95% tõenäosusega. · Olulisuse tõenäosus tõenäosus, et leitud või veel suurem erinevus kahe valimi näitajate saab tekkida vaid juhuslikult. · Nt vererõhkude erinevuseks 7mmHg, 95% Cl (0,5mmHg;13.5mmHg)ning olulisuse tõenäosuseks p=0,03. · Tõlgendus: 9% tõenäosusega võime väita, et keskmine erinevus ravi tulemusena saavutatud diastoolsetes vererõhkudes uuritavate ravimite korral on vahemikus (0,5mmHg;13.5mmHg) · Kui keskmine diastoolne vererõhk kahe erineva ravimi korral oleks võrdne, siis 3% juhuslike valimite korral oleks keskmine erinevus 7mmHg või suurem. · Järeldus olulisuse tõenäosusest p=0,03: kuna leitud erinevuse juhuslik tõenäosus on väike, siis otsustame, et keskmine diastoolne vererõhk vastavates üldkoguites on erinev ehk kuna leitud
· Esimesse katseklaasi palmithappe, teise taimse rasva: oliiviõli ning kolmandasse loomse rasva: searasva lahust. · Kõikidesse katseklaasidesse lisakatse tilkhaaval võrdne kogus broomi lahust ja jälgitakse toimuvaid värvimuutusi. · Rasvhapet sisaldavas katseklaasis peaks broomile iseloomulik pruun värvus säilima, ülejäänud kahes klaasis toimub värvuse muutus. · Tehakse järeldused uuritavate lipiidi proovide küllastumatuse kohta. Katse tulemused Esimeses katseklaasis, kus palmithappe lahus, säilib broomile iseloomulik värvus. Teises katseklaasis rapsiõli lahusele broomi lisamisel kaob broomi värvus loksutamisel. Kolmandas katseklaasis muutub broomi lisamisel hetkega lahus taas värvituks. Järeldus Kuna esimeses katseklaasis broomi värvus ei kadunud, on palmithappe lahus küllastunud, kaksiksidemeid selles rasvhappes ei esine
· Mis on resultaatnähtus, mis on seda mõjutavad · Mis tüüpi on arvandmed? faktorid (faktornähtus). Endogeensete (sõltuvate) ristandmed (cross-sectional); ja eksogeensete (sõltumatute) muutujate valik. aegread (time series); · Hüpoteeside püstitamine uuritavate objektide või paneelandmed (panel data). nähtuste kohta. · Funktsioontunnus · Teoreetiline mudel võib olla ka varem püstitatud - pidev: regressioonmudel (lineaarne või ökonomeetriat kasutatakse teoreetilise mudeli mittelineaarne); kehtivuse kontrollimiseks
Kuidas see aitab säilitada või muuta olemasolevaid teadmiste ja uskumuste süsteeme, sotsiaalseid ja võimusuhteid, sotsiaalseid identiteete? Diskursusanalüüsi tulemuste esitamine Diskursusanalüüsi tulemused on soovitav esitada selgelt struktureerituna alateemade, analüüsitud diskursuse struktuuride või peamiste uurimisküsimuste ja/või järelduste kaupa. Oluline on põimida uurija analüütilisse teksti, mis koosneb uuritavate tekstide detailsest, kuid ühtlasi kokkuvõtlikust-üldistavast kirjeldusest, tõlgendustest ja seletustest, lühemaid näiteid ja/või pikemaid tsitaate. Uurija analüütiline tekst peab olema mahukam kui tsitaadid ja näited. Mitte mingil juhul ei saa loota, et tsitaadid n-ö räägivad enda eest. Tsitaadid ning autori omatekst peavad olema selgelt eristatud. Üheks levinumaks viisiks on tsitaatide esitamine kaldkirjas, pikemate tsitaatide (rohkem kui kaks lauset) puhul tuleks need
mõõdetavusele ja tulemuste esitamisele arvkujul, siis domineerib statistiliste faktide analüüs, mille aluseks on andmed, mida kogutakse vaatluste, mõõtmiste, eksperimentide ja varasemate uurimuste abil. 1.2.1. Hüpoteesi või uurimisküsimuse sõnastamine Valides kvantitatiivse uurimuse, tuleks eelnevalt püstitada hüpotees. Hüpoteesi püstitamiseks tuleb õpilasel endale ette kujutada võimalikke seoseid uuritavate objektide vahel ja nendele tuginedes sõnastada oma hüpotees. Hüpotees peab arvestama varem avastatud seaduspärasusi, st see ei tohi olla vastuolus varem teaduslikul teel saadud tulemustega. Sellepärast on soovitatav enne hüpoteesi sõnastamist tutvuda erialase kirjandusega. Lisaks peab hüpotees olema kontrollitav ja põhjendatav. Vastasel juhul ei ole uurimistöö tegemisel mõtet, kuna tulemust saada on võimatu. Hüpoteesides on hea võrrelda
Huvi koduse majapidamise ja perekonna vastu on antropoloogias oluline. Osalt tuleb see antropoloogide varasest huvist ühiskondade vastu, kus perekond ja sugulus mängisid suurt rolli. Paratamatult alustame oma karjääri sotsiaalse isikuna perekonnast. 4. Antropoloogia kasutab eripärast meetodit – välitööd. Spetsiifilisem väljend on osalusvaatlus. Praktiliselt kogu teadus on väljakasvanud selle meetodi kasutamisest. Antropoloog peaks uuritavate hulgas veetma pikema perioodi. Varasematel aegadel oli Briti antropoloogide jaoks 1-2 aastat normaalseks perioodiks. Antropoloogia ülesandeks on uurida inimevolutsiooni protsessi ja põhjuseid. Füüsilised antropoloogid uurivad inimese anatoomiat. Arheoloogid uurivad materiaalse kultuuri kujunemist (luud, kivid, killud). Sotsiaalantropoloogid uurivad inimkommete ja sotsiaalsete institutsioonide kujunemist. Antropoloogia kujunemise algus: evolutsionism
B variant 1) Kirjeldage mikroorganismide külvamise tehnikaid. Millal on otstarbekas üht või teist kasutada? Joonkülvi kasutatakse põhiliselt tahketel agarsöötmetel kasvatatavate ja säilitatavate mikroorganismide kollektsioonide või töökultuuride uuendamiseks. Külvatakse enamasti katseklaasidesse valatud längagarile (kaldagarile), vahel ka Petri tassis olevale söötmele. Külvinõelaga kantakse kultuur agari pinnale (analoogiliselt joonkülviga kaldagarile) kas teatud sektorisse või üle kogu tassi pinna. Isoleeritud kolooniate saamiseks (N: puhaskultuuride eraldamisel) kasutatakse joonkülvi meetodi modifikatsiooni. Steriilse külviaasa või -nõelaga võetakse veidi külvimaterjali ja tõmmatakse sellega Petri tassi ühte serva mõned paralleeljooned (skeemil A). Külvinõel steriliseeritakse leegis ja läbi joonte A lõppude tõmmatakse ristjooned B. Külvinõel steriliseeritakse uuesti ja läbi joonte B tõmmatakse jooned C jne. Külvatava ...
hügieenifaktoritega. McClellandi autoriteedi ja saavutuse vajadused kattuvad aga Maslow' järgmise kahe vajadusega (tunnustus- ja eneseteostusvajadus) ja Herzbergi motivatsioonifaktoritega. Personaliuuringud on töörahulolu ja motivatsiooni uuringutena väga olulised. Tänu nendele suudetakse personalivoolavust vähendada ja muuta organisatsioonide tööd efektiivsemaks. Peamisteks meetoditeks uuringu läbi viimiseks on ankeetküsitlus ja intervjuud, mis annavad täpsed andmed uuritavate kohta. Teades töörahulolu ja motivatsiooniteooriaid, on võimalik saadud tulemusi analüüsides teha asjakohaseid järeldusi ja leida parimad viisid probleemide kõrvaldamiseks või leevendamiseks. 15 VIIDATUD ALLIKAD 1. Alas, R. 2004. Juhtimise alused. Tallinn: Külim kirjastus. 2. Alas, R. Juhtimiseetika arendamise võimalused. [http://www.sotsioloogia.ee/vana/ esso3/4/ruth_alas.htm] 01.03.2012. 3. Alas, R. 2001. Personalijuhtimine
Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. Avatud periood (nt alates 1990.aastad): Konstruktivism, läbimurre liigikeskselt lähenemiselt alternatiivsetele käsitlustele, tänapäeva rahvaluule lülitumine rahvaluuleteooriasse interdistsiplinaarsus, välitööde osakaalu suurenemine, refleksiivsus, toimusid uute meetodite ja uurimisallikate otsingud, mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine, teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus. Tunnused: kõik võimalused olid avatud, võis teha ise otsuseid;; Suletud periood (nt nõukogude periood): domineerib filoloogiline suund, eelistati ainult ühte uurimissuuna ja meetodit, olid selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel, toimus spetsialiseerumine. 1940. aastal jagati ERM etnograafiamuuseumiks ja kirjandusmuuseumiks, ERAst sai kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond. 1947 asutati Eesti NSV Teaduste
Keeleuurimise meetodid, sügis 2014 Eksamiks kordamine 1. Mõista teema, uurimisküsimuse ja hüpoteesi olemust ja nende iseärasusi keeleteaduses. Osata leida neid teiste uurimustest ja sõnastada ise. Miks on küsimus uurimustööks oluline? Küsimusest oleneb, milliseid andmeid on vaja, mis meetodeid ja andmeanalüüsi kasutada. Konkreetselt sõnastatud küsimused tagavad uurimuse parema kvaliteedi. Mis vahe on küsimusel, teemal ja hüpoteesil? Hüpotees on oletuslik põhjendus mingi nähtuse olemuse ja toimumise seletamiseks. Sõnastatud väitena, mida tuleks uurida ja kinnitada või ümber lükata. Küsimus on laiem ja uurivam kui hüpotees. Küsimus peaks olema sõnastatud nii, et sellele saaks vastata ainult lähemalt uurides. Teema on laiem valdkond, mida uuritakse. Kuidas/kust leida küsimus (3 võimalust)? Kirjandusest – küsimuse võib leida lugedes või oma teemaga seonduvatest raamatutest arvustust kirjutades Eelnevalt olemas...
saj. Saksa: 3 köidet, laulud, anekdoodid, „keelelised ja folkloristlikud märkmed“ – P. Ariste. 19.saj. Rootsi: kaks säilitusühikut, märkmed keelesituatsioonidest, tavad, pärimuslik kunstilooming. Soome: 80 lk, 1930ndatel. 24. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. Avatud: uute meetodite ja uurimisallikate otsingud, mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine, teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus. Nt välitööde osakaalu suurenimine. Suletud: ühe uurimissuuna ja meetodi eelistamine, selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel, spetsialiseerumine, teooria viimistlemine. Nt institutsioonide hargnemine, ei tohtinud usundeid uurida. 25. Nimeta, missugustel varasematel folkloorižanritel on [P. Voolaiu artikli põhjal] ühisosa tänapäevaste koolilaste Facebook’i ahelpostitustega. Kettkirjad, tavakirjad, sõbra-
Materjal oli pärit paljuski Petserimaalt, lisaks Narva- tagusest ja Pepsi-äärest. Leedu- Kogutud Leedus. Redlichi kogutu. Leonhard Masingu loovutatu. Peeter Arumaa kogutu. (veel on Ingeri-, Vadja-, Mustlase -ja Juudikogud ning ERA, Mitmesugused rahvad) 24. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. Avatud-kontekstikesksed uurimused, mõistete sõnastamine, teooria mõtestamine, teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus.(1927-40 ja alates 1991) Alates 1990.aastatest –Avatud perioodil leidis rahvaluule teoorias koha ka tänapäeva rahvaluule, rahvaluule muutus kaasaegsemaks mõisteks, folkloristikas rakendati ka teiste teaduste teadmisi (interdistsiplinaarsus), olulisel kohal olid välitööd. Suletud- (1901-1927 ja nõukogude periood ) Keskenduti ühele uurimissuunale, folkloori sõnastamisele ja teooriale (SPETSIALISEERUMINE). Nõukogude perioodil domineeris filoloogiline suund
LABORATOORSED TÖÖD LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA I Tehnikainstituut Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:.................. Üliõpilase allkiri:.................. Õppejõu allkiri:.................... Tallinn 2017 SISUKORD 1.1Tööülesanne.....................................................................................................................................5 1.2Töövahendid....................................................................................................................................5 1.3Töö teoreetilised alused...................................................................................................................5 1.4Töö käik...........................................................................................................................................6 ...
) KUJUTISE ANALÜÜS 1. Mida võimaldab kujutise analüüs? · Monofaasiliste materjalide terasuuruse, kuju, eripinna, perimeetri jne. määramist · Mitmefaasiliste objektide faaside protsentuaalse koostise, pindala, kuju , jne. määramist · Pulbriliste materjalide terasuuruste jaotuse ja osakeste kuju määramist · Pindega kaetud objektide katete paksuse määramist 2. Kas kujutise analüüsiga saab informatsiooni aine keemilise koostise kohta? Ei anna informatsiooni uuritavate objektide keemilise koostise kohta. 3. Kuidas kujutise analüüsiga mõõdetakse kolmedimensionaalseid geomeetrilisi kujundeid? Mõõdetakse kahedimensionaalseid geomeetrilisi suuruseid ning nende järgi kolmas dimensioon tuleb tuletada matemaatiliste mudelite abil. 4. Millised on objekti prepareerimise meetodid kujutise analüüsi jaoks? · Objekt saetakse välja- tavaliselt vesijahutusega saega, et vältida struktuuri muutuseid ülekuumenemise tõttu.
Toila Gümnaasium Keiu Simm ja Kristjan Vene 12. Klass GANZFELDI EKSPERIMENT TELEPAATIA VÕIMALIKKUSE UURIMISEKS Uurimistöö lõpueksamina Juhendaja: õp. Avar Pentel Toila 2013 Sisukord RESÜMEE Käesoleva uurimistöö eesmärk oli leida täiendavaid tõendeid telepaatia olemasolu kohta. Selleks viidi läbi Ganzfeldi korduseksperiment, mis näeb ette kahe katsealuse vahel tehtavat eksperimenti, mille käigus üks katsealune üritab teisele katsealusele, kes viibib ganzfeldi seisundis, mõtete kaudu mingit pilti saata. Ganzfeldi seisundiks nimetatakse sellist seisundit, mil katsealuse tavalised sensoorsed sisendid (nägemine ja kuulmine) on kunstlikult piiratud ning aju püüab sensoorsete sisendite puudumist muul moel kompenseerida, kutsudes esile nägemusi. Varasemad eksperimendid on andnud ...
distsipliinidevahelisi teemasid näiteks nagu populistlik retoorika. See lähenemine võimaldab adekvaatsemat analüütilist tööd kui mono-distsiplinaarne lähenemine poliitteadustes ja lingvistikas.Praktlise uurimistöö järk-järguline esitlus ei osutanud sellele, et eksisteerib ainult üks optimaalne retsept, kuidas teha poliitlingvistilist analüüsi poliitilisele retoorikale. Ei ole olemas analüütiliste vahendite kogumit, mida saaks rakendada kõikide uuritavate küsimuste kohta poliitilises retoorikas. Kvalitatiivse diskursuse analüüsi peaaegu kõigi juhtude korral poliitlingvistilised analüüsi kategooriad peab hoolikalt kohandama eraldi iga küsimuse kohta, ja kõigi 8 uurimisastme interpretatsioonid toovad kasu seda enam, mida rohkem on kogutud teadmisi eelnevatest teadusuuringutest. On palju viise, kuidas teha kriitilist poliitlingvistikat. Loodan siiski, et antud uuringu viis pakub jõukohast orientatsiooni, et julgustada
Hea intervjuu eeldab, et intervjueerija formuleerib küsimused selgelt, ühemõtteliselt, säilitab neutraalse hoiaku ja kuulab tähelepanelikult intervjueeritava vastuseid. Ei saa vältida intervjueerija mõju intervjueeritavale, sest intervjuu eeldab tähelepanu pööramist tähendustele, mida inimesed annavad konkreetsetele olukordadele. Seda võib pidada uurimuse nõrgaks küljeks. Intervjuus on peamine, et uurijad näeksid maailma uuritavate vaatenurgast, kuna mõistete arusaam võib erineda enda kogemustest või tõlgendustest ning see võib mõjutada oluliselt ka uurimuse reflektiivset tasandit. (Poulsen 2013) Intervjuus on tähtis ka intervjueerija-intervjueeritava suhe, kuna intervjueeritav peab saama olla kindel, et tema isiklikud mõtted ja tõlgendused satuvad usaldusväärse inimese valdusesse. (Virkus, 2016) Andmete analüüsiks kasutatav sisuanalüüs loob uurijale võimaluse valikulise
vahetamine. Ristsiirdel homoloogiliste kromosoomide kromatiidide vahel moodustub 2 rekombinantset ja kaks algset kromosoomi. See võib toimuda ka mitu korda ja ka tütarkromatiidide vahel. Ristsiirde ajal 1 kromosoom koosneb kahest tütarkromatiidist. Toimub kahe homoloogilise kromosoomi kromatiidide vahel. Meioos II lõpuks on 4 kromatiidi eraldi rakkudes. 31. Kas kõrge rekombinatsioonisagedus viitab uuritavate geenide üksteisele lähestikku või eemal paiknemisele? Põhjendage. Eemal paiknemist, sest siis nad saavad üksteisest sõltumatult rekombineeruda. Mida kaugemale geenid üksteisest jäävad, seda suurem on rekombinatsioonisagedus. See võimaldab hinnata geenide vahelist aheldatust. 32. Millest on tingitud erinevused kromosoomide geneetilisel ja füüsilisel kaardil? Kahe punkti vaheline kaugus kromosoomi geneetilisel kaardil kujutab nende punktide
Kõrvalekalle tulenes: õite värvust & tolmuterade kuju määravad geenid olid aheldunud. 30. Geneetilise materjali rekombineerumine ristsiirde teel. Rekombinantsed gameedid moodustuvad homoloogiliste kromosoomide ristsiirde tagajärjel. Protsessis 4 homoloogilist kromatiidi (geen.materjal 2*) tetraat. Iga ristsiirde toimumise tagajärjel 4 kromatiidist rekombinantsed 2. Katsed pagaripärmiga Saccharomysec cerevisiae. 31. Kas kõrge rekombinatsioonisagedus viitab uuritavate geenide üksteisele lähestikku või eemal paiknemisele? Põhjendage. ?! Geenid, mis paiknevad üksteise suhtes lähestikku, on tugevamalt aheldunud ning rekombineeruvad harvemini. Geenidevahelise rekombinatsiooni sagedus võimaldab hinnata nendevahelist aheldatust. Rekombinatsioonisageduse arvutamiseks ristatakse uuritavate tunnuste suhtes aheldunud geenidega isendeid. Rekombinatsioonisagedus 2 geeni vahel ei ületa kunagi 50%.
Plagieeritud töid ei võeta kaitsmisele või kui plagieerimine avastatakse pärast kaitsmist, siis kaitsmise tulemus tühistatakse. · kuna uuringu mõju on temas osalevatele isikutele paratamatu, siis tuleb tagada, et see ei põhjustaks osalejatele kahju (sh füüsilist, vaimset, kõlbelist, materiaalset). · uuringus osalemine peab olema vabatahtlik, igal uuritaval on õigus selles mitte osaleda või katkestada osalemine suvalisel etapil. · uuritavate isikute anonüümsus peab olema tagatud. · uuritavate isikute personaalsete andmete, fotode, videosalvestuste, joonistuste jm. materjali avaldamiseks peab olema vastava isiku nõusolek. 8 5. UURIMISTÖÖ LÄBIVIIMISE ETAPID Igasugune kirjutamine koosneb mitmest etapist. Ka uurimistöö kirjutamine on protsess, mis koosneb erinevatest etappidest. 1
Teooria ja mõiste peaksid olema lihtsad, selged, üldised, tõesed. Uurija töövahendid on mõisted, selleks tuleks olulisemad mõisted defineerida. UURIMISMEETODID Kvantitatiivses uurimuses on kesksed: · järeldused varasematest uurimustest · varasemad teooriad · hüpoteeside esitamine · mõistete määramine · katsekorralduse või andmete kogumise kaevandamine, milles on oluline, et vaatlusandmed sobiksid kvantitatiivseks, arvudes mõõtmiseks · katseisikute või uuritavate isikute valimine, tihtigi üksikasjalikud katseisikute määratlused ja valimite kavad; määratletakse põhirühm, mille tulemused peavad kehtima, ja võetakse sellest põhirühmast valim · muutujate moodustamine tabeli kujul ja andmete korrastamine statistiliselt käsitletavaks · järelduste tegemine vaatlusandmete statistilisele analüüsile tuginedes, tulemuste esitamine protsenttabelites ja tulemuste olulisuse statistline testimine
Avastatud seadused võimaldavad konkreetseid tingimusi teisendades valida erisuguseid võimalusi ja esile kutsuda nähtusi seaduste määratud paratamatuse piires. 6 Eristatakse kahte liiki seadusi: a) dünaamilisi - seadus määrab üheselt iga ta valdkonda kuuluva objekti käitumise; b) statistilisi iseloomustavad suure hulga objektide käitumise keskmisi tulemusi. Statistilised seadused eeldavad uuritavate objektide variatiivsust, mis on omane bioloogilistele objektidele. Seetõttu on bioloogiliste objektide uurimisel sedastatavad üksnes statistilised seadused. See tähendab, et seaduse avaldumist saame oodata teatava tõenäosuse piires. Kriitiliseks tõenäosuse piiriks peetakse 95% (see tähendab, et 95-l korral 100-st avaldub seaduspärasus. Ülejäänud 5 juhtu võivad moodustada erandi. KONTSEPSIOON
Järjestades objektide tunnuse x väärtused saame tunnuse x variatsioonrea Mediaan - variatsioonrea keskpunkt. Kui objektide arv on paaritu, siis on mediaaniks variatsioonrea liige järjekorranumbriga (n+1)/2 Kui objekte on paarisarv, siis on mediaaniks varitsioonrea 2 keskmise liikme poolsumma Uuringu etapid Planeerimine Probleemülesande (sisulise ülesande) põhjal statistilise ülesande määramine; Uuritavate (üldkogumi) määratlemine; Valimi valikumeetod, võimalusel üldkogumi loendi hankimine; Valimi valikumeetodid jagatakse kaheks, tõenäosuslikud ja empiirilised valikud. Tõenäosuslik valik - iga üldkogumi objekti kohta on teada tema valimisse sattusime tõenäosus. Tõenäosuslike valikute probleemiks on üldkogumi jaoks registri olemasolu ja sellele juurdepääs ning seejärel valitud objektidega
Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology) organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. Lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat). · Termini võtsid tarvitusele Schröter ja Kircher 1896. Demökoloogia (population ecology) populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963), ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat · Sünökoloogia (community ecology) enamasti kasutatakse koosluste ökoloogia
Seetõttu ka võrreldavaid töödeldavaid numbrilisi andmeid napib ja suur osa infost on saadud küsitluse teel, kust konkreetseid andmeridasid kätte ei saa. Lihaveise kasvatajad ei pea väga oluliseks omale andmeid koguda ja sageli ei teata täpselt ka seda, mitu looma neil karjas on. Kokkuvõte lihaveiste heaolu uuringust Eestis Lihaveiste karjad on alles väljaarendamisel ning seetõttu kandvaid üldistusi uuritavate näitajate osas teha ei saa. Võrreldes lihaveiste karju, mis koosnesid aberdiini, herefordi ja limusiini veistest, vaba ja hoonega pidamisel mahe- ja tavatingimustes ilmnesid alljärgnevalt toodud tendentsid. Mahetingimustes pidamisel on põhikari samavanune ning tavakarjast vanem. Tavatingimustes on aga hoonega pidamisel veised vanemad kui vabapidamisel. 6 Herefordi põhikari keskmiselt aberdiini ja limusiini karjadest vanem ja seda just mahe
määratud väärtustest ŷi. Mudel kirjeldab suuruste vahelist seost: mis suunas üks suurus teist mõjutab; kui palju mõjutab; kas mõju on lineaarne või mittelineaarne. Mudel võimaldab prognoosimist. Mudel võimaldab välja tuua erindeid. Regressioonanalüüs võimaldab hinnata mudeli parameetrite arvväärtusi. Ei ütle, milline matemaatiline kuju peab mudelil olema. Lineaarne mudel y= ax + b on üks võimalikest. Teooriast on teada, millise kujuga seos uuritavate suuruste vahel eksisteerib, on teada mudeli üldkuju. On vaja leida vaid konkreetsele andmestikule vastavad parameetrid, st mudeli konkreetne kuju. Regressiooni jääk on valimisse kuuluva objekti tegeliku väärtuse ja mudelväärtuse vahe: Mitmene regressioon - Sõltuvat tunnust mõjutab enamasti rohkem kui üks seletav tunnus. Käivet võib mõjutada toote hind, kulud reklaamile; Determinatsioonikordaja R^2 puudus: lisades mudelisse uusi tunnuseid, determinatsioonikordaja alati suureneb
interpretatsiooniprotsesside ja -nähtuste uurimisega Simulaakrum Deleuze`i järgi süsteem, kus erinevus seostub erinevusega erinevuse enda kaudu. Baudrillard'i järgi konstrueeritud, simuleeritud maailm - reproduktsioon, mis tekitab algse tegelikkusega sideme kaotanud iseseisva reaalsuse Sinn - lause ,,mõte", märgi tähendus, rajajaks Frege, Gottlob. sisaldub antuse viis Ehatäht, Koidutäht vs Bedeutung Strukturalism lähenemisviis, milles peatähelepanu pööratakse uuritavate objektidestruktuuri seaduspärasustele. Strukturalism kirjeldab uuritavat objekti tavaliselt kui teatavat elementide hulka ning püüab võimalikult üldiselt ning objektiivselt selgitada nendevahelisi seoseid. Struktuuri peetakse seejuures süsteemi enda suhete poolt looduks. Strukturalismis käsitletakse uuritavaid objekte lõplike süsteemsete tervikutena. Kujunes välja 1920.1930. aastail, toetudes paljus Ferdinand de Saussure'i lähenemisele üldises lingvistikas
Maastikukomponentide tabel muutusedüleminekud tsoonidena või graafikutena. Õietolmu diagramm koostatakse üksikutes settekihtides määratud õietolmuliigi jahulga alusel 1. settekihtide dateeringute baasil koostatud ajaskaala, 2. sette sügavus ja 3. koostis (litoloogiline läbilõige), 4. erinevate taimede õietolmu esinemine settekihtides Õietolmu hulka esitatakse protsentides Maastikuteaduses eritatakse 2 moodust uuritavate objektide süstematiseerimiseks: Koroloogiline kõrvutiseisvate komplekside ühendamist kõrgema astme kompleksideks. Selle järgi järjestatakse geokompleksid tasemete järgi ning moodustatakse hierarhiline astmestik alates lihtsamast homogeensemast maastikuüksusest (paigast) keerulisemate territoriaalsete üksusteni. Koroloogilist süstematiseerumist kõrgemal tasemel, s.o. regionaalsel tasemel (maastikulisest rajoonist alates) nim
3.Tulemused 3.1 Kontingendi kirjeldus Tabel 1. Kontigendi jaotus klasside kaupa 9. klass 10. klass (41%, 76 õpilast) (59%, 111 õpilast) Poisid Tüdrukud Poisid Tüdrukud 55% 45% 35% 65% Ankeedile vastasid 187 õpilast, kellest 81 (43%) olid poisid ja 106 (57%) olid tüdrukud. Tabelis 1 on esitatud kontigendi jaotus klasside kaupa. Joonis 1. Uuritavate vanused Uurimuses osales kokku 187 õpilast. Õpilaste keskmiseks vanuseks on 15,57 eluaastat. Vanust puudutavale küsimusele ei vastanud 1 õpilane. 15-aastaseid uuritavaid oli kokku 73 õpilast, kellest 42 olid poisid ja 31 tüdrukud. 16-aastastest oli 36 poisid ja 69 tüdrukud, kokku 105 õpilast. Ainult 9 õpilast uuritavatest oli 17- aastased, 5 tüdrukut ja 4 poissi. 3.2 Kiusamise kogemine Joonis 2. Kiusamise kogemine teiste klassikaaslaste poolt sel õppeaastal
vahelduv komponenti. Taoline alalis- ja vahelduvkomponendi eraldamine on oluline kui meid huvitab just signaali vahelduvkomponent, sest me saame valida tundlikust sobiva kujutise kõrguse järgi. Kolmas asend GND ühendab sisendi maaga. Sel juhul on sisend signaal null, ekraanil on horisontaalne triip ja selle triibu nihutamisega saame panna pinge null-joone. Sisendi võimendid on lairiga võimendid, kuna nendepoolt võimendatav sagedus riba määrab ühtlasi ka võimalike uuritavate signaalide sageduspiirkonna. Uuritavate signaalide amplituud võib olla väga erinev alates mõnest mV lõpetades sadade Voltidega. Et neist kõigist oleks võimalik saada sobiva kõrgusega kujutist on sisendvõimendite võimendus astmeliselt reguleeritav (mõnikord ka sujuvalt) võimenduse reguleerimise nupul on tähis V/div (volts per division) volt jaotuse kohta, kusjuures jaotiseks loetakse ekraani võrgustikku ühte ruutu. Kaks üheaegset kujutist
areneks. Massiühiskonnaga seonduvalt mõjutatakse inimesi ühiskonna ideoloogiale alluma. Sellele vastanduvalt tekivad subkultuurid. MÕISTED Kultuurirelativism väärtustatakse kultuuride erinevusi. Äärmuslikus olukorras mingit ühiskonda/ kultuuri saab hinnata ainult selle ühiskonna enda väärtushinnangutega ühist mõõdupuud ei ole. Etnotsentrism tendents pidada enda kultuuri paremaks, hinnata teisi kultuure oma mõõdupuuga. Emic uurimisstrateegia, mis keskendub uuritavate inimeste endi seletustele, tähenduskategooriatele. Püütakse uurida ühiskonda seestpoolt, kuidas ise maailma tunnetavad. Toob esile, kuidas inimesed ise maailma näevad. Etic rõhutab pigem teadlase enda seletusviise, kategooriaid, tähendusi, mida uurija tähtsaks peab. Ühiskondi saab võrrelda üldskeemi põhjal. Võtmesümbolid, baasväärtused, kultuurifookus ühiskonnas on olemas teatud kesksed väärtused, mis seovad selle ühiskonna ühtseks väärtuseks
Ristsiire ehk crossing over – homoloogiliste kromosoomide kromatiidide osade vahetamine. Ristsiire toimub meioosi algfaasis, kui homoloogiliste kromosoomipaaride vahele on moodustunud ühendused ehk kiasmid. Rekombinantsed gameedid moodustuvad homoloogiliste kromosoomide ristsiirde tagajärjel. Iga ristsiirde toimumise tagajärjel on neljast kromatiidist rekombinantsed kaks. 31. Kas kõrge rekombinatsioonisagedus viitab uuritavate geenide üksteisele lähestikku või eemal paiknemisele? Põhjendage. Geenid, mis paiknevad üksteise suhtes lähestikku, on tugevamalt aheldunud ning rekombineeruvad harvemine. Seega võimaldab geenidevahelise rekombinatsiooni sagedus hinnata nendevahelist aheldatust. Kui see ületab väärtuse 0.5, pole geenid aheldunud, vaid paiknevad erinevates kromosoomides. 32. Millest on tingitud erinevused kromosoomide geneetilisel ja füüsilisel kaardil?
Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology) organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. Lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat). · Termini võtsid tarvitusele Schröter ja Kircher 1896. Demökoloogia (population ecology) populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963), ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat · Sünökoloogia (community ecology) enamasti kasutatakse koosluste ökoloogia
• Ökoloogia (ecology) (oikos – eluruum, logos – õpetus) – õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. • Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. • Autökoloogia (organismal ecology)– organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. Lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat). • Termini võtsid tarvitusele Schröter ja Kircher 1896. Demökoloogia (population ecology)– populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963), ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat • Sünökoloogia (community ecology) – enamasti kasutatakse koosluste ökoloogia
maastikukaitse ja hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. 10. Ökoloogia teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikuseist suhteist. Aktuaalsed ülesanded on seoses loodusvarade aruka kasutamise ja taastamisega ning keskkonna saastamise vähendamisega. 11. Autökoloogia organismiökoloogia, liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru. Jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi. (nt lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat.) 12. Demökoloogia populatsiooniökoloogia, ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest juhtuvat dünaamikat. 13. Sünökoloogia uurib populatsioonide suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid. 14. Bioloogiline tort Odum on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina ja see põhineb
a. Strukturalismi iseloomustavad järgmised jooned b. metoodilisus, objektiveerivus c. sünkroonia (aega arvestav uurimisviis) d. keel (huvi keele struktuuri, keele ülesehituse vastu) e. struktuur, märk (Jakobson) f. elemendid ja funktsioonid g. binaarsed opositsioonid h. (WIKI) - Strukturalism on lähenemisviis ja metodoloogia mitmetes 20. sajandi (humanitaar)teadustes, milles peatähelepanu pööratakse uuritavate objektide struktuuri seaduspärasustele, kirjeldab uuritavat objekti tavaliselt kui teatavat elementide hulka ning selgitab võimalikult üldiselt ning objektiivselt selgitada nendevahelisi seoseid (koode). Struktuuri peetakse seejuures süsteemi enda suhete poolt looduks. Strukturalismis käsitletakse uuritavaid objekte lõplike süsteemsete tervikutena. Strukturalism kujunes välja 1920.1930. aastail,
põhinev). 3) väljavõte käitumisest! – sample of behaviour - testi tulemus on üks väljavõte käitumisest. Seega testimise protseduur kujutab endast standardsete ülesannete lahendamist psühhodiagnostika eesmärgil. Test kui - eksperiment (hästi kontrollitud tingimustes, kõrged reliaabluse ja valiidsuse näitajad; sekkuvate muutujate näitajad tuleb hoida hästi kontrolli all) - kui intervjuu (ökonoomsem variant) Intervjuu on kindlasti parem kui test, aga test parem kui uuritavate arv suur. - kui ‘tööriist’ (peab olema spetsialist) – test töötab hästi spetsialisti käes, kes teab testi tausta. Olulisemad eeldused, mis on testide usaldusväärse kasutamise aluseks: 1) sõnastuse ühene arusaadavus, seega ühesugune tähendus täitjate jaoks; 2) adekvaatne enesehinnang; 3) aus vastus; 4) käitumise konsistentsus e. suhteline püsivus aja lõikes; 5) testi adekvaatsus mõõdetavale omadusele; (mõõdetud skoor on tõelise skoori ja juhusliku skoori summa
10.2011 Kvalitatiivne ja kvantitatiivne Pre-requisites for starting qual. võrdlus or quant. research · Kvalitatiivne uuring sõltub uurija väärtushinnangutest. ,,Qualitative research · Kvantitatiivne uuring algab uuritavate muutujate leidmisega. ,,In is dependent on researchers political values, quantitative research is not, it quantitative research, it is expected that you begin by establishing a is value-free, one might consider quantitative therefore better, however it set of variables and methods (often using already existing, proven can be argued is such value freedom desirable and possible at all." measures)"
16 Peatükk 3 Etnoloogiateaduse metoodika ja praktika: etnograafia I 3.1 Etnograafiliste välitööde uurimisobjekt Algselt olid uurimisobjektiks loodusrahvaste kultuurid, mitmed neist enne etnoloogi saabumist valget inimest näinud ei olnud. Praegu uuritakse ka palju industriaalseid riike ning subkultuure neis. 3.1.1 Mida etnoloog võiks uurida välitöödel • looduse keskkond • materiaalne kultuur • tegevusalad • uuritavate omavaheline suhtlemine • vaimne kultuur • ühiskondlik organiseeritus 3.1.2 Ettevalmistused etnograafilisteks välitöödeks • mis eesmärgil uurima minna • uuritavate keele omandamine • materiaalsed probleemid 3.1.3 Teoreetilised ja praktilised probleemid välitöödel • ei teadvustata varjatud kultuuri (suhtlusdistants) • naiivse realismi probleem (kõik inimesed ei näe maailma sama moodi)
gameedid osadel juhtudel rekombinantset DNA-d, kus ühe geeni alleelid olid teise geeni alleelide suhtes vahetunud. 6.2. Kuidas mõõta geenide aheldatuse määra ? Geenid, mis paiknevad üksteise suhtes lähestikku, on tugevamalt aheldunud ning rekombineeruvad harvemini. Seega võimaldab geenidevahelise rekombinatsiooni sagedus hinnata nendevahelist aheldatust. Rekombinatsioonisageduse arvutamiseks ristatakse uuritavate tunnuste suhtes aheldunud geenidega isendeid, näiteks eelpoolkirjeldatud heterosügootseid F1 põlvkonna suhkruherneid mõlema retsessiivse alleeli suhtes homosügootsete suhkruhernestega ja jagatakse rekombinantide arv kogu järglaskonna arvuga. Kui rekombinatsiooni pole toimunud, peaksid 50% järglastest olema fenotüübilt sarnased ühele vanemale ja 50% teisele vanemale. Oletame, et 1000-st järglasest 450 sarnanesid
I pool 1. Sotsiaalsed faktid (enesetapud, valimistest osavõtt, asjastamine, subjektiivne reaalsus) (lk 46). Tehes igapäevaelus otsuseid, produtseerivad eri kategooriate ja gruppide liikmeid sotisaalseid fakte, lahterdatud korrapärasusi, mis kirjeldavad pigem kollektiivi kui selle üksikuid osi. Enesetapud.Millega seletada madalamat enesetappude taset katoliiklastega võrreldes protestantidega võrreldes , abieluinimeste ja vallalistega võrreldes jne? Durkheim arvas et seletavaks faktoriks on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. Abielu on side, mis ühendab üht isikut teisega ning ka katoliikluses toimub ühtuse õhutamine. Valimistest osavõtt. Ühendriikides võtavad valimistest osa rikkamad inimesed ehk mida suurem on sissetulek, seda tõenäolisemalt ta valib. Euroopa maades on aga vaeste osalemine valimistel võrdne või isegi suurem kui rikaste. Valimistest osavõttu mõjutavad faktorid: 1) toimuvad valimised Euroopa maades nädalalõ...
• Erinevus kihtvalimiga – kihtvalikuga võetakse igast alamrühmast ühikute valim; klastervalikuga alamrühmade valim. + pole vaja täielikku valikuraami teiseste valikuühikute jaoks - muutujad võivad varieeruda klastrite vahel ja täpsus väheneb Replication – kordusuuring Kordusuuring, sarnaste tulemuste kontroll; Skoobi ja piirangute laiendamine. Hüpotees: Hüpoteesid on varasema kirjanduse kokkuvõte, mis juhib andmete kogumist ja analüüsi. Hüpotees on väide seose kohta uuritavate muutujate X ja Y vahel; võetakse kokku varasem ja arendatakse enda tähelepanekuid Dominantne hüpotees; Konkureeriv hüpotees. Hüpoteeside põhjendamine: – Hüpoteesi väidete vastavus varasemate teooriatega – Empiiriline tugi hüpoteesi väidetele. – Selgitav jutt. Mitmete teooriate kasutamine: *Teooriate vastandamine *Teooriate sidumine Sidusus Probleemid hüpoteeside kirjutamisel: • Lack of specificity • Fragmented theorizing • Stating the obvious
hävinud Pühapaikade uurimine Muhu, Juuru, Hargla, Põlva ja Räpina kihelkonnas on 2012 aasta seisuga toimunud pühapaikade uuringud. Kõlbelised lähtekohad (Uurimiseetika) Uuringus osalemine on vabatahtlik, keegi ei ole kohustatud jagama enda pärimusi, teadmisi, isikuandmeid. Isikuandmete avaldamiseks on vaja vastava inimese luba, see luba peab olema jub intervjuu käigus salvestatud. Austav suhtumine põlisrahva tõekspidamiste ja pühapaikade suhtes Vastutuse võtmine uuritavate paikade turvalisuse eest. Uuringute eesmärk Koguda teaduslikke andmeid pühapaiga asukoha, koosseisu, seisundi ja sellega seotud vaimse pärandi kohta nende hoidmiseks, tutvustamiseks ja taastamiseks. Andmete kogumine ei tohiks halba teha inimestele, pühapaikadele ega nendega seotud traditsioonidele. Peamine eesmärk: inimese ja rahvuse, k.a põlisrahva heaolu. Uuringute väljundid: Muinsuskaitse ja looduskaitse alla võtmine Kaitse ja maastikuhoolduse korraldamine Teadustöö
1. teooria ja sellel baseeruva verbaalse mudeli formuleerimine 2. andmebaasi korraldamine 3. ökonomeetrilise (matemaatilise) mudeli valik 4. ökonomeetrilise mudeli parameetrite hindamine 5. parameetrite usaldatavuse kontrollimine 6. mudeli omaduste parandamine 7. järelduste tegemine 8. prognooside koostamine 3. Lihtne regressioon, regressioonivõrrandi põhikuju. Determineeritud regressioonivõrrand. Lineaarse regressiooni korral kirjeldatakse seost uuritavate muutujate väärtuste vahel sirge abil võrrandiga Y = a0+a1X Eesmärgiks on leida punktiparvega antud X ja Y vahelist seost iseloomustava parima sirge võrrand Lineaarse kahe muutujaga determineeritud regressioonimudeli korral eeldatakse, et juhusliku suuruse Y tingliku keskväärtuse ja sõltumatu muutuja X vahel on seos E(YX ) = 0+ 1X Determineeritud regressioonivõrrand kirjeldab seost endogeense ehk sõltuva
Ristsiirde käigus vahetavad kaks kromatiidi oma vahel justkui lõike (vahetusse minevad osad on kiasmidega ühendatud). Homoloogilised kromosoomid paarduvad, kuna geneetiline materjal on kahekordistunud, moodustub tetraad protsessis osalevad 4 homoloogilist kromatiidi. Ristsiire toimub siiski kahe vahel, seega iga ristsiirde tagajärjel on neljast kromatiidist rekombinantsed 2. Tõendus sellele pärineb katsetest pagaripärmiga. 31. Kas kõrge rekombinatsioonisagedus viitab uuritavate geenide üksteisele lähestikku või eemal paiknemisele? Põhjendage. Geenid, mis paiknevad üksteise suhtes lähestikku, on tugevamalt aheldunud ning rekombineeruvad harvemini. Geenidevahelise rekombinatsiooni sagedus võimaldab hinnata nendevahelist aheldatust. Rekombinatsioonisageduse arvutamiseks ristatakse uuritavate tunnuste suhtes aheldunud geenidega isendeid - heterosügoote ristatakse retsessiivsete tunnuste suhtes homosügootidega. Rekombineerunud järglaste arv jagatakse
29 Rekombinatsiooni sagedus võimaldab mõõta geenide aheldatuse määra Geenid, mis paiknevad üksteise suhtes lähestikku, on tugevamalt aheldunud ning rekombineeruvad harvemini. Seega võimaldab geenidevahelise rekombinatsiooni sagedus hinnata nendevahelist aheldatust. Rekombinatsioonisageduse arvutamiseks ristatakse uuritavate tunnuste suhtes aheldunud geenidega isendeid, näiteks eelpoolkirjeldatud heterosügootseid F1 põlvkonna suhkruherneid mõlema retsessiivse alleeli suhtes homosügootsete suhkruhernestega ja jagatakse rekombinantide arv kogu järglaskonna arvuga. Kui rekombinatsiooni pole toimunud, peaksid 50% järglastest olema fenotüübilt sarnased ühele vanemale ja 50% teisele vanemale. Oletame, et 1000-st järglasest 450 sarnanesid
kirjeldus (näiteks õendusalased teadusartikleid, meditsiiniteemalised artiklid, õpikud, õendustööd reguleerivad õigusaktid vmt), andmete kogumise protsessi kirjeldus (kirjanduse valiku kriteeriumid, andmebaasid, otsingusõnad, uurimistööks välja valitud kirjandusallikate lühikirjeldus) ja kirjanduse analüüsi protsessi kirjeldus ning uurimistöö usaldusväärsuse tagamine; empiirilise uurimuse korral uuritavate kirjeldus (populatsioon ja valim), andmete kogumise ja analüüsi metoodika kirjeldus, uurimistöö usaldusväärsuse tagamine, kirjanduse kogumise ja analüüsi protsessi lühikirjeldus. 3.6.2. Uurimistulemused Empiirilise uurimuse korral teoreetilise ja empiirilise materjali analüüsi vahekorraks on 1:1. Teoreetilises osas antakse analüüsiv ülevaade teemakohasest (lähtuvalt uurimisprobleemist ja püstitatud ülesannetest) materjalist kirjandusallikate põhjal
kasutama ka kasvatusteadustes. 9 Empiirilise uurimuse loogika võib üldjoontes toetuda järgmistele väidetele: · empiiriline uurimus viiakse läbi mingi teadusliku probleemi lahendamiseks; · probleem on lahendust nõudev küsimus; · probleemi võimalik lahendus tugineb teaduslikul oletusel ehk hüpoteesil; · et kontrollida püstitatud hüpoteesi kehtivust viiakse läbi empiiriline uuring, milleks koostatakse uurimisküsimustele ja uuritavate jaoks kohane metoodika ja protseduur; · empiirilise uuringuga saadud tulemusi analüüsitakse püstitatud hüpoteesist või uurimisülesannetest lähtudes; · analüüsitakse uurimistulemuste praktikasse rakendamine võimalusi; · analüüsi tulemustest tuletatakse uued probleemid ja hüpoteesid. 3.1.3. Arendusuurimus Arendusuurimused on laias maailmas sotsiaalteaduste erinevates valdkondades tänapäevaks saavutanud üha kasvava tunnustuse. Põhjuseks on eelkõige asjaolu, et
komplekse Vee kareduse määramine Ca, Mg ja raskemetallid, looduslikus vees enamuses Ca ja Mg, seepärast väljendatakse CaCO3-na. EDTA-ga tiitrimine pH 10 juures, indikaatoriks ET- 00. Kasutusvaldkonnad farmaatsias: · Laktaat; · Kaltsiumglükonaat; · Tsingipreparaatidest Zn määramine (N: tsinksalv); · Mg sulfaatides, lahtistites; · Saab määrata ka oksalaate ja fosfaate asendusmeetodina. Rakenduspiirkond uuritavate ühendite suhtes on 0,1M 0,0001M, väikseim konsentratsioon ei anna nii selgelt jälgitavat tiitrimishüpet. Liiga suurtel kontsentratsioonidel tekib sade. Kompleksooni kontsentratsioon valitakse nii, et sadet ei tekiks. 41. Redoksreaktsioonid. Redoksreaktsioon - toimub elektronide ülekanne ühelt ainelt teisele. 4+ 2+ 3+ 3+ Ce + Fe = Ce + Fe 4+ · Oksüdeerija Ce -võtab elektroni 2+ · Redutseerija Fe - annab elektroni
Mudelorganismid kasvavad kiiresti, nendega on lihtne ja odav töötada ning nad on laialdaselt kättesaadavad. Aastakümnetepikkuse uurimisega on nende kohta kogunenud väga palju teavet, mistõttu on kindlate mudelorganismidega töötamine veelgi kasulikum. Tänu kõikide elusorganismide ühisele põlvnemisele, metaboolsetele ja arengulistele radadele ning geneetilise materjali säilimisele evolutsiooni käigus saab mudelorganismidel tehtud avastusi üldistada teistegi, raskemini uuritavate organismide kohta. Mudelorganisme kasutatakse laialdaselt haiguste uuringutes, kui inimkatsed oleksid liiga keerulised või ebaeetilised. Siiski tuleb saadud teabe üldistamisel ühelt liigilt teisele olla ettevaatlik 60. Millised on molekulaarbioloogia mudelobjektid imetajate hulgas ja miks? Koera (Canis lupus familiaris) geenide uurimine on koera kauaaegse tõuaretuse tõttu väga kasulik, mõistmaks pärilikke haigusi ja geenide toimimist, samuti vananemise geneetikat.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
