Laima spetsialistide kogemus ja professionaalsus võimaldab leida parimaid lahendusi edukaks koostööks. Meie kliendid hindavad kõrgelt võimalust tellida korraga nii Laima kui ka Gutta tooteid. Me ekspordime tooteid nii standartsetes pakendites kui ka loome spetsiaalse disainiga pakendeid turgudele, kus on suur hulk Laima fänne. Näiteks, oleme kujundanud spetsiaalse disainiga kommikarpe Moskva ja SanktPeterburi jaoks, tuues esile kõige populaarsemad linnade vaatamisväärsused. Vene turule on loodud spetsiaalne sokolaadikompvekkide assortiide liin. Brändid Tooted Kommikarbid Sokolaadid Kompvekid Karamellid Sefiir Marmelaad Drazeed Küpised Vahvlid Vahvlitordid Kuidas valmib Laima sokolaad? Kakaoubade puhastamine Kakaoubade röstimine Kestade eemaldamine ja kakaoubade purustamine Jahvatamine Pressimine Sokolaadi valmistamine Rullimine Segamine
kvaliteediga on Makedoonia ja Traakia tubakas) ja puuvilla, mida kasvatatakse Tessaalia, Makedoonia, Traakia ja Ipeirose tasandikel. · Kreeka on Hispaania ja Itaalia järel õli tootmise poolest maailmas kolmandal kohal. Turism · Kreeka meelitab rohkem kui 16 miljonit turisti aastas, panustades 15% riigi sisemajanduse kogutoodangust. · Ainuüksi aastal 2005, külastas Ateenat 6,088,287 inimest, kuid nüüdseks on see arv muidugi tõusnud. Vaatamisväärsused Sild Rio-Antirio on pikim rippsild kogu maailmas. Rahvusvaheline Arheoloogia Arheoloogiline muuseum muuseum Ateena ajaloost, on suurim arheoloogia Rio-Antirio muuseum Kreekas.
........................................................................9 2.2 Linna nime päritolu................................................................................................................10 2.3 Haldusjaotus...........................................................................................................................10 2.4 Euroopa Liidu peakontor........................................................................................................10 2.5 Vaatamisväärsused..................................................................................................................11 Kokkuvõte......................................................................................................................................12 Kasutatud materjal...........................................................................................................................12
........................................................................................... 3 1. Lähis-Ida ....................................................................................................................... 4 2. Kuveit kuldne kõrberiik ............................................................................................. 8 2.1 Kuveidi üldiseloomustus ........................................................................................ 8 2.2 Kuveidi vaatamisväärsused................................................................................... 11 3. Katar maailma rikkaim riik ...................................................................................... 13 3.1 Katari üldiseloomustus ......................................................................................... 13 3.2 Katari vaatamisväärsused ..................................................................................... 16 4. Bahrein ...........................
Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................3 1. RIIGI ÜLDANDMED.................................................................................................4 1.1 Üldandmed............................................................................................................4 1.2 Riigi asend maailmas............................................................................................4 1.3 Maa ja riigid..........................................................................................................5 1.4 Hiina Rahvavabariik..............................................................................................5 1.5 Territoorium..........................................................................................................6 2. LOODUS.......................................................................
Enn Palm Gunnar Pentsop Valla peamised tegevusalad Rakvere valla üks peamisi tegevusalasid on põlluharimine. Rakvere vallas tegutsevad ka palju väiksed ettevõtteid, mis kaevandavad karjäärides liiva ja tegutsevad metsamajandusega. Valla vaatamisväärsused Rakveres vaatamisväärsused on näiteks linnus,keskväljak,spordikompleks ja ka tarvas mis asub linnuse kõrval. Rakvere vallas on ka palju vanu mõise mida saaab külastada. Veltsi ja Kloodi Tallinn-Narva maanteel Haljala teeristist umbes 3 km lõunapoole asub Veltsi mõisamaakividest hooneteansambel: viinavabrik, kuivati, meierei ja moonakatemajad. Kenas korrastatud pargis asub 19. saj lõpul, von Dehni ajal valminud punastest tellistest härrastemaja.
Kaugus siseturism, rahvusvaheline Turismi kujunemine, areng Massiturismi algus 1950 aastal Suurbritanniast. Vanimad harud terviseveed, kuurordid Nn. Päevitusreisid Alpinism, talisport Jahindus, safarid Palverännakud kõikidel kultuuridel (Kuremäe nunnaklooster Eestis) Tänapäeval vaateturism, meelelahutusturism Rekreatsioon töövõime taastamine looduses aktiivse puhkusega Turismi geograafia Esimene massiturismi piirkond Vahemere maad (lähedus, kliima, vaatamisväärsused, hotellid, infrastruktuur, liikluskorraldus) Prantsusmaa, Itaalia Hiljem kerkisid esile Lõuna-Hispaania, Portugal, Kreeka, Horvaatia Bulgaaria, Krimm, Gruusia idaeurooplastele Huvi tõuseb Türgi, Küpros, Tuneesia, Maroko, Egiptus (vähekoormatud, odavamad arengumaad) Põhja-Ameerikas Kanada USA vahel , Usa Mehhiko (Kariibi meri, kultuuriobjektid) USA tulu turismilt maailma suurim! 21. sajandil Vaikse ookeanid turismipiirkond (Hiina avanemine, Hongkong, Aomen, Tai,
põllud, imeilusad metsad, kaunid saared - mida ilusamat võiks veel inimene oma riigi looduselt tahta. Me elame ka täiesti riskivabas piirkonnas. Pole läheduses vulkaane, tuumajaamu. Ei esine meil ka tornaadosid ega maavärinaid. Ka pole meil ohtlikke putukaid ega mürgiseid roomajaid. Samuti on meie kultuuriruum rikkalik ning mitmetahuline, see suuresti ka meie oma keele ilust. Meie rahvusest on sirgunud palju mailmakuulsaid kirjanikke, sportlasi, lauljaid ning muude ametialade esindajaid. Vaatamisväärsused ning muistised lisavad samuti Eestile väärtust. Meie rahvas hoiab kriitilistel hetkedel kokku ning loodab üksteise peale. Paljud kahjulikud tegurid on Eesti ilu muutnud, kuid me püsime värske ning kindlameelsena iga takistuse vastu. Kuid ükski riik pole täiuslik ning Eesti pole sellele kahjuks lähedalgi. Elu pole siin just eriti kiita. Hinnad kauplustes tõusevad, kuid rahvas ei suuda nendega sammu pidada. Paljud mehed lähevad Soome parema palga järele. Kuid kas see pole veidi imelik
MAA JA MAAKOOR Maa tekke tähtsamad hüpoteesid. Maa siseehitus: maakoor; settekivimid, graniit- ja basaltkest; vahevöö, tuum GEOLOOGILISED PROTSESSID JA NENDE OSA MINERAALIDE, KIVIMITE NING MAAVARADE TEKKIMISEL Endogeensete protsesside seos Maa siseenergiaga. Maakoore kurrutusliikumised, murrangud, maavärinad, vulkanism. Maakera seismiliselt aktiivsed piirkonnad minevikus ja tänapäeval. Neotektoonilised liikumised. Tardkivimite (süva- ja purskekivimite) teke. Eksogeensed protsessid (välisjõudude põhjustatud): murenemine, põhjavete, tuule, liustike, mere, laguuni, järvede ja soode tegevus. Murenemise tüübid: rabenemine, porsumine ja biokeemiline murenemine. Koopad. Speleoloogia -- koobaste uurimisega tegelev teadusharu. Välisjõudude osa pindmiste maardlate tekkes. Murenemiskooriku maavarad (rauamaak, boksiit, kaoliin). Puistmaardlad (kuld, plaatina, titaan). Kivimite moone e metamorfism. Mineraaliteke metamorfsed protsessid. Asbesti, koru...
VAATAMISVÄÄRSUSED JA NENDE ROLL TURISMINDUSES Tõstamaa Keskkool 10. klass Oliver Juurik SISUKORD · Doodzide palee · Keelatud linn · Potala palee · Buckinghami palee · Mysore Palee · Château de Chambord · Schönbrunni palee · Pena National Palace · Summeri palee DOODZIDE PALEE · Asukoht: Püha Markuse väljaku (Piazza di San Marco) ääres. · Valitseti Venezia Vabariigi üle. Palees käisid koos vabariigi nõukogud ja peeti kohtuistungeid. · Turistid/külastajad saavad proneerida hotelliruume. KEELATUD LINN · Asukoht: Hiina Pekingi · Seal oli Mingi ja Qingi dünastiate ajal Hiina keisririigi keskus. · 1924 muudeti see muuseumiks ja avati külastajatele . POTALA PALEE · Asukoht: Aasia Tiibeti Lhasa · Dalai-laama elas Potalas kuni 1959, mil seni viimane dalai- laama Tenzin Gyatso põg...
Elektrijaamad paiknevad põhiliselt Austraalia ida rannikul. Turism Austraalia on kontrastide maa – nii kliima, maastik kui ka loodus kõiguvad äärmusest äärmusesse. Kosmopoliitsete ja kõrget elukvaliteeti pakkuvate suurlinnade kõrval on selle maa peamiseks vaatamisväärsuseks siiski imekaunis loodus, mille sarnast ei kohta kusagil mujal maailmas. Ausad, otsekohesed ja ülimalt sõbralikud inimesed muudavad reisi veelgi nauditavamaks. Järgnevalt mõned vaatamisväärsused: Great Ocean Road Melbourne’ist lääne poole mööda mägist ja käänulist rannikuäärt kulgeb riigi üks kauneimaid maanteid Great Ocean Road. Läbides kümneid õdusaid kalurikülakesi jõuab maantee kõrge ja sopilise liivakivirannikuni, mida ääristavad mitmed majesteetlikud liivakivimoodustised. Neist kuulsaimad on 12 Apostlit, aga ka The Arch, London Bridge ja Bay of Islands. The Grampians Great Ocean Roadist põhja poole jääb Gramipansi rahvuspark, mis on
Eesti turismigeograafia arvestuslik KT (8.per) Eesti üldandmed Asukoht: Põhja-Euroopa, Läänemere kaldal. Pealinn+suuremad linnad: Tallinn+Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Pärnu Rahvaarv: 1 318 005 (2012), neist eestlased 68% Pindala: 45 227km2 Eesti keel kuulub: soome-ugri keelte läänemere-sooome rühma Riigikord: parlamentaarne vabariik Seadusandlik võim: Riigikogu Täidesaatev võim: Vabariigi Valitsus Kõrgeim võimukandja: rahvas Haldusjaotus: 15 maakonda mis on jagatud valdadeks ja linnadeks, mida juhib omavalitsus. Riiklikud sümbolid: Rukkilill, suitsupääsuke, paekivi, räim, tamm Riiklikud tähtpäevad: 24.veebr Iseseisvuspäev, EV aastapäev 6.jaanuar- kolmekuningapäev 2.veebr- Tartu rahulepingu aastapäev 4.juuni- Eesti lipu päev 2.nov- hingedepäev ...
SAKSAMAA Jaanika Golubeva EMA Merekool 11LJ 2011 Üldine iseloomustus Saksamaa asub Kesk-Euroopas. Parasvöötmeline kliima. Suhteliselt jahe kliima. Keskmine temp. Jaan. 1-2 kraadi, juulis 16-20 kraadi. Talved ja suved niisked ja vihmased. Sademeid 600-1000mmHg. Merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Saksamaa asub sega-ja lehtmetsa vööndis. Majanduslikult väga hea geograafiline asukoht. Saksamaa on hästi arenenud riik. Föderaalne vabariik. Rahvaarv ja selle soolis-vanuseline iseloomustus Rahvaarv: 82079454 milj/in Rahvastiku Tihedus: 230in/km2 Aastane rahvastiku juurdekasv 0.02% (1998) 0-14 aastaseid: 13.3%(N-5232245, M-5569390milj/in.) 15-64 aastaseid: 66.1%(N-26617915, M-5569390milj/in.) 65 ja vanemad: 20.6%(N-9557634, M-7217163milj/in.) Rahvastiku püramiid Click to edit Master text styles Second level Third level ...
Emumäe vaatetorn Looduspargis asub Emumäe vaatetorn, kuhu viib 115 trepiastet ning see on 21,5 meetri kõrgune. Mäelt avaneb kauneid vaateid idapoolsetele metsadele ja läänes laiuvale kultuurmaastikule, hästi paistab Endla soostik. Kätte paistavad Rakvere vallimägi, Kiviõli tuhamäed, Laiuse voor, Kärde, Kellavere, Räitsvere ja Ebavere mägi, Laiuse, Koeru ja Simuna kirikutorn. Mäe nõlvadel paiknevad päikesemaja, mägionn ja kännumaja, on rajatud lõkke- ja puhkekohad. Emumäe vaatamisväärsused Lisaks vaatetornile on Emumäel rabamändidest ja –juurikatest kultuuriseltside puukujude allee, Emumemme koda ja päikesetõusumaja. Torni läheduses on mitu puhkmajakest ja onni ning on olemas ka telkimis- ja piknikuplatsid. Emumäe looduspargis saab korraldada 2-6 kilomeetri pikkuseid jalutuskäike või matku. Emumäe asustus Emumäe jalamil asub Emumäe küla, mis on 770. aastat vana. Esmakordselt mainiti Emumäge Taani hindamisraamatus aastal 1241. Emumäe põllumaad on
Eesti vaatamisväärsused HINNI KANJON Hinni kanjon asub Rõuge vallas Võrumaal Kahrila järve lähedal. Hinni kanjon on tähelepanuväärne seepärast, et on ainus koht Eestis, kus oja mõlemal küljel paiknevad järsud liivakivipaljandid. PEETRI JÕE MAASTIKUKAITSEALA LUBJAKIVI PALJAND Peetri jõe maastikukaitseala asub üsna Läti piiri lähedal: Võrumaal Mõniste vallas Tiitsa, Villike ja Karisöödi külas. Loodusliku paljandina avaneb Devoni lubjakivi Eestis vaid Peetri jõe kallastel. Karisöödi paljandi alumises osas asub allikakoobas, millest legendi järgi algas maa-alune käik Koivalinna linnusesse. VASTSELIINA LINNUS Vastseliina piiskopilinnuse varemed asuvad Vana-Vastseliina külas umbes 5 km kaugusel Vastseliina vallas Võru maakonnas. Linnus on piiratuna kolmest küljest veetõkkega. TAAGEPERA LOSS Aastatel 1907-1912 arhitekt Otto Wildau projekti järgi ehitatud loss esindab juugendi arhailis...
Buhhaara linn asutati 1. sajandil pKr. Kui araablased vallutasid 8. sajandi alguses Buhhaara, oli linnast saanud tähtis kaubanduse ja kultuuri keskus. Hiljem vallutati linn karakaniidide ja tatarlaste poolt ja 1555 a. sai Buhhaarast ühe Usbeki emiraadi pealinn. 1866 a. vallutas Venemaa emiraadi ja hoidis seda oma võimu all kuni 1920 aastani. Hiljem emiraat kukutati ja linn ühendati Usbeki Nõukogude Sotsialistliku Vabariigiga. 1991 a. Iseseisvus Usbekistan. Vaatamisväärsused Buhhaaras Po-i-Kalan kompleks: Kalyan Minarett (pärineb 12. sajandist) Mir-i Arab Madrassah Kalan Mosee Ismail Samani mausoleum (9-10. sajandist) Chashma-Ayub mausoleum Ark (pärineb 5. sajandist) Lyab-i Hauz kompleks Kukeldash Madrasah Magak-i Attari Mosee Nadir Divan-Beghi khanaka ja madrasah Qazi-e Kalyan Nasreddin madrasah Hauz -i tiigid Kalyan Minarett Kalyan Minarett on minarett, asub Po-i-Kalyan mosee kompleksis. Ehitati 12
Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks – maailmamajanduse kujunemine. (õp. lk.72-131) 1. Põllumajandus-, tööstus- ja infoühiskond. Iseloomulikud jooned eri ühiskondades. Tunned ära agraar-, industriaal- ja infoühiskonda kuuluva riigi. Tööstusühiskond e. Industriaalühiskond: Masinatega töö Tarbimine Linnastumine e. Urbaniseerumine Tööliste organiseerumine aja jooksul – võideldi välja inimväärsed elu- ja töötingimused, sotsiaalsed garantiid Infoühiskond: Globaliseerumine – ettevõtted võivad ja saavad tegutseda kõikjal maailmas Kapital ei tunne riigipiire – investeeritakse sinna, kus kõige soodsam Võõrtöölised Põllumajandusühiskond e. Agraarühiskond: Naturaalmajandus – suurem osa toodangust tarvitatakse enda ...
Tulemaa saar ehk Isla Grande Tulemaa üldandmed • Tulemaa üks osa kuulub Tšiilile ja teine Argentiinale. • Tulemaa pindala - 48 100 km2 • Saarel elab 135 000 elanikku (2010. a andmetel). • Halduskeskus – Ushuaia • Ushuaia lõunapoolseim linn. http://et.wikipedia.org/wiki/Tulemaa Tulemaa saarestik • Tulemaa saarestik on saarestik Lõuna-Ameerika mandri lõunatipu juures. • Hispaania keelne nimi – Tierra del Fuego • Tulemaa on tulemaa saarestiku peasaar. http://www.8thingstodo.com/wp-content/uploads/2013/02/Fierra-del- http://www.worldatlas.com/aatlas/infopage/tierradelfuego.htm fuego-Argentina.jpg Tulemaal on lähispolaarne kliimavööde • Suvi on jahe, jaanuaris 10...11 °C • Talv on pehme, juulis 0...2 °C • Aastane keskmine sademete hulk on 400...50...
Leedu ja Eesti vaatamisväärsused Sarnasused ja erinevused Sarnasused Kui nüüd aus olla, siis ei leidnudki me erilisi sarnasusi Eesti ja Leedu vaatamisväärsustel. Kuid siiski mõned sarnasused jäid silma. Edukat kuulamist, lugemist ja vaatamist! Leedu Ristimägi Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ristimägi on Leedus Siauliai lähedal (12 km) paiknev mägi, kuhu sadade aastate jooksul on palverändurid toonud riste. Ristimäe tekkimise kohta on palju erinevaid müüte ja teooriad. Ristide koguarvu Ristimäel hinnatakse 50 000le. 1993. aastal külastas paavst Johannes Paulus II Ristimäge. Hiiumaa ristimägi uhtslaidi teksti laadide Klõpsake redigeerimiseks ...
PERUU 1.Riigi üldandmed: a) Geograafiline asend- Lõuna-Ameerika lääneosa, pindala- 1285216 km2 piiri pikkus: 7461 km naabrid- Boliivia, Brasiilia, Tsiili, Colombia, Ecuador. Lõunast piirneb Vaikse Ookeaniga. b) Riigi rahvaarv: 29907003 inimest. Peruu maailma mastaabis keskmine riik rahvaarvu järgi. c) Rahvastikuandmed: Rahvastiku keskmine vanus: 26,4 aastat Eluiga, selle võrdlus Eestiga: 71,03 aastat. Eestis 73,08 aastat. Sündimus: 19 sündi/1000 inimese kohta Suremus: 6,13 surma/1000 inimese kohta Rahvastiku juurdekasv: 1,193% Rändesaldo: -0,93/1000 inimese kohta Linnastumise tase % : 71% Põhirahvus, rassid, etnilised grupid: peruulased. 45% ameerika indiaanlasi, 37% mestizo'sid, 15% valgenahalisi; mustanahalised, jaapanlased, hiinlased ja teised 3%. Usundid: rooma-katoliku 81,3%, evangeelset 12,5%, teisi usundeid 3,3%, täpsustamata või usuta 2,9% 2. Iseloomusta ja analüüsi rahvastiku paiknemist Peruus: a) Rahvastiku keskmine tihedus: 2...
ÄÄSMÄE PÕHIKOOL NIGEERIA Simone Sui 8.klass Juhendaja: Siret Saarniit 2013 SISSEJUHATUS Mina räägin riigist mille nimi on Nigeeria, riik on tuntud kindlasti nafta kaevanduste poolt ja on rahvaarvult ka väga suur riik. Lähemalt hakkan rääkima Nigeeriast edasisetel lehtedel. Ise ma Nigeerias ei sooviks elada, kuna elutingimused ei ole just kõige paremad, vähemalt see on minupoolne arvamus. 1. RIIGI PAIKNEMINE · Nigeeria on riik Lääne-Aafrikas. Ta piirneb Benini, Nigeri, Tsaadi ja Kameruniga. · Nigeeria on rahvaarvult Aafrika suurim riik ja maailmas 8. kohal. · Nigeeria jaguneb halduslikult 36 osariigiks ja pealinnaalaks. · Riigi pealinn on Abuja. · Riigi pindala on 923 768 km². http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:LocationNigeria.svg http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Nigeeria_osariigid.png ...
veondusseadmeid ØNaftat ØElektrienergiat ØMetalle ØKeemiatooteid ØKeemiatooteid ØTarbeesemeid ØKangaid ØToiduaineid Põllumajandus Kasvatatakse: ØRapsi ØKartuleid ØKapsaid ØNisu ØJuurvilju ØOtra ØTomateid ØMaisi ØSibulaid ØÕunu ØKurke jms Vaatamisväärsused ØWieliczka soolakaevandus ØBrama Królewska Kuninga värav ØVarssavi Suur Teater ØGdaski raudteejaam kaunimaid raudteejaamu Euroopas ØAuschwitzi vangilaager - Krakowist mitte väga kaugel asuv huvitav ja ØKrakowi vanalinn hariv muuseum ØPühavaimu kirik Lublinis ØVarssavi vanalinn ØPanieska torn Szczecinis ØWaweli kindlus ja kuningaloss ØPüha Barbara kirik
Rootsi Keiu Lindeburg 2015 Teemad: 1. Taastuvenergia/Hüdroenergia 2. Energiaallikad 3. Elektrijaamad 4. Maavarad 5. Masinatööstusharud/Kergetööstus 6. Transport 7. Eksport, import 8. Kõrgkoolid 9. Vaatamisväärsused 10.Faktid. Taastuvenergia/Hüdroenergia Rootsil on suurim taastuvenergia saldo EL liikmesriikide seas. Täna tähendab see ligi 40% taastuvenergia määra. aastaks 2020 tahab Rootsi kergitada oma mõõtu 49% peale. EL kokkuleppe kohaselt peaks aastaks 2020 iga liikmesriigi energiatarbest 20% moodustama taastuvenergiast. Hüdroenergia, mis on andnud neile elektrit, on Rootsis alates 1882, aga vesi hakkas kasutama juba keskajal Rootsis
päevad. Külastajad viidi punkritesse, näidati relvi, üles oli pandud temaatiline näitus. Kohaliku rahvateatri trupi abil näidati NKVD üksuse haarangut punkrile, provokaatori tegutsemist, metsavandade arreteerimist ja ülekuulamist ning pögenemist. Plaanis on tulevikus uuesti taastada Metsavenna päevade korraldamine kui selleks avaneb uus võimalus. [2] 9 Kasutatud allikad [1 Vaiko Tigane, Võrumaa vaatamisväärsused.: Vaiko Tigane, 2013. ] [2 Võrumaa Turismiliit MTÜ. (2014) visitvoru.ee. [Online]. ] http://www.visitvoru.ee/koik-vorumaa-vaatamisvaarsused 10
Vietnam Viet Nam tähendab lõunamaad. Lipu tähe viis nurka sümboliseerivad- talupoegi, töölisi, haritlaskonda, noorsugu, sõjaväelasi Vietnam on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaare idarannikul. Rannajoone pikkus on 3444 km. Naabrid: Hiina, Laose ja Kambodza Pealinn on Hanoi 1)pinala on 329 560 ruutkilomeetrit 2) rahaühik on dong, 3)2004 aasta seisuga on rahvastiku arv 84 238 000 4)rahavastiku tihedus on 253 in/km² 5) Riigikeel on vietnam Vietnamil on kaks lippu Põhja Vietnami ja Lõuna Vietnami Rahvastik 87% rahvastikust moodustavad vietnamlased, kes elavad peamiselt madalikel ja rannikul ning asustavad u 30% territooriumist. 1,4% on neile keeleliselt lähedasi muonge. Peale nende elab Vietnamis rohkem kui 50 rahvusrühma, sh-s taid, thaid, nungid, laod, miaod, jaod ja gelaod Asustus on ebaühtlane. 90 % rahvastikust ...
TURISMI VAATAMISVÄÄRSUSED KURESSAARES Kuressaare raekoda: Aastatel 1653-70 barokne hoone Kuressaare kesklinnas.Valisin selle objekti sellepärast,et sellest ei saa Kuressaare linnas üle ega ümber. Ta asub täpselt Kuressaare keskväljakul ja seda peab tutvustama turistidele.See on mõjub keskväljakul suursuguselt ja kõidab tähelepanu,eriti köidab turistide tähelepanu kindlasti Raekoja ukse ees olevad kaks lõvi. Kuressaare Piiskopilinnus: Valisin selle ehitise kuna seda on vaja kindasti tutvustada.See ehitis on 14.sajandil ehitatud ning ainuke täielikult säilinud keskaegne linnus kogu Baltikumis. Seda kindlasti tahavadki paljud turistid ise näha ja sellest kuulda.Ning linnuses sees on võimalik külastada erinevaid väljapanekuid,et saada aimu selle objekti kohta. Rüütelkonna hoone (e. Maavalitsus): Valisin,kuna see hoone on suure ajaloolise tähtsusega.See hoone ehitati 1...
suure rühma moodustavad suurepäraseid ehitisi. Neist tuntuim kuni tänapäevani Colosseum -- amfiteater, ovaalne nii hiiglaslik ehitis kujul kaussi. Keskel asus areen, ja all -- ruumid esinejate hulka. Colosseum ehitati 70 -- 90-ndatel n. e. ja mahutas 56 tuhat pealtvaatajat. Fontään Trevi Ehk kõige hoonestatud ilusad purskkaevud osa maailma võib pidada Rooma, kuid tõeline pärl neist arvatakse Trevi Fountain. Üks eripära on see vaatamisväärsused see on suurus, mis kahekümne meetri laiuses ja kakskümmend viis kõrguse. Tema mõõtmed peeti tõeliselt suur tänu rajatised väike ala Hispaania trepp Roomas Hispaania trepp, peetakse Euroopas kõige olulisem vaatamisväärsusi . Isegi haritud reisija on maha löönud oma arhitektuuri, suurused ja suursugune barokk stiilis, kus ajalooline monument seisab silme ees külastajaid. Eriline
„Prantsuse suidid“ “Missa h-moll” “Toccata d-moll” “Anna Magdalena Bachi noodivihik” Helilooja tähtsus muusikaajaloos: Bach, olles barokiajastu suurkuju, arendas kõrgpunkti polüfoonilise muusika. Samas avas ta ka uue ajastu harmoonilisele muusikale. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. Ta on mõjutanud kõiki heliloojaid. On üks kõige enim mängitavaid heliloojaid. Heliloojaga seotud vaatamisväärsused, muuseumid või muusikasündmused tänapäeval: Bachi monument Weimaris. Bach maja Eisenachis. Siiski ei ole sündinud Johann Sebastian Bach. Aga tema elu hakkab siin - see on märgitud mis tahes elulugu. Johann Sebastian Bach haud. Bach suri 1750. Ta on maetud kirikus Saint Thomas Leipzigis. Leipzigis on Bachi mälestised: vana Bachi monument ja mälestis St. Thomas kiriku kõrval.
http://www.lankanewspapers.com/news/profile http://tourism-vip.com/resorts/Inte s/centralbank.jsp rnational/asia/19-sri-lanka.html Info Ajavahe eestiga 3,5 tundi Valuutaks on ruupia Keeled singali ja tamili Liiklus on vasakpoolne Mõned singali keelsed sõnad: ayubowan -tere tulemast karunakara -palun es-thu-ti -tänan http://notes.lakdiva.org/commemorative/2009_mahinda _1000r.html Vaatamisväärsused Aadama mägi (2243m) Worlds End ja Horton Plains - järsk astang Horton Plains rahvuspark - üks suurimaid vaatamisväärsusi on Maailma Lõpp Yala rahvuspark - sealsel territooriumil asuvad dzungel, rannad ja palju muud põnevat http://theplanetd.com/photostory-2/ Wilpattu rahvuspark on kõige vanem ja ka suurim rahvuspark Sri Lankal Sigiriya kaljukindlus ja kalju peal olevad varemed Dambulla koobas ja templid Anuradhapura-suur kellakujuline stuupa,
Hiiumaa Ander Mägi 9.b Paiknemine Asub Lääne-Eesti saarestikus, kuulub Lääne-Eesti maastikuvaldkonda Hiiumaa maastikurajooni kuuluvad Vormsi, Kassari, ligi 230 peasaare rannikumeres asuvat väikesaart Piirkond: 1116 km² Piirneb :kagus Väinamerega, põhjas ja läänes avamerega Saart eraldab Saaremaast Soela väin ja Vormsist Hari kurk Geoloogiline ehitus Aluskord võib mõnes kohas esineda 15...20 m sügavusel, meteoriidi plahvatuse tagajärel , millega tekkis esialgne rõngassaar Saare aluspõhi koosneb ülemordoviitsiumi ja alamsiluri lubjakivist Hiiumaa pinnakatte koosneb peamiselt moreenist, valdavalt katab seda mereliiv Pinnamood Hiiumaa kõrgeim punkt on Tornimägi(68m) Tahkuna poolsaarel ja läänerannikul on luiteahelikke (Leemeti mäed), Tahkuna ps lisaks ka rannaluiteid Hiiumaa lõuna- ja idaosas leidub madalaid oose (Emmaste ja Männamaa vahel) ja moreentasandikke Eriti tasane on maapind saare kaguosas Käina ümbruses, kus pinnaka...
Mida hindate Vana-Ida rahvaste kultuuris? Henri Kink Väga kaua aega tagasi, kui elu oli hoopis teistsugune kui praegu, hakati tegama skulptuure, maale jms mis seondus kultuuriga. Ühed võimsamad ja tänapäevani säilinud on Püramiidid. Hauakambrid ehk püramiidid ehitati vaaraodele. Tänapäeval on saanud neist vaatamisväärsused. Püramiide oli erinevaid ja neid ehitati väga kaua. Nt. Cheopsi, Hafre ja Menkaure. Kõige vanem püramiid on astmikpüramiid(esimene püramiid üldse). See Püramiid on 60 meetri kõrgune ja on kaetud väikeste kivi ja savi tellistega. Astmikpüramiid on 6 astmega ja see kujutab treppi mis viib hinge taeva. Kõige suurem püramiid on Suur Püramiid Gizas. Selle ehitamiseks ehitamiseks kulus saja tuhande orja tööjõudu ning aega kulus umbes 20 aastat
Ta asub Sitsiiliast lõunas ja Tuneesiast idas keset Vahemerd. Pindala 316 km².Rahvaarv on 0,4 miljonit.Malta pealinn on Valletta.Malta strateegiliselt soodsa asukoha tõttu on sealt ajaloo vältel läbi käinud mitmed erinevad võimud.Hetkel on Malta Euroopa Liidu kõige väiksem riik - nii pindalalt kui rahvaarvult. Malta on euroopalikult puhas ja aafrikalikult kuum. Malta on ajalooliselt ja kultuuriliselt väga huvitav riik. Paljud vaatamisväärsused on veel säilinud, mis lisab saarele vaid unikaalsust.Hetkel on Malta Euroopa Liidu kõige väiksem riik - nii pindalalt kui rahvaarvult. Malta riigikeel:Riigikeel on malta keel, mis kuulub näiteks koos araabia keelega semiidi keelte perekonda.Malta keel on üks Malta ametikeeltest ning üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest. Ta sai Malta ametlikuks keeleks aastal 1936 koos inglise keelega. Enne seda oli Malta ametlik keel itaalia keel.
aastast. Viimase hinnangu (veebruar 2005) järgi oli Pariisis elanikke 2004. aastal 2 142 800. SuurPariisi territooriumil on elanike arvu andmeid alates aastast 59 eKr (25 000). Rooma aja lõpul, aastal 510 oli Pariisi elanikkond kasvanud 80 tuhandeni. Edaspidi langes see aastaks 1000 viikingite sissetungide tõttu madalaima tasemeni (20 tuhat). Edaspidi on elanike arv kasvanud mõnest vahepealsest mõõnast hoolimata ja on 1999. aasta ametlike andmete järgi 11 174 743. Arhitektuur ja vaatamisväärsused Linna ajalooline südamik on Cité saar. Selle vanimad ehitised endine piiskopi ja kuningaloss, SainteChapelle (Püha kabel) ja NotreDame (Jumalaema kirik) pärinevad keskajast. Muud linnaosad ümbritsevad saart ringikujuliselt. Seine'i jõgi jaotab linna põhjapoolseks paremkaldaks (rive droite) ja lõunapoolseks vasakkaldaks (rive gauche). Nüüdisaegne linnakeskus paikneb Seine'i paremal kaldal. Selle telje moodustavad endine
kunstilise, arhitektuurse, usundiloolise või muu kultuurilise väärtusega ehitis või ehitiste grupp, mis on seaduses sätestatud korra kohaselt mälestiseks tunnistatud. Ehitismälestis on hoone, rajatis, kultuurmaastik või nende kompleks. Kultuuriväärtusega ehitised ja nende kompleksid on olulised Eesti ruumilise ja esteetilise keskkonna arengu ning kohaliku identiteedi tähistajad, mitmekesise elukeskkonna hoidjad ja vaatamisväärsused. Ehitismälestiseks võivad olla arhitektuurse väärtusega elamud, avalikud hooned, tööstus- ja sakraalehitised, maa- arhitektuur, samuti poliitiliste ja ühiskondlike protsesside, oluliste ajaloosündmuste või silmapaistvate ühiskonna- ja kultuuritegelastega seotud ehitised; teaduse, tehnika ja tootmise arengut või asustuse kujunemislugu kajastavad ehitised, vajadusel nende sisseseade ning nende kompleksid, kultuuriväärtusega pargid ja muud kultuurmaastikud.
Jõepere Kaitstava objekti kaitse eesmärk ja ajalugu (miks võeti kaitse alla, millal, mis eesmärgiga?), KEK (millal kinnitati, kui on, (VV määrus ja RT viide), tsoneering, pindala) Jõepere veskiallikate (Kalevipoja allikate) kaitseala asub Lääne-Virumaal, Kadrina vallas Jõepere pargist lõuna pool, Loobu jõe orus. Kaitseala on loodud 1978. a. allikate kaitseks. Allikad, millest saab alguse Loobu jõgi paiknevad jõe orus eutrofeerunud paisjärve põhjas ning kaldal. Kevadeti on allikad veerikkad kuid suvel ja talvel veevaesed. Kaitseala pindala on 2,9 ha. VV määrus:Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri. Antud määrusega määratakse Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala, selle jagunemine Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikuks piirkonnaks ning nitraaditundliku ala piires asuvad kaitsmata põhjaveega pae- ja karstialad pinnakatte paksusega kuni 2 meetrit ning kehtestatakse kit...
IDA-VIRUMAA Ida-Viru maakond • Pindala: 3364 km2 • Elanikke: 149 483 • Maakonnalinn: Jõhvi • Omavalitsuslikud linnad: Kiviõli, Kohtla-Järve, Narva, Narva-Jõesuu, Sillamäe Loodus • IDA-VIRU MAAKOND PAIKNEB MAASTIKULIKE LIIGESTUSE JÄRGI NELJAS MAASTIKURAJOONIS: SOOME LAHE RANNIKUMADALIK, VIRU LAVAMAA, ALUTAGUSE MADALIK JA PEIPSI RANNIKUMADALIK. • PINNAMOOD: ÜSNA TASANE • KOLMEST KÜLJEST ÜMBRITSEB IDA-VIRU MAAKONDA VESI: PÕHJAST SOOME LAHT, LÕUNAST PEIPSI JÄRV JA IDAST NARVA JÕGI. Vaatamisväärsused ● AIDU VEESPORDIKESKUS SA ● ALUTAGUSE SEIKLUSPARK ● AVINURME ELULAADIKESKUS ● IISAKU MUUSEUM ● JÕHVI ISSANDA RISTIMISE KIRIK ● JÕHVI MIHKLI KIRIK JA MUUSEUM ● KAUKSI RAND ● KIVIÕLI SEIKLUSKESKUS ● KIVIÕLI TUHAMÄED ● KOHTLA KAEVANDUSPARK ● KOHTLA-JÄRVE PÕLEVKIVIMUUSEUM ● KOHTLA-JÄRVE PROMENAAD ● KOHTLA-NÕMME KIVITUBA ● KUKRUSE POLAARMÕIS ● KUREMÄE KLOOSTER ● KURTNA JÄRVESTIK JA MATKARADA ● NARVA MUUSEUM JA PÕHJAÕU ● ...
1. NIMETAGE KÜLAS JA ALEVIKUS OLEVAD: Looduslikud ja ajaloolis-kultuurilised vaatamisväärsused: Leppneeme: Leppneeme sadama võrgukuur; Kirovi kalurikolhoosi suitsutsehh; Nõukogude sõjaväe demagnetiseerimise keskus; Nõukogude sõjaväe allveelaevade vaatlustorn; Leppneeme vene piirivalvekordon; (Miku talu pood, Sepa kari jt.) Haabneeme: Haabneeme mõisa-peahoone vareme jäänused; Pringi suvemõisa tammeallee; Viimsi I koolimaja; Viimsi II koolimaja; Viimsi III koolimaja; Kirovi
Türgi Kirjand Juhendaja: 2011 Sisukord Riigist............................................................................................................................................3 Transport...............................................................................................................................................4 Linnad...................................................................................................................................................4 Loodus ja piirkonnad ...........................................................................................................................4 Tegevused.............................................................................................................................................4 Vaatamisväärsused...................................................................................................................
Kopenhaageni või Stockholmi lennujaamad, mis on muutunud ühenduspunktideks paljude lennuliinide vahel. Turism Norra on väga tuntud turismimaa eelkõige ilusa looduse ja talviste spordivõimaluste poolest. Seal on maailmas ühed ainulaadsemad fjordid ja puutumatu loodus. Riigi infrastruktuur on hästi arenenud ja ühendusteed on kiired ja mugavadx tõmmates ligi peamiselt suurema sissetulekuga inimesi. Populaarsemad vaatamisväärsused: Flam raudteeliin liin, mille teele jäävad vaimustavalt kaunid mäed ja looduslikud puutumatud vaatamisväärsused, kosed ja joad. Nort Cape Norra kõige põhjapoolseim tipp. Holmenkolleni linn kõige põhjapoolseim Oslo osa, mis on väravaks linna ümbritsevatesse metsalaantesse. Seondan suusakuurort, mis pakub mitmeid puhkamisvõimalus. Eesti reisibürood pakuvad pileteid Norra suurematesse lennujaamadesse. Pakutakse ka
Elbe (1165 km), Odra (866,12 km), Mosel (545 km), Main (524 km), Inn (510 km), Weser (433 km), Saale (413 km), Spree (382 km). V maavarad Maavarade poolest on Saksamaa rikas. Idaosas on palju pruunsütt, läänes kivisütt. On ka kaalisoola ning kivisoola, vähem raua-, nikli-, vase-, uraani- jm. Metalli maaki. Kõige tähtsamad on kivisöe (pruunsöe), metalli kaevandus ja metallurgia tööstused, mis on Lääne- Euroopa võimsaim. Põhjamere alt kaevandatakse naftat ja gaasi. VI vaatamisväärsused Põhilised Saksamaa vaatamisväärsused asuvad Berliinis. Berliini keskosa ehitati alates Saksamaa ühinemisest (1871. a.) välja pealinnale väärikate mitmekorruseliste kivihoonetega esinduslikus stiilis. Meieni on tollasest arhitektuurist säilinud näiteks Riigipäevahoone ja väga kuulsad Brandenburgi väravad. Huvitavaks vaatamisväärsuseks on Berliini kell, mis asub Europa-Centeri kõrval. Ta on umbes 5 meetrit kõrge ning näitab kellaaega punaste ja kollaste lampide abil
suures osas piirkonnas üle 30°C. See meelitab turiste Taisse puhkust veetma ning suurepärastel liivarandadel mõnulema ja päikest võtma sõitma. Mai keskpaigast septembrini toob edelamussoon kaasa vihmase, sooja ja pilvise ilma. Novembrist kuni märtsi keskpaigani on kliima jaheda kirdemussooni tõttu kuiv, vahel esineb põudaperioode. Lõunapoolsel maakitsendil on alati soe ja niiske. Allikas: The World Factbook Atraktsioonid ja vaatamisväärsused Populaarsemad turismiatraktsioonid Tais on sukelduspaigad, liivarannad, sajad troopilised saared, huvitav ja mitmekülgne ööelu, arheoloogilised paigad, looduspargid, muuseumid, eriline taimestik ning omapärased linnuliigid jm. Turistide seas on tavaliseks tegevuseks saanud mitmetel kursustel osalemine, nt tutvumine Tai köögiga ja budismiga ning loomulikult traditsiooniline Tai massaaz. Tai massaaz sai alguse Indias ning põhineb traditsioonilisel india meditsiinil ja joogal,
väljaspool oma harilikku keskkonda muus riigis ning kus nad ei tee tööd, mida tasustatakse. · sisekülastajad on isikud, kellel on elukoht antud riigis ning kes ei viibi pikemalt kui 12 kuud eemal oma tavalisest keskkonnast, kuid viibivad seejuures oma riigis ning nende peamine reisieesmärk on tegevus, mida külastatavas paigas ei tasustata. Mida on turismiks vaja? Turismi kui majandusharu moodustavad ettevõtted, mis loovad külastajatele vaatamisväärsused, infrastruktuuri ning teenused. Turismi nelja sektorina eristatakse majutust, reisitransporti, vaatamisväärsusi ning reisi organiseerijaid ( reisikorraldajad, bürood, organisatsioonid). Turismi lõpptooteks on paljudest komponentidest koosnev külastuselamus. Külastajate ootused, soovid ja vajadused moodustavad turismi nõudluse, turismisektorite valmisolek ja võime külastajate vajadusi rahuldada iseloomustab pakkumist. Mida on turismiks vaja?
Rahvaarv: 16 366 600 inimest. Rahvastiku tihedus: 390 in/ km². Lipp: punane-valge-sinine. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Naaberriigid: idas Saksamaa, lõunas Belgia, põhja- ja läänerannikut uhub Põhjameri. Riigipiiri kogupikkus: 1027 km. Rannajoone kogupikkus: 451 km. Rahaühik: euro. Valitseja: kuninganna Beatrix. Pealinn Pealinn: Amsterdam, rajatud 1725. aastal. Elanike arv: 743000. Asukoht: Põhja-Hollandi provintsis. Vaatamisväärsused: renessansiaegne kirik Westerkerk, kunstimuuseum Rijksmuseum, Rembrandti maja. Olümpia: 17. mai 12. august 1928. Eestlased võitsid kaks kuldmedalit, mõlemad tulid maadluses Osvald Käpp, Voldemar Väli. Amsterdami lähedal on maailmajao üks suurimaid lennujaamu Schiphol. Suuremad linnad Rotterdam: Euroopa suurim meresadam Europort. Elanike arv: 605 000. Haag: Hollandi parlamendi Esimene ja Teine Koda, Rahvusvaheline Kohus. Elanike arv: 476 000.
See sai toimuda vaid juhul kui kehad säilitatakse. Palsameerimine Siseelundite eemaldamine, keha kuivatatakse ning lõpuks mähitakse linasesse riidesse ( mumifitseerimine) Kanoop- anum siseelundite säiltamiseks. Egiptuse muumia varbad on mähiti igaüks eraldi. Kanoop Vaarao Piiramatu võimuga valitseja. Isik jumalikustatud. Tema võim on ka jumalate oma. Kõige külastatavamad vaatamisväärsused Giza püramiidid Siinai mäed Sharm el Sheikh Siwa oaas Templid Luxori tempel Kar naki tempel Abu Simbeli tempel Felucca Kuningate org Mõned väljendid salam - lühike tervitusvorm salam aleikum - olgu rahu sinuga (pikem tervitus) aleikum as salam - vastus tervitus sabah al-kher - tere hommikust saba al-nur - vastus hommikutervitusele shukran - tänan Leiutised Huulepulk
POOLA Poola asukoht Poola Vabariik on riik Kesk- Euroopas. Poola piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga (Kaliningradi eksklaav). Põhja poole jääb ka Läänemeri. Asukoha ja ligipääsetavuse tõttu on Poolas olnud palju sõdu ja selle piirid on väga suures ulatuses nihkunud. Poola riigilipp Poola vapp Poola vaatamisväärsused Poola köök Poola toite iseloomustab hõrk maitsestamine. Toidud on sageli venepärarase nimega, ka maitse- kergelt hapu, tagasihoidlikult vürtsistatud- meenutab vene kööki. Rohkesti tarvitatakse hapukoort ja võid, toitvusele pannakse tugevasti rõhku. Supid on tavaliselt paksud, hapud ja rohke maitserohelisega. Lihatoite valmistatakse sageli neljast, viiest või enamast lihasordist, kasutades värske lihaga koos vorste, sinki ja siseelundeid
*veel infot, mida ma ei jõudnud kirja panna, kuid on õpikus olemas* Trantspordiliigid - *protsendid, mida ta eriti kaua ei näitanud* Miks turistide arv kasvab? · Raha on rohkem · Palju vaba aega · Trantspordi areng odavlennufirmad · Erinevatele huvigruppideme suunatus reisipaketid · Broneerimine ja piletite ostmine tänu Internetile lihtne ja kiire Turismi arengu eeldused: · Vaatamisväärsused · Looduslikud eeldused kliima, veestik, loodusmaastikud jne · Infrastruktuuri areng · Majutusvõimalused, toitlustus · Meelelahutusvõimalused · Riigi turismipoliitiks( valitsuse toetused, info levik, torvalisus, koolitus jne) Ohustavad tegurid: · Poliitiline olukord riigis · Jaigused · Keskkonnaprobleemid · Katastroofid maavärinad, vulkaanipursked, maavärinad
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Merilin Viigimäe MOSKVA VENEMAA SÜDA Referaat Juhendaja: Pärnu 2010 2 SISUKORD: 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 4 2. MOSKVA............................................................................................................................... 5 2.1 Moskva ajalugu.................................................................................................................6 2.1.1 Sergei Sobjanin.......................................................................................................... 7 3. Moskva Kreml.........................................................................................................................8 4. Punane väljak.............................................................
PAIKNEMINE Pindala: 827 km², Eesti territooriumist 1,82 % Palumaa asub Kagu-Eestis Peipsi madaliku ja Ugandi ning Irboska lavamaa vahel. Edelaosas külgneb Võru-Hargla nõoga. GEOLOOGILINE EHITUS Lõuna-Eesti aluspõhja moodustavad suuremalt osalt Devoni ajastu liivakivid, pinnakatte aga ka punakaspruun liivsavimoreen. Aluspõhi paljandub paljudes kohtades, jõgede ääres ning oruveerudel. Nii on tekkinud liivakivikaljud ja liivakivikoopad. Maastiku eripära tuleneb peamiselt sellest, et lavamaa moreenkate on Palumaal umbes 40%-l alast kaetud jääjärveliste liivakate setetega. Lõunaosas Eesti suurim orustike osa maastikustruktuuris ja 62%-line metsaalade osatähtsus maakattes. PINNAMOOD Kõrgusvahed on Lõuna Eestis suured ja pinnamood mitmekesine. Viljakad moreentasandikud vahelduvad küngaste, järvede, soode, niitude ja metsatukkadega. Palumaal esineb palju liivikuid aga ka põllumaid ja soid. Aluspõhjas liivakivid ja lõunapool Võru-Petse...
jaotus. Poola pealinn Varssavi sai II Maailmasõjas tugevalt kannatada ja hävis 80 protsendi ulatuses ning 1945. a oli Varssavi purustatud ja mahapõletatud. Pärast sõda algas linna taastamine, mis tõid linna välisilmesse muudatusi. 1980 kanti Varssavi vanalinn UNESCO Maailma Kultuuripärandi nimekirja. Nüüd areneb aga linn jõudsalt pilvedesse uute kõrghoonetega. Paljud firmad on Varssavisse rajanud oma Ida-Euroopa esindused.Varssavi suuremad vaatamisväärsused asuvad aga vanalinnas. Rahvastik Rahvaarv: 38,6 miljonit mis on ligikaudu 0,7% maailma rahvastikust, rahvaarvult Euroopas 8. riik ja maailmas 29. Rahvastiku tihedus 122,9 in/km², 62% inimestest elab linnades. Umbes 12 milj. poolakat elab väljaspool Poolat. Poolas on 887 linna ja 53 023 maa-asulat. Rohkem kui 500 000 elanikuga linnu on 5 (Varssavi, Lodz, Krakow, Wroclaw ja Poznan. Majandus Riiklikuks rahaühikuks on Poolas 1 zlott (PLN), umbes 3,6 EEK, mis võrdub 100 grossi. 1995
piirkonna riikidesse* Kelle kaasabil/koostöös valimis Eesti turismiarengukava 2014-2020? Eesti riiklik turismiarengukava 2014–2020 on koostatud turismiseaduse (RT I 2000, 95, 607)§ 4 aluselning selle kinnitab Riigikogu . Tee lühikokkuvõte Eesti turismi hetkeolukorrast. Väliskülastajatest valdava osa moodustavad lühiajalisi reise (2päeva)- väike aeg , kuna puuduvad huvipakkuvad ja Eestile omapärased vaatamisväärsused ning ajaveetmisvõimalusi. Puudub tihti ka info. Maailma kontekstis on Eesti tuntus nii üldiselt kui ka reisi sihtkohana täna madal -Eestisse reiside müümist suuremas mahus takistab elanikkonna vähene teadlikkus Eestist kui reisisihist. Eesti turismisektor on suures osas sõltuv välisnõudlusest-Eesti elanike madalad sissetulekud, mis piiravad turismitoodete ja -teenuste kasutamist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
