Musik in meinem Leben Musik spielt in meinem Leben eine ganz groe Rolle. Ich höre Musik jeden Tag, weil ich gute Laune haben möchte und sie entspannt mich. Es hängt von meiner Stimmung ab, was ich höre. Also, denke ich, dass Musik ein wichtiges Ausdrucksmittel ist. Ich mag verschiedene Musikrichtungen. Ich höre alles auer Heavy Metal, Rap und Techno. Meine Lieblingsband ist Paramore und mein Lieblingssänger ist Calvin Harris. In Estland mag ich sowohl Marten Kuningas als auch Malcolm Lincoln. Ich sollte in die Musikschule gehen, aber ich habe damit aufgehört. Aber ich spielte Blockflöte im Kulturhaus. Mein Vater spielt verschiedene Instrumente, aber meine Mutter spielt kein Instrument. Zu Hause haben wir drei Gitarren, eine Mundharmonika und Schlagzeug.
Eesti Hotellide- ja Restoranideliit KOKK I (EKR tase 4) KUTSEEKSAM Pidulik sünnipäevalõuna Koostaja : Pille-Riin Misko Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool 2012/2013 2 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 3 Menüü ............................................................................................................................................. 4 Tehnoloogilised kaardid ja hinnakalkulatsioonid (roakaardid)....................................................... 5 Töövahendid ja nõud....................................................................................................................... 6 Tööplaan ............................................................................................
“Polish drip” Britt Samoson Möödunud aasta septembri alguses külastasin näitust nimega “Uus Põhjamaade moeillustratsioon II”. Näitus oli avatud 23.05-27.09.2015 Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis, Lai 17, Tallinn. Näitusel oli esindatud Norrast, Eestist, Taanist, Soomest ja Rootsist pärit moekunstnike loomingut. Eestlastest võis kohata näiteks Britt Samosoni ja Kätlin Kaljuvee teoseid. Tänavu olid nad minu favoriidid ning ühtlasi olen nendega isiklikult kohtunud. Kätlin Kaljuvee on auhinnatud ja rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnik, kelle looming keerleb looduse müütilise jõu ja elu mitmekesisuse kauniduse ümber. Tindipliiatsi ja vesivärvidega joonistatud ja tihti ka siidikangale trükitud illustratsioonid on inspireeritud Eesti kummituslikest metsadest ja ürgsest loodusest ning kannavad endas vaba ja hingestatud vaimu, tuues kaasa sõõmu värsket õnnepuhangut...
FIAT 130 HP REFERAAT Õppeaines: SISSEJUHATUS ERIALASSE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11a Juhendaja: lektor Sven Andresen Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 sisukor SISSEJUHATUS........................................................................................................................... 1.FIATI VALMIMINE.....................................
Kadriõhtu Tegelased: Kadrisandid Kadri-ema Kadri-isa Illimari-ema Habemes mees (Kui kadrid olid uke taga siis kõik hüüdsid hõigates) Kadrisandid: Kaad-rii, kaad-rii! (Uks avanes ja kadrid tulid sisse ja paks naisterahvas pani käe silmade kohale,vaatas ringi ja Kadri ema küsis) Kadri-ema: Kus me oleme, kadri-isa ja kadri-lapsed? Kas oleme külma küüni man või oleme inimeste elumajas? Ilm on pime, vihma sajab, - silmad ei seleta midagi. Kas on siin inimesi või ei ole? Kadrisandid:On,on,on! Kadri-ema:On jah,on jah! Seletavad juba minugi silmad. (Kadri ema lähenes Illimari emale ja lõi vitsaga) Tervist, tervist, tervist! (kadri ema lähenes Liisa-tädile ja lõi vitsaga) Tervist, tervist, tervist! Kas siin majas ka lapsi on? Illimari-ema:Ei meie lapsed pole kodus. Meie lapsed on Kirikumõisas koolis. Loevad laulavad ning mängivad köstri õrinail. Kadri-ema: See on hea, et õp...
Jube õhtu Oli eelmise aasta järgmise kuu eelmise neljapäeva õhtu. Õues mõllas kõva torm ja tuul, sammuti puudus elekter. Väljas luusisid ringi neegrid ja karvased labdamehed. Üks tavaline mees kes oli täna üksi kodus vaatas taskulambi valgel telekat, ta ei saanud ise ka aru kuidas sest elektrit ju polnud, aga tal oli savi sest parajasti tuli ta lemmiksaade, see oli ,,Tweenie Põngerjad." Äkki kuuls mees köögist kolinat. Ta võttis taskulambi ja läks asja uurima. Jõudis siis kööki ja lõi oma varba kuskile vastu ära, ise karjus täiest kõrist: ,,Sa vana hoorapurikas!" Ta istus taburetile ja hakkas oma varvast paitama, samal ajal suunas ta taskulambi valguse sinna kus ta varba oli ära löönud
Enno armastas kasutada luuletes lihtsust. Sõnad on lihtsas tänapäevases keeles ning kõikidele arusaadav. Pole kasutatud võrdlusi, metafoore palju. Luules ,,Ta tuli..." ja ,,Nii vaikseks kõik on jäänud" pole minisuguseid raskeid sõnaliike. ,,Ta tuli..." luuletuses on kasutatud võrdust looduse ja inimeste vahel, kasutatud personifikatsiooni ehk isikustamine annab eluta objektidele ja asjadele inimlkikke omadusi (näiteks: päev seisis ja vaatas mu silmi, päev kandis ahelaid). Kasutatud on ka riime(keed,teed; saa,ma; said, ahelaid) ja on neljavärsiline 8sast salmist koosnev luuletus. Laul on ka viisistatud. ,,Nii vaikseks kõik on jäänud" luules võib täheldada hääliku-ja kõlamängu, sest sellel laulu on viis ja tean väga hästi seda. Muidugi igas luules tuleb mõttesse väike sõnamäng või rütm. Selles luules on riime(jäänud, läinud; aaks, saaks; seletaks,
Öö oli rahulik, lumi kattis maad ja taevas võis näha tuhandeid tähti. Maja oma lumest mütsi all nägi välja nagu oleks postkaardilt maha joonistatud. Majas oli vaikne. Kuu paistis aknast sisse ja kogu pere magas. Korraga aga kostus riidekapist veidrat norinat. See imelik hääl äratas ema. Ta puges voodist välja ning avas kapi ukse. Ja siis ta kiljatas! Kapist vaatasid vastu kaks helendavat silma. Silmade omaniku näha ei olnud. Ema läks lähedamale ja vaatas kes seal on, seal olid kaks kummalist last. Neil olid suured silmad, tuttmüts ja neil oli kaasas väga suur kohver. Ema küsis nende käest, kes te sellised olete? Lapsed vaatasid emale otsa ja ütlesid meie oleme päkapikud, teie lapsed on sellel aastal väga tublid olnud ja meil oleks suur soov teie lastega jõulud veeta. Kas me tohiksime jõuludeks teie juurde tulla? Ema mõtles natuke ja vaatas neile nõustuvalt otsa. Jah, te võite tulla, kui te ka ise tublid olete
VI Tants ,,Ei tea palju selle vana risu eest pakutakse kah?" küsis Jaan oma ainsalt pojalt Madiselt, kes hammaste vahelt hambatikuga hommikusööki välja urgitses ja vastas ,,Ah, selle vana roostekäki eest ei saa midagi. Hea kui tasuta kolast lahti saab. Vot, kui sa oleks Emexi poistele helistanud, siis saaks mõne krõbisevama rahatähegi kätte." Isa vaatas poega hämmeldunud ilmega ning sõnas : ,,Kuidas sa nii loll saad olla, mehed poe juures rääkisid kuidas see Augaste Jaan oli oma vana Belarusi logudiku antiigimeestele neljakümne tuhande eest maha müünud, oleks rohkemgi veel saanud, kui vaid oleks osanud küsida. Nendele sinu emexivendadele tuleb veel peale maksta, et nad too vana aurukatla siit minema veaks." ,,Nojah, kui sa nii arvad. Aga kui antiigist vähe pakuvad, siis kutsume küll vanametalli
Veel sai Gurov teada, et daami nimi on Anna Sergejevna. Gurov mõtles õhtul Annale. Nende tutvuse ajast oli möödas juba nädal aega. Oli suhteliselt tuuline ilm ning Gurov käis Annaga paviljonis. Õhtul, kui tuul jäi vaiksemaks, läksid nad muulile. Kui Anna kõnetas Gurovit, siis ta silmad särasid. Kui tuul oli vaibunud , siis Anna vaikis ja nuusutas lilli ilma, et ta oleks Gurovi poole vaadanud. Siis vaatas Gurov Annale teraselt otsa ja tõmbas ta jäsrku enda ligi ning suudles teda huultele, tundes enda vastu hoovavat lillede lõhna ja rõskust ning vaatas järsku kartlikult ringi: kas vahest keegi nägi?! Nad läksid Anna juurde. Anna numbritoas oli umbne ning seal lõhnas Anna parfüümi järele. Siin aa ikka seesama kogenematule noorusele omane kartlikkus, ebamugav tunne ja peataolek, nagu oleks keegi äkki uksele koputanud. See "daam koerakesega" suhtus
"Kariibi mõistatus" Agatha Christie See raamat räägib Miss Marplest, kes oli puhkama läinud. Ühel päeval rääkis Miss Marple major Palgravega. Mees rääkis väga palju erinevaid jutte. Sel korrak rääkis ta mõrvast ning küsis naiselt kas ta tahab mõrvari fotot näha, kui ta oli valmis pilti ulatama peatus ta aga äkitselt. Mees vaatas üle naise parema õla ning pani pildi tagasi rahakoti vahele. Järgmisel päeval avastati, et mees on surnud ja põhjuseks arvati olevat kõrge vererõhk. Mees polnud kunagi oma kõrgest vererõhust prouale rääkinud. Miss Marple hakkas inimestega rääkima, et mingit infot saada, kuid ta ei saanud midagi olulist teada. Mõned päevad hiljem tapeti toateenija Vicktoria. Naise leidis hotelli omanik Miss Kendal ja ta oli suures vapustuses. Ta nägi öösiti unes luupainajaid ja arvas,
pidanud nägema mitmeid kordi varem. Kaks meest sammusid samuti neile lähemale. Artur käivitas sae, millega mehed kasti luku puruks saagisid. Seejärel kangutasid nad lahti uksetaolise asja. Või rohkem nagu luuk. Raudkast oli seest märg ja vesi voolas sealt laeva pardale. Sellest ei teinud keegi välja. Artur kummardus ja lükkas enda käed kasti, tõmmates välja omakorda ühe kasti, mis oli väike ja kerge. Katy astus sammu lähemale. "Nüüd või mitte kunagi," mõtles ta ja vaatas kuidas ta isa värisevevate kätega kasti silmitses. Ta asetas selle maha ja kõigi pilgud püsisid kastil. Artur pistis käe südame kohale ja katus võtit, mis tal nööriga kaelas rippus. Seejärel võttis ta võtme kaelast ja lükkas selle lukuauku, mis kastil oli. Võti sobis. Arturi vererõhk tõusis lakke. Katy oma samuti, nagu ka kõikide teiste meeskonnaliikmete oma. "Isa," lausus Katy vaikselt, "keera võtit."
hullemaks. Peale seljavalu oli isa oma tööd kaotamas ja sissetulekut enam perel polnud. Polnud enam söögirahagi, aga ta otsustas ikkagi küsida: ,,Isa ?!". ,,Jah, mis on kallis ?". Kadi vaatas nukralt põranda poole ja küsis siis kiire ja konkreetse häälega: ,,Kas ma võin endale kassi võtta?" Isa isegi mõtelnud ja vastas selgesõnaliselt: ,,EI!". Ja see oligi kõik. Kadi puhkes nutma ja jooksis oma tuppa. Mõne minuti pärast tuli keegi uksest sisse. Kadi vaatas ukse poole ja nägi seal oma isa. Isa nägi kassi ja ütles Kadile: ,,Sa võid endale kassi võtta, ma ei keela, aga sa pead selle kassi eest hoolitsema ja EI TOHI kassi unarusse jätta !". Kadi vaatas imestunult isale otsa ja noogutas. Kui isa toast välja läks ,ei suutnud tüdruk end vaos hoida ja hakkas rõõmust toas ringi hüppama. Kadi oli väga õnnelik ja ta ikka ei uskunud seda. Kadi oli alati endale kassi tahtnud ja nüüd ta sai endale väikse kiisukese
" Ent Reet oleks meelsasti tahtnud sinakasmusta, sinakasmust võib-olla on ilusam. "Kas teil sinakasmusta ei ole?" "On küll sinakasmusta." Urbak valas mustjassinise tindi potist välja ja sinakasmusta asemele. "Kas see on kah hea tint?" "Oi, see on kah hea tint. Paremat tinti enam ei olegi." Reet seisis tulbana leti ees, liikumatult. Nagu väsinud oli ta alevisse tulekust, nagu kahju oli vähimastki liigutusest. Suurräti august paistis ainult nina, mustad silmakoopad liikumatute silmadega. Vaatas tindipotti ja peas elasid varjatud mõtted. Ka sulgi oleks ta hädasti vajanud ... "Lubage mulle ka sulgi." Valis kastist kuldse sule, "Kas see on hea sulg?" "Oi, see on hea sulg!" Ei teadnud Urbak, kas ostja veel midagi ostab. Ei teadnud seda Reet isegi. Kuid sulepea oli kodus kadunud, oli küll hoolega otsinud, aga kätte ei saanud. Ehk leiab selle siiski üles, või ostab siiski uue? "Kas teil sulepäid on" "On küll sulepäid." "Lubage mulle ka üks sulepea"
Banaanipuu Kord elanud kolm ahvi, kes kangesti tahtnud leida suurt banaanipuud. Nimed olid neil Jukko, Pekka ning Lukka. Hakkaski pihta jaht suure banaanipuu pärast. Jukko, esimene ahv, proovis leida puud ronides kõige kõrgemasse Kuressaare tippu ehk lossitorni. Kui läbi raske töö ja vaeva kohale jõudnud, vaatas mis ta vaatas puud aga näha polnud. Jukko oli nõutu ja ei osanud midagi teha. Seadis sammud tagasi teiste juurde, et saata teele teine ahv. Järg jõudis Pekka kätte. Tema mõte oli uurida infot otsitava banaanipuu kohta teada tuntud internetist. Leidiski lõpuks Google Mapsi, kus oli kirjeldatud täpset puu asukohta ja järgmine hetk oli juba ahv teel, seljakott seljas. Ilma suurema vaevata leidis ta puu üles ja asus kohe banaane
Vari Rohkem kui sajand tagasi elas üks perekond. See kõik algas kui Endoora ema oli suremas. Enne kui ta suri, lamas ta kolm päeva teadvusetult. Arstid arvasid, et ta on koomas. Enne kui suri ärkas ta üles, vaatas toas ringi, nägi oma tütart Endoorat ja ütles talle tasasel häälel: Minu kallis Endoora. Just nüüd ma oli taevas, inglid näitasid mulle kõike, mis mind ees ootab. Aga samuti nägin ma ka mis ootab sind. Mu vaene tütar, ükshaaval hakkad sa majast välja tassima kirste, ja nendes kirstudes on sinu lapsed, minu lapselapsed. Neid sõnu öeldes nuttis ta nagu ta pole ealesgi varem nutnud.
Raamatu "Elu on ilus" sisukokkuvõte Ühel hommikul ärgates tundis Pille-Riin kohe alguses, et midagi on valesti.Ta vaatas kella ning märkas, et on sisse maganud ja seetõttu ka kooli hilinemas, aga see oli imelik, sest ta isa ja ema poleks kunagi tal lasknud kooli hilineda.Alla kööki suundudes tundis ta, et midagi on veel valesti, nimelt ta ei kuulnud enam iga hommikuist jutuvada ega tundnud ka iga hommikuist kohvilõhna.Vanemad olid täna teistsugused (kuidagi, nagu millestki häiritud) ja käskisid Pille-Riinil kähku ära süüa ja kooli minna.Süües hakkas Pille-Riin isa käest pärima, et mis toimub jne
Hoolimata külmast voogas kogu nende olekust rahuleitu õndsuse ja muretu lapselikkuse sära nad olid õnnelikud ja seda teadmata olid nad ise oma õnne sepistanud. Esimesena avas silmad tiivuline. Olles näinud kohe enda vastas ikka veel magavat Printsi, valgus ta näole meeliületavat rõõmu ja ta pigistas tugevamini nende käehoidu. Selle peale poiss mõmises arusaadamatult ja pööras teise külje. Elisa tõusis istukile ja vaatas unisele merele, mis talle täna vägagi kaunis ja südamelähedane tundus. Eilne hirm vee hukutava tõmbejõu vastu oli hajunud ja asendunud lootusega, et maailmas on inimesi, keda saab usaldada, ja kohti, kus saab end tunda õnnelikuna ka reaalse põhjuse olemasoluta. Ta vaatas Jerome selgelt väljajoonistunud kontuure, piiritletuna hallikarva kivist. Ka siis, kui ta poleks Prints, oleks ta ikkagi kallim kui kõik tähed ja mered, mis loodud. Halltiib
Menüü järele haarates lasi ta pilgul enda ümber liikuda ning märkas Kerstit. Teda jälgides tardusid mõlemad noored, ega suutnud ei naeratada, midagi kosta või mujale vaadata. Richardo ema katkestas neid ning küsis pojalt: ,,Kallis, oled sa juba otsustanud, mida tellid?" Richardo ei teinud alguses selle peale märkugi, siis aga pööras näo tema poole. ,,Jah, ma võtan lihtsalt Coca-cola." Ta vaatas uuesti Kersti poole, kes tüdrukutega lauast juba tõusma hakkas. Sel hetkel tabas teda paanika. Ta lahkub juba? oli tema ainuke mõte. ,,Tulen kohe tagasi," ütles ta emale ning oli ühe kiire liigutusega Kersti kõrval. ,,Vabandust, kas sa räägid inglise keelt?" küsis ta paigale tardunud neiult, kes kogeldes ,,jah" vastas. ,,Ma tean, et see on natuke veider, aga kas ma saaksin su numbri?" Kersti ei
Tuglas oli Noor-Eesti rühmituse liige. Ta abiellus Ello Oinasega. Tuglas oli Eesti Kirjanike Liidu asutaja 1922. aastal ning oli mitu korda liidu esimees. Tuglas oli väga loominguline, müstifitseeritav ja maske vahetav kirjanik. ,,Poppi ja Huhuu" kokkuvõtte. Tegelased: Popi- koer Huhuu- ahv Kokkuvõtte: Ühel hommikut tõusis Isand väga vara. Tuba oli veel pime ja Isand süütas küünla vasksel jalal. Isand riietas ennast riidesse ja vaatas liikumata küünla leeki. Ta oli viimasel ajal imelik. Ta tuli hilja öösel koju, istus küünla juures, murdis leiba, kuid unustas söömata, hoidis seda leivapala käes ja rääkis iseendaga. Öösiti kuulis Popi Isandat läbi une raskelt ohkavat. Popi lähenes Isanda juurde, et lohutada teda, kuid Isand ei tundnud seda. Varahommikul tõusis Isand üles ja lahkus kodust. Otse Popi nina ees sulges Isand ukse. Mitu päeva polnud Isand koju tulnud ja Popi oli mõelnud,
2. Naistepäev- tähtpäevade olulisus inimeste jaoks . Tsitaat- „väiksel Jukul aga mure naabri-Kati koha pealt: kas on tüdruk ta või naine, kes see ikka täpselt teab.“ „Jukul aga ühest asjast tekkis selge arusaam: iga plika väiksest peale veidike on juba daam.“ (teemaks, et inimesi on tähtis meeles pidada) 3. Kaelkirjak- iga inimene saab asjadest aru erinevalt ja tal on oma arvamus. Tsitaat- „suurem vend vaatas mu kätetööd, ütles, et kena kutsu, vaatas veel jalgu ja lisas: või on see hoopiski notsu?... Tuli siis väikene õeke, tõstis kirjaku üles- isver, kui kena kaelkirjak! Tohib, ma hoian süle?... kuidas võib olla nii rumal, laigud ju mõeldakse juurde!“(teemaks põlvkondade erinevad arusaamad asjadest) 4. Vari- oma varju eest ei jookse kuskile, see saadab sind eluaeg. Tsitaat- „aga tavaline vari- mida tema teeb? Ta on kõige truum sind saatmas tervel
Becky nukk Orbudekodu lapsed läksid majja elama.Seal oli sünge ja pime, kuni Gätlin pani tule põlema. Kõik lapsed said endale oma toa, isegi Kristiina. See tuba, mille Kristiina valis, oli kõige imelikum. Selles oli üks uks, mis viis ühte teise ruumi ja seal oli veel üks, uks ning seal ukse taga oli tool, millel istus üks nukk. See nukk vaatas nii imelikult Kristiinat, et tüdruk pani ukse kinni .Kristiina vaatas veel seal toas ringi ja ta märkas, et see uks oli uuesti lahti tulnud. Kui Kristiina uksest sisse piilus, oli nukk oma asendit muutnud, aga Kristiina ei teadnud, kuidas. Ta pani ukse lukku ja hakkas minema, kui korraga käis krigin. Uks oli lahti tulnud ja Kristiina hakkas kartma. Ta võttis voodi pealt lina ja pani selle nuku peale ning pani ukse uuesti kinni. Kui ta toast ära hakkas minema, käis uuesti üks krigin, aga Kristiina oli liiga hirmunud, et taha vaadata ja jooksis minema
Töödejuhataja, käes ruupor, jagas meile pidevalt korraldusi. Post, mis eile püsti pandi, oli tänaseks viltu vajunud. Post, eile püsti pandud, oli tänaseks viltu vajunud. Ralliauto, mis kurvist välja kihutas, pidi võistluse katkestama. Ralliauto, kurvist välja kihutanud, pidi võistluse katkestama. Kui film oli lõpuni vaadatud, heitis isa puhkama. Film lõpuni vaadatud, heitis isa puhkama. Poisivolask, kes hoidis käsi taskus, vaatas ülemusele ülbelt otsa. Poisivolask, käed taskus, vaatas ülemusele ülbelt otsa. Kui lapsed saali jõudsid, hakkasid nad kärsitult eesriide avanemist ootama. Lapsed saali jõudnud, hakkasid nad kärsitult eesriide avanemist ootama. Moodusta 10 loodusteemalist erineva ülesehitusega põimaluset (erinevad, sidesõnad / siduvad sõnad, erinev pea- ja kõrvallause asukoht). Tädi Anne korjas metsast seeni ja püüdis kohalikust jõest kala, et valmistada maitsev roog,
pisar valgus vastasmaja tüdruku silmist, potsatades aknalauale, millele toetudes võis tüdruk näha vaid oma enda peegelpilti suurelt aknalt. Kui poiss pidi minema 3-ndasse klassi teatasid tema vanemad, et nad ei saa suurte inimeste põhjustel enam selles korteris elada ja, et nad peavad kolima, kaugele, hoopis teise linna. Ja kui lõpuks jõudis kätte see päev, mil autosse laaditi viimane kast ja majaga jäeti hüvasti, seisis tüdruk taas aknal ja vaatas. Ta oli iga päev näinud, kuidas poiss koolist tuleb, vahel sõbraga, vahel üksi, kuid nüüd ta seda enam ei näe, sest poiss kolib ära, ilmselt igaveseks. Poiss vaatas veel viimast korra tüdruku akna poole, enne kui autosse istus, aga tüdruk oli juba aknalt kadunud.
Lõpp, või alles algus ? Oli õhtu, üks pime õhtu, pime ning märg. Tänaval, pargis ega rannas polnud kedagi, vähemalt nii arvati. Kuid rannas vana lagunenud paadilogu varjus nuttis üks tüdruk. Ta nuttis ning vaatas merd, vaatas kuidas välk merre lööb, vaatas kuidas lained möllavad ja vihm loodust peksis. Ta oli õnnetu. Rannalt paadilogu varjust otsis ka öömaja üks poiss. Üsna räbaldunud riietes poiss. Ta ei osanud mujale minna, ning kui ta märkas väga rusutud olekus tüdrukut, oli tema kindel eesmärk sinna ööseks jääda. Ta läks vaikselt, hiilis tüdrukule ligi, mille peale see tüdruk ehmatas ning veel tugevamini nutma puhekes. Poiss kohkus
Palun vabandust ! Ühel sügispäeval kallas vihma nagu oavarrest. Istusin aknalaual ja mõtlesin, mis oleks siis kui ma poleks koera pargis lahti lasknud. Äkki ta oleks praegu minuga, vaataks aknast välja ja hauguks naabri Palli peale. Muide, Pall on meie naabrikass, suur ja kollane, sellepärast kutsun teda Palliks. Naljakas, eks ! Mis siis eile juhtus...Tulin koolist koju ja kohe kui sain maja ukse lukust lahti, vaatas mulle vastu suur ja karvane bernhardiin, Bosse. Viskasin koti nurka ja sammusin kööki. Natukese ajapärast tuli ka Bosse sinna. Tegin endale võileiba ning Bossele panin krõbuskeid. Pärast sööki läksime Bossega parki. Viskasin talle palli, ajasin teda taga, õpetasin teda. Lõpuks väsisin ära ning istusin pingi peale. Kutsusin koera enda juurde ja käskisin tal pingi ette istuda. Natukese aja pärast kõndis mööda vanem naine, kelle käekotist pistis pea välja kass. Bosse urises
Becky Nukk Orbude kodu lapsed läksid majja elama.Seal oli sünge ja pime kuni Gätlin pani tule põlema. Kõik lapsed said endale oma toa isegi Kristiina. Selle mille toa Kristiina valis oli kõige imelikum. Selles toas oli üks uks mis viis ühte teise ruumi ja seal oli veel üks uks ning seal ukse taga oli tool millel istus üks nukk. See nukk vaatas nii imelikult Kristiinat et ta pani ukse kinni.Kristiina vaatas veel seal toas ringi ja ta märkas et see uks oli uuesti lahti tulnud. Kui Kristiina uksest sisse piilus oli nukk oma asendit muutnud aga Kristiina ei teadnud kuidas. Ta pani ukse lukku ja hakkas minema minema kui korraga käis krigin. Uks oli korraga lahti tulnud ja Kristiina ...
HÄÄLIKUORTOGRAAFIA ii Vali sulgudes esitatud variantidest õige. Tõmba sellele ring ümber! Ostsin õhtuks apels(i, ii)ne ja mandar(i, ii)ne. Afi(š, šš)ilt vaatas vastu tuntud režiss(ö, öö)ri portree. Ettevõtluse sümpoos(i, j)on lõppes üldise de(b, p)atiga. Ostsin uue du(š,šš)i(g,k)eeli. Ser(i,j)aali peategelane oli e(f,ff)ektne kuju. Diskuss(i,j)oonis osales (g,k)arismaatilisi d(z,ž)entelmene. Aka(d,t)eemikuks kandi(d,t)eeris kolm pro(f,ff)essorit. Kohtume sadama reisitermin(a,aa)lis. Arved on veel saama(t,tt)a ja maksma(t,tt)a. Tradits(i,j)oon ei luba alkoh(o,oo)li pruukida. Kas pens(i,j)onifond on tänapäeval e(f,ff)ektiivne
Jõulumuinasjutt Elas kord üks linnupoeg ta elas koos oma vanematega . Ühel päeval ,aga läksid ilmad väga külmaks ja linnud pidid lendama lõunamaale ,aga kuna linnupoeg ei oskanud lennata pidi ta jääma oma pesase . Ta oli nii kurb ,et ei saanud lennata koos oma vanematega lõunamaale . Linnud oli juba lõunamaale ära lenanud ja järsku hakkas lund sadama linnupoeg mõtles , et mis asi see veel on . Ta vaatas ja vaatas , kuid järsku kukkus ta oma pesast välja ja Järsku tuli tema juurde rebeane ja küsis:" linnuke, mis sina siin teed ,sa peaskid ju lõunamaal olema juba?" Linnupoeg vastas:" mul on 2 probleemi esiteks ma ei saa aru ,mis see valge asi on ja ma ei oska lennata seetõttu ma polegi lõunamaale lendanud." Rebane vastas:"see valge asi on lumi ja selle teise probleemiga ma saan sind ka aitada." Linnupoeg küsis:"ei tea kuidas sina mind aitada saad?"Rebane sellepeale lähme minu urgu.
vaja ka” Aleks pani kivi tagasi taskusse. “Kust sa selle ilusa kivi üldsegi said?” küsib Indre. “Vanaema andis selle mulle enne kui ta suri, aga ma tulin siia sellepärast, et selle kivi siia merre visata” Aleks haaras kivi taskust uuesti ning oli valmis viskama, kuid järsku Indre haaras ta käest ja võttis kivi ta käest ära “Ei ära viska seda merre, ilus kivi, ma võtan endale”. “Indre, palun anna tagasi, palun.”. Indre vaatas mere poole ning viskas kivi merre, Indre tahtis ise selle kivi sinna merre visata kuna ta teadis, et Aleks ei suuda nii kaugele visata. “Nonii, tegin ära…” Indre vaatas tagasi ja Aleks oli kadunud, isegi jalajälgi polnud, teda nagu polekski olnud siin.
Lastepreili kutsus teda jooma midagi. Ning räägiti ja kiideti endast. Kedagi ei huitanud see et doktoril Moskvas töö ootab vaid iga hinna eest taheti teda sinna jätta . Nad sõid ja jõid veini , Koroljov küsis kas teil siin ühtegi meest ei ole ja nad rääkisid et viimane suri ka poolteist aastat tagasi ära. Pärast õhtusööki saadeti doktor oma tuppa (oli pühapäev). Kui ta oli oma toas vaatas aknast välja ja nägi viite vabrikut hakkasid tal jälle negatiivsed mõtted mis kõik on seal sees ja kuidas seal töö käib, talle ei meeldinud see. ( omaniku nimi oli Hristina Dmitrijevna). Koroljov mõtles kui ebatervislik töö see on ja kui vähe nad sellega teenivad et Hristina kes oli teda kostitanud saaks sterletit süüa ja madeirat juua. Mingisugune hääl tuli mida ta ka saabudes kuulis (üksteistkorda nagu oleks metalli vastu
,,Afganistan otsib superstaari" Käisime 26. Novembril klassiga vaatamas filmi ,, Afganistan otsib superstaari". Filmi vaatama minnes olin lugenud vaid filmi lühitutvustust: ,,"Afganistan otsib superstaari" polnud kohalike jaoks lihtsalt saade, vaid nende oma "laulev revolutsioon", mille finaali vaatas 11 miljonit inimest ehk iga kolmas elanik. Talibani-aastaid, mil muusika oli keelatud, mäletatakse veel selgelt ja popmuusika on noorte vabaduseiha sümbol number üks. Saade annab võimaluse igaühele: mehed ja naised, erinevad hõimud ja rahvused, kõik on oodatud. Lõpuks ometi on ka naistel lava, kus särada. SMS-hääletus, kus meestel ja naistel on võrdne hääletusvõimalus, on paljude jaoks esimene kokkupuude demokraatiaga."
I Malle pidas täiesti võimatuks magada, kui toas on sääski. Nüüd üks oli vereimeja ta jälle üles ajanud."Elajad, " pomises ta.,, Neid tohiks ei üldse olemas olla!" Ta kratsis lõuga, kust sääsk oli teda hammustanud. Siis heitis ta kellale pilgu. See hakkas saama üks . Sel kellaajal peaksid korralikud inimesed magama. ,, Muide, " ütles ta endamisi"ei tea, kas kassi piinaja peaks ka magama? " Ta astus akna juurde ja välja vaatas. Ärklitoas tuli põles. ,,Kui ta veidi rohkem magaks, vahest poleks ta siis nii rahutu," mõtles Malle."Ja kui ta poleks nii rahutu, vahest ta siis magaks veidi rohkem. " Näis, nagu oleks onu Einar tema sõnu kuulnud, sest just selsamal silmapilgul kustus ärklitoas valgus. Malle pidi juba voodisse tagasi ronima, kui äkki juhtus midagi seesugust, mis sundis teda silmi pärani ajama. Onu Einar vaatas ettevaatlikult
Osalised: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, Margus, Tiina, Mari , vanaema, Jaanus ja Märt Ühel talvisel pimedal õhtul oli kuulda huntide ulgumist. Kõik kardsid hunte. Tuppa astusid Tammaru peremees ja sulane Jaanus, nad käisid hunte hirmutamas. Toas olid Mari, Margus, vanaema, perenaine, peremees ja Jaanus. Samal õhtul kui päike oli juba loojunud ja väljas oli kottpime, kraapis keegi ust. Kõik kohkusid ning arvasid, et see on hunt. Peremees võttis püssi ja tegi ukse lahti ja vaatas välja. Kedagi polnud näha. Vaatas siis allapoole ning nägi seal väikest tüdrukut. Nad läksid tüdrukuga koos tuppa ning pakkusid talle süüa ja juua. Seejärel käskisid lapsel ahju peale magama minna. Järsku tõusis laps voodis istukile ja hakkas kõva häälega nutma ja hüüdis ema. Varsti saadi teada, et tema ema oli nõid ja põletati tuleriidal. Möödus pea 10 aastat ja hakati arvama, et Tiina on libahunt. Margus hakkas armastama Tiinat kuigi tegelikult
läks värisedes järgi aga siis see asi kadus ära. Tüdruk mõtles, et talle ainult tundus ja läks tagasi tuppa. Saabus kesk öö. Inge juba uinus, kuid järsku keegi koputas uksele. Tüdruk ei ärganud alguses, kuid siis keegi koputas uuesti ja päris kõvasti, siis tüdruk ärkas ja mõtles, et isa tuli. Ta hakkas minema ukse juurde ja siis tuli meelde mida isa rääkis, et tal on võtmed ning ta teeb ukse ise lahti. Tüdruk mõtles natuke ja ikkagi läks ukse juurde. Ta vaatas silma avasse ja nägi seal isa, kuid isal olid imelikud silmad. Nad olid kollast värvi ja nägu oli verine. Tüdrukul veri tardus soontes. Ta ei teadnud mis teha, ta kartis, värises, ta ei suutnud uskuda, et see oli tema isa. Tal tuli jälle meelde, et ust ei tohi avada. Siis Inge kuulis jälle koputusi ja vaatas igaks juhuks uuesti ning nägi täpselt sama pilti. Ukse taga kollase silmadega, verise näoga mees nüüd naeratas. Kui see olend naeratas nägi tüdruk ta hambaid,
mägedes kõuemürinana meelde." Ning siis oli üks noorpaar. Tüdruku silme ees hakkasid tulema mälestuspildid toonekurgedest metsalillede keskel,hiina templitest,punarindsest linnnust. 4. Tegelased olid üsnagi sarnased mõtlemise poolest. Nende mõtted vahepeal justkui ühinesid. Neid tegelasi ühendas asukoht ning ühe ''suvalise'' teo ning putuka trajektoor ning teo mõttemaailm. Kui selle teise paari teksti juures oli selline koht, et mees vaatas lille,siis järgneval paaril vaatas samuti naine lille, tollel lillepeenral. Ning kui see naistepaar soovis teed juua, siis ka järgnev paar noortepaar soovis juua teed. Inimesed nagu oleks lugenud seal eelmiste inimeste mõtteid. 5.Kui algab jutt inimfiguuridest jalutamast korrapäratult peenarde vahel. Kui hakkavad paarid enda mälestusi meenutama. Kogu tekst hakkab justkui põnevamaks minema ja pinge hakkab tõusma,et äkki tuleb/juhtub midagi põnevat nüüd. Kuid siis hakatakse järsku rääkima teost.
IX (111-122) Hommikueine ajal tuli Basil, soovides Doriani lohutada armsama surmas. D palus sellest ja juurdlusest mitte rääkida. D ütles B-le, et ei saa kunagi modelliks ning ei andnud portreed näituse naelaks. X (122-131) Dorian soovis saada koolitoa võtit ja raamimeistri juurest mehi. Ta saatis teenri kirjaga ära ning raamimeistri abiga toimetas portree koolituppa ja lukustas ukse. Oma tuppa jõudes hakkas Henry kirja lugema. XI (131-150) Aastate jooksul ei vähenenud Doriani ilu, ta vaatas oma vananemist portreelt ning luges raamatuid, mis olid tema elu moodi, pidas kokkusaamisi valitud inimestega. Kui Grayst kuulujutte räägiti ja G sisse astus, ei usutud jutte kohe mitte. G oli hästi uudishimulik ja teadusjanuline, proovis uske, liikumisi (lk 136), lõhnu, huvitus veidrast musikast, instrumentidest ( lk 138), pärlitest (lk 139), tikanditest (lk 141-2), vaimulike riietusest (lk 142- 3). Gray kartis portreest eemal olla, ei teinud kuulujuttudest välja ja vaatas esivanemate
ootamatusi; maskide vahetumist; huumorit; keelemängu. Kirjutas Juhan Viidinguna: · ,,Ma olin Jüri Üdi" (1978) · ,,Elulootus" (1980) · ,,Tänan ja palun" (1983) · ,,Osa" (1991) Kirjutas õpetlikkusest; olemishirmust; püsimistarvest see muutus hamletlikuks, esines vabavärssi, segavormi, porrsaluulet ja aforsime. Loetelu Jüri Üdi Süda kadus ära mölder kadus ära vanaisa vaatas isa viidi ära suvi kadus ära tiivad võeti ära vanaema vaatas ema viidi ära mina ei märganud keldri hämaras õnn tuli silmade kodu läks ise alguses valguses sulgudes ulgudes
,,Seal see asubki!" sõnas vaikselt vanem naine läbi tuulekahina. ,,Pole kahtluski, et see on meie kodupaik, kus vanaema veel kunagi oma tuhmides roosakates sussides toimetas köögis ja valmistas meile hommikuti pannkooke. Pannkoogid, mille lõhna peale oleks üles tõusnud ka kõige sügavamas unes magaja," meenutas mees, ,,ja alatasa ma mõtlesin kuidas ma küll kunagi siit peaksin lahkuma ja jätma kogu selle paiga koos kõikide lõhnade ja mälestustega." Naine vaatas pinksalt kaugustesse ja lausus siis: ,,Lepatriinud. Lepatriinud minu toa seintel tundusid mulle kui päris. Nende tiivad olid avali ja täpid sama ilusad kui neil, kes suvel meie aias võilillede peal siblisid." Nad möödusid raagus puudest, olles ise mõtetega juba kauguste poole hajunud. Kuu paistis neile teevalgustajaks olevat otse ees ja varjud nende taga näisid peagi kaduvat kaugustesse. Oli taas vaikus. Vaikse meloodiana kostus tuulekellade summutatud helinat, mis
Kui olime ülejäänud toidukaubad emaga ära valinud, siis tuli meelde et piim on veel ostmata. Läksime siis emaga piimaleti äärde, ning võtsime ka piima. Kui maksma läksime, tundus müüjalt kiire olevat, kuigi tal silti ei olnud, et tuleks pöörduda teise kassasse. Müüa lasi siiski kiiruga need toiduained läbi ning ema hakkas maksma, järsku märkasin, et piimapakk oli katki läinud, ütlesin seda koheselt müüja kuuldes. Müüja vaatas piimapaki poole, ning ema küsis, et kas võib uue paki tuua, kuna vana oli katki, müüja vaatas tükk aega emale otsa ning piimapakki ja vastas siis, ma arvan et vist võib küll, ning seejärel kutsus teise müüja sinna koristama. Seejärel ta vabandas ema ees kui emal oli kaup makstud. Analüüs: Minu arvates ei peaks klienditeenindaja veel tükk aega otsa vaatama, küsides et kas saaks uut toodet kui vana ei ole ostja süü läbi katki läinud. Näha oli et teenindajal oli
südamesse ja viis korda pähe. Naise otsaette oli noaga naha sisse kirjutatud R täht ning mehe otsaees oli W täht. Uurimisega kaugele ei jõutud. Politsei jõudis üsna kiirest tupikusse ja sinna see asi jäigi. 10 aastat hiljem, üks üsna tuntud mees hakkas uurima ühte juhtumit, mis viis otsejoones tema sinna abielupaari mõrvani. Selle uurija nimi oli Rick Walker. Rick uuris ja puuris seda juhtumit, kuid edasiviivaid niidiotsi ta ei leidnud. Walker vaatas selle abielupaari mõrva pilte ning oli väga näost ära. Walker oli näost valge nagu lumi, kuid seda naist ja meest ta ikkagi ei tundnud. Walker käis mööda maju ringi ja küsitles abielupaari naabreid ja sõpru, kuid midagi uut ta teada ei saanud. Kuid äkki tuli üks võõras mees politseijaoskonda ja rääkis, et abielupaari mõrvas on süüdi keegi nende seast. Politseinikud olid täiesti nõutud, nad hakkasid meest küsimustega pommitama, kuid kui võõras mees nägi Walkerit sai mees
Novell Trip Koju minnes oli tal taas tunne, et keegi justkui jälgiks teda. Seetõttu ta vaatas iga nurga taha ning kartis, et leiab sealt midagi hirmsat. Siiski ei olnud seal kedagi. Hirmunult jõudis ta kodutänavale ja temas tekkis hea soojustunne, et ta on kohe kohal. Hetk enne koju jõudmist tundis ta seljas teravat valu. Ärgates tundis ta segadust, ta ei näinud mitte midagi ning ta käed ja jalad olid kinni seotud tooli külge, millel ta istus. Ümberringi kostus vaikus. Mitte tuuleiiligi ega ühtegi häälekest. Kuid
ütles missis Banks.Mister Banks heitis talle hirmsasti haavunud pilgu ning missis banks soovis, et ta oleks olnud vähem taktitu ja öelnud, rt hoopis tema viis selle sinna. „hamh! Urrumh!“nuuskas mister Banks valjusti ninaja võttis nagist oma palitu. Ta kõndis sellega eesukse juurde. „ohoo,“ ütles ta veidi rõõmsamalt, „tulbid on juba pungas!“ Ta läks aeda ja nuusutas õhku. „Hm! Tuul on vist läänest.“ Ta vaatas admiral Boomi maja poole, kus õõtsus teleskoop- tuulelipp. „Seda ma arvasin.“ Ütles ta. „Pehme ilm,selge ja mahe. Ma ei võtagi palitut.“ Nende sõnadega haaras ta oma mapi ja kaabu ning ruttas linna poole. „Kas sa kuulsid, mis ta ütles?“ michale haaras Jane’il käsivarrest.Jane noogutas. „Tuul on läänest,“ ütles ta aeglaselt.Kumbki ei lausunud enam midagi, kuid mõlemal mõlkus meele mõte, mida nad püütsid eemale tõrjuda
,,Sina ise, mu kallis, kui sa eile õhtul tulumaksupabereid välja võtsid," ütles missis Banks.Mister Banks heitis talle hirmsasti haavunud pilgu ning missis banks soovis, et ta oleks olnud vähem taktitu ja öelnud, rt hoopis tema viis selle sinna. ,,hamh! Urrumh!"nuuskas mister Banks valjusti ninaja võttis nagist oma palitu. Ta kõndis sellega eesukse juurde. ,,ohoo," ütles ta veidi rõõmsamalt, ,,tulbid on juba pungas!" Ta läks aeda ja nuusutas õhku. ,,Hm! Tuul on vist läänest." Ta vaatas admiral Boomi maja poole, kus õõtsus teleskoop- tuulelipp. ,,Seda ma arvasin." Ütles ta. ,,Pehme ilm,selge ja mahe. Ma ei võtagi palitut." Nende sõnadega haaras ta oma mapi ja kaabu ning ruttas linna poole. ,,Kas sa kuulsid, mis ta ütles?" michale haaras Jane'il käsivarrest.Jane noogutas. ,,Tuul on läänest," ütles ta aeglaselt.Kumbki ei lausunud enam midagi, kuid mõlemal mõlkus meele mõte, mida nad püütsid eemale tõrjuda
loetelu. Nt: Koolis õpitakse mitut võõrkeelt: inglise, saksa, vene ja prantsuse keelt. · Mõttekriips pannakse koondlausesse juhul, kui kokkuvõttev sõna on loetelu järel. Nt: Inglise, saksa, prantsuse ja vene keelt kõiki neid õpitakse koolis. IV. KOMA SIDESÕNADE KUI, NAGU, KUNI, OTSEKUI EES. · Kui sidesõnad kui, nagu, kuni, otsekui alustavad osalauset, s.t neile järgneb öeldis, siis pannakse nende ette koma. Nt: Ta vaatas minu poole, nagu tahaks midagi öelda. · Lihtlauses (võrdluses) sõnade kui, nagu, kuni, otsekui ette koma ei panda. Nt: Ta vaatas minu poole nagu ehmunud lind. V. LAUSELÜHENDI KIRJAVAHEMÄRGID · Verbita lauselühend eraldatakse alati koma(de)ga. Nt: Poiss läks metsa, seenekorv käes. · Määruslikud nud- ja tud- lauselühendid (vastab küsimusele millal?) eraldatakse koma(de)ga. Nt: Töö tehtud (millal?), läksime koju.
mikroskoobi, et näha teisi kehi, mis muidu on silmaga nähtamatud. Sai teada, et kõikidel taimerakkudel on paksem või õhem kest. See on taimerakkudele eriomaduseks. Samal ajal kui Hooke uuris rakke, oli teiseks meheks uurija Anthony van Leeuwenhoek. Keda samuti huvitas mikroskoopiliste suuruste maailm. Leeuwenhoek valmistas õhtuti oma klaase ning lihvis neid hoolikalt lihvimiskettal. Ja päeval võttis uue, äsjavalmistatud mikroskopiumi, ise istus aga akna juures, vaatas läbi tillukese avause ja kirjutas ning joonistas üles kõik, mis ta nägi. Mikroskopiumid olid vahendid, mille abil ta rajas endale teed elava looduse salakambritesse. Hooke nägi mikroskoobis ainult rakkude kesti. Aga Leeuwenhoek'i avastatud kambrikestes polnud sisu ehk tõelist rakukeha. Raku sisu nähti alles palju aastaid hiljem taimede ja loomade elavates osades. 3 Rakkude avastamisest
Me hakkasime jõudma sihtpunkti, sinna, kus möllavad tuleleegid. Eest leidsingi ma põrgukatla. See kees ja haises täpselt nagu hernesupp memme tagasihoidlikul stagnatsiooniaegsel pliidil. Kui ma olin jõudnud seal natuke ringi vaadata ilmus ootamatult keegi ühe kõrge kivi otsa. Ma ehmatasin tõsiselt. See oli Lucifer. Ta oli pikk, peas olid tal kaks suurt punase-musta kirjut sarve. Lõua otsas oli näha leegitsev habe ja tema naer oli kõrvulukustav ning hirmutav. Lucifer vaatas mind sellise himura pilguga nagu tahaks mind järgmiseks hooajaks ,,Tantsud tähtedega" paariliseks. Ma tõmbusin kohe Surmakuulutaja selja taha. Kuid ta rahustas mind ta ütles, et meid Lucifer ei puutu, ta hirmutab vaid neid, kes on selle väärilised. Seejärel tuli Lucifer meie poole. Ta tuli minu juurde ja vaatas mulle oma veripunaste leegitsevate silmadega otsa ja lausus: ,,Ära kunagi pööra end seaduste vastu. Siin ei ole hea elu
armastusest. Kui kõik jutud olid räägitud võttis kõige paksem jahimees sõna.(ütles ,,armastatud olla ei ole suur kunst, selleks daamid ongi loodud, et meiesuguseid armastada. Aga kas keegi teist härrased on olnud vihatav?") siis hakkas rääkima kuidas üks kena tütarlaps teda on vihanud kui ta veel midagi armastusest ja vihkamisest ei teadnud. Kui ta oli kaheksa aastane ta jutustab ja kuidas ta päikeseloojangu eel istus ta koduõpetajanna Ziinake lastetoas ja nad õppisid .Ziina vaatas aknast välja ja rääkisid hapnikust ,süsihappegaasist. Ziina oli närviline ja koguaeg jälgis kuidas minu vanemad(paks jahimees räägib) ja õed sõidavad minema, vanem vend kes on gümnasist jäi koju kuna tal oli hambavalu, kui vanemad lahkusid jooksis Ziina õue. Ma arvasin et ta on kaval ja läheb vanemate ära olekul mureleid sööma , mõtlesin et olen kaval ja lähen vaatan mida ta teeb aga teda ei olnud seal , teda polnud ka karusmarjade juures, avastasin
Tegelikult vist polnud see kellegi vaatepunktist edasi antud. Segadusse võib viia tigu, kuid tigu ei saa iseennast kirjeldada. Ainuke võimalus ongi mõni kõrvaline isik, kui üldse oli kelle. Tegelased olid üsna sarnased mõtlemise poolest. Nende mõtted vahepeal justkui haakusid. Näiteks kui esimene paar rääkis minevikumälestustest, siis ka teine inimestepaar rääkis minevikumäletustest. Ning kui selle teise paari teksti juures oli selline koht, et mees vaatas lille siis järgneval paaril vaatas samuti naine lille tollel lillepeenral. Ning kui see naistepaar soovis teed juua, siis ka järgnev paar noortepaar soovis juua teed. Inimesed justkui oleks lugenud seal eelmiste inimeste mõtteid või midagi taolist. Üsna kummaline oli see. Aga kindlasti oli see huvitav, et kõik toimus lillepeenra juures, seega ühendas neid tegelasi asukoht ning ühe ''suvalise'' teo ning putuka trajektoor ning teo mõttemaailm. 3.
Eritasandiliste osalausete vahel on alati koma. Nägin, et metsast tõusis suitsu, ja helistasin päästeametisse. Samatasandiliste kõrvallausete vahel koma ei ole, kui neid seovad sidesõnad ja, ning, või jts. Nägin, et metsast tõusis suitsu ja (et) võsast väljus salk poisse. 13. Lauselühendis on kõrvallause öeldis asendunud verbi käändelise või puudub hoopis. Komaga eraldatakse a)verbita lauselühend Isa seisis, rihm käes, ja vaatas poisile kurjalt otsa. b) määruslikud nud- ja tud-lühendid (küsimus millal?) Võtnud rihma kätte (millal?), vaatas isa poisile kurjalt otsa. c) des- ja mata-lühend aluse ja öeldise vahel või kui des- või mata-vorm on lühendi algul Isa, kasvatades lapsi, läheb vahel liiale. Meie kasvasime, tundmata vitsahirmu. Tundes vitsahirmu, olime ise ees kuulekad. 14. Otsekõne eraldatakse saatelausest jutumärkidega. Otsekõnaga lausete
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
