Louis XIV aeg hiilgus või viletsus? Louis XIV on kõige kauem (ja ühtlasi ka kõige nooremalt) Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh. Ta on tuntud ka Päikesekuningana. Selle nime valis ta endale ise, kuna päike viitas sellele, et kuningas valitses oma õukonnas ja riigi üle ning et tal ei olnud vähimatki kavatsust oma võimu kellegagi jagada. Aga mistegelikult peitus selle välise hiilguse ning uhkuse taga? Mis positiivset oli kuninga valitsemises? Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas. Toetas ning kaitses kunsti. Ta ka ise püüdis luua luulet ja kirjandust, õppis balletti. Ühtlasi koondab ta enda teenistusse oma ajastu parimad prantsuse arhitektid, skulptorid ja maalijad ning laseb ehitada Versailles´ lossi, lisaks sellele veel rajati suur pargikompleks ja teise lossina valmis Suur Trianon. Paleedes toimusid suurejoonelised peod, ballid, teatrieten...
Talupoegade seisund enne ja pärast vallutust Eesti talupoegade seisund on läbi aastate väga ebastabiilne olnud. Muinasaja lõpuks olid üks talupoegade peamiseks tegevusalaks maaharimine, kus kasvatati enamasti nisu, kaera ja talirukist, vähem ube, herneid ja teisi vilju. Tavaliselt oli taluperel üks adramaa, kuid rikkamatel oli neid rohkem. Lisaks tegeleti ka loomapidamisega. Enamasti kasvatati veiseid, hobuseid, lambaid, kitsi, sigu ja kanu. Toitu saadi ka küttimise ja kalapüügi teel. Kala püüti enamasti vaid sisevetel. Ainsaks magusaineks oli mesi, mida saadi metsamesinduse teel. Muinasaja lõpul toimus ka suur arenemine käsitöös. Nimelt kujunesid Virumaal ja Põhja-Saaremaal suurimad rauatootmiskeskused Eestis. Toodeti relvi, pronksehteid ja hõbeehteid. Peamiselt tegeleti vahetuskaubandusega ning oluline oli ka vahenduskaubandus. Valitseva kihi moodustasid Eestis rikkad suurmaaomanikud. Seega olid muinasaja lõpul varanduslik ebavõrdsus...
Sissejuhatus barokkmuusikasse Renessansiga lõppes üks ajastu (keskaeg) ja ennustas järgmise ajastu sündi, mis sai nimetuseksuusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse barokkmuusika. Uusaja muusika oli mitmeti keskaja muusika vastand. Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik, väärnähtus jms. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvivokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai ...
Sissejuhatus uusaega See järgneb keskajale ja läheb välja I MS-ni. Uusaja alguseks pakuvad ajaloolased neid sündmusi: 1453 türklased vallutasid Konstantinoopoli 1492 Kolumbus avastas Ameerika 1640 Inglise kodanlik revolutsioon 17.saj algus Madalmaade revolutsioon Ta probably küsib kt-s et milline variant tundub sulle neist loogiliseim? Ma panin et Inglise kodanlik rev. Ja Madalmaade rev, sest siis murti feodalismi juured. Uusaeg jaguneb kaheks eristatavaks perioodiks 1) enne Suurt Prantsuse Revolutsiooni see oli absolutsimi aeg, domineeris agraarühiskond, rikastus kodanlus ja tema mõjukus kasvas 2) peale Suurt Prantsuse Revolutsiooni tööstuse kiire areng ja industriaalühiskonna kujunemine.Valitsusvormina muutus domineerivaks konstitutsiooniline monarhia, suurimaks ühiskonlikuks liikumiseks kujunes rahvuslik liikumine Uusaja algul toimusid suured muudatused. Kaubanduses kujunesid välja kapitali...
Ajaloo ajastud Esiaeg-inimese kujunemine ( ca 700000 a ). Püstine asend ja algelised tööriistad. Ajajooksul tekkis antikuleeritud kõne . Inimese aju areng on tihedas seoses tööriistade kujundamisega . Muinasaeg on kaasaegse inimese tekkest. Muinasaega mahub põllumajanduse tekke , koos sellega vaikne elu viis. Muinasajal levis homosapiens üle maailma. Muinasaeg jaotatakse kolme perioodi vastavalt tööriista materjalile , kivi-pronks ja raud. Muinasaja järel tuli vanaaeg ,-keskaeg ,- uusaeg ja kaasaeg. Inimajalugu teame ajalooallikate järgi . Arheoloogia on kaevur . Arheoloogide leide hoitakse muuseumites, arhiivis, kollektsioonides ja ülikoolides. Antiik äris müüakse vanu asju. Oome ehk tavaelu Tavaelu oli vanal ajal lihtne , lapsed valvasid tuld , emad korjasid marju ja muud söödavat. Mehed käisid jahil loomi küttimas , vahepeal kodustati hundid ja nad hakkasid majade ümbrust kaitsma. Varsti tulid ka tööriistad, siis mõeldi välja lõksud ja jmt.
SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 1 ANTIIKFILOSOOFIA .......................................................................................... 4 1.1 Herakleitos (544 – 483 eKr) ............................................................................ 4 1.2 Sokrates (469 – 399 eKr) ................................................................................ 4 1.3 Platon (427 – 347 eKr) .................................................................................... 4 1.4 Xenokrates (396 – 314 eKr) ............................................................................ 5 1.5 Aristoteles (384-322 eKr)................................................................................ 5 1.6 Straton (u 335-269 eKr) .......................................................
Teaduslik revolutsioon 15431600 I One of the most important developments in the western intellectual tradition was the Scientific Revolution. The Scientific Revolution was nothing less than a revolution in the way the individual perceives [ tajub ] the world. As such, this revolution was primarily an epistemological revolution it changed man's thought process. It was an intellectual revolution a revolution in human knowledge. Even more than Renaissance scholars who discovered man and Nature, the scientific revolutionaries attempted to understand and explain man and the natural world. Thinkers such as the Polish astronomer Nicholas Copernicus(14731543), the French philosopher René Descartes(15961650) and the British mathematician Isaac Newton(16421727) overturned the...
Skandinaaviamaad uusajal Sissejuhatus Valisin selle, sest see teema huvitab mind ja tahan rohkem teada Skandinaaviamaadest. Skandinaaviamaad Rootsi, Taani & Norra. Uusaeg 15.sajandi lõpp kuni 20.sajandi algus. Skandinaaviamaad 18.sajandil. Rootsi 18.sajandil 1721.aastal kaotas Rootsi Uusikaupunki rahuga Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Karjalast. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redig Rootsi lakkas olemast Euroopa suurriik. Erilist tähelepanu pöörati manufaktuuridele, sest enamus Teine tase kaupu tuli teha ise, et vähendada sissevedu. Manufaktuuri omanik ja tööline olid vabastatud Kolmas tase sõjaväeteenistusest ning manufaktuure toetati rahaliselt. ...
Saksamaa Uus ajastu preisimaal. Psüühiliselt haige kuningas Fiedrich Wilhelm IV valitses Saksamaad koos oma venna Wilhelmiga.Loodi Saksa Rahvusliit,mille eesmärgiks oli Saksamaa ühendamine(preisimaa juhtimisel,ilma austriata). 1861.aastal sai kuningaks Wilhelm I,sest ta vend suri,keda ühiskond usaldas.. Bismarci ''raua ja vere'' poliitika. Ühiskonna ja kuninga vahes usaldus murenes Preisi armee ümberkorraldamise kavaga.Selle alusel pidi armee kahekordistuma,tegevteenistus pikenema ja sõjaväe ülalpidamiseks raha täiendus.Maapäev jättis aga heaskiidu andmata,kuid kuningas seda ei arvestanud.Ta kutsus valitsusjuhiks Otto von Bismarcki.Bismarcki ja Wilhelmi vahel kujunes ka liit.Nad ei arvestanud sageli maapäeva arvamusega. Saksamaa Ühendamine. Bismarcki peamine eesmärk oli Saksamaa ühendamine.Kaotati Saksa Liit ja 1867.aastal moodustati selle asemel Põhja-Saksa Liit,mis koosnes 19 Saksa riigist.Põhja-Saksa Liidu kõrgeimaks võimuorganiks...
Ajalugu on muutnud ja muudavad edaspidigi esmapilgul vähemärgatavad isikud ja sündmused, mille kohta ajaloolased oskavad alles aastakümneid hiljem sõltumatuid hinnanguid anda. Uusaeg on ajalooperiood umbes 1500 kuni umbes 1914-1918, seega suurtest maadeavastustest ja renessansist Esimese maailmasõjani, kuid uusaja algust pole kindlalt kokku lepitud. Sel ajal elasid mitmeid tähtsaid avastusi teinud teadlased. Inimeste maailmavaadet muutid oluliselt filosoofid. Arusaamad elust ning uued leiutised panid aluse hüppelisele teaduse arengule. Astronoomia ja füüsika: Galileo Galilei 16. saj oli Mikolaj Kopernik väitnud, et Maa tiirleb ümber päikese, ja esitanud seega
Kultuuri põhijooni uusajal. Uusaja alguseks peetakse Ameerika avastamist 1492. aastal Cristoph Kolumbuse poolt. Tegelikult ei toimunud aga see ajastuse vahetus ühe sündmusega ja päeva pealt. Selleks ikka kulus väga palju aega ja sündmusi, mis muutsid maailma, näiteks Konstatinoopoli vallutamine 1453. aastal türklaste poolt. Uusaega võib nimetadagi muutuste ja avastuste ajastuks, kuna siis said alguse väga suured avastused ja muutused, mis muutsid senist keskaegset maailmakorraldust sootuks. Maailmas hakkas levima uus valitsemis- ja linnakultuur, tekkis ka uus perekonnamudel. Ka maalikunstis ja teaduses toimusid suured muudatused. Tänu Ameerika Ühendriikide iseseisvumisele hakkasid absolutistliku monarhhia kõrval maailmas levima ka teised valitsemisvormid, näiteks vabariik. Just nimelt valitsemiskultuuri muutmiseks alustasidki prantsalastest lihtinimesed mässu kuningavõimu vastu, mis tõi kaasa Suure Pra...
Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus Leibkond on ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha ja/või toiduressursse ning kelle liikmed ise tunnistavad end üheks leibkonnaks Tuumperekond- perekond, mille moodustavad kas mees ja naine või üks nendest ning nende üks või mitu last Uuspere- on peretüüp, mille vähemalt ühel liikmel on olnud oma tuumperekond, st ta on enne korduskooselu olnud abielus/vabaabielus Abielu- sotsiaalne institutsioon sugupoolte suhete korraldamiseks soo jätkamise ja perekonna huvides Külalisabielu- eri elukohtades elavate inimeste suhe, mida iseloomustab osaliselt ühine majapidamine ja jagatud vaba aeg, vahel ka ühised lapsed Kordusabielu- kord abielus olnud lahutatud või lesestunud inimese abielu Fiktiivabielu- abielu, mille sõlmimise aluseks on soov saada ametlikku paberit abielus olemise kohta, tegelikku a...
Mis on uusaeg ja millal see algas? Uusaja mõiste võtsid kasut. Itaalia humanistid 15-16.saj., et eristada kaasaega eelnenud ajaloost. See oli maailmavaade, mis vastandas senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärikuse ja vabadusega. Humanism tekkis renessansiajastul. Uusaeg pidi tähedama uut maailmapilti ja ideoloogiat. Paljude humanistide arvates algas uusaeg siis, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453.a. . 16.saj. nim. varauusajaks. Prantsusmaal püüdis usuvastuolusid lahendada juba 1589.a. troonile tõusnud Henry IV Inglismaal kujunes puritanismi näol uus mentaliteet ning pärast stuartite dünastia võimuletulekut algas võitlus parlamendi õiguste eest. Venemaal lõppes 1613.a. Romanovite dünastia troonile valimisega nn segaduste aeg. Rootsis tõrjuti tagasi rekatoliseerimise katsed ja 1599 tagandati troonilt kuningas Sigismund Vasa
Vene muusikaajaloo võib jagada kolme perjoodi: I Vana aeg (ürgkogukondlikust ajast kuni 10. Saj) rahvamuus. Teke. kõige vanem laulud tekkisid ürgkogukondlikul ajal. Need on seotud slaavlaste tegevusaladega- karjakasvatuse, põlluharimisega & samuti usuga loodusjõududesse (nn paganausk) Peamiselt on 2 ja 3 osalise taktimõõdu vaheldumine aga on ka 5 7 11 osalist taktimõ. Rahvalaul. esitati mitmehäälselt, eeslauljaga liitusid hääled mis hargnesid ja sulasid kokku. II Keskaeg (10.saj-17.saj I pool)- Arenes rahva- ja kiriku muus. 1) rahvamuus.areng &teke Keskaj. alguses tekkis laululiik bõliina( on jutust. sisuga vene kangelaslaul (vabadusvõitl. kangel.teod,kangel.) Tekst oli muusikast tähtsam.) mille kõrvale tekkis hiljm lüürilised laul (tundeküllased,nukrad,murelikud. Eeslaul. alustab, koor lisandub uue meloodiaga tekib mitmehäälsus mis on omap vene rahvamuus. Iseloom. oli ühe silbi venitam. üle mitme noodi) 11-17. Saj. te...
valvama. Lapse roll keskajal · Lapsed kuulusid argiellu, nad pandi kohe tööle kui nad selleks võimelised olid. · Karm kasvatus ja sagedased füüsilised karistuse. · Naistetöid tegema, näiteks ketrama-kuduma, hakkasid tüdrukud juba enne viiendat eluaastat. · Suur osa lapsi saadeti juba enne 10. eluaastat võõrastesse peredesse. · Lastele õpetati tagasihoidlikkust ja kõlblust. UUSAEG Kasvas inimese tahe teostada end töös ja jõuda edasi ametis. Kodu ja perekonna roll ühiskonnas ning kasvatuses tõusis. Abielu tähtsus tõusis, vallalisust peeti vääraks. Inimene järk-järgult oma keha häbenema. Arvati, et pesemine, eriti laste pesemine, on tervisele kahjulik. UUSAEG Järk-järgult hakati jälgima ka kõnepruuki ja kontrollima oma väljendusviisi. Perekonna loomist seostati üha enam emotsionaalse kokkusobivusega.
EKSAMIKONSPEKT: INGLISMAA AJALUGU I Sissejuhatus Suurbritannia ajalukku Inglismaa ajaloo periodiseerimine. Eelajalooline Britannia ( - 43 pkr). Rooma Britannia (50 eKr-450 pKr). Anglosaksi Inglismaa (450 pKr – 1066 pKr) Normanni Inglismaa (1066-1290): Anjou dünastia. Hiliskeskaeg (1290-1450). Varauusaeg (1450-1750): Tudorid, Stuartid. Uusaeg (1750-20.sajand). Viktoriaanlik sajand (1837-1901). Rooma Britannia: Julius Caesari ekspeditsioonid 55-54 e.Kr; Esimesed katsed vallutada tegi juba Julius Caesar. Kaks katset aastatel 55 – 54 eKr, millega jäädavalt püsima Inglismaale ei jäädud. Invasioon algusega 43 p.Kr. ja selle raskused; Keiser Claudiuse ajal üritati uuesti vallutada. Rooma oli ülekaalus, aga tegemist oli paljude hõimudega, kellega tuli pidevalt võidelda,
UUSAJA MOOD UUSAEG Uusaeg on ajaloo periood mille umbkaudne algus oli aastal 1500 ning mille lõpuks loetakse kahekümnenda sajandi esimesi aastaid. Seega loetakse uusaja ajavahemikku ka ameerika avastamist ja esimest maailmasõda. UUSAJAMOOD Uusaja moe alla kuuluvad barokilikult uhked ja natuke üleliigselt ehitud kleidid, renessanssi aja lihtsad kuid kauni lõikega kleidid ning ka sõja mundrid. Mood pole ainult riided, moe kunsti alla kuuluvad ka peale riiete veel ,kingad, sukad, mööbel, soengud,
Suhtumine rahasse. Turvatunde annavad kirik ja jumal. · Raha(Tulusid) pole mõttet säästa ega investeerid, vaid ülejääk raisatakse (nt. Prassimine) või kingitakse kirikule. Ei kogune kapitali. · (Vastand Uusajal maapealsesse tuleviku suundumine ja varakapitalismi sünd = raha investeerimine.) -Keskaja ideaalide kehastused on vagad mungad ja üllad rüütlid. (Uusajal teised ideaalid, mungad ei tooda midagi jne.) Eur. Uusaeg -Algus u. Aasta 1500. paiku (1450-1550) 10 · Mitmetahuline Renessanssifenomen (Taassünd) · Konstatinoopoli langemine (1453) Konstatinoopoli teadlased põgenevad Itaaliasse. · Maadeavastusretked (Ameerika avastamine 1492, meretee Indiasse 1498) · Reformatsioon (1517 ) Muutused: 1. Keskaja universaalsusideoloogia laguneb igal tasandil. 1
VENE MUUSIKA AJALUGU vanaaeg (ürgkogukondlik aeg 10 saj.) · Seotud slaavlaste tähtsamate tegevusaladega (karjakasvatus, põlluharimine, usk loodusjõududesse) · Vanimad olid töö ja tavandi laulud (algelised meloodia ja rütmi poolest) · Rahvalaulus taktimõõdu vaheldumine · Rütm : iseseisev, tekstist sõltumatu, lihtne, ühekülgne keskaeg (10 saj. 17 saj. 1 pool) · Arenes kaks erinevat suunda: kiriku ja rahvamuusika · Levinud laululiik bõlina (pool kõneline, pool laululine, jutustava sisuga vene kangelaslaul, jutustab vägitegudest) · Hiljem tekkisid lüürilised rahvalaulud (tundeküllased, nukratoonilised, murelikud, 1617 saj.) · 1117 saj. tegutsesid rändmuusikud ehk skomorohhid (lõbusad pool klounid, rändnäitlejad, eriti populaarsed 15 saj. peale Venemaa vabanemist) · mängiti keelpille (gusli, gudokk, domra, balalaika), puhkpille (viled, sarvepillid), löökpille, lõõtspille ja kitarri · kirikulaul 1117 saj. profes...
AJALUGU 1. 20. s algusele iseloomulikud jooned. • Tööstuse arengu kiire tempo • Tekkis juurde uusi tööstusharusid (autotööstus,elektrotehnika, raudtee...) • Teaduse ja tehnika saavutused (konveierlint jne) • Teaduse areng • Progress (pilvelõhkujad, linnastumine) • Globaliseerumine e üleilmastumine – riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem > pinged, kriisid 2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. • Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas • Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa • Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa kooseisus • Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahe...
Aha-Naht (antiikaeg, Vana-Egiptus) 5000 aastat tagasi. Preester, veiste arst, maag. Apsyrtos (keskaeg, Bütsants) 300-360.a. Peetakse kaasaegse veterinaaria isaks. Oli keiser Konstantinos Suure armee pehipiaater. On avaldanud ,,Hipiatrikas" üle 100 traktaadi. Kirjutas põhjalikult kõigist haigustest ja ka elundkondadest. Avaldas tolle ajani kõige põhjalikuma ülevaate hobuste hammastest. Aristoteles (antiikaeg, Vana-Kreeka) 384-322 ema. Filosoof ja teadlane. Tema teosed olid antiikaja entsüklopeediaks järgmistele põlvkondadele. Oli Aleksander Suure kasvataja. Kogus suure raamatukogu, tegeles tolle aja kõigi teadustega. Lõi maailma esimese loomade süstemaatika. On üks võrdleva anatoomia ja embrüoloogia rajajaid. Eristas omavahel luid, kõhri, kõõluseid ja närve. Võttis kasutusele mõiste aort, kuid ei eristanud veene ja artereid. Asklepios (antiikaeg, Vana-Kreeka) Apollo poeg, Cheironi õpilane. Arstiteaduse jumal. ...
Uusaja põhijooned 1) Absolutism ja parlamentarism (lk 196-201) Prantsuse absolutism: Absolutismi alustalad rajas kardinal Richelieu, hävitades suurfeodaalide keskaegse iseseisvuse. Ta lasi vallutada hugenottide tähtsama keskuse La Rochelle´i. Peale teda jätkas Louis XIV, kes võttis oma riigifilosoofia kokku kuulsasse lausesse: „Riik – see olen mina.“ Oli võimekas valitseja, Prantsusmaa oli tol perioodil tõhusalt valitsetud riik, sest valitseja ainuvõim oli kiirem ja efektiivsem kui kollektiivne võim. Prantsusmaa laienes. Prantsusmaa oli EU suurim riik ja liider. Pariis ja Versailles määrasid moe ja kombed, rahvusvaheliseks suhtluskeeleks jai prantsuse keel Absolutismi nõrkus – pärilikul teel võimule saanud valitseja annab riigile liialt oma näo. Inglise parlamentarism: Absolutismiajastu algas juba Tudorite võimuletulekuga, kuid alati jäi ka par...
Suur Prantsuse revolutsioon - kas uue ajajärgu algus maailma ajaloos? Mitte keegi ei saa täpselt ööelda, millal algas Uusaeg. Mõned ajaloolased väidavad, et Uusaeg algas Inglise revolutsiooniga, mis algas 1640 aastal, teised aga arvavad, et Uusaeg algas kui Christoph Kolumbus avas Ameerikat. On ka neid, kes ütlevad, et Uusaeg algas Suure Prantsuse Revolutsiooniga. Kuigi, kui mind küsida, siis ma arvan, et Uusaeg võis algata Prantuse Revolutsiooniga, aga teised sündmused on sama moodi tähtsad. Kui me räägime üldse Prantsuse Revolutsioonist, siis me peame tuletama meelde, millal see oli. Ta kestis 10 aastat, algas 1789 ja lõppes 1799 aastal. Kõige olulisemaks faktiks, miks just Prantsuse revolutsioon on Uusaja sünd, on feodaalse süsteemi lõpp ja kapitalismi algus. Sest just Prantsuse revolutsioon lõpetas monarhiat, ja tekitas uue olukora, mis aitas arendada majandust,
Kiviaeg (paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum) 2,6 miljonit 1800 eKr Asustuse teke mesoliitikumis ~ 9000 eKr. Savinõude kasutusele võtt neoliitikumis Pronksaeg 1800 500 eKr Püsiasutuse teke, põlluharimine ja karjakasvatus Rauaaeg 500 eKr 1200 pKr Keskaeg 12. 15/16. sajand Esimene kirjalik ajaloo allikas Läti Hendriku Liivimaa kroonika. Muistne Vabadusvõitlus eestlaste vallutamine sakslaste, rootslaste ja taanlaste poolt. Uusaeg 16. 18/19. sajand 1558 1583 Liivi sõda Eesti läks Rootsi võimu alla 1700 1721 Põhjasõda Eesti läks Vene võimu alla Lähiajalugu 20. sajand 1914 1918 Esimene maailmasõda 1918 Eesti iseseisvus 1918 1920 Vabadussõda 1939 1945 Teine maailmasõda, mille tulemusel Eestis kehtestati Vene võim 1991 Eesti Vabariigi taasisesesvumine Mesoliitikum Eesti vanimad teadaolevad asulakohad: Pulli 9000 8550 eKr ja Kunda Lammasmägi 8700 4950 eKr
Ajalugu Kordamine Venemaa 17. Sajandil Venemaal algas 17. Sajand näljahädaga, mille põhjuseks pidas rahvas Jumala kättemaksu tsaar B. Gudonovi tegude eest. Teda kahtlustati Ivan Julma noorima poja ja trooninõudleja Dimitri tapmises. Rahutusi kasutas ära munk Grigori Otrepjev, kes väitis end olevat Vale-Dimitri ja keda toetas Poola kuningakoda. Ta krooniti 1605. Aastal uueks tsaariks. Ta sai valitseda alla aasta, sest ta tapeti vandenõudlaste poolt. Järgmiseks valitsejaks sai Vassili Suiski. Rahvas pidas teda isehakanuks. Poolas ilmus välja uus isehakanu nimetades end Pääsenud Dimitriks, kellel oli palju toetajaid. Ta jõudis 1608. Aastal suure väega Moskva linna alla, kuid vallutada seda ta ei suutnud. Venemaa segadusi kasutasid ära Poola ja Rootsi. 1610. Aastal lubasid Moskva bojaarid Poola väed Kremlisse ja pakkusid trooni kuninga pojalek, lootes niimoodi sõda lõpetada. Kuningas Sigi...
Varauusaeg kui murrang ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas Euroopaliku määratluse järgi kestab varauusaeg 1492. aastast, mil Kolumbus avastab Ameerika, 1799. aastani, mil lõppeb Suur Prantsuse revolutsioon. Selle aja jooksul muutub Euroopa absoluutseks domineerijaks maailmas. Ühelt poolt säilisid ühiskonnas veel keskaegsed struktuurid, teisalt aga omandas ühiskond senisest märksa suurema dünaamilisuse. Tegu on ajaloolise ajastuga, mida peetakse revolutsiooniliseks murranguks ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas. Millised sündmused tingisid taolise murrangu? Terve 15. sajandi edendas Portugal meresõitu, prints Henrique Meresõitja toel ja initsiatiivil piki Aafrika läänerannikut mereteed idamaadesse otsima purjetades avastati Madeira saarestik ja Kanaari saared. See kõik tipnes aastaga 1492, mil Kolumbus avastas eksikombel uue maailmajao Ameerika. 1498. aastal avastas Vasco da Gama meretee Indiasse. Avastused avar...
Eesti ajaloo pöördepunktid Eesti ajaloo juured ulatuvad väga kaugetesse aegadesse. Eesti ajaloo alguses loetakse esimeste teadaolevate küttide ja kalastajate asula eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. Eesti esiajalugu ehk muinasaeg hõlmab väga pikka perioodi - ~9000 aastat eKr kuni 13. sajandini. Eesti esiajalugu kestis 10 000 aastat, nii et muinasaega liigitatakse omakorda väga mitmeks osaks. Eesti asustati mesoliitikumi ajal, kui kütid ja kalastajad siia rändasid. Vanimaks seni leitud asulaks arvatakse olevat Pulli asula. Neoliitikumi alla kuulus pronksiaeg ja rauaaeg. Sellel ajal arenes kõvasti tööriistad, põllundus ja ka sõjandus. 1193. aastal kuulutas paavst v'lja ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu. Kuna eestlased ei ole ristiusustatud raputas see sõda neid kõvasti. Nad pidid sunniviisiliselt astuma ristiusku. Vahepeal oli päris pikka aega Rooma aeg, mil arenes jällegi põllundus. Muinasaja ko...
Keskaeg Uusaeg Uusaeg Uusaeg Hiliskeskaeg (1500) Varauusaeg (1800) Uusaeg (1914) Lähiaeg Eesti ajaloog mõlemat viisi äjajärkude nimed ja ajad Riigivõimu muutumise Ühiskondlike muutmise Orduaeg (1208-1561) Reformatsioon Tallinnas Rootsi, Poola, Taani (1561-1710) Rahvakoolide rajamine Vene aeg (1710/21-1918) Pärisorjuse kaotamine Eesti aeg (1918-) Ärkamise aeg Reformatsioon- Usupuhastus liikumine
1 EESTI AJALOO PERIOODID / Lühiiseloomustus: MUINASAEG (~10 tuh.a.eKr.-1227) · Pärast jääaja lõppu toimub Eesti ala järk-järguline asustamine ja kasvab rahvaarv (perioodi lõpuks ~150 tuhat). · Periood jaguneb peamiste tööriistade valmistamise järgi kiviajaks, pronksi- ja rauaajaks. · Keskmisel kiviajal (e. mesoliitikumis) Kunda kultuuri perioodil kujuneb välja esmaasustus. · Nooremal kiviajal (e.neoliitikumis) Kammkeraamika kultuuri ajal jõuavad Eesti alale soome-ugri hõimude esivanemad ning võetakse kasutusele keraamika (savinõud). · Nooremal kiviaja lõpul Venekirveste kultuuri perioodil mindi anastavalt majanduselt (küttimiselt / koriluselt / kalapüügilt) üle viljelevale majandusele- algas karjakasvatus ja algeline põlluharimine. · Rauaajal muutus põlluharimine ja karjakasvatus peamisteks elatusaladeks (alepõllundus ja söödiviljelus; kaheväljasüsteem). · Muinasaja lõpul kuju...
Klassitsistlike ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe.2 Arhitektuuris kasutati rohkesti kupleid, sambaid ja kolmnurkseid viile. Eestis oli kõrgklassitsismi periood üsnagi lühike ning kõik selle vormid Eestis sügavalt ei juurdunudki. Klassitsismi esindavad hooned Eestis on näiteks Tartu Ülikooli peahoone (1803– 1809, arhitekt J. W. Krause), Toompea haldushooned ja hulk mõisasid.3 1 UUSAEG, T.TANBERG, LK. 133 2 UUSAEG, T.TANBERG, LK. 126, I lõik 3 Klassitsism arhitektuuris. http://et.wikipedia.org/wiki/Klassitsism [20.01.2014] Klassitsistlikud mõisad Eestis Järgnevas on toodud nimekirjad meieni paremini säilinud selle stiili tüüpilistest mõisahoonetest. Parimad kõrgklassitsismi näited: Saku, Riisipere, Kernu, Kirna, Kolga, Raikküla,Udriku, Aaspere, Hõreda, Pirgu, Vohnj a,Uhtna, Massu, Härgla, Räpina, Penijõe,Lihula, Kasti, Triigi (Harjumaal), Putk
1. Esi-ehk muinasaeg ( 9000 a. eKr 13.saj.) vanim asustus, esimesed asulapaigad, Kunda kultuur inimränded ja eesti rahva kujunemine kivi-, pronksi ja rauaaeg viikingid (800-1050) 2. Eesti keskaeg (13.saj. - Liivi sõda- 1558-1583) maakonnad, kihelkonnad, muinaslinnused Balti ristisõda, Muistne vabadusvõitlus, I kirjalik ajalooallikas eestlaste ristimine, vabaduse kaotus, Eesti ala jagamine Jüriöö ülestõus sunnismaisus, pärisorjus orduaeg, Vana-Liivimaa 3. Uusaeg (1558 1900) varauusaeg (1550 1800) uusaeg (19.saj. - 20.saj.algus) Liivi sõda, Eesti ala uued jagamised (Rootsi, Taani, Poola) Rootsi aeg (1645-1710): Tartu ülikool, talurahvakoolid, pärisorjuse kinnitamine, Suur nälg Põhjasõda, Vene aeg (1710 1917): pärisorjuse tugevnemine 1816, 1819 pärisorjuse kaotamine ärkamisaeg, venestusaeg, 1905.a.revolutsioon 4. Lähiajalugu (al. 20.saj. ) Esimene maailmasõda, Eesti Vabariigi sünd, Vabadussõda
1642 – 1649 – Kodusõda Inglismaal ja kuningas Charles I hukkamine. 1649 – 1660 – Inglismaa oli vabariik; Cromwelli diktatuur. 1643 – 1715 – Louis XIV valitsusaeg prantsusmaal. 1660 – Stuartite dünastia restauratsioon Inglismaal. 1683 – Türklased piirasid edutult Viini. 1688 – Kuulus revolutsioon ja parlamentarismi kinnistumine Inglismaal. Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 2 1. EUROOPA VARAUUSAJA ALGUL. HUMANISM JA RENESSANSS: 1.1. Euroopa varauusaja algul: Varauusaja alguse Euroopas hakkasid kujunema esimesed rahvusriigid: Prantsusmaa, Inglismaa ja Hispaania. Prantsusmaal kuningavõim oli tugevneud juba 15.saj lõpuks. Kuningas Francois I ajal (valitses 1515 – 1547) üritas Prantsusmaa saavutada ülemvõimu kogu
tees antitees süntees konservatiivne — õigustab kõike, kuid ka revolutsiooniline — miski ei jää, ei püsi Teadvus on mõisteline, saavutab oma igal astmel täpsema tõsikindlama teadmise. VAIMU ENESETUNNETUSE VORMID: 1. Kunst Antiik Kaemuslik 2. Religioon Keskaeg Kujutluslik 3. Filosoofia Uusaeg Puhas mõtlemine HEGEL KUNSTIST Kunst ei ole 1) dekoratiivne e. iluasi 2) didaktiline e. õpetav-moraalne 3) mimeetiline e. jäljenduslik Vaba kunsti olemus olla tõe avaja vaimu enesetunnetuse varastel etappidel. Kunstiline tunnetus küll meeleline ja seega võõrandunud vorm, kuid vaim suuteline teda mõisteliseks tagasi tooma. Kunsti arengu etapid:
AJALUGU 11C Ajaloo allikad ja eesmärgid ARHEOLOOGILISED PERIOODID 1. Kiviaeg-2,5 miljonit aastat tagasi- 3 tuhat aastat eKr. paleoliitikum- Eestis asustus puudus, jääaeg. Korilus ja küttimine. mesoliitikum-keskmine kiviaeg, osati vibu teha, savinõusid, kangast kuduma, vanemad asulapaigad Eestis. Väga tähtis oli toit. Polli küla Pärnu jõe ääres, Kunda lammas. Oskasid tuld kasutada. neoliitikum- noorem kiviaeg. Asva asula Saaremaal. -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- - Emajärgne sugukond Kiviajal ehk matriarhaat. 2. Pronksiaeg (tina + vask)- 3000a eKr - 1000a eKr. Põlluharimine-korilusest sai alguse. Karjakasvatamine-küttimisest. 3. Rauaaeg- 1000 eKr-13 saj. - esimesena hakkasid maailmas rauda kasutama hetiidid, elasid Kesk-Aasias. Hakkavad tekkima üksikpered ja varanduslik ebavõrdsus. -------------...
Riigi, kultuuri ja väärtushinnangute muutumine uusajal Euroopa ja USA näidete põhjal Uusaja mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid umbes 15.-16.sajandil, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Uusaeg algas siis, kui lõppes keskaeg. Perioodi lõpule kindlat kuupäeva pole, kuid arvatakse, et umbes siis, kui toimus Esimene Maailmasõda. Uusaeg tõi kaasa palju muutusi riikides, kultuuris ja väärtushinnangutes. Need muutused on olnud väga olulised tänapäeva maailma kujunemiseks. Uusajal oli iseloomulik absolutistlik monarhia ehk see on valitsemisviis, kus kuninga või keisri võim oli piiramatu ning valitseja võis nõu võtta õukondlastelt või soosikutelt. Üks
jpg&w=312&h=400&ei=NI3DUOb2J_CZ0QXD1YDADw&zoom=1&iact=rc&dur=648 &sig=115050523000515897329&page=1&tbnh=140&tbnw=112&start=0&ndsp=22&ved=1t:429,r:11,s:0,i:10 9&tx=70&ty=68 Video "Turning Points in History Industrial Revolution" 3:30 min. http://www.youtube.com/watch?v=3Efq-aNBkvc Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Industriaal%C3%BChiskond http://et.wikipedia.org/wiki/Otto_von_Bismarck M.Laur, T.Tannberg "Inimene, Ühiskond, Kultuur" Uusaeg 3.osa, kirjastuselt Avita gümnaasium, 2009.a. K.Hiiemaa, O.-M.Klaassen, H.Piirimäe, K.Piirimäe, T.Tannberg "Inimene, Ühiskond, Kultuur" Uusaeg 3.osa, kirjastuselt koolibri, 2001.a. T.Tannberg, M.Laur, Ü.Tarkiainen, O.Klaassen, A.Espenberg, S.Abiline, T.Jullinen "Uusaeg" 8.klassile, kirjastuselt Avita Tallinn 1998.a. Tänan tähelepanu eest!
Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib...
3 miljardid a. tagasi - kujunesid inimese eellased 2,5 miljonit a. tagasi - kujunes tänapäeva inimene (Homo sapiens tarkinimene) 100 000 a. tagasi - oli jääaeg 100 000-13 000 a. tagasi - oli vanim asustus Eesti alal- 11 000 a. tagasi - oli Eesti esi -e. muinasaeg 9000 a. eKr- 13.saj 2. Eesti ajaloo perioodid.1. Esi- ehk muinasaeg 9000 a. eKr- 13. saj 2. Eesti keskaeg 13.saj- 1583 3.Uusaeg 1558-1900 (varauusaeg 1550-1800; uusaeg 19.saj-20.saj algus; rootsi aeg 1645-1710;vene aeg 1710-1917 4. Lähiajalugu al. 20.saj 3. Muinasaja perioodid. Millal oli rauaaeg? 1. Kiviaeg 11 000 a. tagasi 2. Pronksiaeg u. 1800 a. eKr-500 a. eKr 3. Rauaeg 500a. eKr- 1200 a. pKr,13.saj 4. Millise sündmusega algas Eesti keskaeg? Miks just siis? Muistne Vabadusvõitlus.
Homo Sapiens-inimese eelkäijja(püstine kõnd, tööriistad, käte kasutamine, kõne, arenenud mõistus) kultuur-inimtegevu ja selle tulemus paleoliitikum-vanem kiviaeg (pikim oeriood) ~2 milj. tagasi mesoliitikum-keskmine kiviaeg, 12 000 eKr neoliitikum-noorem kiviaeg ~7000 eKr viljakas poolkuu-niisked ja viljakas alad keset kõrbelist Lääne-Aasiat. (tekkisid esimesed tsivilisatsioonid) 3. Ajalooperioodid esiaeg , vanaaeg, keskaeg, uusaeg, lähiajalugu 4. Milliste sündmustega tähistatakse ajalooperioodide vaheldumist? Esiaeg- 3500 a eKr kiri -vanaeg- Kristuse sünd, Rooma Impeeriumi langus –keskaeg- 1492 avastati Ameerika, Luteri Reformatsioon –Uusaeg- 1 MS ja 2 MS –Lähiajalugu 5. Kuidas jaotatakse kiviaega? Paleoliitikum, Mesoliitikum ja Neoliitikum 6. Millal kujunes nüüdisinimese eelkäija? u 200 000 a tagasi 7. Millal hakkas kujunema inimene? 8. Nimeta neli üldist antropogeneesi arengutunnust? 9
MÕTTEVIIS 1. RENESSANSS Renessanss tähendab itaalia keeles taassündi. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri jaFrancesco Petrarca tekstidest.1 Renessanssi taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade" vastu, tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lip...
Ajalugu on teadus, mis uurib inimkonna arengut tema tekkimisest tänapäevani. Ajaloo periodiseerimise aluseks on kas ühiskondlikud või majanduslikud muudatused, mis vastavad ühele ajajärgule. MUINASAE VANAAEG KESKAEG UUSAEG KAASAEG G u. 10 3,5 u. 3000 a. 476 a. 15/16 saj. 20. sajand mil. a tagasi tagasi vahetus Ajaloo allikad on materjalid, mille põhjal uuritakse inimkonna ajalugu. Ainelised allikad ehk muistendid: Kinnismuistised paiksed Irdmuistised töö-ja tarbeesemed, luud jne. Kirjalikud allikad: Raidkirjad Kroonikad Kirjad Audio-visuaalsed allikad: Fotod Videod
Eesti ajalugu Eesti ajalugu Eesti ajaloo periodiseerimisel on palju võimalusi. Järgnevalt on toodud üks võimalik periodiseering: 1) Eesti esiajalugu 2) Eesti keskaeg 3) Eesti varauusaeg 4) Eesti uusaeg 5) Eesti lähiajalugu Eesti esiajalugu Mesoliitikum Neoliitikum Pronksiaeg Rauaaeg Eesti esiajalugu põllundus Esiajaloolisel ajal hariti põlispõlde kaheväljasüsteemi järgi. Põlispõlde haris iga talu eraldi, kuid külakonna ühise külvikorra järgi. Muidu oleks paljudel lappides segamini asetsevate maade harimine kujunenud väga tülikaks. Vanem rauaaeg Nooremal rauaajal oli Eesti autonoomsete maakondade liit. Läti Henriku andmetel
Eesti talupoja seisund varauusajal- vaba või pärisori Varauusaeg on ajalooperiood, mis kestis 1550-1800 aastate vahel. Selle alguseks on Liivi sõda, mis algas aastal 1558 ja lõpuks loetakse 1819, kui Liivamaal ning Eestimaal kaotati pärisorjus. Eestis varauusajal oli mitu võõrvõimu ja talupoja seisund muutus mitu korda. Peale Liivisõda oli eesti alad jagatud kolme riigi vahel. Need riigid olid Taani, Rootsi ja Poola. Seda aega nimetatakse kolmekuningaajaks. Rootsi valduses Põhja-Eesti, Poola valduses oli Lõuna-Eesti ja Taani valduses Saaremaa. Kuna pärast Liivi Sõda oli rahvaarv vähenenud rohkem kui poole võrra, siis tahtsid võõrvõimud tühje alasid endale. Sellest kaasnedes vahetasid talupojad palju elukohti. Talupoegade liikumine sellel ajal oli vabavam kui teistel sajanditel, sest nad said vahetada mõisaid ja sellega kaasnevalt ka mõisnike. Sellel ajal minu arvates polnud talupoeg veel pärisori, sest ei ol...
Üldajalugu 11. klass Teemad Vanaaeg Keskaeg Uusaeg Kursuse plaan I nädal Vana-Kreeka II nädal Vana-Rooma III nädal Keskaeg (Frangi riik, ühiskond ja eluolu keskajal) IV nädal Keskaeg (islam, paavstlus, ristisõjad) V nädal Uusaeg ( maadeavastustest USA iseseisvumiseni) VI nädal Uusaeg (Prantsuse revolutsioonist tööstusliku pöördeni) VII nädal KIRJALIK ARVESTUSTÖÖ Kuidas kujuneb kursuse hinne? Lühiarutlus 5 punkti Arutluse tähtaeg 18. september 2018 Kirjalik arvestustöö 45 punkti 45p -50p = "5" 37,5p - 44,5 p = "4" 25p - 37p = "3" ... - 24,5p = "2" Poeet Hesiodose õpetussõnad põlluharijale: "Mingit tööd ära lükka homseks või ülehomseks! Iial ei ait saa täis mehel hooletul, kes töid lükkab homsele. Töö paneb viljasid kandma vaid hoolsus
Kui ta lõpetas konservatooriumi, polnud tal tööd ning ta suunati Jänedale tööle. Ta sai oma käsutusse Jäneda mõisa tähetorni. Ta on kirjutanud ,,Linnutee galaktika", 29 osa ,,tähistaeva tsükkel", ,,Nääri oratoorium", laste ooper ,,Kuri kuningatütar". Ta on kirjutanud ka väga palju laulupeolaule. Vene muusika võime jagada kolme suurde perioodi. . I vanaaeg (algab üldkogukondlikust ajast kuni 10.saj.-ni), II keskaeg (10saj-17.saj 1.pool), III uusaeg (17.saj tänapäevani) Vanaaeg Rahvamuusika teke ja areng Vanemad rahvalaulud tekkisid üldüldkogukondlikul ajal. Tegevusalad olid karjakasvatus ja põlluharimine. Oli usk loodusjõududesse, oli paganlik usk. Vanimad laulud on töö- ja tavalaulud. Meloodia läks allapoole, hüppeid oli vähe. Rütm oli iseseisev ja viisist sõltumatu. Nende meloodia oli igav ja ühekülgne. Esineb 2/4 ja ¾ taktimõõdu vaheldumist. Neil leidub 5, 7 ja 11 osalist taktimõõtu. Kasutati vanu ja
Sõda Daatum Osapooled Põhjus Tulemus 30. 1618-1648 Habsburgide Usulised Sõda lõppes Vestfaali rahuga.*Püha aastane dünastia ja erimeelsused-Rooma Saksa-Rooma keiser kaotas nii sõda katoliiklik katoliku kiriku ja territooriumi ja ka oma liiga, böömi, protestantide vahel, võimu.*Saksa vürstide võim taani, rootsi ja kalvinistidel puudus suurenes.*Usulised piirid jäid prantsusmaa usuline tunnustus, samaks.*Hollandit tunnustati prantsusmaa soovis iseseisva riigina.*Saksa alad nõrgestada jagunesid 300 väikeriigi vahel(oli habsburgide dünastiat. killustatud).*Kalvinismi ...
järgmine: ebastabiilses maailmas on ainult inimene võimeline teadlikult muutuma. Igaühel on võimalus saada kannatavast ja piinlevast olesklejast õnnes ja rahus viibivaks targaks. Selleks tuleb kainelt ja kiretult selgeks teha enda olukord ja leida põhjused iseendas. Inimene peab enda kaudu kandma vastutust kõigi eest. India kirjanduse eripäraks on see, et puudub jagunemine vana-aeg, keskaeg ja uusaeg. India kultuuris on vana-aeg ja keskaeg ühte sulandunud, väldates kuni 19. sajandini, kui algab uusaeg. 19. sajandil hakkas Uus-India kirjandus matkima Euroopa kirjandust ning müüdimaailma asemel hakati lugejale näitama argielu. Selle tulemusel tekkis ka ingliskeelne india kirjandus ehk anglo-india kirjandus. Hiina kirjandus Hiina kirjanduse vanimad näited pärinevad samuti II aastatuhandest eKr. Kirjasõna kasutati peamiselt usulistel talitustel, et üles märkida oraaklite ennustusi
Katariina II Üldinfo Katariina II (sünninimega Sophie Friederike Auguste) oli Venemaa keisrinna aatatel 1762-1796. Sündis 2. mail 1729 Preisimaa kuningriigis ja suri 17. novembril 1796 Peterburis Ta oli Peeter III abikaasa ning Paul I ema. Isiklik info 24. septembril 1754 sündis poeg Paul Petrovitš (1754-1801), tulevane keiser Paul I 9. detsembril 1758 sündis tütar Anna Petrovna Tal oli armukesega poeg Aleksei ja erinevate meestega kolm tütart. Oli Peeter III abikaasa Valitsemine Katariina II oli 18.sajandi üks tuntumaid valgustatud monarhe 1762.aastal peatas ta kirikumaade riigistamise Ta viis läbi muudatusi riigihalduses, püüdes vähendada liigset keskvõimule allumist Katariina II muutis provintside valitsemise ja Monumendid 6.septembril avati Võrus põhjalikult uuendatud Katariina allee. 2013.aasta detsembris püstitati samale alleele Katariina II pronksist elusuurune kuju Huvitavaid fakte Venemaa ke...
AJALUGU 1.Ajatelg: ajaloo põhiperioodid, sündmused ja aastad millega tähistatakse ajalooperioodide vaheldumist. ESIAEG: 6-5 milj. Aastat tagasi. Inimese eellane hargnes ahvidest VANAAEG: ca 3000eKr. Kirja kasutusele võtmine KRISTUSE SÜND: vanaaja ja keskaja vahel KESKAEG: 476 Rooma Impeeriumi lagunemine UUSAEG: 1492 Avastasti Ameerika, 1517 reformatsioon LÄHIAJALUGU: I MS 1914/1918 2.Mis on: Ajalugu- minevikus toimunu Antropoloogia- uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist Antropogenees- inimese kujunemine homo sapiens- tark inimene inimlane-hominiit (imetajate sugukond) 3.Millal ilmusid inimlased, millal homo sapiens? Inimlased ilmusid 5-6 milj. Aastat tagasi. Homo sapiens ilmus 2,5 milj. Aastat tagasi. 4.Nimeta üldiseid inimarengu tunnusjooni (5) 1) aju läks suuremaks 2) kehahoiak sirgemaks 3) karvkate vähenes 4) käed l...
Tallinna Laagna Gümnaasium Anne-Liis Tänav 12.A John Locke (1632-1704) Referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus uusaega Uusaeg tähendab uut maailmapilti ja ideoloogiat ning pöördelisi arusaamu maailma ajoloolisest arengust. Selle mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16. sajandil , eristamaks kaasaega eelnenud ajaloost. Piiri tõmbamisel lähtuti uuest ideoloogiast, mille üldistavaks nimetuseks kujunes humanism. Humanism oli maailmavaade , mis vastandas senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma vabaduse ja väärikusega. Humanism tekkis ajaperioodil , mida nimetatakse renessansiajastuks. Uusaja algust on raske määratleda. Paljude humanistide arvates tähistas seda Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453.aastal. Saksa ajalooteadus on uusaja alguseks aga pidanud luterliku reformatsiooni käivitumist 1517.aastal. Ühiselt on p...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
