e.Kr. Sel perioodil avastasid inimesed tule. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa - mis sai alguse umbes a. 3000 e.Kr., kui Menes ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemine - 2920e.Kr.-332 e.Kr. Egiptuses oli oma oma võimsuse tipul. Arendati kaubandust võõraste maadega. Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 a. tagasi, kui algas vaaraode valitsemi-ne. Vaaraod maeti "lihtsurelikest" erinevalt püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja, nende järglased ja (ehk pojad) pärisid isadel sama ameti. 1 Egiptuse vaaraodeks läbi aega olid: Ahmos I Tutanhamon Ramses I-st - Ramses XI-ni Amenhotep I-st Amenhotep IV-ni Thutmosis I-st - Thutmosis IV-ni Hatsepsut Ehnaton Horemheb Seti I , Seti II Merneptah Amenmesse Ay Siptah Tawosret Sethnaht (ps. Need polnud kõik)
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja kõrvalainega VAARAOD Referaat Koostaja: Kadri Kivirand, EKL-4kõ Juhendaja: Amino Põldaru Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus Vana-Egiptuse kultuur jaguneb nelja ajajärku: Vanem kiviaeg kuni 10 000 aastat eKr. Siis jahtisid egiptlased lõvisid, kitsi ja metsikuid karju maal ning krokodille ja jõehobusid soos.
Haapsalu Linna Algkool Kuulsad vaaraod Referaat Töö koostas: Kertu Ojamäe Juhendaja: õp Anne Vaarpuu Haapsalus, november 2008 SISUKORD: 1 Tiitelleht 2 Sisukord 1 3 Sissejuhatus 4 Tutanhamon 5 Thutmosis III 6 Ramses II 7 Hufu 8 Kleoparta VII
kullatud puukastis Sidemekihtide vahele ja kirstu pandi kaasa hinnalisi esemeid Muumia nägu kaeti surnumaskiga Vana-Egiptuse lõpuaastail asetati surnukehade silmadele elutruud kullast silma kujutised Hauakambritesse pandi kaasa kõike, mida inimene eluajal vajas, usuti, et ta vajab neid asju ka pärast surma Kaasa pandi ehteid, väärisasju, surnu enda, tema pereliikmete ja teenijate kujusid, toitu ja jooki, mööblit jpm Vaarao võimu nõrgenemine Sõjaretkedelt tõid vaaraod rohkesti saaki, millest suur osa annetati päikesejumala templitele Templite maid ja varandusi käsutasid preestrid, kelle rikkus ja võim muutus ajaga üha suuremaks Aegamööda vähenes vaaraode sõjaline jõud Peagi ei suudetud riigis korda hoida ega vaenlasi tagasi tõrjuda Vallutatud alad läksid kaotsi, riigis aga võimutsesid preestrid või võõramaalastest sõjapealikud Egiptus langes mitut puhku võõrvallutajate võimu alla Muistse Egiptuse hiilgeajad olid möödas
Kadrioru Saksa Gümnaasium Vana-Egiptuse kuulsaimad vaaraod ja nende saavutused Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 MENES(u. 3050-3032 eKr)...................................................................................... 3 HUFU (Cheops, 2589-2566 eKr).............................................................................. 5
Vaaraode kroonika. Egiptuse vaaraode ajaloo allikad. Kuidas me teame nii palju Vana-Egiptuse vaaraode kohta? Tänapäeval võlgnevad väga paljud egiptlased muude allikate seas tänu ka kunagisele Egiptuse preestrile, kuigi ise kreeka-egiptuse päritoluga, Manethonile. Tema kirjutatud ,,Egiptuse ajalugu" annab teadlastele Egiptuse kronoloogia nö. põhistruktuuri, mida kasutatakse praegugi. Tema jagas Egiptuse ajaloo dünastiatesse ja tänapäeval tunnistatakse neist 30. Minuarust on huvitav aga fakt, et kuigi paljus toetutakse Manethonile, pole tema tekst tervikuna säilinud. Tema ülekirjutusi loodetakse veel leida, tõenäoliselt mõnest Al-Fayyumi linnast, nagu arvatakse, sest sealt pärineb suur osa kreeka-rooma ajajärgu papüürustele kirjutatud kirjanduslikest ja ajaloolistest ainetest. Tema informatsiooni allikad olid ilmselgelt väga mitmekesised. Ta pääses arvatavasti ligi templi ülestähendustele, ses...
On ka juhtumeid kus mitu kirstu asetsesid sarkofaagis ning see omakorda asetses 4 ülekullatud puust kastis. PÜRAMIIDID Püramiide ehitamise ajastu langeb Vana riigi aegadesse, see saavutas oma haripunktis kuulsa Hufu (ehk Cheopsi) püramiidi. Kokku ehitatti Egiptuses üle 80 kuningliku püramiidi. Need rabavad kiviehitised olid vaaraode haua kambriteks ja pühadeks paikadeks kust surnud valitseja hing võis iga päev taevasse rännata. MASTABA Enne püramiidide ajastut maeti vaaraod mastabade alla. Aja jooksul hakkati sinna uusi kihte peale asetsema ja lõpuks olid mastabade asemel astmik püramiidid ASTMIKPÜRAMIID Esimese astmikpüramiidi lasi ehitada vaarao Dzoser ja selle disainis Imhotep. Imhotepi austasid Vanad egiptlased mitu tuhat aastat kui arhitekti, matemaatikut, astronoomi, kirjanikkut ja arsti. Esimene astmikpüramiid asus Memphise lähedal Sakkaras 2660. aasta paiku e.kr. selle sees paiknes valitseja matuskamber ja veel 11 matusekambrit pereliikmetele
Ehnaton Ehnaton (see meeldib Atonile), enne oma viiendat valitsusaastat Amenhotep IV (vahel ka kreekapäraselt Amenophis IV; Amon on rahul), oli Egiptuse 18. dünastia vaarao. Ta valitses 17 aastat ja suri aastal 1336 või 1334 eKr. Peamiselt on ta tuntud Egiptuse traditsioonilise usundi hülgamise ja Atoni kultuse kehtestamise poolest.Oma valitsusaja alguses abiellus Amenhotep IV Nofretetega ning neil oli kuus tütart. Samuti arvatakse, et hilisemad vaaraod Tutanhamon ja Semenhkare olid Ehnatoni teiste naistega saadud pojad. Muumia Muumia on konserveerunud surnukeha. Sõna pärineb ilmselt pärsiakeelsest asfalti või bituumenit tähistavast sõnast mmuiya. Sõnatüvi mm tähendab vaha. Surnukehad on säilinud kas konserveerimise tõttu (palsameerimine) või on nad konserveerunud tänu erilisele keskkonnale (kuivamine kuumas liivas või kõrgmäestikus, äkiline külmumine või sohu uppumine)
1.Kus ja millal tekkis Egiptuse kõrgkultuur? Egiptuse kõrgkultuur tekkis u.3000 e.Kr. koos tsivilisatsioonide ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias.Egiptuse kõrgkultuur tekkis Niiluse jõe kallastel,kuna jõgi voolas läbi kõrbe ja andis inimestele vett. 2. Pidi tundma pildil ära vastava haudehitise: püramiid, mastaba ja astmikpüramiid (?) ja lisama ise veel ühe haudehitise. Mastaba (tõlkes:pink) vanim Mastaba u.3000 e.Kr. Astmikpüramiid vanim oli Djéser'i astmikpüramiid Sakkaras u.2600 e.Kr. Püramiid(IV dünastia ajal) 3.Usk hauatagusesse ellu ja püramiidide kasutamise seos Vanas-Egiptuses Inimesed uskusid, et püramiidide ehitamine annab neile võimaluse nautida hauatagust elu koos vaaraoga.Vaarao oli egiptlaste jumal.Üksnes tee ehitamine kivimurrust tulevase püramiidini kestis mitmeid aastaid. Püramiidi ehitati kogu vaarao elamise aja ja kohe peale vaarao surma alustati uut püramiidi ...
Sisukord: Sissejuhatus............................. Püramiidide ehitus..................... Püramiidide asetus......................... Cheopsi püramiid...................... Chepreni püramiid....................... Mykerinose püramiid......................... Usund........................................... Vaarao püramiidi asetamise tseremoonia...... Kasutatud kirjandus............................... Sissejuhatus Giza (araabia keeles Al-Jzah) nekropol hõlmab 2000 ruutmeetri suuruse ala murendiga kaetud lubjakiviplatoost, mis asub umbes 40 m kõrgusel Niiluse orulammist. Platoo jalamil kulges muistsel ajal kanal, mis eraldas viljaka lammi Liibüa kõrbest. Kanalit mööda toimetati haudehitiste jaoks kohale kive samas Niiluse vastaskaldal või Assuanis, kaugel lõunas, asuvatest karjääridest. Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2551-2471 eKr. Giza platoo koosneb Cheopsi (Khufu), Chephreni (Hafra) ja Mykerin...
Sinuhe jutustus 1. Kes oli Sinuhe ja miks ta põgenes oma kodumaalt? Kõrgemast soost mees, kuningahaaremi teener, kes põgenes oma kodumaalt, kuna kuulis pärast Egiptuse vaarao Sehetepibre surma vandenõust uue vaarao vastu ning hakkas siis kartma oma elu pärast. 2. Kas Sinuhe elu oli õnnelik? Põhjenda oma arvamust. Sinuhe uus valitseja andis talle naiseks oma vanima tütre, samuti hea maatüki, kus kasvasid maitsvad viljad ning teravilja ja mee saak oli suur. Samuti pani Kaanani maa kuningas ta oma valitud maal ühe hõimu valitsejaks. Ma arvan, et Sinuhe elu oli õnnelik, kuid siiski soovis ta tagasi minna oma kodumaale Egiptusesse, et seal surra. 3. Millised seosed on "Sinuhe jutustusel" ja egiptlaste ettekujutusel surmajärgsest elust? Sinuhe soovis väga, et ta kombekohaselt maetud saaks, sest ta oli ju ikkagi egiptlane ja tahtis, et temalgi oleks "elu pärast surma". Selleks pidi ta...
· Tsikuraat- Templikompleksi tähtsaim osa-kõrge massiivne torn,mis ahenes astangutena ülespoole. N: Sumerite linnas Uris säilinud tsikuraat. 2. Vanadest maailmaimedest asus Mesopotaamias Giza püramiidid. 3.Istari väravad asuvad praegu Berliini Riiklikes Muuseumides Saksamaal. 4. Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka.Neist kuulsaimad on Cheopsi, Hafre ja Menkaure, mis olid loodud kolmele Egiptuse kuningale. 5.Egiptuse kaks kuulsamat vaaraod:Echnaton (Amenhotep IV) ja Tutanchamon. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik. 6. UNESCO ehk United Nations Educational Scientific and Cultural Organisation tegeleb maailmakultuuripärandiga. Renoveerib ja taastab neid. 7. Abu Simbel on koht Niiluse läänekaldal, kus asub kaks 13
Võrdle egiptlaste ja mesopotaamlaste ettekujutust surmast ja hauatagusest elust ("Sinuhe jutustus" ja "Gilgames") Võib ju arvata, et kauges minevikus olid kõik inimesed ühesugused ning iga rahvas ja rahvus uskus samu asju, et neil olid samad ettekujutused ja traditsioonid. Nii see siiski ei olnud. Igas piirkonnas olid (ja on tegelikult siiani) välja kujunenud omad kombed, uskumused ja traditsioonid. Võtkem näiteks egiptlased ja mesopotaamlased ning nende ettekujutused surmast ja hauatagusest elust. Egiptlaste uskumustest hauatagusest elust ja surmast saab lugeda "Sinuhe jutustusest". See räägib mehest nimega Sinuhe, kes oli Egiptuse kuningahaaremi teener, kuid pidi kodumaalt põgenema, kuna kuulis kogemata pealt uue vaarao tapmisplaanidest ja lõi kartma. Aastaid hiljem soovis Sinuhe väga, et ta kombekohaselt maetud...
Milles väljendub Egiptuse kõrgkultuur? Egiptuse kõrgkultuurile mõeldes meenub ikka ja alati miskipärast üks sõna“ vaarao“, ehk on see seetõttu, et vaarao oligi põhiline, kelle ümber Vana-Egiptuse ajalugu tiirleb? Mis kõik asjad on välja arenenud tänu vaarao suurtele soovidele? Vaarao oli oma rahva karjane ja tunnusmärgina kandis karjasekeppi kui võimu sümbolit. Inimesed teenisid truult vaaraod, ehitasid talle massiivseid ehitisi ning olid talle truud ainuüksi uskumuse tõttu,et vaarao on jumala ja inimeste vahetalitaja. Vaaraodel oli vajadus olla parem kui eelmine vaarao ja veel parem kui järgmine. Nad lasid endast teha väga ekstravagantseid ning kalleid maale, kujusid ja palju muud. Ning kõike seda ainult selleks, et end suurena tunda. Egiptlased olid suured surmajärgse elu uskujad.Vaaraodele ehitati hauakamberid, mis ei olnud sugugi lihtsad ning ilmetud
Ajalugu kordamine 2010-09-28 1. Kooli ajalugu: 1) Teadmised Treffner kohta: · Hugo Treffner õppis 4 aastat filoloogiat ja 8 aastat usuteadust. · Hugo Treffner kandideeris mitmele kirikuõpetaja kohale ebaõnnestunult, kuna oli tuntud oma rahvusliku meelsuse ja tegevusega · Hugo Treffner oli peatoimkonna liige II üldlaulupeol. · Hugo Treffner on toimetanud ajalehte Postimees, ajakirja Linda ja andis välja ajakirja Oma Maa · Hugo Treffner rajas 1883 kooli, kus on saanud hariduse mitmed Eesti avaliku elu tegelased 2) Aastaarvud: · 1883- Hugo Treffneri kool sai tegutsemisloa · 1880 rajati koolimajja esimene sisevõimla Eestis (praegune auditoorium) · 1919 H. Treffneri gümnaasiumile olid senised ruumid kitsaks jäänud, kolis siinsesse ...
EGIPTUSE HAUAKAMBRID Referaat Egiptus oli kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Usk teispoolsusesse oli suur, et allutas enda alla kõik kunstialad. Egiptlaste elamu oli mõeldud inimesele, hingele, surmale. Erilise tähelepanu all oli ühiskonna juhtide haudemised, sest usuti, et nende surma järgse elu eest hoolitsemine kindlustab heaolu tervele ühiskonnale. Et aidata oma hingedel üles jõuda, ehitasid Vana ja Keskmise riigi vaaraod endale hauakambriteks kõrgeid järskude külgedega püramiide, mis mõjusid nagu taevatrepid. Alguses oli hauakambriks mastaba, hiljem astmik-püramiid. Püramiidid tehti kivist. Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 a. tagasi, kui algas vaaraode valitsemine. Vaaraod maeti püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja. Pojad pärisid isadelt ameti. Kõige monumentaalsem on Cheopsi püramiid, mille kõrgus on kõrgus
Vana-Egiptuse ajalugu uuritakse juba palju aastaid ja koguaeg saadakse teada midagi uut ja huvitavat.Samamooodi on teada saadud kes on egiptlaste jumalad olnud palju aastaid tagasi. Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse umbes 5000 aastat tagasi, kui algas vaaraode valitsemine.Nad muutsid egiptlased rikkaks ja võimsaks rahvaks, keda imetleti kõikjal vanas maailmas.Nad käskisid rahval ehitada jumalate auks suured templid ja endale hauakambrid.Mõned vaaraod astusid troonile väga noorelt ja jäid sinna paljudeks aastateks nagu Pepi II.Tavapäraselt pärisid pojad isadelt võimu.Vaaraode naised olid samuti olulisel kohal,kuid valitsesid harva riiki.meistrid valmistasid kauneid esemeid vaaraole ja tema perele.Oma töödes kasutasid nad poolvääriskive ja kulda,mida saadi kõrbekaevandustest. Kunindlik paar näitas tihti rahvale oma rikkusi.Protsessioonid,vastuvõtud väliskülalistele
mõõtmed. Näiteks Cheopsi püramiid 140 m ja põhjapindala üle 5 ha. Püramiidide eesmärgiks oli vaarao, kelle hauakambrit nad tähistasid, hiilguse ja suuruse näitamine. Nad kuulusid tihtipeale templite juurde. Püramiidide ehitamine lõppes koos dünastiate lõpuga kuna püramiidid ehitati orjade jõul vaaraode auks, siis kui vaaraosid enam ei olnud, ei olnud ka vajadust püramiide ehitada. 9. Kirjelda Egiptuse skulptuuri! Värvitud puust või kivist väärikad skulptuurid. Vaaraod seismas sirgelt, käed kõrval, üks jalg teisest veidi ees. Valitsejate kujud olid pigem idealiseeritud, lihtinimesi kujutavad teosed realistlikumad. 10. Mis on Egiptuse poos? Egiptuses reljeefe ja maale iseloomustab nn Egiptuse poos jalad ja pea on külgvaates, õlg ja silm otsevaates. 11. Sama, mis kaheksas? 12. Kirjelda Ehnatoni aega. Milles seisneb selle eripära? Kunsti õitseng
Memphisesse. Valitsevad nomarhid ning nende võim kasvab. 1550-1075 eKr Uus riik. Valitses XVII-XX dünastia. Kõige võimsam riik. Ahmos kihutas hüksoslased riigist välja ning taastas ühtsuse. Ülemvõimu laiendatakse Aasia suunas. Loobutakse püramiidide ehitamisest, rajatakse templeid. 11. sajandil vaaraode võim nõrgeneb. Riik pole poliitiliselt ühtne. 1075-525 eKr Egiptus oli enamiku aega jagatud kaheks sõltumatuks riigiks: Alam-Egiptuses valitsesid vaaraod ning Ülem-Egiptuses Amoni ülempreestrid. Vaarao oli piiramatu võimuga valitseja ning teda peeti jumalaks. Vaaraod samastati mitme jumalaga. Valitsejana oli ta eelkõige pistrikukujuline taevajumal Horos. Pärast surma sai temast surnute riigi valitseja ja kohtumõistja Osiris. Lisaks oli ta päikesejumal Ra poeg. Vaarao võimu materiaalseks kehastuseks said püramiidid. Tähtsamad neist pärinevad Vana riigi ajast, mil vaaraode absoluutne võim oli haripunktis
Nende kohustuste hulka kuulus ka niisutussüsteemide rajamine ja korrashoid ning samuti töö muudelgi riiklikult korraldatud ehitistel. Ka püramiide kui ka templeid rajasid peamiselt talupojad. Töö oli kurnav ja kohustused sageli üle jõu kaivad, kuid nende tegematajätmisel ootas piitsutamine vüi orjusesse sattumine. Vaheldust raskes ja rutiinses elus pakkusid iga-aastased religioossed pidustused. Ülejäänud neli ühiskonnakihti olid vaaraod, preestrid ja sõdurid, käsitöölised ja kirjutajad, ning kõige madalamal asusid orjad. Vaarao oli Egiptuse valitseja, kelle piiramatut võimu peeti jumalatest määratud maailmakorralduse püsimise vältimatuks eelduseks. Ta oli ainus täievoliline vahendaja inimeste ja jumalate vahel. Vaaraod peeti jumalikuks ja peaaegu kogu tema elu oli korraldatud rituaalidega. Vaarao ehk jumala ja inimeste vahendajaks olid preestrid. Preestrid
Vanad egiptlased nimetasid seda "mustaks maaks" ja kasutasid põllumaana. Sellest edasi asus "punane maa" - tohutu suur kivikõrb, kus sadas harva ja ei kasvanud midagi. Seal, kus lõppes "must maa", algas "punane maa". Miks kutsusid vanad egiptlased oma maad "mustaks" ja "punaseks" ? Umbes 5000 a e.m.a (noorem kiviaeg) vallutati Egiptus, mille tagajärjel kujunes välja ühtne Egiptuse riik. Egiptuse ainuvalitsejat nimetati vaaraoks. Egiptlased uskusid, et kõik vaaraod on jumalad. Vaaraode võim oli erakordselt suur. Talle kuulus kogu Egiptuses maa ja kõik elanikud pidid vastuvaidlematult tema käske täitma. Inimesed uskusid, et ta on päikesejumal Ra poeg ja seega ka ise üks jumalatest. Arvati, et vaarao oma võimuga tagab korra kogu maailmas ja et temast sõltuvad Niiluse üleujutused ning elanike heaolu. Vaaraod ümbritses erakordne pühalikkus. Ta istus kuldsel troonil, kandis peas erilist krooni ja käes kõveraotsalist valitsuskeppi
kes olid välja arenenud sugukondliku korra aegsest tootemlooma kultusest, ning kogu riigis tuntuid jumalaid, nagu Amon, Isis, Hathor, Anubis jt. Kunsti seisukohalt mõjutas religioon kunsti väga, sest vanad egiptlased uskusid surmajärgsesse ellu. 5. Mis on palsameerimine, milleks seda tehti? Palsameerimine on menetlus surnute kaitseks roiskumise vastu, seda tehti, et muumiad säiliksid. 6. Miks lasksid vaaraod endale juba oma eluajal ehitada püramiide? Vaaraod lasid endale juba oma eluajal ehitada püramiide, sest püramiidide ehitamine võttis aega, sest ehitajate käsutluses olid ainult lihtsad abivahendid- kangid ja rullid. 7. Nimeta kolm kuulsaimat püramiidi. Kus need asuvad? 3 kõige kuulsamat püramiidi on vaaraodele Cheopsile, Chefrenile ja Mykerinosele kuulsal Giza väljal Kairo lähedal. 8. Milline on püramiid seespoolt? Mis seal asub? Neis on käigud, mis viisid hauakambrisse. Olid ka lõhksud ja õhutus avad. 9
Selleks tuli säilitada keha kuhu hing saaks tagasi tulla. 3. Kellega võisid sarnaneda Egiptuse jumalad? Too paar näidet. Egiptlased arvasid, et jumalad võivad sarnaneda loomadega, reljeefide pealt on säilinud näiteks saakalipäine surnutejumal Anubis muumiaga või hauka peaga Horus. 4. Milliseid loomi, linde või putukaid peeti Vana-Egiptuses pühaks? Vana-Egiptuses peeti pühaks kasse, mardikaid (skarabeused). 5. Milliste vahenditega püüdsid vaaraod ja teised ülikud kindlustada endale igavest elu? Vaarao ja teised ülikud proovisid püramiidide ehitamisega tagada endale igavene elu. 6. Kirjelda erinevaid vanaegiptuse haudehitisi. Mastabad - need on väiksemad haudehitised. Mastabasid ehitati kiviplaatidest. Mastaba maapealne osa on piklik, längus seinte ja lameda katusega kivikamber; maa all aga asub hauakamber kirstuga. Idaseinas asub ni ja selles petikuks. Uks on väga sümboolne, sealt sai
Seda põhjustasid suvised vihmad lõunapoolsel mägismaal kus jõgi alguse saab. 27.Miks oli Egiptuse talupojal vaja lisaks maaharimisele omada ka kariloomi? Härjad rakendati adra ette, millega künti põldu.kui seemed olid külvatud, lasti loomad põllule, et need seemed mulda tallaksid. 28.Mil moel said egiptlased kasu Aasia päritolu vallutajatest? Nad õppisid neilt kasutama hobuseid ja sõjavankreid.relvad valmistati nüüd pronksist. 29.Miks võisid egiptlased pidada vaaraod jumalaks või vähemasti tema järglaseks? Vaaraodel oli erakordselt suur võim ja arvati, et ta tagab korra kogu maailmas.Teda austati ja kummardati nagu jumalat. 30.Kas vaaraod lasid püramiide püstitada rahva hulgas autoriteedi saavutamiseks või siirast usust ja soovist taevasse tõusta? Püramiide ehitati vaaraode võimu väljendamiseks,Aga usuti ka, et siis on ta taevale lähemal.
11A Sisukord! Augustamise ajalugu Augustamine Eestis Nina augustamine Keele augustamine Kõrvade augustamine Naba augustamine Huulte augustamine Pildid Augustamise ajalugu Keha augustamine on üks vanemaid kehamodifikatsiooni viise. Seda on praktiseeritud mõningatel andmetel juba kuni 5000 aastat. Augustamist peeti ülikute pärismaaks, see näitas julgust ja mehisust. Egiptuse vaaraod augustasid oma nabasid ülemineku riitusena. Rooma sõdurid läbistasid mehisuse näitamiseks rinnanibusid. Augustamine Eestis Meie kultuuris on moodi läinud mõned nendest iidsetest tavadest. Meie tolerantses ühiskonnas võib iga täiskasvanu augustada oma keha ükskõik kui paljudel erinevatel põhjustel ning sellel ei ole mingisuguseid reegleid ega takistusi. Lastel on see asi veidi keerulisem. Kuni 14-aastased
Vanad egiptlased uskusid , et pärast surma elab hing edasi nin tuleb teatud aja möödudes kehasse tagasi. 3. Kellega võisid sarnanede Egiptuse jumalad? Too paar näidet. Vanemaid jumalaid kujutleti enamasti loomadena.Kunstis võidi neid samuti loomadena kujutada kuid enamasti kujutati neid inimeste keha ja looma peaga. 4. Milliseid loomi, linde või putukaid peeti Vana-Egiptuses pühaks? Skarabeus- egiptlaste püha mardikas. 5. Milliste vahenditega püüdsid vaaraod ja teised ülikud kindlustada endale igavest elu? Peale surma anti neile hauda kaasa eluksvajalikud esemed(kaunilt kujutatud tarbe-ja luksusesemed,teenrite kujukesi) uskudes, et neil on siis igavene elu ehk elu pärast surma. 6. Kirjelda erinevaid vanaegiptuse haudehitisi. Kõige esimesed haudehitised olid väiksemat-mastabad. Neile järgnesid suuremad, astmetena tõusvad nn. Astmikpüramiidid, millest vanim asub Sakkaras.Egiptuse ehituskunsti suurteoseks on püramiidid. Hiljem hakati kasutama
Vana-Egiptuses kasutati skulptuuride loomiseks puitu või värviti ja lihviti need kivist, Mesopotaamias see- eest oli skluptuuride materjalidest esikohal savi, kuna seda leidus seal ohtralt ning see oli üpris vastupidav. Egiptlased katsid oma hoonete seinu ja obeliske reljeefidega. Mesopotaamias olid reljeefid aga ainult losside ja templite kaunistuseks. Mesopotaamia kunstis kujutati peamiselt kuningaid, jumalaid, loomi ning sõjamehi ja lihtinimesi. Egiptuses kuningaid ei olnud, olid vaaraod, seega kujutati neid. Egiptuses kujutati rohkem inimesi kui loomi, samuti kujutati palju jumalaid. Teemadeks Mesopotaamias olid peamiselt võitlusstseenid, sündmused eeposest ja müütidest, valitseja võimu ülistamine, jaht ja sõjalised võidud. Egiptuse kultuur põhines aga usunditel, seega Egiptuse kunstis nii palju sõjategevust ei kujutatud, vaid pigem jumalate tegemisi, elu pärast surma. Mesopotaamia oli aga sõjaline, seetõttu oli kunst ja kujutatavad tegelased sõjaga seotud
ei eksisteerinudki. Talupoegadel oli Mesopotaamias parem elu sest maksud olid väiksemad ja Egiptuses oli talupoegade õlul palju rohkem kohustusi. Mõlema tsivilisatsiooni madalamail positsioonil olid orjad, keda ei olnud õnneks eriti palju. Egiptuses oli valitsejaks vaarao, Mesopotaamias aga kuningas. Mõlemas tsivilisatsioonis oli valitseja seaduseandja, sõjaväe ülemjuhataja ja ülempreester. Egiptuses aga ülistati vaaraod palju rohkem. Vaaraodele ehitati püramiide ja vaaraod peeti jumalaks. Mesopotaamias peeti kuningat jumalate esindajaks, kuid mitte jumalaks endaks. Mesopotaamia tsivilisatsioon oli linnatsivilisatsioon, Egiptus aga maaühiskond. Mesopotaamias oli linn poliitiline, majanduslik ja ka regioosne keskus, mis määras ära Mesopotaamia ilme. Mesopotaamias elasid linnades ka talupojad. Egiptuses oli linnaelu nõrgalt arenenud ja suuremaid linnu oli vähe. Linnad kujunesid losside ja templite ümber aga olustiku ilmet need erilisel määral ei muutnud
vangid saavad vabaks ja kurvad õnnelikuks. See ei ole reaalne. Kuna Egiptus oli täielikult jaotatud klassideks ja seisusteks, tundusid need hüved realistlikud ainult kõrgklassile. 1. Leidke võimalikke seoseid Egiptuse ühiskonna ja kirjaoskuse kitsa leviku vahel. Egiptuse kiri on väga raske ja selle õppimine nõuab aastatepikkust rutiinset tööd, mida alustati kodus ja jätkati koolides. Koolidesse said enamasti tulevased vaaraod ja ülikute pojad, lihtrahvale see nii kerge ei olnud. 2. Iseloomustage Egiptuse teadust. Millistes valdkondades saavutasid egiptlased silmapaistvaid tulemusi? MIks just neis valdkondades? Egiptlased panid põhirõhku praktikale, teoreetilised üldistused neid ei huvitanud. Arstiteadus - sest nad mõistsid, et haiguste tõrjel on esmatähtsad õige diagnoos ja kohene ravi, mitte maagia ja loitsud.
e.Kr. Sel perioodil avastasid inimesed tule. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa sai alguse umbes a. 3000 e.Kr., kui Menes ühendas Ülem-ja Alam- Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemine 2920e.Kr.-332 e.Kr. Egiptuses oli oma oma võimsuse tipul. Arendati kaubandust võõraste maadega VAARAODE VÕIM Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 a. tagasi, kui algas vaaraode valitsemine. Vaaraod maeti püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja. Pojad pärisid isadelt ameti. JUMAL-KUNINGAD Vana-Egiptuse loomismüüt räägib, kuidas päikesejumal Ra saatis jumal Osirise maad valitsema. Egiptlased uskusid, et kõik vaaraod on jumalad. ÜHISKONDLIK KORD Vana-Egiptuse ühiskond sarnases püramiidile. Orjadel ei olnud mingeid õigusi. Kõige kõrgemal positsioonil oli vaarao, siis peaminister, järgnesid kuningliku pere liikmed, kirjutajad, ametnikud,
luksusesemeid. Tutanhamoni oli laps vaarao, kes armastas juua palju punast veini. Teadlased tegid kindlaks, laps vaarao hauakambrist leitud punane vein toodi 800 kilomeetri kauguselt egiptusest eesli ja paadiga. Hauakambreid ehitati keskelt väljapoole. Kusjuures hiiglaslike, ligikaudu 2300 kilogrammi kaaluvate kiviplokkide, vedamseks kasutati ainult palke ja lihaste jõudu. Kõige keskele paigutati kuninga sarkofaag. Töölised töötasid püramiidi jaoks tasuta, sest vaaraod peeti jumalaks. Püramiidid on ligikaudu 5000 aastat vanad, olles sellega ära teeninud tiitli olla üks seitsmest maailmaimest. Seitsme maailmaime hulka kuuluvad: Giza suur püramiid(Cheops), Zeusi kuju Olümpias, Halikarnassose mausoleum, Babüloni rippaiad, Rhodose koloss, Artemise tempel Efesoses ja Pharose tuletorn Aleksandrias. Tänapäeval ja möödunud ajas on/oli olnud palju võimsaid, imtelusväärseid ehitisi, 7 antiikaja maailmaimest on säilinud vaid püramiidid.
Sumerid leiutasid ratta ja kirjutusteemi. 8. Millised uskumused mõjutasid enim egiptuse kunsti? Egiptuse kunstis usuti enamasti Jumalatesse. 9. Kirjelda erinevaid vana-egiptuse haudehitisi (vähemalt 3) 1. Mastaba Ehitati, et säilitada muumiat. Nad koosnesid maa-aulest kividega voodertatud hauakambrist ja selle kohal asuvad kastitaolisest kiviehitisest. 2. Astmikpüramiid astmeline kivist koosnev püramiid 3. Püramiid - 10. Kuidas kujutati egiptuse skulptuuris tavaliselt vaaraod? Mille poolest ja miks oli lihtinimeste kujutamine erinev? Vaarao kujutati tardunud sirges poosis poosis, vasak jalg sammu jagu eestpool, russikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel ka üks käsi rinnal. Pilk vaatas kaugusesse ja näol oli "Salajane ja võimas". Liht inimest kujutati väiksemalt kui vaaraot, sest arvatati, et vaarao ei ole jumalade esindaja vaid JUMAL. 11. Mille poolest oli eriti oluline Tutanhamoni hauakambri leidmine?
mudast, parandada tamme ja ehitada teid. Säärased hiiglatööd nõudsid suuri teadmisi astronoomia, maamõõtmise ja ehituskunsti alal, aga ka eeskujulikku organiseerimist, sest tööd toimusid suurel maa-alal üheaegselt ja tuli lõpetada kindlaks tähtajaks. Egiptus oskas organiseerida säärase tööarmee. Selle armee lõid nähtavasti preestrid, egiptuse targad ja nemad koostasid ka tööde plaanid, mis seejärel vaaraode käsul ellu viidi. Sel ajal olid preestrid mõistuseks, vaaraod tahteks, rahvas kehaks ja sõnakuulmiseks. Heasüdamlik, lõbus ja hoopiski mitte sõjakas egiptuse rahvas jagunes kaheks klassiks - põlluharijateks ja käsitöölisteks. Need aga, kes töötasid suurtel ehitustel, moodustasid otsekui sõjaväe. Iga tööala, eelkõige ehitustöö, vajas veojõudu ja tööriistu: keegi pidi päevast päeva ammutama vett kanalitest või vedama kive kivimurdudest. Neid raskeid mehhaanilisi
24. Mida tead vanade egiptlaste religiooni kohta? Kuidas see mõjutas kunsti? Religioon oli polüteislik( palju jumalaid, algul looma-, hiljem inimesetaolised.) Nt. Hathor lehmapäine. Valitsejaks oli vaarao, keda peeti ka jumalaks. Kunsti mõjutas uskumus, et pärast surma võib inimese elu jätkuda. 24. Mis on palsameerimine? Milleks seda tehti? Palsameerimine on keha säilitamine pärast surma, et hing saaks sinna asuda. Palsameerimine oli usuline rituaal. 25. Miks lasksid vaaraod endale juba oma eluajal ehitada püramiide? Kuna see oli tohutu töö ning võttis palju aega ja palju tööjõudu. 25. Nimeta kolm kuulsamat püramiidi. Kus need asuvad? Cheopsi püramiid Kairo lähedal. Dzoseri püramiid Sakkaras. Horuse püramiid Edfus. 26. Milline on püramiid seestpoolt? Mis seal asub? Sees asuvad käigud, lõksud(hauarüüstajate jaoks), õhukanalid ja hauakambrid. Hauakambrites on vaaraode sarkofaagid. 27. Kuidas kaunistati hauakambreid
Vanas riigis oli üks tähtsamaid jumalaid hauka pea ja noormehe kehaga Horus . Hiljem kujunesid kõige tähtsamaks inimesetaolised jumalad . Egiptlased usukusid , et nende valitseja vaarao on samuti jumal . Usuti , et elu jätkub ka pärast surma . Sellepärast hakati laipu palsameerima . Palsameeritud keha tuli paigutada kindlasse kohta ja ümbritseda eluks vajalike esemetega . Hauakambrite seintele maaliti pildid , et luua hingele meeldiv keskkond . VAARAOD Vaaraod olid samuti nagu jumalad . Neile omastati ainuõigus teiste jumalatega suhelda . Nad võisid kuulutada oma liitlasteks erinevaid jumalaid , kes olid seotud tema dünastia päritolu või poliitilisete huvidega . Samas pidi vaarao volitama jumalatega suhtlema ka preestreid . PÜRAMIIDID Vaarao jumalikust arvestades pidi tema haudehitis olema oluliselt suurem kui ühelgi tema alamal . Vaarao mastaba ehitati kõrgem , aga kõrgustesse tõustes pidi kivikuhi
· Egiptuse ajalised piriid: 1. Vana riik (2850-2052 eKr) valitsesid vaaraod Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ja püstitati kuulsad püramiidid. 2. Keskmine riik (2052- 1570 eKr) 3. Uus riik (1570-715 eKr) Egiptuse suurima võimsuse aeg. · Kunstitraditsioonid kestsid väga pikalt ja sama stiil säilis. · Religioon oli polüteistlik (usuti paljusid jumalaid) Kunstis kujutatigi tihti jumalaid. · Palsameerimine oli usuline rituaal, mille kaitsjaks peeti musta saakali peaga jumal Anubist
KEELED JA ANTIIKMAAILM Klass........................................ 1-6.klass 1) MILLISES KEELES RÄÄGITAKSE AINULT KÄTE ABIL? Viipekeel 2) MITU TÄHTE ON EESTI TÄHESTIKUS? 27/31 3) MITU RIIGIKEELT ON EESTIS? 1 4) MIDA SA TEED, KUI KASUTAD RUMALAID SÕNU? Ropendan 5) KAS LAUSE LÕPPU PANNAKSE PUNKT VÕI KOMA? Punkt 6) KAS IGAS RIIGIS ON OMA KEEL? Ei ole 7) KUIDAS NIMETATI EGIPTUSE KUNINGAID? Vaaraod 8) MILLIST LOOMA PIDASID ANTIIKAJA EGIPTLASED PÜHAKS? Kass 9) KREEKA NÄIDENDITES TÄITSID KÕIKI ROLLE MEHED. ÕIGE VÕI VALE? Õige 10) KAS EGIPTUSE KIRJASTIIL (HIEROGLÜÜFID) KASUTAB SÕNU VÕI PILTE? Pillte 11) MILLINE SEITSMEST MAAILMAIMEST ON SÄILINUD TÄNAPÄEVANI? Püramiid
herarhialine, tipus jumalkuningas. oli maaühiskond, suuri linnu vähe, enamus oli lihtrahvas elas maal. vaarao(tema elu oli korraldatud rituaalidega) jumalast määratud seaduste andja, sõjaväe ülemjuht, kõrgeim preester, vahendaja inimese ja jumala vahel Ülemkiht moodustas vaarao suguvõsa&eri piirkonna ülikusuguv, kes olid vaarao perega abielusidemetes. Ülikutest moodustus kõrgem ametnikkond, kellele vaarao delegeeris oma võimu. Vaaraod määrasid ametisse riigi ülemvalitseja, preestrid, väepealikud, nemoste asevalitsejad, kes omakorda viisid ellu vaarao korraldusi, kogus. Makse, juhtisid elukorraldusi, kuts. Kokku sõjaväe. Olenemata sellest, et vaarao võis ametisse määrata suvalt, arvestati siiski tarditsioone. Nt mõndadel ülikuperedel oli vaat' et suuremgi mõju kui vaaraol. Kirjutajad nende ülesandeks
Hilis-Egiptuse periood- 1075-525 a eKr, pealinn oli ...........võõramaised valitsejad, säilis siiski traditsiooniline ilme. Matmis tavad: surma järgne elu oli vaid neil keda mumifitseeriti, Vana riigi ajal oli see kätte saadav vaid ülikutele ja vaaraole, mumifitseeriti nii et aju ja sisikond võeti välja, ning asendati mürriga, seejärel panevad nad keha 70-ks päevaks soodasse, siis pesevad ning mähivad nad linasesse riideribasse ja määrivad vaiguga(liim), vaaraod maeti püramiididesse, mis nad olid lasknud enda jaoks ehitada. Templid olid jumalate maapealsed kojad, (nelinurkne, müüriga eraldatud) kuulsamad templid Karnak ja Luxor Sotsiaalne hierarhia: 1)vaarao-seaduseandja, sõjaväe ülemjuhataja, kõrgeim preester 2)asevalitsejad- piirkonna valitseja 3)preestrid-riigi nõuandja, religioosne kombetalitlus 4)kõrgemad väepealikud- sõjakäikude juhtija 5)kirjutajad-kontrollida kohustusi ja nende täitmist 6)talupojad-maa harimine,
päikesejumal Ra'ks. Vaaraodel polnud eraelu. Terve nende elu koosnes kombetalitustest.Kõik vaarao teod tähendasid midagi. Kõige tavapärasemaid tegevusi nt. kätepesu peeti usukombeks. Kui vaarao juhtus saama mõne haiguse, kasvõi nohu siis oli see kogu kuningriigi jaoks väga kurjakuulutav märk. Terve riik kuulus vaaraole. Vaaraodel oli sadu ametnikke ja nendest eesotsas oli vesiir. Enamasti olid need mehed,aga on ka teada kaks vesiiri. Kõik vaaraod pidid olema abielus kuninglikust soost naistega nii abielluski Thutomis III Hatsepsutiga, kuna kuninglikku verd pidid edasi kandma naised, siis pidid vaaraod sageli abielluma oma õe, poolõe või muu lähedase sugu-lasega. Kuninganna Hatsepsut lasi rajada endale suurejoonelise templi Deir el Bahari Teebas. Hatsepsuti vaaraoks saamisel, pidi ta loobuma Jumala abikaasa tiitlist koos kõikide kohustustega. Selle tiitli andis ta enda ja Thutmosis II tütrele Neferu-Ra'le
Usk nendesse oli pärit riigieelsest ajast, kui igal kogukonnal oli oma kaitsevaim või tootemloom. Jumalaid kujutati enamasti loomadena, tähendab inimese keha ja looma peaga. Egiptlaste arvates ei olnud nende valitseja vaarao mitte jumalate esindaja, vaid ise üks jumalatest. Vaaraole omistati ainuõigus teiste jumalatega suhelda. Praktiliselt pidi siiski vaarao volitama jumalatega suhtlema ka preestreid, kelle arv kasvas ja kelle võim hakkas vaaraod ohustama. Kogu vanaegiptuse kultuuri, sealhulgas kunsti mõjutas uskumus, et inimese elu võib jätkuda pärast surma. Selleks tuli säilitada keha, kus hing saaks asuda. Laiba lagunemise vältimiseks õpiti seda palsameerima. Palsameeritud keha e. Muumia tuli paigutada kindlasse kohta ja ümbritseda eluks vajalike esemetega. Palsameerimine oli usuline rituaal, mille kaitsjaks peeti musta saakali peaga jumal Anubist. Hauakambrite seintele maaliti pildid, mis pidid looma
................. KUNDA 2011 Luksori tempel asub Egiptuse lõunaosas, Teebas. Umbes aastal 2160 e.m.a., kui egiptlased vallutasid sellised naaberalad nagu Nuubia, Etioopia ja Liibüa, sai Teeba Memphise asemel impeeriumi pealinnaks. Vallutatud rahvastele mulje avaldamiseks püstitati tohutuid templeid. Ksori tempel oli pühendatud viljakusjumal Amonile, kellest hiljem sai jumalate valitseja. Templi rajasid peamiselt kaks vaaraod, Amenhotep III (1391-53 e.m.a.) ja Ramses II (1290-24 e.m.a.) kuigi hiljem täiustasid templit ka Tutanhamon ja Aleksander Suur. Tempel ise on 260 meetrit pikk ja selle esiküljel on kuus hiiglaslikku Ramses II kuju. Paljud peavad Luksori templit Egiptuse tähtsaimaks vaatamisväärsuseks. Kahel pool sissekäiku templisse seisavad 24 meetri kõrgused püloonid (templiväravate külgmüürid) kujutavad stseene Kadeshi lahingust Süürias, kus Ramses II lõi hetiite ja beduiini nomaade
KUNDA 2011 Luksori tempel asub Egiptuse lõunaosas, Teebas. Umbes aastal 2160 e.m.a., kui egiptlased vallutasid sellised naaberalad nagu Nuubia, Etioopia ja Liibüa, sai Teeba Memphise asemel impeeriumi pealinnaks. Vallutatud rahvastele mulje avaldamiseks püstitati tohutuid templeid. Ksori tempel oli pühendatud viljakusjumal Amonile, kellest hiljem sai jumalate valitseja. Templi rajasid peamiselt kaks vaaraod, Amenhotep III (1391-53 e.m.a.) ja Ramses II (1290-24 e.m.a.) kuigi hiljem täiustasid templit ka Tutanhamon ja Aleksander Suur. Tempel ise on 260 meetrit pikk ja selle esiküljel on kuus hiiglaslikku Ramses II kuju. Paljud peavad Luksori templit Egiptuse tähtsaimaks vaatamisväärsuseks. Kahel pool sissekäiku templisse seisavad 24 meetri kõrgused püloonid (templiväravate külgmüürid) kujutavad stseene Kadeshi lahingust Süürias, kus Ramses II lõi hetiite ja beduiini nomaade
Muistse Egiptuse ajalugu Muistse Egiptuse ajalugu jaguneb 3 suureks perioodiks: Vana riik, Keskmine riik ja Uus riik. Vana riik (2650 2100.a.e. Kr.) Vana riik hõlmas 3.-8. dünastiat. Egiptuse sisemise ühtsuse, valitsejate võimu ning autoriteedi kõrgaeg, mil rajati ka suured püramiidid Gizas. Egiptust valitsesid III VI dünastia valitsejad: kuningad Dzoser, Snofru, Cheops, Hefren, Mükerinos, ja teised.. Kolmanda dünastia ajal kindlustasid vaaraod oma võimu Egiptuse üle, jagades selle provintsideks ehk noomideks, mida juhtisid kuninglikest suursugustest perekondadest valitud nomarhid. Vanale riigile sai saatuslikuks äge põud, mis algas umbes 2150 aeKr ja mille tagajärjel jäi Niiluse igaaastane üleujutus ära. Vaaraode autoriteet varises kokku ja riik jagati 2 rivaalitseva dünastia vahel Ülem- ja alam-Egiptuseks ning algas esimene vaheperiood. Pärast vana riigi lagunemist
Helena Siiroja EGIPTUS Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: Piret Valgma Müüsleri 2009 SISUKORD 1 RIIGI SÜMBOLID. LIPP JA VAPP..................................................................................................................3 2 MITTEAMETLIKUD SÜMBOLID...................................................................................................................4 2.1 PÜRAMIIDID, VAARAOD, MUUMIAD.................................................................................................................4 1.1. NIILUS, PAPÜÜRUS, KÕRBED, PALMID, KAAMEL, PUNASE MERE LÄBIPAISTEV VESI JA RIKKALIK VEEMAAILM (KALAD JA KORALLID).......................................................................................................................5 2. TOITUMISHARJUMUSED...........................................................................................................
Piktograafia Esimeseks kirjaviisiks või kirjasüsteemiks oli piltkiri ehk piktograafia: iga joonistus tähistab objekti, eset ("päike", "maja", "inimene", "käsi", "puu", "kirves" jne) ning selle objektiga seotud mõisteid ("paistab", "päeval"). Piltkirja abil sai võimalikuks mõtete edasiandmine. Üks pilt võib tähistada sõna, selle sõna sünonüümi, lauset, mitut lauset. Märkidega võib väljendada ka mõningaid abstraktseid mõisteid. Suuri edusamme piltkirja kasutamisel saavutasid egiptlased. Sealsed valitsejad - vaaraod - tahtsid olla maailma kõige rikkamad, targemad, kuulsamad, võimsamad jne. Järelikult pidi nende kirigi olema midagi erilist. Tänagi võime imetleda egiptuse piltkirja märke, mis on väga hoolikalt välja joonistatud. Sumerite kiri (Sumerid olid vanaaja rahvas. Elasid 4. aastatuhande lõpus, 3. aastatuhandel eKr Mesopotaamia lõunaosas). Ex libris Raamatuviit, raamatu sisekaanele kleebitav pisigraafiline omandusmärk. R...
asemel. Rajas Teema ja Mamphise vahele uue pealinna Aten - Atoni. Nofretete - oli vaarao Ehnatoni abikaasa.Temastloodi skulptuur Nofretete pea, see kujutas intelligentset ja võluvat naist. Tutanhamon 1922. Avastati Tutanhamoni hauakamber. Ta abiellu Ehnatoni tütrega ja sai troonile 10-aastaselt ja suri juba 20 aastaselt. Ramses 2 - oli Egiptuse vaarao 13. Sajandil. Teda peeti uue Riigi üheks silmapaistvamaks vallitsejaks. Tal on kuulus kaljutempel Abu Sibelis Nuubias 4 , 20meetrist vaaraod. Hatsepsut oli Egiptuse naisvaarao. Tema Dair al-Bahrise tempel oli kõige huvitavam kaljutempel, mis ehitati 16-15. Sajandil. Sihune jutustus Egiptlasi peeti sageli novellivormi leiutajaks. Lühijuttude seast oli kuulsaim ,, Sinuhe jutustus" Kirjeldab valitseja põlu alla sattunud üliku aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. Hieroglüügid kirjamärgid meenutavad väliselt piltkirja ja ongi tõenäoliselt sellest arenenud. Egiptuse ajaloo põhietapid:
matusetempel. Templis asusid ka varahoidlad, raamatukogud ja seal õpetati välja noori preestreid. Sammastest kasutati kõige enam proto- ehk eeldooria 16- tahulist sammast, hiljem aga lootos-, papüürus-, ja palmkapiteeliga sammast. Kuna mörti ei tuntud, asusid sambad väga tihedalt üksteise kõrval. Templeid raiuti ka kaljusse. Naisvaarao Hatsepsuti (u. 1480. e. m. a.) ja Abu Simbeli tempel (u. 1250 e. m. a.). Skulptuuris võib eristada kaht suunda: vaaraod ja jumalused (ranged, suursugused, stiliseritud) ning lihtrahvast kujutavad (elavamad ja loomulikumad). Mõnikord olid tohutult suured skulptuurid liidetud ka arhitektuuriliste ansamblitega. Näiteks sfinks (inimese pea ja lõvi kehaga olevus) Giza püramiidide juures. Vaaraode täisfiguurid olid tardunud sirges poosis, vasak jalg pool sammu ees, rusikasse tõmmatud käed tugevalt vastu külgi, vahest üks käsi rinnal. Pilk suunatudüle vaatajate peade.
Need rabavad kiviehitised olid vaaraode hauakambriteks, pühadeks paikadeks, kust surnud valitseja hing võis iga päev taevasse rännata. Püramiite on kolme kujuga. Astmikpüramiid, kallakpüramiid ja ehtne püramiid. Hauakambritel olid valeuksed, mis kaunistati palvete ja omanike nimedega. Need olid pühad paigad, kuhu inimesed tõid ohvriande surnutele. Usk. Jumalad ja jumalannad. Egiptuste vaaraod võisid kanda valget Ülem-Egiptuse krooni, punast Alam-Egiptuse krooni, ühendatud Egiptuse topeltkrooni, Osirise atefi krooni või sinist krooni. Vaaraodel olid ka valehabemed. Vaaraodel olid orjad, kes lehvitasid vaaraole ja tema naisele tuult. Egiptlased uskusid paljudesse jumalatesse ja jumalannadesse. Jumalad ja jumalannad: Ra- kullipeaga päikesejumal. Osiris- surnute, allilma ja ülestõusmise jumal. Horos- pistrikupeaga jumal, keda kehastas vaarao.
efektiivset põlluharimist. Teid polnud, nende asemel kasutati jõge. Idast ja läänest ümbritsevad viljatud kõrbealad tingisid eraldatuse ning hoidsid sissetungijates (kaitset polnud vaja), kuid samas pidurdasid ka suhtlust välismaaga. Inimene sõltus loodusest (üleujutused). Vaarao- Egiptuse valitseja, jumala asemik maal. Sfinks- suur inimesenäolise magava lõvi moodi kivikuju püramiidide (kiviplokkidest vaaraode hauakamber) kõrval.2500 Giza püramiidid Vaaraod määrasid ametnikke ja preestreid. Ametnikud olid asevalitsejad, preestrid pidasid sidet jumalatega. Enamik egiptlasi olid talupojad. Ei tohtinud ilma ametniku loata elukohta vahetada. Tal oli väike maalapp, mida hariti. Põhiliselt oder. Pärast lõikust tuli pool saagist andamiks anda. Kanalite, püramiidide ehitamine. Käsitöölised tegid neid töid, milleks talupoegadel oskusi polnud (nt kiviraidurid, kullasepad) amet pärandati isalt pojale, seda eluajal muuta ei tohtinud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
