Realismi tippteoseks loetakse Flaubert'i "Madame Bovary". süngus(ei usu enam siirust, puhtust)->pessimism, üksindus, sügavus 19. sajandi teine zanr: Stevenson, Kummaline lugu dr. Jekyllist ja hr. Hyde`ist Alateadvuse mõistmine, igas ühes on nii head kui halba. Jekyll võtab enda tehtud rohtu, et eraldada halba, muutub Hyde`iks, kes on paha ja teeb kohutavaid tegusid. Allegooriad, mõistujutud, väljamõeldis, detektiivijutt, deemonid. Uusromantism eitab naturalismi ja realismi. Uusromantism rõhutab subjektiivset maailmanägemist ning tundeelu primaarsust, peab ideaale, soove, võimalusi jms. olemasolevast tähtsamaks, seisab vastu valgustusajastu ühekülgsele ratsionalismile ja isiksust tasalülitava kapitalismi argisusele, protestib inimest piiravate reeglite vastu. 20. sajandi I pool: Thomas Mann, Surm Veneetsias Vanamees läheb Veneetsiasse puhkama ja armub noorde neidu, kuid kättesaamatu armastus. Mees sureb haigusesse.
• Eesti Kirjanikkude Liidu üks asutajaid • 2. märtsil 1972 anti Ahja Keskkoolile Friedebert Tuglase nimi. … • Loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad. • Kirjutas reisikirju • Ilukirjanduses jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi: • Otsingute ja katsetuste periood: Põimuvad realism ja romantism • Kõrgperiood: Seda perioodi iseloomustavad novellid ja uusromantism • Psühholoogilise realismi periood: Selle perioodi tähtsaim näide on romaan "Väike Illimar„ Kersti Merilaas (1913-1986) • eesti luuletaja, laste- ja näitekirjanik • Lapsepõlves elas Peterburis, hiljem kolis Eesti. • Õppis Väike-Maarja koolis • Luulekogud: „Maantee tuuled“, „Rannapääsuke“ • Lasteraamatud: „Munapühad“, „Kallis kodu“, „Päikese paistel“ • Näidendid: „Kaks viimast rida“, „Pilli-Tiidu“ August Sang (1914-1969)
sissepääsud). 7. Sagrada Familia, Barcelonas olen katoliiklik kirik. Ehitust alustati 1882 ja arvatakse, et lõpetatakse 2026. Park Güell, aed. 8. Kujutavas kunstis tähendas juugendstiil looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele. Pilt ei tohtinud pakkuda ruumilise sügavuse illusiooni. Värvid on ebatavased ja arvestavad rohkem sisekujundust kui looduses nähtavaid värve. Rahvusromantism ja sümbolism Põhjamaades 1. Põhjalas põimus uusromantism rahvuslusega. See tõi kaasa sümbolistlike teemade asendumise rahvusromantilistega. Sümbolismile olid tähtsad kordumatu üksikisiku elamused või hoopis ajatud, üldinimliku, kosmopoliitilised teemad. Põhja-Euroopas levis rahvusromantism eriti nende rahvaste kunstis, kellel tollal veel polnud iseseisvat riiki seega norra ja soome kunstis. 2. Norra maalikunstnik ja graafik Gerhard Munthe püstitas eesmärgi luua originaalne rahvuslik kujundusstiil, mis toetuks viikingiaja rahvakunstile
6 ,,Lühike eesti kirjanduslugu" 7 ILUKIRJANDUS 8 I periood 1901-1914 Otsingute periood, kus läbipõimunud romantism ja realism. Palju novellette ja laaste. Alustab lühikeste lastelugudega ,,Siil" ja "Hunt", mis saavad väga populaarseteks. Tugevamaks tööks novell ,,Hingemaa", näide puhtast kriitilisest realismist. kujutab ta vaese kantniku viletsust ja igatsust oma maalapikese järele, seostatuna seda 1905. aasta revolutsioonisündmustega. ,,Jumala saar" puhas uusromantism. Tegevus toimub pärisorjuse ajal. Vaatluse all vanaisa ja pojapoja vastuolud mõisaga.( käsitleb ta revolutsiooniideid maausu kaudu. Teos koosneb müstilistest meeleolu- ja nägemuspiltidest, mis osutavad sellele, et maailma ja inimsaatusi juhivad mingid tundmatud jõud.) Kogud ,,Kahekesi" ja ,,Õhtutaevas". Olulisemad novellid neis- ,,Suveöö armastus" väliselt üks ehalkäimise lugu, kus poiss ja tüdruk ei leia ühist keelt. Selle
pärast, romantism seab üles kõrgeid ideaale ja esitab vaimseid püüdeid. 4. Realism kujutab enamasti olevikku, romantism minevikku. 5. Realismis leiab kajastamist ainult tõsielu, romantism harrastab müstilisust ja fantaasiat. 6. Realismi väljenduslaad on kaine ja asjalik, , romantismil aga ilutsev ja pateetiline. 7. Realismi eelistatumad zanrid on romaan ja novell, romantismil luule (tihti poeem) ja romaan. · Modernism 19.sajandi lõpus uusromantism. 19.sajandi 80datel aastatel jõudis maailm küllastuda realismist ja naturalismist. Hakati uuesti tegema romantilisi teoseid, kutsuti uusromantismiks, mis sai alguse Prantsusmaalt. Uusromantismi alla liigitatakse mitmed kunsti- ja kirjandussuunad, neist tuntumad on: 1.Impressionism- pole oluline sisu, vaid tunded. Tekkis 1860-70 aastatel prantsuse maalikunstis. Vool sai nime Claude Monet'i maali ''Impression, soleil levant'' järgi
Põhiline tähelepanu pöörati rahvusteadustele. Eesti keele uuendamisega, korrastamisega ja uurimisega tegid ära suure töö Johannes Aavik, Johannes-Voldemar Veski, Andrus Saareste. Tuntuim eesti arheoloog oli Harri Moora, ajaloolasteks Hans Kruus, Hendrik Sepp, Peeter Tarvel. 1932-1937 valmis 8-köiteline ,,Eesti Entsüklopeedia" Kirjandus 1917 asutati ,,Siuru" rühm, kus tegutsesid Gustav Suits, Marie Under, Henrik Visnapuu, Artur Adson. Eelistatuimaks kirjandusvooluks jäi uusromantism. Novellidega said tuntuks F. Tuglas ja A. Gailit, romaanidega A.H.Tammsaare. Uusromantism asendus uusrealismiga. Algas algupärase näitekirjanduse võidukäik, mille rajajaks oli Hugo Raudsepp. 1930. a. keskpaigas läks olustikuline realism üle psühholoogiliseks realismiks. Suure populaarsuse saavutas ajalooline romaan. Luules kerkis ,,Arbujate" rühmitus, kuhu kuulusid H.Talvik, B.Alver, K. Merilaas, A. Sang, U.Masing, B. Kangro.
miniatuurid ja kunstmuinasjutud. Prosaistina tegi endale Noor-Eesti ajal nime veel Karl Rumor. Kunstnik ja kirjanik Aleksander Tassa osales kaastööga juba Noor-Eesti väljaannetes, kuid tema raamatud ilmusid hiljem. Ta on kirjutanud omapärasedi muinasjutu- ja legendilaadseid novelle (kogud "Nõjasõrmus" ja "Hõbelinik"). Tassa oli Siuru liikmete lähedane mõttekaaslane ning kuulus Tarapita rühmitusse. Siuru ja Tarapita ilmet kujundas rohkem luule, ent proosaski valitses endiselt uusromantism. Tuglase ja Tassa kõrval tõusis esile noor August Gailit. Tema varasemates novellides on küll tunda Tuglase mõju, kuid Gailiti novellid on mängulisemad, meeleolult kirevamad, impressionistlikumad. Uusromantilisele proosale on iseloomulikud lühizanrid, eeskätt novell. Olulisel kohal on lüüriline esitluslaad, mida kõige puhtamal kujul esindab laast ehk miniatuur. Väljapaistvamad on Tuglase "Liivakell" ja Tammsaare "Poiss ja liblik".
Poe jaoks on tähtis "optimaalne pikkus" ja efekt. Poe proosa: Õudusjutud, Dektetiivi lood, Ulme. Teosed: 1827 "Tamerlan ja teisi luuletusi" , 1839 "Usheri maja hukk" , 1840 " Greteskid ja anarlestid" , 1842 "Punase surma mask", "Kaev ja pendel", 184 "Kaaren". Modernism 19.09.2011 Tuleb pr. keelest modern- nüüdisaegne. 19 ja 20saj uuenduslikkus taotelvate kirjandusvoolude ühisnimetus. Tekkis prantsusmaal vastukaaluks realismile. 19 saj lõpul uusromantism. Teemad: dekatism, sümbolism, impressionism. 20saj algul avansardim. teemad: futurism, kubism, ekspresionism, dadaism. Lõpu on raske määratleda, mõnede arvates kestis kuni teise ms-ni, ´teiste arvates kuni 1960-ndateni. Modrenismi mõjutasid: liikumisvahendid, tehnika, elekter, Freudi psühhoanalüüs. Dekadents Tuleb prantsuskeelest sõnast ja tähendab langust. Ta ei ole kindlapiiriline kirjanudsvool vaid
postimpr. , neoimpr. , sümbolism, rahvusromanti. ja sümbolism põhjamaades, eesti kunst 20.saj. algul, juugend, fovism, ekspr. ja kubism 1.Uusromantism, sümbolism. Kaasajas pettumine, kaugete maade kunsti idealiseerimine, parateaduste levik, boheemlus ja eksistentsialistlikud probleemid ning kunsti ülimuslikkus. Sümbolism oli üks uusromantismi haru, rõhutades elu kui müsteeriumit. Süzee ületähtsustamine, fantaasiarohkus, literatuursus. Tekkis 1880-ndatel Prantsusmaal levides üle Euroopa, Venemaale ja Ameerikasse. Eeskujuks romantism ja prerafaeliidid (allegoorilised, evangeeliumistseenid, legendid ja vararenessaansi kunsti jäljendamine). Maalikunst rikastus uute katsetustega- juhuslike värvilaikudega, värelevate vormidega, meelelisusega. Prantsusmaa. Pierre Pruvis de Chavannes: idealiseeritud naisekuju liikumas tardunud maastikul. Gustave Moreau : nägemuslikud ja värvirohked kompositsioonid legendaarsete kangelannadega. Auguste Rodin : ...
tegutses aastatel 1905-1915. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. J. Aaviku radikaalsed keeleuuendusettepanekud seadsid esikohale esteetilisuse printsiibi, mis ühtis "Noor-Eesti" kunstikäsitusega. Aaviku taotlus oli viia eesti keel kiiresti arenenud kultuurkeelte tasemele. Rühmitusega liitusid ka kunstnikud Konrad Mägi, Nikolai Triik, Jaan Koort jt, kelle loomingus ühinesid viljastavalt euroopa ja rahvusliku kunsti arengusuunad. Nooreestlased
SAJANDIVAHETUSE KUNST Fin de siecele ehk La belle epoque Üldnimetus 19. ja 20. sajandi vahetuse kohta kultuuriloos. Fin de siecle pr k sajandi lõpp La belle epoque pr k kaunis epohh (ajastu) See nimetus tekkis I maailmasõja ajal, verises kaoses, kui inimeste elu normaalsed pidepunktid said hävitatud. Nimetused on idealiseerivad, nostalgilised. Mõisted seonduvad lõbujanulise ajaveetmisega, nautlev elustiil, muretu olek(homse peale eriti ei mõeldud) Dekatents ehk allakäik, arengu pidurdumine. Mandumine. Tekkis, kuna eriti järgmisele päevale ei mõeldud. Ei mõeldud mis edasi saab, elati ühes päevas, lõbutseti, ja tõi kaasa kultuurilises mõtte mandumise. Väikekodanlus keskmisest jõukam linnakodanik, kes elab oma igapäevast muretut elu, keda ei huvita muud mured. Üldised mõjutajad: Nietzsche, Freud, sajadnilõpu hirmud, I maailmasõja eelõhtu. Friedrich Nietzsche oli saksa filosoof, kes mõjutas to...
ning revolutsiooniromantiliste luuletuste ja proosapaladega (poeem "Meri" ja "Kätki laul"). Varasemad tööd on koondatud kogusse "Liivakell" III (1919, 1920). Sellesse perioodi kuuluvad tähtsamad teosed on jutustus "Siil" (1901), novell "Hunt" (1903), novell "Hingemaa" (1906), poeem "Meri" (1908), novellikogud "Kahekesi" (1908) ja "Õhtu taevas" (1913). 19141925: kõrgperiood. Seda perioodi iseloomustavad novellid ja uusromantism. Jäävväärtuslik on omapärane, pildirohke, sümbolitele ja mõttekujutlustele tuginev novellilooming. Sellesse perioodi kuuluvad tähtsamad teosed on kunstifilosoofiline suvitusromaan "Felix Ormusson" (1915), uusromantilised kogud "Saatus" (1917), "Raskuse vaim" (1920) ja "Hingede rändamine" (1925). 19251971: psühholoogilise realismi periood. Selle perioodi tähtsaim näide on romaan "Väike Illimar" (1937), mis kujutab lapse silme läbi mõisaelu ja -inimesi. Ta
• Loomingus pidevalt uue ja vana konflikt, rohkelt looduse kirjeldust, mis seotud lüürika ja melanhooliaga, tunnelmakuvaja • “Raudtee”, “Kirikuõpetaja tütar”, “Kirikuõpetaja proua”, “Helsingisse”, “Üksinda”, “Juha” • Mõlemad novellid tekitasid paha meelt seksi ja joomise pärast • Esimene Soome elukutseline kirjanik, kes kirjutamisest ära elas Teuvo Pakkala (1862-1925) • Lapsia, Pikku ihmisiä Rahvuslik uusromantism • ensimäisen sortokauden aikana n 1895-1905 • kõigis kunstivaldkondades tärkas Karjala-huvi: karelianism + “Kalevala”-huvist tingitud mütoloogilid-rahvuslik ainevald • individualism • mõjutust saadi Pratsusmaalt, Pariisis elanud kuntsnike kaudu • tähtsamad uusromantikud olid endised realistid • 1900 Soome kunst PAriisi maailmanäitusel • 2 põlvkonda: Aho ja Järnefelt; Eino Leino • Ka Gallen-Kallelea ja Sibeliuse loomingus
esteetilise mõju. Nõnda muutus hiline juugendstiil 20.saj. tööstuskunsti alguseks ja 1920. aastail tärganud funktsionalismi eelastmeks. Modernism Sydney ooperi teater 1973. Rahvusromantism Rahvuslikult meelestatud kunstnikud tahtsid täita oma rahva ootusi. Nad said tuge uusromantismi ideoloogiast, mis pidas väärtuslikuks eksootikat ja ürgset primitiivsust. Põhjaalas aga põimus uusromantism rahvuslusega. See tõi kaasa sümbolistlike teemade asendumise rahvusromantilistega. Rahvusromantism aga tahtis väljendada kollektiivseid ideaale ja tõlgendas oma rahva ajaloo, rahvaluule ja mütoloogia tegelasi kangelastena ning rahvusliku ühtsuse sümbolitena. Põhja-Euroopas levis rahvusromantism eriti nende rahvaste kunstis, kellel tollal veel polnud iseseisvat riiku, seega norra ja soome kunstis. Norra maalikunstnikud tahtsid esialgu rahvuslust teenida realismi vahenditega. 1890
hakkas olukord tasapisi paranema. Uuele elule äratati ülikooli juures tegutsenud teadusseltsid, näiteks Loodusuurijate Selts. Põhiline tähelepanu pöörati neil aastail rahvusteadustele. Suurimate saavutusteni jõuti eesti keele, ajaloo, geograafia ja botaanika uurimisel. Eesti teaduselu küpsuse tõendina valmis aastail 1932-1937 8-köiteline "Eesti Entsüklopeedia". 1920. aastate esimesel poolel domineeris poeesia proosa üle ning eelistuimaks kirjandusvormiks jäi endiselt uusromantism. Proosaloomingus olid esikohal lühivormid, peamiselt novellid. Romaanidest võib sel perioodil nimetada A.H.Tammsaare "Kõrboja peremeest" ja M.Metsanurga "Taavet Soovere elu ja surma". Kümnendi keskel toimus murrang, uusromantism asendus uusrealismiga. Esikohale tõusis proosa ja eeskätt romaanizanr. 1930. aastate keskpaigas toimus teine murrang. Proosalooming jäi küll esikohale, kuid tagasihoidliku kunstiväärtusega
rahvuse ühteliitumise kindlustab rahvuslik eneseteadvus ja selle loomise oluliseks vahendiks on kunstikultuur. Paljud rahvad otsisid oma iseseisvusele õigustust oma ajaloost ja kultuuri omapärast. Rahvuslikult meelestatud kunstnikud tahtsid täita oma rahva ootusi. Nad said tuge uusromantismi ideoloogiast, mis pidas väärtuslikuks eksootikat ja ürgset primitiivsust. Seda suutsid pakkuda Euroopa äärealade rahvad, sealhulgas meie naabrid Põhjamaades. Lääne- Euroopa uusromantism soosis individualismi ja kunstniku originaalsust, Põhjalas aga põimus uusromantism rahvuslusega. See tõi kaasa sümbolistlike teemade asendumise rahvusromantilistega. Sümbolismile olid tähtsad kordumatu üksikisiku elamused või hoopis ajatud, üldinimlikud, kosmopoliitilised teemad. Rahvusromantism aga tahtis väljendada kollektiivseid ideaale ja tõlgendas oma rahva ajaloo, rahvaluule ja mütoloogia tegelasi kangelastena ning rahvusliku ühtsuse sümbolitena.
Naturalism Naturalism on realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele. Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola. Naturalismis ei süüdistata ühtki ühiskonnaklassi. Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures välendub see eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost "Maa". (Naturalism oli viimane kirjanduslik liikumine, mis haaras terve Euroopa. Pärast seda tuli uusromantism...) Dostojevski Fjodor Dostojevski, 1821-1881, Venemaa. Pärit vaesunud põlisaadli perekonnast. Vanemad olid üksteisest väga erinevad isa karm ja ema hell. Lapseea kultuurimuljed olid mitmekülgsed. Iseloomujooned: kinnisus ja lugemiskirg. Ema surm. Isa surm põhjustas langetõve. Lõpetas Peterburis sõjaväeinseneri kooli, samuti säilis tal kirjanikukutsumus. Läks teenistusest erru. Valmis esikteos
Domineerima hakkab zanridest novell, miniatuur ja lühinäidend. Romaanides kasutatakse päevikulaadseid pihtimusromaane (Tuglase ,,Felix Ormusson"). Subjektiivne suund, pinnapealne, tegelased on skemaatilised, visandlikud. Hoidutakse sotsiaalsetest ühikosnnakriitilistest teemadest. Oluline on ka vormiline pool. Luules: Grünthal-Ridala, Ernst Enno, Marie Under, Henrik Visnapuu. uusromantsim- taaselustab ning arendab romantismi põhimõtteid, eitab naturalismi ja realismi. Uusromantism rõhutab subjektiivset maailmanägemist ning tundeelu primaarsust, peab ideaale, soove, võimalusi jms. olemasolevast tähtsamaks, seisab vastu valgustusajastu ühekülgsele ratsionalismile ja isiksust tasalülitava kapitalismi argisusele, protestib inimest piiravate reeglite vastu. Eesti kirjanduses mõjutas uusromantism eelkõige Noor-Eesti ja Siuru loomingut. Johannes Aavik, August Gailit, Marie Under, Hendrik Visnapuu realism- Vastukaaluks romantismile tekkinud suund
Kappeliga, 1980 – 84 jälle Rein Rannap, 1985 – 86 Urmas Alender koos Nõgistoga, 1986 – 88 klahvpillimängija Igor Garsnek) koostöös muutus ka grupi muusikaline väljund: algusaegade hard- rockist 70ndate keskpaiga “päris” progressiiv-rocki katseteni, millest 70ndate lõpul arendati välja oma klassitsismi mõjudega stiil, millest järgmise kümnendi alguses hüpati järsku powerpopi esteetikale ja iroonilistele tekstidele; 80ndate keskpaiga uusromantism kujunes hiljem sünteetiliste kõlavärvide ja raudsete struktuuride rohkele kasutamisele, et bändi karjääri lõpus jälle heavy rockiga õnne katsuda. 70ndatel kasutas Ruja peamiselt Juhan Viidingu ja Hando Runneli alltekstidega lüürikat, 80ndate algul Ott Arderi “lapsesuiseid” luuletusi, hiljem ka Urmas Alenderi hinge puudutavaid tekste. Ruja tähtsus on Eesti intellektuaalse rocki identiteedis juba 35 aastat väga oluline olnud ning tema müüt on peale
Gezanne: maastik, natüürmort, portree, alguses tumedad pärast heledad värvid, binokulaarne nägemine „õunakorv“ „moodne olympia“ „suplevad naised“ KUNST 19 JA 20.SAJ VAHETUSEL Erines kõigest muust. Väga mitmekesine. Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel ebaselge, Realistid ja impressionistid, Klassitsitid. SÜMBOLISM- pole stiil, vaid omapäraste teemade ja süzeedega kunstivool, fantaasia, salapära/ Juugendstiil/ Postimpressionism-Prantslastel/ Positivistlik ideoloogia, Uusromantism, Kunst annab elule mõtte, Sümbolism-sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus looduses, Elu on müsteerium, Stiil ei olnud sümbolismis nii oluline, Roosiristlaste salong Kunstnikud: Pierre Puvis de Chavannes(“The Dream”) Gustave Moreau (“Rändav poeet”) Odilon Redon (“Metsa hing”) Ferdinand Hodler (1853-1918) “Päev” Jan Toorop (1858-1928)“Kolm pruuti” Arnold Böcklin (“Surnute saar”) James Ensor (“Squelette arretant masques” )
Muusika 20. saj. I poolel ehk "uus muusika" või "kaasaegne muusika" 20. saj. I poole muusikat iseloomustab stiilide mitmekesisus. Tekivad mitmed stiilid ja voolud, mis arenevad paralleelselt. Hilisromantismist kasvab välja kaks vastandlikku suunda:19. saj lõpus impressionism ja 20. saj. algul ekspressionism. Hilisromantism elab edasi rahvuslikes koolkondades. Vastukaaluks eelmistele -ismidele tekib 20-datel aastatel neoklassitsism oma selgemate vormide ja rütmidega. Terminit "uus muusika" on kasutatud ka eelmistel ajastutel: ars nova 1320 (vararenessanss), musica nuova 1600( barokk), uus muusika 1750 (klassitsism). Siiski oli murdejoon eelmiste stiiliperioodide vahel mitte nii tugev kui 19. ja 20. sajandi vahel. Suured erinevused on muusika väljendusvahendite, eriti tonaalsuse käsitlemises, helikeel muutub dissonantsemaks, puudub sisemine tasakaal, oluliseks saab strukturaalne mõtlemine ja originaalsus. Impressionism Impressionism sa...
Noveliraamatutega "Kahekesi" (1908) ja "Õhtu taeas" (1913) ning romaaniga "Felix Ormusson" (1915) läbis Tuglas impressionismi järgu ühes selle kirjandusvoolule tunnusliku varjundirikka hingeelukujutlusega. Sümbolistlike müütnovellide kogus "Saatus" (1917) valitseb Esimese maailmasõja paine, samuti ekspressionistlikus kogus "Raskuse vaim" (1920). Neid kolme kirjandusvooli impressionism, sümbolism ja ekspressionism tähistab eesti kirjandusteaduses koodnimetus uusromantism. Novellikogu "Hingede rändamine" (1925), kus leidub muuhulgas ka vaimukas kaitsekõne saatanale, essenovell "Poeet ja idioot", lõpetas Tuglase uusromantilise loomingutsükli. Tema sel perioodil kirjutatud novelle on tõlgitud väga palju. Tuglase poeetilise realismi periood algas romaaniga "Väike Illimar" (1937) ja jätkus Teise maailmasõja ajal lüürilise lühiproosa kogus "Unelmate maa", romaanikatkendis "Käsu Hansu noorus", novellis "Viimne tervitus", novelletis "Keiserlik kokk" jt
Villem Ridala pärit Muhust, oli Noor-Eesti liige, vangistati 2 korda. Kolis Soome (kuhu?), kus töötas Helsingi ülikoolis eesti keele lektorina (kus ja kellena?). Tema luules on oluline märksõna kaugus, tema luules on palju murdesõnu (mida?). Teda on nimetatud ka 14 saartelaulikuks (kelleks?). Proosat mõjutab kõige enam uusromantism (milline vool?). Põhizanriks on novell ja laast ehk miniatuur. Tuntumad autorid on (3 tk): Tuglas, Tammsaare, Luts. Esimese eesti kunstmuinasjutu ,,Nukitsamees" 1920 (pealkiri, ilmumisaasta?) autor on Oskar Luts. 15
Margus Kappeliga, 1980 84 jälle Rein Rannap, 1985 86 Urmas Alender koos Nõgistoga, 1986 88 klahvpillimängija Igor Garsnek) koostöös muutus ka grupi muusikaline väljund: algusaegade hard- rockist 70ndate keskpaiga "päris" progressiiv-rocki katseteni, millest 70ndate lõpul arendati välja oma klassitsismi mõjudega stiil, millest järgmise kümnendi alguses hüpati järsku powerpopi esteetikale ja iroonilistele tekstidele; 80ndate keskpaiga uusromantism kujunes hiljem sünteetiliste kõlavärvide ja raudsete struktuuride rohkele kasutamisele, et bändi karjääri lõpus jälle heavy rockiga õnne katsuda. 70ndatel kasutas Ruja peamiselt Juhan Viidingu ja Hando Runneli alltekstidega lüürikat, 80ndate algul Ott Arderi "lapsesuiseid" luuletusi, hiljem ka Urmas Alenderi hinge puudutavaid tekste. Ruja tähtsus on Eesti intellektuaalse rocki identiteedis juba 35 aastat väga oluline olnud ning tema müüt on peale laialiminekut ainult tugevnenud.
o Maailmamaine saavutasid paljud Läti, Leedu ja Eesti teadlased. Nt. eestlastest põlevkivikeemik P. Kogerman, astronoom E. Öpik , majandusgeograaf E. Kant, neurokirurg L. Puusepp. o Kirjandus Eesti o Eesti kirjanduselu elavnes 1917.a kui loodi noori luuletajaid koondav Siuru rühmitus. o 1920.aastate algul püsis esikohal peamiselt luule, proosas viljeledi peamiselt lühivorme, novellidega paistis silma F. Tuglas o Kümnendi keskel asendus uusromantism realismiga ning esikohale tõusis romaanizanr. Kulminatsioon A. H. Tammsaare epopöa ,,Tõde ja Õigus" Edukad kirjanikud olid veel A. Gailit ja M. Metsanurk, H. Raudsepp (draama) prosaistid A. Mälk ja K. Ristikivi. See oli romaani kõrgaeg, mil senine olustikuline realism asendus psühholoogilise realismiga. o Teater ja muusika Leedu o Ooperite- ja draamateatrite avamine Kaunases, mis hiljem ühendati Riiklikuks teatriks. 31
o emakeelne kõrgharidus o rahvusteaduste arendamine (ülikooli juurde loodi teaduslikud allasutused, teaduslikud seltsid nagu Emakeele Selts, Eesti Teaduste Akadeemia loomine) o Ernst Öpik, Paul Kogermann (keemia), Johannes Aavik (keel) · Kirjanduse areng o rühmitus Noor-Eesti, seejärel Siuru (Suits, Visnapuu, Under, Adson, Tuglas, Gailit) o kriitiline realism (Tammsaare), uusromantism (Tuglas, Gailit), näitekirjandus (Raudsepp) o vaikiv ajastu ajalooline romaan (Metsanurk, Hindrey, Jakobson) · Kunst o Viiralt, Kristjan Raud, Amandus Adamson, Pallase tegutsemine, Vabbe ja Mägi õpetasid · Helikunsti ringid, heliloojate tegevus (H. Eller, A. Kapp, M. Saar, C. Kreek) · Kutselised teatrid ja asjaarmastajate näitetrupid
o emakeelne kõrgharidus o rahvusteaduste arendamine (ülikooli juurde loodi teaduslikud allasutused, teaduslikud seltsid nagu Emakeele Selts, Eesti Teaduste Akadeemia loomine) o Ernst Öpik, Paul Kogermann (keemia), Johannes Aavik (keel) Kirjanduse areng o rühmitus Noor-Eesti, seejärel Siuru (Suits, Visnapuu, Under, Adson, Tuglas, Gailit) o kriitiline realism (Tammsaare), uusromantism (Tuglas, Gailit), näitekirjandus (Raudsepp) o vaikiv ajastu ajalooline romaan (Metsanurk, Hindrey, Jakobson) Kunst o Viiralt, Kristjan Raud, Amandus Adamson, Pallase tegutsemine, Vabbe ja Mägi õpetasid Helikunsti ringid, heliloojate tegevus (H. Eller, A. Kapp, M. Saar, C. Kreek) Kutselised teatrid ja asjaarmastajate näitetrupid
tulevikuga kunstivooludeks. Üksikud unenägu" ja ,,Elu tuli". autorid( Tuglas, Suits, Ridala) said Lääne kultuurilt ja kirjanduselt rikastavaid mõjutusi. "N- 15.E.Enno(1875-1935), V. Ridala(1885-1942) ja El" puudus ühtne esteetiline programm. Oma teised. kunstisuuna iseloomustamiseks võtsid Luulepeamised saavutused ja uuendused aastail nooreestlased tarvitusele nimetuse uusromantism. 1905-1916 on seotud üksikute võimekate Tänapäeval tarvitatakse mõistet "uusromantism" poeetidega. G.Suitsule, E.Ennole ja V. Grünthal- tavaliselt üldnimetusena sümbolismi ja Ridale järgnevad M.Heiberg ja J.Lõo. Üksikute impressionismi kohta. Tegelikult on sümbolism luuletustega esinesid prosaistid: J.Oks, F.Tuglas, kui kirjandusvool mõjutas "Noor-Eesti" vähe, sest A.Kallas. H.Visnapuu äratas oma vene
Nüüd, kus inimene on näidanud, milleks ta võimeline on, on troon tühi. Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile, algselt luules, hiljem jõudis ka proosasse ja draamasse. 20.saj keskpaiku oli modernistliku kirjanduse mõiste saanud üldvastuvõetavaks. Modernistliku kirjanduse periodiseerimine on tänaseni poleemiline. Arvestades erinevaid kirjandusteoreetilisi seisukohti, võib eristada kaht suuremat perioodi: I periood 19.saj lõpu UUSROMANTISM, mis algab dekadentsiga (varane sümbolism), uusromantismi keskmeks saab sümbolism, sümbolismi ümber põimuvad dekadents, estetism ja impressionism. Nende mõistete vahele on raske selgeid piire tõmmata. Erinevates maades on neid tõlgendatud erinevatelt alustelt. Nimetatud voolud vastandavad end realismile. II periood AVANGARDISM tekkis 20.saj esimese kümnendi lõpul. Avangardismiks loetakse futurismi, kubismi, varast ekspressionismi, imazi(ni)smi, akmeismi. Need voolud vastandavad
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. sa...
Muusika 20. saj. I poolel ehk "uus muusika" või "kaasaegne muusika" Impressionism on suund muusikas, mis sai alguse Claude Debussy loomingust. Impressionismi nimetus on tulnud sõnast 'impressioon', mis tähendab muljet. Impressionistlik muusika pöörab erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi. Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". 20. saj. I poole muusikat iseloomustab stiilide mitmekesisus. Tekivad mitmed stiilid ja voolud, mis arenevad paralleelselt. Hilisromantismist kasvab välja kaks vastandlikku suunda:19. saj lõpus impressionism ja 20. saj. algul ekspressionism. Hilisromantism elab edasi rahvuslikes koolkondades. Vastukaaluks eelmistele -ismidele tekib 20-datel aastatel neok...
Kirjandus Mõisted Aforism mõttetera Algriim algushäälikute kordus värsis. Allegooria- Mõistukõne, räägitakse nähtustest varjatult. Alliteratsioon- alguskaashääliku kordumine samas värsis või lauses. Ajalooline jutustus - teos, mille aluseks on ajaloolised sündmused ja tegelasteks ajaloolised või nendega seotud isikud. Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu Antonüümid vastandsõnad Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend Arvustus e. retsensioon- zanr, mida iseloomustab kriitilisus. Ülesandeks käsitleda, analüüsida, tutvustada ja ka reklaamida uut raamatut, näidendit või filmi. Assonants- sõna esimese silbi täishääliku kordumine samas värsis või lauses. Autobiograafia - enda kirjutatud elulugu. Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline või heroiline (kangelaslik). B...
äärmiselt produktiivne ja läbilöögivõimeline, on teinud palju hauamonumente. Oma tööd alustasid sel ajal Sannamees, Raudsepp ja Mellik. Arhitektuur EV aeg oli äärmiselt produktiivne, tõelise hoo sai sisse eramute ehitamine, EV ajal ehitati terved uued linnaosad suuremates linnades, maal ehitati palju talusid ka. Ehitati ka kortermaju ja ühiskondlikke hooneid. Arhitektid olid õppinud peamiselt Saksamaal ja Riia polütehnilises instituudis. Segunesid Põhjamaade uusromantism ning Saksamaa Hemat stiil ning eesti rahvuslik stiil ning juugend. Ühiskondlikest hoonetest ehitati Toompeale Riigikogu hoone Johanson ja Haabermann autorid, ekspressionistlike mõjudega Johanson oli esimene lamedakatuseliste ja ebasümmeetriliste mahtudega hoonete ehitaja, sellest arenes välja funktsionalism. Olev Siinmaa on peamiselt Pärnuga seotud arhitekt, on projekteerinud terve rea eramuid Pärnus ning Pärnu rannahoone. Edgar Johan Kuusik oli
Naturalism Naturalism on realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele. Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola. Naturalismis ei süüdistata ühtki ühiskonnaklassi. Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures välendub see eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost "Maa". (Naturalism oli viimane kirjanduslik liikumine, mis haaras terve Euroopa. Pärast seda tuli uusromantism...) Dostojevski Fjodor Dostojevski, 1821-1881, Venemaa. Pärit vaesunud põlisaadli perekonnast. Vanemad olid üksteisest väga erinevad isa karm ja ema hell. Lapseea kultuurimuljed olid mitmekülgsed. Iseloomujooned: kinnisus ja lugemiskirg. Ema surm. Isa surm põhjustas langetõve. Lõpetas Peterburis sõjaväeinseneri kooli, samuti säilis tal kirjanikukutsumus. Läks teenistusest erru. Valmis esikteos
needus; linnainimene. Modernismi tunnused: vormi eksperimendid, vorm (ülesehitus) ja keel, objektiviseeriv kallak, alateadvus, teadvuse vool, maagilis-realistlik, eksistentsialism, võõrandumine, biheiviorism, filosoofilisus, avangardistlikud voolud (-ismid). Puudub kompositsioon, algus, keskpaik, lõpp. Seoseid saab lugeja luua alles tagantjärele. Viited mütoloogiale, mütoloogilistele arhetüüpidele. Uned, alateadvus. I periood- uusromantism (19.s II pool), kunst on ilu loomine . Oluline pole mitte elutõdede näitamine, vaid pidevalt uue ja huvitava avastamine. Uued vormid, kujundid, stiilid. Dekadents, sümbolism, estetism, impressionism. II periood- avangardism (20.s); soov eksperimenteerida, hakata vastu traditsioonidele, luua iga hinna eest uut, mäss, otsingud, üksindus, linn, tehnika, tööstused. Futurism, kubism, ekspressionism, sürrealism. Stiilide piirid puudusid, kõik oli kokku sulanud
realism. Naturalism äärmuslikum realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele. Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola. Naturalismis ei süüdistata ühtki ühiskonnaklassi. Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures välendub see eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost "Maa". (Naturalism oli viimane kirjanduslik liikumine, mis haaras terve Euroopa. Pärast seda tuli uusromantism...) Realismi esindajaid: Flaubert, Tolstoi, Dostojevski, Zola, Dickens, Balzac, Tammsaare, Vilde, August Alle 2. FJODOR DOSTOJEVSKI (1821-1881) Sündis Moskvas, vaestearsti peres. Isapoolne suguvõsa oli olnud aadlisoost, aga olid vaesunud. Isa oli veendunud töötegija, tänu sellele taastas aadliseisuse, ostis endale mõisa. Ema poolt oli kaupmehi, haritlasi esivanemate hulgas. Ema oli helde, lahke, elurõõmus, peenetundeline,
Jõudsalt arenesid teatri- ja maalikunst. Hakati korraldama eesti kunstinäitusi, jätkus laulupidude traditsioon. I maailmasõja puhkemise järel kultuurielu kängus. Kirjandusvoolud. Juhtiva koha säilitas kriitiline realism eesotsas E.Vildega, kuid ka A.H.Tammsaare, M.Metsanurk ja O.Luts kirjutasid realistlikke teoseid. Revolutsioonijärgset iseloomustab vooluline mitmekesisus. Kriitilise realismi kõrval hakkas arenema uusromantiline kirjandus. Uusromantism on kujunenud üldnimetuseks romantilise põhisiinaga kirjanduslikele vooludele, millest tähtsaim on sümbolism. Eesti kirjandusel on sümbolismiga suhteliselt vähe kokkupuuteid, mõjud on märgatavad E.Enno luules, proosas aga eelkõige Fr.Tuglase novellides. Sümbolismiga paralleelselt arenes ka impressionism. Eesti kirjandusse jõudsid mõjud 1908.a, mil ilmusid Fr.Tuglase novellikogu "Kahekesi" ja A.H.Tammsaare jutustus "Pikad sammud". "Noor-Eesti"
Rühmitus tuli kokku protestistlikus ümbruses. Andsid välja 3 albumit. Avaldasid oma liikmete teoseid: 1917 Marie Underi sonetid ,, Ekstaas" ,,Ah toredaim on elamine maine". Hendrik Visnapuu ,,Amores (lahkus ajaluule pärast). A. Adson luule kogu ,,Pierro"- narr. Raha teenimiseks korraldasid nad tuluõhtuid. Hakkas lagunema: 1) Aeg suruspeale, tajusid, et ei suuda lilledest ja armastusest rääkida, kui on sõda 2) Kujunesid välja isiksusteks Sümbolism + impressionism= uusromantism Under printsess Adson tema paaz Visnapuu vürst Tarapita- (1920- 1922). Tuleb vanast jumalast. Muistsete eestlaste sõjahüüd. Tekkis aja nõudel. Tekib ajaluule. Nad kasutavad palju ekspresionismi. Ekspresionism- tuleb Saksamaalt. Tekitab jõulisust.(J. Barbarus ,,Katastoof I"- tsitaat ,,Läheb hukka kõik, täis pooduidvõllad, palgid). Ilmub ka ajakiri. (7 numbrit). Ametlikud liikmed: Artur Adson, August Alle, J. V. Barbarus, Albert Kivikas- proosa; Jaan
Naturalism äärmuslikum realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele. Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola. Naturalismis ei süüdistata ühtki ühiskonnaklassi. Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures välendub see eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost "Maa". (Naturalism oli viimane kirjanduslik liikumine, mis haaras terve Euroopa. Pärast seda tuli uusromantism...) Realismi esindajaid: Flaubert, Tolstoi, Dostojevski, Zola, Dickens, Balzac, Tammsaare, Vilde, August Alle BALZAC (1799-1850) Balzac sündis Kesk-Prantsusmaal Tours'i linnas. Isa oli pärit talupoegkonnast ning tegeles toidumoona hankimisega sõjaväele. Mõnda aega oli ta isegi linnapea abi. Tulevase kirjaniku vanaisa nimi oli Balssa, millele poeg andis peenema kõla Balzac. Honoré lisas sellele aadlipatrikli ,,de". Balzac sai hea koolihariduse,
uusromaan 1950. aastate prantsuse kirjandusest pärit modernne romaan, mis rajaneb groteskil, sümboolikal, alogismidel ja müüdi poeetikal. Näiteks prantsuse uusromaani viljelejad Alain Robbe-Grillet (1922), Nathalie Sarraute (1902), Michel Butor' (1926). Vt ka romaan. uusromantism 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse kirjandus- ja kunstivoolude (peamiselt impressionism, sümbolism ja ekspressionism) üldnimetus Eestis. Uusromantism elustas ja arendas romantismi põhimõtteid, seostades neid modernsete vooludega. Uusromantism eitas naturalismi ja realismi. Eesti kirjanduses mõjutas eelkõige nooreestlaste ja siurulaste loomingut. V vaatepunkt seisukoht või hoiak, millelt midagi nähakse ja kujutatakse; isik, kelle silmade läbi nähtuna asju esitatakse (näiteks autori vaatepunkt, tegelase vaatepunkt). vaatus draamateose suurim koostisosa. Tavaliselt on näidendid jagatud 2 3 vaatuseks.
Naturalism - Naturalism on realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele. Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola. Naturalismis ei süüdistata ühtki ühiskonnaklassi. Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures välendub see eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost "Maa". (Naturalism oli viimane kirjanduslik liikumine, mis haaras terve Euroopa. Pärast seda tuli uusromantism...) Jõgiromaan ulatuslik, paljudest osadest koosnev(e ka iseseisvatest romaanidest koosnev) romaanitsükkel, mida seovad ühised tegelased.
MUUSIKAAJALUGU 17. SAJAND 20. SAJAND Barokk 17-18. sajandi I pool (1600-1750) Barokkmuusika iseloomustus: tasakaalustatud, pingeline, lihtsad viisid, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli...
19051915. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. J. Aaviku radikaalsed keeleuuendusettepanekud seadsid esikohale esteetilisuse printsiibi, mis ühtis "Noor-Eesti" kunstikäsitusega. Aaviku taotlus oli viia eesti keel kiiresti arenenud kultuurkeelte tasemele. Rühmitusega liitusid ka kunstnikud Konrad Mägi, Nikolai Triik, Jaan Koort jt, kelle loomingus ühinesid viljastavalt euroopa ja rahvusliku kunsti arengusuunad.
Haridus: ühtluskooli põhimõte, 6+5 klassi, omakeelne, kohustuslik algharidus, haritlaste üleproduktsioon. 1934. aastal haridusreform: 4 klassi kohustuslikku, 5 klassi keskkool, 3 klassi gümnaasiumit. Teine etapp 1937. aastal: valik hairduste vahel..Progümnasium ja reaalkool. Valida humanitaar- ja reaalharu vahel. Rõhku hakati panema ka kutseharidusele.. Teadus: teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia, maailmamainete saavutamine, Eesti Entsüklopeedia. Kirjandus: Siuru, uusromantism, novellid, uusrelism asendab uusromantismi, proosa, siis psühholoogiline realism, ajalooline romaan, Arbujad(Talvik, Alver, Masing). Baaside ajastu. MRP Vjatseslav Molotov, Joachim von Ribbentrop. Eestis välisminister Karl Selter. 24. sept Molotov esitab Selterile vastastikuse abistamise pakti. Eesti delegatsioon Moskvasse Selter, August Rei, Ants Piip, Jüri Uluots. Molotov teatas, et kuna vahepeal on
Naturalism on äärmuslikum realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele. Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola. Naturalismis ei süüdistata ühtki ühiskonnaklassi. Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures väljendub see eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost "Maa". (Naturalism oli viimane kirjanduslik liikumine, mis haaras terve Euroopa. Pärast seda tuli uusromantism...) Täiesti erapooletu stiil., kirjanik ei tohi väljendada oma suhtumist asjasse, tema kohus on vaid kirjeldada. Naturalistid vaatlesid inimest ja ühiskonda kui loodusnähtust. Emile Zola Zola sündis Pariisis ja kolis kahe aastaselt Lõuna-Prantsusmaale. Tema isa oli insener, itaallane. Väga ettevõtlik meesterahvas. Isa töötas Aix´i linnas, ent kahjuks haigestus kopsupõletikku ning suri enne kui Emile kooli jõudis minna
saab kõigest hoolimata halvad nägemused. Ta läheb koju pere juurde tagasi ja räägib tütrele kõik ära. Martini hinges toimub leppimine. Ta kavatseb jääda pere juurde, kirjutada raamatut Sokratesest. 2.KIRJANDUSE MODERNISTLIKUD SUUNAD MODERNISM-19.-20.sajandi uuendlikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. 2 perioodi I II 19.sajandi lõpu uusromantism 20.sajandi alguse avangardism Sümbolism jaguneb: · Futurism · Dekadents · Kubism · Estetism · Imazism · Impressionism · Akmeism Vastandab end realismile. · Varane ekspressionism Vastandab end uusromantismile. II AVANGARDISM FUTURISM ld.keeles tulevik tekkis Itaalias 20
kontuuridega. Juugendlik ornamentaalsus oli äärmuslikult ilutsev. Juugendlikku lineaarsust ja stiliseerimist esines aga ka selliste kunstnike loomingus, kes ei kujutanud sümbolistlikke süzeid, vaid oma kaasaega. 3) RAHVUSROMANTISM JA SÜMBOLISM PÕHJAMAADES Rahvuslikult meelestatud kunstnikud tahtsid täita oma rahva ootusi. Nad said tuge uusromantismi ideoloogiast, mis pidas väärtuslikuks eksootikat ja ürgset primitiivsust. Põhjaalas aga põimus uusromantism rahvuslusega. See tõi kaasa sümbolistlike teemade asendumise rahvusromantilistega. Rahvusromantism aga tahtis väljendada kollektiivseid ideaale ja tõlgendas oma rahva ajaloo, rahvaluule ja mütoloogia tegelasi kangelastena ning rahvusliku ühtsuse sümbolitena. Põhja-Euroopas levis rahvusromantism eriti nende rahvaste kunstis, kellel tollal veel polnud iseseisvat riiku, seega norra ja soome kunstis. Norra maalikunstnikud tahtsid esialgu rahvuslust teenida realismi vahenditega. 1890
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. sa...
elemendiga lühiproosa, peamiselt novellid, mis olid klassikalised ja modernistlike kujundivõtetega. Tegelaste hingeseisundite ja hoiakute esitamine, inimloomuse varjatud keerukus. Loodus, mis vihjab kõiksusele ja saatusele. Olulisele kohale tõuseb esseistlikkus, tegelaskõnes hargnev arutlus. Ajaluulega liikus proosasse ekspressionism (Kivikase tekstid). Impressionistlikud katsetused (Tammsaare lühiproosakogu ,,Pöialpoiss" (1923)), ,,Noor-Eesti" ja ,,Siuru"-vaimuline uusromantism. 1920ndate I pooles domineeris novell romaani üle. Uusromantiline proosa vähenes järk-järgult realismi pealetulekuga. Autorid: Tuglas, Gailit, Hiir, Kivikas, Oks, Tammsaare, Karl Rumor, Aleksander Tassa, Juhan Jaik. Karl Rumor novellikogu ,,Sammud kaduvikku" (1928) kuulub tolleaegse novellistika paremikku. Tegelastekesksed novellid, sotsiaalse suunaga, naturalismilähedane õhustik. Hiir Erni Hiir ja Albert Kivikas koostöös ilmunud teos ,,Ohverdet konn" (1919). Need polnud
,,Pierrot", Artur Adson ,,Henge Palango", August Gailit ,,Saatana karusell" · 1919. aastal tekkisid siurulaste vahel konfliktid, mis viisid August Gailiti ja Henrik Visnapuu lahkumiseni rühmitusest. Nende asemele tulid mõneks ajaks August Alle ja Johannes Vares Barbarus, ent see ei päästnud Siurut kokkuvarisemisest · Tähtsus:Viis luule uuele tasemele nii sisult kui vormilt · Luules kasutati sümbolismi ja impressionismi, millest tekkis- Uusromantism ,,Tarapita" 1921-1922 · Tegemist oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ja võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnas · Kuulusid: Siuru + Jaan Kärner · Tähtis oli elulähedus liikumine · Kasutasid ekspressionistlikku luulet, mis oli väga retooriline, jõuline · Rühmituse ühisväljaandeks oli ajakiri ,,Tarapita", mida ilmus 7 numbrit 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
