisin üles." ,,Ta tõstis pea, vaatas mulle kurva koerapilguga otsa." 5 põimlauset: ,,Need on kõrged sirged puud, mis seda tunnet tekitavad." ,,Pärast raadiouudiseid tunnistasin Tarmole, et haiglas on tegelikult minu õde." ,,Kui Diana taipas, et ilmselt on tal tegemist psüühiliselt ebastabiilse isikuga, kes võib vestlusest keeldumise korral keset poodi stseeni korraldada, puudutas ta mind kergelt küünarnukist ja andis märku, et võiksime tagasi kohvinurka minna." ,,Läksin tagaaeda jalutama, et teda mitte äratada
äärest nooruki, keda ta esialgu pidas Hermanniks, kuid kes osutus frakis Hermineks. Nad tantsisid kordamööda ühtede ja samade naistega, see oli nende jaoks mäng. Äkki nägi Harry võluvat neidu, see oli ümberriietunud Hermine. Nad tantsisid, kuni päris ära väsisid. Harry kuulis naeru. Tuli Pablo, kes kutsus teda kauaigatsetud teatrisse. Ta hoidis Harry silme ees peeglit, milles Harry nägi Stepihunti. Pablo käskis tal näiliselt tappa tema praegune mina. Harry vaatas uuesti peeglisse ja tundis kergendustunnet, ta hakkas naerma. Seejärel vaatas ta ühte suurde peeglisse, kus nägi iseennast erinevates eluetappides, tema isik lagunes paljudeks minadeks. Kõik need peegelpildid jooksid peeglist välja ja tormasid erinevatest ustest sisse. Harry sisenes uksest, mille kohal rippus silt: ,,Tule rõõmsale jahile! Suurjaht autodele." Ta sattus maailma, kus käis sõda masinate ja inimeste vahel. Harry kohtus teoloogist koolivenna Gustaviga
Ta tundis ruudulisel põrandal. Ta pikk händ ja terav nina jooksid peaaegu maad mööda. nende helmeste lõhna. Neis oli midagi imalkanget ja nad ei meeldinud talle. Oli veel nii pime, et ta kõmistas ja oma kõveraid põlvi vastu asju lõi. Tundus Isanda nägu oli siis ikka igav ja kurb, kui ta helmeid veeretas. vana naha ja mööbli lõhna. Aga peale selle tundus veel kõikjal Isanda sõbralik Isand jäi vait ja vaatas liikumata küünla leeki. Ta lumivalge pea oli ette mälestus. kummardunud ja värisevad sõrmed veel koos. Küünla taht põles pikaks, hakkas suitsema, kuid Isand ei pannud seda tähele. -1- Friedebert Tuglas, Popi ja Huhuu
Ta tundis ruudulisel põrandal. Ta pikk händ ja terav nina jooksid peaaegu maad mööda. nende helmeste lõhna. Neis oli midagi imalkanget ja nad ei meeldinud talle. Oli veel nii pime, et ta kõmistas ja oma kõveraid põlvi vastu asju lõi. Tundus Isanda nägu oli siis ikka igav ja kurb, kui ta helmeid veeretas. vana naha ja mööbli lõhna. Aga peale selle tundus veel kõikjal Isanda sõbralik Isand jäi vait ja vaatas liikumata küünla leeki. Ta lumivalge pea oli ette mälestus. kummardunud ja värisevad sõrmed veel koos. Küünla taht põles pikaks, hakkas suitsema, kuid Isand ei pannud seda tähele. -1- Friedebert Tuglas, Popi ja Huhuu
enam ei saanud midagi muuta. Peale seda, kui Soames Irene'i vägistas, kaugenes naine temast veelgi ning hiljem lahkus Soamesi juurest. Lisaks Irenele tahtis Soames omada ainulaadset ja hinnalist maja, mis oleks hea asukohaga. Talle jäi silma üks maatükk Robin Hillis, mis oli kaheteistkümne miili kaugusel Hyde Park Cornerist. Soames läks koos Bosinneyga seda vaatama. ,,Hallo Forsyte!" ütles Bosinney. "Leidsin paraja koha teie majale! Vaadake!" Soames vaatas. Vastu ta enda tahtmist paisus miski ta rinnas. Elada siin kõike seda nähes! Võida seda näidata sõpradele, sellest kõnelda, seda omada! Kuigi maatükk, mida Bosinney talle näitas, oli kallim, otsustas Soames selle siiski ära osta. Algselt plaanis mees maja peale kulutada kaheksa tuhat naela, kuid lõpuks kulus tal kaksteist tuhat nelisada naela. Kui maja valmis sai, nägi see välja veel ilusam ja suursugusem kui Soames lootis. Kahjuks ei saanud ta selles majas kaua elada, sest Irene
Janu piinas................ keegi ei andnud tilgakestki selle kustutamiseks.Kui teised nüüd veel vareseonu pilkama hakkasid................. vihastas ta nii ................. rändas tagasi. Siitpeale ei läinud vares enam kunagi soojale maale. Kirjuta sulgudesse kas liit- või lihtlause. Jooni alla alused ja öeldistele tõmba ring ümber. Võitlus oli otsas. (............) Suure kära ja müraga läksid lapsed koolituppa. (............) Laur jäi veel natukeseks välja seisatama ja vaatas, kuidas tüdrukud omavahel niisama lahingut lõid. (..........) Siis nägi ta, kuidas Tali koolitoa trepile läks ja luuaga jalgu puhastas. (............) Laur läks läve poole, et temaga rääkida ja küsida, kuidas lumesõda tema arust olnud, aga samal hetkel hakkas kirikukell lööma. (............) Kooliõpetaja jäi seisatama. (............) Ta kuulatas silmapilgu, kuidas tornist aeglased, korralikud piu-paud alla kostsid ja värisedes kaugusesse kadusid. (...........
Näljamängud: võitlus elu ja surma peale ülisuurel areenil televisiooni otse eetris. Mängude võitmine tähendab kuulsust ja rikkust, kaotus aga kindlat surma. 16aastasest Katniss Everdeenist saab mängudel osaleja ilma, et ta seda tegelikult tahaks. Kui ta soovib võita, peab ta hakkama valima ellujäämise ja inimlikkuse, elu ja armastuse vahel. Raamatu autor Suzanne Collins räägib, et selle triloogia kirjutamise idee tuli tal siis, kui ta vaatas televiisorit. Nimelt nägi ta ühelt kanalilt, kuidas inimesed osalesid tõsielusarjas ja teiselt kanalilt näidati Iraagi sõda. Ja nii moodustuski idee lastest, kes võitlevad üks teise vastu. Autor on tunnistanud, et ta on inspiratsiooni saanud ka Kreeka mütoloogiast, täpsemalt Theseus'est. Suzanne Collins on 1962. aastal sündinud Ameerika Ühendriikide kirjanik. Oma karjääri Suzanne Collins alustas lastele mõeldud
Porgandihullus Oli ilus päev. Georg tuli jäneseid püüdma, ta pani lõksu üles ja siis kostis tuul. Tuli välja et Toomas tuli ka jänest püüdma. Toomas pani jänesele suurema lõksu üles ja suurema porgandi. Siis Toomas kallas kotist suure hunniku porgandeid välja. Jänes tuli kohe tema juurde lähemale ja hakkas minema, kui ta kuulis häält. Ta vaatas mis see on ja tuli välja, et suur veok, mille sees istus Toomas. Sealt tuli kohe hunnikute viisi porgandeid välja ja jänes läks kohe tema juurde. Aga Georg tegi porgandikoogi mis oli kolmekihiline ja jänes läks jälle tema juurde. Siis Toomas mõtles ja mõtles, tal tuli idee ja ta kutsus telefoniga helikopteri kohale. Porgand, mille helikopter tõi, oli kuusepuu pikkune ja jänes oli nii õnnelik. Georg oli väga pahane ja viskas porgandi
Valgus tuli läbi klaas ukse kus oli näha naise varju, kes ennast riietab. Tüdruk aga haaras mehelt tugevalt käevarrest ja vedas mehe teisele poole kus oli koridor. Koridor oli pikk ja hämar, seal istus ka laua juures üks valge kuuega mees. Järsku jõudsid nad ukseni, kuhu tütarlaps koputas ja siis ukse lahti lükkas. Tuba oli väike ning soe. Ukse vastas oli kaetud aken tumeda riidega. Ukse kõrval oli kuusk ja kui mees kuuse vastu läks siis pudenesid okkad maas olnud ajalehele. Mees vaatas teisele poole ja seal oli suur voodi kus arvatavasti oli pool istuli see noormees Olle. Tüdruk ütles Ollele, et näed siin ta on lõpuks ja Olle vastas talle, et ta teab, ta ju lubas tulla. Mees oli nii mõnegi inimestest peaaegu et ära tundnud, kõik olid temas äratanud hämarad mälestused, aga Ollet nähes teadis ta kindlalt, et on teda kohanud. Nüüd ütles tüdruk, et peab minema ja Olle ütles tänan Bella. Nüüd sai mees teada, et tüdruku nimi on Bella
Ma vannutan teid, mu vennad, jääge ustavaks maale ja ärge uskuge neid, kes teile räägivad ülemaisist lootusist! Mürgitajad on need, olgu teades või teadmata. Elupõlgajad on need, surijad ja ise mürgitatud, kellest maa on väsinud: käigu nad oma teed! Kord oli suurimaks kuriteoks kuritegu jumala vastu; aga jumal suri, ja seega surid ka need kurjategijad. Nüüd on kõige hirmsam kurja teha maa vastu ja pidada uurimatuma sisikonda ülemaks maa mõttest! Kord vaatas hing põlgusega keha pääle: ja sellal see põlgus oli kõrgem kõigest: - ta tahtis, et keha oleks kõhn, inetu, nälginud. Nii arvas hing ära lipsata keha ja maa võimu alt. Oo, see hing ise oli alles kõhn, inetu ja nälginud: ja julmus oli selle hinge naudinguks! Aga teiegi veel, mu vennad, öelge mulle: mis kuulutab teie keha teie hingest? Kas teie hing ei ole vaesus ja sopp ja vilets rahulolu? Tõesti, inimene on sopane jõgi
1.Esimesel suvistepühal oli Metslovil vaba päev. Ta ei teadnud mis sellega peale hakata. Lõpuks otsustas ta jalutama minna. Jalutades märkas ta inimesi kellega ta oleks tahtnud juttu teha ,aga ei teind kuna ta oli masnenduses. Niiviisi jalutades kohtas ta ka inimesi kes olid tema arvates imelikud. Niisiis oli ta õnnetu ja jalutas kurvalt ja tüdinenult ringi. Siis läks Metslov oma kööki, ning hakkas vaatama mis köögis toimub. T tappis mõned kärbsed ja vaatas ,kui ruttu võib ruum kaotada oma elulõhna. Nüüd tuletas ta meelde ,kuidas on lood siis kui on majas inimesed, ja kuidas tuleks sööki reserveerida. Metslov oli õnnelik oma köögiriigi üle. Räägiti et Metslov ei olnud mingi tavaline kokk, vaid hoopis endine keiserriigi kokk, kes ta tegelikult ei olnud. Metslov tahtis tegelikult olla parem kokk ja kõrgemal kohal. Ta oleks tahtnud olla ka luuletaja. 2. Metslov- Vaine, masenduses, oma mõtete mitte avalikustaja, tõsine ning kurb.
tüdrukut : Mann, Merlin ja Triin. Nad olid eksinud ega teadnud kuhu minna. Natukese aja pärast märkasid nad ühte saart. Tüdrukud olid rõõmsad ja hakkasid sinna poole sõudma. Jõudes saarele, hakkasid nad endile midagi hamba alla otsima. Nad kolasid seal ringi mõned tunnid ja kõhud said neil täis. Saabus öö ja Mann hakkas pimedust kartma. Nad otsisid endale varjualust ja leidsid ühe koopa. Paar tundi maganud, tõusis Merlin üles ja vaatas, et nad on sinna koopasse lõksu jäänud. Keegi oli lükanud suure-suure kivi koopa ava ette. Tüdrukud hakkasid kartma ja uut väljapääsu otsima. Nad kobasid pimeduses, kuni lõpuks saabus hommik ja ühest seinast hakkas paistma hele päikesevalgus. Triin hakkas kive eest ära lükkama ja lõpuks oli ava juba nii suur, et tüdrukud mahtusid sealt läbi. Ehmunud ja hirmust värisevad Triin, Merlin ja Mann hakkasid randa, paadi poole jooksma, kummaliste helide ja karjete saatel.
Majahoidja, püksid, kondid, kõmpides, pealt, imetles häält, hooksamalt, hiidlane. Nõnda, rändab, esindamas, elevandid, jaanalindude, maanduda, tududa, triipudest, lindude, rahuldada, pildistada, meeleldi, kohtadesse, kiskjate, käituma, toitub raadio, loomade, spordialad, suurde, Kädistamist, kädin, Nõnda, ränndab, rahuldada, esindamas, höbedase, haledalt, Tobedad, maanduda, saledat, pudedad, tududa, aidake, lähedal, kädistamist, marionettnukk, vaatas, täitis, hirmunult kädin, raadio, pildistada spordialad, elevandid, viidikas, meeleldi, Majahoidja, püksid, kondid, lindude, loomade, õdedega, kõmpides, kohtadesse, suurde, triipudest, rohttaimedest, hiidlane, jaanalindude
Päikesesüsteemi 450 km/sek Võib mõjutada meie raadiolainete ülekandumist ja tekitada virmalisi atmosfääri vastastikmõjul PÄIKESE OTSENE VAATLEMINE VÕIB SILMI KAHJUSTADA NING PÕHJUSTADA PIMEDAKS JÄÄMIST! Joseph Plateau Belgia füüsik Genti ülikooli eksperimentaalfüüsikaprofessor Kapillaarsuse ja pindpinevuse uurimine Leiutas stroboskoobi (tänu sellele tekkis kino) Tegi enda peal katse võrkkesta reageerimisest valgusele Vaatas 25 sek. Päikest ning kaotas nägemise ,,Sun dog" ehk kolm (või enam) Päikest http://www.youtube.com/watch?v=UXEF74s1s5U&fea http://www.youtube.com/watch?v=P_hBEI-glEU Kõige paremini tulevad esile madala päikesega Nähtust põhjustavad õhus olevad kristallid, mis peegeldavad päikesekiiri Aitäh kuulamast!
Klienditeenindussituatsiooni analüüs Situatsioonikirjeldus Pöördusin hommikul erakorralise meditsiini osakonda kõhuvaluga, olles öösel sealt koju saadetud soovitusega võtta valuvaigistit. Registratuuris näitasin öösel saadud paberit, kus oli kirjas, et kõhuvalu püsimisel tulla tagasi ja hoopis teise probleemiga pöörduda perearsti juurde. Registratuuri töötaja vaatas paberit ja nähvas: "Siin on ju kirjas, et minge perearsti juurde!" Tunded Klient: Teenindaja: Pettumus Tüdimus Arusaamatus Arusaamatus Ärritus Väsimus Abitus Kurnatus Süütunne Ebamugavus Mõtted Klient: Teenindaja: "Kas ta ei oska lugeda?" "Miks ta jälle siia tuli?" "Ma ei tulnud siia teist korda "Kas ta ei oska paberilt lugeda, ilma tõsise põhjuseta." et perearsti juurde peab "Kas ma ei saagi abi
Tuli võttis enda alla enamiku saarest ja levis kogu aeg edasi. Ralph hakkas küttide eest meeletu kiirusega jooksma. Ta tundis, et ei ole neist võimeline läbi murdma ja peitis end uuesti. Metslased leidsid ta jälle üles ning ta pages rannale. Seal komistas ta mereväeohvitseri otsa, kes oli suure suitsu peale kohale tulnud. Ohvitser pöördus Ralph'i poole."Me võtame teid kaasa. Kui palju teid siin on?"Ralph kehitas õlgu. Ohvitser vaatas temast mööda, võõbatud poistesalga poole."Kes siin ninamees on?""Mina," ütles Ralph valjusti.Üks jõnglane, kes kandis iseäraliku musta mütsi jäänuseid, katkised prillid vööl, nõksatas ettepoole, aga mõtles nähtavasti ümber ja jäi vaikselt seisma."Me nägime teie suitsu. Nii et te ei tea siis, kui palju teid siin on?""Ei, sir."Ohvitser kujutles endamisi saare läbiotsimist, mis tal ees seisis. "Mina oleksin küll arvanud," ütles ta, "et kamp inglise poisse..
See tegi poisid väga murelikuks. Järgmisel hetkel kuulsid nad kisa. See tuli A-stuudiost. Keegi karjus ,,Mina leidsin asitõendi." kuulutas naisehääl. ,,Lase kohe lahti." ,,See on minu oma!" hüüdis mehehääl. Nii need kaks tegelast vaidlesid edasi. Kui vennad ja Marcey jõudsid A-stuudiole lähemale tundsid vennad Hardyd ära hääled. Karjujateks olid Steve ja Debbie. Steve ja Debbie pidasid üht vana halli jakki asitõndiks. Joe kuulis mingit imelikku heli ning vaatas ülesse. Kohe hakkas kaamera Debbie ja Steve-ile pähe kukkuma. Ka Frank märkas seda ning mõlemad päästsid niinimetatud detektiivide elud. Frank taipas, et see oli neile mõeldud ning ütles ,, See on hoopis asitõend mitte see jakk. Nüüd sekkus juttu ka Marcey ja teatas, et see jakk kuulub Matt Freemanile. Samal päeval juhtus veel palju imelikke õnnetusi ning nad jõudsid veel rääkida paljude inimestega. Ka järgmine päev juhtus mitmeid õnnetusi
"Esivanemate varandus" avaldatud kohamuistendi järgi oli Kaali järve kohal mõis, kus mõisahärra tosinast lapsest kõige vanem ja kõige noorem – poeg ja tütar – soovisid omavahel abielluda. Kirikuõpetaja ütles, et see on võimalik, ja laulatas nad mõisas ära. Pärast laulatuse talitamist ei jäänud kirikuõpetaja pulmapeole, vaid kiirustas koju, käskides kutsaril kiiresti sõita ja keelates tal tagasi vaadata. Kutsar vaatas keelus üle astudes tagasi ja selsamal silmapilgul, kui ta tagasi vaatas, nägi, et mõis vajus maa sisse. Järele jäänud suur järsk auk, millel vesi alati sees on. Muistendi järgi tuleb mõis järves nähtavale iga aasta samal päeval, kui mõis ära vajus, ja kaob mõne minuti pärast taas. Eiseni avaldatud tekst põhineb Valjala kihelkonna Lõve vallast kogutud muistendil, mille on saatnud J. Ratas aastal 1896. 17. Kas teadsid, et pärimustekste saad kasutada ka uurimistöödes?
19. Ära proovigi kõrvale hiilida ega vastutust teistele veeretada. 20. On sul aega või kiirustad kusagile? 1. Vihm tegi lausa imet rohi hakkas haljendama ja õhk muutus värskemaks. 2. Päev hakkas lõppema aga ma polnud midagi valmis jõudnud. 3. Õhtu oli vaikne ja jäin kiiresti uniseks. 4. Kõik paistis sujuvat niisiis võisime rahul olla. 5. Ma ei kavatse istuda ega ootama jääda. 6. Kas läheme kinno või vaatame kodus televiisorit? 7. Poiss kuulis selja taga kiireid samme ja vaatas tagasi. 8. Istusin kaks tundi laua taga ja ikka ei saanud ülesannetega hakkama. 9. Pidin raamatu tagasi viima aga unustasin ära. 10. Ta on meid varem alt vedanud järelikult ei maksa talle loota. 11. Ära mine välja nende riietega vaid pane midagi korralikumat selga. 12. Hea, et sa tulid kõik on juba kohal. 13. Jaak jäi lõpuks vahele see on talle paras. 14. Pidin kirjandi valmis kirjutama ent kõik teemad tundusid liiga rasked. 15.
siis ta ükskord leidis ühe raamatu ja kui ta uuris seda Harryga, siis järsku kukkus üks sildike sealt välja , seal oli kirjas midagi sellist millele nad vastust leida ei osanud. Paberil oli midagi ruunikirjas , ja and töötasid selle nimel päevad ja ööd , et välja uurida , mis seal peitub , nad tõlkisid ruunikeelest selle nende keelde , aga selle tulemus oli segased ja imelikud laused. Professor läks lõpuks nii närvi et läks toast ära , Harry aga vaatas et toas on palav ja hakkas endale ühe paberilipikuga tuult tegema , kui nägi et tähed tagurpidi andsid vastuse kätte. Ta ei tahtnud öelda professorile et ta leidis lahenduse , sest ta oleks teadnud et ta läheb maailma sisemusse reisile , sest seal paberil rääkis just märksõnadest , mis aitavad minan maa sisemusse , paberil oli kirjas siis teejuhis ja all oli kirjas Arne Saksnumm , kes oli käinud maa sisemuses ära .
Petsorini iseloomustus Petsorin oli auahne vene sõjaväelane, kes sõdis Kaukaasias tserkesside vastu. Petsorinil olid vurrud, valged hambad ja pruunid silmad. Ta oli usaldatav, kuna ta täitis oma lubadused. Näiteks siis, kui ta tegi Azmat'iga kokkuleppe. Tundub, et Grigoril ei olnud elus eesmärki, sest kõik, mis ta tegi, oli mõttetu ja ei viinud kuhugi. Ta lihtsalt lasi tuulel end kanda ja vaatas, mis juhtub. Grigorile oli tegutsemine vajalik, kuid see ei toonud kellelegi kasu ja ei viinud kuhugi. Seda sellepärast, et ta ei teinud midagi südamega, vaid muuseas. Sellepärast oligi ta üleliigne ja mõttetu mees. Petsorini jaoks oli minevik ajalugu ja mitte tähtis. Näiteks kui ta uuesti Maksim'iga kohtus, ei teinud ta sellest suurt numbrit ja tahtis kiiresti lahkuda. Seega ta ei pidanud sõprusest suurt lugu ja oli südametu, kuna haavas kulmu kergitamatagi lahkumisega Maksimõts'i
Karin Eesmaa KLÕ22Õ TLÜPS Konspekt S tähe õppimiseks Emakeele didaktika · Loen ette lugu mõmmist ja arvame koos lastega, millist tähte me täna õppima hakkame. Mõmmi leidis pesa. Pesa ees käisid sipelgad siia ja sinna. Ühed läksid pessa. Teised tulid pesast välja. Mõnel oli suus kõrs, mõnel okas. Kõik tegid tööd. Keegi napsas Mõmmit sabast. Mõmmi vaatas selja taha. Seal oli siplegas. Pisike sipelgas ütles: ,,Suur karu, ära istu siin!" ,,Miks?" küsis Mõmmi. ,,Sa oled meil ees," vastas sipelgas. ,,Näe, sina ole seal, siis sa ei ole ees!" Mõmmi astuski paa rsammu eemale. · Vaatame, kelle moodi me häält teeme, kui ütleme hääliku S. Kõik koos susistame häälikut S. Võimalusel kasutame peeglit, et näha huulte asendit. · Nöörist S tähe moodustamine nagu uss, saame siduda eelneva ülesandega üheks õppemänguks.
- Tallinna saladuseks see, et see ei tohtinud valmis saada, sest muidu tuleb ülemiste vanake ja uputab linna ära - Laura, 30-aastane, töötas telefonivõrgus, tema televiisor läks katki, ent ise ta seda parandada ei osanud, kutsus töökaaslase appi, nägi esimest korda teleri sisemusse, parandaja seletas kuidas asi töötab, sai teleri korda, elas koos pojaga, ilma meheta - üksikema, enamusajast vaatas õhtuti telerit, filme ja seriaale ja jõi likööri/serrit ning sõi kompvekke, julge naine, ei mõelnud üldse maailma peale, sest ei teadnud sellest suurt midagi - Laura ja ta poja isa Sveni viis kokku laula endine kavaler, Sven võttis Lauralt süütuse, tehes ta ka samal ööl rasedaks, lubas jääda aumeheks ja Lauraga abielluda, lavatööline hakkas huligaanitsema ja jooma, mehe arust oli Laura külm, Sven üritas teda peksta,
juhatamise eest saada. Poiss oli nõus araablasele selle eest maksma kui ta teda kohale viib. Nende vestluse ajal oli aga baariomanik nende kõrvale tulnud ja kuulas tähelepanelikult nende juttu. Araablane ütles, et selleks, et kohale jõuda, peab ta minema läbi Sahara kõrbe ja selleks on tal raha vaja. Poisile meenus vanamehe jutt, et kui midagi tahad, siis aitab sellele salamisi kaasa kogu maailm. Ta võttis siis taskust oma raha ja näitas seda araablasele, baariomanik ligines ja vaatas ka. Kaks meest vahetasid oma vahel mõned araabiakeelsed sõnad. Baariomanik näis olevat ärritunud. Araablane ütles, et baariomanik tahtis nende lahkumist. Niisiis kui poiss laualt püsti tõuseb, haarab baariomanik tal käest kinni. Tema uus sõber lükkab baarimehe eemale ja kiskus poisi enda järel välja. Ta tahab su raha. See sadam on vargaid täis. Poiss usaldas oma uut sõpra kuna too oli teda päästnud väga ohtlikust olukorrast. Ta võttis taskust raha ja luges üle
Heidile aitas ja ta virutas Marianile tugeva kõrvakiilu. Kõik vaatasid nende poole. Marian avas suu, et midagi öelda, aga Heidi virutas talle veel ühe kõrvakiilu. Heidi tundis teiste pilke endal. Pisarad veeremas pööras ta end kanna pealt ringi ja jooksis koolimajast välja. Mööda tänavaid edasi joostes ja nuttes jõudis tüdruk lõpuks koduni. Uksest sisse läinud vajus ta põrandale. Ta oli tänulik, et kedagi polnud kodus tema nõrkushetke nägemas. Oma tuppa jõudnud vaatas ta seal ringi ja nägi peeglilaual Reimo pilti. Tüdruk võttis pildi ja viskas selle karjatades vastu seina. Pilt langes klaasikildude ja raamitükkidega voodile. Heidi võttis pildi voodilt ja rebis selle pisikesteks tükkideks. Tüdruk ei suutnud enam selles toas olla, sest igalt mööblitükilt vaatas vastu Reimo nägu. Poiss oli seal sadu kordi viibinud. Heidi otsustas välja minna, ta jättis esikukapile kirja, et läheb ööseks Diana juurde, samas mõeldes, et küll ta kuskilt
Nad said väljas kokku ja vestlesid omavahel. Seejärel otsustasid nad suunduda Heleni korterisse aga naisel oli toatüdruk kodus, kes salamisi Georgile kõik ette kandis. Helen läks koju ja andis tüdrukule vabad päevad. Schwarts helistas samal ajal Martensile et kõik on korras ja ta leidis Heleni. Minnes naise maja juurde, nägi ta et Helen on akna avanud, mis tähendas kokkulepitult et toatüdruk on lahkunud. Trepikojas tuli mehele vastu üks tüdruk kes teda pingsalt vaatas. Hiljem selgus, et see oligi Heleni toatüdruk. Sisenedes korterisse silmitses ta seda nagu oleks ta seal esimest korda. Viimase viie aastaga mis ta oli võõrsil olnud polnud seal midagi muutunud, ainult diivanile oli uus kate peale pandud. Kapil oli pilt mingist mehest ja Helenist, naine aga pistis selle sahtlisse. Nad jõid veini ja veetsid öö koos. Hommikul kuulsid nad uksel aga koputust. Nad ootasid hiirvaikselt, et külaline lahkuks, kuid seda ei juhtunud
koormata metsa jooksis. Kui Jaanus ja Emmi kohale jõudsid, lamas Oodo maas. Jaanus kükitas ta kohale ja rebis südame lähedal olevad riided lahti ja kuulas kõrvaga südant ja ütles, et Oodo on vaid minestanud. Jaanus võttis Oodo endale selga ja hakkas teda Prohveti- Pärdi koopa poole tassima. Kui Jaanus koopa juurde jõudis oli Oodo ikka veel uimane. Prohveti- Pärt andis Oodole mingit läbipaistvat märjukest juua. Lõpuks ärkas Oodo üles ja vaatas uimaselt ringi. Oodo küsis, et mis temaga oli juhtunud ja kui ta seda teda sai, sai ta vihaseks. Siis vaatas ta Jaanusele otsa ja sai temagi peale vihaseks, et miks ta maamats temale kogu aeg otsa vahib. Oodo sõimas Jaanust, kuid kaua ta juba sõimata ei saanud, sest Jaanuse käsivars mustas ta silme ees. Oodo kihutas lossi poole tagasi ja Prohveti- Pärt ütles Emmile, et ta isale enne Oodot tõtt räägiks. Pärast Emmi lahkumist rääkisid natuke aega
Nad said väljas kokku ja vestlesid omavahel. Seejärel otsustasid nad suunduda Heleni korterisse aga naisel oli toatüdruk kodus, kes salamisi Georgile kõik ette kandis. Helen läks koju ja andis tüdrukule vabad päevad. Schwarts helistas samal ajal Martensile et kõik on korras ja ta leidis Heleni. Minnes naise maja juurde, nägi ta et Helen on akna avanud, mis tähendas kokkulepitult et toatüdruk on lahkunud. Trepikojas tuli mehele vastu üks tüdruk kes teda pingsalt vaatas. Hiljem selgus, et see oligi Heleni toatüdruk. Sisenedes korterisse silmitses ta seda nagu oleks ta seal esimest korda. Viimase viie aastaga mis ta oli võõrsil olnud polnud seal midagi muutunud, ainult diivanile oli uus kate peale pandud. Kapil oli pilt mingist mehest ja Helenist, naine aga pistis selle sahtlisse. Nad jõid veini ja veetsid öö koos. Hommikul kuulsid nad uksel aga koputust. Nad ootasid hiirvaikselt, et külaline lahkuks, kuid seda ei juhtunud
"Tühirand" "Kas otsatu tühjus on piiride puudumine või vastupidiend nendega ümbritsemine?" Mati ümbritses end otsatu tühjusega. Ta vaatas kõike ja kõiki tühjusega. Tundus, et ta ei oska asju hinnata või tegi ta seda kuidagi väga imelikul moel ja teisel kombel. Armastus oli tugev Helina vastu, kellel omakorda oli südant armastada kahte meest korraga, samas piisavalt tahtejõudu, et ühte nendest eemale tõugata. Mati sai Helina poolt mõlemat. Ta magas Mati kõrval, oli tema abikaasa, aga hingeline osa oli täiesti puudu. Helina jagas seda Eduardiga, kes sobis mingimääral temaga paremini. Neil oli ühine huviviiul.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
