olevate nähtustega) 6. probleemi esmane teoreetiline analüüs olemasoleva kirjanduse ja põgusate uurimistoimingute läbiviimise tulemusena formuleeritud seisukohad; tavaliselt on selles toimingus vaatluse läbiviimine 7. hüpoteeside formuleerimine hüpoteesiks nimetatakse põhjendatud teaduslikke oletusi sotsiaalsete objektide struktuurist uuritavate nähtuste vahel esinevate seaduste iseloomust. Hüpotees pole konkreetne lõplik tõsikindel teadmine, vaid oletus, mis formuleeritakse reeglina väidetena, kuid uuringu eesmärgiks on hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine. Hüpoteesidele esitatakse konkreetsed nõuded hüpotees ei tohi sisaldada empiiriliselt interpreteerimata mõisteid, sest vastasel korral pole hüpoteesi võimalik
Kõrvanibu Lahtin Kokku kasvanud Nina Kongus Sirge Karvakasv Tugev Nõrk Kiilanemine Varajane Ei Käe kasutamine Parem Vasak Sõrmed Kõverad sirged Mendeli seaduste kehtivuse eeldused : - vanemorganismid peavad uuritavate alleelide suhtes olema homosügoodid - kõikide genotüüpidega indiviidid peavad olema võrdse eluvusega. - Järglaste arv peab olema piisavalt suur - Mendeli seaduste kehtimiseks peab aarvestama ka tegureid, mis mõjutavad geenide avaldumist. Mendelismi põhiseisukohad : · mendelism eitab kromosoomide ristsiiret e. krossing over. · Uued tunnuskombinatsioonid tekivad tänu kromosoomide sõltumatule lahknemisele ja sugurakkude ühinemisele viljastumisel. Soo geneetika :
Suurust t nimetatakse faasiks. Faasi SI-ühikuks on radiaan. Faas näitab, millises seisundis võnkuv keha parajasti on. Faasi mõõtmine nurga kaudu põhineb sarnasusel võnkumise ja ringliikumise (pöörlemise) vahel. Faas muutub ajas lineaarselt, niisamuti nagu pöördenurk ühtlasel ringliikumisel. Faasi muutumise kiirust nimetatakse ring- või nurk- sageduseks. Nurksagedus on identne nurkkiirusega ringliikumisel, mille periood ühtib uuritavate võnkumiste perioodiga. Suurust liikumisseaduse üldkujus x= A cos ( t + ) nimetatakse algfaasiks (faasiks hetkel t = 0). Periood T on aeg, mille jooksul tehakse üks võnge. Ringsagedus ja periood on omavahel seotud niisamuti nagu ringliikumisel: = 2 / T. Sagedus f näitab võngete arvu ajaühikus. Sageduse SI-ühikuks on herts (1 Hz). Üks herts on üks võnge sekundis. Sagedus ja periood on teineteise pöördväärtused: f = 1 / T. Kui sagedus on võngete arv
Soojusautomaatika eksamiküsimuste vastused 1. Põhimõisted automatiseeritud tootmise alalt. Automaatikasüsteemide klassifikatsioon nende otstarbe järgi. Näited. Automatiseeritud tootmise põhimõisted: 1. Objekt 2. Regulaator 1. Andur 2. Tajur 3. Automaatikasüsteem Automaatikasüsteemide klassifikatsioon otstarbe järgi: 1. Automaatreguleerimise süsteemid (ARS) 2. Distantsioonjuhtimise süsteemid (DJS) 3. Tehnoloogilise kaitse süsteemid 4. Automaatblokeeringu süsteemid (ABS) 5. Reservseadme automaatse käivitamise süsteem (RAKS) 6. Automaatsed tehnoloogilise kontrolli süsteemid (ATKS) 7. Signalisatsioonisüsteemid (SS) valgus ja helisüsteemid 1. Tehnoloogiline SS andmed seadmete töö ja üksikute parameetrite kohta 2. Avarii SS teatavad võimalikest avariilistest olukordadest ja juba tekkinud avariidest 3. tsentraalsed SS on ette nähtud signalisatsioonisüste...
.., 1997), mis kujutavad endast füüsilise treeningu programme eesmärgiga vähendada ametitöö ebasoodsat mõju ja on suunatud jõu, painduvuse ja vastupidavuse suurendamiseks. Tööks karastamise programm viiakse läbi mõne nädala jooksul. Et programm oleks efektiivne, peab ta: 1) olema suurema intensiivsusega kui töö, 2) kasutama harjutusi, mis sarnanevad tööliigutuste ja tööasendiga, 3) olema hinnatud testidega, mis sarnanevad tööga. Sageli kasvab programmi tulemusena oluliselt uuritavate jõud, painduvus ja vastupidavus. Arvestades tööviljakuse tõusu, tasub programm ennast enamasti ära. Need positiivsed nihked vähenevad oluliselt mõne nädala jooksul pärast programmi lõppu ning mõne kuu möödudes kaotab programm oma mõju. Mitmesuguseid kehaliste harjutuste programme on välja mõeldud ka töötajate jaoks, kes töötavad pidevalt arvutiga. Harjutusi tehakse enamasti töökohal. Need harjutused peavad: 1) pidevalt koormatud ja pingul olevaid lihaseid lõdvestama,
alusel. Optimeeritavate parameetrite diskreetsusest tingituna taandatakse ülesanne tavaliselt variantide võrdluseks. Põhimõtteliselt on variantide arv tohutu suur. Reaalsetes tingimustes vaadeldakse siiski variantide piiratud hulki. Seejuu- ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMINE 61 res tuleb teha kompromiss detailiseerituse astme (s.t täpsuse) ja uuritavate va- riantide hulga vahel. Modelleerimise detailiseerituse aste peab olema piisavalt väike, et analüüs oleks vastuvõetava mahuga ja realiseeritav mõistliku aja ning kuludega. Selline alaülesanneteks jagamine ja vaadeldavate variantide valik on suuresti kogemuslik ja intuitiivne ning ülesande lahendamise tulemus ei saa põhi- mõtteliselt olla päris objektiivne. Üheks alaülesanneteks jaotamise võimaluseks on kogu planeerimisülesande
u ¨he muutuja funktsiooni korral. Matemaatiline anal¨ uu¨s on matemaatika osa, milles funktsioone ja nende u ¨ldistusi uuritakse piirv¨a¨artuste meetodil. Piirv¨a¨artuse m~oiste on tihedalt seotud l~ opmata v¨ aikese suuruse m~oistega. V~oib ka v¨aita, et matemaatiline anal¨ uu¨s uurib funktsioone ja nende u ¨ldistusi l~opmata v¨aikeste meetodil. Nii tehnikas kui ka looduses uuritavate protsesside kirjeldamisel kasutatakse funktsionaalseid seoseid ja nende uurimiseks matemaatilist anal¨ uu ¨si. Antud ~oppevahendis k¨asitletakse klassikalist matemaatilist anal¨ uu¨si, mille p~ohiliseks uurimisobjektiks on funktsioon. Esitatud pi- irv¨a¨artuste meetod on rakendatav ka t¨anap¨aeva matemaatika uurimisobjektide, nagu funktsionaal, operaator jne korral. P~ohilised viited on ~ ~
(probleemi kirjeldamine) – Miks?(probleemi põhjuste tuvastamine) – Tulemused üldistatakse üldkogumile, mõnikord küsitav (või mittevajalik) – Üldistamine tugineb arvulisele argumendile – Seoste uurimine (ei näita põhjuslikku seost) – Hüpoteeside testimine – Eelneb mahukas planeerimisfaas KVALITATIIVNE UURING – Kuidas? (probleemi kirjeldamine) – Milleks? (probleemi põhjuste tuvastamine) – Tulemuste analüüs töömahukas – Uuritavate hulk väike(üldistamine pigem ennustamise, seaduspärasuste/trendide väljatoomine) – uuritakse tõlgendusi, hoiakuid ning arvamusi (koos põhjendustega) – Saab töötada välja efektiivseid lahendusi konkreetsetele isikutele, mille laiemat mõju saab hiljem uurida kvantitatiivsete meetoditega Kirjeldav statistika Uuringutüüpe saab klassifitseerida järgmiselt: • Avastav • Kirjeldav • Analüütiline • Ennustav Eesmärgi (purpose) alusel • Teoreetiline
Väljatöötatud valimivõtu/seire strateegia abil saab suuremal või vähemal määral täpsed ja usaldusväärsed hinnangud, aga mitte ühelgi juhul külastuste koguarvu tegelikke andmeid. Valimivõtt on hinnanguliste süsteemide puhul väga oluline, sest õiged valimivõtu tehnikad tagavad, et andmed esindavad suuremat hulka külastajaid kui rühm, mille põhjal need on saadud (Watson jt 2000). Perioodilise ümberpaigutamise ajakava/valimivõtu kava sõltub suuresti: 1. Uuritavate sissepääsukohtade arvust; 2. Missuguste perioodide järel hinnangulisi andmeid saada soovitakse. Erinevate stsenaariumite puhul on vaja kasutada erinevaid strateegiaid, ent üldjuhul soovitatakse loenduri püsivaks asukohaks valida peamise (enimkasutatava) teeraja algus. Kogukasutuse hinnangute üldine täpsus sõltub suuresti paljukasutatavate radade algusest saadud hinnanguliste andmete täpsusest (Watson jt 2000).
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Jüri Pirso PAAGUTATUD TRIBOMATERJALID Loengukonspekt aines ,,Tribotehnilised materjalid ja pinded" Tallinn 2003 1 PAAGUTATUD TRIBOMATERJALID EESSÕNA Kulumine on üks peamisi põhjusi, mis määrab masinate ja mehhanismide tööea Kulumise tekitatud kahju kogu maailma majandusele hinnatakse sadadesse miljarditesse dollaritesse aastas. Kulumisest tekitatud kahju erinevate kulumisliikide järgi hinnatakse järgmiselt: abrasiivkulumist (50% kogukahjust) hõõrdekulumist (15%), erosioonkulumist ( 8%), frettingust (8%), keemilist (5%). Kulumisliike on käsitletud loengukonspektis: I.Kleis ,,Triboloogia lühikursuses" 1996. Siinkohal on toodud ainult lühike informatsioon nende kulumisliikide kohta, mida käsitletakse käesolevas loengukonspektis. Kulumise negatiivse mõju vähen...
Kuritegeliku käitumise õppimist on käsitletud psühholoogia suund biheiviorism, mis sai alguse eelmise sajandi teisel kümnendil John Watsoni (1978-1958) töödega. Suunale teedrajavaks loetakse J. Watsoni 1913. aastal avaldatud artiklit "Psühholoogia, nagu biheiviorist seda näeb.“ Muidugi oli ka varem proovitud vastandada teadvuse psühholoogiale käitumise psühholoogiat, kuid J. Watson oli esimene, kes üritas lõplikult vabaneda teadvuse kui "musta kasti" uurimisest, sest uuritavate isikute teadvus ei saa vahetult jälgida ega mõõta. Niisuguse lähenemise korral loetakse psühholoogia fundamentaalseks eesmärgiks mõista, ennetada ja kontrollida käitumist. Biheivioristlik psühholoogia oli algselt tugevalt mõjutatud Vene teadlase I. Pavlovi kesknärvisüsteemi füsioloogia uuringutest, seda eriti klassikaliste tingitud reflekside osas. Biheivioristlik psühholoogia eesmärk on teha kindlaks
rahuldada võiksid) Konfliktide lahendamise meetodid: - lepitamine - vahendamine (kolmandate isikute kaasamine konfliktsituatsiooni lahendamisse) - läbirääkimised (kõige levinum, tavalisteks meetoditeks on koostöö ja kompromiss) - kohtuprotsess Eksperiment kui meetod Eksperimenteerimine ehk eksperimentaalanalüüs. Eksperimendi eesmärgiks on põhjuslike seoste otsimine uuritavate nähtuste ja sündmuste vahel. Eksperiment viiakse läbi eksperimentaal loogika põhimõtete järgi. Need põhimõtted on välja töötatud juba 19.sajandi keskel inglise filosoofi Mill'i poolt. Eksperimentaalse analüüsi loogika seisneb selles, et kui ühes reas on sündmused A,B,C,D, mis kutsuvad esile nähtuse P ja meil on võrdluseks olemas üks teine sündmuste jada K,L,C,M, mille tagajärjeks on nähtus P, siis võib Mill'i järgi oletada, et nähtuse P kutsub esile nähtus C
Et kõik need protsessid toimuvad lihastes, siis järgnevalt käsitlemegi kõigepealt sõudmise käigus töötavate skeletilihaste kompositsiooni ja spordialale iseloomulikke skeletilihase omadusi. Tabel 4.6. Erinevates uuringutes saadud aeroobse ja anaeroobse energiatootmise mehhanismide osakaal 2000 meetri distantsi läbimisel normaalkaalu meessõudjatel. Aeroobsetöö Anaeroobse töö Uuringud Uuritavate arv osakaal osakaal (%) (%) Russel jt. (1998) 19 84 16 Messennien jt. (1997) 13 86 14 Draghetti jt. (1991) 19 80 20 Hartmann (1987) 17 82 18 Roth jt. (1983) 10 67 33
uurimisorbiidist välja jäävat, kuid kuriteo ning kuritegevuse adekvaatse tunnetamise seisukohalt tähtsat nähtuse- ning probleemiringi, ongi tekkinud ja arenenud kriminoloogia. Ta on metateadus kriminaalteaduste jaoks. Ta uurib probleeme, mis on iga üksiku kriminaalteaduse aspektist fundamentaalsed. Sotsiaalteadusena on kriminoloogia tihedalt seotud teiste sotsiaalteadustega nii uurimisvaldkonna kui meetodite kaudu (võtab üle saavutusi ja pakub teistele väärtuslikke andmestikku uuritavate sotsiaalsete süsteemide anomaalsete seisundite kohta). Sarnane on seos ka hingeteadustega. Kriminoloogia klassikalised koolkonnad normativism ja positivism Normativistlik paradigma juured 17. sajand (Grotius ja loomuliku õiguse põhimõtted) loomuliku õiguse kontseptsioon ongi kajastatud kriminoloogia normativistlikus paradigmas, kusjuures idealistlikult meelestatud kriminoloogid käsitavad nn loomuliku kriminaalõiguse allikana inimese olemust või siis inimesest kõrgemal seisvat alget
23.küsimus Kriminaalse käitumise õppimine(J.Watson,B.-F.Skinner) Õppimisteooriad lähtuvad eeldustest,et kuritegelikku käitumist inimene õpib.Kuritegeliku käitumise õppimist on käsitlenud psühholoogia suund behaviorism,mis sai alguse John Watsoni(1878-1958) töödega.Suunale teedrajavaks loetakse J.Watsoni 1913.aastal avaldatud artiklit "Psühholoogia,nagu behaviorist seda näeb",millega üritas läplikult vabaneda teadvuse kui "musta kasti" uurimisest,sest uuritavate isikute teadvust ei saa vahetult jälgida ega mõõta.Niisuguse lähenemise korral loetakse psühholoogia fundamentaalseks eesmärgiks mõista,ennustada ja kontrollida käitumist. Kõige tuntumaks 20.sajandi behavioristiks loetakse Burrhus Frederic Skinnerit(1904-1990).Sarnaselt Watsoniga uskus Skinner,et keskkonna- ehk eksternaalsed stiimulid on primaarsed inimise käitumise determinandid.Väitis,et teadvuse üle saab otsustada üksnes käitumise põhjal
Usk Et inimkond on elanud kaugelt suurema aja oma eksistentsist väga aeglaselt muutuvas maailmas, on loomislegendid (suured religioonid) valdavalt lähtunud loodu täiuslikkusest - Jumal on kõikvõimas ja täiuslik - seega peab olema ka loodu täiuslik. Ja kuigi antiikkreeka mõte oli palju rikkam, kui niisugune must-valge stsenaarium, läks keskaega ja kristlusesse üle siiski eelkõige Platoni Absoluutse Idee kontseptsioon. Sellest tulenevalt: idee ebatäiuslikust loodusest, mis on pidavas muutuses ja kohanemises muutuva ümbruskonnaga ei saanudki olla elujõuline. Täiuslikkuse ja muutumatuse samastamine ei ole ju tegelikult sugugi imperatiivne: täiuslikkust võib samahästi interpreteerida võimena muutuda. Kuid on ilmne, et ideed muutuvast loodusest hakkasid elujõudu koguma alles 18 sajandi teisel poolel. Dogmaatiline kirik ja tähttähelt võetav Vana Testament on valdavalt võõras ka tänapäeva (katoliku) kirikule. Paavst astus siin hiljaaegu paar ot...
Mõnede tegurite mittetunnetamine toob kaasa määramatuse tulemusnäitaja muutumise tunnetamisel. Sel juhul kirjeldatakse tegurikompleksi ja tulemusvektori seost seda määramatust arvestades stohhastilisel kujul. - Stohhastilise ja determineeritud mudelitüüpide vahel valimise alusena ei saa olla modelleeritava seose determineeritud või stohhastiline iseloom, sest uuritavate näitajate seoseid saab sageli peegeldada mõlema mudelitüübiga. Näiteks tööliste arvu muutumise mõjuvalmistatava toodangu mahule võib modelleerida nii determineeritud multiplikatiivse indeksanalüüsi mudeliga kui ka paaris- või mitmese regressiooni mudelitega. Nende mudelite konstrueerimise eeldused ja infobaas erinevad, samuti nagu ei lange kokku nende mudelite eksperimentides kasutamise võimalused.
Teatud kulusid on kerge tuvastada ja kirjata, mõningaid on aga võimatu eristada ja kirjata ilma analüüsi tegemata. Logistikakulusid on võimalik kirjeldada paremini kasutades selleks erinevaid meetodeid kulude eristamiseks ja sidumiseks toodete /teenustega. Kulude eristamise eesmärgiks on saada rohkem informatsiooni logistikakulude olemusest ja enam infot omades võtta vastu paremaid otsuseid logistika juhtimisel. Kulude analüüsimisel selgitatakse välja kõik uuritavate toimingute poolt põhjustatud kulutekitajad ja nende poolt tekitatud kulude suurused. Kulude analüüsimiseks on vaja kulude määra rahalises väärtuses pidevalt mõõta ja võrrelda seda kasutatud ressursside hulga ja kasutamise ajaga. Sellisel juhul tekib otsene side ressursside kasutamise ja kulude vahel. Kui side puudub, on väga raske saada aru, kus ollakse efektiivsed ja kus
Teatud kulusid on kerge tuvastada ja kirjata, mõningaid on aga võimatu eristada ja kirjata ilma analüüsi tegemata. Logistikakulusid on võimalik kirjeldada paremini kasutades selleks erinevaid meetodeid kulude eristamiseks ja sidumiseks toodete /teenustega. Kulude eristamise eesmärgiks on saada rohkem informatsiooni logistikakulude olemusest ja enam infot omades võtta vastu paremaid otsuseid logistika juhtimisel. Kulude analüüsimisel selgitatakse välja kõik uuritavate toimingute poolt põhjustatud kulutekitajad ja nende poolt tekitatud kulude suurused. Kulude analüüsimiseks on vaja kulude määra rahalises väärtuses pidevalt mõõta ja võrrelda seda kasutatud ressursside hulga ja kasutamise ajaga. Sellisel juhul tekib otsene side ressursside kasutamise ja kulude vahel. Kui side puudub, on väga raske saada aru, kus ollakse efektiivsed ja kus ebaefektiivsed. Ilma vastavat informatsiooni omamata on võimatu tegevusi ja protsesse juhtida suurema
· Korrektselt kogutud andmed, mis tõestavad/kinnitavad tehtud järeldusi · Kontrollitavus ja usaldatavus 8 Sotsioloogia kui teaduse ajaloost Probleemid ainevaldkonna määratlemisega. Selleks, et nimetada sotsioloogiat teaduseks, peab teadma sotsioloogia ainet ja objekti, mida ta uurib. Pitirim Sorokin (1889-1968) vajalik määratleda iseseisva distsipliini tunnused: Teha kindlaks uuritavate nähtuste piirkond Näidata, et uuritav valdkond on oluline ja seda ei uuri ükski teine teadus Selgitada sotsioloogia suhe teiste teadustega, eriti sotsiaalset reaalsust uurivate teadustega Sotsioloogia kui teaduse ajaloost Teadus peab uurima konkreetset esemelist objekti, mille uurimisega ei tegele ükski teine teadus. Kui tingimus pole täidetud, saab olla lihtsalt mingi teise teaduse haru.
tegelikkusest, kehtestatud käitumise mastaapides ja nende vastavuses vähemalt eetilisele miinimumile. 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis Õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa, mille huviobjektiks on õiguselu seaduspärasused, õiguse eksisteerimistingimused. Tegu on tunnetusteadusega. Uurides õiguse ja ühiskondliku elu vahelisi mõjutegureid, kasutab õigussotsioloogia mõistetavalt empiirilisi meetodeid. Püütakse leida uuritavate protsesside tekkepõhjusi ja nende protsesside mõjureid. Seega võimaldab see teadusharu ka ulatuslikku formaliseerimist ja rahuldab ehk nende ootusi, kes otsivad õigusteaduses matemaatilist eksaktsust. Õigussotsioloogia uurib niisiis õiguse tekketingimusi, õiguse mõjusid mingis konkreetses ühiskonnas. Selle teadusharu erilised ülesanded on selgitada: a) õiguse suhe ühiskonnaga; b) kuidas õigus reageerib ühiskonna sotsiaalsete seaduspäraste muutustesse;
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umb...
Joonis 2.2 Näide hindamisskaala vastetest soklipealse veelaua puhul. Seinte kandevõime kahtluste korral kontrolliti alumiste palkide olukorda, uurides biokahjustuste (puidumädanik, putuka/mardikakahjustused) olemasolu. Vajadusel võeti palkidest puurproove (visuaalselt kahjustamata materjalidest /tarinditest/ konstruktsioonidest) (vt. Joonis 2.3), mida vaadeldi visuaalselt ning tehti mikrobioloogiline analüüs. Uurimismetoodika hõlmas samuti uuritavate elamute elanike küsitlemist. 39 Joonis 2.3 Puurproovide võtmine katusekonstruktsioonist ja välisseina alumistest palkidest. Renoveerimistööde vajadust hinnati erinevatele hoone osadele kolmepallisel skaalal: renoveerimine vajalik kohe (avariiohtlik või hoone kestvuse seisukohalt kiiret reageerimist vajav olukord; olukorra hinded 0, 1, 2);
Biheivioristliku psühholoogia aluseks oli soov muuta psühholoogia tõeliseks teaduseks, kus saab uurida ja avastada põhjuslikke seoseid eksperimendimeetodit kasutades. Eksperimendimeetod eeldab sõltumatute ja sõltuvate muutujate sihipärast rakendamist uurimuses. Muutujate kasutamine on otstarbekas ainult siis, kui kui nende omadused on kontrollitavad. Parimaks kontrollitavuse tõendiks on muutuja omaduste mõõdetavus. Seega püüdlesid biheivioristid uuritavate psühholoogiliste nähtuste ja omaduste võimalikult täpsele ja usaldusväärsele mõõdetavusele. Biheivioristide arvates ükski puhtpsühholoogiline omadus sellistele mõõtmise kriteeriumidele ei vasta. Seetõttu nägid nad psühholoogia teaduseks muutmise idee ainsa võimaliku lahendusena loobumist igasuguste psüühiliste nähtuste uurimisest ning ainult käitumisega piirdumist. Käitumine on
psüühe kui üksikutest hammasrattakestest koosnev kellamehhanism, kuid see pole päris täpne. Pigem näeb ta psüühet üksikorganitest koosneva elusorganismina, kelle ,,organite" sõltuvus üksteisest pole mehaaniline, vaid olemuslikult terviklik. Antud vaatega eristub ta inimorganismi füsioloogiale keskenduvatest psühholoogidest, kes tegelevad pigem kehakeemia, närviimpulsside, instinktide ning muude puhtempiiriliste katsemeetoditega uuritavate psüühika üksiknähtustega. Jungi järgi on inimese psüühika terviklik juba algusest peale, sarnaselt inimembrüoga, kelles potentsiaalselt on juba olemas kõik täiskasvanud inimese kehaosad. Elu jooksul toimuv areng tähendab lihtsalt nende osade ,,väljajoonistumist" ning omavahelise koostöö ,,häälestamist". Kui püüda Jungi terviknägemust psüühikast kuidagi graafiliselt kujutada, siis sobiks selle vasteks pilt füüsilisest inimorganismist
Sihtrühmadest on uuritud reisikorraldajaid ja lõpptarbijaid ehk potentsiaalseid turiste ning tootekeskselt on uuritud Eesti kui loodusturismisihtkoha ning konverentsi seminariturismisihtkoha potentsiaali. Kõik uuringutulemused on tasuta kasutatavad kõikide turismiasjaliste jaoks. Eestis kasutatavad turismiuuringud on olemuselt peamiselt statistilisi trende iseloomustavad kvantitatiiv, ankeetküsitulustele tuginevad uuringud. Vähem kasutatakse kvalitatiivseid meetodeid ning uuritavate teemade ring on suhteliselt piiratud külastajauuringud, maineuuringud, potentsiaalse nõudluse uuringud. 74. Turismistatistika põhilised näitajad Maailma TOP10 sihtkohad 2008.a. Saabumiste osas (milj.): Prantsusmaa (79,3) USA (58) Hispaania (57,3) Hiina (53) Itaalia (42,7) UK (30,2) Ukraina (25,4) 47 Türgi (25) Saksamaa (24,9) Mehhiko (22,6) Turismitulude osas (miljard US$) USA (110,1) Hispaania (61,6) Prantsusmaa (55,6) Itaalia (45,7) Hiina (40,8) Saksamaa (40)
kõrgemat hinda ostja jaoks. Mingi hanke kogukulude väljaselgitamisel on võtmeaspektiks iga tee- nuse puhul lisandunud väärtuse võrdlemine selle teenuse kulu ja hinnaga. Selle tegemiseks tuleb hangitava toote või materjali ostuhind “lahti siduda” uuritavate teenuste hinnast. See tähendab, et iga teenuse hind tuleb tuvastada kogukulude analüüsi käigus eraldi. Traditsiooniliselt toote ostuhinna sisse arvatud tarnija teostatud kohaletoimetamise veotasu määratakse eraldi hinnakomponendina. Mitmed irmad toimetavad kõik hangitud materjalid ja tooted ise kohale, et paremini kontrollida
põhjuseid, miks ta ei saanud taotlust varem esitada. Tavatu ei ole olukord, kus osa kohtueelsel uurimisel kogutud tõenditest jäetakse kohtule esitamata. Kuivõrd menetlejal tuleb kohtueelsel uurimisel kontrollida erinevaid menetlusversioone, võidakse kriminaalmenetluse algetapil mõistetavalt koguda ka selliseid tõendeid, mis ei ole lõplikku menetlusversiooni silmas pidades tähtsad. Tõendamisvajadus võib aga sõltuvalt kohtulikul arutamisel esitatavate ja uuritavate tõendite sisust muutuda ning siis ei ole välistatud olukord, kus kohtule esitatakse tõendina vastuvõtmiseks kohtueelsel uurimisel kogutud, kuid seni esitamata tõend. KrMS § 154 lg 2 p 4 ja § 227 lg 3 p 2 järgi tuleb süüdistus- ja kaitseaktis kirjeldada, millist asjaolu mingi konkreetse tõendiga tõendada soovitakse. Kuivõrd need normid ei kohusta ega saagi kohustada kohtumenetluse poolt refereerima süüdistus- või kaitseaktis
Kui nad aga hiljem psühhiaatrilise uurimuse käigus siiski avastavad, et tegemist oli ikkagi reaalse sündmusega, valdab neid hirm ja ebakindlus võimalike korduvate juhtumite pärast tulevikus. Ei ole olemas mitte ühtegi tõendusmaterjali selle kohta, et tulnukate inimröövid oleksid põhjustatud mingisugustest psühhotraumadest või muudest patoloogilistest kogemustest. Mack leidis ka seda, et need ei ole valemälestused ega ka inimeste enda poolt loodud mälestused. Uuritavate peal on kasutatud ka hüpnoosi võtteid, et läbielanud 11 saaksid oma kogemusi võimalikult täpselt taas üleelada ja neid siis kirjeldada. Mack leidis, et hüpnoos on võimeline segama inimese mälu funktsioneerimist, kuid seda ei tasu ka eeldada. Tulnukate inimröövi üleelanud inimesed kannatavad mingilmääral traumajärgse stressi all, kuid see ei ole kogetu põhjustajaks, vaid on kogetu tagajärg
penetreerivate vigastusega. Rindkeretrauma letaalsuseks märgitakse kirjanduses 62%, 495 penetreeriva südamevigastuse letaalsuseks 88%. Rindkeretraumade korral on kuni 20% juhtudest paralleelselt haaratud ka kõhu piirkond. Nüride vigastuste korral esineb sageli olukorra valesti hindamist ning vigastuste mõju alahindamist. Seetõttu tuleb rindkeretraumaga haiget põhjalikult uurida. Alati tuleb silmas pidada vigastuste mehhanismi ja seda uuritavate leidudega kõrvutada. Põhisümptomid: valu hingamisel, õhupuudus, piiratud hingamisliigutused, nähtavad vigastustemärgid, valu rindkere kokkusurumisel. Terminoloogia Nüri rindkeretrauma – jõumõju ilma kehapinda sissetungimata Penetreeriv rindkerevigastus – rindkere läbiv vigastus – võõrkeha on tunginud rinnakorvi Roiete hulgimurd – mitu roiet on murtud Mitmekordsed roiete murrud – roided on mitmest kohast murtud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
