7.1.4. ,,Õige" folkloori määratlemine: - Toimub uurija ja uuritava koosmõjus - Teatud eelisalade väljavalimine ja neile sümboli staatuse omistamine 7.1.5. Kultuuri enesekirjeldamine ja selle kasutamine pärimusrühmas: - Vajadus kogu kultuuritervikut kirjeldada - Ideaalkultuur, mälukultuur ja taotuslik kultuur 7.1.6. Kultuuri kirjeldamine ja selle kasutamine väljaspool: - Koostöö puudumine uurijate ja uuritavate vahel - Stereotüüpsete arusaamade projitseerimine uuritavale kogukonnale 7.1.7. Inimlike suhete tekkimine uurija ja uuritava vahel: - Uurija ja uuritava vahelise distantsi vähendamine; koos loodud tõlgendused - Kogukonna aitamine ja kaastööliste leidmine pärimusrühma seest 7.1.8. Folkloori kogumine, pärimuse dokumenteerimine: - Eesmärk luua adekvaatseid dokumente, mis valgustavad elavat pärimussüsteemi
7.1.4. ,,Õige" folkloori määratlemine: - Toimub uurija ja uuritava koosmõjus - Teatud eelisalade väljavalimine ja neile sümboli staatuse omistamine 7.1.5. Kultuuri enesekirjeldamine ja selle kasutamine pärimusrühmas: - Vajadus kogu kultuuritervikut kirjeldada - Ideaalkultuur, mälukultuur ja taotuslik kultuur 7.1.6. Kultuuri kirjeldamine ja selle kasutamine väljaspool: - Koostöö puudumine uurijate ja uuritavate vahel - Stereotüüpsete arusaamade projitseerimine uuritavale kogukonnale 7.1.7. Inimlike suhete tekkimine uurija ja uuritava vahel: - Uurija ja uuritava vahelise distantsi vähendamine; koos loodud tõlgendused - Kogukonna aitamine ja kaastööliste leidmine pärimusrühma seest 7.1.8. Folkloori kogumine, pärimuse dokumenteerimine: - Eesmärk luua adekvaatseid dokumente, mis valgustavad elavat pärimussüsteemi
kui neid sealt võtta juhuslikult. Kvalitatiivses uurimuses võib valimi koostamine toimuda kahel viisil: formaliseeritult või paindlikult. Formaliseeritum valimi koostamine kvalitatiivses uurimuses on vajalik näiteks siis, kui uurime inimeste eneseteadvust vaba enesekirjelduse meetodil. Vaba enesekirjelduse sisu oleneb näiteks soost ja east. Seega tuleks eelnevalt otsustada mitmelt uuritavalt vabad enesekirjeldused võtta ja määrata kindlaks vanusegruppide arv ning uuritavate hulk nendes. See oleks siis formaliseeritud lähenemine. Paindlikkus aga tähendab seda, et valimi koostamine toimub eesmärgipäraselt ja järkjärgult uurimistöö käigus. Tõenäosuslike valimite representatiivsus Suure uurimisobjektide hulga korral, olgu siis sotsiaalsetes uuringutes, kus objektideks on inimesed või sündmused või etnograafilised objektid muuseumides, pole uurimisega alati võimalik haarata kogu uuritavate hulka
Antud teema on valitud kuna autor tunneb huvi, miks inimesed usuvad väidetavatesse teadustesse, millel ei ole loogilist teaduslikku põhjendust. Autor soovib, et inimesed ei satuks kergemeelselt pettuste ohvriks kuna järjest rohkem usutakse kõikvõimalikke ennustusi, sensitiive ja muud sarnast. Antud teema käsitlusega üritatakse vahet teha reaalsel teadusel ja libateadusel. Antud töös püstitatud probleemid: 1.Kas uuritavad teadused on libateadused või mitte? 2.Kas uuritavate teaduste poolt püstitatud väited on tõesed? Hüpotees: 1.Uuritavad teadused ei ole teadused vaid libateadused. 2.Uuritavad teadused ei suuda garanteerida esitatud väidete õigsust. 4 1 Pseudoteadustest Pseudoteaduse ehk ebateaduse ehk libateaduse all peetakse silmas tegevusvaldkondi ning väiteid ja argumente, mida esitatakse teaduslikena, kuid mis tegelikult teaduse alla ei kuulu
inquiries into "natural" and "unnatural" behaviour with respect to homosexual behaviour, queer theory expands its focus to encompass any kind of sexual activity or identity that falls into normative and deviant categories.) Maailma mitmekesisus ja ühtlustamine: sarnasused-erinevused. Üks keel erinevad tähendused. Sotsiaalteaduslike uurimuste poliitilised eesmärgid. 8) Kaheksas ja üheksas moment Uurija poliitiline vastutus, uuritavate aktiivsus: osalus-tegevusuuring uurimissubjektide suurenev aktiivsus. Uurimus kui pidev protsess, selle seos tegelikkuse arendamisega. 4. loeng Põhistatud teooria (PT) grounded theory Eesmärgiks arendada kvalitatiivset teooriat, mis oleks võrreldav kvantitatiivsega. 1960ndate aastate olukord kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite osas Glaser, B. & Strauss, A.(1967) The Discovery of Grounded Theory. Strategies for Qualitative Research. Glaser, B
4. Aste autoriteedi ja sotsiaalse korra säilitamine. Õige on see, mida ühiskond peab õigeks; III tase postkonventsionaalne. 5. Aste vastavalt vajadusele võib kokkuleppeid muuta; 6. Aste seotus individuaalsete printsiipide ja süümemoraalsusega; seadused põhinevad universaalsetel eetilistel printsiipidel. Ei ole vaja täita seaduseid, mis ei arvesta universaalseid eetilisi printsiipe. Arengupsühholoogia ülesanded: Kirjeldamine sisaldab uuritavate nähtuste, probleemide, olukordade tasemeulatuse ja struktuuri uurimist. Kas? Palju? Seletamine tähistab uuritava nähtuse või probleemi olemuse, põhjuste ja võimalike tagajärjede analüüsimist. Põhiline uurimisvaend on erinevate sotsiaalsete nähtuste ja probleemide vaheliste seoste analüüs. Miks? Kuidas? Prognoosia, ennustada (kõrgeim tase) võimalikud arenguvariandid. Kui... siis... Arengu faktorid · Füüsiline erinevate kehastruktuuride küpsemine;
Sellest tulenevalt võivad nende kahe analüüsi tulemused üksteisest totaalselt erineda (Haag 2004). 3.3 Eksperimendi ,,pimedus" Eksperimentaalseid uuringuid puudutavas kirjanduses viidatakse tihti, et need peavad olema topeltpimedad. See tähendab, et uuringus osalejad ega uurijad ei tea, kas katsealused kuuluvad inetrevnetsiooni- või kontrollgruppi. See väldib olukorda, kus uurijad kallutavad tulemusi soovitud suunas ning uuritavate motivatsioon uuringus ei muutu (Haag 2004). Ühesõnaga on topeltpimedaid uuringuid teostada vaja selleks, et nii uuritavad kui uurijad oleksid võimalikult neutraalselt häälestatud uuringu suhtes. Teostatakse ka üksikpimedaid uuringuid. See tähendab, et kas uuritav või uurija ei tea, kas katsealune kuulub interventsiooni- või kontrollgruppi. Kuna topeltpimeda katseskeemi rakendamine on spordi- ja liikumisteaduses problemaatiline või vahel isegi
Kuupäev: 12.02.2016 Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi aine või ühendite rühma olemasolu (või ka puudumist) uuritavas materjalis. Saadav informatsioon on kas ei või jah, seega ei mõõdeta komponendi kvantitatiivset sisaldust. Kuna kvalitatiivne analüüs ei nõua reagentide täpseid doose, siis mainin siinkohal ära, et kõik uuritavate proovide ja reagentide doosid võetakse ligikaudse täpsusega. 1.1.Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mis on omavahel seotud amiidsidemetega. Nende koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet. [https://www.neb.com/~/media/NebUs/Page%20Images/Tools%20and%20Resources/Usage %20Guidelines/aminoAcids.jpg] Valgud täidavad oma funktsioone, mis tulenevad erinevatest struktuuridest.
Töö käik: Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valatakse 2 ml (2% -list) erineva lipiidi lahust orgaanilises lahustis: palmithappe, rapsiõli, searasva lahus. Kõigisse katseklaasidesse lisatakse tilkhaaval võrdne kogus (kuni 5 tilka) 5% -list broomi lahust kloroformis, loksutatakse ning jälgitakse toimuvaid muudatusi. Rasvhapet sisaldavas katseklaasis peaks broomi lahus säilitama iseloomuliku kollakas-pruuni värvi, teises kahes toimub värvi muutus. Tehakse järeldused uuritavate lipiidide proovide küllastumatuse kohta. Järeldus: Searasva ja rapsiõli sisaldavad lahused muutusid värvituks. Järelikult need lahused ei sisaldanud küllastumata rasvhappeid. Palmithappe lahus värvus orunzikas- pruuniks. Neis toimus broomi liitumine küllastumata rasvhappele ning see tõestas küllastumata rasvhappe sisalduse uuritavas lahuses. Oliiviõlis sisaldub kirjanduse alusel 80% küllastumata rasvhappeid, millest oleiinhapet on 71%
inimeste poolt aktsepteeritud ning mis omistab osadele inimestele teatud rollid, millega kaasneb kohustus täita Peamised teoreetilised probleemid sotsioloogias: selle institutsiooni reeglid. 1.Milline on teadlase roll? Seega: enamus meie ühiskonna liikmetes teavad Positiivne vs. Normatiivne lähenemine üldjoontes, mis teadus on, teatud spetsiifilistele Positiivne lähenemine-sotsioloog ei tohi uuritavate inimgruppidele omistatakse aga teadlase roll ja need inimeste ellu sekkuda, peab olema passiivne vaatleja, inimesed peavad täitma teaduse reegleid. kirjeldama, kuidas asjad tegelikult on. Samasugune definitsioon käib kunsti, religiooni, Normatiivne lähenemine-Sotsioloogi kohus on üritada perekonna jms. kohta. ühiskonda parandada, seda vajadusel kritiseerida, ütelda, Teaduse kui institutsiooni staatus on Euroopa kuidas asjad peaksid olema
Korrelatsioon puudub: r=0; korrel on nullist erinev r =/ 0 (võrdusmärg läbiva kriipsuga) 17. Korrelatsioonikordaja (p) 2 juhusliku suuruse X ja Y vahelise lineaarse, seose tugevust ja suunda võimaldab mõõta lineaarne paariskorrelatsioonikordaja. Võib olla positiive/negatiivne. Saab olla vahemikus 1/+1. Kordaja märk näitab 2 juhusliku suuruse X ja Y ühise muutumise suunda. Mida suurem on kor.kordaja absoluutväärtus, seda tugevam on uuritavate nähtuste vaheline lineaarne seos. Kor.kordaja ruut ehk determinatsioonikordaja näitab kui suure osa ühe tunnuse hajuvusest saab kirjeldada teise tunnuse abil. Kui H0 on õige, siis 2 juhusliku suuruse vahel seost ei ole. 18. Korrelatsioonianalüüs võimaldab selgitada nähtuste (muutujad X1 ja X2) vahelise lineaarse seose olemasolu, suunda ja tugevust. 19. Kollineaarsus vektorid on samasihilised, kollineaarsete vastavad koordinaardid on võrdsed. 20
lahuses segamini. See proov pannakse geeli, geel pannakse elektrolüüsi vanni. DNA-lõigud jooksevad + pooluse poole, seda kiiremini, mida lühemad nad on. PCR metoodika: Ependorfis segatakse kokku: nukleotiidid (kõiki nelja erinevat) DNA-polümeraas oma DNA lahus praimerid - lühikesed DNA lõigud, mis on komplementaarsed analüüsitava DNA-piirkonna mõlema "otsaga". Ependorf pannakse 3 tunniks PCR-masinasse. PCR-masinas toimub DNA uuritavate lõikude paljundamine tänu pidevale temperatuuride vaheldumisele: 92oC - DNA denatureerub 58°C - praimerid liituvad 72oC - DNA-polümeraas käivitab replikatsiooni. See tsükkel kordub masinas 34 korda. Fragment, mida tahetakse paljundada PCR Kuumutamisel 90-ni DNA denatureerub Praimerid ühinevad
Skeemi koostamisel võetakse käsiraamatust standardpotentsiaalide väärtused, mille abil hinnatakse, milline elektrood on uuritavas galvaanielemendis positiivne, milline negatiivne. Selle alusel toimub ühendamine voltmeetriga. Polaarsust tuleb silmas pidada ka galvaaniahela koostamisel võrdluselektroodi abil. Kahe viimase galvaanielemendi mõõdetud elektromotoorjõudu ja võrdluselektroodi standardpotentsiaali väärtust kasutatakse uuritavate elektroodide potentsiaalide arvutamiseks. Arvutamisel tuleb tähele panna, kas uuritav elektrood on elemendis positiivne (katood) või negatiivne (anood) elektrood. Näiteks elemendis Ag/AgCl/KCl // KCl// CuSO4/Cu on vaskelektrood katoodiks (mille alusel hinnatakse?) Elemendi emj. E = φkatood – φanood = φCu – φAg/AgCl/KCl millest φCu = φAg/AgCl/KCl + E Elemendis
Hüpnoosi kasutamine võib olla mõnikord näidustatud, otsides kuriteo eeluurimisel sõltumatute tunnistajate juhtniite sõltumatute tõendite hankimiseks. Ohuna on samas tõepäraste ja tugevate valemälestuste genereerimine. Kuna mälupildid on kergesti mõjutatavad ja kaugeltki mitte kergesti arhiivist leitavad, pole sobivaks vahendiks kuriteos kahtlustatava hüpnotiseerimine. Selline käsitlemine võib tekitada probleeme kohtuprotsessis ning uuritavate psüühilises stabiilsuses (H. Lauerma, 2002). Värsked uuringutulemused lükkavad samas ümber väited nagu lisaks hüpnoos uusi mälupilte, vaid tegemist on spontaanse hüpermnestilise protsessiga (hüpermneesia ehk liigmälu), mis ajus toimub vastusena erinevatele stiimulitele ja meenutamisele (MH Erdelyi, 2010). See teadmine per se ei anna meile siiski alust hüpnoosi kasutada, kuna peab vältima kõiki selliseid stiimuleid, mis võivad tekitada hüpermnestilisi mälupilte. 2.2
kultuurigeo, seltskondliku käitumise geo. Regionaalgeograafiast sai abistav koostisosa, mis kogus infot ja korrastas registreid loodi GIS. Puudujäägid: tänapäeva maailmas ei summuta vahemaa enam nii palju (veonduse ja side arengu tõttu). Regiooni mõiste ikka vana. Ärid on globaalsed, raha liigub mujale. LÄHEM VAADE VOOLUDELE Humanistlikud geograafid. 1960ndate lõpp 1970. Eesmärk: inimeste ruumilise käitumise mõistmine. Meetodid: 1) osaluseksperiment mindi ja elati uuritavate elu (undercover nt noortekampades, kodututega), 2) intervjuumeetod, 3) ankeetküsitlus. Kas selline paiknemine on vabast tahtest või ühiskonna, majanduse, kultuuri, struktuuri mõju? (vaba tahe või kaalutud, et kohas X võib saada peksa, kohas Y on kallis, kohas Z ei pruugi olla isikule meeltmööda). Inimese uurimine mikro (indiviid) ja makro (grupp) tasemel. Läheb vaja üldistavaid teooriaid. Humanist vs positivist. Humanist: tegeleb mikrotasemega, uurib inimeste kujutlust maailmast
kultuurigeo, seltskondliku käitumise geo. Regionaalgeograafiast sai abistav koostisosa, mis kogus infot ja korrastas registreid loodi GIS. Puudujäägid: tänapäeva maailmas ei summuta vahemaa enam nii palju (veonduse ja side arengu tõttu). Regiooni mõiste ikka vana. Ärid on globaalsed, raha liigub mujale. LÄHEM VAADE VOOLUDELE Humanistlikud geograafid. 1960ndate lõpp 1970. Eesmärk: inimeste ruumilise käitumise mõistmine. Meetodid: 1) osaluseksperiment mindi ja elati uuritavate elu (undercover nt noortekampades, kodututega), 2) intervjuumeetod, 3) ankeetküsitlus. Kas selline paiknemine on vabast tahtest või ühiskonna, majanduse, kultuuri, struktuuri mõju? (vaba tahe või kaalutud, et kohas X võib saada peksa, kohas Y on kallis, kohas Z ei pruugi olla isikule meeltmööda). Inimese uurimine mikro (indiviid) ja makro (grupp) tasemel. Läheb vaja üldistavaid teooriaid. Humanist vs positivist. Humanist: tegeleb mikrotasemega, uurib inimeste kujutlust maailmast
seisukohast – Uurija võrdleb erinevatest gruppidest saadud andmeid, et suurendada olemasoleva info (mitte teooria) paikapidamist või paikapidamatust 3)Juhtumi põhine uurimus (sis. biograafiat) – vaadeldakse üksikut, tervikut või fenomeni kas kindlas ajas või tegevuses (sündmus, protsess, institutsioon, sotsiaalne grupp jne.) korjates selle kohta detailset informatsiooni 4)Biograafia – “juhtumiks” on konkreetne isik 5)Fenomenoloogiline uurimus – inimlik kogemus leiab selgituse uuritavate detailse kirjelduse kaudu. Uuritakse rühma allutatud/mõjutatud inimesi mingi määratletud aja jooksul, et luua arusaam ja mõista tähendusi. Uurija teatud mõttes püüab oma isikliku kogemuse kaudu mõista teiste kogetut. Signaali ja müra suhe - Evolutsioon on arendanud aju “mustri” nägijateks. See on vajalik toidu, ohu, võimaluse nägemiseks signaalirikkast maailmast (taustamürast). Elu õpetab assotsiatiivselt mõtlema - siduma juhtumeid omavahel, et mustrit (reeglit) kujundada
esimeses tabelis märgitud omadus, kuid kes neiule ei meeldi. vastamistabelid esitada järgmiselt. Oletame, et ebameeldivate meeste juures õnnestus leida järgmisi 9 Allikas: Indrek Meos. Uusaja filosoofia. Tallinn, 2000 Avastamistabelid Uuritavate objektide omadused Lisa 1. Uuritav nähtus N ilmneb a, b, c, d, e, f, g Fran cis Baco n " Uu s o r ga n on " (1 62 0 ) 6 2. Uuritav nähtus N ei ilmne b, c, e, g XXXIX 3. Uuritava nähtuse intensiivsus N a, d, f On olemas nelja liiki iidoleid, mis piiravad inimmõistust. Selleks, et
3. Folkloori avastamine väljastpoolt: Väljastpoolt tulnud uurija väärtustab mõnd rühma pärimuskultuuri elementi. Väline huvi õpetab oma traditsioone hindama 4. “Õige” folkloori määratlemine: Toimub uurija ja uuritava koosmõjus 5. Kultuuri enesekirjeldamine ja selle kasutamine pärimusrühmas: – Vajadus kogu kultuuritervikut kirjeldada 6. Kultuuri kirjeldamine ja selle kasutamine väljastpoolt: – Koostöö puudumine uurijate ja uuritavate vahel 7. Inimlike suhete tekkimine uurija ja uuritava vahel: Uurija ja uuritava vahelise distantsi vähendamine; koos loodud tõlgendused 8. Folkloori kogumine, pärimuse dokumenteerimine: Eesmärk luua adekvaatseid dokumente, mis valgustavad elavat pärimussüsteemi 9. Folkloori arhiveerimine, pärimuse konserveerimine: – Teha see kättesaadavaks neile kasutajatele, kel pole kontakti kogumisaja kultuurisituatsiooniga 10. Tagasiside uurijalt uuritavale: Uurimisainese (fotod, salvestused,
selleks kulub väga palju aega. Mõningad puudused on seotud ka vähese ajaga, mis on antud ekspertidele hinnagu andmiseks. Sellisel juhul võib ekspert nõustuda enamuse arvamusega, et vältida isikliku seisukoha selgitamise vajadust. Delfi meetodi esialgse kirjelduse võib leida 1964. aastal valminud aruandest, kus uurimise objektideks olid põhiliselt teaduslikud avastused, rahvaarvu kasv, kosmose uuringud, sõdade tekked ja nende ärahoidmine, tulevased relvasüsteemid. Aja jooksul on uuritavate objektide ulatus märkimsväärselt laienenud, kuid enamjaolt on Delfi meetod kasutusel nendes valdkondades, mis on seotud teaduslik-tehnilise arenguga. [2] Delfitehnika kasutuselevõtu põhjusteks sai üha suurenev rahulolematus ebaefektiivseteks osutunud komiteede, ekspertrühmade ja teiste koostöövormidega. Delfitehnika loodi vältimaks kommunikatsiooni moonutamist, mis leiab aset ühe isiku või isikute grupisisesel
tubade ja sanitaartingimuste seisukorda ning kooli sööklas pakutava toidu kogust ja maitset. Teema valisin sellepärast, et mind huvitab, kui kriitilised on minu kooli kaasõpilased. Minu eesmärk on uurida, kas ja kuidas erinevad tüdrukute vastused poiste vastustest ning vaadata, kas linnainimesed on pirtsakamad kui maainimesed. STATISTIKA MÕISTED Valim mõõtmiseks võetud üldkogumi osa. Valimi maht N - uuritavate objektide koguarv. Aritmeetiline keskmine - tunnuse kõigi väärtuste summa ja objektide arvu jagatis. Keskväärtus - tunnuste väärtuste aritmeetiline keskmine. Mood - tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus Mediaan - arv, millest on suuremaid ja väiksemaid väärtusi variatsioonireas on ühepalju. Maksimaalne element, Xmax - tunnuse väärtuste hulgas suurim element. Minimaalne element, Xmin - tunnuse väärtuste hulgas väikseim väärtus.
0,5 -0,5 – - 1,0 dpt 0,25 -1,0 – -1,50 dpt 0,12 -1,5 dpt 0,06 -2,0 dpt Nagu tabelist näha, poole dioptriline viga vähendab olemasolevat visuse arvu poole võrra. Tabelis on parim visus küll 1, kuid mõnede uuritavate nägemisteravus on siiski parem kui 1,0. Reaalsuses asi ei ole tegelikult nii lihtne, visuse arv ei tõuse ega lange lineaarselt. Kõigis nägemisuuringutes on vaja püüda saavutada võimalikult kõrge visus. Nägemise kontrollimise kulg Igal nägemisuurijal on oma kontrollimisjärjestus, mis kujuneb välja kogemuste põhjal. Pärast objektiivset refraktsiooni määramist võib nägemiseuurimist jätkata binokulaarselt või monokulaarselt
maksimaalse hälbe asendist (keha lastakse sellest asendist lahti). Faas on tsüklilise protsessi hetkeseisund. Näitab, millises seisundis võnkuv keha parajasti on. Faasi mõõtmine nurga kaudu põhineb sarnasusel võnkumise ja ringliikumise (pöörlemise) vahel. Faas muutub ajas lineaarselt, niisamuti nagu pöördenurk ühtlasel ringliikumisel. Faasi muutumise kiirust nimetatakse ringsageduseks. Ringsagedus on identne nurkkiirusega ringliikumisel, mille periood ühtib uuritavate võnkumiste perioodiga. Suurust liikumisseaduse üldkujus nimetatakse algfaasiks. 4. Matemaatiline pendel, selle olulised omadused. Matemaatiline pendel on ideaalne pendel, mida reaalselt ei eksisteeri. On kaalutu ja venimatu niidi otsa kinnitatud ainepunkt, mis võngub raskusjõu mõjul. 5. Füüsikaline pendel, selle pikkus ja tasakaaluasend. Füüsikaline pendel on suvaline keha, mille kinnituspunkt ja massikese ei lange kokku. Saab võnkuda oma tasakaaluasendi ümber
Samuti ei suuda vaatleja näha kõike- me kaldume nägema seda, mida ootame, ja mööda vaatama sellest, mis ei ole ootuspärane. Vaatlused on piiratud keskkonnaga, kus vaatlejat ei märgata või kus teda võetakse loomulikuna, vastasel juhul võivad inimesed hakata tegutsema sellistena, nagu nad tahaksid, et neid nähtaks. 1. Kindel ja kitsas eesmärk + hüpotees. 2. NB varem väljatöötatud kava = süsteemsus. 3. Uuritavate tunnuste arv olgu minimaalne ja täpselt fikseeritud/ piiritletud (fikseeri kategooriad ka teoreetiliselt) 4. Nähtusi vaadeldakse sobival ajal ning analoogsetes oludes (väldi subjektiivsust, kõrvalmõjusid ja mürafaktoreid) 5. Võrreldavus ( kui vaatlejaid on mitu)- on tagatud vaatlusprotokollide abil. 6. Korduvvaatluste puhul olgu ajavahemik võrdne. 7. Teadlikkus võimalikest vigades: metodoloogilised vead (representatiivsus)
RASEDUSAEGSE DEPRESSIOONI MÕJU LAPSE VARAJASELE ARENGULE Artiklianalüüs sotsioloogias Tartu 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 2. UURING: RASEDUSAEGSE DEPRESSIOONI MÕJU LAPSE VARAJASELE ARENGULE................................................................................................................................4 3. KOKKUVÕTE.........................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................11 LISAD: Lisa 1. The impact of maternal depression in pregnancy on early child development 2 1. SISSEJUHATUS Valisin analüüsimi...
c) Restriktsiooni fragmentide pikkuse polümorfismi (RFLP) analüüs d) Western blot 14. Mitteinvasiivse prenataalse diagnostika puhul uuritakse? a) Amnioni vedelikus leiduvaid loote rakke b) Koorioni hattudest (platsentast) saadud loote rakke c) Ema veres leiduvat loote rakuvaba DNA-d d) Ema ja loote võimalikku reesuskonflikti e) Kõik siintoodud võimalused on valed 15. Geenide knock-out on väga levinud tehnoloogia meie poolt uuritavate geenide funktsiooni selgitamiseks. Kas hiire varases embrüonaalses arengus olulise geeni uurimiseks tuleks teha: a) Konditsionaalne knock out hiir b) Klassikaline knock out hiir 16. Biokütuseid jagatakse vastavalt nende tootmiseks kasutatud tooraine päritolule esimese, teise ja kolmanda põlvkonna biokütusteks. Millise põlvkonna biokütustega on tegemist? a) Toidumaisist toodetud bioetanool - esimene põlvkond b) Loomasõnnikust toodetud biogas - teine põlvkond
Dom alleel on aheldunud rets alleeliga. 30. Geneetilise materjali rekombineerumine ristsiirde teel. Ristsiirdel homoloogiliste kromosoomide kromatiidide vahel moodustub kaks rekombinantset ja kaks algset kromosoomi. RS ajal koosneb krom kahest tütarkromatiidist. RS toimub kahe homoloogilise kromosoomi kromatiidide vahel. Meioos II lõpuks satuvad 4 kromatiidi eraldi rakkudesse. 31. Kas kõrge rekombinatsioonisagedus viitab uuritavate geenide üksteisele lähestikku või eemal paiknemisele? Põhjendage. Viitab sellele, et geenid paiknevad üksteisest eemal. Rekombinatsioonisagedus näitab, et geenid pole aheldunud, vaid on toimunud ristsiire. Mida kaugemal geenid üksteisest paiknevad, seda tõenäolisem on RS toimumine. 32. Millest on tingitud erinevused kromosoomide geneetilisel ja füüsilisel kaardil? Geenidevaheline rekombinatsioonisagedus, mis jääb alla 2025%, kajastab
Paljud antropoloogid teevad seda ise. Välitöölisi koheldakse erinevalt. VÄLIVAATLUSEL Välivaatluse eesmärgiks on kohalikust elust osa saamine nii palju kui vähegi võimalik. Materjali kogumiseks kasutatakse erinevaid tehnikaid. Enamus antropolooge sõltub formaalsest tehnikast ja uuritavate vaatlusest. Selle meetodi eesmärgiks on siseneda ühiskonna sotsisaalsesse ja kultuurilisse keskkonda nii sügavale kui võimalik. Oleks ebaeetiline uuritavate mitteinformeerimine uurimuse eesmärgi kohta. Uuritavatel on õigus analüüsist keelduda. Tavalised probleemid välivaatlust tehes võivad tulla tundmata kohalikku keelt või tulenevalt faktist, et uuritavad ei suuda uurijat omaks võtta. Kahjuks pööravad antropoloogid suuremat tähelepanu ühiskonna eliidile, kuna näiteks kokad, õpetajad jne. on liiga hõivatud ja kinnised. Selline uurimismeetod võtab palju aega. Samuti analüüsimine. Selline välivaatlus võib osutuda
Kool avati esialgu neljaklassilisena. Õpiti matemaatikat, filosoofiat, ajalugu, geograafiat, retoorikat, poeesiat, õigusteadust, kreeka ja heebrea keelt, usuõpetust ja laulmist. Koolis oli oma kirja- ja arvutusmeister. Erilist tähelepanu pöörati ladina keele ja klassikaliste autorite õppimisele. Ülemais klassides toimus õpetus ladina keeles. Gümnaasiumide juurde asutati trükikojad, mille kaudu anti teada disputatsiooni sisu, mis näitas omakorda teistele õppeasutustele uuritavate teemade ringi ja taset. Esimene Eesti trükikoda avati Tartus 1631. aastal. Pärast gümn. avamist Tallinnas jäid püsima varem asutatud koolid ka mujal: Pärnus oli triviaalkool, samasugune oli Narvas, kahe õpetajaga kool töötas Kuressaares, ühe õpetajaga Haapsalus, Valgas, Viljandis, Rakveres ja Paides. Koolides õppis palju eestlaste lapsi ja seetõttu tuli väiksemate linnade koolmeistritel õpetada ka maarahva keeles, eelkõige usuõpetust.
inimene on kas asunud tööle või edasi õppima. Eristasime inimesed soolise kuuluvuse jägi ning soovisime uurimusse kaasata teisalt vastava arvu mehi ja naisi, kes oleksid nö.inimesed tänavalt ja kes moodustaksid nn. kontrollgrupi tulemuste interpreteerimisel. Soovisime kaasata uurimusse erinevate vanuserühmade ja haridusega ning perekuuluvusega inimesi, et saada läbilõikelist hinnangut meeste ja naiste vaheliste erinevuste lõikes. Peamise uuritavate grupi moodustas Justiitsministeeriumi haldusalas toimiva ametkonna töötajaskond, millele lisandus karistamisega seotud teiste valdkondade esindajad kohtutäitur, parkimiskontroll, jurist. PROTSEDUUR Esmalt töötasime välja küsimustiku (vt.Lisa 1), mille ametkondlikuks kasutamiseks lõime ka eformulari, mis asub www.eformular.com/volberg12/erinevused ning ühtlasi võtsime kasutusele ka paberversiooni kuna ei saanud muidu kodutöö suhteliselt piiratud aja jooksul olla kindlad
26. Aneuploidsus ja selle fenotüübilised efektid. Tooge näide. 27. Muutused kromosoomide struktuuris: deletsioonid, duplikatsioonid, inversioonid ja nende ümberkorralduste fenotüübiline efekt. 28. Translokatsioonid ja liitkromosoomide teke. Translokatsioonide mõju geenide avaldumisele. 29. Mis on geenide aheldatus? Tooge näide. 30. Geneetilise materjali rekombineerumine ristsiirde teel. 31. Kas kõrge rekombinatsioonisagedus viitab uuritavate geenide üksteisele lähestikku või eemal paiknemisele? Põhjendage. 32. Millest on tingitud erinevused kromosoomide geneetilisel ja füüsilisel kaardil? 33. Pagaripärmi Saccharomyces cerevisiae elutsükkel. S. cerevisiae kasutamine ristsiirete uurimisel. Esneb suguta pungumine ja suguline paljunemine. Kui kaks sobivat haploidset rakku kohtuvad, toimub viljastumine ja moodustud diploidne sügoot
Suhted uurija ja teise osalejate vahel Iga uurimus on sotsiaalne interaktsioon ja uurija on selle aktiivne osaleja Uurija peab olema teadlik sellest, mida ta teeb ja vastutada tagajärgede eest Uurija peab vahet tegema enda ja uurimuse teiste osalejate vaadete vahel, austada nende arvamust Selgelt eristama oma ja informandi arvamust ja tõlgendusi Fookuses peab olema osaleja tõlgendus ja tähendussüsteem (emic) Uurija peab olema teadlik ja võtma arvesse, et ta ise mõjutab uuritavate subjektide arvamust isegi siis kui ei ütle sõnagi (nt intervjuu ajal) Uurija peab olema teadlik, et uurimuse tulemus, kuigi põhineb teiste inimeste tõlgenduste analüüsil, ikkagi on tema enda tõlgendus Uurija refleksiivsus Uurija ise on ka uurimise subjekt ja “objekt” – ta peab olema sellest teadlik Uurija jälgib oma mõtteid, seisundeid, tundeid, reaktsioone ja analüüsib neid (eriti osalusvaatluse puhul) Uurija refleksiivsus on osa analüüsist
puhul ka võimalikku evolutsiooni näidata narratiivne-jutustav hüpotees antud rühma oletatava evolutsiooni kohta, tavaliselt parafüleetilised, osalt ka monofüleetilised ja polüfüleetilised alljaotused (taksonid), ja võimatus hüpoteesi reaalsusele vastavust kontrollida (falsifitseerida). 14 6.2.2. Feneetiline süstemaatika põhineb oletusel, nagu kajastaks üldine sarnasus küllalt hästi uuritavate organismide seoseid. See tähendab konver- gentsi mittearvestamist. See suund on leidnud arendamist alates nn. numbri- lise taksonoomia meetodite väljatöötamisest käesoleva sajandi kuuekümnen- dail aastail, õitseaeg oli kuni kaheksakümnendate aastate alguseni. Metoodiliselt seisneb feneetiline klassifitseerimine liikide (või teiste taksonite - lühidalt nimetatakse neid OTU-deks lühendina ingliskeelsest terminist operational taxonomic unit) summaarse erinevuse mõõtmises kasu-
Traditsiooniline eristus nende vahel: Antropoloog (etnograaf, etnoloog) uurib “võõraid”, mitte-lääne, traditsionaalseid kultuure. Sotsioloog uurib modernseid kultuure. Tegelikult püüavad mõlema distsipliini esindajad vähemalt oma teooriates hõlmata kõiki kultuure, nii traditsionaalseid kui modernseid. Samuti on viimasel ajal antropoloogide hulgas saanud populaarseks modernsete kultuuride uurimine. Teine võimalik eristus: Antropoloogid püüavad anda uuritavate inimeste kommete ja käitumise täpset kirjeldust. Sotsioloogid on rohkem huvitatud nende põhjuste väljaselgitamisest. 1 Sissejuhatus sotsioloogiasse Mõned autorid on jõudnud järeldusele, et sotsioloogiat ei saa teistest sotsiaalteadustest eristada
arstid, politseinikud; keskmine: õpetajad, tuletõrjujad, koolis (edaspidi erikoolis) ja nende vanemad ning tavakooli meditsiiniõed, pangatellerid; madal: töölised), suhtusid noorukid ja nende vanemad, siis ilmnes, et noorukite suhtumine kümnesse lapse väärkohtlemise liiki üldiselt taunivalt. Võrreldes (tavakool, erikool) lapse väärkohtlemise kümnesse erinevatesse erinevaid uuritavate gruppe omavahel, ilmnes, et kõige liiki oli liberaalsem võrreldes nende vanemate suhtumisega. Kõige liberaalsemalt suhtusid kõik uuritavad ülakaitstusse ja taunivam oli suhtumine lapse väärkohtlemise erinevatesse liikidesse järelevalvetusse (kui ebaefektiivsesse kasvatusviisi) ning erikooli õpilaste vanematel võrreldes tavakoolis õppijate, nende
Objekt uurimisalune ühik, ülevaate andmiseks (sh sekkumiste efektiivsuse hindamiseks) ja selleks ajavahemiku algul on haigusvabad, kuid selle ajajooksul haigestuvad / üksikindiviid. Tunnus objektil mõõdetav näitaja. Andmestik kasutatakse *olemasolevate andmete analüüsi *andmete lisakogumist ehk risk näitab, milline on haigusjuhtude tekke kiirus kogu uuritava uuritavate tunnuste väärtused valimi kõigil objektidel. valim teatud *triangulatsiooni- uurimistehnikad,uurijad,andmeallikad. perioodi vältel. CIR-Ei oma ühikuid, arvväärtused 0 ja 1 (0% ja riskigrupp rahvastikus, diagnoosiga haiged üldkogum identsetes Epidemioloogia vajadus *riiklik statistika-ettekujutus haiguse levikust 100%) vahel. Levimus kirjeldab seda osa rahvastikust, kes mingil tingimustes (riskitegur
. Paradigmaatilised reeglid on süntagmaatika aluseks. Näide: Poiss jookseb. Ei saa õelda poisid jookseb, vaid peab ütlema poisid jooksevad. Kui üks on mitmus, siis peab ka teine olema mitmus. Iga valik mõjutab teist. 17. Strukturalism ja poststrukturalism. Intertekstuaalsus. Strukturalism on lähenemisviis ja metodoloogia mitmetes 20. sajandi teadustes (peamiselt humanitaarteadustes), milles peatähelepanu pööratakse uuritavate objektidestruktuuri seaduspärasustele. Strukturalism kirjeldab uuritavat objekti tavaliselt kui teatavat elementide hulka ning püüab võimalikult üldiselt ning objektiivselt selgitada nendevahelisi seoseid (koode). Struktuuri peetakse seejuures süsteemi enda suhete poolt looduks. Strukturalismis käsitletakse uuritavaid objekte lõplike süsteemsete tervikutena. Strukturalism kujunes välja 1920.–1930. aastail, toetudes paljus Ferdinand de Saussure'i lähenemisele üldises lingvistikas
Tähtsam ülesanne oli Sooparanduse Seltsil rohumaade rajamine, parandamine ja teaduslik juhtimine. Just looduslikud rohumaad, mis enamuses asusid soo- ja soostunud maadel, vajasid kultiveerimist. Selle tarbeks osteti 1910. aastal Tooma talu, mis andiski Tooma Katsejaamale ja hiljem Tooma Katsebaasile nime. Algas hoogne areng ja see kestis kuni 1914. aastani, mil algas I Maailmasõda. Katsejaam alustab tööd uuesti alles 1920. aastal. Balti Sooseltsi poolt kinnitatud temaatika kohaselt oli uuritavate küsimuste ring lai ja mitmekesine. Katsejaam pidi hindama balti soid taimekasvatuse, alus- ja kütteturba tootmise seisukohalt, uurima soode kuivendust, mullaharimise ning väetamise viise, ühtlasi aretama turbamuldadele sobivaid taimesorte jne. Eriline rõhk oli pandud kultuurrohumaade sooniitudele rajamise küsimustele. Tuli uurida madalsoode kuivendus- ja kasutusmeetodeid. Kool sobiski suurepäraselt seltsi tegevust toetama.
organismide keskkonna uurimisele. 2. Ökoloogia jagunemine organisatsiooni tasemete põhjal - Autökoloogia isendite tasand (organism) ;Demökoloogia populatsiooni tasand ;Sünökoloogia koosluse tasand ja keskkonna suhteid, ökosüsteemid. Kõik tasemed on oma vahel seotud aineringete ja energiaga. 3. Mida uurib autökoloogia - organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru. A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat). 4. Mida uurib sünökoloogia - populatsioonide suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid uuriv ökoloogia haru. 5. Mida uurib demökoloogia - populatsiooniökoloogia, ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest lähtuvat dünaamikat. 6. Liigi levikut ja arvukust mõjutavad asjaolud - 7
Teaduslikus uurimistöös tuleb järgida uurimuste vastavust eetikanõuetele. Järgnevalt on ära toodud mõned olulisemad reeglid, mis otseselt puudutavad ka õpilastöid. · Lubamatu on teiste autorite andmete, tekstide ja tsitaatide kasutamine algallikale viita- mata. · Mõne teise uuringu raames kogutud andmete kasutamisel oma töös peab olema luba andmete valdajalt. · Uuringus osalemine peab olema vabatahtlik. · Uuritavate isikute anonüümsus peab olema tagatud. · Uuritavate isikute personaalsete andmete, fotode, videosalvestuste, joonistuste jm. materjali avaldamiseks peab olema vastava isiku nõusolek. 9 II. Uurimistöö vormistamine Tartu Gümnaasiumi uurimistööde vormistamisnõuded lähtuvad kehtivatest rahvus- vahelistest nõuetest (ISO standardist). Töö esitatakse pehmes köites.
mittelenduvad kahealuselised resortsiinitüüpi fenoolid AOX Adsorbeeritavad halogeenorgaanilised ühendid Aktiivsöel adsorbeeruvates orgaanilistes orgaanilistes ühendites sisalduvat halogeenide hulka iseloomustav suurus; väljendatakse kloori sisaldusena TOC orgaaniline süsinik Orgaanilise süsiniku koguhulk proovis 1.4 Analüüsimeetodi valik 1. Millised on uuritavate komponentide määratavad kontsentratsioonid? 2. Milline täpsus on nõutav? 3. Milline on proovi koostis? Milliseid teisi aineid proovis leidub? 4. Millised on proovi keemilised ja füüsikalised omadused? Kui palju proove tuleb analüüsida? Ei ole olemas ,,universaalset" kriteeriumit meetodi valimiseks! 2 Proovid vid ja proovide võtmine Proovivõtu eesmärgid: · Kirjeldamine · Kindlaksmääratud piiride järelvalve · Kontroll
........................ 7 1.1.2 Asünkroonne muusika ............................................................................................. 8 1.2 Muusika tempo ning rütm kui sportliku soorituse mõjutajad ................................... 8 1.3 Muusika sisu kui sportliku soorituse mõjutaja ............................................................ 9 2. MATERJALID JA MEETODID ...................................................................................... 10 2.1 Uuritavate iseloomustus ............................................................................................... 10 2.2 Küsitluse kirjeldus ........................................................................................................ 10 2.3 Andmetöötlus ................................................................................................................ 11 3. TULEMUSED NING ANALÜÜS ....................................................................................
pealevool kolonni täidisele ja fraktsioonikoguri käivitamisel ka automaatne fraktsioonide kogumine. Kuna antud praktikumis viivad segude geelkromatograafilist lahutamist korraga läbi mitu üliõpilast, siis pole automaatse kromatografeerimissüsteemi kasutamine otstarbekas. Tüüpiline kromatografeerimissüsteem. Praktikumis kasutatakse klaaskolonne, mis juba eelnevalt on täidetud pundunud dekstraangeeliga Sephadex. Meie töös uuritavate ainesegude lahutamiseks sobivad reeglina väiksema poorsusega (tihedamad) Sephadex'i margid, mis on samas ka mehaaniliselt tugevamad ja võimaldavad kolonni kiiret voolutamist. Vältimaks täidise väljavoolamist on kolonni alumine, kooniline osa täidetud klaasvillaga. Kolonn on kinnitatud statiivi külge sellisele kõrgusele, et selle alla mahuks katseklaas. Täidise krgus 50
sündmusi, mis tundusid olevat põnevamad. Õige nimi oli tglt Allakariallak mitte Nanook. Alguses keegi ei tahtnud filmi näidata, aga pärast osutus edukaks. Flaherty teine popp film on veel Man of Aran. Kirjasõnaga oleks ikkagi suhteliselt keeruline anda edasi nende inimeste elutempot ja kirjeldused ei oleks piisavad selgitamaks nii eksootilist eluviisi. Eskimod said ka ikkagi emtsionaalse naudingu filmi tegevusest. Kõige tähtsam ongi antropoloogias hea suhe uuritavatega, kuna elatakse uuritavate inimeste keskel, ollakse üksi, oma maailmast ära lõigatud, võõras kultuuris ja sp ka haavatav. Ebaeetiline on ka uurida kedagi vastutahtmist. Reisifilm/rassifilm Reisifilme tehti kõikjal maailmas, kus tehnoloogia seda võimaldas. Üheks eesmärgiks oli teha filme eksootilistest paikadest, et nt koloniaalalasid paremini tundma õppida. Rassifilmi termin sp, et erinevatest rassidest tehti filme.
4. Uurimisstrateegiad Uurimisstrateegiad • Uurimisstrateegia – kuidas koguda andmeid, et vastata uurimisküsimustele • Peamised uurimisstrateegiad lähtuvalt andmekogumismeetoditest – vahel kutsutakse ka uurimismetodoloogiateks: – Kvantitatiivne (quantitative research) – Kvalitatiivne (qualitative research) • Uurimisstrateegiad lähtuvalt ajaraamist: – Läbilõikeuuringud (cross-sectional) – Longituud-uuringud ehk ajavõrdlus-uuringud • Uurimisstrateegiad lähtuvalt uuritavate juhtumite arvust ja iseloomust – Juhtumiuuring (case study) – Võrdlevuuringud (comparative study) Uurimisstrateegiad – ajaraami järgi • Läbilõike-uuringud – kogume andmeid siin ja praegu, saame läbilõike ühest ajamomendist. – Nt. Eesti elanike hoiakud erakondade ja nende rolli osas praegu • Läbilõikeuuringute miinus: (1) andmed vananevad, (2) raske leida kausaalseid seoseid • Longituud-uuringud – erinevate ajaperioodide võrdlus • Longituud-uuringute alaliike:
Töölerakendamiseks surutakse kummipirn aeglaselt kokku ja siisvabastatakse järsult. Kiirel adiabaatilisel paisumisel õhk ja piirituseaur kambris jahtuvad ja aur muutub üleküllastunuks. Radioaktiivse preparaadi poolt emiteeritud - osakesed tekitavad oma teel ioone. Üleküllastunud aur kondenseerub vedelikupiisakesteks eeskätt ioonidel ja kambris tekib piisakestest koosnev nähtav osakese jälg. Uuritavate osakeste füüsikaliste karakteristikute täpseks mõõtmiseks, asetatakse see kamber homogeensesse magnetvälja. Selle tulemusena liiguvad laetud osakesed kambris kõverjooni mööda. Jälje kõverusraadius sõltub osakese liikumise kiirusest, massist ja laengust. Teades magnetvälja induktsiooni ja mõõtes jälje kõverusraadiuse, võib arvutada asakesi iseloomustavate füüsikaliste suuruste väärtused.(joonis).
1) Mille poolest erinevad teadused? Teadused erinevad uuritavate objektide ja meetodite poolest. 2) Tava ja teadusliku psühholoogia erinevused Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikel uurimismeetoditel ning saadud tulemusi on võimalik kontrollida. Tava- ehk argipsühholoogia kehastab endas elutarkusi, müüte ja käibelolevaid fraase (käbi ei kuku kännust kaugele; vaga vesi, sügav põhi). Vahel saab teadusliku psühholoogia abil kontrollida tavapsühholoogias käsitletavaid ütlusi. 3) Psühholoogia definitsioon
Töö eesmärgiks oli uurida õhutemperatuure ja võrrelda neid omavahel. Püstitati hüpotees, et Jõgeva linnas õhutemperatuurid on võrreldes varasemaga kõrgemad, mis on tingitud globaalsest soojenemisest. Uurimuseks kasutati Celciuse skaalal põhinevat termomeetrit, mis asetses maapinnast ligikaudu kahe meetri kõrgusel. Vaatlused viidi läbi kolmes erinevas piirkonnas Jõgeva linnas, seda siis Puiestee 28, Suur 68-a ja Mustvee mnt 21. Kõikides piirkondades viidi vaatlused läbi uuritavate kuude igal hommikul kell 7.00. Vaatlustest selgus, et õhutemperatuurid Jõgeva linnas on tõusnud võrreldes ühe aasta taguste tulemustega. Sellest järeldas uurija, et temperatuuride tõusmine on tingitud globaalsest soojenemisest. Uurimustulemusena leidis kinnitust hüpotees, milles uurija väitis, et Jõgeva linnas on õhutemperatuurid võrreldes varasemaga kõrgemad, mis omakorda on tingitud globaalsest soojenemisest. Uurija leiab, et Jõgeva linna kodanikud peaksid suuremat
o Rahvateadus etnoloogia/etnograafia Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine TÜ-s 1919. A; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen. 24. Kirjelda (T. Jaago järgi) ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. · Avatud perioodid (nt 1927-1940 ja alates 1991): Uute meetodite ja uurimisallikate otsingud; Mõistete ja teoreeHliste lähtealuste sõnastamine; Teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus; · Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt 1901-1927 ja nõukogude periood): Ühe uurimissuuna ja meetodi eelistamine; Selged piirid uurimisobjekHde ja uurimisvaldkondade vahel; spetsialiseerumine; Teooria viimistlemine; 25. Iseloomusta kolme L. Honko zanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. 1. Teema allub zanri spetsiifikale: a. Erinevatel teemadel on sama zanri piires ühisjooni; b. Sama teema avaldub erinevates zanrites erinevalt; 2
D.) Teaduse puhul tuleb mingi tulemuse saavutamiseks midagi teha, maagia puhul aga pole tegutsemine vajalik, piisab usust jumala heasoovlikkusesse. IV ÜLESANNE: TÕMMAKE RING ÜMBER ÕIGETELE VASTUSTELE (ÜKS VÕI MITU ÕIGET) 3p. Antropoloogiat eristavad sotsioloogiast enamasti järgnevad tunnused: A.) Orienteeritus väiksemamõõdulisusele, kohalikule kogukonnale B.) Suurem kvalitatiivsete meetodite osakaal C.) Laiem uuritavate ühiskonnatüüpide spekter D.) Uurija kui autori roll on vähem teadvustatud E.) Kasutatakse enam kvantitatiivseid uurimismeetodeid 1p. Milliste teemadega seoses käsitletakse näitena kula ringi? A.) Õigussotsioloogia B.) Evolutsionism C.) Hälbekäitumine D.) Majandusantropologia E.) Kinkimine F.) Sotsialiseerumine 2p. Millist või milliseid kapitali tüüpe kirjeldab Bourdieu? A.) Kultuuriline kapital B.) Sümboliline kapital C.) Pärimisõiguse kapital
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
