Vaasimaalidelt saab näha muistsete kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud. Võtsin vaatluse alla mustafiguurilise kreeka vaasi. Valgel taustal on kujutatud kahte inimest, kellest üks on kettaheitja ja teine pika sauaga seisev mees, minu arvates kohtunik. Inimkeha anatoomiat on kujutatud väga realistlikult ning valge joonega on välja toodud ka väikesed detailid. Pilti on kujutatud tasapinnaliselt, mitte ruumiliselt. Arvatavasti kujutatakse vaasil olümpiamänge või mingeid muid spordivõistlusi, kus on üheks alaks kettaheide. Vaasil kujutatud kettaheitjal on ketas paremas käes ja ta valmitub heiteks. Arvatavasti oli kettaheide Vanas Kreekas üks armastatumaid spordialasid, kuna seda kujutati isegi vaasimaalidel. Vaasil on ka huvitavad mustrid, mis on asetatud ribadena. Muster asetseb peamiselt nõu kaelal kus on kujutatud lille mustrit, vaasi alumisel osal on kaunistused lihtsamad. Kettaheitja. Panateena amfora.
portreekunstis saavutati suurem iseseisvus. Roomas oli tähtsal kohal esivanemate portreed. Kodus oli aukohal alati esivanemate portree. Seega Kreeka oli rohkem arenenud skulptuuri kunstis. Roomas olid seinad kaetud seinamaalingutega ning põrandad mosaiikidega. Mosaiik oli värvilistest klaasi- või kivikildudest moodustatud pilt. Kreekas olid aga kõige enam tuntud maalikunsti all vaase. Kreekas olid kaks põhilist vaasitüüpi: punasefiguuriline ja mustafiguuriline. Punasefiguurilisel vaasil kaeti tagapind värviga ning figuurid jäid punased. Mustafiguurilisel vaasil kanti musta värviga kujutised heledapõhjalisele pinnale. Rooma võttis palju üle teistelt kuid ta arendas seda edasi ning selle tõttu oli ka Rooma ehituskunsti poole pealt rohkem arenenud. Kreeka oli aga rohkem arenenud skulptuuride poole pealt ning kreeka kunstis oli ka kolm erinevat ajajärku. Üldiselt on rooma ja kreeka sarnased kunstis kuid on ka palju erinevusi.
Mükeene ja Vana-Kreeka vaasimaal Kreeta vaasimaalile on omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus.Ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane ,isegi naturalistlik.Mõnel vaasil on kujutatud mereloomi,neid vaase on võrreldud akvaariumitega-ruumiliselt tajutavad kaheksajalad,kalad , meritähed jne.Teatud perioodidel eelistati vaasimaalidel stiliseeritud ja sümeetrilist ornamentikat. Kreeklaste vaasimaal kulges paralleelselt muu maalikunsti arenguga.( saj ema pärinevad geomeetrilise ornamendiga vaasid on üldse esimesteks kreeka kunsti mälestusmärkideks.Hiljem hakati kujutama inimfiguure.Esialgu valitses nn mustafiguuriline stiil
vastandasid oma tsivilisatsiooni.Arhailise aja anumatel olid elusolendeid kujutatud kohmakate mustade siluettidena. Vaasimaalide stiiliks olid geomeetriline , mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil.Geomeetrilises stiilis Kreeka vaas 8 saj kujutab surnu leinamist. Geomeetrilises stiilis maalitud vaasid on peamine tõendusmaterjal tumeda ajajärgu ja 8 saj kreeklaste materiaalsest kultuurist.6. saj alguses eKr. tuli mustafiguuriline stiil.Mustafiguurilisel vaasil on kujutised endiselt mustad ja siluetitaolised, kuid oluliselt suuremad. Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumalt.6.saj lõpul eKr. Võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga katma kujutise tausta, figuurid jäid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju.Nüüd sai
5. Millise ornamentikaga olid kaunistatud vanimad kreeka vaasid? Geomeetriline ornamentika. 6. Kust sai nime meander? Kreeka ornament, nimetus tuleb Väike-Aasia käänulise jõe Maiandrose nimest. 7. Milleks vaase tarvitati? Erinevatel otstarvetel. Õli, veini ja teravilja hoidmiseks. 8. Kuidas kujutati elusolendeid arhailise ajastu vaasidel? Kohmakate mustade siluettidena. 9. Võrdle omavahel mustafiguurilist ja punasefiguurilist vaasimaali. Mustafiguurilisel vaasil inimkeha anatoomia realistlik, kui punasefiguurilisel vaasil old liigutused kujutatud keerukamalt, ilmusid kehade pöörded, kogu kujutis ruumilisem ja looduslähedasem. 10. Vaasimaalidel võib näha palju figuurilisi piltjutustusi. Mis teemal need olid? Kuidas nende sisu muutus aja jooksul? Kreeklaste võitlus koletistega (kükloobid, kentaurid). Hiljem hakatikujutama rohkem igapäevaseid olustikustseene. Veininõudel kujutati Dionysost. HELLENISTLIK KUNST 1
Mütoloogilistes jutustustes avaldub kreeklaste elav fantaasia otsiv vaim ja oskus paljudest väikestest figuuridest kompositsioone luua. Vaasimaalide stiiliks olid geomeetriline , mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil. Geomeetrilises stiilis Kreeka vaas 8 saj kujutab surnu leinamist. Geomeetrilises stiilis maalitud vaasid on peamine tõendusmaterjal tumeda ajajärgu ja 8 saj kreeklaste materiaalsest kultuurist. 6. saj alguses eKr. tuli mustafiguuriline stiil. Mustafiguurilisel vaasil on kujutised endiselt mustad ja siluetitaolised, kuid oluliselt suuremad. Geomeetriline ornamentika kadus või leidis kasutamist ainult piltkujutiste äärtel. Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumalt. 6.saj lõpul eKr. Võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga katma kujutise tausta, figuurid jäid aga savikarva
iga figuur/ jumal /jumalanna kuulub oma mandrisse (musta nahaline naine maalil kuulub Afrikasse...). Maal on rahulik ja lõbus, Jumalad ja Jumalannad veedavad lõbusasti aega. Sümbolid Pildil olev vaas (vasakus nurgas) kaunistustega sümboliseerib naiselikust. Vaasi kaunistuses olev oinas/ jäär süboliseerib just viljakust ja taassündi ja ka tiigri ees olev krabi on taassünni sümbol, seega on selge, et just sellepärast on pildil mitu väikelast/inglit ja tiigri pojad. Vaasil olev ingel sümboliseerib valvajat või kaitset. Jääral on ka kaitsev tähendus koos Kristusega. (Jeesus Kristus on pildil kepiga). Ta justkui kaitseks neid krokodilli ja tiigri eest. Krokodill on elu ja surma isand. Kuid pildil kehastab krokodill vaenulikust. Tiiger sümboliseerib raevukust, jõudu- nii agressiivne kui ka kaitsev. Tiiger esindada ka surma ja elu. Vaataja (ehk minu) emotsioonid The Four Continent on huvitav ja ilus maal, kuna sel maalil on päris palju pisi detaile,
Vana aeg 600-480 e.K.r Klassikaline e õitseaeg 480-323 e.K.r Hiline e. Hellenistlik aeg 323e.K.r 30 p.K.r Nimeta Kreeka samba 3 põhiosa. kapiteel, tüves. baas Nimeta ja kirjelda Kreeka ehitusstiile. Dooria vanim , Joonia -Korintose (kirjeldus peaks olema õpikus 52-53 ) Mis on karüatiidid. noorte naiste kujud Mis on kore ja kouros. Kirjelda. alasti meesfiguurid kouros riietatud naisfiguurid kore Mis on punasefiguuriline ja mustafiguuriline vaasimaal. Must vaasil pole värvi ja mustaga peale tehtud , punasel on taust punane ja peale tehtud mustaga . Kirjelda Kreeka teatrit. keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats e. orkestra, mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon e. skenee. Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale. Näitlejateks olid vaid mehed. Eriefektide (näitleja tõstmiseks lava kohale) oli valmistatud kraanataoline seadeldis
jumalate) võitlus koletistega. Kükloobid, kentaurid või Medusa kehastasid võõraid, ähvardavaid barbaarseid jõude, kellelt kreeklased vastandasid oma tsivilistatsiooni. Sõna ,,keraamika" pärineb ateena pottseppade linnajao Keramekose nimest. See asus Diplyoni värava taga. Läheduses asus kalmistu, kust on leitud suuri, kuni 2m kõrguseid hauaanumaid, mida hakati hüüdma düpolonvaasideks. 6.sajandi algses e.Kr asendus eelkirjeldatud laad mustafiguurilise stiiliga. Mustafiguurilisel vaasil on kujutused endiselt mustad ja siluetitaolised, kuid oluloselt suuremad. Geomteeriline ornamentika kadus või leidis kasutamist ainult piltkujutiste äärtel. Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiratlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumalt. 6.sajandi lõpul e.Kr võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga katma kujutiste tausta, figuurid jäid aga savikarva
kasutada tahtis. Pegasose jala puudutusest tekkis Helikonil, muusade mäel, allikas Hippokrene – ‘hobuseallikas’. Seetõttu sai Pegasosest hiljem luulehobu. Hobune Korintose vaasimaalis Üksik valjastatud tiivuline hobu ei ole Korintose vaasimaalis eriti levinud nähtus: von Heland leidis 2 450 uuritud vaasist seda kujundit ainult kuuel. Teine uurija Schmitt leidis veel neli motiivi. Amyx on arvamusel, et valjastatud hobune kujutab alati Pegasost. Ühel vaasil on hobu koos Bellerophoniga. Neeft on avastanud veel kaksteist vaasi, mis maalingute poolest võiksid kuuluda Pegasoste gruppi. Võib arvata, et üksiku valjastatud lendhobu motiiv Korintose vaasidel on küllalt haruldane. Kas see on ikka Pegasos? Kreeka mütoloogia järgi kasutavad Pegasost ja teisi tiivulisi hobuseid peale Bellerophontese ka tema sugulased ning mõnikord ka jumalad. Pegasos ilmub mütoloogiasse küllalt hilja.
Hoopis teised huvid ja teine ilm valitseb mõlemal maal. Kreeta peened vaimsed huvid on tundmata mandril. Seal lõbutsetakse sõdade, relvade, sõdurite ja hobustega, ehk maal rahu olles naudivad vürstid, nagu assüürlased, metsikute loomade piinamist ja lasevad neid koertel pureda ning lõhki kiskuda. Kreeta kõrgemast vaimsest tasapinnast annab tunnistust üldine kirja tarvitamine, mis Kreekas peaaegu puudub, välja arvatud paaril vaasil mõni sõna. 4. Naine ja abielu Vana-Ida riikides ja Kreekas Naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid õiguslikult mõne mehe eestkoste all. Väljas käisid nad vähe, nende koht oli pigem kodus. Abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi. Abikaasadel ei olnud tihti üksteise vastu tundeid. Abielu lepiti kokku äia ja peigmehe poolt. Mees oli enamusajast kodust väljas ja naine püsis kodus. Mehed võisid ka abieluväliseid suhteid luua. 5. 7 maailmaimet Giza püramiid
ndal sajandil prantsusmaal. Hambaarstid kujunesid elukutselisteks töödeks, varajane kirjandus viitas esteetika tähtsusele.White JW tutvustas inimestele esimest esteetika mõistet mis kirjeldas tema teooriat nimega ,,Kirjavahetus ja harmoonia", See oli arvatavasti esimene esteetika mõiste. White JW kirjeldas seda teooriat kui kirjavahetust hammaste vormi ja värvust harmoonias koos vanuse ja sooga. See oli hiljem vastu võetud kui temeramentse teoorjana hammaste ehituses. See oli idee vaasil, et subjekti temerament või kehaline karakter sobisid suuruse,koguse,kokkuleppega ja valge hammaste värviga. Mõned huvitavad ideed selles varajases eetika konstakstis kaasasid (1) Suhet vanuse,soo ja välimusega (2) Korraliku hambast-kuni-näo-suuruse proportsiooni ja (3) Värvi harmoonia näo ja hammaste vehel. Koe karakteristika oli keeruline vulkaniidi proteesidel.Naturaalse sooja koe värvi ja kontuuri saab saavutada modernsete akrüülvaikudega
domineerib elav, mänglev ja maaliline laad. populaarne motiiv on viljakust ja elujõudu kehastav metsik sõnn, kellest noormehed ja neiud üle hüppavad, tõenäoliseltt mingit riskantset rituaalset mängu mängides. Kreeta kunsti hiilgavamaid osi on keraamika. Selle arengus on võib eraldada mitut etappi, kusjuures kõigile neile on omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus. ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane. mõnel vaasil on kujutatud mereloomi ja neid vaase on võrreldud akvaariumidega - niivõrd loomulikud, lausa ruumiliselt tajutavad on neil kaheksajalad, kalad, meritähed jne. palju on Kreetal säilinud väikesi kujukesi, eriti jumalannasid madudega. Neid peeti seal kodude kaitsjaks. skulptuur oli äärmiselt stiliseeritud. MÜKEENE KUNST sõjakus kultuurile omane Kreetaga võrreldes karm, askeetlik ehitusmälestistest on kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid.
nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, näiteks kolmnurki, romble, aga ka meandreid. 8. sajandi lõpus eKr hakkas abstraktsete kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi, millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiainelised paljufiguurilised piltjutustused. MUSTAFIGUURILINE STIIL 6. sajandi alguses eKr asendus eelkirjeldatud laad mustafiguurilise stiiliga. Mustafiguurilisel vaasil on kujutatised endiselt mustad ja siluetitaolised, , kuid oluliselt suuremad. Geomeetriline ornamentika kadus või leidis või leidis kasutamist ainult piltkujutiste äärtel. Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumalt. PUNASEFIGUURILINE STIIL 6. sajandi lõpul eKr võeti kasutusel punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga
Sammastel puudub baas ja kapiteel on tagasihoidlik. Nt Parthenoni, Hera ja Poseidoni tempel. Joonia: sammas peenema ja elegantsem, kogumulje kergem ja rikkalikum, mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel (voluudid); friis kogu ulatuses kaetud reljeefidega. Nt: Athena Nike temple, Artemise tempel Korintose: erineb joonia stiilist sambakapiteeli poolest, kapiteelil lopsakad taimevormid, sambad eriti saledad ja kõrged. Nt. Olümpeioni tempel. Vaasimaal: MUSTAFIGUURILINE: varajasem, vaasil on kujutised mustad ja siluetitaolised, mis maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. PUNASEFIGUURILINE: tausta kaeti musta värviga ning kujutis ise jäi punakas savist, millele oli võimalik peene pintsliga määrida, seetõttu sai kujutada keerukamaid detaile. Vaasimaalidel võib näha paljufiguurilisi jutustusi. Nendel kujutati kreeklaste võitlust koletisega. Seitse antiikset maailmaimet:
Hoopis teised huvid ja teine ilm valitseb mõlemal maal. Kreeta peened vaimsed huvid on tundmata mandril. Seal lõbutsetakse sõdade, relvade, sõdurite ja hobustega, ehk maal rahu olles naudivad vürstid, nagu assüürlased, metsikute loomade piinamist ja lasevad neid koertel pureda ning lõhki kiskuda. Kreeta kõrgemast vaimsest tasapinnast annab tunnistust üldine kirja tarvitamine, mis Kreekas peaaegu puudub, välja arvatud paaril vaasil mõni sõna. Need ja muud sarnased tõsiasjad sunnivad meid vaatlema probleemi teisiti kui harilikult. Viimaseil aastail esitatud teooria, et Kreeka Mükeene kultuuri kandjad on võõras, põhja poolt tulnud rass, leiab kinnitust ja sobib hästi arheoloogilise materjaliga. Mükeene ornamentikas on palju sarnaseid motiive, mis valitsevad pärastpoole Kesk- Euroopa pronksiaja muinasasjades ja paistavad siis selle kultuuri kandjate pärisomandus olevat. Sealt vanalt
vabalt ja loomutruult jäädvustada hetkelisi muljeid. Tavaliselt hoiduti seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. Inimfiguuride loomisel domineerib elav, mänglev ja maaililine laad. Populaarne motiiv on viljakust ja elujõudu kehastav metsik sõnn. Kreeta kunsti hiilgavamaid osi on keraamika. Selle arengus võib eraldada mitut etappi, kus kõigile on omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus. Ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane. Mõnel vaasil on kujutatud mereloomi ja neid vaase on võrreldud akvaariumiga. Kreeta kunsti põhiliseks sisuks on pulbitsev elurõõm, muretu kergus ning kiidulaul meelelisele ilule ja kogu loodusele. Kreeta kunst viitab selle loojate õnnelikule elule. U 1700 eKr purustas maavärin lossid. Need taastati, kuid paarisaja aasta pärast muutis vulkaanipurse nad uuesti varemeteks. Seejärel hävitasid kreeklaste esivanemad saare omapärast kunstikultuuri, kuid säilitasid mälestuse sellest oma legendides
Lõhnavaid õlisid säilitati pudelitaolistes lekiifides. Vaasid kaeti mitmesuguste maalingutega. Vastavalt maalingutele eristatakse vanakreeka vaasimaalis erinevaid stiile. Vanemad vaasimaalid loodi nn geomeetrilises stiilis, mille üheks paremaks näiteks on dipyloni vaas, mis on oma nime saanud leiukoha järgi muistsel kalmistul Dipyloni värava lähedal Ateenas. See inimese kõrgune vaas on valmistatud VIII saj e.m.a. ja kuulub praegu Ateena Rahvamuuseumi kollektsiooni. Vaasil oli kultuslik otstarve. Kogu vaas on kaetud geomeetrilise ornamendiga, mis on pruuni värviga vöödena kantud kahvatukollasele foonile. Ornamentikas kordub nn meandri motiiv. Meander koosneb üksteisesse põimuvate, nelinurkselt murtud joone lõikude rütmilisest kordumisest. Geomeetriliste motiivide kõrval on primitiivsed skematiseeritud süzeelised kujutised surnu taganutmise stseen vaasi kõige laiemal osal sangade vahel.
punase, musta ja kollasega. Kreeta lossidel polnud selliseid paraadilikke sissekäike nagu idamaades, kuid nende välisilmele ja eriti siseruumisele andsid toredust vormide mäng ja värviküllus. Siseruumide seinad olid tihti kaetud krohviga, millelle oli maalitud ornamente või mitmesuguseid pilte. Seinamaalidel ja reljeefidel tavaliselt hoiduti stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. Kreeta kunsti hiilgavamaid osi on keraamika. Ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane. Mõnel vaasil on kujutatud mereloomi jan eid vaase on võrreldud akvaariumitega niivõrd loomulikud, lausa uumiliselt tajutavad on neil kaheksajalad, meritähed jne. Kreeta kunst viitab selle loojate õnnelikule elule, kuigi see polnud ohtudeta ja lõputu. Minose, Kreeta kuninga, järgi nimetatakse Kreeta kunsti ka minoiliseks kunstiks. Kreetal tärganud kunstistiil ulatus ka mandrile Peloponnesose poolsaarele ja sealt edasi põhja poole
domineerib elav, mänglev ja maaliline laad. Populaarne motiiv oli viljakust ja elujõudu kehastav metsik sõnn, kellest noormehed ja neiud üle hüppavad, tõenäoliselt minit riskantset rituaalset mängu mängides. 6) Iseloomusta Kreeta keraamikat! Kreeta kunsti hiilgavaim aeg. Kõikidele keraamilistele objektidele on iseloomulik värviderõõm ja dekoratiivsus. Ornamentika on looduslähedane, isegi naturalistlik (näiteks: mereloomad vaasil, mida on võrreldud akvaariumiga). Kui egiptuse kunsti peamiseks väljendusvahenditeks olid joon ja vorm, siis kreeta kunsti väljendusvahenditeks olid massid, pinnad ja värvid. Kreeta kunst oli maaliline. 7) Millal ja miks hävis Kreeta kultuur? (vt ka kronoloogia lk 43) U. 1480 e.Kr Kreekast umbes 120 km põhjas asuva Thera saarel toimus vulkaani Santorini enneolematu tugev plahvatuslik purse. Sellele järgnenud hiiglaslik tõusulaine, maavärin, tulise tuha
edelaosast. 7.Milleks vaase tarvitati? Vaase tarvitati vee ja veini hoidmiseks ja segamiseks. Eri nõud olid õli ja teravilja säilitamiseks. Suuri keraamilisis vaase kasutati mälestusmärgina haudadel. 8.Kuidas kujutati elusolendeid arhailise ajastu vaasidel? Arhailise ajastu vaasidel on elusolendeid kujutatud kohmakate mustade siluettidena, mis moonutavad anatoomiat, kuid on siiski ilmekad. 9.Võrdle omavahel mustafiguurilist ja punasefiguurilist vaasimaali. Mustafiguurilisel vaasil on kujutised mustad ja siluetitaolised. Põletatud pinnale kanti musta värviga kujutiste siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikult Punasefiguurilisel vaasil jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks, siis oli hea punaseid figuure täiendada mustade pintslijoontega. Nii sai kujutada keerukaid liigutusi, kehadele ilmusid pöörded ja kogu kujutis muutus ruumilisemaks.
kujutas energilisi jõuavaldusi, kiireid liigutusi ja toiminguid, tema kuulus kettaheitja originaal pronksist afa pole säilinud (tuntud marmorkoopiate põhjal); teine kuulus töö oli grupp Athena ja Marsyasega. Myron on loonud hulga jumalakujusid, üldiselt on ta oma töödes saavutanud täiuslikkuse, juukseid käsitleb vanamoeliselt, näod ilmetud. Levinud oli vaasimaal, vaasimaali tungivad oriendi elemendid, kujutusviis muutub elavamaks ja elulähedasemaks, vaasil ribad, millel kujutatud metsikud loomad. Kujunes välja mustafiguuriline stiil figuurid maalitakse musta läikiva värviga heledale savipinnale. Mütoloogilisi pilte kujutati. Üks olulisemaid vaasimaali keskuseid oli Atika (vaasid tihti varustatud autori allkirjaga). 6. sajandil eKr hakati harrastama punasefiguurilist vaasimaali kujutise tagapind kaeti musta läikiva värviga, kujud olid punased savi tõttu, millest vaasid tehtud olid. Oli parem figuure maalida, ei pidanud
sisuga pilte, need on tavaliselt sõja- ja jahipildid. Hoopis teised huvid ja teine ilm valitseb mõlemal maal. Kreeta peened vaimsed huvid on tundmata mandril. Seal lõbutsetakse sõdade, relvade, sõdurite ja hobustega, ehk maal rahu olles naudivad vürstid, nagu assüürlased, metsikute loomade piinamist ja lasevad neid koertel pureda ning lõhki kiskuda. Kreeta kõrgemast vaimsest tasapinnast annab tunnistust üldine kirja tarvitamine, mis Kreekas peaaegu puudub, välja arvatud paaril vaasil mõni sõna 4.Korvutada Kreeta-Mükeene kultuuri hetiitide ühiskonna ja Egiptuse ning Mesopotaamia tsivilisatsiooniga, tuua välja erinevusi ja sarnasusi. Kreeta- Mükeene kultuur oli jaotatud osadeks- minoliline ehk Minose kultuur Kreeta saarel ja Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Enamik muute pärineb sellest ajast ja Kreeka tähtsamatest kangelastest Herakles, Theseus, Odysseus jpt. Kreeta-Mukeene oli mõjutatud Egiptuse kõrgkultuurist, Hetiidid olid esineme indo-euroopa
sisuga pilte, need on tavaliselt sõja- ja jahipildid. Hoopis teised huvid ja teine ilm valitseb mõlemal maal. Kreeta peened vaimsed huvid on tundmata mandril. Seal lõbutsetakse sõdade, relvade, sõdurite ja hobustega, ehk maal rahu olles naudivad vürstid, nagu assüürlased, metsikute loomade piinamist ja lasevad neid koertel pureda ning lõhki kiskuda. Kreeta kõrgemast vaimsest tasapinnast annab tunnistust üldine kirja tarvitamine, mis Kreekas peaaegu puudub, välja arvatud paaril vaasil mõni sõna 4.Korvutada Kreeta-Mükeene kultuuri hetiitide ühiskonna ja Egiptuse ning Mesopotaamia tsivilisatsiooniga, tuua välja erinevusi ja sarnasusi. Kreeta- Mükeene kultuur oli jaotatud osadeks- minoliline ehk Minose kultuur Kreeta saarel ja Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Enamik muute pärineb sellest ajast ja Kreeka tähtsamatest kangelastest – Herakles, Theseus, Odysseus jpt. Kreeta-Mukeene oli mõjutatud Egiptuse kõrgkultuurist, Hetiidid olid esineme indo-euroopa
Hoopis paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellel tehtud maalinguid vaasimaale. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 8. saj e.Kr on leitud geomeetrilise ornamentikaga keraamikat, maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, nt kolmnurki, rombe aga ka meandreid. Sajandi lõpus hakkas kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi. 6. saj e.Kr tekkis mustafiguuriline stiil. Mustafiguurilisel vaasil on kujutised mustad ja siluetitaolised. Geomeetriline ornamentika kaduv või leidis kasutust vaid piltkujutiste äärel. Mustad figuurid maaliti savi punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piirasid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumalt. 6 saj e.Kr võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga katma kujutise tausta, figuurid jäid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik pintsliga maalida üksikasju, sai kujutada keerukamaid liigutusi.
Lähisida sakraal ehitis. 5000 aastat eKr oli linn Eridu, kus oli arvatavasti esimene tempel. Muistseid peatempleid kutsutakse tsikuraadiks, kuhu ümber hakkas kujunema asula. Esimesed müüdid on säilinud eKr. Religioon võis seisneda viljakuse aspektis. Keskendub selle, mis on ühiskonnale vajalik ja kasulik, tekivad ka seetõttu keskused. Üks kõige kuulsam ese, mis on Mesopotaamiast teada on vaas, aga ei tea milleks seda kasutati. Universumit kujuatati vaasil alt ülesse: veetaimed, siis loomad, siis inimesed, kes kannavad veest välja toiduained ja siis üleval linna viljakusjumalanna. Toimus muuseumi rüüstamine, mille käigus hävitati palju skulptuure ja tõlkimata tahvleid. Vaasi varastas mingi lihtne mees ja kui kuulis et võib karistada saada, siis ta mattis selle enda tagaaeda. Uruk oli linn, kust on leitud väga palju vanu asju ja seal asus ka see muuseum, mida rüüstati, ka ühte kõige kuulsamat jumala kuju oli kahjustatud.
Kombinatsioonskeemid ja järjestiskeemid. Kõikides arvutites kasutatavad loogikaskeemid kuuluvad kahte suurde klassi. 3. võimalust ei ole. Kombinatsioonskeemid on sellised loogikaelementidest koostatud skeemid, millel ei ole mälu omadusi. Nad kirjelduvad loogikafunktsioonidega, milles ei ole aja parameetrit. Teades hetke sisendit, saame arvutada samal hetkel väljundite väärtused vastava loogikafunktsiooni abil. Ei ole oluline, millised olid sisendite väärtused varasematel hetkedel. Kui väljundeid on mitu, siis on iga väljundi jaoks eraldi funktsioon. Järjestikskeemid on sellised loogikaelementidest koostatud skeemid, millel on mälu omadused. See tähendab, et kõnealusel hetkel on väljundite väärtuste määramiseks vaja teada väljundite väärtusi ka eelnevatel hetkedel. Sel juhul sisaldab olek infot eelnevate hetkede väljundite väärtuste kohta. Sünkroonsel skeemil on spetsiaalne taktsisend, mis määrab üleminekuaja ühest olekust teise. As...
energilisi jõuavaldusi, kiireid liigutusi ja toiminguid, tema kuulus kettaheitja – originaal pronksist aga pole säilinud (tuntud marmorkoopiate põhjal); teine kuulus töö oli grupp Athena ja Marsyasega. Myron on loonud hulga jumalakujusid, üldiselt on ta oma töödes saavutanud täiuslikkuse, juukseid käsitleb vanamoeliselt, näod ilmetud. Levinud oli vaasimaal, vaasimaali tungivad oriendi elemendid, kujutusviis muutub elavamaks ja elulähedasemaks, vaasil ribad, millel kujutatud metsikud loomad. Kujunes välja mustafiguuriline stiil – figuurid maalitakse musta läikiva värviga heledale savipinnale. Mütoloogilisi pilte kujutati. Üks olulisemaid vaasimaali keskuseid oli Atika (vaasid tihti varustatud autori allkirjaga). 6. sajandil eKr hakati harrastama punasefiguurilist vaasimaali – kujutise
kliendiga. Tehnilise kvaliteedi juures on kvantitatiivseid mõõtnäitajaid suhteliselt lihtne leida, strateegilise kvaliteedi puhul on aga selle mõõdetavus üks suuremaid probleeme. Lähtudes sellest, et móõduks on klientide kogutud kvaliteet , siis saab teeninduse taset hinnata oodatud jankogetud teenuse taseme võrdlemise abil. Pangateenuste kasutamisel on klientidel reeglina alati mingidnootused, mis on kujunenud teadmistest nparima pangankohta või hoopiski teiste teenindus ettevõtete vaasil. Kasutatakse kas sama panga või erinevate pankade kontoreid, siis saab ta piisavalt kogemusi oma ootuste suhtes ning tulemuseks on negatiivne või positiivne hinnang ning nim kogemuste koond tulemusena otsustavad kliendid milliseid kontoreid kasutada. KVALITEEDI JUHTIMISE SÜSTEEM panka tevikuna hõlmava kvaliteedi juhtimis süsteem on määrata,täpsustada,teostada ja organisatsiooniliselt tagada strateegiline eesmärk, milleks on klientide suurim rahulolu.
Maailma usundid Religiooni kujunemine Religioon on uskumuste, normide ja tavade süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühades ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. A...
MESOPOTAAMIA Eeldünastiline periood VI IV aastatuhandel VI aastatuhandest pärinevad esimesed kindlad tõendid ulatuslikumast püsiasustusest Lõuna-Mesopotaamias. Samast ajast pärinevad ka varaseimad tõendid irrigatsioonist. V aastatuhandest (nn Ubaidi periood saanud nimetuse leiukoha järgi hilisema Uri linna lähedal) on tõendeid suurematest asulatest (proto-linnadest). Kõige silmapaistvam oli nähtavaste Eridu, kuhu perioodi lõpul (u 4000) oli rajatud monumentaalne ehitis arvatavasti Enki tempel. Kasutati vaske (halkoliitiline periood); perioodi lõpust pärineb varaseim laeva kujutis. IV aastatuhandel metallikasutus laienes aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk (seetõttu on ajajärk tuntud Uruki perioodina), millest aastatuhande teisel poolel kujunes tõeline linn koos selle keskmes paikneva kahe templikompleksiga hilisemate Eanna ja Anu templitega. Tol perioodil võeti kasutusele ratas ja sai al...
härg, kellest neiud ja noormehed üle hüppavad. Kujutati ka pidulikke tseremooniaid, sõja-ja jahistseene, härjavõitlusi ja maastikuvaateid. Iseloomulik on, et pole leitud valitsejate portreid ega jumalate kujusid. Tähtis osa kreeta kultuuris oli kreeta keraamikal. Keraamika arengus võib eraldada mitut etappi, kusjuures neile kõigile on omane ere värvigamma ja dekoratiivsus. Ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane, isegi naturalistlik. Mõnel vaasil on kujutatud mereloomi (vaas Gurniast )Sageli olid vaasid maalitud kahevärviliselt, kaunistatud taimemotiividega, on õiekujulisi, õhukeste seintega. Kreeta väljendusvahenditest olid esikohal värvid ja maalilised pinnad. Kreeta saarel tärganud kunst ulatus ka Pelopennose poolsaarele ja edasi põhja poole. Seal elasid teised rahvad ja ühiskondlikud olud olid mõnevõrra teistsugused. Sagedased kokkupõrked põhjast sissetungivate madalamate kultuuridega suguharud muutsid elulaadi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
