Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 4.loeng Refleksid, refleksi mõiste Refleks on organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa). Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet. Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit. Seljaaju, ehitus ja funktsioonid Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Slejaaju ise on sekmentaarse ehitusega st. et koosneks justkui ükstei...
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere –
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Ilutaimede hooldus: varajane veigela ja kare deutsia Referaat aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 VARAJANE VEIGELA Lühiiseloomustus Varajane veigela (Weigela praecox) on suvehaljas 1 - 1,5 meetri kõrgune varaõitsev põõsas, kes ei karda külma. Kasvukohana eelistab avapäikest, varjus suureneb vaid vegetatiivosa. Tüvel koor hall, okstel helepruunikas, noored võrsed punakad. Lehed on 3-7 * 2-4 cm suurused munajaselliptilised kuni äraspidimunajad, steriilsetel võrsetel lehed kuni 14 cm pikad, teritunud tipuga, saagja servaga ja servast tihti ripsmelised. Lehed pealt erkrohelised ja lühikarvalised, alt heledamad ja pehmekarvased (mõningatel juhtudel vaid rood karvased), sügisel ookerkollased. Kuni 3 cm pikkused purpurroosad kollase neeluga õied paiknevad lühikestel külgvõrset...
Eesti oli üks II MS kaotajatest ning edaspidi määras tema käekäik Moskvas. Eesti kindralkomissariaat - II MS ajal, 5.05.1941 Saksa Kolmanda Riigi poolt okupeeritud Eesti ja osaliselt Venemaa territooriumil moodustatud haldusüksus, mis kuulus Ida-alade (Ostland) kindralkubermangu koosseisu. 6 piirkonda, 1 allpiirkond. Juht Litzman 25. juulil 1944 murdsid Nõukogude üksused Narva rindel Eesti ja Saksa väeosade positsioonidesse. Narva jõe ääres asus vaenlane ründama Vaasa, Riigiküla ja Narva- Jõesuu all. III Germaani Soomuskorpus jättis 26. juulil maha oma positsioonid Narva jõe ääres Jaanilinnas, et asuda taas kaitsele kaheksateist kilomeetrit lääne pool Sinimägedel. Sinimägede lahingus, mis kujunes eesti ajaloo ohvriterikkaimaks, suudeti Punaarmee pealetung peatada. Septembri teisel poolel alustasid sakslased rindejoone lühendamise otstarbel oma vägede Eestist väljatõmbamist. 18. septembril nimetas presidendi kohuseid täitev
Tartu Kutsehariduskeskus Toitlustus ja teenindusosakond AUSTRAALIA Liisi Vaasa K208 Juhendaja: Anneli Reino Tartu2010 Population: The population of australia is 22 106 112 persons. Australia population composition reflects immigration. About 91% of the population is from Europe, 6% from Asia, only 2,2% are indigene. 85% of the whites are British or Irish, a lot of immigrants are from Yugoslavia lands, like Croatia (800 000), Greek (600 000), Italy (600 000) and Polish (200 000) . Government:
Tartu kutsehariduskeskus Toitlustus ja teenindus osakond Restoraniteenindus Juhendaja: Ragnar- Heini Landsov Liisi Vaasa K208 Tartu2009 Menüü Juustu - küüslaugusalat juust küüslauk hapukoor majoneesikaste leib, sai või pannkook Forell kodujuustuga forelli filee kodujuust värske till mugulsibul petersell juust atleet Banaanikreem muna piim banaan sidrunikoor rosinad kohv tee klientideks on mees ja naine! Lauakatmine 1. Paigutan laua õigele kohale kontrollin et laud ei jääks kõikuma 2
Friedrich Georg Magnus von Berg (1845-1938) Algusaastad Sündis 16. veebruaril 1845 Tartus - baltisakslane 9-aastasena tekkis huvi rukki õitsemise vastu F.W.R Berg adopteeris oma venna pojad ja tütre, kaasa arvatud F.G.Magnus von Bergi Õppis Tartu Gümnaasiumis Kõrgharidus Sorbonn'i Ülikoolis Prantsusmaal 1865. aastal siirdus Inglismaale, kus töötas kantseleiametnikuna 1866. aastal Inglismaal kogus teadmisi praktilisel põllutööl Edinburghi lähedal farmis 1868. aastal naases kodumaale ja asus elama Sangaste mõisa Mõisas hakkas tegelema majapidamise ja põllumajanduse aretamisega 1875. a abiellus Maria Bruuniga Sündis 2 poega Erik ja Ermes Sangaste mõis Teraviljakasvatuse algus Mõisa majandamine ei olnud heal järjel Teraviljakasvatus tõotas suhteliselt kiiret kulutuste katmist Krahv Berg tellis Saksamaalt ` Vaasa' rukist talvekindlus oli liiga madal Ka Helsingist tellitud Soome rukis hävis külmaga Parimad tulemused saadi Van...
märtsil 1944. Ründajate seas allohvitser Harald Nugiseks. Ees miinivööndid, okastraat, ülevalt alla sadamas vaenlaste miinid ja katjuusade mürsud. Maa ja taevas olid lõhkemas. Rivist langesid välja rünnaku juhid Helmut Rõõmussaar ja Jaan Lumera. Juhtimise võttis enda peale Harald Nugiseks, kes kahekümne mehega läks rullima vastase kaevikuid. Relvadeks püstolkuulipildujad ja käsigranaadid. Vastase tulepesadesse loobiti üle tuhande granaadi. Vepsküla ja Vaasa piirkond oli tagasi vallutatud. Selle vägiteo eest autasutati H.Nugiseksi teise eestlasena Raudristi Rüütliristiga. Narvast põhjas seisvad eesti väeüksused moodustasid raudse kaitsekilbi kuni sakslaste taandumiseni Kirde-Eestist 1944. aasta septembris. 1944. aasta jaanuaris formeeriti kuus piirikaitserügementi ja üks pioneerpataljon, kes saadeti samuti rindele ja anti saksa diviiside käsutusse. Ligi 10 000 mobiliseeritut arvati tagavararügementi, osa mehi arvati Omakaitse
esinduslugude taustvokalist. Valguskunstnik Margus Vahur Ta on tunnustatud valguskunstnik, kes teinud silmapaistvat tööd nii Eesti teatrites kui välisriikides. On lõpetanud Viljandi Kultuurikolledzi valguskujunduse erialal. Aastatel 1994-2002 töötas Viljandi draamateatris Ugala. Aastast 2002 on Pärnu teatri Endla valgusala juht. Vahur teeb valguskujundust ka Tallinna Linnateatri, Birgitta festivali, Smithbridge Productionsi, Vaasa Ooperiteatri jt teatrite lavastustele. Koreograaf Vahur Agar Sündinud 1984.aastal. Ta on tantsija ja koreograaf, kes valdab paljusid tantsustiile nagu hip-hop, house, breik-, klubi- ja võistlustants ning eesti rahvatants. Vahur on kaasa teinud tantsijana tunnustatud Rahvusooper Estonia lavastuses ,,Wallenberg" ning samuti Eesti Rahvusooperi lavastuses ,,Minu veetlev leedi". Ta on osalenu tantsijana veel muusikalis ,,Fame" ja koreograaf-tantsijana ooperis ,,Aida" Vaasa Ooperiteatris Soomes
sümfooniaorkestrite osa. Seega on Pärnu Linnaorkestri suund olla ainus professionaalne kahese koosseisuga sümfooniaorkester ainuõige. uriidiliselt on Pärnu linnaorkester Pärnu linnavalitsuse hallatav etendusasutus. Ühisprojektides Pärnu teatriga "Endla" on rambivalgust näinud "Zorbas", "Teatrilaev", ""Valge Hobuse" võõrastemaja", "Kardemoni linna rahvas ja röövlid", O. Ehala muusikal "Thijl Ulenspiegel" ja F. Poulenc'i "Inimese hääl". Koostöös Vaasa Ooperiga toodi 1997. aastal Pärnus lavale G. Puccini ooper "Boheem". Dirigeeris Zheng Xiaoying (Hiina). Paljude Pärnu Linnaorkestriga esinenud solistide seas on ka maailmamainega viiuldajad Liana Issakadze (Venemaa), Sergei Stadler (Venemaa), Xiang Gao (USA) ning pianistid Chitose Okashiro (USA) ja Kalle Randalu. Orkestrit on juhatanud Loit Lepalaan (peadirigent 1994-97), Toomas Kapten, Mati Uffert, Andrus Kallastu, Mati Pdra, Guido Kriik, Jüri Alperten (peadirigent aastast
Friedrich Georg Magnus von Berg (1845-1938) Algusaastad Click to edit Master text style Second level Sündis 16. veebruaril 1845 Third level Tartus - baltisakslane Fourth level 9-aastasena tekkis huvi rukki Fifth level õitsemise vastu F.W.R Berg adopteeris oma venna pojad ja tütre, kaasa arvatud F.G.Magnus von Bergi Õppis Tartu Gümnaasiumis Kõrgharidus Sorbonn'i Ülikoolis Prantsusmaal 1865. aastal siirdus Inglismaale, kus töötas kantseleiametnikuna 1866. aastal Inglismaal kogus teadmisi praktilisel põllutööl Edinburghi lähedal farmis 1868. aastal naases kodumaale ja asus elama Sangaste mõisa Mõisas hakkas tegelema majapidamise ja põllumajanduse aretamisega 1875. a abi...
Seal oligi ta esimene kord surmaga silmitsi. Ühe lahingu ajal lõhkes Haraldi lähedal granaat. 28 kildu, mõned väikesed kui tanguterad tungisid talle jalga ja selga. Kuid mees ei olnud päevagi laatsaretis. Killud nopiti pintsettidega välja, sidemed peale ja käis küll. Üks suurem kild on tema sisse igaveseks, mälestuseks Neveli lahingust. 1944. aasta 19. veebruaril saabus Nugiseks koos väeosaga Narva rindele. 1944. aasta 1. märtsil Narva rindel Vaasa sillapea Punaarmeelt tagasi vallutamisel üles näidatud vapruse eest autasustati Harald Nugiseksi 27. veebruaril 1944 II klassi ja 7. märtsil I klassi Raudristiga ning 20. aprillil Raudristi Rüütliristiga. Seejärel viibis Nugiseks alates 13. aprillist raskelt haigestunud pikaajalisel ravil Lõuna Tiroolis Meranis, kust ta alles oktoobris 1944 naasis oma diviisi Neuhammeris. jaanuarist 1945 märtsi keskpaigani õppis Nugiseks Neweklau SSjunkrukoolis. 7.
PÖYTÄ, TÄYTYY, RUOKA, TYÖ, PIENI ESPOO, HANKO, ETELÄ-POHJANMAA, K, P, T NAGU G, B, D: MIKÄ? MITÄ? HYVINKÄÄ, TURKU, ROVANIEMI, G, B, D HELILISED: SADE, BUSSI HELSINKI, KITEE, POHJOIS-KARJALA KK, PP, TT ÜLIPIKALT: SEPPO, KUKKA PORVOO, HAAPAJÄRVI, JYVÄSKYLÄ, NG NINAHÄÄLIK: ONGELMA, KENGÄT JÄMSÄ, KUOPIO, MIKKELI, VAASA 3 4 VOKAALHARMOONIA = Dialoog TÄPITÄHTEDE REEGEL Hei! Onko kotipaikkasi Kyyjärvi? A Ä Ei, valitettavasti se ei ole I Kyyjärvi
Liisi Vaasa suurus jalgadega klaasid või ilma jalgadeta värvus kuju Üldklaas ehk joogiklaas on piima, kalja, vee, mahla, gaseeritud jookide, aga ka õlle joomiseks. Õlleklaas on õlle joomiseks Punase veini klaas on punaste veinide joomiseks. Valge veini klaas on valgete veinide ja kangestatud veinide joomiseks Serriklaas on kangestatud veinide joomiseks. Sampanjaklaas on vahuveini ja sampanja joomiseks. Napsiklaas on kangestatud alkohoolsete jookide joomiseks Aroomiklaas on tugevalõhnaliste jookide, nagu konjak ja brändi, joomiseks On the rocks klaas on jääga pakutavate alkohoolsete jookide serveerimiseks, aga ka kohviga või alkohooliga koos pakutava vee joomiseks. Veeklaas on gaseeritud või gaseerimata vee, aga ka kohviga või alkohooliga koos pakutava vee joomiseks Mahlaklaas on kuuma mahlajoogi ja tee joomiseks. Üldine reegel klaaside täitmisel on, et 1/3 klaasist jääks tä...
Nõukogude okupatsioonivõimud olid sunnitud Eestist lahkuma. 1944. aasta jaanuaris tungisid Punaarmee üksused uuesti Eesti piiridele. 2. veebruaril ületasid punased mitmes kohas Narva jõe ja moodustasid sinna sillapead. 20. Eesti SS-Diviis hävitas mitu päeva kestnud ründeheitlustes vastase mõlemad tugialad Narva jõe läänekaldal. 25. juulil 1944 murdsid Nõukogude üksused Narva rindel Eesti ja Saksa väeosade positsioonidesse. Narva jõe ääres asus vaenlane ründama Vaasa, Riigiküla ja Narva-Jõesuu all. III Germaani Soomuskorpus jättis 26. juulil maha oma positsioonid Narva jõe ääres Jaanilinnas, et asuda taas kaitsele kaheksateist kilomeetrit lääne pool Sinimägedel. Sinimägede lahingus, mis kujunes eesti ajaloo ohvriterikkaimaks, suudeti Punaarmee pealetung peatada. Septembri teisel poolel alustasid sakslased rindejoone lühendamise otstarbel oma vägede Eestist väljatõmbamist. 22. septembril vallutasid nõukogude väed Tallinna
Tartu Kutsehariduskeskus Toitlustus ja teenindus osakond Gluteeni talumatus (Tsöliaakia) K208 Liisi Vaasa Juhendaja: Arno Ratas Tartu 2011 Gluteeni talumatus Me oleme harjunud hommikuks sööma kausitäie hommikuhelbeid või paar-kolm võileiba. Sai ja leib on meie söögilaual igapäevategelased. Me röstime neid, määrime sinna peale võid, lisame juustu ja vorsti. Tarbime hommikuhelbeid koos piimaga, mõne lemmikud on sokolaadi, teisele meeldivad nad kaneelimaitsega. Tööle minnes möödume mõnest kohvikust, kus müüakse saiakesi ka kaasa
3. Christoffer Kleinschmidt 16661668 4. Caspar Eggerdes 16801689 5. Mag. Erasmus Pegau 16891711 6. Heinrich Herz 17111713 7. Mag. Heinrich Frost 17141731 8. Mag. Christian Gottfried Helwig 17321747 9. Johann Friedrich Körber 17481767 10. Gottfried Schnabel 1767176 11. Johann Adam Andreae 17881796 12. Gottfried Ludwig Postels 17971810 13. Karl Johan Schubbe 18101857 14. Ernst Behse 18571897 15. Georg Koik 19001914 16. Johannes Uustal 19151948 17. Valter Vaasa 19481998 18. Ivo Pill 19981999 19. Arvo Lasting 1999 Kokkuvõte Helme kirik on ehitatud 1905. a tsaari venestamispoliitika ajal Mulgimaa kauneimaks õigeusu kirikuks. Helme-Tõrva apostliku õigeusu Kristuse sündimise kogudus loodi 19. saj. Kogudus hakkas 20. saj kiiresti kahanema. 1944. a sai kirik kannatada ja kogudus lõpetas oma tegevuse. Kirikuhoone taastati 19861990.a . Nüüd toimuvad seal üritused ja jumalateenistused koostöös linnaga
vabariigi relvajõude, ning peagi nimetati ta sõjavägede ülemjuhatajaks. Ent enne veel, kui armee loomisel midagi ära teha jõuti jaanuari lõpus 1918 puhkes kodusõda. Kommunistide ja sotsiaaldemokraatide juhitud tööliste võitlussalgad, keda toetasid Vene revolutsioonilised soldatid ja madrused, haarasid kogu Lõuna-Soome. Rahvuslikud ja antikommunistlikud jõud koondusid Kesk-Soome, nende peamiseks keskuseks kujunes Vaasa. Sinna sõitis ka Mannerheim ning asus organiseerima valgearmeed, tuginedes kõigepealt kaitseliidu organisatsioonidele. Õnneks oli sõja ajal hulk Vene-vastaselt meelestatud mehi sõitnud salaja Saksamaale, kus nad koondati jäägripataljoni. 25. veebruaril saabusid jäägrite peajõud Vaasasse ning neist kujunes Soome armee selgroog. Kodusõja otsustavad lahingud peeti märtsis-aprillis Tampere piirkonnas ning lõppesid valgete võiduga. 3
VOKAALHARMOONIA Eesti keeles vokaalharmooniat ei ole, kuid soome keeles esineb käände- ja pöör- delõppudes tagavokaalsetes sõnades –a ja eesvokaalsetes sõnades –ä. Tähtis on meelde jätta lihtne reegel: kui sõna tüves esineb kas või üksainus A, O või U, on käände-ja pöördelõppudeski A. Kui aga A, O, U puuduvad, siis Ä. Liitsõna puhul tuleb lähtuda viimasest sõnast. Näiteks: englanti → sõnas on A → (puhun englantia), venäjä → A, O, U puuduvad → puhun venäjää. Harjutus 1. Lisage kohanimedele õige käändelõpp (–sta/stä või –lta/ltä). Olemme kotoisin Sindi………., Kärdla……, Paide………, Kohtla-Järve………, Türi……., Helsingi….., Pärnu……, Mikkeli……., Jyväskylä……, Vaasa……., Pärnu…., Sysmä……., Pädaste…… Harjutus 2. Lisage vastavalt vokaalharmoonia reeglitele kas –a või –ä. Miehell… on tumma puku. Leirintäalueell…. on monta asuntoautoa. Sanomaleh- dess… oli hyvä sarjakuva. Huoneess… on iso parisänky. He esittelev…t uutta reittiä. Lehdess…. oli hyvä ...
3. Christoffer Kleinschmidt 16661668 4. Caspar Eggerdes 16801689 5. Mag. Erasmus Pegau 16891711 6. Heinrich Herz 17111713 7. Mag. Heinrich Frost 17141731 8. Mag. Christian Gottfried Helwig 17321747 9. Johann Friedrich Körber 17481767 10. Gottfried Schnabel 1767176 11. Johann Adam Andreae 17881796 12. Gottfried Ludwig Postels 17971810 13. Karl Johan Schubbe 18101857 14. Ernst Behse 18571897 15. Georg Koik 19001914 16. Johannes Uustal 19151948 17. Valter Vaasa 19481998 18. Ivo Pill 19981999 19. Arvo Lasting 1999 [2] Joonis 1. Helme Maarja koguduse varemed. [3] Helme Vennastekoguduse palvemaja Ajalugu Helme kogudus on üle 60 aasta kasutanud oma kirikuna endist vennastekoguduse palvemaja Tõrva linna servas. Hernhuuti vennad asusid Helmesse 1813. aastal. Helme luterliku koguduse õpetaja Karl Schubbe saatis Tartusse kolm meest vennastekogudusega lähemalt tutvuma. Need
Konspekt 11.klass: SKANDINAAVIA MAADE KIRJANDUS 19. JA 20.SAJANDI VAHETUSEL Maailmakirjandusse tulid Skandinaavia maad 19.sajandi lõpus. 1870-80ndaid nimetatakse läbimurdeaastaiks, romantism oli hääbumas, tekkis vajadus uue kirjanduse järgi. Tekkisid ja segunesid realism, naturalism, sümbolism ja romantism. Nende suundumuste vahel oli teatud võitlus, täheldatav ka ühinemise printsiip. S.Kierkekaard, kes mõjutas oma vaadetega näiteks Ibsenit, aga ka 20.sajandit NORRA KIRJANDUS B.Björnson (1832-1910) - Norra sõltumatuse ja iseseisvuse eest võitleja.(1859.a. kirjutas Norra rahvushümni sõnad). B. tegutses teatri- ja kirjanduskriitikuna, teatri juhatajana, organiseeris rahvuskoolide tööd. Avaldas oma esimesed luuletused ja talupojateemalised jutustused 1850ndate lõpul ja säilitas loomingulise viljakuse elu lõpuni. Oma jutustustes kujutas kodukandi rahva elu, kirjutas ka ajaloolisi näidendeid. HENRIK IBSEN ...
idapoolne turvalisus kannatas. Soome haldamisel tõusis Viiburi osatähtsus, kuid 1410 rüüstasid venelased Viiburit ja põletasid selle maha. Ime olla aga Viburi päästnud, ning venelased taganesid( mina ei usu niiväga imesse, kui sellesse, et selle aasta talv oli olnud äärmiselt karm ning venelastel oli raske + sõjavarud olid lõppemas, mille tulemusel taganeti). Aga kus olid suured liitlased? Rootslaste abi näiteks hilines liidu sisetülide tõttu. 15. 16. saj. Gustav Vaasa valitsemisaeg. Tsentraliseeritud riigi sünd. Täyssinä rahu. Lühidalt: Vaasa oli ühtse tsentraliseeritud võimu looja. Võimas Rootsi riik. Reformatsioon (kat=>luterl.) Soome piir oli sel ajal põhja jäämereni väljas. Pikemalt: 1521. aasta alguses puhkes Rootsis rahvaülestõus Taani kuninga Christian II vastu, mille juhiks tõusus Gustav Vasa. 1523 valiti Gustav I Vasa Rootsi kuningaks. Rootsi-Soome suhted Venemaaga pingestusid jälle 16. sajandi keskpaiku, kui venelased
Rahvastiku tihedus Soome kesmine rahvastiku tihedus on 17,2 in/km 2. Võrdluseks on Venemaal vastav näitaja 8,5 in/km2, Norras 14 in/km2, Rootsis 20,1 in/km2 ja Eestis 29,7 in/km2. Suurem osa rahvast on kogunenud riigi lõuna- ja lääneosasse, kus on merele ligipääsu ja suurte sadamalinnade tõttu elatud juba sadu aastaid. Tänapäevalgi on seal Soome suurimad linnad Helsingi lõunaosas, Pori ja Turku edelaosas ning Vaasa ja Kokkola riigi lääneosas. Keskosas on asustustihedus mõõduka suurusega, kuid riigi põhjaosas on asustus väga hõre. See on põhjustatud valitsevast lähisarktilisest kliimast, mis teeb ilma külmaks ning kohati esineb ka polaaröö. Soolis-vanuseline koosseis (USA rahvaloenduste ametkond, rahvusvaheline andmebaas, 2006)
(km2) Siseveekogude osatähtsus 10 11 0,02 12 riigi pindalast (%) Rannajoon (km) 314 600 11 0 Suurimad sadamalinnad Helsinki, Vaasa, Naantali, - Hanko, Kotka, Turku 11 Mereandide eksport Vikerforell, siig, haug, Säga, tilaapia, suitsutatud heeringas, kilu 11 makrell 12 Mereandide import
Kuressaare Ametikool Teeninduserialade osakond Toitlustusteenindus Liina Sepp SOOME Referaat Juhendaja: Anne-Li Tilk Kuressaare 2008 2 1 Sisukord Kuressaare 2008.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 2 ÜLDANDMED........................................................................................................................5 3 KLIIMA................................................................................................................................... 6 4 HALDUSJAOTUS.........................................................................................................
sümfooniaorkester ja segakoor, solistideks Nadia Kurem, Rauno Elp ja Mati Kõrts) ning 1997. aasta aprillis läbilõiget Mussorgski ooperist "Boriss Godunov" (Eesti-Soome Sümfooniaorkester, segakoor, tütarlastekoor "Ellerhein", solistideks Jassi Zahharov, Ain Anger, Rostislav Gurjev, Rauno Elp). 2 Kodumaiste õpingute kõrvalt on Anu jõudnud käia ka kaugematel kursustel: 1997. aasta sügisel Vaasas, kus Brahmsi Teist sümfooniat juhatades töötas Vaasa Linnaorkestriga, ning sama aasta septembris Moskvas. Seda, et noorest eesti naisdirigendist sai Moskva Sümfooniaorkestri lemmik, märkis ära isegi Soome ajakirjandus. Ta on stazeerinud Peterburi konservatooriumis professor Ilja Mussini ja hiljem Leonid Kortchmari juures. Alates 1995 aastast on ta regulaarselt osalesid prof Jorma Panula meistrikursustel Sibeliuse Akadeemias Helsingis ja Moskvas. Eesti eliitorkestri Eesti Riikliku Sümfooniaorkestrit (ERSO) ees debüteeris Anu 1997. aasta
-sõna "värske" antonüüm sõnadele seisev, umbne, aegunud tähendab valmisolekut muutusteks ja uuendusteks. Ajalugu Vanem ajalugu Ida-Virumaa kirdeosa muinasajast on teateid väga vähe. Selle piirkonna intensiivne asustamine algas nähtavasti alles 14. sajandil. Rootsi võimu perioodil hoogustus mõisate rajamine. Valitsejad jagasid heldelt lääne, millele rajati uusi mõisamajandeid. Vaivaras rajati Auvere, Samokrassi, Härmamäe ja Vaasa jt. mõisad. Kokku on näiteks ajaloolises Vaivara kihelkonnas teada andmeid umbes 20 mõisa kohta, millest osa olid väikesed karjamõisad. Suur näljahäda 17. sajandi lõpus, Põhjasõda ning sellega kaasas käinud katk hävitasid palju rahvast. Pärast Põhjasõda etendasid piirkonna uusasustamisel tähtsat osa soomlased, kelle juurdevool kestis ligemale 1740. aastani. Vaivara alade kohta on Taani Hindamisraamatus, mis on koostatud 1241. aasta paiku, mainitud
Rocca al Mare Kool ÕPPEKOORMUS ROCCA AL MARE KOOLIS Uurimistöö Hanna-Liis Vaasa 9b Juhendaja: õp Katrin Tallinn 2012 Sissejuhatus Mina valisin uurimustöö teemaks õppekoormus pärast tunde, ehk kas õppimist koju antakse liiga palju või just vähe.Mind väga huvitab teiste inimeste arvamus sellest ja huvitav on näha paralleelse minu ja teiste vahel
Kuressaare Ametikool Ettevõtluse ja arvuti õppesuund Tarkvara ja andmebaaside haldus Gert Kaasik SOOME Referaat Juhendaja: Õpetaja Anne-Li Tilk Kuressaare 2013 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 sissejuhatus..................................................................................................................................4 Üldandmed..................................................................................................................................5 Kliima..........................................................................................................................................6 Haldusjaotus.........................................................................
8. Lahti 103 344 135,05 765,2 10. Kouvola 87 290 2558,24 34,12 11. Pori 83 375 859,45 99,94 12. Joensuu 73 950 2381,76 31,05 13. Lappeenranta 72 350 1433,36 50,48 14. Hämeenlinna 67 703 1785,76 37,92 15. Vaasa 65 607 364,26 180,1 16. Rovaniemi 60 630 7581,97 8,00 17. Seinäjoki 60 004 1431,64 41,91 19. Kotka 54 837 271,29 201,9 K Rah o Omavali Pindala Rahvastiku tihedus vaar h tsus (km²) (in/km²)
Puittaimed Õpetaja Andres Vaasa Õppetöö maht 30 tundi Puittaimede eluvormid: puud, põõsad, liaanid, kääbuspõõsad ja poolpõõsad. Igi- ja suvehaljad puittaimed ja nende perekonnad. Puittaimed Puittaimede kasvukohanõuded, külma- ja talvekindlus, elueapikkus, kasvukõrgus, haabitus, õitsemise ajad ja nende paljundamine. Hindamine Sügissemestril, kaalutudkeskmise hindena Põhjalik, ca 500 küsimusega kirjalik test Praktikumi käigus kogutud õpimapi koondhinne, milles järgmised arvestused: 1) Okaspuude oksad ja käbid 2) Lehtpuude üheaastased oksad 3) Lehtpuude herbaarium- 100 herbaarlehte 4) Võrakujude joonised Puittaimed Õpetus puudest ja põõsastest Kujunenud praktilisest vajadusest teada puu- või põõsaliigi tunnuseid: kasvukuju, kasvukiirus, nõudeid mullastiku ja kasvukoha suhtes Intensiivne sortide aretamine nõuab pidevalt uusi sordikirjeldusi ja uusi dendroloogiaraamatuid...
Eesti esimesed üldlaulupeod Referaat I üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus juubeli- ja tänupeona pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. Peo eestvedajaks olid Johann Voldemar Jannsen ja tema algatusel asutatud esimene Eesti selts “Vanemuine”. Osalesid meeskoorid ja pillimängijad, kokku 845 inimest. Juba 1867. aastal esitas Jannsen "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peako...
Eesti esimesed üldlaulupeod Referaat I üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus juubeli- ja tänupeona pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. Peo eestvedajaks olid Johann Voldemar Jannsen ja tema algatusel asutatud esimene Eesti selts “Vanemuine”. Osalesid meeskoorid ja pillimängijad, kokku 845 inimest. Juba 1867. aastal esitas Jannsen "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peakomisjon koosnes 17 li...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 TAIMERÜHMADE JAOTUS......................................................................................................... 9 SIBERI KONTPUU....................................................................................................................... 11 Lühiiseloomustus........................................................................................................................11 Hooldus isekülvil või levimisel..................................................................................................11 Kasutus ja lõikamine...................
parimates romaanides, nende hulgas ka "Rob Roys", peegeldub ajalooliselt õigesti rahvamasside saatus kodanliku ühiskonna tekkimise ajajärgul. W. Scott on inglise kirjanduses esimesena osanud kujutada rahvast otsustava ning tähtsaima jõuna ajaloo arengus. See oli realistliku kunsti tõsine võit. Soome romantism: Runeberg, Lönnrot, ,,Kalevala" Johan Ludvig Runeberg (5. veebruar 1804 6. mai 1877) oli Soome rahvuspoeet. Runeberg sündis Pietarsaaris Lääne-Soome läänis. Ta õppis Turu, Vaasa ja Oulu ülikoolides filosoofiat ja vanu keeli. Ta abiellus 1831. aastal ja kolis Helsingisse. 1838. aastal kolis ta perega Porvoosse, kus ta sai gümnaasiumi rooma kirjanduse lektori koha. 1842. aastast oli kreeka keele lektor. 1863. aastal sai ta halvatuse ja veetis ülejäänud elu voodihaigena. Tema luulekogu "Lipnik Ståli lood" avaluuletus "Vårt land" on Paavo Cajanderi tõlkes Soome hümni sõnadeks. Soomes tähistatakse Runebergi päeva 5. veebruaril.
See väljendus ka uue riigikorra (tsentraliseeritud ,,rahvus-" riigid) ja uut moodi majanduse näol varakapitalismi tekkimine Näiteks uusaja muutustest võib tuua Rootsi (1521-...), siis likvideerus Kalmari unioon, kuhu kuulusid Taani-Norra koos Islandiga ja Rootsi koos Soomega. Just see põhjamaine unioon 14 oli keskaja universaalriikluse esindaja. Selle asemele 1521 tuli Gustav Vaasa juhtimisel Rootsi rahvusriik. Sellel ajal keel ei olnud veel oluline rahvusriigi välimääraja (Rootsi ,,rahvusriigi" koosseisu kuulus ka Soome). Oluliseks muutuseks Rootsis oli kuningavõimu kehtestamine ja riigikorra tsentraliseerimine. Rootsi sai endale rahvusmonarhi (Vaasa, 1521 - 1560). Et Vaasa saaks Taani vastu mässata ja oma võimu Rootsis kehtestada oli tal vaja raha. Oma võimu kindlustas ta sellega, et ta kehtestas Rootsis päriliku monarhia (1544 ,
nurgapuukool.ee/index.php?id=90&did=1&sid=1176&aid=0 (viimati külastatud 29.04.2013) Palmistierna, I., Johanson, B.K. 2006. Puud ja põõsad aias. Tallinn. Maalehe Raamat. Palmstierna, I. 2006. Puud ja põõsad aias. Maalehe raamat. Lk. 154 Pargiäära talu haljastusprojekt. 2000. P. Kull. (koost.). Räpina. Kättesaadav http://my.tele2.ee/kokora/pdf/Tood.pdf3 (viimati külastatud 18.04.2013) Pedaste, M., Marandi, T., Sarapuu, T., Toom, M. 2005. Eesti taimed. Tartu Ülikool. Kättesaadav: Vaasa,A. Ilupõõsad ootavad tarka lõikajat. Kättesaadav http://www.hot.ee/tsuga/art.html#9 (viimati külastatud 17.04.2013) Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=165&art=101 (viimati külastatud 18.04.13) Pihtjõe, P. 2011. Ploomi- ja kirsipuu ootab lõikajat, Aialeht, 22.07.11. Kättesaadav http://www.aialeht.ee/news/puudpoosad/ploomi-ja-kirsipuu-ootab-loikajat.d? id=49812615 Plants for a Future. Sorbus intermedia. Kättesaadav http://www.pfaf.org/user/Plant.aspx
Vepskülas, Vaasal ja Siivertsis loodud sillapead ja 6. märtsiks 1944 oli Narva jõe läänekallas vaenlasest puhas. Neid lahinguid löödi 45. ja 46. rügemendi eesti sõjameeste koostöös Nordlandi diviisi vabatahtlikega. Rinne Narva jõe joonel ja Auvere platsdarmil jäi püsima mitmeks kuuks ning Punaarmee kavatsus täielikult vallutada Eesti juba veebruaris 1944 nurjati täielikult. 1. märtsil Vaasa ja Vepsküla sillapeade likvideerimisel ilmutatud isikliku vapruse eest vääris Raudristi Rüütliristi autasu allohvitser Harald Nugiseks 46. rügemendist. Kättemaksuks kaotuste eest lahingutes tegi punalennuvägi massilise pommitamisega 6. märtsil 1944 maatasa kauni Narva linna ning paar päeva hiljem, 9.–10. märtsi ööl hävitati pommitamisega pealinnas Tallinnas u kolmandik elamutest, s.t üle 5000 hoone. Peavarjuta jäi u 20 000 elanikku(12). Mõlemal korral oli
1. Kolmanda laulupeo mõtte areng ja toimkonna moodustamine Teise laulupeo ajal organiseerisid C.R. Jakobsoni mõtteosalised M.Veske juhtimisel erikoosoleku, mis oli peokorraldajate suhtes opositsiooniliselt häälestatud. Koosoleku käigust ega tulemustest pole säilinud ühtegi dokumenti, kuid selle järelmõju oli küllalt tugev ja mõjutas oluliselt järgneva kolmanda laulupeo eeltöid. Nähtavasti jõuti koosolekul otsusele, et ülemaalist rahvuslikku laulupidu on võimatu edaspidi korraldada ja selle asemel tuleks seada väiksemad, ühe maakonna laulupeod. Ilmselt loodeti neid kergemalt allutada endale, st C.R. Jakobsoni pooldajate ringkonnale ja välja lülitada J.V. Jannseni kirikliku ,,partei" ja baltisakslaste domineeriv mõjuvõim. M.Veske hakkas tegema eeltöid uue peo (või uute pidude) korraldamiseks. Koosolekul ja mujalgi kerkis üles küsimus järgmisest laulupeost. 1880. aastal täitus 25 aastat keiser Aleksander II valitsemisest ja seda juubel...
Sisukord: Esimene Eesti üldlaulupidu 1869 · Eeskujud Eesti üldlaulupeole.........................................................................................1 · Eesti üldlaulupeo mõtte areng........................................................................................2 · Muusikalised ettevalmistused.....................................................................................2-3 · Kohalikud ettevalmistused..........................................................................................3-4 · ,,Priiusepäeva" pühitsemine 26.märtsil 1869..............................................................4-5 · Pidurahvas Tartus...........................................................................................................5 · Kooride ,,Tuleproov" 17. juunil.....................................................................................6 · ...
TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 48 Rein Oidram _____________________________________________________________________ Kirjandus 1. / . ... , 1990. 2. M. Lehtonen, T. Hakola. Neutral earthing and power system protection. Earthing solutions and protective relaying in medium voltage distribution networks. ABB Transmit Oy, Relays and Network Control, Vaasa, Finland. 3. Teknisiä tietoja ja taulukoita. ABB Strömberg, Vaasa, 1990. 4. Switchgear Manual. 10th edition. Edited by Henning Gremmel for ABB Calor Emag Schaltanlagen AG Mannheim. Cornelsen Verlag, Berlin. 2001. 5. Ü. Treufeldt. Lühised elektrisüsteemides. TTÜ. Tallinn, 2002. 160 lk. 6. Kõik kättesaadavad Eestis ja mujal ilmuvad elektroenergeetikaalased ajakirjad ja Interneti leheküljed (www.abb.com, www.siemens.com, www.merlingerin.com/MG/en/index.htm, www.areva-td.com, www
TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 54 Rein Oidram _____________________________________________________________________ Kirjandus 1. / . ... , 1990. 2. M. Lehtonen, T. Hakola. Neutral earthing and power system protection. Earthing solutions and protective relaying in medium voltage distribution networks. ABB Transmit Oy, Relays and Network Control, Vaasa, Finland. 3. Teknisiä tietoja ja taulukoita. ABB Strömberg, Vaasa, 1990. 4. Switchgear Manual. 10th edition. Edited by Henning Gremmel for ABB Calor Emag Schaltanlagen AG Mannheim. Cornelsen Verlag, Berlin. 2001. 5. Ü. Treufeldt. Lühised elektrisüsteemides. TTÜ. Tallinn, 2002. 160 lk. 6. Kõik kättesaadavad Eestis ja mujal ilmuvad elektroenergeetikaalased ajakirjad ja Interneti leheküljed (www.abb.com, www.siemens.com, www.merlingerin.com/MG/en/index.htm, www.areva-td.com, www
Eesti jaoks kõige sobivam keelekümbluse mudel. Kümne kuu jooksul töötas Haridusministeerium koos asjaosalistega välja raamkava, mis lähtub keelekümblusprogrammi rakendamise soovitud tulemustest. 3.2. Keelekümbluse elluviimine 2000. aasta märtsis käivitus Kanada Rahvusvahelise Arengu Agentuuri toetusel Eesti Haridusministeeriumi ning Toronto Koolivalitsuse nelja-aastane ühisprojekt. Projektiga ühinesid ka Vaasa Ülikool ja Soome Kooliamet. Programmis osalevad üldhariduskoolid valiti alguses välja konkursi alusel, konkursi komisjoni koosseisu kuulusid mitmete pädevate huvirühmade, sealhulgas ka venekeelse taustaga elanikkonna esindajad. 2000. aasta septembris alustas neljas üldhariduskoolis täieliku varase keelekümbluse põhimõttel tööd viis esimest klassi ühtekokku 134 õpilasega. Programmi elluviimiseks loodud keelekümbluskeskus avas uksed 2000. aasta
uni uni, unenägu unohtaa unustada upea uhke, tore urheilla sporti teha urheiluosasto spordiosakond useimmiten enamasti uskoa uskuda uudempi (uusi) uuem (> uus) uudestaan uuesti uusi uus V vaan (= vain) ainult vaan vaid vaarallinen ohtlik Vaasa (kaupungin nimi) Vaasa (linna nimi) vaate riie, riietusese vaatekauppa valmisriiete kauplus vaatepussi riidekott, kott riiete jaoks vaateripustin riidepuu vahingossa kogemata vahva tugev vai või vaihtaa vahetada vaihto vahetus vaikea raske, keeruline vaikka (= esimerkiksi) näiteks vaikka kuigi, ehkki
kultuurilise eneseväärikuse tugisambana. Praegused uurijad tahavad rahvaluulet näha tema kultuurilisel taustal, looduna ja kujundatuna Soome ja Karjala kohalike, küllaltki erinevate kultuuride poolt, mitte aga enam "kalevalalise" üldnähtusena. SOOME ROOTSIKEELNE RAHVALUULE Gun Herranen Huvi ärkab Soomerootslaste rahvaluule avastati suhteliselt hiljuti. Tähelepanu vääriv osa Soome rootsikeelse rahvapärimuse kogumise algstaadiumis oli Vaasa lütseumi rektoril Johan Oscar Immanuel Ranckenil. Ta soovitas talletada rootsi rahvastiku muinasjutte ja kombeid, erilaadset ajaloolist ainestikku ja igasuguseid rahvalaule, unustamata ka mänge ja mõistatusi ja kõnekäände. Talle avaldas mõju tõusev soome rahvaluuleteadus. Teiseks innustajaks oli talle Rootsi pagendatud kaasmaalane A.I. Arwidsson ja tema toimetatud "Rootsi rahvalaulud". Ta oli oma antoloogia teisse ossa paigutanud paar rahvalaulu ja kolmandasse ossa 27 laulumängu
muusikalistele põhimõistetele seletused: Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. A cappella- esitamise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub Diatooniline helirida- helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mazoor ja loomulik minoor. Dissonants- kahe või enama heli kooskõla, mis tunnetuslikult mõjub pingestatuna, rahutuna. dodekafoonia- muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Folkloor- traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika- mittesakraalne muusika. Ilmalik muusika levis kaua suulisel teel, sest vaimulikud kirjutasid kloostrites üles liturgilisi tekste ja laule. Improvisa...
maailmapilti käsitlev teos Mythologia Fennica. Alfabeetiline soome mütoloogilisi sõnu ja nimesid sisaldav teatmeteos soome rahvausundit kästilevate allikate hulgas üks olulisemaid. Topelius, "Pakanalliset jumalat ja sankarisadut": Ukko, Rauni, Päivätär (päikesetütar), Kuutar (kuutütar), Tähdetär (tähetütar), Panu (päikesepoeg). Juba 11. sajandil ristiti Ahvenamaa. Vähehaaval levis ristiusk üle kogu Soome. Soomes võeti ristiusk vastu kolme ristiretkega. Kuningas Gustav I Vaasa algatusel teostati reformatsioon, mille tulemusel sai Rootsi- Soomest protestantlik riik (16. saj). Uppsala piiskop Henrik 1155. Turu toomkiriku nimipühak. Esimene ristiretk kuningas Eerik Teine ristiretk Birger jarli juhitud 1517. algas usupuhastus. 1522 jõudis Soome luteri usk 1922. usuvabadusseadus. Soome luteri kirikut juhib al 1998st 53. Turu piiskop ja 13. Soome peapiiskop Jukka Paarma. Maa on jagatud 8ks piiskopkonnaks. Kirik kuulub haridusministeeriumi alla.
Lahingud Eesti pärast 1944 1944. aasta jaanuaris tungisid Punaarmee üksused uuesti Eesti piiridele. 2. veebruaril ületasid punased mitmes kohas Narva jõe ja moodustasid sinna sillapead. 20. Eesti SS-Diviis hävitas mitu päeva kestnud ründeheitlustes vastase mõlemad tugialad Narva jõe läänekaldal. 25. juulil 1944 murdsid Nõukogude üksused Narva rindel Eesti ja Saksa väeosade positsioonidesse. Narva jõe ääres asus vaenlane ründama Vaasa, Riigiküla ja Narva-Jõesuu all. III Germaani Soomuskorpus jättis 26. juulil maha oma positsioonid Narva jõe ääres Jaanilinnas, et asuda taas kaitsele kaheksateist kilomeetrit lääne pool Sinimägedel.Sinimägede lahingus, mis kujunes eesti ajaloo ohvriterikkaimaks, suudeti Punaarmee pealetung peatada. Septembri teisel poolel alustasid sakslased rindejoone lühendamise otstarbel oma vägede Eestist väljatõmbamist. 18. septembril nimetas presidendi kohuseid täitev Jüri UluotsTallinnas
maailmapilti käsitlev teos Mythologia Fennica. Alfabeetiline soome mütoloogilisi sõnu ja nimesid sisaldav teatmeteos soome rahvausundit kästilevate allikate hulgas üks olulisemaid. Topelius, "Pakanalliset jumalat ja sankarisadut": Ukko, Rauni, Päivätär (päikesetütar), Kuutar (kuutütar), Tähdetär (tähetütar), Panu (päikesepoeg). Juba 11. sajandil ristiti Ahvenamaa. Vähehaaval levis ristiusk üle kogu Soome. Soomes võeti ristiusk vastu kolme ristiretkega. Kuningas Gustav I Vaasa algatusel teostati reformatsioon, mille tulemusel sai Rootsi- Soomest protestantlik riik (16. saj). Uppsala piiskop Henrik 1155. Turu toomkiriku nimipühak. Esimene ristiretk kuningas Eerik Teine ristiretk Birger jarli juhitud 1517. algas usupuhastus. 1522 jõudis Soome luteri usk 1922. usuvabadusseadus. Soome luteri kirikut juhib al 1998st 53. Turu piiskop ja 13. Soome peapiiskop Jukka Paarma. Maa on jagatud 8ks piiskopkonnaks. Kirik kuulub haridusministeeriumi alla.
8 Kuopio 90 726 1127,4 80 9 Jyväskylä 84 434 105,9 789 10 Pori 76 144 503,17 150,83 11 Lappeenranta 59 073 758 77,7 12 Joensuu 57 858 1173,4 49,1 13 Rovaniemi 57 835 7600,73 7,6 14 Vaasa 57 241 183 311,2 15 Kotka 54 838 272 204 (1) Energiavarud Maavarad Võrreldes Eestiga on Soome maavarade poolest väga rikas. Soomes kaevandatakse metallimaake, millest tehakse vaske, tsinki, niklit, kroomi jne. Avastatud on plaattina, tina, uraani ja volframi. Aastas kaevandatakse 20 000 kg hõbedat ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
