Assüüria: massiküüditamine, Sargon 2 Uus-Babüloonia: Paabeli torn, kaubalinn 9. Kuidas seonduvad omavahel Vaarao võim ja Niiluse üleujutused? Üleujutiste eluline tähtsus kujundas mõttemaailma-ühiskond jaloodus olid omavahel tihedalt seotud 10.Milline oli naise ja perekonna positsioon Egiptuse ühiskonnas? Elati paarisperekonnana, täisealine poeg lahkus kodust. Naistel oli kõrge positsioon, majaemandat austati väga 11. Millised ühiskonnaklassid olid Egiptuses? vaaraod, preestrid, käsitöölised, talupojad, orjad 12. Kirjelda elu Sumeri linnriikides. 13. Millega tegelesid preestrid? Korraldasid elu templites ja kandsid hoolt jumalakujude eest. 14. Mille poolest oli tuntud Sargon II ? Oma sõjakuse ja julmusega. Hävitas Babüloni ja küüditas põlisrahvad põlisaladelt 15. Millist olulist sündmust, tegu omistatakse Menesele? Ta ühendas omavahel Ülem- ja Alam- Egiptuse
egiptlasest ülevaataja, kes peksis iisraellasest orja kuna arvas, et see pole õiglane. Et pääseda surmanuhtlusest, pidi Mooses põgenema kaugele Midjanimaale, kus teda ei leitaks ja ta elas 40 aastat karjuseelu. Kui ta oli äsja saanud 80.aastaseks nägi ta ühel päeval põlevat kibuvitsapõõsast, mis rääkis ja ütles talle, et aeg iisraeli rahva orjapõlvest vabastamiseks on nüüd kätte jõudnud ja Mooses oli määratud heebrea rahvast juhtima, et nad vabaks saaks. Algul palus Mooses vaaraod, et ta laseks iisraeli rahval Egiptusest lahkuda, kuid vaarao polnud sellega sugugi nõus. Seepärast karistas heebreallaste Jumal egiptlasi kümne nuhtlusega ja vaarol ei jäänudki muud üle kui iisraelased ära lasta. Kui nad olid poolel teel, siis vaarao mõtles ümber ja saatis oma väed nad tagasi tooma. Väed jõudsid neile järgi ja iisraelased arvasid, et on lõksus kuna ees oli suur meri ja taga olid vaenlased. Siis tõstis
kui mina. Kuni teie istusite rahulikult oma laagrites, läksin mina üksi vaenlase vastu. Kui mind poleks olnud, oleksite te kõik surnud!..." Saabub õhtu ja luuletaja laseb meil tunnistada lahingu tulemust. Terve Ramsese armee, mis oli taganenud, hakkab uuesti edasi tungima. "Nad tungisid edasi üle laipadega kaetud maapinnast, mis oli verest punane... Nende jalad ei leidnud kohta, kus puhata, nii palju oli surnuid!...". Kui lahing on lõppenud, tervitavad kindralid hõisates Vaaraod ja kiidavad teda võidu eest :" Oo vapra südame Ramses, sa oled üksi teinud rohkem kui terve armee suudaks teha. Hetiitide maa on maha kummardunud sinu võiduka mõõga ees!... mitte midagi ei saa sinuga võrrelda, kui sa võitled oma rahva eest lahingupäeval!... Tõugatud tagant oma juhi eeskujust, viskus Egiptuse ratsavägi lahingusse nii, nagu raudkull hüppab oma saagile. Vaarao saavutas suure vapruse. Kõik need, kes talle lähenesid, langesid tema löökide all
oma aja eesrindlikke kuid samas siiski erinevaid inimesi kes ilma entsüklopeediata oleks vaevalt kokku saanud. Pilet nr 2. 1. muistse egiptuse kuningavõim, riigi ja ühiskonnakorraldus. Egiptlased nimetasid Egiptust mustaks ja punaseks maaks, sest Niiluse ääres oli must ja viljakas muld, kuid sellest edasi laius kõrb. Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 a. tagasi, kui algas vaaraode valitsemine. Vaaraod maeti püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja. Pojad pärisid isadelt ameti. Vana-Egiptuse loomismüüt räägib, kuidas päikesejumal Ra saatis jumal Osirise maad valitsema. Egiptlased uskusid, et kõik vaaraod on jumalad. Vana-Egiptuse ühiskond sarnases püramiidile. Orjadel ei olnud mingeid õigusi. Kõige kõrgemal positsioonil oli vaarao, siis peaminister, järgnesid kuningliku pere liikmed, kirjutajad, ametnikud, templipreestrid, käsitöölised ja talupojad
e.m.a · Mesopotaamia elanikud-sumerid,leiutasid sumerid ratta, potikedra ja õlle. · Igal linnal oli oma kaitsejumal, kaitsejumal kellele oli pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat. tsikuraat Sumerite leiutised · Kiilkiri · Ratas Egiptus u 3000 e.m.a. · Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerino s ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. · Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. · Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraod Hatsepsut, Echnaton, Tutanchamon ja R amses II. Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke täielikult tänapäevani säilinud egituse vaarao matmispaik. ·
kõnelesid heebrea keelt, mistõttu kutsuti neid ka heebrealasteks. Nende esiisa Aabraham oli rännanud Kaananimaale pärimuse kohaselt Mesopotaamiast. Iisraellased ise uskusid, et Aabraham oli sõlminud lepingu nende jumala Jahvega, ning, et Jahve kaitseb neid. Tegeleti põlluharimisega, kuid ühtset riiki ei tekkinud veel. Umbes 2000 a eKr. Pärimuse järgi oli asunud osa Aabrahami järeltulijatest elama Egiptusesse, kus tol hetkel oli vaaraode võim nõrgenenud Umbes 1700 a eKr Kui aga vaaraod märkasid, mis nende riigis toimub, siis suruti heebrealased orjadeks ning nad pidid maksma andamit. Olles Egiptuse aladel vangis, tõusis iisraellaste juhiks Mooses, kes korraldas ülestõusu ning heebrealased põgenesid tagasi oma kodumaale Palestiinasse. Umbes 1250 a eKr. Paarsada aastat kulus juutidel Palestiiina tagasivallutamiseks. Kõige tugevam vastased olid vilistite hõim. Siiski õnnestus Taavetil tappa nende juht Koljat. Umbes a 1000 eKr
tsiviliseeritud rahvaste mälust kadunud kui suurriik ja muutunud lihtsalt ,,ajaloota rahva" maaks. 2. Püramiidide ehitamine 3 Püramiidide ehitamine sai alguse soovist kaitsta vaaraode mumifitseeritud kehasid ja hauapanuseid hävimise ning rüüstamise eest. Seega võib püramiide lugeda iidseteks hauakambriteks. Tõde on see, et vaaraod ei saanud oma hauas rahus puhata, sest juba ammustel aegadel hakkasid varandust jahtivad röövlid neid rüüstama. Egiptuse püramiidide aaretest vestavad ka araabia muinasjutud ja legendid. Need lood tekkisid araablaste tutvumisel vaaraode hauakambritega ning matmispaikade röövimisest jutustavad ka ajalookroonikad. Esialgu katsid egiptlased haua kiviplaatidega või müürisid selle kinni. Edaspidi ehitati hauakambri kohale ka maapealsed ruumid kujunes mastaba ehk araabia keeles tähendas
maeti. Siiski säilis 20.sajandini vaid üks Tutanchamoni hauakamber Kuningate orus. Selliseid ,,surnute linnu" valvasid sfinksid. Templid Templite müüridega ümbritsetud smmasõuedesse ja saalidesse pääses läbi väravaehitiste kahest ülespoole ahenevast müüriplokist koosneva pülooni. Pülooni ees kõrhusid obeliskid neljatahulised teravatipulised kivisambad, mis jäljendasid Egiptuses kasvavaid taimi (papüürust, lootost, palme). Skulptuuri omapära Teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi on eriti ranged, suursugused ja üldistatu. Sedalaadi kunstile oli omane eriline sünge, üleinimlik toredus. Sfinksil, mis seisab Giza suurte püramiidide juures, arvatakse olevat vaarao Chefereni näojooned. Vaaraode täisfiguurid on tardunud istuvas või sirges poosis, vasak jalg sammu jagu eespool, rusikasse surutud käed tihedalt vastu külgi, või rinnal. Nägudel mängleb võimukus, salapärane pisut üleolev naeratus ning pilk on suunatud kaugusse. Egiptuse
Püramiidid Egiptuse Giza püramiide peetakse vanaaja esimeseks maailmaimeks. Pole veel olnud inimest, kes poleks nende ees hämmastusest tardunud. Egiptuses on üldse püramiide umbes seitsekümmend, võib olla ka kaheksakümmend. Algul oli neid rohkem, kuid mõned neist hävinesid aja jooksul täielikult, teised sattusid kõrbeliiva hävingusse. Püramiidide täpne arv ei ole teada. Alles mõni aeg tagasi, 1952.aastal, avastas egiptuse arheoloog Mohammed Zacharia Honeim Sakkaras varem tundmatuks jäänud püramiidi. Püramiidid asuvad sajakilomeetrise ketina Niiluse oru kõrbest eraldaval kaljusel platool Kairost kuni Faijumi oaasini. Selles ketis on ka suurim ja kõrgeim püramiid üldse 27. sajandil eKr. elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops) püramiid. Cheopsi püramiidi kõrval on ka teine suur püramiid - vaarao Chephreni hauamonument. Egiptuse püramiidide püstitamiseks kulunud kividest oleks võinud ehitada või rem...
· Rikkalik templiarhitektuur Templiarhitektuur · Luksori ja Karnaki templid · Rohkelt sambaid- sambakapiteelid · Kaks rida sfinkse · Templite ees üks või mitu obeliski · Inimest kujutatakse jalad, pea külgvaates Õlad, silm otsevaates · Kunsti õitseng vaarao Echnatoni ajal 14. saj.e.Kr. · Vaarao abikaasa Nofretete ja poeg Tutanchamon · Kehtestati ühe jumala usk Aton · Kujutati ainult jumala kehastust- vaaraod (kujutised vabamad, liikuvamad kui varasematel vaaraodel) · 332 e. Kr. vallutas Aleksander Suur Egiptuse. · Tema järeltulijaks sai väepealik Ptolemaios kelle dünastia valitses Egiptust 300 aastat · Viimane esindaja Kleopatra. · 30 e. Kr sai Egiptusest Rooma riigi koloonia . KREETA-MÜKEENE KUNST · Minose kultuur · Egeuse kultuur · Minos- valitseja kes oli peajumal Zeusi ja Europe poeg · Minotauros- sõnni pea ja inimese kehaga koletis
positsioonile saada, kui nad hakkasid kirjutajaks. Selleks pidi käima koolis, et õppida ära keerukas hieroglüüfkiri. Nii Egiptuses kui ka Mesopotaamias austati väga paljusid jumalaid, mõnede andmete järgi võis neid Egiptuses olla üle 740. Egiptuses kujutati jumalaid sageli looma- või linnupeadega. Religioonide erinevus seisnes selles, et Egiptuses usuti surmajärgsesse ellu ning maine elu oli justkui ettevalmistus surmajärgseks eluks. Sellepärast mumifitseeriti vaaraod ning neile ehitati hauakambrid. Algul ehitati valitsejatele püramiide, kuid pärast hakati ehitama kaljutempleid, sest püramiidid olid väga silmatorkavad hauaröövlitele ja teine põhjus oli see, et püramiidide ehitamine oli väga kurnav rahvale ja võttis kaua aega. Erinevalt Egiptuse jumalatest olid Mesopotaamia jumalad inimesekujulised. Mesopotaamia rahvad pöörasid tähelepanu eeskätt elule enne surma. Surma aga kardeti ning usuti, et surmajärgne elu on sünge ja rõõmutu.
Veini ja õlu avastajaks oli ilmselt meesterahvas. 2. Milline oli Sumerite õlle sortiment? Tunti tavalist ja meeõlut, kusjuures viimane polnud siiski mitte mõdu (meejook). 3. Kes kehtestas maailma esimese joogimaksu? Babüloonia kuningas Hammurabi (elas 1728-1686.a. e.Kr.) poolt koostatud maailma esimeses teadaolevas tsiviilkoodeksis reguleeriti muuhulgas ka õlle kasutamine ja valmistamine. Selle kohaselt määrati kindlaks õlle hind. Joogimaksu kehtestamise peale tulid vaaraod alles Kleopatra ajal, millest saadud raha kulutati püramiidide ehitamiseks. Põhjendusena toodi siiski esile vajadus piirata üleüldist joomarlust. Sellega oli sündinud maailma esimene joogimaks, mis tuli ja jäi. 4. Vanas Egiptuses oli õllepealinnaks - milline linn? Kui Egiptus sattus helleenide mõjusfääri sai kuulsaks õllelinnaks Niiluse deltas paiknenud Pelusion. 5. Humal võeti kasutusele, mis aastal ja kus?
Nofretete omandas enneolematu võimu ja võib-olla sai oma mehe kaasvalitsejaks. Teda kujutati templiteseintel sageli sama suurena kui Amenhotepit, mis väljendas nende võrdset tähtsust, ja teda kujutati Atonit üksinda kummardamas, ilma abikaasa juuresolekuta. Vahest kõige mõjuvam on ühes Amarna templis olev reljeef, milles Nofretetet kujutati Atoni ees piigiga välisvaenlast tagasi tõrjumas. Traditsiooniliselt tohtis niimoodi kujutada üksnes vaaraod. Seda reljeefi säilitatakse Bostonis Kaunite Kunstide muuseumis. Ehnaton suri umbes 1336 eKr. Talle järgnes troonil Semenhkara, kes valitses umbes aastani 1333 eKr. On oletatud, et Nofretete ja Semenhkara on üks ja sama isik: pärast oma abikaasa surma võttis Nofretete endale mehenime ja valitses oma kasupoja eest kuni oma surmani. Kuninganna rolli täitis tema vanim tütar Meritaten. Siiski pole paljud ajaloolased nõus Semenhkarad ja Nofretetet samastama.
hauda kaasa igasuguseid kaunilt kujundatud tarbeesemeid ja luksusesemeid, samuti teenrite kujukesed. Juhuks, kui inimese surnukeha peaks kuidagi hävima , tehti temast veel kujusid, et hing saaks tagasi tulles nendesse asuda. 7 Vana Egiptuse ajaloo periodiseering 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton(Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on
--vallutati Nuubia, lõunapiiri kaitseks ehitati kindlustatud linnad Uus riik 16.-11. saj eKr --kõige sõjakaim etapp Egiptuse ajaloos --armee loomine > kehtestati kontroll riigi üle, vallutati maid --Ülem-Egiptuses kujunes vaaraodest sõltumatu preestrite riik Hilis-Egiptus 11.-6. saj eKr --Egiptus oli jagatud kaheks sõltumatuks riigiks -> Alam- ja Ülem-Egiptus --vaaraode võim nõrgenes -> Alam-võimul vaaraod, Ülem-võimul ülempreestrid --sageli võõramaised valitsejad > 7. saj vallutasid assüürlased Egiptuse Pärsia ülemvõimu periood 525-332 eKr --Kambyosis vallutas, kuid ülemvõimu kehtestada ei suutnud --Dareios I huvitus Egiptusest > tema 35a valitsusaeg oli Egiptuses õitsenguaeg --Egiptuses kasutati ära Kreeka-Pärsia sõdu > puhkesid rahvaülestõusud Kreeka-Rooma periood 332 eKr 641 pKr
Vaarao pidi ühendama kaks Egiptuse ajaloolist piirkonda Ülem-Egiptuse ja Alam-Egiptuse lahutamatuks harmooniliseks tervikuks. Kui ta seda suutis, siis toimis kogu maailmakorraldus ehk Maat, nagu egiptlased seda nimetasid. Seevastu kuningavõimu ja ühtse riigi langus tähistas egiptlaste meelest mitte üksnes segadust inimühiskonnas, vaid võis kaasa tuua kaose ja hävingu ka looduses. Ühiskonna ja looduse korraldus olid egiptlaste meelest lahutamatult seotud. Vaaraod peeti jumalikuks ja peaaegu kogu tema elu oli korraldatud rituaalidega, mis tõstsid ta muudest inimestest ka ülikutest kõrgemale, jumalate tasemele. Teda samastati erinevate jumalatega. Elava valitsejana oli ta eelkõige pistrikukujuline kõrguste isand Horos. Seetõttu oli pistrik Egiptuse kuningavõimu üks peamisi sümboleid. Pärast surma sai vaaraost aga surnute riigi valitseja ja kohtumõistja Osiris. Lisaks sellele oli vaarao Egiptuse kõrgeima jumaluse, päikesejumal Ra poeg
Osisrisele, kui ka kuninglikku kobrat või päikeseketast. (Muinas- ja vanaaeg lk. 86-87 , Vana- Egiptus lk.41) Jalanõud Inimesed käisid peamiselt ringi paljajalu, aga sandaalid olid ka tavakasutusel. Üldiselt kanti neid vaid siseruumides või reisil olles. Jalatsid olid egiptlaste garderoobi kõige väärtuslikumad esemed. Sandaalid koosnesid tallast ja kahest rihmast. Vaaraod kasutasid isegi kullast tehtuid sandaale. Lihtrahvas valmistas sandaale puidust, papüürusest, kitsenahast või palmkiust. Nii oli jalatallad kaitstud tulikuuma liiva eest. ( 1. , 2. ) Mõned kõrgemast klassist inimesed kandsid sandaale, millel olid vaenlaste kujutised. Nendega käies nad justkui alistasid vaenlasi. (Vana- Egiptus lk. 40) Pildimaterjal Kokkuvõte
kõik eluks vajalik. Vaaraode hauakambrid olid püramiidid. Esimesed püramiidid olid tehtud astmelisteks. Inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidide tippu ja ühinevad seal päikesejumalaga. Hiljem hakati ehitama siledate külgedega. Püramiidid laoti suurtest kiviplokkidest. Ehitamine kestis tavaliselt peaaegu kogu vaarao valitsemisaja. Selleks käsutati kohale mitmeid tuhandeid inimesi. See oli rahvale raske koorem, kuid vaaraode käske pidi täitma. Hiljem otsustasid vaaraod loobuda hiigelpüramiidide ehitamisest ning lasksid endale ehitada tagasihoidlikumad hauakambrid. Püramiide rööviti sageli, kuna vaaraode hauakambrites oli igasuguseid rikkusi, mis olid röövlitele ahvatlevaks saagiks. Seetõttu hakati vaaraosi matma salajastesse haudadesse Kuningate orus, mida valvati ööl kui ka päeval. Kuid teadlased on leidnud vaid ainult ühe puutumatuna vaarao, Tutanhamoni haua. Seal oli palju kullast, hõbedast ja vääriskividest ehteid ja luksusesemeid.
Vana-Egiptus I Dünastiaeelne periood ( 5000-3150 ekr) noomid, alam-egiptus II Esimesed dünastiad esimene vaarao Menes(ühendas egiptuse u 3100 ekr), hieroglüüfid III Vanariik( u 2600-2100 ekr)(3-6 dünastia) Vaheperiood( 7-10 dünastia) IV Keskmine riik(11-12 dünastia) Vaheperiood hüksolased ( 13-17 d V Uus riik ( 18-20d) Vaheperiood VI Hilis Egiptus ( 332 ekr-641 pkr) lõppeb 31 dünastiaga. Kunsti teemad oli egiptuse ühtsus, kuningad ja vaaraod, religioon(igavene elu) Hauakambrid: · Mastaba kividega vooderdatud maa-alune hauakamber, mille kohal on kastitaoline kiviehitis.Selles oli üks, hiljem mitu ruumi rituaalideks. · Astmikpüramiid vanim Sakkaras(4500 a vana) · Püramiid kolmnurkne taht - Kuulsaimad püramiidid asuvad kairo lähedal giza väljal. Püramiidid: · Ehitati kõrbesse, selle piiri lähedale, kuhu üleujutuse ajal tõusis vesi, kolm püramiid,
Esimesed püramiidid olid tehtud astmelisteks. Inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidide tippu ja ühinevad seal päikesejumalaga. Hiljem hakati ehitama siledate külgedega. Püramiidid laoti suurtest kiviplokkidest. Ehitamine kestis tavaliselt peaaegu kogu vaarao valitsemisaja. Selleks käsutati kohale mitmeid tuhandeid inimesi. See oli rahvale raske koorem, kuid vaaraode käske pidi täitma. Hiljem otsustasid vaaraod loobuda hiigelpüramiidide ehitamisest ning lasksid endale ehitada tagasihoidlikumad hauakambrid. Püramiide rööviti sageli, kuna vaaraode hauakambrites oli igasuguseid rikkusi, mis olid röövlitele ahvatlevaks saagiks. Seetõttu hakati vaaraosi matma salajastesse haudadesse Kuningate orus, mida valvati ööl kui ka päeval. Kuid teadlased on leidnud vaid ainult ühe puutumatuna vaarao, Tutanhamoni haua.
giptuse kunst Stella Toomsoo Gerli-Maigret Kuhi Sander Karbus 10. klass KAIRO Giza püramiidid. Giza platoo koosneb Cheopsi (Hufu), Chephreni (Hafra) ja Mykerinose (Menkaura) püramiididest ning neid valvavast Suurest Sfinksist. Püramiidid pärinevad aastatest 25512471eKr. Kuulsaim neist on Hufu püramiid. Hufu(Cheopsi) püramiid Püramiidi ehitas Hufu järeltulija Dzedefra. Ta püstitas selle Gizast põhja poole. Hufu muumiat ei ole seni leitud. Kogu Cheopsi püramiidist on leitud vaid ühest kõrvalkambrist tema nime tähistav hieroglüüf. Hafra(Chephreni) püramiid Asub Giza platoo teises otsas, kuhu Hufu püramiidi juurest jõuab vähem kui 10 minutiga. Chephreni hauamonumendi Click to edit Master text styles esialgne kõrgus oli 143,3 meetrit Second level (praegu 136,5 meetrit). ...
Egiptlased nimelt uskusid, et kui midagi kujutada, siis läheb see ka täide. ARHITEKTUUR Mastaba- koosneb maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asetsevast kastitaolisest kiviehitisest (püramiidi eelkäija). Mastaba areneb astmikpüramiidideks ja sealt edasi püramiidideks. Püramiid Vaarao oli päikese poeg ja seetõttu püramiid ausambaks päikesele. Lisaks balsameeritud keha kaitsele oli püramiid monument, mis ülistas vaaraod. Püramiidi ehitati kogu vaarao elu jooksul ja peale tema surma hakati kohe uut ehitama. Püramiidi ehitamiseks kulus terve riigi jõud. Hauarüüstajate tõttu hakati hoopis kasutama haudu või kaljukoopaid, mille sissekäigud hoolikalt kõrbeliiva alla peideti. Otse fantastiliselt põnev oli ühe sellise matusepaiga , noore vaarao Tutanchamoni hauakambri leidmine nn. Kuningate orust 1922. aastal. Püramiididest ja ülikute mastabadest
kõrgeimas punktis, võib ta Teile tunduda isegi suuremana kui Hufu püramiid. Erinevalt teistest Gizas on Hafra monumentaalansambel - püramiid, kaks templit ning neid ühendav galerii - täielikult säilinud. Kompleksi kuulub ka alumise templi kõrval asuv Suur Sfinks. Karjääri jäänud hiiglaslikust kaljurünkast laskis vaarao Hafra valmistada lõvi keha ja inimese näoga monumendi. Arvatakse, et sfinksi näojooned kujutasid üsna tõetruult päikesejumalat kehastanud vaaraod. Aegade jooksul on sfinks tugevasti kannatada saanud: kaduma on läinud peakate võimusümboli - kobra - kujutisega ning habe. Nägugi püüdsid moslemitest usufanaatikud rikkuda, mamelukid kasutasid seda isegi sihtmärgiks suurtükkidest laskmisel. Liiv on korduvalt monumendi enda alla matnud, mitu korda on sfinksi restaureeritud. Itta vaatava Suure Sfinksi kõrval võite tunda end kääbusena, sest suuruselt on see võrreldav 6-korruselise elumajaga: (kõrgus 21 m ja pikkus 57,3 m
püramiid Giza püramiidide seas. Ehiamine lõpetati rüüstamiste ja kulukuse tõttu. Maalimine: Valdas Egiptuse poos (nägu ja jalad külgvaates, silm, õlad ja keha otse), ruumilisus puudus, tähtsad isikud kujutati suurelt. Maal oli dekoratiivne. Kujutatava kunsti teemad olid põhiliselt vaarao elu ümber keerlevad: lahingud, palvetamised, ohverdamised. Ehnatoni ajal, mil kadusid kaanonid, ka intiimsemaid stseene. SKULPTUUR Asend: Jumalad, vaaraod ja ülikud kujutati suuremõõduliselt, rangelt, püsti või istuvalt, rõhutati jumalikkust; teenijad ja orjad teenisid ka skulptuuris, kujud olid väikesed ning kohmakas. Portreedel olid väga individuaalsed näojooned. Sfinks inimese pea ja lõvi kehaga lamav kaitsekujutis. Meeste kujutamine: Ihu punakaspruun, valged riided, mustad juuksed. Naiste kujutamine: Ihu kollane, valged riided, mustad juuksed.
Pidevalt arendati ka sõjaväge ja sõjapidamisoskusi. Keskmise riigi ajal olid Egiptuse võimu all ka Palestiina ja Süüria. 2. Küsimus Egiptuse ühiskond oli maaühiskond, sest peamiselt tegeleti põlluharimisega ja kogu riik seisis selle najal püsti. Suurem osa lihtrahvast elas maal. Ühiskond oli rangelt hierarhiline, sest vastasel juhul poleks riigikorraldus nii pikalt stabiilsena püsinud. Vaaraod peeti piiramatu võimuga isikuks, jumalaga võrdväärseks – kõik austasid ja kummardasid teda. Kindlalt olid eristunud piirid ülemkihi ja järgnevate alamkihtide vahel. Peeti ka õigusteta orje jne. Alamkihid tegelesid eelkõige tavatööde – põlluharimise ja teiste asjadega. Egiptuse tüüpiline perekonnamudel oli paarperekond, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Perekonnapea oli mees, kuid tagatud olid ka naise õigused
Egiptuse ajaloo periodiseering 1. Varane Egiptuse riik (3000-2800ekr), I-II vaarao dünastia. Ülemineku periood ühtsele tugevale riigile. Tekkis kiri. 2. Egiptuse Vana riik (2800-2250 eKr), III-IV vaaraode dünastia. Tugev vaarao võim. Vaarao võrdsustati jumalaga. Alus pandi edasisele tugevnemisele. Orje oli väga vähe. 3. Egiptuse keskmine riik (2050-1700 eKr), XI-XII vaaraode dünastia. Kõikidest kõige nõrgem. Alati oli piirkond, mis ei allunud. Vaaraod ei surnud loomulikku surma. 4. Egiptuse Uus riik (1562-1085 eKr), XVIII-XX vaaraode dünastia, kõige tugevam riik. Saavutas kõige suurema ulatuse, allutas naaberrahvad. Ramses II. Egiptuse vana riik 2800-2250 eKr Tugeva kuningavõimuga. Valitsuskoht oli palee. Talle allusid teised rahvakihid vastuvaidlematult. Vaarao nime kasutamine ilma tema loata oli kuritegu. Teda kujutati poole suuremana. Kõik kes ta ette tulid pidid näoli liiva viskama.
Süüria ja Palestiina aladel, mistõttu oli tarvis väga hästi organiseeritud sõjavägi. Võeti kasutusele keerulisemad relvad. Nt sõjavankrid ja hobused, metallidest levisid pronks ja raud. Leiutati veetõsteseadmed. Rajati vankriväeüksused ning jalavägi jaotati 250-mehelisteks kompaniideks. Sõjaväe võimu kasvades omandasid kõrgemad ohvitserid poliitilise tähtsuse. Palju kasutati vangide tööd. Valisejad 18. dünastias oli 14 vaaraod: 1550-152 eKr Ahmos I 1525-1503 eKr Amenhotep I 1503-1492 eKr Thutmosis I 1492-1479 eKr Thutmosis II 1479-1425 eKr Thutmosis III 1473-1458 eKr Kuninganna Hatsepsut 1425-1401 eKr Amenhotep II 1401-1391 eKr Thutmosis IV 1391-1353 eKr Amenhotep III 1353-1335 eKr Amenhotep IV/Ehnaton 1335-1333 eKr Semenhkara 1333-1323 eKr Tutanhamon 1323-1319 eKr Ay 1319-1307 eKr Horemheb Ahmos I oli 18. dünastia esimene vaarao. Ta isa oli Tao II. Tal oli vend Kamose kes oli 17. Dünastia viimane vaarao
omapärased poosid. Ikka antakse kõik kehaosad kõige iseloomulikumalt küljelt jalad ja pea külgvaates, õlad ja silm otsevaates (vahel nimetatakse sellist poosi egiptuse poosiks). Siin pole tegemist oskamatusega, vaid kindlatest reeglitest kinnipidamisega ( egiptlased uskusid, et kujutades inimest üleni profiilis läheks hauatagusesse ellu ainult pool inimest). Reljeefidel ja maalidel rõhutati inimese kuulumist vastavasse ühiskonna klassi tema suurusega. Vaaraod kujutati kõige suuremana, ametnikke väiksemana jne. Egiptuse hieroglüüfid Lõik papüüruserullilt Seinamaalid Tutanchamoni hauakambrist Ribadena jätkuvad süvendatud piirjoontega, maitsekates toonides värvitud pildisarjad, millele lisanduvad hieroglüüfid vanade egiptlaste piltkiri. Enamasti näeme sündmusi vaarao
AJALOO EKSAMI KORDAMINE VanaEgiptus: ajalooallikad MÕISTED: Vaarao egiptlased samastasid vaaraod erinevate jumalatega. Pistrik oli üks peamisi sümboleid, kuna eelkõige oli vaaraoks kõrguste isand Horos. Vaaraost sai pärast surma surnute riigi valitseja. Püramiid vaaraole pühendatud hiiglaslik haudehitis, mille sees oli valitseja hauakamber. Sfinks lõvi kehaga ja inimese peaga mütoloogiline olend Cheopsi püramiid Egiptuse püramiid mis on nime saanud jumala järgi. Maailma kõrgeim. VanaKreeka: ajalooallikad MÕISTED:
inimeste omapärased poosid. Ikka antakse kõik kehaosad kõige iseloomulikumalt küljelt – jalad ja pea külgvaates, õlad ja silm otsevaates (vahel nimetatakse sellist poosi egiptuse poosiks). Siin pole tegemist oskamatusega, vaid kindlatest reeglitest kinnipidamisega ( egiptlased uskusid, et kujutades inimest üleni profiilis läheks hauatagusesse ellu ainult pool inimest). Reljeefidel ja maalidel rõhutati inimese kuulumist vastavasse ühiskonna klassi tema suurusega. Vaaraod kujutati kõige suuremana, ametnikke väiksemana jne. Egiptuse Lõik Seinamaalid hieroglüüfid papüüruserullilt Tutanchamoni hauakambrist Ribadena jätkuvad süvendatud piirjoontega, maitsekates toonides värvitud pildisarjad, millele lisanduvad hieroglüüfid – vanade egiptlaste piltkiri. Enamasti
ja kui uskuda mõningaid allkaid, siis nende lehtkullast kattega tippude sära pimestas silmi. Tänapäeval pole püramiididel kullast jälgegi, minema on veetud valged kividki. Sfinks Chephreni püramiidi läheduses asub kaljust väljaraiutud hiiglakuju Chephreni sfinks. Karjääri jäänud hiiglaslikust kaljurünkast laskis vaarao Hafra valmistada lõvi keha ja inimese näoga monumendi. Arvatakse, et sfinksi näojooned kujutasid üsna tõetruult päikesejumalat kehastanud vaaraod. Aegade jooksul on sfinks tugevasti kannatada saanud: kaduma on läinud peakate võimusümboli kobra kujutisega ning habe. Nägugi püüdsid moslemitest usufanaatikud rikkuda, mamelukid kasutasid seda isegi sihtmärgiks suurtükkidest laskmisel. Liiv on korduvalt monumendi enda alla matnud, mitu korda on sfinksi restaureeritud. Ürikute järgi tehti seda esmakordselt vaarao Menheprura (Thutmosis IV) korraldusel XV sajandi lõpus eKr., viimati aga aastail 1925-1926.
Valdav enamik elas maal. Ülikud elasid luksuslikes kahe-, kolmekorruselistes rõdude ja verandadega maamajades, veetsid aega pidusöökidel, pidasid ajaviiteks jahti. Talupojad elasid palmilehtedest katusega savionnides, nende päevi täitis töö, toimusid iga-aastased usupidustused, söödi nisu-ja odrajahust leiba, joodi lahjat õlut, püüti kala ja harva söödi ka liha. Ülikute toidulaual olid ka datlid, viigimarjad, puuviljad ja vein. Abielunaine oli õigustelt mehega peaaegu võrdne. Vaaraod pidasid haaremeid, kellest üks naine tõusis esile(peanaine), sageli oli see vaarao enda õde, tema võis riigiasjades kaasa rääkida. 11. Nimeta Egiptuse kuulsamad jumalad? 1. Ra (Re) päikesejumal 2. Amon loomis-ja viljakusjumal 3. Horos taevajumal (kullipeaga) 4. Osiris surnutejumal (sümboliks lehtedeta puu) 5. Isis naisterahvas, viljakuse-ja emadusejumalanna (lehma peaga) 6. Hathor armastuse-, tantsu-ja taevajumalanna (lehma peaga) 7
Muusika koht ühiskonnas. Vanaajal omistati muusikale imepärast võlujõudu, mis suudab loodusjõude juhtida. Muusika näis jumalate keelena, sest ka jumalaid peeti muusikuiks või vähemalt muusikast mõjutatavaiks. Nende hääli võrreldi pillihäältega ja pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikust arvati, et kui ta “puudutab pillikeeli, siis toetab teda jumala käsi”. Selle tõttu ümbritsesid valitsejad muusikuid erilise austusega. Egiptuse vaaraod kuulutasid end muusikute sugulasteks. Assüürias aga kehtis koguni komme jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud, kes võeti teenistusse võitja õukonda. Muusika ja teised kunstid. Mõiste “muusik” oli vanaajal veidi teistsuguse tähendusega kui tänapäeval. Muusik oli siis tavaliselt korraga nii laulja, pillimees, helilooja ja dirigent kui ka luuletaja või isegi tantsija. Vanaajal ei olnud kunstiliigid veel üksteisest eraldunud
Muusika koht ühiskonnas. Vanaajal omistati muusikale imepärast võlujõudu, mis suudab loodusjõude juhtida. Muusika näis jumalate keelena, sest ka jumalaid peeti muusikuiks või vähemalt muusikast mõjutatavaiks. Nende hääli võrreldi pillihäältega ja pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikust arvati, et kui ta "puudutab pillikeeli, siis toetab teda jumala käsi". Selle tõttu ümbritsesid valitsejad muusikuid erilise austusega. Egiptuse vaaraod kuulutasid end muusikute sugulasteks. Assüürias aga kehtis koguni komme jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud, kes võeti teenistusse võitja õukonda. Muusika ja teised kunstid. Mõiste "muusik" oli vanaajal veidi teistsuguse tähendusega kui tänapäeval. Muusik oli siis tavaliselt korraga nii laulja, pillimees, helilooja ja dirigent kui ka luuletaja või isegi tantsija. Vanaajal ei olnud kunstiliigid veel üksteisest eraldunud
Egiptuse kunst · 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. · 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. · Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud.
Neoliitiline kunst -Maskid -ornamendid- kaunistamine - megaliitilised ehitised- usulised suurtest kividest tehtud monumendid kuulsaim Stonehenge'is Inglismaal. -Menhirid- ,,pikk kivi" N: Prantsusmaal Carncis. Mesopotaamia -Mesopotaamia jõgede (Eufrati ja Tigrise) vaheline maa. Praegused Iraak ja Süüria. -Mesopotaamia kõrgkultuuri loojad olid sumerid, keda peetakse esimeseks ajalooliseks rahvaks. -Sumerite linnriike: Ur, Ninive, Uruk, Lagas, jt. -Tsikuraat e. astmiktorn templi nimetus M-s, astmete ja treppidega püramiidjas ehitis, mille ülemisel tasandil on tempel. Tuntuim neist Nebukadnetsari valitsemisajal ehitatud Babüloni (Paabeli) torn -Ehituses võetakse kasutusele savitellis ja glasuuritud tellis, hakatakse kasutama võlvi (küll ainult väravatel ja keldrite ehitusel, ruumide laed enamasti puust). -Suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. -Inimkehade proportsioonid on tihti ebaloomulikud,...
pidulikus matuserongkäigus jõe äärest matusepaika. Templites asusid suured skulptuurid, võimsad sammastikud, kooliruumid, varaaidad ja käsitöökojad. Nende ümber laiusid avarad aiad. Püramiidide ehituskulud olid aga nii suured, et kurnasid tolleaegset majandust, seepärast loobuti hiljem nende püstitamisest. Kaugel Niiluse kallastest on Kuningate org, mis asub kõrbekaljude vahel Teeba lähedal. Pärast püramiidide aega hakkasid vaaraod ja teised rikkamad inimesed oma hauakambreid ehitama Kuningate orgu. Nad lootsid, et eraldatud org kaitseb nende haudu rüüstajate eest ja ehitasid veel eraldiseisvaid templeid, et röövleid eksiteele viia. Mõnede haudade sissekäigud olid peidetud kõrgele kaljudesse. Hauakambrite koridoridel olid tekstid ja stseenid, mis kujutasid reisi hauatagusesse maailma. Need pikad käigud viisid "Kulla saali" - muumia viimsesse puhkepaika
Vana-Egiptuse ajalugu jaguneb: Eeldünastiline periood. Varadünastiline periood. Vana riik. Esimene vaheperiood. Keskmine riik. Teine vaheperiood. Uus riik. Kolmas vaheperiood. Hilis periood. Ptolemaiased. Rooma periood Kuidas mõjutas vanade egiptlaste religioon nende kunsti? Egiptlaste usk oli polüteislik. Kunsti seisukohalt oli egiptlastele tähtis usk, surmajärgsesse ellu. Ka oli inimestel oma kaitsevaim, kes peale inimese keha surma edasi elas. Miks lasksid vaaraod juba eluajal ehitada endale püramiide? Sest nad tahtsid endast jälje jätta, kuna nad uskusid elu hauatahusesse ellu. Nimeta kolm kuulsamat püramiidi! Cheopsil. Chefren. Mykerinos. Kuidas kujutati inimest "egiptuse poosis"? Kujutati hoogsalt astumas- jalad küljelt, rind otsevaates, käed ja pea jällegi profiilis, silm otsevaates. Kirjelda Egiptuse templit! Kõige lihtsam templi tüüp oli nelinurkne,pealt suuresosas lahtine ja kõrgete müüridega muust maailmast eraldatud ehitis.
· Püramiidi kõrgus 62m;ehitati 19 aastaga Cheops(hufu) 2589-2566 · Laskis ehitada Suure püramiidi · Üks seitsmest maailmaimest-ainuke püramiid · Asukoht Giza platoo · Kõrgus 146.6m;taäna 137,5m · Kaetud valge lubjakiviga.tänaseks hävinud · Täna olemas pääs hauakambrisse ja Suurde Galeriisse · Püramiidi juures kompleks · 3 väiksemat ning tempel SUUR PÜRAMIID · Suurim leid 1954 · Kuninglik laev · Vaarao ema haud · Vaaraod ennast ei ole leitud kuskilt · säilinud on väike kuju · Fakte · Mass 5,9 miljonit tonnni · Kiviplokkide eksimus o,5mm · Püramiidi matemaatiline eksimus 0,05% Chepren(Hafra)2558-2532 · Teise püramiidi ehitaja · Kompleksi kuulub ka Suur sfinks · Lisaks orutempel · Surnutempel · Ehitas veidi kürgemasse kohta · Püramiidil 2 sissepääsu · Midagi olulist leitud ei ole Hafra püramiid ja Sfinks · Kürgus 143,5m,täa 136,5
Ta astus templist esimest korda välja ja otsis üles vana sõbra Thotmese, kellega ta jõi too õhtu kõvasti veini. Ta kukkus öö jooksul trepist alla ja üks pahane neeger oli teda jalaga tagumikku löönud. Ta avastas, et kõik tema ümber on muutunud, riietus ja mood ning ka tema vanemad. Sinuhe hakkas rohkem armastama ööd kui päeva. Järgmine päev kohtas ta Phatorit, oli talle abiks ning õppis kõrvalt. Nad läksid suurt vaaraod abistama. Preestrieksam (lk 36-37) Selleks, et saaks astuda Elu majja, tuli sooritada jumalateõpetuse teaduskonnas alama astme preestrieksam. Eksamil nõuti kirjutamis- ja lugemisoskust, pähetuubitud pühi tekste ja püha lugusid. Põhieesmärk oli sellel maha suruda õppijate iseseisev mõtlemine ja õpetada neid pimesi usaldama pähetuubitud tekstide tähendust. Pärast pimesi Amoni võimule alistumist võis õppur saada preestriks.
muusikakultuur oli kõrgelt arenenud juba muistses Egiptuses, Babüloonias, Assüürias, Hiinas, Indias, Süürias, Palestiinas jm. On andmeid 3000 a. tagasi Assüürias toimunud avalikest kontserditest. Muusikale omistati tihti jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Näiteks kuulutasid Egiptuse vaaraod end muusikute suglasteks, Assüürias oli kombeks jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud, kes võeti teenistusse võitja õukonda. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Antiikaja muusika oli tavaliselt ühehäälne ning ja rajanes enamasti viie heli real - pentatoonikal. Egiptuses armastati suursugust, rõhutatult väärika rütmiga
egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist, et hingel oleks, kus asuda. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Egiptuse skulptuuri kui kunstiliigi laia leviku üheks põhjuseks oli ka usund, mille järgi hinge asupaigaks võis olla ka inimese portree. 2 Skulptuurikunstis võib tinglikult eristada kahte suunda. Esiteks teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi--need on eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud. Seda laadi kunstile oli omane eriti sünge üleinimlik toredus. Mõnikord olid sellised skulptuurid liidetud arhitektuuriliste ansamblitega. Selline skulptuuriteos on ka hiiglaslik kaljukünkast väljaraiutud sfinks--inimese pea ja lõvi kehaga olendi kuju, mis seisab Giza suurte püramiidide juures. Arvatakse, et sellel sfinksil olid vaarao Chefreni näojooned. Egiptuse kunsti oli
Peale selle on indoeuroopa keelte hulgas keeli, mis ei kuulu rühmadesse: albaania, kreeka ja armeenia keel. 24)Indoeurooplased olid teistest rahvastest sõjaliselt tugevamad kuna nad olid sõjakamad ja vägivaldsemad, samas kui teised oli kuivõrd niivõrd rahumeelsed. 25)Hetiitidel oli külluses ehituskive, rohkesti puitu, rikkalikult hõbedat, vaske ja hinnatud rauda. 26)27)28)Hetiidi kuninga võim oli piiratud. Ta polnud ainuvalitseja nagu olid Mesopotaamia kuningad või Egiptuse vaaraod. Ta juhtis sõjaväge ja korraldas riigiasju, kuid pidi arvestama ülikutest koosneva nõukoguga. Enamik hetiite olid vabad põlluharijad ja karjakasvatajad. Käsitöölisi ja orje oli vähe.Hetiidi toetusid oma sõjalises võimsuses mitte palga- või ülikuarmeele, vaid vabadest kogukondlastest moodustatud sõjaväele. Armee peajõu moodustasid hobukaarikud, mis kaalusid vaid 5-10 kg ning olid seetõttu väga kiired. Peale vankrijuhi oli sellises kaarikus mõnikord ka kilbikandja
(hauakamber ja hauapanuste ruum) ning maapealsest nelinurksest kasitaolisest kiviehitisest. Maa-aluseid ruume kasutati ohvritoiminguteks ja lahkunu hingele sobiva ning maist elu meenutava keskkonna loomiseks. Alla hauakambrisse viis tavaliselt kaljusse raiutud püstine saht. Mastaba püüti ehtitada võimalikult võimas, et paremini kaitsta muumiat, agaa ka selleks, et rõhutada kadunu tähtsust. Sinna maeti tavaliselt vaarao lähikondlased ja ülikud, kuid enne püramiidide tekkimist ka vaaraod. Vaarao mastaba ületas kaugelt kõik teised haudehitised, nii nagu vaarao oli oma eluajal kõigist tähtsam. Astmikpüramiidid Vaaraode võimus suurenemisel ei rahuldanud neid enam madalad ja pealt lamedad mastabad. Nad hakkasid haudehitise maapealseid osi kõrgemaks ehitama, kuid jätsid maa-alused hauakambrid enam-vähem samasugusteks. Nii moodustusidki maailma esimesed püramiidid, astmikpüramiidid (pilt 2)
dünastiana (16301521 e.m.a). Võõramaalased ajas riigist välja Ülem- Egiptuse vaarao Ahmose I, kes asutas XVIII dünastia ja viis pealinna Memphisest üle Teebasse. Uue riigi perioodil (u 15501070 e.m.a) saavutas Egiptuse territoriaalne laienemine oma haripunkti, ulatudes lõunas (Nuubias) Niiluse neljanda kärestikuni (tänapäeval Sudaani põhjaosa) ja põhjas Süüriani. Sellel perioodil valitsesid Egiptust kuulsad vaaraod, nt Hatsepsut, Thutmosis III, Ehnaton ja tema naine Nofretete, Tutanhamon ning Ramses II. Kolmandat vaheperioodi iseloomustavad liibüalaste, nuubialaste ja assüürlaste vallutusretked Egiptusesse, kuid egiptlased suutsid need sissetungijad riigist lõpuks välja lüüa. 5 Niiluse kingitus Egiptuse tsivilisatsiooni tekkes oli esmatähtis roll Niiluse jõel.
sajandini oli tempel liiva alla maetud, tänu sellele ongi see üks paremini säilinud tempelid terves Egiptuses. Tempel paikneb umbes 40 000 ruutmeetril ja on ümbritsetud muldvalliga. Hathori templi sammassaali 18 sammast on kaunistatud inimkeha ja lehmakõrvadega Hathoriga. Kainistavad peenelt töödeldud reljeefid olid algselt erksavärvilisteks maalitud. Templi katuselt avaneb imeline vaade kogu Dendarale. Templi aladel on ka palju väiksemaid ehitisi ja sisehoove. Selle ehitajaks peetakse vaaraod Pepi l. Hiljuti puhastati Hathori templi laed sajandite vanusest tolmust ja mustusest. Tänu sellele tulid nähtavale imepärased antiikaja laemaalingud. Hathorit peeti naudingu ja armastuse jumalannaks ja Horose armastatuks. Ta kanti igal aastal paat- alusel Edfusse, et ta võiks taas Horosega kokku saada. Jumalike armastajate ühendust tähistati Joobumuse pidustustega. Uue aasta esimesel päeval kanti Hathori kuju mööda templi kaunistatud
Arukalt koondas ta aga oma eliitväe, kes kiiresti kohale suundus, väheste jõududega vastu rünnakule, mis päästis ta elu. Ehitaja Ramses Ramses II ei ehitanud mitte ainult oma pealinna ega kaunistanud seda toredate hoonetega, ta ehitas ka teistes Egiptuse linnades. Üheltki Egiptuse kuningalt pole säilinud nii palju ehitisi, nii palju templeid kui Ramses II-lt. Ka monumentide ehitajana ületab Ramses II kõik teised Egiptuse vaaraod. Ta tegi juurdeehitusi Karnaki ja Luxori suurtele templitele, lõpetas oma isa Seti surnutempli nii Gurnas kui ka Abydoses ning ehitas sinna lähedale oma templi. Samuti püstitas ta hiiglasliku surnutempli Teebasse Niiluse läänekaldale. Ramsese suurimaks ehitustööks tuleb pidada Nuubias Abu Simbelis kahe mäekülje sisse raiutud templit
isegi tarbeesemeid. Maalikunst erines eelmistest vähe (pinnakunst). Lõpututest inimkeha võimalikest poosidest kujutati kindlalt ainult mõnda ilmekamat. Tegelasi kujutati tihti nn. egiptuse poosis inimene pika sammuga astumas (jalad küljelt), rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. Värvide puhul arvestati dekoratiivse üldmuljega. Ümbrust kujutati mõne üksiku taimemotiiviga. Vaaraod: Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon, Ramses II; püramiidid Gizas; sfinks; Püloon koos obeliskiga. 3. etruski 75saj e.m.a Kunsti tõlgendustes palju vaieldavat. Kunstis näha etruskide tihedat sidet kreeka arhailise perioodi kunstiga. Kunsti enim säilinud nende haudades, ilmselt kesksel kohal olnud surnutekultus. Kunstiteoste peamiseks materjaliks savi, meisterlik ka pronksivalu. Võrreldes kreeklaste kunstiga oli etruskide looming naturalistlikum,
oma tähtsuse kui üks vaaraode residentse ja riigi peamine usukeskus.Egiptusel oli alaline sõjavägi. d) Uue riigi ajal-Vaaraosid hakati matma kaljuhaudadesse Teeba lähedale Kuningate orgu. Tihedad suhted Aasia valitsejatega ( u 1390). Taastati traditsiooniline jumalate asutamine ( u 1332).Ulatuslik ehitustegevus riigi paljudes paikades (u 1279). e) Hilis-Egiptuse perioodil 11.-8. sajandil eKr oli egiptus enamiku aega jagatud kaheks sõltumatuks riigiks: Alam-Egiptuses valitsesid vaaraod, Ülem-Egiptuses Amoni ülempreestrid.Vaaraode hulgas oli ka Liibüa päritolu valitsejaid.750 eKr Ülem-Egiptus langes Nuubia valitseja võimu alla.671 eKr Alam- Egiptuse vallutasid assüürlased.664 eKR vaarao Psammetih kukutas assüürlaste ülemvõimu ja ühendas seejärel ka Ülem-Egiptuse oma võimu alla. 2.3. Millised oli Egiptuse ühiskonnas: a) mehe roll ja ülesanded Mehed olid kodulembesed ja perekonnal oli nende elus tähtis koht. Mees osales avalikus elus.
seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutununud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod kuningad Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
