linn. Babüloni ümber oli kahekordne linnamüür. Istari värav oli Babüloni linna peavärav, sealt algas Protsessiooni tänav. Värav oli kaetud siniste plaatidega. Need aiad lasi ehitada kuningas oma naisele, kelle kodumaa oli ilus ja roheline. Babülonis oli liiga kuum kliima ja taimestik hõre. Aiad olid meeletult suured, sinna rajati kastmissüsteemid ja paljud inimesed tegelesid aedade korrashoiuga. Rippaiad kuulusid seitsme antiikse maailmaime hulka Milliseid haudehitisi rajasid vaaraod Egiptuses Vana Riigi ajal? Milline neist oli suurim, milline vanim? Erinevaid hauakambreid, astmikpüramiide ja püramiide. Kõige suurem oli Cheopsi püramiid ja kõige vanem oli Dzoseri astmikpüramiid. Milliseid haudehitisi rajati Egiptuses Uue Riigi ajal? Mille poolest on eriline Ramses II hauakamber? Haudehitisi rajati orgudesse ja kaljudesse. Ramses II hauakamber on oluline, sest see pidi veetõusu pärast vee alla jääma. Kutsuti kokku maailma targeimad insenerid ja teadlased, kelle
olid templi lahtises eesõue sammaskäigud, parem rahvas kogunes kinnisesse põikisaali. Templis asusid ka preestrite elu- ja majapidamisruumid. Sageli oli templi all koobastik või kunstlik katakomb. Templis asusid ka varahoidlad, raamatukogud ja seal õpetati välja noori preestreid. Templeid raiuti ka kaljusse. Templisse võisid siseneda ainult vabad inimesed. Püramiidid olid talupoegade ja orjade poolt ehitatud suured kividest ehitised kus sees oli palju käike ja ka lõkse. Vaaraod lasid ehitada püramiide enda surmajärgse elu jaoks. Püramiidid kaeti lihvitud kiviplaatidega, mis peegeldasid päikesevalgust. Kuulsaimad püramiidid on püstitatud Cheopsile, Chefrenile ja Mykerinosele tänapäeva Kairo lähedal Giza väljal. Kõige suurem püramiid on Cheopsi püramiid mis on umbes 140 meetri kõrgune. Püramiidide läheduses asusid ka sugulaste mastabad ja templid, niimoodi tekkisid nn. ,,Surnute linnad" Muumia tähendab balsameeritud surnukeha
Ühiskond oli hierarhiline. Tipus seisis absoluutse võimuga jumal-kuningas. Oli maaühiskond, linnu oli vähe (kujunesid peamiselt losside ja templite ümber). Suurem osa ülikkonnast ja lihtrahvast elas maal. Ühiskonna ülesehitus alates tähtsaimast: Vaarao/ülikud, preestrid, väepealikud/sõdurid, kirjutajad/käsitöölised/kaupmehed, talupojad, orjad. Vaarao- piiramatu võim, ainuke esindaja jumalate ja inimeste vahel. Pidi muutma Ülem ja Alam-Egiptuse tervikuks. Maat- maailmakorraldus. Vaaraod peeti jumalikuks Ülemikiht- moodustasid vaarao suguvõsa ja ülikusuguvõsad. Vaarao määras ametisse riigi ülemvalitseja ja maakondade e. nomoste valitseja. Kirjutajad- kontrollisid töötajaid kõigis ettevõtmistes, võis pärineda ka lihtrahva seast Sõjavägi- Vana riigi ajal ei olnud sõjaväge, uue riigi vaaraod aga omasid alalist armeed. Armee põhiväe moodustasid kilpide ja odadega relvastatud jalaväe, eliitvägi- hobukaarikud.
7. Millise vaarao ajal sai ainujumalaks Aton? Miks toimus selline muudatus? Kuidas mõjutas see pinnakunsti, skulptuuri ja arhitektuuri. Milline oli siis kunstnike peaülesanne, too näiteid? Kuidas muutus kunst Tutanhamoni ajal ja mille poolest Tutanhamon kuulus on? vaarao Ehnatoni aeg (14. sajandil e.m.a.). Ta kehtestas uue riigiusundi,rajas uue pealinna (praegune Tell el-Amarna) Päikeseketta maapealseks esindajaks peeti vaaraod ja peamine oli tema ja tema perekonna eluolu kujutamine. Figuurid vabanesid rangetest poosidest (jäi küll alles tavapärane kõige selgema nurga alt nähtav kujutamisviis), enam ei ilustatud portreesid vaid kõike kujutati reaalsusele vastavalt. Kõigepealt loobuti igasugustest jumalakujudest. Püüti tabada iga kehaliigutuse ilu ja looduse pidevat muutumist. Vaarao kujude juures ei varjata enam ebatäiuslikkust, vaid püütakse seda isegi alla kriipsutada
Templisse viiv tee oli ääristatud sfinksidega. Templi ees seisid obeliskid. Templisse pääses läbi värava ehk pülooni ja sealt edasi sai minna suurde sammastega ääristatud õue. Sammasõuest pääses kinnisesse sammassaali, sealt edasi tulid väikesed hämarad ruumid, kus hoiti jumalakujusid ja tavainimene ei pääsenud sinna. Püloon ja sambad olid värvilised. Uhkemad templid olid Karnakis ja Luksoris. 11. Kirjelda egiptuse skulptuuri ja maalikunsti. Teosed mis kujutaisd vaaraod ja jumalusi-need on eriti ranged, suursugused ja üldistatud.Oli omane eriline sünge, üleinimlik toredus. (Sfinks) Skultuurid olid määratud otse vaatamiseks. Valdasid inimkeha looduslähedast kujutamist. Vaaraod olid alati ikka sama näoilme, soenguga ja riietusega. Lihtrahvast ja loomi kujutavad skulptuurid olid hoopis väiksemad, tunduvalt elavamad. Tihti puidust ja värvilised. 12. Kirjelda Kreeta losse ja nim. kuulsam!
.........................................................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................................................11 2 Sissejuhatus Kolmkümend neli sajandit tagasi iidses Egiptuses elanud ja noorena surnud vaaraod Tutanchamonit polnud mainitud üheski ürikus, ei papüürusrullidel, savi tahvlitel ega raidkirjadega kaetud kividel, mille avastasid ja inimkonna kultuuri hüvanguks desifreerisid ülemöödunud sajandi teadlased Jean Francois, Champolion, Vaarao Tutanhamonist on väga palju räägitud mitmeid aastaid. Valitsejana oli ta tundmatu ning tema valitsemisajast ajalugu eriti ei kõnele. Kuid kuulsust kogus ta palju aastaid pärast oma surma, kui Kuningate Orust leiti tema haud
Lähis-Idas. Egiptusest oli saanud tõeline suurriik, mis oma suurima ulatuse saavutas vaarao Thutmosis III valitsemise ajal. Tihenesid suhted naabritega, tugevne Ülem- Egiptuses Teeba Amoni preestrite võim. Uue riigi ajast on pärit Kuningate org, Ramses II tempel, Tutanhamoni hauakamber. 4. Miks on tähtsad: Suured püramiidid, Kuningate org, Memphis, Niilus, astmikpüramiid, Abu Simbeli ja Karnaki templid, Teeba? V: Suured püramiidid- suurtesse püramiididesse on maetud Egiptuse vaaraod. Suured püramiidid on ehitatud liivakivist ja asuvad Gizas. Suuri püramiide on 3 ja suurim neist on Cheopsi püramiid. Kuningate org- kuningate orgu kasutati ligi 500 aastat nekropolina. Kõik hahakambrid peale Tutanhamoni hauakambri olid rüüstatud. Kasutati nekropolina Uue riigi perioodil. Asus Teeba lähedal Niiluse läänekaldal. Memphis- Ülem- ja Alam-Egiptuse pealinn Varadünastilisest ajast Keskmise riigi perioodini. Rajajaks oli Menes. Asub Ülem- ja Alam-Egiptuse piirialal.
kõik eluks vajalik. Vaaraode hauakambrid olid püramiidid. Esimesed püramiidid olid tehtud astmelisteks. Inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidide tippu ja ühinevad seal päikesejumalaga. Hiljem hakati ehitama siledate külgedega. Püramiidid laoti suurtest kiviplokkidest. Ehitamine kestis tavaliselt peaaegu kogu vaarao valitsemisaja. Selleks käsutati kohale mitmeid tuhandeid inimesi. See oli rahvale raske koorem, kuid vaaraode käske pidi täitma. Hiljem otsustasid vaaraod loobuda hiigelpüramiidide ehitamisest ning lasksid endale ehitada tagasihoidlikumad hauakambrid. Püramiide rööviti sageli, kuna vaaraode hauakambrites oli igasuguseid rikkusi, mis olid röövlitele ahvatlevaks saagiks. Seetõttu hakati vaaraosi matma salajastesse haudadesse Kuningate orus, mida valvati ööl kui ka päeval. Kuid teadlased on leidnud vaid ainult ühe puutumatuna vaarao, Tutanhamoni haua. Seal oli palju kullast, hõbedast ja vääriskividest ehteid ja luksusesemeid.
hauakamber. Vastus: Maa-alune hauakamber.Ehitasid orjad.Vaaraodele ehitati pärast seda kui püramiidid olid tühjaks varastatud.Ehitati maa alla ja tehti sissepääs. 6.Nimeta kuulsamad Egiptuse templid. ● Vastus: 1)Luksori tempel 2)Ramses II tempel 3)Karnaki tempel 4)Jumalanna Glatbari tempel 7.Milleks pandi vaaraodele hauda kaasa näomask? ● Vastus: Vaaraodele pandi kaasa näomask, sest usuti, et vaaraod ärkavad kunagi veel ellu ja valitsevad edasi. See oli tema võimukuse ja uhkuse sümboliks ning egiptlased uskusid hauatagusesse ellu. 8.Kui kaua püsis egiptuse kunst peaaegu muutumatuna? ● Vastus: 3000 aastat. 9.Millised esemed leiti Tutanhamoni hauakambrist ja miks need üldse olid sinna pandud? ● Vastus: Hauakambrisse pandi tema väärtuslikud esemed, sest usuti, et elu jätkub ka pärast surma.
Naiste seisus sõltus poliitilistest oludest ja kõige kõrgem seisus oli ülemnaine. Abieluinstitutsioonis oli oluline tähtsus Osirise ja Isise legendil. Osiris oli suur jumal ja esimene vaarao, kes abiellus oma õega. Nad olevat tulnud maailma selleks, et harida ja tsiviliseerida inimesi ning õpetada neile jumalate tarkust.Abielludes oma õega, kindlustas Osiris selle, et vaaraode jumalikkus püsiks puhtana ning ka tulevased sugupõlved saaksid seda nautida. Seetõttu võtsid vaaraod endale kõhklematult naiseks sugulasi. Tavaliselt sai vaarao naiseks tema õde või poolõde. Seqenenre Tao II, Ahmose I, Amenophis I, Thutmosis I, Thutmosis IV, Ramses II, Merenptah ja Siptah kõik nad võtsid endale naiseks õe. Ent sobis ka iga muu naissoost sugulane. Amenophis II abiellus oma tütrega, samuti toimisid Ehnaton ja Ramses, kes kosis oma kolm tütart.Sethos II abiellus oma tädiga. Hoolimata valitsejate sellisest tavast, ei paistnud geneetiline
hauakambrisse. Egiptuses käibel olevad kirjatüübid. Hieroglüüfkiri, preestrite e hieraatiline kiri, rahva e demootne kiri Egiptuse arhitektuur ja kujutav kunst. Püramiidide liigid, templisse sisenemisel Sfinkside allee, väravaehitis, mille juurde kuulused sambad, templi sees ohtralt sambaid. Kujutav kunst- looduslikud värvid- valge, must, punane, pruun, roheline, segati juurde munavalget ja vaiku, kaunistati urne. Skulptuurid- kujutas vaaraod ja nende naisi v loomi, linde, vaaraod ranged, vasak jalg ees, käed rusikas. Reljeefkunst- uuristati pinnasesse. Maalid- kujutati hauatagust elu. Maal + reljeef= pinnakunst. Loetle iseloomusta Mesopotaamia esimesi rahvaid. Sumerid- rajasid Mes. Tsivilisatsiooni, tegelesid niisutuspõldudega, rajasid küllaltki suuri asulaid, kasutasid piltkirja, hakkasid kasutama vasest tööriistu, leiutasid ratta, võtsid kasutusele kiilkirja, kõrgetasemeline kirjandus, kunst. Semiidid- võtsid oma keele
*kiilkiri *pole ühtset riiki Akadi suurriik 2340 - 2160 eKr *Sargon rajas esimese suurriigi *Akadid võtsid üle sumerite tavad Vana-Babüloonia 1792 - 1595 eKr * Hammurapi vallutab Mesopotaamia * Lasi koostada seadustekogu Asüüria impeerium 934 - 609 eKr *Sargon II, sõjakas, julm *Hävitati Babülon Uus-Babüloonia 626 - 539 eKr *Rippaiad *arvukad templid (nt. Paabeli torn) Kuidas seonduvad omavahel Vaarao võim ja Niiluse üleujutused? Niiluse üleujutused vahelduvad nagu jumalikud vaaraod. Kui Horos(vaarao) sureb on põud. Kui ta maetakse on külviperiood (üleujutus), kui Osiris ellu ärkab, on viljalõikuseaeg... Milline oli naise ja perekonna positsioon Egiptuse ühiskonnas? naine säilitas abielludes õigused oma varale ning võis lahutusel pretendeerida osale perekonna varadest. Üksikjuhtudel on naised töötanud isegi alamastme riigiametnike või kohtunikena. Valitsejatel oli nn peanaise kõrval ka liignaisi. Vaaraod abiellusid tihti ka oma õdede või poolõdedega
1650-1550a eKr oli riik taas jagunenud Niiluse deltas võimutsesid Aasiast pärit valitsejad- hüksoslased Uus riik 1550a taastati riigi ühtsus uue riigi aeg oli Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg arenes sõjavägi Egiptus saavutas suurima ulatuse vaarao Thutmosis III ajal eraldus Ülem-E Alamast pealinn Teeba vaaraod maeti Kuningate orgu Egiptuse kuningas vaarao oli piiramatu võimuga valitseja, tema võim oli jumalik. Vaaraod samastati mitme jumalaga. Vaaraode võimu kõige suuremad kehastajad olid püramiidid. Egiptuse ühiskond oli hierarhiline, stabiilne ja traditsioonitruu, peenusteni reguleeritud. 1. Vaarao- piiramatu võim 2.Preestrid- kõige haritum ja võimsam kiht, õpetasid lapsi. Templite juures olid koolid. 3.Ametnikud- kohtunikud, ülemklass, sõjajuhid ja asevalitsejad. 4.Kirjutajad- alamad ametnikud, jälgisid töötegijaid, arvestasid välja maksud 5.Talupojad- ilma nendeta poleks Egiptust olemaski
väljanägemises. Teine kujutis on iga kord ka. Kui inimene suri, lahkus ka tema
kehast, kuid ei lakanud selle vastu huvi tundmast. Mõnikord ta isegi äratas keha
jälle ellu. Mitte inimese hing (ba), vaid ka oli vastutav surmajärgse elu ees. Keha
balsameeriti eelkõige kad silmas pidades, et see oleks igal ajal kasutatav. Just ka
pärast olid egiptlaste hauad nii hästi varustatud toidu, joogi ja kõige eluks
vajalikuga - isegi mugavustega. Jumalad, vaaraod ja lihtrahvas kõigil on oma
ka. Jumalatel ja vaaraodel oli mitu ba'd ja ka'd. Vaaraodel oli erilised nimed
nende ka'de jaoks. Vaaraode kad tähistati sageli koguni eriatribuutide ja
pärisnimedega.
Olid ka teised isiksuse elemendid, näiteks ah ("viirastus" või "kummitus") ja rin
("vägevus", "võimsus").
Egiptlaste religioosses mõtlemises leidus rohkesti ka fetishismi (
Kuning ate o rg Carin Kameraus MRG 10a 2010 Mis s e e o n? · Kitsas orund Egiptuses, kuhu peaaegu 500 aastat järjest maeti kaljuhaudadesse kuninglikud vaaraod, preestrid ja ülikud, kuna püramiididest varastati vaaraode varandust ja arvati, et seal on kindlam hoida nende varandusi As uko ht · Asub Teebas, Deir el Bahari mägede taga, Liibüa mägede vahel, Niiluse jõe lähedal, üle jõe Luxorist Faktid · Peaaegu kõikide 18. 20. dünastia (1570 1070 eKr.) vaaraode, preestrite ja ülikute matmispaigaks · Orust on leitud 63 hauakambrit, kuulsaim neist on Tutanhamoni oma, mis ühena
eKr ning lõppu umbes 37a pkr, kui Egiptuse vallutas Rooma. Egiptus asub Aafrika mandril Niiluse jõe ääres. Niiluse oru Laius oli umbes 20 km. Muistsete egiptlaste jaoks oli Niilus eluliselt tähtis. Jõemuda muutis põllud viljakaks, jõest endast võis, aga püüda kala. 3100 aastat ekr liitsid Ülem Egiptuse valitsejad Egiptuse ühtseks riigiks. Seda tegi kuningas Memes, kes ehitas ka linna Memphise. Vana egiplased määrasid aega kuningate valitsuse järgi. Egiptust valitsesid Vaaraod. Egiptlaste usund oli looma peaga inimene. Jumalad olid nende arust üleloomuliku väega olend, kes valitses maailma. Järgmisena räägime hoonetest. Esiteks templid, mis olid jumalate auks püstitatud hooned. Teiseks püramiid, mis oli jumalate ja lihtrahva haudehitis. Niilus Tänapäeval. EHITUS MEISTER IMHOTEP Ehitus meister Imhotep oli üle Egiptuse kuulus ehitusmeister. Imhotep elas Memphise linnas vaarao Dzoseri ajal umbes 2650. aasta paiku ekr.
(Alpatov 1973: 71-74) Egiplastel on väga keeruline arusaam hingest. Kesksel kohal on ka - see on kõiksuse elujõud, inimese kaitsevaim. Ka saadab egiptlasi maises elus, kuid avaldab ennast täielikult alles pärast surma. Maine elu on egiptlastele vaid ajutine ja tähendab ettevamistust igavikuks. Usuti, et ka peab elama pärast kehast lahkumist samades tingimustes, mis kehaski, seetõttu ehitati matusepaigad kindlad ja tugevad. Tolleaegsed egiptlased ja vaaraod ei hoolinud eluhoonetest. Põhirõhk oli suurejoonelistel haudehitistel, mistõttu vaaraode haudehitised on ehituskunsti uhkeimad mälestised. Surnukeha kaitsti kõdunemise eest balsameerimise abil. Keha säilitati, et vajadusel saaks ka kehasse tagasi pöörduda. Et aga laip siiski kõduneb, oli soovitatav ta asetada kuhugi kindlasse kohta, et säilitada ka`le vähemalt need individuaalsed jooned, milles ta oli eluajal kehastatud sellest
Nende seast mööras vaarao maakondade ehk noomide asevalitsejad ehk nomarhid, kelle ülesandeks oli viia kohapeal ellu vaarao korraldusi, koguda makse, korraldada ehitustöid ja vajadusel koguda sõjaväge. c) Preestrid. Vaarao oli riigi kõrgeim preester. Tema määras ametisse preestreid. Preesterkonnal lasus vahetu korraldav võim võim templites. d) Kõrgemad väepealikud kuulusid ka kõrgema ametnikkonna hulka. Eriti kasvas nende tähtsus Uue riigi ajal kui vaaraod pidasid rohkrsti vallutussõdu. e) Kirjutajad olid keskmise ja alama astme ametnikud, kes kontrollisid töötajate tegevust ning märkisid üksikasjalikult ülesse kohustused ja fikseerisid ülesannete täitmist. Oma positsioonilt olid nad muudest töötegijatest kõrgemal. Visalt olid nad omandanud koolihariduse ja püüdsid oma ametit ka oma lastele edasi pärandada. f) Enamik egiptlasi olid talupojad, kes harisid vaarao ehk riigi maad
Geograafiline asend ja loodusolud Egiptus paikneb Niiluse kesk ja alamjooksulning jaguneb Alam-Egiptuseks ja Ülem- Egiptuseks. Alam-Egiptus asub suudmealal deltal.Delta ja I kärestiku vahel asub ülem-Eg ning allapoole jääv ala oli Nuubia.Vihma seal ei saja peaaegu üldse. Põllharimine oli võimalik ainult tänu Niilusese üleujutustele. Üleujutused kestsid oktoobri novenbrini. Ja seejärel jättis alanev vesi maha pehme ning väga viljaka mudakihi. Vili kasvas talvel ja kevadel ning suve hakul võis asuda saaki koristama. Üleujutused hõlbustasid niisutussüsteemide rajamist. Egiptus oli muust maailmast isoleeritud, ümbritsetud kõrbete ja meredega. See aitas vaenlaste sissetungi vastu ja kaitsevajadused ei vajanud suurt tähelepanu. Takistas suhtlemist välismaaga , sedasi kujunes Eg tsivilisatsioon iseseisvalt ja omandas kindlad tunnusjooned, mis püsisid aastatuhandeid. Riigi ja ühiskonna korraldus. Ülemkiht - Vaarao oli piiramatu võimuga va...
Teda ümbritseb igalt poolt kõrbed ja poolkõrbed. Vihma eriti ei saja, ja on kuiv. Tänu Niiluse üleujutustele, saab põldu harida. 2.Millal tekkis Egiptuses ühtne riik? Selle looja? Egiptuses tekkis ühtne riik, Kui Alam-ja Ülem-Egiptus ühendati. See tekkis umbes 3000 a eKr.Selle looja oli vaarao Menes. 3.Millised olid muistse Egiptuse nn kolm suurt perioodi? Millal? Iseloomusta. · Vana riik(2650-2130 a eKr)-Giza püramiidide rajamine Memphise lähedale, oli ühtne riik. Vaheperioodil vaaraod vaheldusid kiiretsi nign ei suudetud hoida piirkondi enda kontrolli all, segadus riigis. · Keskmine riik(1950-1650 eKr)-loodi ajaline sõjavägi, ja allutati Nuubia oma võimu alla.Vaheperioodil läks Alam-Egiptus hüksosakslaste võimu alla,võeti kasutusele hobused ja sõjavankrid. · Uus riik(1150-1075 eKr)-hüksosakslased aeti välja-taastati riigi ühtsus. Vaaroid hakati matma kaljuhaudadesse-KUNINGATE ORG 4.Millal (ligikaudu) valitsesid Thutmosis III ja Ramses II? Millega läksid ajalukku
Antiikajastu kõrgkultuur ä3000 a. e.Kr. Riik Usk Kirjandus Teadus Kunst/ Arhitekt. Muusika Egiptus *Päikesejumal *Kiri 3000 a.e.Kr. *Kalender *Templid *instrumendid Amon-Re *Hieroglüüfid e. *Aritmeetika *Püramiidid -harf(ä2850- *Võimujumal Horos pühakiri *Raidkirjad- *Geomeetria *väärismetallist 2160ae.Kr.) -otseflööt (vaaraod *Arstiteadus surimaskid eluajal võrdsed vaaraode tegudest (balsameeri- *Maalingud -topeltsalmei Horosega) *Papüürus- mine, ope- papüürostel, *muusikal kul- *Pärast surma vähe- ratsioonid, savi-ja metall- tuslik funkt- Osiris (teisp.j.) tähts...
tunnused kattusid. Jumalad võisid elada ükskõik kus, enamasti neile ehitatud templites. Ra lõi kõigepealt Su (õhujumal) ja Tefnuti (niiskuse jumalanna). Nende lapsed olid Geb (maajumal) ja Nut (taevajumalanna). Geb ja Nut lamasid alguses tihedasti koos, ent Su eraldas nad, tõstes Nuti üles nii, et tolle pea jäi läände ja jalad itta. Geb muutus maaks. Ra (Amon-Ra) peajumal, kõikide jumalate isa, just temaga samastasid ennast vaaraod Osiris- Ra võimupärija, allmaailma valitseja, viljakuse jumal, üks armastatumaid jumalusi Isis- Osirise õde ja abikaasa, Horose ema, armastuse ja viljakuse jumalanna Horos- taevajumal Seth- kõrbete jumal, müüdi järgi tappis Osirise Ra Osiris Isis Horos Seth Anubis- saakalipäine matustetalituste jumal Thot - kirja ja tarkuse jumal, hieroglüüfide leiutaja Maat- õiguse, tõe ja harmoonia jumalanna Ptah- käsitööliste ning kunstnike kaitsja Anubis Thot Maat Ptah
Kuld Kuld on üks esimesi metalle, mida inimene tundma õppis. Seda hinnati aastatuhandeid tagasi. Vanimad kuldesemed pärinevad viiendast aastatuhandest . Vanas Egiptuses kasutati seda metalli ehete, müntide jms valmistamiseks. Kuna kuld on kallis väärismetall, siis seda said lubada endale ainult rikkad valitsejad ehk vaaraod. Peale nende surma balasameeriti neid, nende näole asetati kullast maske ja ka sarkofaagid kaunistati kullast nikerdustega. Kuld on keemiliselt passiivne, ta reageerib ainult väga väheste ainete segudega (nt. kuningveega, mis on lämmastik- ja kloriidhappe segu). Kulla tähiseks on Au, mis tuleb ladinakeelest sõnast aurum. Kuld on kollane, ilus, väga pehme ja plastne raskemetall, mis juhib hästi soojust ja elektrit. Looduses leidub kuld põhiliselt ehedal kujul
kummardamise ja lahkus Teebast ning rajas Niiluse allavoolu uue pealinna Ahet-Atoni. Atoni templites pidi päike saama vabalt valgustada kogu templit. Tavaliselt olid Egiptuse valitsejate hauad olnud Niiluse läänekaldal kõrbeservas, sest egiptlased olid uskunud, et surnute riik asub loojangusuunas. Ahet-Atoni kalmistu asus aga Niiluse idakaldal ja kaljusse raiutud hauakambrite suudmed avanesid idast lähtuvatele päikesekiirtele. Päikeseketta maapealseks esindajaks peeti vaaraod ja tema perekonda ning nende kujutamine oli kunstnike peaülesanne. Kadunud on senise kunsti kindel geomeetriline ja üldistatud vorm. Ehnatoni keha on kujutatud lõdvana, pehmena, isegi haiglasena. Tema näo omapära on rõhutatud ja psühholoogiline iseloomustus on keerulisem. Ta pilk on unelev ja tal on salapärane muie. Teda ei ole ilustatud ja ta mõjub elavana, kuid siiski valitsejalikult üleolevana. Paljult on Ehnatoni kujutatud abikaasa ja tütardega. Avameelselt ja veenvalt on
Samuti püramiidide ehitamiseks tehtud kulutused olid väga suured ja laostasid väga riigi majandust.Püramiidide lähedusse ehitati Vana-Egiptuse kombekohaselt inimpeaga ja lõvi kehaga kuju,mida nim.Sfinks.Lõvi kujutis oli valvsuse sümboliks. EHITUSKUNST Ka Egiptuse ehituskunstis esines tempel.Nelinurkne kõrge müüriga piiratud ja pealt suures osas lahtine ehitis.Peaosaks õu,mida ümbritses sammas käik. Peasissekäigu ees oli väravehitis ehk Püloon. SKULPTUUR Skulptuurid,mis kujutasid vaaraod ja jumalat,olid väga ranged,suursugused ja lihtsustatud.Sageli tehti vaaraode täisfiguure.Nad on alati tundunud kanges poosis-vasak jalg pool sammu ees pool.Rusikas käed vastu külge surutud..Nägudel võimukas,salapärane naeratus.Kogu Vana-Egiptuse ajaloo jooksul püsis vaaraode kujutamise traditsioon muutumatuna.Inimese ja looma figuuride vahele paigutati hieroglüüfe,mis seletasid ja täiendasid kujutatut.Reljeefid katsid templite seinu,sambaid ja tarbeesemeid
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid: sarnasused ja erinevused. Esimesed tsivilisatsioonid ehk kõrgkultuurid tekkisid kujunesid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres.. Egiptus oli eraldatud Vahemere ja Punase merega, seega oli see muust maailma tegevusest suhtelistelt eraldatud. Kuid tänapäevane Iraak ja tolleaegne Mesopotaamia suhtles välisriikidega rohkem kuna oli vaja saada materjale: kivi, metalle ja eelkõige puitu. Kuna mõlemad riigid asusid jõe kallastel siis tõi see kaasa üleujutusi mis põlluharijatele oli meelepäraks. Niiluse üleujutuste tõttu olid kallastel viljakas muld. Mesopotaamias seda nii tähtsaks ei peetud kuna nad asusid viljaka poolkuu alal ja nad ei olnud ka korrapärased. Religioon oli mõlemas riigis olemas kuigi ühes vähem teises rohkem. Egiptuses oli jumalaid vähem kuid neid võeti tõsisemalt. Tähtsaim jumal oli Ra, h...
mütoloogiline olend papüürus paks paberisarnane materjal, mida saadakse papüürus-lõikeheinast. Õpiti valmistama 4000 aastat eKr, Vana-Egiptuse tähtsaim ekspordiartikkel vaarao nimetus Vana-Egiptuse kuningale noom haldusüksus Egiptuses hierarhia astmeline süsteem erinevate asjade organiseerimiseks. Tavaliselt püramiidi kujuga, kus alumisel astmel on vähemtähtsad ning tipus väga tähtsad asjad. (ühiskonna hierarhias all orjad, üleval vaaraod jne) püramiid vaaraode hauaehitis muumia palsameeritud surnukeha sarkofaag kivist kirst, kuhu pandi näiteks vaaraode muumiad paarperekond Egiptuse tüüpiline perekonnamudel, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Hieroglüüf - Egiptuse kirjamärk (piltkirjast välja kujunenud, sarnaneb sellele) tempel Egiptuses jumalatele rajatud maapealne koda, kus inimesed nende eest hoolt kannaks. Nelinurkne ehitis, muust maailmast eraldatud kõrge müüriga
Nägu kõrgemad riigiametnikud, nii valiti juhtivad preestridki ülikkonna seast. Usuteenrite osa ei piirdunud üksnes religioossete kombetalitustega, sageli olid kõrgemad preestrid valitseja nõuandjateks kla riigijuhtimist puudutavates küsimustes. Üha tugevnevate Teeba preestrite keskvõimuvastane tegevus viiski lõpuks Uue riigu lagunemisele. Kõrgema ametnikkonna hulka kuulusid ka kõrgemad väepealikud. Viimaste tähtsus kasvas eelkõige Uue riigi ajal, kui vaaraod pidasid sageli vallutussõdu. Kõige rohkem oli keskmise ja alama astme ametnikke - kirjutajaid. Nemad kontrollisid töötajate tegevust : märkisid üksikasjalikult üles kõigi kohustused, jälgisid töö kulgu ja fikseerisid ülesannete täitmise. Võib liialdamata öelda, et Egiptuses tehti enamik töid kirjutajate järelvalve all. Enamik egiptlasi olid talupojad. Et kogu maa kuulus vaaraole ja talpojad harisid seega
ehitusmaterjaliks olid põletatud või päikese käes kuivatatud savitellised. Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid. Ehitusega olid seotud ka reljeefid ja kujud. Tuntuim ja enim säilinud ehitis on sumerite linnas Uris asuv tsikuraat. Egiptuse arhitektuur Surnukehade säilitamiseks ehitati hauakambreid- mastaabad, astmikpüramiidid ja püramiidid. Hauakambrite seintele maaliti pildid. Egiptlased kasutasid ehitusmaterjalina kivi. Tuntuimad püramiidid asuvad Giza väljal. Uue Riigi vaaraod maeti kaljuhaudadesse (Kuningate org), mille seinad on kaetud värviküllaste maalingute ja tekstidega. Egiptuse kujutav kunst, muutused Ehnatoni ajal Kujutava kunsti ülesanneteks olid kadunule hauataguse elu kindlustamine ning jumalatele keha andmine. Vaaraosid kujutati rangete, suursuguste ja üldistatutena. Keha kujutamine: pea külgvaates, jalad ja õlad otse. Egiptuses valitses polüteism- mitmejumala kultus. Jumalaid kujutati looma pea ja inimese kehaga
KÜSIMUSED: 1. Kas nais- või meesisik ''avastas'' kääritatud joogid....? Kääritatud jookide avastajaks oli ilmselt meesterahvas. 2. Milline oli sumerite õllesortiment? Sumerite õllesortimenti kuulusid tavaline ja meeõlu (ei olnud mõdu). 3. Vanas Egiptuses oli õlle(pea)linnaks? Mis linn? Vanas Egiptuses oli kuulsaks õllelinnaks Niiluse deltas paiknenud Pelusion 4. Kes ja kus kehtestas(-ti) maailma esimene joogimaks? Joogimaksu kehtestasid vaaraod Egiptuses, Kleopatra ajal. 5. Mis aastast pärinevad esimesed teated humala kasutamisest? Aastast 768 pärinevad esimesed teated humala kasutuselevõtmisest õlle valmistamisel. 6. Keskajal õlu ja klooster....! kas need omavahel sobisid kokku? Õlu ja klooster sobisid omavahel kokku. Keskajal peeti väga heaks kloostriõlut. Paavst oli munkadele keelanud ära veini kasutamise, kuid õlle tarbimist ei mõjutanud ükski reegel
Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Definitsioon võib küll sama olla, kuid kas perekonna funktsioone täidetakse ühtemoodi? Egiptuses oli tavaline mehest ja naisest koosnev paarperekond. Valitsejate perekonnaelu oli veidi teistsugune, vaaraod pidasid kümneid naisi. Kreekas ei tarvitsenud abielupaar kuigi palju kokku puutuda, nii võis mees luua abieluväliseid suhteid. Aristokraatide elu kulges oma sookaaslaste seltsis, mis lõi soodsa pinnase meestevaheliseks sümpaatiaks. Homoseksuaalsust ehk pederastiat peeti täiesti normaalseks. Lihtrahva seas polnud see nii levinud, võimalik et seda peeti häbiväärseks nagu ka homoseksuaalset prostitutsiooni.
suurem. Seda võib näha näiteks nn. Külavanema puuskulptuuri (leitud Sakkarast) juures. Ülikuid anti edasi kindlas poosis- troonil istudes, käed põlvedel või siis püsti, üks jalg ette sirutatud. Näiteks Vaarao Mykerinos abikaasaga, Vaaraos Chephreni dioniitkuju, Ramses II kolossid Abu-Simbeli ees. Vaaraode võimu üheks võimu sümboliks oli habe, seetõttu kandsid nad ka võltshabemeid. Vaaraod sümboliseerisid veel greif, härg ja pistrik. Enamus skulptuuridest olid siiski reljeefid. Seintele tehtud reljeefid koos seinamaalidega moodustavad pinnakunsti mõiste. Figuurid pinnakunstis olid üldistatud ja nn. Egiptuse poosis- silm otsevaates, pea küljelt, keha otse, jalad küljelt. Seda poosi ei kasutatud oskamatuse pärast, vaid see näitas pigem kujutatava tegelase kuuluvust igavikku, vähemtähtsaid inimesi (orje, sõjavange) kujutati anatoomiliselt õigemini.
KÜSIMUSED: 1. Kas nais- või meesisik ''avastas'' kääritatud joogid....? Kääritatud jookide avastajaks oli ilmselt meesterahvas. 2. Milline oli sumerite õllesortiment? Sumerite õllesortimenti kuulusid tavaline ja meeõlu (ei olnud mõdu). 3. Vanas Egiptuses oli õlle(pea)linnaks? Mis linn? Vanas Egiptuses oli kuulsaks õllelinnaks Niiluse deltas paiknenud Pelusion 4. Kes ja kus kehtestas(-ti) maailma esimene joogimaks? Joogimaksu kehtestasid vaaraod Egiptuses, Kleopatra ajal. 5. Mis aastast pärinevad esimesed teated humala kasutamisest? Aastast 768 pärinevad esimesed teated humala kasutuselevõtmisest õlle valmistamisel. 6. Keskajal õlu ja klooster....! kas need omavahel sobisid kokku? Õlu ja klooster sobisid omavahel kokku. Keskajal peeti väga heaks kloostriõlut. Paavst oli munkadele keelanud ära veini kasutamise, kuid õlle tarbimist ei mõjutanud ükski reegel
Tutanhamoni muumia Lapsvaarao oli nõrguke, paljud tema vigastused olid tekkinud mumifitseerimise käigus ja teadlaste uuringutel. Muumial kukkus kirstus olles suguelund ostast ära, kuid see leiti 2005. aastal kirstust üles. Muumial puudus süda ja mõned ribid. Osa teooriate järgi suri vaarao kabja löögist rindu ning palsameeriad eemaldasid hiljem kahjustunud organid. Teised usuvad et uuriad eemaldasid südame et seda uurida. 2005. aastal uuriti vaaraod põhjalikumalt ja mõne aasta pärest eraldati vaarao DNA. Tutanhamonit kaitses 8 kirstu. Vaarao hauakamber Tutanhamoni haud oli sensatsioon, sest erinevalt teiste kuningate haudadest oli tema haud peaaegu puutumata. Teadlaste hinnangul pääses matmispaik rõõvimisest, kuna lapsvaarao järeltulijad tegid kõik et teda ajaloost kustutada. Aja jooksul unustasid isegi röövlid vaarao viimse puhkepaiga. Tutanhamoni nägu Click to edit Master text styles Second level
Egiptuse püramiidide ehituskäik Teooriad 1) Liiva niisutamine 2) Kaldtee 3) Nurgakivi 4) Cheopsi püramiidi 1. teooria 5) Cheopsi püramiidi 2. teooria Liiva niisutamine Kahandab oluliselt pindadevahelist hõõrdumist Teadlased leidsid, et üksikute liivaterade vahele tekivad kapillaarsed sillad, mis neid liimina koos hoiavad Liiva märjutamine muutis seda jäigemaks ja vähendas sellel veetava kelgu ette tekkivate liivahunnikute suurust, mistõttu kahanes ka kelgu liikuma panemiseks rakendatava jõu suurus ning pinna hõõrdetegur Liiva niisutamise teooria Füüsikud viitavad pea 4000 aastat tagasi elanud vaarao Djehutihotepi hauakambris leiduvale pildile, kus hulk inimesi kelgul hiiglaslikku kuju lohistavad ning üks kujudest kallab kelgu ette aga mingit sorti vedelikku. Kaldtee Plokid veeretati oma kohale mööda kaldteed Asub püramiidi sisemuses Püramiidi nurkades oli kaldpind avatud, mis avas juurdepääsu värskele õhul...
Egiptuse tsivilisatsioon kestis üle 3000 aasta. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki Vana - Egiptuse vaaraod olid maapealsed jumalkuningad, nende endi seaduste järgi said pärast surma jumalateks. Vaaraode ajastu jagatakse 30 dünastiasse. Kolm põhiperioodi Vana, Keskmine ka Uus riik. Võimaluse korral vaatame vaaraole otsa kas reljeefi või kuju kaudu ja arhitektuuri kaudu. Mõnikord haruldasel kujul ka kuningliku muumia kujul. Üldistatult näema Vana riigi vaaraode jumalasarnastel nägudel enesega rahulolu, Keskmise riigi
eKr võitjatena. Vana riigikorraldus sai aga tugevasti lüüa: egiptlased puudusid varem peaaegu igasugused kokkupuuted teiste rahvastega, eriti sõjalised. Uus olukord äratas egiptlastes rahvusliku kokkukuuluvustunde, võimuladvikus tekkis ag igatsus uute valduste järele. Valitsejad pidid taastama oma ülemvõinu: loodi suur ja võimas riigiaparatuur ja alustati tugevat propagandat, mis ulatus ka religiooni. (Alpatov 1973) Uut riiki valitsesid XVIII-XX dünastia, vaaraod Jahmos, Amenhotep I- IV, Thutmosis I-IV, Hetsepsut, Ramses I-IX, aastatel 1562-1085 eKr (Stadnikov 1998). Uue riigi ajal sai peajumalaks Amon, kes egiptlaste kujutluses oli liitunud päikesejumal Ra- ga ja kandis seetõttu nüüd nime Amon-Ra (Kangilaski 2003). Kuningad püüdsid oma seotust peajumalaga kinnitada neile pühendatud suursuguse ja võimsa arhitektuuriga (Stadnikov 1998). Kunst saavutas oma õitsengu just Uue riigi ajal. Egiptusest oli saanud
Giza püramiidid ja Sfinks Vana- Egiptus Referaat Tallinn 2009 Umbes 3000 aastat enne Kristust tekkis Niiluse orus ühtne riik Vana- Egiptus. Sel ajal valitsesid Egiptust vaaraod. Vana- Egituse kultuuri, ka kunsti, mõjutas uskumus, et inimese elu võib jätkuda pärast surma. Seega tekkis vajadus keha säilitamise järele. Et keha säilitada õpiti neid palsameerima. Palsameeritud keha, ehk siis muumia, asetati kindlasse kohta. Seega saigi püramiidide ehitamine alguse soovist kaitsta vaaraode mumifitseeritud kehasid ja väärtuslikke hauapanuseid hävimise ning rüüstamise eest. Püramiide võib lugeda lihtsalt iidseteks hauakambriteks
kakskümmend aastat. Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju sfinks. See nägi välja nagu lamav inimese näoga lõvi. Eeldatakse, et see püstitati surnud vaaraodele valvuriks. Giza püramiidid kuuluvad vanaaja seitsme maailmaime hulka. See on ainus maailmaime, mis on siiani säilinud. Püramiide rööviti sageli, kuna vaaraode hauakambrites oli igasuguseid rikkusi, mis olid röövlitele ahvatlevaks saagiks. Seetõttu loobusid vaaraod hiigelpüramiidide ehitamisest ning lasid endale rajada tagasihoidlikumad hauakambrid. Vaaraosi hakati matma salajastesse haudadesse Kuningate orus, mida valvati nii öösel kui ka päeval. Võrdlus Uurides mõlema kõrgkultuuri kunstiajalugu on selgelt arusaadav, et püramiide peeti olulisteks saavutusteks juba nende ehituse ajal. Kuigi mõlemad tsivilisatsioonid seostasid neid ehitisi jumalusega, arvan mina isiklikult, et kogu tegevus oli rohkem seotud ilmalikkusega.
kasutama hieroglüüfe. algul ehitati mastabasid , muumiate säilitamiseks, mis olid maa-alused kividega vooderdatud hauakambrid, selle kohal kastiaoline kiviehitis. vaaraode mastabasid pidid olema oluliselt suuremad ja nii jõutigi esialgu astmipüramiidideni. astmikpüramiidi järel saadi kallakpüramiid ja alles seejärel suudeti ehitada tõeline püramiid. KOLME VAARAO PÜRAMIIDID GIZA VÄLJAKUL - CHEOPS'i, CHEPHREN'i ja MYKERINOSE püramiid. KESKMINE- RIIK 11.-14. DÜNASTIA tugevad vaaraod taasühendasid maa ja elavnes kaubandus. 12. dünastia vaaraod lasid ehitada kanaleid ja tiike pinnase paremaks kuivendamiseks keskmise-riigi ajast on kuulsaks saanud kaljuhauad. ruumide poolest on nad sarnased mastabadega, kuid sissekäik kaunistati piduliku fassaadiga. Fassaadi kujundamisel kasutati sambaid. Keskmise-Riigis olid erinevad sambavordmid, mille loomisel olid eeskujuks kohalikud taimed - palm, papüürus ja lootos, sammastele tehti peale ka värvilisi reljeefe ja hieoglüüfe.
5. Kunst - Usk teispoolsusesse oli suur, et allutas enda alla kõik kunstialad. ·Arhitektuur: haudehitised (mastaba, püramiid Giza püramiidid kuuluvad ka 7 maailmaime hulka), templid (koos sfinksi alleega). Materjaliks oli kivi. ·Skulptuur: kujud on suuremõõdulised ja ranged. Asendeid on kaks: istuv või seisev. Pilk alati suunatud kaugusesse. Mehed olid punakaspruunid ja naised kollased, riided mõlemal valged ja juuksed mustad. Vaaraod ja jumalusi kujutavad skulptuurid olid eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud, rõhutati jumalikkust. Nägudel valitses ühesugune ilme. Hiljem õpiti võtma surnutelt maske. Tekkis portreekunst. Kaunim naisportree Nofretete pea. ·Pinnakunst: egiptuse ehitistel katsid kõiki võimalikke kohti värvilised reljeefid ja maalid. Käsituslaad oli pinnaline ja inimesi asetati pildile tähtsuse järjekorras mida tähtsam, seda suurem
See kehtis nii poiste kui ka tüdrukute seas kuni puberteedieani. Vanemaks saades tüdrukud lasid teha endale patse ja poisid ajasid oma juuksed üldse maha. Meestel pidi juuksed ära ajama, kuna kõrvad pidid nähtaval olema. Naistel oli soeng unikaalsem. Neil oli populaarne juukseid peadligi hoida. Juuksed olid lokkis kas loomulikult või keemilisel viisil. Enamjaolt meeldis naistele lühikene lõige, umbes kõrvadeni. Peakatteid enamjaolt ei kantud, ainult vaaraod kandsid pschent'i, mis oli kõrge ja koosnes Ülem- ja Alam-Egiptust sümboliseerivast kroonist. Seda peakatet oli näha paljudel seinamaalingutel ja reljeefidel. Inimesed käisid enamasti ringi paljajalu, kuid sandaalid olid ka tuntud. Jalatsid olid nende garderoobi kõige väärtuslikumad esemed. Sandaalid olid tehtud kahest rihmast ja tallast. Isegi kullast sandaalid olid vaaraode poolt kasutusel. Neid valmistati puidust, papüürusest, kitsenahast või palmikust
Üheks tähtsaks tunnuseks olevat muumialt puuduv hammas. Hamba asemel laiutavasse auku sobib täpselt üks olemasolev reliikvia -- hammas millele on graveeritud Hatsepsuti nimi. Hatsepsut oli tähtis 18. dünastia valitseja, kes elas 15. sajandil enne Kristust. Ta oli tuntud selle poolest, et riietus nagu mees, kandis valehabet ja oli võimsam oma hilisematest naissoost järglastest, Nefertitist ja Kleopatrast. Hatsepsuti matusetempel on üks kõige enam külastatud paiku vaaraod ematusepaigas Kuningate Orus. Pärast ta surma kustutati valitsejanna nimi kirjapandust. Seda peetakse ta kasupoja kättemaksuks võimu usurpeerimise eest. Muumia leiti hauakambrist KV60, mis on üks hämmastavamaid Kuningate Oru matusepaiku. Selles oli kaks identifitseerimata muumiat, seejuures mõlemad naissoost. Haua avastas 1903. aastal Howard Carter. Seda oli rüüstatud juba antiikajal ning ta pitseeris selle uuesti kinni. 1906
EGIPTUSE AJALOO AJAJÄRGUD DÜNASTIATE JÄRGI (30-31 dünastiat) · Dünastiaeelne aeg (enne 3100 ekr) · I-II dünastia e. Thinise ajajärk (3100-2800 ekr) · III dünastia algab Vana Riik (2800-2300 ekr) Alam- ja ülem-Egiptuse ühinemine, pealinn Memphis · XI-XIII dünastia Keskmine Riik (2100-1800 ekr) Egiptusesse tungivad Hüksoslaste hõimud · XIV-XX Uus Riik (1600-1100 ekr)pealinn Teeba · 1000-670 liibüa palgasõdurite, seejärel etiooplaste võimu all · 671 assüürlaste võimu all · 663-525 saiidid, siis pärslased · 332 Aleksander Suur · A. 30 ekr roomlased KUNSTIKAANONITE VÄLJAKUJUNEMIST MÕJUTAS · Iseloomulik kuulekus vaarao ja jumalate ees · ,,Vaarao ongi jumal" · Usk hauatagusesse ellu *Kunstikaanonid on ühe kultuuri kunstis välja kujunenud põhimõtted ja kokkulepped, tõekspidamised, mida püütakse säilitada ja järgida ARHITEKT...
kuningas Nebukadnetsar II valitsemisajal -paiknes linna põhjapoolses osas kuningalossi naabruses. -Babüloni linnamüüri kaheksas värav (kokku oli neid 9). 7.Kuidas perioodiseeritakse Vanaegiptuse ajalugu?Mille järgi? Vana-Egiptuse ajalugu arvestatakse alates esimeste asukate saabumisest Niiluse jõe orgu kuni Vana-Egiptuse vallutamiseni Vana-Rooma riigi poolt või teise käsitluse järgi kuni Rooma perioodi lõpuni. 8.Kuidas kindlustasid vaaraod oma Ka heaolu? 9.Mis riigi ajal loodi sambad, millest nad koosnevad ja mis motiive kasutati nende kaunistamiseks? -Klassikaline samba ehitus kujunes välja vanakreeka arhitektuuris, sünnikodu Vana-Egiptus. -Koosneb kolmest osast: baasist, tüvesest ja kapiteelist. -? 10.Nim. 2 tuntud templit? Artemise tempel Ephesoses tuntud ka kui Diana tempel Angkor Wat oli algselt hinduistlik Visnu tempel 11.Iseloomusta kaljutempleid. Kaljusse raiutud tempel 12.Mis oli pinnakunst?Iseloomusta.
inimese elu sisustamine. Ei peetud tähtsaks losse põhirõhk oli templitel ja hauakambritel. Egiptlaste elamu oli mõeldud ühekorraga inimesele, hingele ja surnule kelle pärast tehti mattidega kaetud hauakamber. Tähelepanu all olid valitsejate haudehitised, kuna usuti heale õnnele seeläbi. Varaseim ülikute haudehitis oli piklik längusküljeline kasti taoline mastaba, mille all paiknes hauakamber sarkofaagiga. Peale mastabasid hakati astmikpüramiide ehitama kõrguse tõttu, et vaaraod saaksid peale surma rahval paremini silma peal hoida. Umbes 2650 aastat eKr ehitas arhitekt Imhotep vaarao Dsoserile astmikpüramiidi, mis meenutas oma väliskujult kuut kahanevas suuruses mastabat üksteise peal. Püramiidi kuju võeti kasututsele umbes 27. sajandil eKr ning see võis olla tingitud päikese jumal Ra kultusest. Kõige monumentaasem püramiid ehitati 26. sajandil eKr Kairo lähedal Giza väljakule, neist vanim
maailma vahel. Eriti hoolikalt kaitsti amulettidega lapsi. Neoliitikumiaegsed (kiviaja-) ehted valmistati looduslikest materjalidest jõe- ja merekarpidest, kütitud loomade luudest ja hammastest, erinevast kivimist, pärlitest, savikuulikestest ning taimeseemnetest. Vanad egiptlased olid esimesed, kes õppisid valmistama klaasist esemeid. Kõige varasemad andmed klaashelmetest ulatuvad 3. aastatuhandesse e.m.a. Egiptuse vaaraod olid nõus paljustki loobuma, et saada peotäis tavalisi klaashelmeid, kuna pidasid materjali läbipaistvust jumalaanniks. Isegi vaarao võimu pühendust sümboliseeriva Päikese kaelakee valmistamisel on kasutatud lisaks kullale ka klaashelmeid . Ehted polnud lihtsalt rõivastuse osaks, pelgalt kaunistuseks, vaid ka heaolu ja rikkuse sümboliks. Kõrvarõngad- ohutised ehtisid nii naisi kui mehi. Mehed kandsid kõrvarõngaid ainult kuni täisealiseks saamiseni.
minu jaoks esimene muuseum mida külastansin.Algus oli raske üles leida ,kuid lõpuks leidsime koha üles ning hakkasime uurima. Näitus ,,Kadunud aegade aarded" toob vaatajateni Eesti muuseumides ja erakollektsioonides leiduvad Egiptuse, Kreeka, Vana-Ida ja Kolumbuse-eelsete Ameerika kultuuride muistised ja esemeid.Näitusel tuuakse vaatajate silmini kus välja pandud vanimatel esemetel on iga rohkem kui 5000 aasta."Kadunud aegade aarded" on retk aega, mil Egiptuses valitsesid vaaraod ja Mesopotaamias lõi õitsele sumerite kultuur. Ning aega, mida meile meenutavad eelkõige kreeklaste kaunilt maalitud vaasid. Eksponaatide seas on nii hieroglüüfidega raidkivi kui ka puutahvel Egiptusest. 4000 aastat vanad kiilkirjatekstidega Sumeri savitahvlid. Meie kui külastajad,vaatlejad ei oska hinnata nende esemete tähtususest ega väärtusest midagi,kuid neid vaase ja teisi esemeid oli huvitav vaadata
Kus need asuvad? heopsi ,Chephreni ja Mykerinose ja Kairo lähedal 5. Kuidas kujutati inimest egiptuse poosis? Nägu külgvaates, silmad otse, õlad otse, jalad külgvaates 6. Miks võeti kasutusele kaljuhauad? Milline neist on tuntum? kaljuhauad võeti kasutsele, sest loodeti, et siis on vaarao hauad röövijate eest kaitstud. Tutanhamoni haud on neist kõige tuntuim 7. Mille poolest erinevad lihtrahvakujud vaaraode omadest?Lihtrahvakujud olid elavamad, vaaraod olid kujutatud alati sama moodi(vasak jalg ees, käsi rusikas) 8. Mida tähendavad sõnad polüteism ja monoteism.1 mitme jumala süsteem 2. Ühe jumala süsteem 9. Millist jumalat kummardati Ehnatoni ajal ja kuidas muutus vaarao kujutamine sel ajal? Kummardati Atonit Vana-Kreeka 1. Missugused kunstiliigid olid Vana- Kreeka kunstis esikohal? Pantomiim 2. Mis oli Vana-Kreeka kunsti tähtsaim ala? Templiehitus 3
tütar. Vaarao pidi olema abielus kuninglikust soost naisega, mistõttu Thutmosis II abielluski Hatsepsutiga Lasi rajada oma suurejoonelise templi Deir el Bahari Teebas. Juhtis edukat sõjakäiku Nuubiasse Hatsepsut on esimene teadaolev naismonarh ajaloos ning üks tuntumaid Egiptuse naisvalitsejaid Kleopatra kõrval. Pildid Kuningate org Kitsas orund Egiptuses, kuhu peaaegu 500 aastat järjest maeti kaljuhaudadesse kuninglikud vaaraod, preestrid ja ülikud, kuna püramiididest varastati vaaraode varandust ja arvati, et seal on kindlam hoida nende varandusi Asub Teebas, Deir el Bahari mägede taga, Liibüa mägede vahel, Niilusejõe lähedal, üle jõe Luxorist Peaaegu kõikide 18. 20. dünastia (1570 1070 eKr.) vaaraode, preestrite ja ülikute matmispaigaks Orust on leitud 63 hauakambrit, kuulsaim neist on Tutanhamoni oma, mis ühena vähestest jäi antiikajal rüüstamata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
