AURELIUS AUGUSTINUS ELULUGU • 13. november 354 a. • Alžeeria, Põhja- Aafrika • Vanemad Püha Monica ja Fabricius HARIDUS • Kartaago – juura ja retoorika • 374 a. Kartaagos retoorikakool • Filosoofia • Milano- kõnekunst RISTIMINE • Piiskop Ambrosius • Uusplatonism • Aafrikas 396 a. Hippo piiskop AUGUSTINUSE SURM • Järglane piiskop Eraclius • 28. august 430 a. • Põrm Pavias TEOSED • Ristiusu põhitõed • “Pihtimused” 397 a. • “Jumalariigist” • 400-417 a. traktaati ’’Kolmainsusest’’ • 418 a. "Kristuse armust ja pärispatust„ • 419 a. "Hingest ja selle päritolust„ • 420 a. "Surnute eest hoolitsemisest Paulinus Notanusele„ • 421 a
RENESSANSS Karmen Rebane Iseloomustus ja etapid ❖ Linnakultuuri edenemine Itaalias, ❖ Vastandumine keskajale, ❖ Antiigi tundmaõppimine, ❖ Humanism, ❖ Renessanslik moraal, ❖ Ristiusu kirik ja uuspaganlus, ❖ Uusplatonism ja jumalikud reeglid, ❖ Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias, ❖ 14. sajand- eelrenessanss, ❖ 15. sajand- vararenessanss, ❖ 16. sajand- kõrgrenessanss Itaalia arhitektuur. 15. sajand. ❖ Kunstikeskuseks oli Firenze, ❖ FILIPPO BRUNELLESCHI - Rierenze toomkiriku koheksatahuline kuppel, Leidlaste Kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel ❖ Tsentripetaalperspektiivid- ruumiline pilt, “õiged proportsioonid”
peab tulema inimesel seestpoolt · "Ma tean vaid üht ja see on, et ma midagi ei tea." · "See, kes teab, mis on hea, ka teeb head" Aristoteles · Loogika kui teadusharu rajaja · Tegeliku maailma moodustab loodus · Tegelikkus koosneb mitmesugustest üksikasjadest Hellenism · Neli filosoofilist voolu: 1. Küünukud 2. Stoikud 3. Epikuurlased 4. Uusplatonism Plotinos · Lunastusõpetus · Maailmal on kaks poolust Keskaeg · Keskajal sai ajapikku ristiusust ainuvalitsev eluvaade · Ristiusk on puhs tõde · Kas kristlikku ilmutust tuleb uskuda või saab kristlikele tõdedele läheneda ka mõistuse abil? Augustinus · Kogu olemine on loomult jumalik Renessanss · Jumalale ei saa läheneda mõistusega · Ideaaliks sai renessansinimene · Uus jumalatunnetus Barokk · Seda ajastut iseloomustas lepitamatute
RENESSANSS ISELOOMUSTUS JA ETAPID Linnakultuuri edenemine Itaalias. 15saj. toimusid itaalia kunstis suured muutused. Keisrite ja paavstide vahelduva eduga toimunud võitlus oli aidanud Põhja-itaalia rikastel linnadel saavutada autonoomiat või koguni iseseisvuda. Mitmetes linnades tekkisid manufaktuurid, mis võimaldasid käsitöölastel spetsialiseeruda ja tootlikust tõsta. Kaugkaubandusega koos arenes rahamajandus ning eriti Firenzes pandi alus uusaegsele pangandusele. Vastandumine keskajale. Gootika ja renessanssi kultuuride vahel pole siiski teravat piiri. Renessanssi ajastu kultuuril on aga üks kindel tunnus- eneseteadvus. Kogu keskaja vältel oli Euroopas ja eriti Itaalias mingil määral tuntud ja kasutatud antiikaja kultuuripärandit, kuid seda oli hinnatud üldiselt madalaks on kristliku ajastuga võrreldes. 15saj. hakati aga kreeka ja rooma kultuuri pidama oluliselt väärtusl...
Tsentraalehitis- ümmarguse, hulknurkse või kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis, nt: paljud Bütsantsi kirikud Fresko- seinamaaliliik ja -tehnika Tahvelmaal- on teisaldatavale alusele (lõuendile, paberile, puittahvlile) maalitud teos. Stafaaz- Väikselt kujutatud, teisejärgulised inimesed või loomad maastikumaalis. Rustika- jämedalt tahutud kividest laotud müüritis. Renessanss- oli Itaaliast (Firenzest) alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Järgnes keskajale. Tunnused: eneseteadvus, väärtustati kreeka ja rooma kultuuri (kunst, kirjandus, filosoofia). Humanism- on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas. Oli veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Tähtsad olid isiklikud omadused: tarkus, ilu, julgus. Uusplatoni...
tähtsaimat filosoofi. · Sokrates (469-399 e.m.a.) · Platon (428/27-348/47 e.m.a.) · Aristoteles (384-322 e.m.a.) Mis toimus antiikfilosoofia klassikajärgsel periood? · klassikalise mõtte edasiarendamine mitmesugustes koolides, aga ka olemasoleva problemaatika kordamine. Millised on antiikaja filosoofia klassikajärgse perioodi 5 alavormi? · a.) Sokraatilised koolid: · Küünikud · Kürenaikud (Eukleides) · b.) stoitsism · c.) epikureism · d.) skeptitsism · e.) uusplatonism Nimeta keskaegse realismi filosoofe. · Johannes Scotus (810-877) · Anselm Canterbury`st (1033-1109) · Abelard (1071-1142) · Roger Bacon (1211-1294) · Occom William (1300-1349) · Püha(k) Augustinus (1354-1430) · Pühak Aquino Thomas (1225-1274) (Ingellik doktor) Nimeta üks natuurfilosoof. · Nicolaus Cusanus: Geordano Bruno Nimeta täppisteaduslikke filosoofe. · Leonardo da Vinci (1452-1519) · Mikolaj Kopernik (1473-1543) · Galileo Galilei (1564-1642)
LK 35 1) Muutused Itaalia linnade majanduses 15. saj: * polnud ühtne riik, vaid jagatud erinevate valitsejate vahel * linnades tekkisid manufaktuurid *arenes rahamajandus 3) ,,Renessanss" tähendab taassündi 6) Renessansskunsti lemmiktegelane oli Taavet, kuna ta võitis Koljati. Tema võit Koljati üle polnud rüütellik. 9) Uusplatonismi propageeris Marcilio Ficino. 11) Itaalia renessansiajastu periodiseering: * 14. Saj. Trecento e. Eelrenessanss * 15. Saj. Quattrocento e. Vararenessanss * 16. Saj. Cinquento e. Kõrgrenessanss LK 46 2) Skulptor Lorenzo Ghiberti 2 peamist tööd: * Paradiisi värav * Iisaku ohverdamine (???????? Ei ole kindel selles vastuses) 4) Paradiisi värava kirjeldus: * 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kirjeldatud sündmusi. * kullatud pronkuks * reljeefi ümbritseb gootipärane ehisraam 5) Vararenessansi kuulsaim skulptor oli Donatello. 9) Donatello oli uusaja skulptuuris es...
RENESSANSS. Iseloomustus ja etapid Linnakultuuri edenemine -15.saj itaalia kunstis suured muutused -võitlus paavstide ja keisrite vahel -linnriikide kujunemine, erinesid elulaadi ja kultuuri poolest teistest Euroopa kultuuridest Vastandumine keskajale -gootika ja renessansi kultuuride vahel pole teravat piiri -1 kindel tunnus- eneseteadvus -keskaega kujutati barbaarse ja pimedana -antiigi põhimõtetle toetumine Antiigi tundmaõppimine -Petrarca uskus, et peagi leitakse uuesti tee antiigi hiilguse juurde -õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu -loodeti luua antiikajaga midagi samaväärset või paremat Humanism Humanism- renessansiliku maailmavaate telg; veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng -inimest hinnati nende isiklike omaduste järgi, mitte päritolu järgi (nt. Tarkus, ilus, julgus) Renessanslik moraal -eesmärke saavutati vahendeid valimata -pööratakse tähelepanu meelelistele naudingutele...
edukalt. Maailm muutus ühtseks ja ühemõõtmeliseks. Renessanslik moraal- Eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraal: ainult õigete vahenditega ja õigel viisil saavutatud eesmärk on midagi väärt. Renessansimoraal: kalduti saavutama oma eesmärke vahendeid valimata. Eesmärk pühitseb abinõu. Katoliku kiriku tegelased olid enamasti ka renessansi inimesed aga esines ka teravaid konflikte. Uusplatonism 15 sajandi II poolel tugevnes uuesti Platoni ja uusplatoonikute filosoofia mõju. Selle järgi on meelelise maailma taga ideede maailm, mis on olulisem ja väärtuslikum ning kättesaadav ainult jumalikus ilmutuses või mõistuse abiga aga mitte kunagi tavalise kogemuse kaudu. Reegleid ehk jumalikke proportsioone olevat arveastatud juba antiikkunstis. Tuntust kogusid peamiselt need kujurid ja maalijad kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid
Renessanss Rinascita (It.k), renaissance (pr.k) taassünd. Maalikunst ja arhitektuur Itaalia 15. saj toimusid Utaalia arengus võrreldes ülejäänud Euroopaga suured muutused. Erinevalt teiste riikide küla elule ja naturaalmajandusele toetuvast ühiskonnakorraldusest tekkisid Itaalias mitmed väikesed aga rikkad linnriigid (Veneetsia, Genova, Firenze). Rikkuse allikaks oli: 1. kaubandussoodne asukoht ja idaluksuskaupade vahendamine Euroopasse. 2. Tööstuse arengmanufaktuurid, villa töötlemine. 3. võtsid kasutusele rahamajanduse, Maailma esimesed pangad Firenzes. Medicid Pangandusega rikasutunud suguvõsa, kes valitses Firenzet ligikaudu 300 aastat. Andsid laene Euroopa kuningakodadele. Sellest perest pärineb 3 paavsti ja 2 Prantsuse kuninakannat. Tuntuim on Lorenzo I Tore kes valitses Firenzet türannina, aga oli suur kunsti ja kultuuri austaja. Koondas oma õukoda maailma kuulsaid kunstnikke, teadlasi ja kultuuritegelasi. Muutuma hakka...
.......................................................12 2. Stoikud..............................................................................................................................12 3. Epikuurlased ....................................................................................................................12 Epikuros (vt Lisa 13).......................................................................................................12 4. Uusplatonism....................................................................................................................13 Plotinos (vt Lisa 14)........................................................................................................13 Indoeurooplased...................................................................................................................13 Semiidid...................................................................................
sajandist kuni 16. sajandini ja teistes riikides 15. sajandi lõpust kuni 16. sajandini. Tehti mitmeid avastusi ja leiutisi, ärkas rahvustunde ja tekkisid rahvusriigid ning suured usulis-poliitilised liikumised. Itaalia filosoofilist mõtlemist rikastasid uute ideede ja seisukohtadega Niccolò Machiavelli, Francesco Petrarca, Bernardino Telesio, Francesco Patrizzi, Tommaso Campanella ja Giordano Bruno. Kui Itaalias leidsid viljastavat vastukaja peamiselt platonism ja uusplatonism, siis Prantsusmaal pigem hilisemad antiikfilosoofia suunad, eriti epikureism ja skeptitsism. Prantsusmaa tuntud filosoofid olid näiteks Michel Eyquem de Montaigne, Pierre Charron ja Francisco Sanches. Saksamaa ülikoolides kujunesid filosoofia põhijooned reformatsiooniga seotud sündmuste ja vaimsete otsingute taustal ning mõjutusel. Huvid olid olulisel määral seotud usulise ja teoloogilise mõttemaailmaga, mistõttu oli puhtfilosoofilised probleemid siin tagaplaanil
sajandist kuni 16. sajandini ja teistes riikides 15. sajandi lõpust kuni 16. sajandini. Tehti mitmeid avastusi ja leiutisi, ärkas rahvustunde ja tekkisid rahvusriigid ning suured usulis-poliitilised liikumised. Itaalia filosoofilist mõtlemist rikastasid uute ideede ja seisukohtadega Niccolò Machiavelli, Francesco Petrarca, Bernardino Telesio, Francesco Patrizzi, Tommaso Campanella ja Giordano Bruno. Kui Itaalias leidsid viljastavat vastukaja peamiselt platonism ja uusplatonism, siis Prantsusmaal pigem hilisemad antiikfilosoofia suunad, eriti epikureism ja skeptitsism. Prantsusmaa tuntud filosoofid olid näiteks Michel Eyquem de Montaigne, Pierre Charron ja Francisco Sanches. Saksamaa ülikoolides kujunesid filosoofia põhijooned reformatsiooniga seotud sündmuste ja vaimsete otsingute taustal ning mõjutusel. Huvid olid olulisel määral seotud usulise ja teoloogilise mõttemaailmaga, mistõttu oli puhtfilosoofilised probleemid siin tagaplaanil.
Esitavad süsteemi (tegelikult Platonil polnud süsteemi), mis toetus küll Platonile, kuid polnud enam platonism. Uusplatonism mõjutanud väga palju kristlust ja keskaegset filosoofiat. Ka kunst ja arhitektuur on saanud ideoloogilisi mõjutusi uusplatonismist; ka keskaegne elulaad, maailmakäsitlus. Rooma impeerium oli laienenud kultuuride segunemine, integratsioon. Antiikmõtlejad otsisid kõige selle ühisjooni - hilisantiiksesse Rooma linna olid püstitatud allutatud jumalate templid. Uusplatonism kujuneb selle segaduse raamistikuks. Kogu maailmakäsitlus algab ühest lättest - Hen (esimene, üksainus, vaimne alge). Esimesest algest (sisaldab endas absoluutset õigust, headust) voolab välja järgmine aste - maailmavaim, mõistus (nous). Maailmahing on järgmine aste - psüühiline maailm, tungib läbi vormi ja hingestab konkreetset kosmost. Kolmas aste on mateeria-vormi printsiip - mateeria on vormitu, korrastamata, vastik, paha, kõige oleva algest kõige kaugemal.
Skulptuur muutub täiuslikumaks ja looduslähedasemaks. Tekib ümarplastika. Tiibaltarid, mis koosnevad paljudest väikestest skulptuuridest. GIOTTO ,,Kristuse taganutmine". NOTKE ,,Surmatants" 13. Renessanss(15. saj Itaalia 16. saj). Tuleb itaaliakeelsest sõnast, mis tähendab taassündi. Renessanss on antiigi taassünd. Linnakultuuri edenemine Itaalias, vastanudmine keskajale, antiigi tundmaõppimine, humanism, moraal, kirik ja uuspaganlus. Uusplatonism. Vt õpik lk 31-35. seletatakse lahti eeltoodud mõisted. Renessansimaa Ehitised, skultuurid, maalikunst BRUNELLESCHI Firenze toomkiriku kuppel(punane); palazzod; DONATELLO ,,Taavet" MANTEGNA ,,Surnud Kristus" BOTTICELLI ,,Kevad" ja ,,Venuse sünd" MICHELANGELO Rooma Peetri kiriku Itaalia kuppel(valge), ,,Taavet" ,,Sixtuse kabeli laemaalid" LEONARDO ,,Püha
läbima puhastuse (katharsise) perioodi ja tegelema mida ei saa muuta ja anna mulle julgust muuta seda, mida kaemusega (theoria). saab muuta. Oo Jumal, anna mulle tarkust neid asju eristada." · Ta peab vaatama kaugemale kosmosest, kaugemale · UUSPLATONISM tajutavast maailmast ja isegi kaugemale intellekti · Ammonius Sakkast (175-242) piirangutest, et näha reaalsuse tuuma. · PLOTINOS (204-270) · · See on niiöelda sissepoole ronimine.
87. Mis on Anthologia Palatina? Kreeka luuletekstide ja epigrammide kogu, mis avastati 1606 ühes Heidelbergis asuvast raamatukogust. 88. Nimeta Rooma kirjanduse põhiperioodid (sajandi täpsusega). vanim ajajärk: kuni ca 240 eKr rahvalooming, üksikud kirjapanekud arhailine ajajärk: 24081 eKr ,,kuldne" ajajärk: 81 eKr14 pKr ,,hõbedane ajajärk": 14117 hilise keisririigi ajajärk: 117476. 89. Keda nimetati philhellen'iks? Kreeklaste ja kreeka kultuuri armastajat 90. Mis on uusplatonism ja mis on patristika? Uusplatonism on 3. sajandil m.a.j tekkinud filosoofiakoolkond, mis põhines Platoni ja platonistide õpetusel. Patristika on kristlikku kirjandust uuriv teadusharu ning ajajärk filosoofia ajaloos ja teoloogias. 91. Kirjelda Rooma-aegset (ehk keisririigiaegset) kreeka ajalookirjandust, vähemalt kaks autorit, millest kirjutasid? Josephus Flavius dokumenteeris ajaloosündmusi juutide asualal (praegune Iisrael), mis kuulus toona samuti Rooma keisririigi koosseisu
V: maine riik iseennast, taevariik Jumalat 20. Millise kahe Platoni maailmaga on võrreldud Augustinuse maist riiki ja taevariiki? V: ideede ja asjade maailmaga Boethius (480-524) 1. Mis sajandil ja kus Boethius sündis? V: 5. sajandil Roomas 2. Millise kahe filosoofi kõik teosed soovis ta tõlkida kreeka keelest ladina keelde? V: Platoni ja Aristotelese 3. Millised kaks ideede süsteemi mõjutasid Boethiuse filosoofilist loomingut? V: uusplatonism ja kristlus 4. Mis juhtus 476? V: kukutati viimane Lääne-Rooma keiser ning Roomat hakkasid valitsema barbarite kuningad 5. Millisesse kõrgesse ametisse määrati Boethius 510. aastal? V: ainuisikuliseks konsuliks 6. Miks Boethius hukati 525. aastal Loode-Itaalia linnas Pavias? V: ta mõisteti süüdi riigireetmises 7. Mis oli Boethiuse viimane ja kõige kuulsam teos, mille ta kirjutas vangistuses enne surma? V: ,,Filosoofia lohutus" 8
Vana-Kreeka klassikaline periood (5.4. saj eKr) Rooma kuldne ja hõbedane ajajärk (81 eKr117 pKr) 12. Milliseid euroopa kultuuri hilisemaid perioode on antiikkultuur enim mõjutanud? Arutle. Keskajal ei peetud antiiki eriti oluliseks, aga selle mõjusid muidugi oli. Vanakreeka keel säilis idakirikus, ladina keel rooma-katoliku kirikus (ja oli üldiselt oluline teadus-, usu- ja arutelukeel). Filosoofias uusplatonism ja skolastika (Aristotelese loogika jne). Kõige silmapaistvam antiigi "tagasitulek" oli ilmselt 14. sajandil (Itaalias veidi varem) renessansi periood, kus antiiki loeti ideaaliks, "kuldajaks". Loeti ja anti välja vanu autoreid, antiigi mõjud arhitektuuris, skulptuuris, antiigiaines kujutavad kunstis, ooperis (esimene ooper, "Daphne" 1597. aastal oli just antiigiaineline) jm. Loomulikult
Filosoofia Filosoofia läte asub kõrgemas puhtas uudishimus. Kaks koolkonda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. (vesi, tuli,maa, õhk) - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimustega ning otsivad elutarkust. Platon ühendab need suunad. Kolm filosoofia põhiküsimust: 1) Mis on tõene? (tõde on suhteline) 2) Mis on hea? 3) Mis on ilus? Uusajal I.Kant: -Mida ma võin teada? - metafüüsika -Mida ma pean tegema? - moraal -Mida ma võin loota? - religioon -Mis on inimene? - antropoloogia Filosoofia (tarkusearmastus) dedfinitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. TÖÖS! Filosoofia eesmärgiks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofia ainevaldkonnad: Filosoofia tegeleb kõigega, kuid erilisel viisil. METAFÜÜSIKA tegeleb maailma tervikuga, s.o. ''esimene filosoofia'' (Aristoteles), siin...
3) ,,Kuldne" ajajärk (81 eKr 14 pKr) 4) ,,Hõbedane" ajajärk (14117) 5) Hilise keisririigi ajajärk (117476) 89. Keda nimetati philhellen'iks? Philhellen oli kreeka kultuuri armastaja, näiteks luuletaja Horatius väitis, et ajal, mil roomlased vallutasid Kreeka, põgenesid kreeklased Rooma ja lõid seal kreekaliku kultuuri. Kreekaarmastajatest imperaatoreist on tuntud ka Nero, Hadrianus ja Marcus Aurelius. 90. Mis on uusplatonism ja mis on patristika? Uusplatonism ehk neoplatonism on 3. sajandil tekkinud filosoofiakoolkond, mis põhines Platoni ja platonistide õpetusel. Selle rajajad olid Plotinos ja Ammonios Sakkas. Uusplatonismis maailm erinevate olemistasandite oli astmestus (hierarhia), mille tipus seisis ,,ainuline" (kr hen), kellest lähtus kõik olemasolev. Uusplatonistlik filosoofia paljud mõisted ja ideed võeti üle varakristlike teoloogide poolt. Uusplatonismi viimaseks esindajaks on peetud Boethiust (s
Hilise keisririigi ajajärk (117476) 89. Keda nimetati philhellen'iks? Rooma võimu alla langenud Kreeka majanduslik ja kultuuriline olukord alguses küll halvenes, kuid hakkas seejärel jälle paranema, kui jõukad roomlased asusid investeerima Kreekasse ja kreeka kultuuri. Rooma impeeriumi ajajärgul valitsesid ka mitmed kreeka kultuuri armastavad keisrid nagu Nero ja Hadrianus. Kreeka kultuuri sõpru nimetati philhelleneiks. 90. Mis on uusplatonism ja mis on patristika? uusplatonism (Plotinos, Iamblichos, Porphyrios) on sisuliselt Platoni (ideede-)õpetuse edasiarendus, kus ideede hierarhia tipus leidus koht ka ainujumalale. Samuti laenasid Platonilt varaste kristlike tekstide autorid, kelle loomingut nimetatakse patristikaks (nn varaste kiriku-isade looming). 91. Kirjelda Rooma-aegset (ehk keisririigiaegset) kreeka ajalookirjandust, vähemalt kaks autorit, millest kirjutasid?
Romaaniajastu 24.10.2007 Marmorkirikud: Itaalias võib kohata ka marmorkirikuid. Ehitatud maakividest. Erandiks on Firenzes mõned marmorkirikud. Hispaanias väga kuulus romaaniajastu kirik, aga see on ümber ehitatud barokkstiiliks. Seal sees võib näha romaani stiili sees. SANTIAGO DE COMPOSTELA (Põhja-Hispaanias.) Püha Jaakobus oli 1 Kristuse jüngreid. Ristisõjad algasid tema haua kaitsemisega Hispaanias. Lõppesid katsega vallutada tagasi Jeesuse haud Jerusalemmas 12.-13. Saj Saksamaa: MARIA LAACH - suure nelitistorniga kirik Lääne- Saksamaal Kõrgemate külgtornidega kirik - SPEYER. WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia: Skandinaavia ristiusustamine toimus rahumeelselt 11.saj alguseks on kõik maad võtnud vastu ristiusu vabatahtlikult Skandinaavia romaanikirikutest olulisim LUNDi kirik Lõuna-Root...
Inimesed käituvad kasulikkuse ja funktsiooni järgi. 15). .... (KÜSIMUS: Uusaja alguse esteetika kui antiikideede kordus. Baumgarten, Meier jt.) Varauusaega kujundab arusaam, et Jumal nö esteetiliselt ei tunne. Jumalik on täiuslik elamus ja esteetiline pealiskaudne. Uusajal (15.saj) ilu peitub looduse jäljendamist teaduslikult paikapandud reeglite järgi ning teisalt ka silmaga tajumatut täiust, mis ei olegi maisus täielt leitav. Vabasid kunste hakkab mõjutama uusplatonism. Vormivõtete arendamine. Reaalsust ja ka ülemeelelist reaalsust peavad valitsema rangelt loogilised reeglid. Ilu seisneb osadevahelises proportsioonis. Kunstnik on looduse jäljendaja ja samal ajal uue looja. Kunstnik on kui tehniline uurija ja tehniline uuendaja 24 (mõtle Leonardo da Vinci). Arendati õlivärvide kasutamise ja perspektiivi tehnikaid. Perspektiivi
Ta püüab demonstreerida, et seal, kus on nähtud probleeme, neid tegelikult polegi. Igasugune suurte teooriate loomine on asjatu ning inimene tuleks ravida terveks metafüüsilistest luuludest. Filosoofia on oma olemuselt kirjanduszanr, mille tegelasteks on ideed. Ta leiab, et inimene on kui loom, kel on teatud organid ja võimed. Tõeks nimetab ta seda, mis vastab meie ajastu normidele, või seda, mida meie kultuurikaaslased tõeks peavad. 26. PILET UUSPLATONISM (PLOTINOS, DIONYSIOS AREOPAGITAST) JA SELLE MÕJU 20. SAJANDI AJALOOFILOSOOFILISED SUUNAD (SPENGLER, TEILHARD DE CHARDIN, A. TOINBY) Koos kristluse tõusuga ja sellega võideldes tõuseb antiikaja filosoofiline mõte veel kord ulatusliku süsteemini, uusplatonismini. Pöördutakse tagasi Platoni pärandi juurde, lisanduvad ka aristotelismi ja stoitsismi mõjud. Uusplatonismil oli väga suur mõju kristlusele. See sündis paganluse kaitseks.
pühakirja. Järjepidev müstitsism on filosoofiliselt korrektne positsioon. (Bonaventura (1221-1274). Ilmutus kommunikatsiooni rafineeritud vorm, mis Jumalalt ehk absoluudilt on suunatud inimesele. KESKAJA FILOSOOFIAST Keskaja filosoofia (KF) aluseks oli kristlik maailmavaade See on religioonile tuginev filosoofia, filosoofilised uurimused peavad olema kooskõlas pühakirjaga. Kristlus tekkis I sajandil. KF hakkab kujunema II saj, aluseks on Platon ja uusplatonism (Plotinos). Suures osas kujunes KF III-IV sajandil. Tähtsamaid konkureerivaid kultusi Rooma riigis: 1) Vana paganlik usk, millele lisandus keisrikultus. 2) Suurema (aastaaegade jumalanna) kummardamine. 3) Isise ja Osirise kultus, mis pärines Egiptusest. 4) Mithraism, mis pärines Pärsiast. Kõigis neis on tähtsal kohal müstiline element, mis tähendab, et Maailma olemusest võib aru saada müstilise ilmutuse abil, täielikult ja korraga. Kristlik mõtteviis kujunes võitluses ketserlusega
mõistulugu) ja "Phaidroses" rakendatakse ideeõpetust juba kõigis peamistes filosoofia valdkondades.Hilisematest teostest on tuntumad "Parmenides", "Politikos" ("Riigimees"), "Timaios" ja "Nomoi" ("Seadused"). Platoni rajatud Akadeemia ajalugu jagatakse 3 perioodi: 1. Vana akadeemia Platoni surmast a-ni 260 e. Kr. 2. Keskmine akadeemia 260 e. Kr.- uue ajaarvamise algus, platonism asendub skepsisega. Esimene selle ajajärgu juhataja Arkesilaos. 3. Noorem akadeemia uusplatonism. Vana akadeemia esimene juhataja pärast P. surma 347-339 oli P. õepoeg ja õpilane Speusippos. Kerged pütagoorlaste mõjud, P.õpetusele midagi uut ei lisanud. Eetikas toonitas range loobumuse põhimõtet. Lõpetas enesetapuga. Järgnesid Xenokrates, Polemon, astronoom Eudoxos, matemaatik Philippos, Krantor ja Krates. Herakleides rajas Pontosesse oma kooli, eemaldus platonismist pütagoorlusse. Keegi neist ei saavutanud Platoni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
