Pikilained võivad tekkida gaasides, vedelikes ja tahketes kehades, ristlained aga niisugustes tahketes kehades, milles deformatsioon põhjustab elastsusjõu tekke, ja vedelike pinnal pindpinevusjõudude toimel. Pikilaine on ka näiteks helilaine. Ristlaine ehk ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. Ristlained ei levi vedelikes ning gaasides. Elektromagnetlained on ristlained, levivad ka vaakumis o Lainepikkus ja laine levimiskiirus (+ valemid ja joonis) Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel. o Lainefunktsioon (+ valem) Lainefunktsioon määrab kvantmehaanikas mikroosakese oleku o Laine interferents (+ seisev laine) ja difraktsioon (+ joonised)Lainete interferents on lainete liitumise nähtus, Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine
T). Coulombi seaduse järgi mõjub elektrilaenguga liikumatute kehade (või osakeste) vahel jõud, mis on võrdeline elektrilaengute absoluutväärtustega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. 11. Millega tegeleb elektrostaatika? Elektrostaatika põhiülesanne on elektrivälja kuju leidmine laengute, juhtide, dielektrikute ja muude laetud kehade etteantud paigutuse järgi. 12. Mida näitab dielektriline läbitavus? Näitab mitu korda on elektrijõud keskkonnas väiksem kui vaakumis. 13. Mis on püsimagnet? Püsimagnet on magnet, mida püsivalt, alaliselt ümbritseb magnetväli. 14. Mis on magnetipoolus ja neutraalne piirkond? Magnetpoolus on magentil olev osa kus on magneetilised omadused. Neutraalne piirkond on positiivse ja negatiisvse magnetpooluse vahel jääv osa. 15. Kuidas erinevad magnetid üksteist mõjutavad? Magnet tõmbab enda poole rauast esemeid ja võimalusel magnet orienteerub põhja/lõuna suunaliselt. Samanimelised tõukuvad, erinimelised tõmbuvad
Riski ja ohutusõpetus kasutades valemit (3). NB! Energiate arvutamisel jälgi ühikuid! 1 nm = 10-9m Footoni energia ühikuks on 1 eV 1 eV = 1,6×1019 J Tabel 1. Seosed värvuste ja valguse lainepikkuse vahel vaakumis. Keskmine Lainepikkus Energia Energia Värvus lainepikkus [1 nm] [1 J] [1 eV] [1 m] Punane 760.....630 0,000000695 2,9*10^ 19 1,79
4. Kuidas sõltub valguse levimise kiirus vaatleja liikumise kiirusest? Mingi teatud kiirusega liikuv keha liigub kõigis inertsiaalsetes taustsüsteemides ühe ja sama kiirusega. 5. Mida tähendab mõiste aegruum? Aegruum tähendab punkti liikumist ajas ja ruumis. 6. Millist nähtust nimetatakse aja dilatatsiooniks? Aja dilatatsioon on suurtel kiirustel aja aeglustumise protsessid, mis näivad paigalseisvale vaatajale aeglustunutena. 7. Milline on suurim võimalik kiirus vaakumis? Suurim võimalik kiirus vaakumis on valguse kiirus. 8. Millest on tingitud pikkuse kontraktsioon? Pikkuse kontraktsioon on marsruudi lühenemine kiiruse kasvamise alusel. 9. Kiiruste liitumise valem relativistlikus mehaanikas. Sest klassikalise valemi u' = u + v järgi tekiks kiiremad kiirused kui kõige kiirem kiirus valguse kiirus. 10. Relatiivsusteooria postulaat. Pole olemas absoluutset liikumist ega absoluutset paigalseisu. 11. Kuidas oleneb mass kiirusest?
Laine kõrgus, H - kaugus laine harja ja põhja nivoo vahel. Lainepikkus, λ - kaugus kahe järjestikuse harja/põhja (samas faasis oleva laine punkti) vahe. Lainete levimise kiirus: Lainete levimise kiirus, v Ühik: m/s Ühe perioodi, T, jooksul levib laine edasi ühe lainepikkuse, λ, võrra. Kiirus sõltub: laine tüübist (heli vs valgus), keskkonna omadustest (koostis, temp.) Ei sõltu laine omadustest (lainepikkus, sagedus) Elektromagnetkiirguse levimise kiirus vaakumis 3*108 m/s, aines alati väiksem. Helilaine: õhus temp. 30°C 344 m/s, tahkistes palju kiirem (nt alumiiniumis 5000 m/s) Energia levimine lainena: Näited: Päike soojendab maapinda, lained muudavad kallast, heli tõttu purunenud klaasid jne. Laine tekitamiseks tehakse tööd, pannes keskkonnaosakese võnkuma (töö → kineetiline energia) Mida suurem energia anda, seda suurem on osakese nihe tasakaaluasendist (amplituud) st. mida suurem on laine amplituud, seda rohkem energiat kannab.
Igasugune keskkond tahke, vedel või gaasiline on mingisugusel määral Laine levimise kiirus v,elastses keskkonnas,on võrdne sageduse V ja elastne. Kui selle mõni osake viia välja lainepikkuse korrutisega. tasakaaluasendist ja lasta vabaks, siis hakkab osake võnkuma. Tekib sumbuv võnkumine, v= V= /T sest osake on seotud teiste samasuguste Vaakumis heli ei levi,kuna seal osakestega keskkonnas. Osa võnkeenergiast keskkonnaosakesed puuduvad. muundub soojuseks, osa kandub üle (0,t)=acos t naaberosakestele. Need hakkavad samuti võnkuma. Nii tekib võnkumise levimine (x,t)=acos (t- )=acos(t- x/v) V=S/t S=V*t kahte heli. Kuulajani jõudis heli kõigepealt
olekust otse veeauruks) säilikutest välja. Kuivatamine sügavkülmas ei ole selline meetod, mille abil on võimalik täiesti märgunud arhivaale alati piisavalt kuivaks saada. Seetõttu tuleb vajadusel arhivaalid 48 tunni jooksul lisaks kuivatada õhu käes. Külmutamist ei kasutata heli- ja videokassettide, klaasplaat- fotomaterjalide, _elatiinemulsiooniga fotode, dagerrotüüpide, ambrotüüpide, ferrotüüpide, kino- ja mikrofilmide puhul. Arhivaalide kuivatamine vaakumis alla 0 °C juures - Arhivaalid kuivatatakse vaakumis (madalal rõhul 4 mm elavhõbedasammast) temperatuuril alla 0 ºC juures. Sellistes tingimustes muudetakse arhivaalides olev jäätunud vesi otse veeauruks. Meetodi kasutamisel tuleb jälgida, et ei toimuks arhivaalide liigset kuivatamist, mis võib põhjustada paberi, pärgamendi ja naha struktuuri kahjustumist. Arhivaalide kuivatamine vaakumis üle 0 °C juures - Arhivaalide kuivatamine viiakse läbi rõhul 5 mm elavhõbedasammast
grupis elemendi aatomnumbri suurenedes, mis viitab metalli ja mittemetalli aatomi sidemete nõrgemisele. Boriidid on asendustüüpi kristallivõrega keemilised ühendid. Boori aatom on liiga suur, et tungida metalli kristallivõresse, mistõttu nad vaid sendavad metalli aatomeid. Boori aatomid võivad boriidides olla üksteisest isoleeritud või olla valentselt seotud. Seepärast on boriidide struktuur keerulisem (heksagonaalne, rombiline, tetragonaalne ). Boriide saadakse elementide sünteesil vaakumis või taandavas keskkonnas sulatamise teel ning kõrgetemperatuurilise iseleviva või plasmakeemilise protsessi vahendusel. Silitsiidid on metallide keemilised ühendid. Nad on füüsikalis-keemiliste omaduste poolest lähedased boriididele. Neil on hea soojus- ja elektrijuhtivus, happe- ja leelisekindlus. Mõned neist (MoSi2) ei oksüdeeru õhus isegi kuumutamisel kuni 1700 °C´ni Oksiidikeraamika jaguneb: Al2O3-keraamika
Tihedus kilogramm kuupmeetri kohta kg/m3 L-3M Eriraskus njuuton kuupmetri kohta N/m3 L-2MT-2 Täiendavad ühikud Tasanurk radiaan rad Ruuminurk steradiaan sr PÕHIÜHIKUTE DEFINITSIOONID Meeter võrdub krüptooni isotoobi 3686 Kr aatomi nivoode 2p10 ja 5d5 vahelisel üleminekul vaakumis kiiratava valguse 1 650 763,73 lainepikkusega. Kilogramm on massi mõõtühik, mis võrdub kilogrammi rahvusvahelise protrotüübi massiga. See on 1 dm3 vee mass + 4°C juures. Sekund on võrdne tseesiumi 133Cs aatomi põhioleku ülipeenstruktuuri kahe nivoo vahelisele üleminekule vastava kiirguse 9 192 631 770 perioodiga. Amper on muutumatu voolu tugevus, mis läbides kaht teineteisest 1 m kaugusel tühjuses asetsevat kaduvväikese ringikujulise ristlõikega lõpmata pikka paralleelset
eralduvad metallis lahustunud gaasid, mitmekordselt väheneb mittemetalsete, sulametallis hõljuvate osakeste kogus. Kasutatakse samuti kopast väljavalatava metallijoa vakumeerimist. Vakumeerimine on odav meetod hapnikonverter- ja martäänmeetodiga toodetud terase kvaliteedi tõstmiseks. Ümbersulatamine on sulatuse eriliik, kus tavaliste meetoditega toodetud metall sulatatakse mittesoovitatavate lisandite vähendamise eesmärgil ümber. Ümbersulatamisel vaakumis toimub metalli puhastumine gaasidest ja mittemetalsetest osakestest. 2.4Valuplokkide tootmine Terase tootmismeetodist olenemata valatakse valmis teras valuplokkideks, mis kuuluvad edasiseks töötlemiseks pooltoodeteks peamiselt valtsimise ja sepistamise teel. Valuplokkide saamisel läheb teras vedelast tahkesse olekusse ehk toimub tardumine. Nii nagu sulatamisel püütakse saada kvaliteetset
(s.o. mitmevärviline) Valguse dispersioon – nim. Aine murdumisnäitaja olenevust elektromagnetlaine sagedusest (lainepikkusest). Aine murdumisnäitajat võib def. Kahel viisil: Üks neist on geom. Määratlus, mille järgi aine murdumisnäitaja on valguse langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe, kui valgus langeb ainele vaakumist. Teine määrab murdumisnäitaja levimiskiiruste järgi samades sinα c keskkondades. n= = c-valguse levimise kiirus vaakumis, v-valguse sinβ v levimise kiirus aines. Murdumise füs. Põhjus on kiiruse muutus üleminekul ühest keskkonnast teise. Maxwelli järgi n=εμ VEDELIKE MEHAANIKA Hüdromehaanika alused - Rõhk ( p ) on skalaarne suurus, mis näitab pinna ühikule mõjuva pinnaga risti oleva jõu suurust. p=F/S Rõhu ühikuks on paskal( Pa ). 2 1Pa = 1 N/ m 1atm = 1, 01 105 Pa Vedelikud( gaasid ) annavad rõhku edasi igas suunas ühte viisi (Pascali seadus).
mikrolaineahjud kõik need ja paljud teised seadmed kiirgavad raadiolaineid. Kuid inimeste loodud seadmed pole ainsad raadiokiirguse allikad näiteks äikeselöök tekitab küll madalsagedusliku, kuid üsna võimsa impulsi, samuti tekitavad raadiolaineid ka kõik tähed ning isegi Jupiter kiirgab raadiosagedusi, umbes 20MHz peal. Taevakehade kiirgust uurib eraldi haru raadioastronoomia. Ning kuna raadiolained levivad valguse kiirusel ning sumbuvad vaakumis võrdlemisi vähe, on esimeste piisavalt võimsate raadioülekannete lained juba kaugel kosmoses, kümnete valgusaastate kaugusel ning jätkavad oma teekonda kuni neid pole enam võimalik kosmilisest mikrolaine taustkiirgusest enam eristada. Inimkonna poolt kosmosesse laiali saadetud raadiosignaalid rändavad veel kaua pärast seda, kui inimesi enam pole, jäädes viimseks mälestuseks selleks, et me üldse kunagi olemas olime. Raadio ajalugu
Gustav Adolfi Gümnaasium Linnutee Referaat Karl Kahm 10a klass Juhendaja: Jana Paju Tallinn 2010 Sisukord · Sisukord lk 2 · Sissejuhatus lk 3 · Astronoomia lk 3 · Linnuteed uurinud astronoomid lk 3 · Galaktika definitsioon lk 4 · Linnutee tekkimine lk 4 · Linnutee tähesüsteem lk 4 · Linnutee galaktika tuum lk 5 · Päike lk 5 · Tähed lk 6 · Supernoova lk 6 · Tumeaine lk 7 · Gravitatsioon lk 7 · Linnutee otsene mõju maale lk 8 · Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Linnutee on Galaktika (kr. k. ,,piimatee" või ,,ring") ehk miljardite tähtede kokkusulanud valgus. Linnutee on spiraalikujuline. Linnutee on samuti ka koduks meie päikesesüsteemile ehk meie kodugalaktika. Meie planeet asub galaktika tas...
samakõrgusjooned · temaatilised kaardid e. teemakaardid pühendatud teatud teemale (mullakaart) · profiilid näitavad vertikaalse tasapinna ja maapinna ristumist · 3D objektimudelid 3 8. Valgus ja valguslained. Valguse refraktsioon, valguse dispersioon. Valgus elektromagnetiline lainetus, mis levib vaakumis kiirusega ligikaudu 300 000m/s. Valguse kiirus sõltub ainest, milles ta levib. Nähtava valguse lainepikkus on 40-700nm. Valguse refraktsioon valguse kiire murdumine kui see läheb mingisse teisse keskkonda. Valguse dispersioon valguse lahutamine spektriks kasutades optilisi prismasid. 9. Fotoobjektiivid, nende ehitus ja klassifitseerimine Objektiiv annab esemest ümberpööratud kujutise. Peamised elemendid: raam, läätsed ja diafragma
selle vaatleja liikumise tõttu. Lihtsamalt öeldes on parallaks objekti näiv nihe tausta suhtes vaatleja asendi muutumise tõttu. Aastaparallaks on väljaspool Päikesesüsteemi asuva taevakeha (tavaliselt tähe) parallaks, mille baas on Maa orbiidi pikem pooltelg.Aastaparallaksi mõõtmine võimaldab määrata lähemate tähtede kaugust Maast. · Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut. · Astronoomiline ühik on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. · Parsek on pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 nurgasekundi ehk sellise ringjoone, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundilise kaare, raadius. Tähis pc. 1 pc = 3,08572 · 1016 m = 3,26168
Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau PUIDU TULEKAITSE Referaat Juhendaja: Andres Kapp Väimela 2012 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. IMMUTAMISMEETODITE LIIGITUS 4 2.1. Puidu ettevalmistamine immutamiseks 4 2.2. Immutamine vannides puidu eelneva kuumutamisega 5 2.3. Kapillaarimmutus 5 2.4. Difusioonimmutus 6 2.5. Surveimmutus vannis 6 3. TULEKAITSEVAHENDID JA NÄITED 7 3.1. Holz Prof 7 3.2. MP FR 8 4. KASUTATUD KIRJANDUS 9 1. SISSEJUHATUS Üheks puidu, kui konstruktsioonmater...
muutu (A+a-A+a), nimetatakse hajumiseks. Kui hajumisel ka osakeste siseenergia ei muutu, nimetatakse hajumist elastseks, kui muutub kasvõi ühe osakese siseenergia, on hajumine mitteelastne. Põhimõtteliselt on võimalik, et tuumareaktsioonis tekib rohkem kui kaks osakest: A+a-B+b+c+... iga tuumareaktsiooni iseloomustab soojusefekt ehk reaktsiooni energia Q=(Mi-Mr)c2, kus Mi on reaktsiooni astuvate ja Mr reaktsioonist väljuvate osakeste seisumasside summa ja c valguse kiirus vaakumis. Kui Q>0 (energia vabaneb), siis nimetatakse tuumareaktsiooni eksotermiliseks, kui Q<0 (energia neeldub), siis nimetatakse tuumareaktsiooni endotermiliseks. Tuumareaktsiooni tõenäosuseks määrab reaktsiooni efektiivne ristlõige. Eristatakse otsest ja kaudset, see oleneb vahe- ehk kompaundtuuma kaudu toimuvat tuumareaktsiooniks. Otsese tuumareaktsiooni kestus on umbes 10 -21 reaktsiooni saaduste liikumissund ühtib eelistatult reaktsiooni põhjustava osakese liikumissuunaga.
kogumikuga kristallvõre igas teises kohas. 6.Ekvivalentne aatomite arv HTP? 6 7.Kas on võimalik materjalides ideaalne korrapära ja millistel tingimustel? On, ainult siis kui T=0K 8.Kuidas difusiooni kiirus sõltub temperatuurist? Temp tõstmine viib difusiooniprotsessi kiirenemisele. 9.Neli võimalikku tsoonistruktuuri materjalides? Kaks tsoonistruktuuri metallidele, üks isolaatoritele ja teine pooljuhtidele. 10.Millega on määratud valguse kiirus vaakumis? On määratud vaakumi elektrilise ja magnetilise läbitavusega vastavalt võrrandile:C=1/sqrt(eps*mikr) kus mikr- magnetiline läbitavus ja eps- elektriline läbitavus. 11.Kui suur on süsteemi vabadusastmete arv ühefaasilises alas? 12.Analüüsi puhta aine faasidiagrammi? 11 1.Metallide üldiseloomustus? Metallidele on omane kristallstruktuur, aatomid on paigutunud korrapäraselt, suur arv vabu elektrone.Tänu sellele on metallid head elektri ja soojusjuhid. Paljud metallid
Elektrikaare kustutamine magnetpuhumisega Elektrikaare kustutamine kasutada ära elektroodilähedast pingelangu. Elektrikaare kustutamine kaarekustutusvõres Elektrikaare kustutamine pikipiludes Elektrikaare kustutamine kõrge rõhuga Suruõhul on suur tihedus ja hea soojusjuhtivus. Suure kiirusega liikuv õhujuga eemaldab kaarevahemikust kuumad ioniseeritud osakesed, jahutab kaart ja purustab teda mehaaniliselt. Elektrikaare kustutamine õlis Elektrikaare kustutamine vaakumis Elektrikaare kustutamine pikipiludes Elektrikaare kustutamine õlis Elektrikaare kustutamine vaakumis Kaitseaparaadid Kaitseaparaadid otstarve Kaitseaparaatide otstarve on kaitsta elektriseadmeid ja tarviteid rikke- või avariitalitluse tagajärjel tekkivate kahjustuste eest. Kaitseaparaatide ülesanne on lülitada rikke- või avariitalitlusse sattunud elektriseade või selle osa võimalikult kiiresti elektriahelast välja. Rikketalitlused:
Pikilained võivad tekkida gaasides, vedelikes ja tahketes kehades, ristlained aga niisugustes tahketes kehades, milles deformatsioon põhjustab elastsusjõu tekke, ja vedelike pinnal pindpinevusjõudude toimel. Pikilaine on ka näiteks helilaine. Ristlaine ehk ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad lainete levimise suunaga risti.Ristlained ei levi vedelikes ega gaasides. Elektromagnetlained on ristlained, mis levivad ka vaakumis. Ka valgus on elektromagnetlainetus ja koosneb ristlainetest. Seda tõestavad sellised nähtused nagu valguse polarisatsioon ja polarisatsioonifilter. 5. 14) 1. Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ning suuruselt võrdne jõuga, mis keha antud hetkel deformeerib. Esimeses lähenduses kirjeldab elastsusjõudu Hooke'i seadus: kus k on deformeeritud keha jäikus ja x on keha lineaarmõõtme muut (võrreldes tasakaaluasendiga)
Maailmatajus esinevad üldiselt järgmised peamised füüsikateooriad: klassikaline mehaanika, relatiivsusteooria, kvantmehaanika, ajas rändamise teooria, ajas rändamise teooria edasiarendused ja ajas rändamise tehniline lahendus. Elektromagnetism käsitleb peamiselt elektrilisi ja magnetilisi füüsikalisi nähtusi. Klassikalist mehaanikat käsitletakse paraku siin aga väga vähe. See kirjeldab kehade liikumisi, kui kehade kiirused on väikesed ( võrreldes valguse kiirusega vaakumis ) ja massid suured ( võrreldes osakeste massidega ). Relatiivsusteooria jaguneb omakorda kaheks haruks: erirelatiivsusteooriaks ja üldrelatiivsusteooriaks. Erirelatiivsusteooria käsitleb sellist füüsika osa, mille korral on kehade liikumiskiirused väga suured. See tähendab seda, et kehade liikumiskiirused lähenevad valguse kiirusele vaakumis. Üldrelatiivsusteooria käsitleb aga masse, mis kõverdavad aegruumi. Gravitatsiooni käsitletakse kui kõvera aegruumina. Kvantmehaanika
RELATIIVSUSTEOORIAD ERIRELATIIVSUSTOORIA ÜLDRELATIIVSUSTEOORIA peamiselt LIIKUMISE KOHTA LIIKUMINE+GRAVITATSIOON (kiirus)v<>C(valguskiirus) Ruumikõverus: suure massiga taevakeha juures potents.auk valguskiirusel liikudes muutub aeg aeglasemaks- kaksikute paradoks kehade mõõtmed tõmbuvad kokku taustsüsteemi jaoks Ei kehti meie matemaatika- nurkade liitmine teistsugune nii saab valgus meieni tulla päikese tagantki-valg.-> mass= E=mC2 energia suurenedes mass kasv ruumikõv. Taustsüsteem- ei liigu/liigub sirjooneliselt Aja dilatatsioon- Liikuvates süsteemides toimuvate protsesside aeglustumine paigalseisva vaatleja jaoks (kaksikute paradoks) Pikkuse kontraktsioon-valguskiirusele läheneval kiirusel liikuv keha tõmbub liikumissuunas kokku.(...
parabool. Kui hõõgniit paigutada peegeldi fookusesse, on peegeldunud valguskiired üksteisega rööpsed. Sõidutee ühtlaseks valgustamiseks hajutab valgust mustri line esiklaas, mida nimetatakse hajutiks. Kandilise laterna peegeldi erineb ümarast selle poolest, et tema ülemine ja alumine osa on asendatud lamedama pinnaga. Rõhttasapinnas on ka kandilise valgusavaga peegeldi lõikejoon parabool. Peegeldi stantsitakse valja poleeritud lehtterasest, lakitakse ja kaetakse siis vaakumis alumiiniumiga, mis peegeldab valgust 84 . . . 88 %. Peegelpind on pehme ja kardab kriimustusi. Peegeldi tagaosas asub pesa 5, millesse paigutatakse lamp. Selle mark võib olla märgitud peegeldi tagaküljele. Mitmesuguste laternamarkide erinev kvaliteet on suurel määral tingitud peegeldi valmistamise täpsusest ja lambi hõõgniidi asendist peegeldi suhtes. Peegeldile võib kinnituda sirm, mis varjab lampi ja väldib niiviisi peegeldumata valguse levimist juhuslikus suunas
1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomia kasutatavad mõõtühikud Astronoomiline ühik - Maa keskmine kaugus Päikesest. 1,495 978 7*1011 m. Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga. Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY 1LY=9,4605*1015 m=63239 AU ; vc=2,997 924 58*108 m/s Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et
inertne mass ja raske mass on nii hästi võrdelised, kui nad kirjeldavad looduse kaht põhimõtteliselt erinevat omadust?). Selgust võiks tuua gravitoni ja hiioni katseline avastamine ning nende omaduste uurimine. Meeter (1 m) on pikkuse põhiühik, mille korral etalonkehaks on algselt valitud Maa. 1 m on 1/40 000 000 Maa ümbermõõdust (täpsemalt Pariisi meridiaani pikkusest). Kaasaegse definitsiooni kohaselt on üks meeter pikkus, mille valgus läbib vaakumis 1/299 792 458 sekundi jooksul. Mehaanilise energia jäävuse seadus väidab, et keha kineetilise ja potentsiaalse energia summa on jääv. Mehaaniliseks tööks A nimetatakse jõu F ja tema mõjumise sihis sooritatud nihke s (keha poolt läbitud teepikkuse) korrutist. Üldjuhul A = F s cos a, kus a on nurk jõu mõjumise suuna ja nihke suuna vahel. Töö ja energia ühikuks SI-süsteemis on daul (1 J). 1 J = 1 N . 1 m
kirjeldavad looduse kaht põhimõtteliselt erinevat omadust?). Selgust võiks tuua gravitoni ja hiioni katseline avastamine ning nende omaduste uurimine. Meeter (1 m) on pikkuse põhiühik, mille korral etalonkehaks on algselt valitud Maa. 1 m on 1/40 000 000 Maa ümbermõõdust (täpsemalt – Pariisi meridiaani pikkusest). Kaasaegse definitsiooni kohaselt on üks meeter pikkus, mille valgus läbib vaakumis 1/299 792 458 sekundi jooksul. Mehaanilise energia jäävuse seadus väidab, et keha kineetilise ja potentsiaalse energia summa on jääv. Mehaaniliseks tööks A nimetatakse jõu F ja tema mõjumise sihis sooritatud nihke s (keha poolt läbitud teepikkuse) korrutist. Üldjuhul A = F s cos a, kus a on nurk jõu mõjumise suuna ja nihke suuna vahel. Töö ja energia ühikuks SI-süsteemis on dþaul (1 J). 1 J = 1 N . 1 m
perpendikulaarne (e normaalisuunaline) elektrivälja komponent korda pindala. Summaarne elektrivälja voog läbi kinnise pinna S võrdub kus on ruumnurga element ja n on ühikvektor, mis on suunatud piki pinnanormaali. Elektrivälja tugevuse vaakumis seob laenguga Gaussi valem ´ q E´ ds= Kinnisest pinnast väljuv S 0 elektrivälja voog on võrdeline selle pinna poolt piiratud laenguga. Gaussi seadus on üldine seadus, mis kehtib mis tahes kinnise pinna korral. See on tähtis vahend, kuna see võimaldab hinnata pinna poolt piiratud laengu hulka
Suure Paugu mudel on astronoomias kinnitust leidnud reliktkiirguse ja Hubble'i seaduse põhjal. 2. MEGAMAAILMA MÕÕTÜHIKUD Astronoomiline ühik 7 Astronoomiline ühik on keskmine kaugus Maast (kasutatakse peamiselt Päikesesüsteemi lähiümbruse kirjeldamiseks). 1AU = 149 597 870 700 m = 1,50 · 1011 m ≈ 150 mln. km Valgusaasta Valgusaasta on teepikkus, mille valgus läbib vaakumis ühe aastaga. Valguse kiirus vaakumis on 299 792 458 m/s ≈ 300 000 km/s Ühes aastas on 365,25 päeva = 8 766 tundi = 525 960 minutit = 31 557 600 sekundit ≈ 3,16·107s. Ühtlase kiirusega v liikuva keha poolt ajavahemiku t läbitav teepikkus avaldub: s=vt Seega läbib valgus aastaga teepikkuse 1 valgusaasta – 1 ly (inglise keelest light year) 1 ly ≈ 9,50·1015m ≈ 10Pm NB
FÜÜSIKA II. MÕISTEID JA SEADUSI I. Elektrostaatika Elektromagnetiline vastasmõju on seotud elektrilaenguga, mida on kahte liiki (+ ja -), mille algebraline summa elektriliselt isoleeritud süsteemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu ( e = 1.6 10 -19 C ) täisarvkordne; elektrilaeng on alati seotud laengukandjaga ja on relativistlikult invariantne suurus. Liikumatute punktlaengute q1 ja r r q1 q 2 r q 2 vastastikune mõju on määratud Coulombi seadusega: F = k , kus r2 r 1 1 r k SI = , elektriline konstant 0 = , r - ühe laengu kohavektor teise suhtes, 4 0 4 9 10 9 ...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Füüsika referaat Insert name here 9.a Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................3 Magnetväli..................................................................................................................4 Voolu magnetväli........................................................................................................6 Magnetinduktsioon.....................................................................................................7 Magnetvälja jõujooned..........................................
murdumine - Valguse murdumiseks nimetatakse laine levimissuuna muutust kahe keskkonna lahutuspiiril. murdumisnurk - pinnaristsirge ja murdunud kiire vaheline nurk. murdumisseadus langemisnurga ja murdumis nurga siinuste suhe on antud keskkonna jaoks jääv suurus. suhteline murdumisnäitaja võrdne langemis ja murdumisnurga siinuste suhtega. absoluutne murdumisnäitaja antud keskkonna murdumisnäitaja vaakumis suhtes. dispersioon aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus lainepikkusest spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Kvantoptika footon elektromagnetlaine elementaarosake. fotoefekt elektronide väljalöömine ainest valguse toimel. väljumistöö vähim energiahulk, mis on vajalik elektroni ainest väljaviimiseks. fotoefekti punapiir piirsagedus, mille energiast piisab elektroni ainest väljaviimiseks. Aine struktuur aatomfüüsika
kogu Päikest ära varjata (rõngakujuline päikesevarjutus). Täielik päikesevarjutus ei kesta üle seitsme minuti. Täielikule päikesevarjutusele eelnev ja järgnev osalise varjutuse faas kestab märksa kauem. · Kuuvarjutus - on selline varjutus, kui Kuu satub Päikese tekitatud varju. Kuuvarjutus toimub siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Maa vari langeb Kuule. · Valgusaasta - on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut. Valgusaasta ligikaudseks väärtuseks võetakse sageli 0,3 parsekit, mis ligikaudu võrdub 9,2 × 1012 kilomeetriga. · Galaktikad - on gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest. Galaktikaid võib leida igas suuruses,
ühtlaselt nurkkiirusega ( ) mööda ringjoont liikuva punkti (m) projektsioon (p). = sinβ v c-valguse levimise kiirus vaakumis, v-valguse levimise kiirus aines. ωt+ φ0 Murdumise füs. Põhjus on kiiruse muutus üleminekul ühest keskkonnast teise. Maxwelli järgi x= A0 sin ¿ ) Võnkumiseks nim protsesse, milledel on iseloomulik teatud
2 ma 2 02 Liikumine kiirusega, mis ületab valguse kiiruse Isoprotsessi töö: V2 ka 2 vaakumis, on võimatu. A12 m
6.Ekvivalentne aatomite arv HTP?6.HTP on ekvivalentne 6 aatomilisele rakule. 7.Kas on võimalik materjalides ideaalne korraparaja millistel tingimustel? On, ainult siis kui T=0 K 8.Kuidas difusiooni kiirus sõltub temperatuurist? Temp. tõstmine viib difusiooniprotsessi kiirenemisele, 9.Neli võimalikku tsoonistruktuuri materjalides?Kaks tsoonistruktuuri metallidele, uks isolaatoritele ja teine pooljuhtidele. 10.Millega on määratud valguse kiirus vaakumis? On määratud vaakumi elektrilise ja magnetilise läbitavusega vastavalt võrrandile:C= kus i- magnetiline läbivus ja - elektriline läbitavus. 11.Kui suur on süsteemi vabadusastmete arv ühefaasilises alas? v= 3-f(faaside arv); maksimaalselt saab tasakaalus olla 3 faasi!; n=2; 2-faasiline on v=1, 3-faasiline v=0, 1-faailine v=2 12.Analüüsi puhta aine faasidiagrammi. Seda iseloomustab Clausiuse-Clapeyroni võrrand: lnp2/p1=DeltaH/R*(1/T1-1/T2) 11.pilet 1.Metallide üldiseloomustus
juhis. Näiteks kui elektrivälja asetatud metallkeha kaheks osaks jaotada, siis on mõlemal osal elektrilaeng. Need laengud on suuruselt võrdsed ja märgilt vastupidised. 62. Dielektrikus ei saa laengukandjad vabalt liikuda. Nad võivad vaid pisut nihkuda asendist, milles nad olid elektrivälja puudumisel. Suhteliseks dielektriliseks läbitavuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab, mitu korda on elektrivälja tugevus homogeenses materjalis väiksem väljatugevusest vaakumis. Dielektriline läbitavus iseloomustab aine polariseerumisvõimet. =Eo/E; E-elektrivälja tugevus dielektrikus Eo-elektrivälja tugevus vaakumis 63. Kondensaatori mahtuvus ja sõltuvus kondensaatori mõõtmetest C= oS/d [C]=[q]/[U]=[1C]/[1V]=[F] o-elektriline konstant -dielektriku dielektriline läbitavus S-plaadi pidnala ; d-plaatidevaheline kaugus Mahtuvus sõltub plaatide mõõtmetest ja omavahelisest kaugusest. Suurem plaadipaar seob enam laenguid.
Mida näitab elektrivälja tugevus ja kuidas leida mitme laengu poolt põhjustatud summaarse elektrivälja tugevus. (Põhjendada) Jõud, millega üks punktlaeng mõjub teisele on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahekauguse ruuduga. (Jõu siht ühtib laenguid läbiva sirge sihiga) 1 q q ⃗ r ⃗ F12=¿ ∙ 1 2 ∙ 12 4 πε ε 0 r 12 r 12 ε0 = 8,85 * 10-12 F/m ε – näitab, mitu korda om elektriväli aines nõrgem kui vaakumis 1 m2 =k =8.99 ∙10 9 N 2 4 πε ε 0 C q1 ja q2 on teineteist mõjutavad laengud r on nendevaheline kaugus F on jõud, millega laengud teineteist mõjutavad q 1∙ q 2 Lühemalt: F=k , kus k on võrdetegur, q1 ja q2 vastastikuses r∙r mõjustuses olevqate laengute suurused ning r laengute vahekaugus. Elektrivälja tugevus: F ⃗ q r⃗ E= E =k ∙ 2 ∙ q0 r r
täpsemaks. Arhiivimeeter tagas täpsuse (suhtelise vea) 10 –4 , 1889. a. kasutusele võetud uus meetri etalon tagas täpsuse 10-7. Aastal 1960 kehtestati uus meetri etalon, mille aluseks oli krüptoon-86 kiirgusspektri ühe joone lainepikkus. See tagas täpsuse 10-9. Mõõtmistäpsus 10 -9 on täpsus, mis vastaks tuhandekilomeetrise vahemaa mõõtmisele 1 mm täpsusega. 1983. a kehtestati veel uuem meetrietalon, mis on seotud valguse kiirusega vaakumis. See tagab mõõtmistäpsuse 10-12. Nimetus Väärtus Vaatlushorisont 1024 km Galaktika läbimõõt 1018 km Kaugus lähima täheni 4 . 1013 km Päikese raadius 7 . 105 km Maa raadius 6,4 . 103 km Suurimad puud üle 100 m Sinivaal ca 30 m Molekuli diameeter 10-10 m .... 10-8 m Vesiniku aatomi läbimõõt 3 . 10-11 m Aatomituuma läbimõõt 10-15 m
µ K= 0 , 2 kus suurust µ0 = 4 10 N /A (ehk H/m) nimetatakse magnetkonstandiks. Võrde- . -7 2 teguri K ja magnetkonstandi arvväärtused tulenevad elektrilise põhiühiku 1 A defi- nitsioonist: Üks amper (1 A) on võrdne selle voolu tugevusega, mis kulgeb kahes lõpmata pikas ja omavahel paralleelses, teineteisest 1m kaugusel vaakumis paiknevas kaduvväikese läbimõõduga sirgjuhtmes, kui juhtmete vahel mõjub nende pikkuse iga meetri kohta jõud 2 . 10 7 N. 5.10. Elektromagnetiline induktsioon Elektromagnetism käsitleb elektri- ja magnetnähtuste omavahelisi seoseid. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. Seda elektrivälja nimetatakse pööriselektriväljaks, kuna tema jõujooned on alguse ja lõputa kinnised jooned ehk pöörised. Kui magnetväljas
See omakorda põhjustab oma naabruses muutuva elektrivälja (magnetvälja) tekkimise jne. Ruumis tekib 53 teineteisega seotud ja üha suuremat ruumiosa haarav teineteisega seotud elektri- ja magnetvälja süsteem, mida nim. elektromagnetlaineks. Kuna elektriväli ega ka magnetväli ei vaja levimiseks keskkonda, saab ka elektromagnetlaine levida täielikus tühjuses ehk vaakumis. Vaakumis on elektromagnetlainete levimise kiirus kõige suurem umbes 3* 108 m/s ehk 300 000 km/s. Elektomagnetlainel on kõik lainelised omadused: peegeldumine, murdumine, difraktsioon, interferents, polarisatsioon. Sõltuvalt lainega edasikandvast energiahulgast (laine sagedusest/lainepikkusest) liigitatakse elektromagnetlained alaliikudeks: 4 madalsageduslained (sagedus alla 10 Hz)
Bowden eristab kolme tüüpi vastasmõju puhaste metallpindade vahel: 1. Kõvem materjal kriimustab pehmema materjali pinda ( teras/tina). Kontaktpind suureneb libisemise käigus. 2. pehmem metall määritakse kõvema materjali peale(tsink/teras). 3. Võrdse kõvadusega materjalid kulutavad teineteist (vask/vask) 35 Hiljem Bowden ja Tabor laiendasid katastroofilise kulumise põhjusi kuival hõõrdumisel vaakumis: 1. kui sööve on nõrgem kui kontakteeruvad metallid, siis nihe toimub mööda kontaktpinda ja kulumine on väike (tina/teras) 2. kui sööve on nõrgem kui õhemetalli tugevus kuid suurem kui teise, siis nihe toimub mööda nõrgemat metalli ja kulumisjäägid "määritakse" kõvema metalli pinnale(seatina/teras), 3. kui sööve on tugevam kui nõrgem metall ja vahel ka tugevam teisest, siis toimub intensiivne pehmema metalli kandumine kõvema pinnale ja osaliselt ka
tuletage maksimumi ja miinimumi tingimus. 78. Mis on lainete difraktsioon ja millise printsiibiga seda seletatakse? Tehke seletav joonis. Tõkkele langevad lained levivad geomeetrilise varju piirkonda. Seletuse aluseks on Huygens-Fresneli printsiip. Igat ruumipunkti võib vaadelda uue keralaine allikana. 79. Millised on Einsteini erirelatiivsusteooria kaks postulaati? 1) Relatiivsusprintsiip. Kõik loodusseadused on invariantsed üleminekul ühest inertsiaalsest taustsüsteemist teise. 2) Vaakumis on valguse kiirus ühesugune kõikides taustsüsteemides. 80. Lähtudes sündmuse definitsioonist ja Galilei teisendustest, tuletage erirelatiivsusteooria koordinaatide teisendusvalemid.? 81. Lähtudes koordinaatide teisendusest, tuletada erirelatiivsusteooria aegade teisendusvalemid. 82. Mida uurib molekulaarfüüsika? Mida uurib termodünaamika? Molekulaarfüüsika uurib aine ehitust lähtudes molekulaarkineetilisest vaatepunktist. Kõik ained koosnevad aatomitest ja molekulidest
Lähim spiraalne galaktika Andromeeda udukogu, mis asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel. Universum kasvab pidevalt, selle osad eemalduvad kogu aeg üksteisest. Me saame universumi kohta teavet, kui uurime võimsate teleskoopide abil kosmosest Maale jõudvat kiirgust, näiteks valgust, raadiolaineid ja röntgenkiiri. Tähe valgus läbib aasa jooksul 9,5 miljardit kilomeetrit. Seda vahemaad nimetatakse valgusaastaks. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. Teleskoobis paistva kauge tähe valgusel on meieni jõudmiseks kulunud võib-olla tuhandeid aastaid. Universumis on miljardeid galaktikaid. Enamik teadlasi usub, et galaktikad tekkisid miljardeid aastaid tagasi gaasipilves, mis moodustus võimsa plahvatuse tagajärjel seda n imetatakse Suure Paugu teooriaks. Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umber 13,7 miljardit aastat tagasi: universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma
Küsimustik ehitusakustika arvestuse andmiseks Teema: heli ja selle omadused 1. Kuidas heli edasi kandub: a) õhus; b) tahkes aines? Heli on õhus v muus keskkonnas esinev rõhu võngetena muutumine, mis kulgeb lainelise liikumisena ning mida inimesel on võimalik kuulda. Õhu osakeste (tahke aine puhul aine osakeste) liikumine lainetena. Heli levimiseks peab olema mingi keskkond, vaakumis ei levi. 2. Mis on heli sagedus? Lainepikkus? Heli kiirus õhus? Heli sagedus on heli võngete arv sekundis. Ühik on herts (Hz). f = n / T. Lainepikkus on teekond, mille läbib helilaine ühe kordumisperioodi (võnke) jooksul. Ühik meeter (m). = c / f. Toatemperatuuril c=344 m/s, madalsageduslik 100 Hz heli läbib sekundis 3,4m. Heli kiirus sõltub keskonna tingimustest (temperatuur, rõhk). Mida tihedam aine, seda kiiremini heli levib. Õhus c=344 m/s. 3
Kolonnist väljuvad (bensiini) aurud kondenseeritakse ning osaliselt suunatakse kolonni .Bensiini saagis nafta lihtdestillatsioonil oleneb nafta koostisest . Mootorikütus on seda kõrgema kvaliteediga, mida kõrgem on oktaanarv. Peale selle peab kütus olema keemiliselt stabiilne, mittekorrodeeriv .Lennukibensiin ;diisel. 4.Määrdeõlide tootmine Toornafta destillatsioonil saadud määrdeõlide fraktsioonid suunatakse ümberdestilleerimisele vaakumis, et eraldada kergemaid jääke. Edasi on vaja määrdeõli puhastada vahast, kuna viimased on parafiinid C20.....C30, mis talvel põhjustavad määrdeoli hangumist. Vahad kõrvaldatakse sobiva lahustiga.Edasi on vaja kõrvaldada värvus, mida põhjustavad olefiinid ja asfaldi jäägid. Tänapäeval kasutatakse selleks adsorptsiooni savidel või katalüütlist hüdrogeenimist. Bensiini saagise suurendamiseks ja kvaliteedi parandamiseks ning sobiva koostisega keemiatööstuse tooraine saamiseks
Maxwelli järeldus leidis katselise kinnituse, kui selgus, et muutuva elektrivälja levik toimub tõepoolest magnetvälja vahendusel. Vahelduvvoolu läbiminekul esineb kondensaatori mittejuhtivas vahemikus magnetväli, mille jõujooned parempoolsete (päripäeva kulgevate) pööristena ümbritsevad elektrivälja muutumise suunda. 2. Elektromagneetiline kiirgus Elektromagnetiline kiirgus on nähtus, mis seisneb elektromagnetvälja levimises vaakumis või aines. Elektromagnetväli levib lainena, milles elektrivälja ja magnetvälja komponendid ostsilleeruvad teineteise suhtes vastas faasis ja risti laine liikumise suunaga. Seega on elektromagnetlaine ristlaine. Elektromagnetiline kiirgus jagatakse lähtuvalt vastava laine sagedusele järgmisteks liikideks (loetelu kasvava sageduse järjekorras): raadiolained, mikrolained, infrapunane kiirgus, valgus, ultraviolettkiirgus, röntgenkiirgus ja gammakiirgus.
1. astronoomiline ühik Maa keskmine kaugus Päikesest. 1aü = 150 miljonit kilomeetrit parsek - see on kaugus, millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on üks kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 1016 m valgusaasta Kaugus, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1valgusaasta = 9,4605 * 1012 km 2. Galaktikate liigitus a) kuju järgi võib galaktikate hulgas näha: elliptilisi galaktikaid (sarnanevad kokkusurutud kerale), spiraalseid galaktikaid (galaktika keskel asub tihe tuum, millest väljub kaks tähtedest ja gaasidest koosnevat spiraalharu), ebaregulaarsed galaktikad Linnutee- nõrgalt helenduv, ebaühtlase heledusega riba (meie kodugalaktika) 3
elektromagnetväljana. 4 2. ELEKTROMAGNETILINE KIIRGUS Elektromagnetiline kiirgus (tuntud ka kui elektromagnetlaine) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis. Elektromagnetlaine levib vaakumis valguse kiirusel, milleks on c = 299 792 458 m/s. Elektromagnetilised kiirgused võib jagada kahte suurde rühma ioniseerivad kiirgused ja mitteioniseerivad kiirgused. 2.1 Ioniseerivad kiirgused Ioniseeriv kiirgus koosneb osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t. ioniseerida aatom). Osakeste voo või laine ioniseerimisvõime ei sõltu osakeste arvust, vaid iga konkreetse osakese
täpsemaks. Arhiivimeeter tagas täpsuse (suhtelise vea) 10 4 , 1889. a. kasutusele võetud uus meetri etalon tagas täpsuse 10-7. Aastal 1960 kehtestati uus meetri etalon, mille aluseks oli krüptoon-86 kiirgusspektri ühe joone lainepikkus. See tagas täpsuse 10-9. Mõõtmistäpsus 10 -9 on täpsus, mis vastaks tuhandekilomeetrise vahemaa mõõtmisele 1 mm täpsusega. 1983. a kehtestati veel uuem meetrietalon, mis on seotud valguse kiirusega vaakumis. See tagab mõõtmistäpsuse 10-12. Reemo Voltri Nimetus Väärtus Vaatlushorisont 1024 km Galaktika läbimõõt 1018 km Kaugus lähima täheni 4 . 1013 km Päikese raadius 7 . 105 km Maa raadius 6,4 . 103 km Suurimad puud üle 100 m Sinivaal ca 30 m Molekuli diameeter 10-10 m ...
Happelistel lahustel jääb see alla 7 (pH<7) ning aluselistel üle 7 (pH>7). Mida happelisem on lahus, seda väiksem on selle pH väärtus ning mida aluselisem on lahus, seda suurem on pH. Lahuse pH sõltub nii lahustunud aine omadustest kui ka lahuse kontsentratsioonist. Dielektriline konstant on oluline “lahustumiskeskkonna kujundaja”.! dielektrilised konstandid - suurused, mis näitavad, mitu korda vastastikused tungid kahe laengu vahel on antud keskkonnas (lahustis) väiksemad kui vaakumis.! Dielektrilisi konstante:! Vesi (polaarsed molekulid) – 81 (33…88);! ; Sipelghape – 58;! Etanool – 27;! Kloroform – 5,1; Bensool (vähepolaarsed molekulid) – 2,3;! Suhteline dielektriline läbitavus ehk keskkonna dielektriline läbitavus on füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda on elektrivälja tugevus homogeenses materjalis väiksem väljatugevusest vaakumis.! Suhtelist dielektrilist läbitavus tähistatakse tavaliselt E. See avaldub konkreetse keskkonna korral
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
