Eesti Maaülikool Puittaimede hooldusjuhend Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KJ-1 Koostaja: Andi Järvsoo Juhendaja: Ele Vool Tartu 2016 Sisukord Hooldusjuhend taimeliikide/perekondade kaupa.................................................................................6 1. Amelanchier - perekond Toompihlakas............................................................................................6 1.1.Hooldus.......................................................................................................................................6 1.2.Paljundamine..............................................................................................................................7 2. Elaeagnus commutata - Läikiv hõbepuu.....................
Nõukogude Venemaa tunnustas Soome iseseisvust; Suomen Kansalle Vastuolude süvenemine 1918.a. algul süvenesid vastufolud nn valgete ja punaste vahel; Punakaartlased väljusid sotsiaaldemokraatide kontrolli alt; Soomes oli endiselt vene sõjavägi; Jaanuaris 1918 asuti looma Soome relvajõudusid; Kodusõja algus 27.jaanuaril 1918 alustavad punased Helsingi vallutamist; Punaste keskuseks sai Lõuna-Soome; Valgete keskuseks sai Vaasa linn (valgete pealinn ja punastel Helsingi); Kodusõda oli suuremalt jaolt sissisõda (Rinne praktiliselt puudus); Valgeid toetas Saksamaa; Jäägrite tagasitulek algas sõjapööre; Märtsis algas Valgete suurpealetung; Aprillis saabus Soome Saksa 10 000 meheline abivägi; Aprilli alguses vallutasid valged Tampere ja Helsingi; 18.a. Mai keskpaigaks oli terve Soome valitsus kontrolli all; Valitsusvägedes hukkus u.3200 meest.(3 kuu jooksul);
II MAAILMASÕDA (1939-1945) 1938 29. september 1938 13. märts 1938 Müncheni konverents. Suurbritannia, Saksamaa, Austria ühendamine Saksamaaga (anschluß). Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. 15. oktoober 1938 1939 Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 15. märts 1939 Saksa väed marssisid Prahasse, Tsehhimaa jagati Böömi ja Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai ...
Põhjamaade ajalugu II, kevad 2010 Alates 1792--- Põhjamaad 18.sajandil Põhjamaade ajalookronoloogia Põhjamaad: Taani, Norra, Island, Rootsi, Soome Keskaeg: (1050-1520) Taani, Norra, Rootsi kuningriikide algus ja ristiusu vastuvõtmine umbest a. 1000 pk. Rootsi inkorporeerib Soome (u 1155-1293). 1380 Taani-Norra personaaluniooni algus. Põhjamaine Kalmari unioon (1397-1523), mida juhib Taani. Rootsi proovib vabaneda unioonist ja Rootsi- Taani suhete halvenemine. Omapära: talurahvavabadused ja ting-institutsioonide ehk rahva esinduskogude algus. Varauusaeg (1520-1721) Rootsi (-Soome) vabaneb unioonist (1520/23). Rootsi riigi peavaenlased on Taani ja Venemaa (kes on omavahel liitlased) ja jätkuvad sõjad. Norra (koos Islandi, Gröönimaa ja Fääri saartega) jäi Taani koosseisu ja kaotas oma kunagise iseseisvuse riismed. Põhjamaades viiva...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati Markus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines ’ilutaimede kasutamine’ Tartu 2016 SISUKORD LÄIKIV HÕBEPUU (Elaeagnus commutata)............................................................................ 7 Iseloomustus............................................................................................................................7 Hooldus................................................................................................................................... 7 KUSLAPUU (Lonicera)............................................................................................................. 8 Iseloomustus............................................................................................................................8 Sinine e. söödav kuslapuu....................................
Käsitsi toimub õhustamine väiksematel murupindadel – tavaliselt koduaias. Suurematel murupindadel aga tuleb kasutada spetsiaalseid, näiteks murutraktorile haagitud seadmeid või muruniidukisarnaseid iseliikuvaid õhustamisseadmeid. Joonis 17 Vasakul muru õhustamiseks ja puhastamiseks ette nähtud vertikaallõikur, paremal on näha sama lõikuri murupinda säästvad lendterad. Foto Andres Vaasa koduaiast (Põlva) 101 Seadmete tööpõhimõtted võivad olla erinevad: tööorganid võivad teha murupinnasse sisselõikeid või auke, aga ka välja tõsta väikesi silindrikujulisi pinnasetükke. Tekkivad avaused on soovitatav täita kerge pinnasega – näiteks liivaga või liiva ja komposti seguga. Õhustamise sügavuseks on 5 .. 20 cm.
, peak 103 23'0 0'5 13m, Sn Lanka, Island 97 7' OO'N 81' 00'[ Tibestl Mts., mountains 91 21' oo'N 19'00' [ Vaal, nver 91 25' 00'5 27' 00'[ Wes!ernSahara, Zhengzhou, China . 96 34"47'N 113'40t Snnagar, India 96 34"11'N 7"'8'[ Tibet, Plat. of, plateau. 97 3" OO'N 90' 00'[ Vaasa, Finland 84 63"06'N 21'39' [ disputed territory, Mor. 90 2S' OO'N IS' OOW Zimbabwe, cOuntry , 90 19' 00'5 29' OOl StanJey, FalHand Is 78 51'43'5 S7' Sl' W Tiburon I., ,sland 77 29' OO'N 113'OO'W Valdal Hills, hJghlands 85 S7' OO'N 32'00' [ West Ice Shelf, Ice shelf. 15 66'0 0'5 83' 00'[ Zinder, Niger
45511425.440896 22433 Suure-Jaani vald 22434 8401023-1Vaalamäe 58.45521925.441243 22434 Suure-Jaani vald 92747 8401022-1Vaalamäe 58.45536825.440758 92747 Suure-Jaani vald 32870 5100561-1Vaali 58.85264925.972525 32870 Koigi vald 21243 8600754-1Vaalimäe 57.66327527.088726 21243 Haanja vald 28163 8600753-1Vaalimäe 57.66303827.088520 28163 Haanja vald 134008 6500898-1Vaartsi 57.85328827.601511 134008 Värska vald 38150 Vaasa 63.09000021.620001 38150 25939 7820252-1Vaba 58.36566626.734476 25939 Tartu linn 31967 5700174-1Vaba 58.94494423.538332 31967 Haapsalu linn 21619 4400814-1Vabaduse 59.35828026.967128 21619 Kiviõli linn 21620 4400813-1Vabaduse 59.35809326.966766 21620 Kiviõli linn 22152 6700273-1Vabaduse p58.38521224.508689 22152 Pärnu linn 29445 8401024-1Vabaduse p58.36340225.594887 29445 Viljandi linn 29446 8401025-1Vabaduse p58.36352325
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
