) Riigi lõpuperioodil suurenes Ülem egiptuses Teeba preestrite võim ja kunginglik võim nõrgenes. Sõltumatud preestrite riigid olid nüüdsest Alam/ülem egiptus. Vaarao võim: Kuninga võim oli piiramatu ja jumala poolt määratud. Kuningas opli seaduseandja, sõjaväe ülemjuhataja ja ülempreester. Kuningas jälgis, et toimiks maailmakorraldus.Ühiskond ja loodus olid seotud. Egiptuse ühiskonna ülemkiht: Vaarao suguvõsa. Kõrgem ametnikkond. Vaaraod määrasid ametisse ülemvalitseja, asevalitsejad(juhtisid ehitustõid, kogusid makse, kutsusid kokku sõjaväe), kõrgemad preestrid ja väepealikud. Alamad ametnikud ehk kirjutajad. Eesmärk: kontrollida töötajaid, üksikasju.Võis pärineda ka lihtrahvast. Sõjavägi: Vana riigi ajal puudus alaline sõjavägi. Uue riigi ajal alaline armee. Talupojad, kes said vanas eas pärast väeteenistust maatüki harimiseks. Hiigelaegadel oli Egiptuse armee tugevaim ja parimini korraldatud
Arhitektuur Skulptuur Maalikunst Graafika Tarbekunst Tänapäevased: fotograafia, filmikunst. 1. Esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks valmistati vanema kiviaja (paleoliitikumi) hilisemas järgus, mis algas umb. 40 000 a tagasi. 2.Kuulsamad Euroopa koopamaalingud leiduvad Hispaanias, Prantsusmaal. 3.Koopamaalide ja kaljujoonistuste põhjused: Nende kujutamine on seotud inimeste kõige olulisemate mõtete ja tunnetega. Nende abil püüti ühtlustada saagiõnne ja lisada loomade arvukust. 4.Maalide tegemiseks kasutati pulka või sõrme. Mitmevärvilisi pilte tehti pintsli või käsnaga. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest – eri tooni värvimuldadest, mida segati vees v rasvas. Põhilised toonid: punane, must, valge ja kollane. Peamiselt maaliti: mammuteid, piisoneid,metshobuseid, põtru, hirvesid. 5.Vanim skulptuur Willendorfi Veenus, on kõige varasem ja kuulsaim naiskujuke, mis leiti Aust...
.htm • Sinu nimi http://www.touregypt.net/ename/ Numbrid • 1 on lihtsalt püstkriips 2 on nagu vene keele suur G 3 on 3 pikali aetud ja püstkriips alla 4 on meie 3 peegelpildis 5 on meie 0 6 on nende 2 peegelpildis, meenutab meie seitset 7 on linnuke alla - V 8 on linnuke üles 9 on sama 0 on väike must romb Egiptus - kultuur Birgy Lorenz Ajaloost • 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Džoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. • 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. • 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatšepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri
5. teema Egiptuse arhitektuur Põllupidamine on võimalik ainult tänu Niilusele. Egiptus ühendati vaarao Menese poolt 4. at eKr. Egiptuse ajalugu jagatakse riikideks. Egiptuse kunst arenes üsna isoleeritult, kunst ei muutunud pika aja jooksul. Kasutatud on egiptuse poosi jalad ja pea külgvaates, keha ja silm otsevaates. Kunst oli tugevalt seotud religiooniga. Enamasti kujutati jumalaid inimese ja looma seguna. Tähtsamaiks kujunesid inimesekujulised jumalad nt Osiris, Isis, Amon. Ka vaaraod peeti jumalaks. Usuti, et uuestisünniks on vaja säilitada midagi, milles hing saaks elada. Seda tehti kas palsameerides või inimesele portreeskulptuure või maale kaasa pannes. Hauakambrite seintele maaliti pildid, mis pidid looma parema elukeskkonna. Materjaliks oli kivi, sellepärast on kunst paremini säilinud. Haudehitised Mastabad maa-alused haudehitised, peal kividest kast. Kõrguse lisamisel tekkisid algsed astmikpüramiidid kõige paremini säilinud vaarao Dzoseri oma.
Põhjast piiras Egiptust Vahemeri, mis võimaldas kaupade vahetust teiste riikidega. Läänes ja idas laiusid aga suured kivikõrbed ning lõunas Niiluse kärestikud. Egiptuse tähtsaim isik oli vaarao, keda peeti maapealseks jumalaks ning kes oli maade, vete ja kõigi egiptlaste ülemaks. Arvati, et temast sõltub kogu elu. Egiptlaste suurim soov oli suudelda vaarao jalgu ning emmata tema põlvi. Isegi vaaraoga kõnelemine langes osaks vaid üksikutele. Vaaraod lasksid endale püstitada hiigelsuuri hauaehitisi, millest tuntuimad on püramiidid. Egiptlased uskusid, et surmale järgneb igavene elu ning seetõttu surnud palsameeriti ja neile pandi hauda kaasa kõik eluks vajalik. Muumiate ehk palsameeritud inimeste kirstule maaliti idealiseeritud inimese portree. Samuti kujutati kirstul hieroglüüfidega palveid ja sõnumeid. Egiptuse areng jaotatakse kolme ajajärku: Vana Riik, Keskmine Riik ja Uus Riik.
ööl otsast peale. Koidikul kehastab päikest kas skarabeus-jumal Khepri või kujutakse teda lapsena. Keskpäeval, teekonna haripunktis, on ta Ra, kes kannab peakohal päikeseratast. Õhtul läände kadudes esineb ta raugana või jäärapealise mehena, keda kutsutakse Atumiks. Inimese loomine Suurem osa egiptlastest uskus, et inimese loomisega sai hakkama jäär-jumal Khnum. Just tema olevat oma potikedral inimkehale kuju andnud. Eriti hoolikalt voolis ta välja tulevased vaaraod ning andis neile ka elujõu, mida nimetati ka. Jumalad Egiptlased austasid väga paljusid jumalaid (neid oli üle 700). Osa jumalaid kehastas loodusnähtusi, paljude puhul oli tegu mõne pühaks peetud looma või linnu jumalustamisega. Ühtede jumalate tähtsus piirdus vaid kitsa alaga, teisi austati kogu Egiptuses. Jumalad võisid asuda kõikjal, kuid nad soovisid ka kindlaid varjupaiku, kus inimesed nende eest pidevalt hoolt kannaksid.
Üks legend räägib, et lõvi all uinudes und nähes palus inimpegalõvi vaarao Tutmosis 4 end päästa liiva seest lubades talle vastutasuks trooni. Tõsi on see, et üks restaureerija oli Tutmosis 4. Arvatakse, et Sfinks on vaarao Chefreni näojoontega, hiljuti lasti, aga Chefreni näo jooni võrrel Sfinksi omadega politseil, kes kinnitas, et tegu pole sama isikuga. Valitsejate portreedes ilmneb väga hästi karmus. Karmilt istuma või seisma pandud vaaraod ja nende kaasad vaatavad oma jumaliku ilmega, hoides käsi ühteaegu pehmelt, aga karmilt enda kõrval. Selline stiil valitsejate kujutamises kestis üle kolme tuhande aasta. Erinevus skulptuuris ja tasapinnases kujutuses ilmus vaarao Ehnatoni valitsemise ajal. Kujutatavad valitsejad olid nagu haigeks jäänud. Neid kujutati kiduralt ja naiselike vormidega, samas ei puudunud siingi majesteetlikus. Viimast väidet tõestab kõige paremini Ahet-Atoni linnast leitud Nofrete maailitud portreebüst,
olustiku üldilmet. Suurem osa elanikkonnast elas maal. See näitab, et Mesopotaamias oli väline ilu ja väljapaistmine tähtsam. Usk jumalatesse oli Egiptuses väga tähtis. Egiptlaste ellusuhtumine oli üldse sügavalt religioosne. Nad mõistsid ja mõtestasid maailma üldist korraldust müütide ja religioonide kaudu. Jumalate hulk, keda egiptlased austasid oli tohutu. Neid oli rohkem kui 740. Tähtsaim jumal oli päikesejumal Amon-Ra. Vaaraod peeti tema lapseks maa peal. Enamik Mesopotaamia jumalaid on sumeri päritolu. Erinevalt Egiptusest olid pea kõik Mesopotaamia jumalad inimesekujulised ja neile omistati inimlikke omadusi. Tähtsaim jumal oli Anu taevajumal ja jumalate isa. Usk jumalatesse polnud Mesopotaamias niivõrd suur kui Egiptuses. Egiptus ja Mesopotaamia olid mõlemad kõrgelt arenenud ning neil mõlemal olid oma head ja halvad küljed. Linnad olid paremini arenenud Mesopotaamias, aga
Hathori tempel, selle pühendas Ramses II oma tähtsaimale naisele Neferetile. Atoni Templid Koosnesid peamiselt suurtest avatud hoovidest, mida eraldasid püloonid. Jumalakujukesed puudusid. Kui surnute riik asus varem loojangu suunas (Niiluse läänekaldal), siis nüüd tehti kalmistu päikesetõusu suunas (Niiluse idakaldal). Kujutav kunst Kujutava kunstist esinesid skulptuur ning reljeefi- ja maalikunst. Skulptuur Tavaliselt kujutati vaaraod tardunud sirges poosis, vasak jalg pool sammu eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi. Nende nägudel mängleb võimukas, salapärane, pidulik, pisut üleolev naeratus. Kujude pilk suunatud üle vaataja pea kaugusse, mis rõhutab veelgi kujutava kunsti tähtsust. Lihtrahvast ja loomi kujutavad skulptuurid on väiksemad, tunduvalt elavamad ja vabamad paraaditsevast kandusest. Valmistatud puust ja värvilised. Reljeefikunst
Vana-Egiptus Iidne egiptus: · paikneb niiluse kesk- ja almamjooksul · jaguneb alam- ja ülemegiptuseks · ainuvalitsejaks vaarao (suur maja) · vaaraod samastati jumalatega · egiptuse kuningavõimu peamiste sümbolite hulka kuulus pistrik, kuna tihedaimini samastati vaaraosid taevajumala Horosega kes oli pistrikukujuline · pärast surma sai vaaraost surnute riigi valitseja Osiris peale selle oli ta ka Egiptuse kõrgeima jumaluse Ra poeg · Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline · lubatud oli sugulaste vaheline abielu · väga viljakas maa
"Paabeli torn" ehk peajumal Marduki tempel. Samuti seostatakse teda kuulsate Babüloni rippaedade ehitamisega. Ištari värav oli Babüloni linnamüüri kaheksas värav(9), linna peamine sissepääsukoht, oli pühendatud armastusjumalannale Ištarile Semiramise rippaiad asuvad Babülonis koos Babüloni linnamüüriga. Legendi kohaselt olevat kuningas Nebukadnetsar lasknud aiad ehitada oma koduigatsust tundvale naisele Amitale 6. Milliseid haudehitisi rajasid vaaraod Egiptuses Vana Riigi ajal? Milline neist oli suurim, milline vanim? Mastaba + püramiidid + orutempel + hauatempel Vanim nendest on astmikpüramiid Sakkaras, mis on ümbritsetud tellistest nekropoliga. Kõige uhkemad ja suuremad püramiidid paiknevad Gizas 7. Milliseid haudehitisi rajati Egiptuses Uue Riigi ajal? Mille poolest on eriline Ramses II hauakamber? Kaljutempleid. Ramses II tempel on oma esialgsest asukohast 20m kõrgemale tõstetud. Templi avauses on istuvad
Tegelasi kujutati tihti nn. egiptuse poosis- inimene pika sammuga astumas (jalad küljelt), rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. Värvide puhul arvestati dekoratiivse üldmuljega. Ümbrust kujutati mõne üksiku taimemotiiviga. Vaaraode täisfiguurid olid tardunud sirges poosis, vasak jalg pool sammu ees, rusikasse tõmmatud käed tugevalt vastu külgi, vahest üks käsi rinnal. Pilk suunatudüle vaatajate peade. Skulptuuris võib eristada kaht suunda: vaaraod ja jumalused (ranged, suursugused, stiliseritud) ning lihtrahvast kujutavad (elavamad ja loomulikumad). Mõnikord olid tohutult suured skulptuurid liidetud ka arhitektuuriliste ansamblitega. Näiteks sfinks (inimese pea ja lõvi kehaga olevus) Giza püramiidide juures. Templi väravaehitist nimetatakse pülooniks, see koosnes kahest müüriplokist, mis piirasid kitsast väravat. Pülooni ees lehvisid lipud pahade vaimude eemalepeletamiseks. Pülooni külgedel asetsesid obeliskid.
Need tekkisid umbes 3000 aastat e Kr. Mõlemad asusid suurte jõgede ääres. Egiptus asub Niiluse jõe kallastel ning mesopotaamia Tigrise ja Eufrati jõe Kesk- ja alamjooksualal. Nende kahe tsivilisatsiooni vahel on päris palju nii sarnaseid, kui ka erinevaid jooni. Valitsemiskorralduselt oli Mesopotaamia ühiskond Egiptusega võrreldes vähem reguleeritud. Egiptuses valitses range hierarhia, mille eesotsas absoluutne jumal-kuningas vaarao. Vaaraod peeti jumalatest määratud vahendajaks jumalate ja inimeste vahel. Ka Mesopotaamias oli kuningavõim piiramatu, kuid Egiptusele omane valitseja jumalustamine Mesopotaamias ei juurdunud. Valitseja oli vaid jumalate esindajaks ning ka peapreestriks. Valitseja pidi vastutama ka alamate heaolu eest, et olla kindel nende ustavusse. Mõlemas tsivilisatsioonis oli ühiskond kihistunud. Egiptuses oli linnaelu suhteliselt nõrgalt arenenud, seepärast oli Egiptus maaühiskond.
Kunsti algus, inimeste loominguline väljendamise viis viib välja tagasi kiviaega. 10 aasta tuhanded lahutava meid sellest ajast mil kultuur seisis veel väga algsel arengu astmel. Tolle aja inimene ei tundnud metalle, oma tarberiistad valmistas ta puust ja luust sageli ka kivist, see pärast seda nimetatakse seda aega kiviajaks. Eristatakse kolm ajajärku vanemat, keskmist ja nooremat kiviaega. Vanema kiviaja mälestised kuuluvad ajavahemikku mis sai alguse üle 30 tuhande aasta tagasi ja ulatuvad umbes aastani 8 tuhat enne Kristuse sündi. Inimeste asupaikadest on päevavalgusele tulnud luust kivist skulptuure ja tööriistu. Nii nende hulgas on äärmiselt tugev toonitatud kehavormidega naise kujusid. Siis olid popid tugevate kehajoontega naised. Kõige populaarsemad olid maali teosed mis katavad koopa seinu. Eriti rikkaid joonestusi on leitud lõuna-Prantsusmaal ja Hispaanias. Koobaste seintel on kujutatud piisonid, härjad, hobused. Imestuspärane...
· kaljusse osaliselt sisse ehitatud Skulptuur kaks suunda: 1) kujutavad vaaraosid ja jumalusi 2) kujutavad lihtrahvast ja loomi · relieefkunst · seinamaal · erines väga vähe relieefkunstist · üldistamine ja stiliseerimine · vaaraod kujutati väga range ja elutuna · skulptuuridel meesfiguuridel 1 jalg eespool · käedjalad liikumises · nägu küljelt silm otsevaates · keha otsevaates
silmad kujutatakse otsevaates. 23. Millised uskumused mõjutasid enim egiptuse kunsti? Jumalate usk, usk, et inimene võib jätkuda pärast surma. 24. Kirjelda tüüpilist egiptuse poosi. Figuurid mõjuvad ajatutena. Reljeefid tahavad öelda, et Egiptuse ühendamine pole ühekordne tegu, vaid midagi igavest. 25. Kuidas iseloomustada vaaraode skulptuure? Vaaraode skulptuurid olid eriti ranged, suursugused, üldistatud, süngelt ja üleinimlikult toredad. 26. Millises poosis kujutati tavaliselt vaaraod? Kujutati tavaliselt istuvas või seisvas poosis. 27. Mis on kaanon? Kirjelda. Kaanon on eeskiri, juhend; üldtunnustatud tava, mille järgimist peetakse kohustuslikuks. Kasutas moodulina väikest küünart inimeste kujutamises. Kujutatav on väike, elav, puidust ja värvilised. 28. Kuidas kujutati lihtrahvast? Lihtrahva kujud olid loomupärasemates asendites ja neid kujutati ka erinevates asendites, neid oli vaja vaaraode hauakambritesse, et kui vaarao maale tagasi tuleb, siis on tal
Egiptuse traditsioonid olid tugevad ja kunst säilis kaua. Vanaegiptuse religioon oli polüteistlik, see tähendas, et siin usuti ja austati paljusid jumalaid. Neid kujutati kunstis. Kunsti mõjutas uskumus. Palsameerimine usuline rituaal, selleks, et laibad säiliks 6.EGIPTUSE KUNST EHNATONI AJAL Ehnaton elas 14. saj eKr. Tema nimi oli algul Amenhotep IV. Tõi usuellu monoteismi usuti 1 jumalat kummardati Aton'it. Vaaraod kujutati realistlikult, teistega rohkem võrdselt. Ehnaton ja Nofretete olid abikaasad ja Tutanhamon oli nende poeg (või väimees). Sellest ajast saadi aimu avastades Tutanhamoni hauakambri 1922. aastal. Leiti ehteid, vaarao troon, valitsemiskepid, lauanõud, õlilambid jne.
Giza püramiidid on kõige suuremad. Asuvad Giza asula lähedal. Hauakambrid rajati püramiidi sisse. Ureopsise püramiid on kõige suurem. Ehitatud 25 000 eKr. Kõrguseks 147m. Chepreni püramiid 143m. Mykerinose püramiid kõige väiksem. Sfinks on suur kivikuju – lamav inimesenäoline lõvi, mis ehitati püramiidi juurde. Elulaad Maakondade asevalitsejad, ametnikud ja preestrid määrasid erinevate piiskondade juhtimiseks vaaraod. Asevalitseja kohustused: Korraldada kohalike ehitustöid Hoida korras niisutuskanalid Koguda lihtrahvalt andamit. Ametniku kohustused: Kontrollida asevalitseja korralduste täitmist. Kirjutaja kohustused: Teha kirjalikke märkmeid, milliseid töid peab tegema, andami suurus, kuidas ülesandeid täideti. Preestrite kohustused: anda kooliharidust. Talupoja kohustused Elada külades, harida põldu ja maksta andamit. Hoida korras kanalid ja tegema ühiseid ehitustöid kui nõuti.
Puhta vee ja aeglase jooksuga jõest sai kiirevooluline, algul rohekassogase hiljem mudast punase veega jõgi. Egiptus kattus rohelusega. Peeti pidusid, koguti vett veehoidlatesse ning tehti ettevalmistusi põllutööks. Kolmas aastaaeg kestis novembrist veebruarini. Seda nimetati tärkamisajaks. Külvati vilja, pidevalt hoolitseti niisutussüsteemide eest. Ühe hektari niisutamiseks kulus päevas umbes 3000 ämbrit vett. Egiptlased uskusid surma järgset igavest elu. Surnud vaaraod palsameeriti ja asetati nende hauakambritesse- püramiididesse.Esimesed püramiidid olid astmelised.Inimesed uskusid,et vaarao hing ronib mööda astmeid üles ja ühineb seal päikesejumalaga. Sageli tuldi vaaraode hauakambreid röövima,ja selle tõttu hakati vaaraosid matma Kuningate orgu,mida valvati terve ööpäev.Seni on teadlased leidnud vaid ühe puutumata vaarao-Tutanhamoni.Tema hauas oli palju kullast,hõbedast ja vääriskividest luksusesemeid.
ja pildus tükid igasse ilmakaarde laiali. Horos ja Isis otsisid tükid kokku ja valmistasid Osirisest esimese muumia ning äratasid ta ellu. Horos pidas Sethiga kahev6itluse,mille Horos v6itis. 6. Monoteismi kehtestamise katse Egiptuses toimus Uue riigi ajal. Seda tegi vaarao Ehnaton, kuna ta tahtis, et ainujumalana hakataks austama hoopis Atonit. Egiptuse kunstis öeldi Ehnatoni ajal lahti vanadest kunstikaanonitest. Vaaraod ja tema perekonda kujutati maneerlikult, rõhutades nende füüsilist ebatäiuslikkust.
4. PÜRAMIIDID Egiptuse püramiidid annavad tunnistust vaaraode võimust. Suurima püramiidi lasi ehitada vaarao Chepos umbes kaks tuhat viissada aastat e.Kr., kõrgusega 147 m. Püramiidide juurde ehitati Sfinks. Sfinks on inimese näoline lõvi. Võib olla valvab ta seal seda, et keegi ei segaks surnud vaaraode rahu. Püramiidide ehitamine kestis tavaliselt kogu vaarao valitsuse aja ja see nõudis tuhandeid inimesi kogu maalt. Hiljem lasid vaaraod ehitada väiksemaid ja tagasihoidlikumaid püramiide. 5. AMETNIKUD JA PREESTRID Vaarao ei suutnud üksinda Egiptust valitseda ja määras enda asemele ametnikke ja preestreid. Kõrgeimad ametnikud olid piirkondade asevalitsejad, kes kandsid hoolt, et vaarao kõik korraldused täidetud saaksid. Ka vähe tähtsamad ametnikud ja kirjutajad allusid asevalitsejale. Kirjutajad märkisid üles, mis töid oli vaja teha ja kuidas kõik need ülesanded täidetud saaksid.
Isis varaseim ja tähtsaim naisjumal. Osirise naiskaaslane, esindas emalikkust, peeti toidujumalannaks. Nephthys oli Sethi naissoost kaaslane, Anubise ema. Tegutseb surnute riigis, kus seisab Osirise selja taga. Osiris Isise abikaasa, surnuteriigi valitseja. Anubis koera (saakali) peaga, tegutseb surnuteriigis. Thot iibisepeaga, oli jumalate kirjutaja ning tarkuse ja teadmiste jumal. 2.4 Vaaraod Egiptlased hakkasid oma kuningaid vaaraoks nimetama alates 18. dünastiast. Esimene kuningas, keda on teadaolevalt nõnda nimetatud, oli Thutmosis III. Tänapäeval nimetatakse sageli vaaraodeks kõiki Vana-Egiptuse kuningaid. Thutmosis III oli Vana-Egiptuse 18. dünastia 6. vaarao. Ta valitses umbes 15041450 eKr (teistel andmetel 1479-1425). Thutmosis III oli Thutmosis II poeg. Ta sai vaaraoks pärast oma
· Sammas koosned kapiteelist, kannelüüridega tüvisest(vaodega) ning baasist e. Alusest Samba tüübid · Protodooria sammas · Lootossammas · Papüürussammas suletud pungkapiteelidega · Papüürussammas avatud õiskapiteelidega · Palmkapiteelidega sammas Maal, Reljeef · Vana riigi ajastust säilinud palju reljeefe · Reljeef on madal - kujutise kontuurid oli süvendatud, tihti maalitud · Perspektiivi ei tuntud · Vaaraod egiptuse poosis Jalad ja pea profiilis, keha ja silm otse · Line ja loomi kujutati loomutruult · Sageli olid hierolglüüfid kõrval, mis seletasid sisu Skulptuur · Suurejoonelised portree skulptuurid · Uskumuse kohaselt elas kaitseingel, kuni säilis surnu portree kujutis · Raiuti kiviblokkidest · Skulptuuride põhi asendid seisev ja istuv · Seisvas vasak jalg ees, käed all rusikas, emotsioonid puuduvad
Muusikaajaloo vanem periood Muusikakultuur saavutas kõrge taseme muistsetes orjanduslikes riikides. Juba 3000 aastat tagasi toimusid vanas Assüürias avalikud kontserdid, kus õuemuusikud esinesid linnarahva ees. Vanal ajal omistati muusikale võlujõudu . Muusika oli jumalate keeleks. Jumalate hääli võrreldi pillihelidega. Pillid olid pühad. Muusikasse suhtuti erilise austusega. Egiptuse vaaraod kuulutasid end muusikute sugulasteks. Sõjas jäeti ellu muusikud. Muusikud olid vanal ajal väga mitmekülgsed -heliloojad, lauljad , pillimehed, dirigendid ka luuletajad ja tantsijad. Erinevus eri rahvastes oli suur. Nt Egiptuses oli aus, pühalik ja suursugune stiil. Aga idamaades valitses lärmakam stiil. Vanal ajal ei olnud kunstiliigid üksteisest eristunud. Muusika juurde kuulus luule ja tants. Vana aja muusika oli ühehäälne. Muusikalised laadid olid põhiliselt viie astmelised PENTATOONIKAD ANTIIKMUUSIKA V-IV saj. eKr - antiikkultuuri kõrgaeg. Maa...
Kunstiajaloo periodiseering 1. Ürgaeg(koopamaalid ~20 000 a tagasi) Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg 2. Mesopotaamia kunst VI at e.m.a. 6. sajand e.m.a 3. Egiptuse kunst 2850 e.m.a 715 e.m.a 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. 4. Egeuse kunst 5000 a tagasi 12. sajand e.m.a. 5. Kreeka kunst I Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure
olid härjad või lehmad.Nad elasid väikestes akendeta savionnides,millel oli roost või palmilehest katus. Nende elu oli raske. Egiptuses kujunes kaks riiki : Alam-Egiptus ja Ülem-Egiptus. Umbes 3100aastat eKr liideti need kaks riiki üheks.Tekkis ühtne riik tugeva valitseja ehk vaarao võimu all. Pärimuse järgi olevat seda teinud Ülem-Egiptuse valitseja Menes,kes kahe riigi piirile rajas oma pealinna, mille nimeks sai Memphis. Egiptlased pidasid oma valitsejat vaaraod jumalaks. Egiptlased olid kindlad,et kui vaarao on tugev,siis annavad põllud head saaki ja salved on vilja täis, kui võim aga nõrgeneb siis saabuvad ikaldused ja nälg. Koos vaaraodega aitasid juhtida riiki ka asevalitsejad,preestrid ja kirjutajad,nemad olid Egiptuse ühiskonna ülemkiht. Preestrid koostasid maailma ajaloos esimese üsna täpse päikesekalendri. Surnud vaaraodadele rajasid egiptlased hiiglaslikke püramiide. Need on
uskuda reinkarnatsiooni. Tollel ajal kujunesid nö surnute linnad, mis koosnesid mitmetest hauaehitistest ehk mastabadest, mis olid peamiselt vaaraodele rajatud. Nagu meie mõistes surnuaiad, kuid sadu kordi mastaapsemad. Kunagi polnud ükski püramiid niisama üksinda kuskile ehitatud, vaid seal juures oli palju mitmeid püramiide ning suurte ja tähtsate vaaraode omade ümber oli enamasti mitmeid pisemaid püramiide, natuke vähem tähtsate tegelaste omi. Vaaraod olid ise nii tähtsad, et neid peetigi jumalateks. Egiptlastel oli sadu jumalaid. Lisaks vaaraodele oli ka linnu-looma kultus. Eriti austati kassi, kobrat, mardikat, härga, pistikku, šaakalit, iibist. Paljuski võib paralleele tõmmata tänapäeva inimeste elus, kus jumaldatakse popikoone või muid sotsiaalmeedia kangelasi ning järgitakse ja usutakse neid nagu ülimat tõde. On see siis sõge järgimine, hirm võimu ees või pidepunktile toetumine elus, ma ei tea aga tundub, osad
Sellele perioodile järgnenud kodusõda ja rahutused mitme poole vahel on olnud selle mandri kõige verisem periood. Arvatavasti ka kõige tähtsam ja otsustavam. Enne eurooplaste saabumist elati suhteliselt rahulikult, loomulikult sõdisid kohalikud võimud omavahel , kuid mitte nii suuremõõtmeliselt ja pikaajaliselt. Põrgu saabus koos eurooplastest maadeavastajatega. Tulemuseks üks protsent põliselanikkonda tänapäevaks. Ka euroopa ning Aasia pole puutumatuna pikka aega olnud. Juba vaaraod ja nende järglased hausid plaani kuidas maailma vallutata, õnneks tulemusteta. Aasias sama lugu. Ja mida aeg edasi seda lähemale oma eesmärkidele jõutakse. Esime maailmasõda. Strateegiliselt täiesti lootusettu ja mõttetu resurrside raiskamine. Tulemus 15 miljonit tapetut ja teadmatta kadunut. Kaotaja poolele ja tema liitlastele seati sõjaväelised sanktsioonid, et enam sellist koledust ei korduks. Asjatult. Mõnikümne aasta möödudes teine maailamsõda
1) vaaraode ja ülikute portreed kindlad poosid, pidulikud ja tardunud ilmed 2) lihtinimeste kujutised elavamad, vabamad. Näiteks ,,Kirjutaja". Omaette peatükk Egiptuse kunstis on vaarao Echnatoni aeg (14. saj. e. Kr.). Ta viis riigis läbi palju uuendusi: Amon-Re asemele ainujumal Aton, uus pealinn Ahet-Aton. Peale tema surma kunst ja usk läksid vanadesse rööbastesse tagasi, ka pealinn viidi tagasi Teebasse. Kunst Echnatoni ajal oli loomulik, looduslähedane, realistlik. Vaaraod ja ta pereliikmeid kujutati tavaliste inimestena, igapäevaste toimingute juures. On suurepäraseid portreid Echnatoni naisest Nofretetest. Kõrgel järjel oli Egiptuses ka kunstkäsitöö (puust, kivist, kullast, fajansist ilu- ja tarbeesemed). Rikkalikud on leiud Tutanchamoni hauakambrist (oli Echnatoni väimees!).
Tegelesid nad kariloomade kasvatuse ja põlluharimisega. Hiljem segunesid indoeuroopa hõimud põlisrahvastega ja Väike-Aasias, tänapäeva Türgis tekkis esimene suurem riik Hetiidi suurriik. · Nimelt, aastal 1700 eKr ühenati sealsed maa-alad ühtseks riigiks, mille pealinn oli Hattusa. · Hetiidi kuningad polnud niisama tähtsad kui Mesopotaamia kuningad või Egiptuse vaaraod. Riiki valitses kuningas nõustajate abil. · Esimesena ajaloos hakkasid kasutama indoeurooplased sõjavankreid ning see tagas neile võidu vaenlase üle. Selle rahva sõjaväes istus sõjavankris kaks meest üks laskis nooli, teine juhtis sõidukit. · Aastal 1400 eKr muutis kuningas Supiluliuma selle võimsaimaks riigiks Lähis- Idas. · Aastal 1275 eKr toimus egiptlaste ja hetiitide vahel suur Kadesi lahing, mille
*teoreetilised üldistused neid ei huvitanud *teadus oli praktikas tarvilike õpetuste kogum Arstiteadus: *silmaoperatsioonid *mõisteti et palved ja maagia pole haiguste tõrjes esmatähtsad,vaid diagnoos ja kohane ravi Astronoomia:*päikeseaasta kalender *aasta jagati 12ks kuuks ja viieks lisapäevaks Geomeetria: *ehitustöödeks vajalikud teadmised *osati arvutada kolmnurga ja ringi S *ja püramiidi ja silindri V 3)Kuidas olid omavahel seotud vaarao ja jumalad Ra,Horos,Osiris ja Seth? Elavat vaaraod samastati Horosega ja usuti et pärast surma valitseb ta Osirisena surnuteriigis. Horose võitu Sethi üle seostati vaarao eduka võitlusega Egiptuse vaenlaste vastu. Arvati et vaarao oli Amon-Ra poeg. 4)Milline oli egiptlaste kujutus surmajärgsusest?Kuidas oli Sinuhe jutustus sellega seotud? Egiptlastel oli detailne ettekujutlus elust pärast surma. Selle järgi jätkas lahkunu pärast surma samasugust
10a klass 25.04.10 VanaEgiptuse riigi alguseks loetakse Põhja ja LõunaEgiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Selle aja jooksul kujunes egiptlastel välja oma selgesti äratuntav kunstiliik, mis püsis muutumatu ning omapärasena kuni tänapäevani välja. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik 28502052 e.m.a. just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren ja Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. Riigi eesotsas seisis vaarao, templeid ning muid ehitisi püstitati talupoegade töö abil. Vastupidiselt levinud arvamusele ei kasutatud orjatööd. 2. Keskmine Riik 20521570 e.m.a. kahanes vaaraode ülemvõim, suurem osa riigi juhtimisest läks preesterkuningate kätte. Hakati valmistama vask ja pronksesemeid, samuti ka klaasnõusid. 3. Uus Riik 1570715 e.m.a
Preestrid olid kõige haritumad, maailma üldist korraldust mõtestati müütide ja religiooni läbi. Valitses surnute kultus (elati surmajärgse elu nimel, ka tähendas hinge). Tähtsamad isikud lasid end balsameerida, palsameeritud kehasid nimetati muumiateks. Tähtis osa oli matusetseremoonial, hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik, ka vaarao orjad ja naine. Muumia kaitsmiseks asetati ta kivist sarkofaagi. Püramiidid on üks seitsmest maailmaimest ja sinna maeti vaaraod (Giza püramiidid Niiluse alamjooksul, Cheopsi püramiid on 146 m kõrge). Püramiide ümbritses nn. surnute linn. Hiljem kasutati matusekambritena vähem silmapaistvaid kaljusse raiutud koopaid (Kuningate org). Jumalad olid seotud loodusjõududega, neid oli vähemalt 740, tihti kujutati neid loomadena. Nad võisid viibida kõikjal, kuid kindlateks varjupaikadeks olid templid, vaid pidustustel toodi nad rahva sekka. Religioonide üksikasjadest ei hoolitud, tähtsaks peeti jumalate kartmist ja
(42)(koerahv)-paavianit; tädi Maat hoiab eluhieroglüüfi-anhi); Maat - tõeluseprintsiip; maailma korrastatuse jumalanna naine jaanalinnusulgedega; Anubis - saakali- või koerapäine Toth - tarkusejumal; iibisepäine (elab Niiluse deltas) või paavian; kirjutab Osirise kohtus kõik üles; Parasküüt - balsameerija Amon - Uue riigi peajumal; loomvorm - jäär; valitses Teebas; hanesuled peas; (kõik Egiptuse vaaraod olid tema pojad); Mut - sõjajumalanna; Amoni abikaasa; raisakotkas-jumalanna; Khensu - kuujumal; peas kuusirp ja kuuketas; Sfinks - lõvi inimese peaga Geb - hani; HANESULED - VILJAKUS Min viljakusejumal; Khepra - Skarabeus - päikesejumal; sõnnikumardikas; püha; (veeretab toidupalle (päikest); peeti isetekkinuiks- liiva alt munadepallist ilmusid ühel päeval pisikesed putukad Atum - Uue riigi päikesejumal; Ülem- ja Alam-Egiptuse kroon nn topeltkroon peas; prints; loomvorm puudub;
Egiptuses armastati suursugust , rõhutatult väärika rütmiga laulu , mida saatsid flöödid, lautod , lüürad ning harfid. Egiptuses oli muusikal ja religioonil väga suur seos , eriti just jumalateenistuses ja leinatseremoonias.Egiptuse kõrgkultuur küll hävis osaliselt u 7sajandil araablaste rüüsteretke tulemusena , kuid Egiptuse kultuur sai aluseks kogu Euroopa muusika kultuurie. Egiptuses oli muusika inimeste jaoks lausa nii oluline et muidu võimukad vaaraod kuulutasid end muusikute sugulasteks. Hiina muusika kultuur pärineb umbes 2500 eKr. Hiinas loeti muusikat kõikide teaduste allikaks , ning väga olulisel kohal oli nende jaoks erinev sümboolika . Hiinlastel oli ka täiesti oma helilaad, mida nimetati petatoonikas. Petatoonika oli siis viieastmeline helilaad. Arv viis oli Hiinlastele ideaal arvuks , kuna see oli seotud viie alg elemendiga : 1) valitseja 4) ühiskondlikud asjad
seotud) - Viljakuse jumal ja surnute valitseja Osiris(õpetas põlluharimist, kanalite kaevamist, käsitööd ja kirjatarkust.) Tema toetajaks oli tema õde ja naine Isiris, keda egiptlased noore naisena kujutasid, peas kaarjate lehmasarvede vahel päikeseketas. Nende vend Seth tappis Osirise ja tükeldas ta ning viskas tükid siis igasse ilmakaarde. Isis koos poeg Horosega otsisid need tükid üles ja valmistasid Osirisest esimese muumia ja äratasid selle ellu. (Elavat vaaraod samastati Horosega ja usuti, et pärast surma valitseb ta Osirisena surnuteriigis) 6. Monoteism ehk ainujamal kultus. Uue riigi ajal(u 1550 - 1075 eKr) Vaarao Ehnaton tõi esile päikeseketta Atoni. Tahtis ka pääseda Amoni mõjukate preestrite vastuseisust. Mesopotaamia 1. Lõunas oli maa üsna kuiv ja vajas seetõttu kunstlikku niisutamist Pärsia lahe rannikutel oli maa soine, seega vajas see kuivendamist. Mesopotaamia tähendab jõgede vahelist ala.
Mesopotaamia ja Egiptuse tsivilisatsioonid: sarnasused ja erinevused Mesopotaamia ja Egiptuse tsivilisatsioonid kujunesid välja varasemate kõrgkultuuridena maailmas. Egiptuse riigi alguseks võib pidada aastat 5000 eKr ja Mesopotaamia alguseks 7000 eKr, kui Mesopotaamia põhjaosas hakati tegelema põlluharimisega. Neid kahte kõrgkultuuri võib pidada küllaltki sarnasteks, kuid ometi leidub ka erinevusi nii mõneski valdkonnas. Egiptuse tsivilisatsioon kujunes Niiluse jõe äärsetele aladele, kuna Egiptuses peaaegu ei sadanud, seega oli ppõlluharimine võimalik vaid talvel, pärast korrapärast üleujutust. Siis muutus muld viljakaks, kevadeks vili valmis ja muld muutus järgmise üleujutuseni viljatuks. Mesopotaamia aga paiknes ümber Tigrise ja Eufrati. Mesopotaamias sai vilja kasvatada igal aastaajal kuna vihma sadas piisavalt. Mesopotaamia oli aga küllaltki vaene loodusv...
Päikeseloojang ongi ilmselt kõige silmapaistvam sümbol Shpinxi taga. Esmased muljed olid rahuldavad ja ma olin kohe kindel, et ma soovin arvustuse kirjutada selle maali põhjal. Teos ei ole otseselt mõtlema panev ning ei sooviks öelda ka teose kohta ilus. Ta oli kõige rohkem minulik, sest mulle istuvad päikeseloojangud ja erinevad tunnused vms. Shpinx keda on maalil kujutatud, on hävingu ja halva õnne deemon. Shpinx on inimese pea ja lõvi kehaga. Tema ülesanne oli kaitsta vaaraod, hoides kurje vaime eemale püramiidedest. Mehed, kes liiguvad kaamlite seljas on ilmselt täiesti tavalised Egiptuse rändurid, sest infot nende meeste kohta ma kahjuks ei leidnud. Kunstniku kohta uurides saan ma teada, et kunstnik on visuaalikunstnik. Ta on pärit Belgiast ning elas aastatel 1806-1885. Kunstnik erilist edu saavutanud pole. Kunstnik võis olla seotud egiptusega, kuid selles kindel olla ei saa. Kunstniku paljud teostel oli
hiilgeaeg. 3. Vaarao oli kogu Egiptuse vaidlustamatu isand ning kõik toimus tema määramisel. Oma võimu teostas ta ametnikkonna abil, mille mõjukam osa kõrgem ametnikkond koosnes suursugustest aukandjatest. Nende seast määras vaarao maakondade asevalitsejad nomarhid, kelle ülesanneteks oli viia ellu vaarao korraldusi, koguda makse, korraldada ehitustöid ja vajadusel koguda sõjaväge. 4. Usk oli egiptlaste elus väga suurel kohal. Vaaraod peeti päikesejumala Ra kõige tähtsama jumala - pojaks, kokku oli jumalaid egiptlastel lausa 740 (ja rohkem) . Austati ka loomi, keda peeti jumalateks, nagu nt. Hathor, kes oli lehmakujuline ning kehastas viljakust. Jumalatele rajati arvukalt templeid, kus toimetasid preestrid kombetalitusi. Preestrid olid austatud isikud, sageli olid preestrid ka valitseja nõuandjateks riigijuhtimise küsimustel. 5
KAKS KÕIGE KUULSAMAT KOOPAMAALI:1. ALTAMIRA (HISP.) 2. LAXAUX (PRANTS.) MESOPOTAAMIA SUUREMAD SAAVUTUSED EHITUSKINSTIS; kaared, võlvid, tsikuraat, templikompleksid ja nende keskne ala. EGIPT.KUNSTNIKE PÕHIMÕTTED: Kunsti s. h. Arhidektuuri seisukohalt on eriti tähtis vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Igat eset või olendit kujutati iseloomulikuma külje pealt. Nt. Egiptuse poos. EGIPTUSE HAUDEHITISED: MASTABA-vanim haudehitis. EGIPT. KULTUURI KAKS SUUNDA: 1. jumalad, vaaraod. 2. Lihtinimesed, loomad. MUUTUSED UUE AJA ARHITEKTUURIS: Loobutakse püramiidide ehitamisest ja hakati rajama templikomplekse ja hauakambreid. AINUJUMAL ATON: Enhatoni portree, Nofrete, Atoni pere kummardab- templid avatakse valgusele. VANAKREEKA JA-ROOMA : KNOSSOSE PALEE: Põhiplaan: Labürint (MÜÜT; Minotaurusest).Valgus tuleb läbi katuseavade või sammaste vahelt. Sambad puidust, alt kitsenevad. Värvitud kollase, punase, mustaga. KUJUTAVA
5)Obelisk kreeka keeles obeliskos ,,piik, praevarras"; neljatahuline ülalt ahenev ja püramidaalselt lõppev (harilikult monoliitne) sammas. Vana-Egiptuses oli obelisk päikesejumala kultuse sümbol. Harilikult asetsesid obeliskid paarikaupa templi sissekäigu ees. Obeliske on püstitatud ka Babüloonias, Assüürias, renessansiajal (ehitistesse, eriti kaunistustena), klassitsistliku stiili ajal ja hiljemgi- peamiselt hauamärgina. 6) Sfinks egiptuse kunstis vaaraod või päikesejumalat sümboliseeriv inimese pea ja lõvi kehaga kuju. Kõik sfinkside kujud pärinevad Vana-Egiptuse Vana Riigi perioodist. Kuulsaim sfinksi kuju asub Egiptuses Giza platool Chephreni püramiidi kõrval. Sfinkside allee, kulgeb Karnaki templist Luksori templini. Algselt koosnes see rohkem kui 900st sfinksist, tänaseks on säilinud 300. Karnaki templist Niiluse suunas kulgeb teine, oina- ja jäärapeadega sfinkside allee. 7) Püloon kreeka keeles ,,värav"
Egiptuse kujutav kunst on nagu arhitektuurgi suures osas seotud kadunule hauataguse elu kindlustamisega. Skulptuurikunst- 1) Teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi-ranged, suursugused, üldistatud. Kaanon (kaugus küünarnukist pöidla tipuni, kõik pidi olema nii nagu ette nähtud, ei tohtinud olla riidevolte, juuste lehvimist vms). Skluptuur+arhitektuur= nt Sfinks. Arvatakse, et sfinksil olid vaarao Chefreni näojooned. Egiptuse kujur ei lähtunud mitte koonuse vormist, nagu seda tegi Mesopotaamia oma, vaid kivitahukast, mille eri külgedele ta joonistas kavandatud kuju erinevad vaated. Lihtrahvast kujutavad skulptuuridolid aga
loomulikult ka papüürust. · Papüürus on kuni viie meetri kõrguseks kasvav lõikhein Cyperus papyrus, mis kasvab Niiluse delta soistel aladel ning millest tehti paate, korve, köisi, sandaale jpm. · Papüüruseks nimetatakse ka paüürustaime säsist valmistatud kirjutusmaterjali. · Papüürust õpiti esmakordselt valmistama 4000 aastat eKr ja sellest kujunes üks Vana-Egiptuse tähtsamaid ekspordiallikaid. Vaaraod muutsid papüürusetootmise monopoliks ja valvasid selle valmistamise saladust kiivalt. Pärast paberi laialdasemat levikut hakkas papüüruse valmistamine hääbuma ning taasavastati ales 20. sajandil. · Papüüruskäsikirju kirjutati veergude kaupa ja käsikirju hoiti varre ümber rulli keeratuna puit- või nahkkestas. · Antiikaja rullraamatu ehk voluumeni pikkus oli väga erinev, tavaliselt 6...10 m. Pikim säilinud rull on 40-meetrine
Karol Kogger 6.A kl Egiptlaste usund ja kultuur Egiptuse riiki valitses vaarao, kes valitses arvuka ametnikkonna abil. Sundkorras aeti templeid, püramiide ja kanaleid ehitama ka talupoegi, kuid orjatööd kasutati vähe. Vana riigi pealinnaks oli Memphis, uue riigi pealinnaks sai Teeba. Vana riigi vaaraod olid Hufu (kreekapärane nimetus Cheops) ja Hafra (Chephren), kelle hauamonumentideks ehitati hiiglaslikke püramiide. Hufu valitses aastatel 2551-2528eKr ning ta jälgis isiklikult oma hauakambriks kerkiva püramiidi ehitust. Hufu poeg Hafre lasi oma püramiidi ehitada umbes 2520.aasta paiku eKr. Püramiidid Püramiid on vaaraodele ehitatud hiiglaslik hauamonument. Kuulsaim neist on Giza Suur Püramiid, mis oli ehitatud vaarao Hufule. See on kõigist Egiptuse püramiididest suurim
alaealistest lastest. Perekonna pea oli mees, kuid tagatud olid ka naise õigused. - Kirjutajatele, kuna nemad kirjutasid ülese riigi käitumis norme ja täitsid lepinguid ja muud sellist asja tegid. 3. Riigi võimu seisukohalt on kõige olulisemad jumalad riigile:RA- ta oli maailma looja ja selle esimene valitseja, HOROS- tema oli Egiptuse sõjaline kaitsja. 4. Egiptlaste meelest oli vaarao päikesejumala Amon-Ra poeg. Elavat vaaraod samastati Horosega. Päikesejumal Ra ja Teeba jumal Amon olid seotud vaaraoga läbi sõjaväe, kuna vaarao oli Egiptuse valitseja ja samas sõjaväe juht. Osiris kehastas üleujutuse ja viljakasvu aega ning seth põuaperjoodi. Jumalike vaaraode valitsemine Horose ja Osirisena on igavene ja vältimatu nagu looduse ringkäik. 5. Tava inimesele oli üks tähtsamaid jumaladi just OSIRIS , sest ta oli viljakuse jumalning surnute valitseja
Vaaraode hauakambrid olid püramiidid. Esimesed püramiidid olid tehtud astmelisteks (pildil). Inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidide tippu ja ühinevad seal päikesejumalaga. Hiljem hakati ehitama siledate külgedega. Püramiidid laoti suurtest kiviplokkidest. Ehitamine kestis tavaliselt peaaegu kogu vaarao valitsemisaja. Selleks käsutati kohale mitmeid tuhandeid inimesi. See oli rahvale raske koorem, kuid vaaraode käske pidi täitma. Hiljem otsustasid vaaraod loobuda hiigelpüramiidide ehitamisest ning lasksid endale ehitada tagasihoidlikumad hauakambrid. Püramiide rööviti sageli, kuna vaaraode hauakambrites oli igasuguseid rikkusi, mis olid röövlitele ahvatlevaks saagiks. Seetõttu hakati vaaraosi matma salajastesse haudadesse Kuningate orus, mida valvati ööl kui ka päeval. Kuid teadlased on leidnud vaid ainult ühe puutumatuna vaarao, Tutanhamoni haua. Seal oli palju kullast,
19.Benben kiviplokkidest tornid, mille tipud ahenesid püramiiditaoliselt Obelisk- päikesejumala auks püstitatud nelinurksed kiviplokkidest sihvkad teravatipulised ausambad 1570 1070 ekr 20.Seisval figuuril on vaarao tardunud sirges poosis, vasak jalg ees, rusikasse tõmbunud käed vastu külgi surutud. Nägudel on võimukas ja üleolev naeratus. Sfinks on Vaarao pea ja lõvi kehaga. 21. Polüteism asendati monoteismiga, ainujumalaks sai Aton. Vaaraod kujutati lõdvana, pehmena, elavalt, isegi haiglasena, mitte ilustatult ega üldistatult. Nofretete büst poole meetri kõrgune kuju Nofretetest, näojooni on realistlikult kujutatud. (aeg: 1365 eKr.) 22. Egiptuse pinnakunst reljeef ja seinamaal. "Egiptuse poos" - pea, käed, alakeha ja jalad külgvaates, õlad eestvaates. Vähemväärtuslikuks peetud inimesi kujutati anatoomiliselt õigemini, sest nemad ei pidanud kuuluma igavikku.
Egiptuse kujutav kunst Egiptuses esines oru-, haua-, kalju-,matuse- ja päikesetempleid. Templikompleks koosnes: sambad, sammaskäik, sammassaal, püha paik, hämarad ruumid, sfinksid, ben-ben monumendid. (Päikesetemplitel olid ka obelisk ja püloon) Kuulsaimad Egiptuse templid: hiigeltempel Karnakis, Luksori templite kompleks, Hatsepsuti hauatempel, Abu Simbeli tempel ja Ramses II matusetempel. Hieroglüüf on piltkiri, mis koosneb osalt mitmesugustest figuuridest. Tavaliselt kujutati vaaraod tardunud sirges poosis, vasak jalg pool sammu eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel üks käsi ka rinnal. Nende nägudel mängleb võimukas, salapärane, pidulik, pisut üleolev naeratus. Kujude pilk suunatud üle vaataja pea kaugusse, mis rõhutab veelgi kujutava kunsti tähtsust. Lihtrahvast ja loomi kujutavad skulptuurid on väiksemad, tunduvalt elavamad ja vabamad paraaditsevast kandusest. Valmistatud puust ja värvilised. Tuntumad jumalad
Assüüria: massiküüditamine, Sargon 2 Uus-Babüloonia: Paabeli torn, kaubalinn 9. Kuidas seonduvad omavahel Vaarao võim ja Niiluse üleujutused? Üleujutiste eluline tähtsus kujundas mõttemaailma-ühiskond jaloodus olid omavahel tihedalt seotud 10.Milline oli naise ja perekonna positsioon Egiptuse ühiskonnas? Elati paarisperekonnana, täisealine poeg lahkus kodust. Naistel oli kõrge positsioon, majaemandat austati väga 11. Millised ühiskonnaklassid olid Egiptuses? vaaraod, preestrid, käsitöölised, talupojad, orjad 12. Kirjelda elu Sumeri linnriikides. 13. Millega tegelesid preestrid? Korraldasid elu templites ja kandsid hoolt jumalakujude eest. 14. Mille poolest oli tuntud Sargon II ? Oma sõjakuse ja julmusega. Hävitas Babüloni ja küüditas põlisrahvad põlisaladelt 15. Millist olulist sündmust, tegu omistatakse Menesele? Ta ühendas omavahel Ülem- ja Alam- Egiptuse
egiptlasest ülevaataja, kes peksis iisraellasest orja kuna arvas, et see pole õiglane. Et pääseda surmanuhtlusest, pidi Mooses põgenema kaugele Midjanimaale, kus teda ei leitaks ja ta elas 40 aastat karjuseelu. Kui ta oli äsja saanud 80.aastaseks nägi ta ühel päeval põlevat kibuvitsapõõsast, mis rääkis ja ütles talle, et aeg iisraeli rahva orjapõlvest vabastamiseks on nüüd kätte jõudnud ja Mooses oli määratud heebrea rahvast juhtima, et nad vabaks saaks. Algul palus Mooses vaaraod, et ta laseks iisraeli rahval Egiptusest lahkuda, kuid vaarao polnud sellega sugugi nõus. Seepärast karistas heebreallaste Jumal egiptlasi kümne nuhtlusega ja vaarol ei jäänudki muud üle kui iisraelased ära lasta. Kui nad olid poolel teel, siis vaarao mõtles ümber ja saatis oma väed nad tagasi tooma. Väed jõudsid neile järgi ja iisraelased arvasid, et on lõksus kuna ees oli suur meri ja taga olid vaenlased. Siis tõstis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
