ning muude strech-tüüpi pakkekilede kogumine ja ümbertöötlemine taaskasutamiseks uuesti pakkekilena. Kile kokkukogumine ja ümbertöödelduna klientidele tarnimine on suuresti (äri)logistiline ülesanne ja selle oskuslik lahendamine avaldub üldises plaanis ka äripaani rakendumisena. Seetõttu omab uurimistööna äriplaan koos logistikaga reaalset väljundit ettevõtte tegevuses. Transpordi sisseostu või omainvesteeringu tegemise teemal uurisin ,,Ärilogistika ,, aine referaadi raames, käesolev uurimistöö on selle edasiarendus koos äriplaaniga. 2. Äriplaan HansaTrans OÜ äriideeks on põllumajandusliku kile (silo säilitamise rullkile ja kattekile) ning muude strech-tüüpi pakkekilede kogumine ja ümbertöötlemine taaskasutamiseks uuesti pakkekilena. Tootmisprotsessi alguses kogutakse ärakasutatud kile enamjaolt põllumajandustootja või kaubandusettevõtte juures kokku ning transporditakse töötlemiseks
1-2 korda nädalas kannab oma lemmikvärvi 13 inimest, kellest 8 on tüdrukud ja 5 poisid. 1-2 korda kuus kannab oma lemmikvärvi 17 inimest, kellest 6 on poisid ja 9 tüdrukud. 3-4 korda nädalas kannavad oma lemmikvärvi 12 inimest kellest 7 on poisid ja 5 tüdrukud. 29 KOKKUVÕTE Uurimustöö eesmärgiks oli teada saada kuidas värvid mõjutavad inimest. Selle teada saamiseks viisin läbi küsitluse, milles uurisin kui palju teavad õpilased vanuses 15-19 värvusteooriast, mis on nende lemmikvärv, kas värvid mõjutavad nende meeleolu. Küsitlus sisaldas ka Tom Maddromi testi, millega saab kindlaks määrata inimese profiili värvi. Küsitluse tulemusena selgus, et viiekümnest küsitletust olid 28% kuldse isiksusetüübiga, 30% oranzi, 22% sinise ja 20% rohelisega. See omakorda tähendab seda, et 28%vastanutest on melanhoolse temperamendiga, 30% sangviinikud, 22%koleerikud, 20% flegmaatikud.
paremini ning selle vastusega saavad inimesed, kes pole kunagi depressiooni põdenud ning ei tea, mis see on, rohkem selgust selle haiguse kohta ja mida tunnevad depressioonis inimesed selles haiguses olles. Aitäh inimesele, kes sellise vastuse kirjutas, see on minu arust kõige kokkuvõtvam ja depressiooni defineerivam vastus: "Depressioon on kui uppumine, kuid näed kuidas kõik teised su ümber hingavad" 15 Uurisin veel vastajatelt, kas nad on teadlikud raskest depressioonist ehk kliinilisest depressioonist ning mis sellega kaasneda võib. Selle küsimuse osas oli õpilastel vähem teadmisi, kui eelmise küsimusega. Tuli vastuseid, mis olid vastatud täiesti umbes, ning teadmisi ei olnud absoluutselt selle kohta, kuid tuli ka vastuseid, kus vastaja teadis päris täpselt, mis see on ning oskas defineerida seda päris hästi. Kõikidest vastustest kõige täpsemad olid:
liikuda. Selle peale natukene mõelnud, vastas Tempel, et ilmselt siiski mitte. Meile teada olevate füüsikaseaduste järgi ei oleks võimalik reisida, kui just ussiauke ei ole. Tuvike vastas selle peale aga nii, et kindlasti on veel praegugi neid loodusseadusi, mida pole avastatud ning mis võivad välja tulla alles aastate pärast. Seega arvas ta, et selline olukord võib muutuda, kuid ei pidanud seda siiski tõenäoliseks. Uurisin natuke ka selle kohta, mida teevad need teadlased, kes on oma karjääri multiuniversumi teooriale pühendanud. Sain vastuseks, et selle peale ei tohiks kindlasti oma karjääri üles ehitada. On olemas küll teooriad ning mudelid, kuid need võivad alati valedeks osutuda kas või juba sellepärast, et mõni matemaatiline või füüsikaline valem ei lähe kokku meile teada olevate füüsika seadustega. Praegused multiuniversumi teooriad on kõigest oletused
KEILA GÜMNAASIUM 10B klass Eva Vipper SUITSETAMISE POPULAARSUS KEILA GÜMNAASIUMI PÕHIKOOLIS Uurimustöö Juhendaja: õp. Enely Prei Keila 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1. TUBAKA TARBIMINE................................................................................................. 4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS........................................................................................... 6 1.2. PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU ..................................................................... 9 1.3. SUITSETAMINE JA NOORED ............................................................................ 11 2. KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS....................................
Kuressaare Gümnaasium Anni Kassuki emapoolne suguvõsa Uurimistöö Autor: Anni Kassuk, Xe klass Juhendaja: Madli-Maria Naulainen Kuressaare 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 I SUGUVÕSA UURIMINE.................................................................................................................5 1.1 Mis on genealoogia?...................................................................................................................5 1.2 Genealoogia ajalugu ja areng..................................................................................................... 5 1.3 Suguvõsa uurimine Eestis...........................................................................................................7 ...
mobiiltelefon. Mobiilkaubandus ja erinevad võimalused mobiiliga maksmiseks näitavad, et lisaks rääkimisele hakkame mobiile kasutama ka igapäevasteks tegevuseks. Mobiiltelefonide plussiks on kättesaadavus, aga kui palju me teame nende kahjulikust poolest? Oma uuringus tahtsingi teada saada, et kui paljud inimesed üldse teavad midagi mobiilide kahjulikkusest. Selleks viisin läbi küsitluse Kuressaare Gümnaasiumi 10.b klassis. Samuti uurisin väite tõestust , et kas mobiilid on meie tervisele kahjulikud? Minu uurimustöö eesmärkideks olid: · uurida mobiilide ajalugu, · selgitada välja mobiilide kahjulikkus, · leida levinumad tervisehädad, mida mobiilkiirgus põhjustada võib, · viia läbi uuring, õpilaste teadmiste kohta mobiilide kahjulikkusest. Töö hüpoteesiks seadsin: · Mobiilide kahjulikkusest teatakse vähe, · mobiilid tekitavad meile mitmeid tervisehädasid.
Kuressaare Gümnaasium Kohv Uurimustöö Koostaja: Kerten Palumets 10c klass Kuressaare 2009 1 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................3 1. Kohvi ajalugu................................................................................4 2. Tähtsamaid aastaid kohvi ajaloost.....................................................6 3. Kuulus kohvijooja Honore de Balzac..................................................9 4. Kohvi mõju inimesele....................................................................10 4.1 Kofeiin organismis, mis juhtub edasi?........................................................11 4.2 Kellele kofeiini ei soovitata?.................................................................... ...
Basaltsammaste motiivi tunneb ära ka pealinna Reykjaviki kuulsat kirikut Haalgrimskirkjat vaadates. Allakirjutanule jäi kõige enam meelde aga hoopis maa lääneosas asuv Hraunfossar (laavajoad) kus vesi ei voolanud alla mitte risti jões asuvalt astangult vaid hoopis piki jõe kallast asuvatest laavapragudest. Kahtlemata on Island põnev reisisiht. Aga olgem ausad, elamiseks on Eesti siiski märksa mõnusam koht. 16. Kokkuvõte Valisin riigiks mida lähemalt uurisin Islandi, kuna see on riik, mis mulle alati on palju huvi pakkunud, kuid mille kohta ma eriti midagi ei teadnud. Referaati tehes sain aga palju uut ja huvitavat informatsiooni. Materjali oli internetist küll üpriski palju leida, kuid suur osa sellest ei olnud Eesti keeles, enamus tuli tõlkida Inglise keelest, ning see ei olnud just kõige kergem ülesanne, kuna suur osa materjalist oli kirjutatud võõrsõnadega ning keeruliste terminitega, mida üldhariduskoolides ei õpetata
pokker või ühiskihlveod, sest need võimaldavad ka aja jooksul võita. Neil ei ole probleemi hasartmängude mängimise vähendamisega, sest nad suudavad end kontrollida, planeerida ja saavad üldiselt kasumit. (Federman, Drebing & Krebs 2005: 24) 4. KÜSITLUSE ANALÜÜS 4.1 Üldine statistika Küsitluse (vt. Lisa 1) viisin läbi Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi 10.a, 10.b ja 12.b klassi hulgas. Vastukaja sain 62 õpilaselt, kellest 32 olid naissoost ja 30 isikut meessoost. Küsitluses uurisin kas noored on hasartmänge mänginud, kui jah, siis milliseid hasartmänge, kui tihti, kui suuri summasid on võidetud, kui suuri summasi on kaotatud, kas mängitakse ka Interneti vahendusel ning mis põhjustel hasartmänge mängitakse. Küsitlusega soovisin saada adekvaatsemat pilti noorte suhtest hasartmängudega. 4.2 Küsitluse tulemused 1. Kas olete hasartmänge mänginud? 100,00% 90,00% 80,00% 70,00% 60,00%
Suur seadus, millele vastavalt ürg-energiast tekib asjade mitmekesidus, on ühtsuse vastandites. ''Jumal on päev ja öö, talv ja suvi, sõda ja rahu, üleküllus ja nälg''. Võitlus on kõige isa. Tsitaat: ''Eeslid eelistavad kullale õlgi''. Demokritos (u 460-370 eKr) õpetaja oli Leukippos. Pärit Abderast Traakia rikaste kaupmeeste kihist. Teda nim ''naervaks''. Esimese osa elust rändas palju. Tsitaat: ''Oma kaasaegsetest olen ma kõige enam maapeal reisinud, kusjuures ma uurisin kõige kaugemale välja, ma olen enamuse ilmakaari ja maid näinud ja kõige õpetanumaid mehi kuulnud''. Tegeles matemaatika, füüsika, filosoofia, astronoomis, muusika, meditsiini, geograafia, meditsiini, füsioloogia, anatoomia-ga , st kõigega. On veendunud,et olemas on ruumi täitev olev ja mitteolev tühi ruum. Ruumi täitev olev pole aga üks ainus alge. See koosneb lõpmatust arvust imepisikestest meeltega haaramatutest imepisikestest osakestest. Nendes osakestes ei ole tühjust
osalesid tuhandeid inimesi, mis kokkuvõttes annab siiski välja 2 miljonit inimest, sest mine tea kui palju ta neid tuhandeid mõtles. Augustiputsi liikumise kohta ütleb õpik, et surma said mitmed inimesed Leedus, kuid Eestis need sündmused verevalamiseni ei jõudnud, seetähendab, et Eestis võeti kõike rahulikumalt kui Leedus. Eestis toodi ainult Toompeale need kiviblokid ja suured veokid. Niimoodi arvas ka Kare. Kokkuvõte Selle tööga uurisin eelkõige, kuidas lagunes Nõukogude Liit ning kuidas taasiseseisvus Eesti 1986-1992. aastatel. Sain teada, et see oli jube aeg, kui toimus omariikluse taastamine 1991.aastal, kuid see-eest oli ilusam aeg siis, kui enamik baltirahvastest osalesid Balti ketis, mis tähendas nendele ühtekuuluvus tunnet ja vabadust. Minu jaoks olid kõige huvitavamad Balti kett ning toidu-ja tarbekaupade järjekorrad, mis
erialaselt kunagi vaja ei lähe, kuid pigem kuulan seda ainet üldharival eesmärgil, et teinekord oskaksin maailma usundite teemal kaasa rääkida. Praktilisi oskusi saan võrdselt nii kodust kui ka koolist. Elades vanematest eraldi, pean kõikide majapidamistööde ja -küsimustega ise toime tulema. Kuna elan ühiselamus, siis ei ole neid liialt palju, kuid uusi oskusi ja teadmisi tekib. Esimesel ülikooliaastal oli tihti nii, et kui millegagi hakkama ei saanud, siis helistasin koju emale ja uurisin, kuidas toimida. Näiteks tahtsin teada saada, kuidas käib akende toppimine. Vahel kasutan ka internetifoorumeid, et saada teavet, kuidas mõne majapidamistöö või muu probleemiga hakkama saada. Palju eluks vajalikke praktilisi oskuseid omandasin juba põhikoolis ja gümnaasiumis ajal, aga ka ülikoolis õppides lisandub neid. Näiteks eelmisel aastal võtsin vabaaineks toiduvalmistamise tehnoloogia, mille käigus tuli juurde veel praktilisi tarkusi söögi tegemisest. Koolile
võivad tulla väga suured arved. Kruiisilaeval Quantum of the Seas on maailmas esimene ülikiire traadita võrk, mida pole veel ühelgil kruiisilaeval. Pesumaja on olnud ka enamustel kruiisilaevadel olemas. Põhjuseks see, et kruiisid kestavad päris pikka aega ja pole mõtet võtta hästi palju riideid kaasa. Sellejaoks ongi olemas laevades eraldi pesumaja, kus saab enda riideid pesta. 22 KOKKUVÕTE Uurimustöös uurisin nelja kruiisilaeva arengut kahe erineva sajandi jooksul. Koostasin neli tabelit ja tõin kahes tabelis välja 16 parameetrit ja teises kahes tabelis 35 laevadel pakutavate teenuste kohta. Vastuseid otsisin internetist. Probleemiks osutus aga kruiisilaevade kohta vähene info eestikeelsetel lehtedel ning seetõttu pidin kasutama palju võõrkeelseid interneti lehekülgi. Kui olin tabelid valmis saanud, siis koostasin analüüsi ja seletasin andmed lahti, mida võrdlesin omavahel
erinevaid saateid, mis on suunatud just noortele. (Palo, U. Abortide arv peab vähenema) KOKKUVÕTE Siinses uurimistöös käsitlesin aborte ehk nürisünnitusi, mis on raseduse iseeneslikud katkemised või nende tahtlikud katkestamised kuni 28. rasedusnädala lõpuni. Millised on põhjused miks, aborti tehakse. Põhilisemateks põhjusteks tuli välja majanduslikud põhjused ja ebakindel suhe. Samuti, mis mõju avaldab abort, aborti teinud naisele ja ka pereliikmetele. Uurisin abordi ajalugu ja tänapäeva seost. Abortide tegemist koguarvu kokkuvõtlikult kui ka noorte inimeste seas, nende põhjuseid ja ka vähenemise põhjuseid. Arvan, et õige abi ja nõustamine aborti teha tahtvale naisele, on suur abi peale abordi tegemist, sest siis naine võib tunda ennas palju paremini ja oht naise psühhikale võib olla ka väiksem. Hoolimata sellest, et praegu on koolidesse sisse viidud seksuaalharidus ja erinevate
kindlasti õpetlik, sest seal sees on muinasjutud. Minu arvates, on juttude sõnastus ka arusaadav. 5. Milliste teemade juures saaks seda raamatut lasteaias kasutada? Vastavalt teemale, saab valida ka muinasjutu. Jällegi, kasutada ka unejuttudena. 6. Kellele on raamat suunatud? Raamat on suunatud igas vanuses lastele. 7. Kas raamat on sihtgrupile huvitav? Palun põhjenda. Jah, sest raamatus on huvitavad muinasjutud. Mäletan, et ka seda raamatut uurisin ma kooli või lasteaia ealisena palju. 8. Milline on raamatu kujundus (mis meeldib, mis mitte)? Mulle meeldib selle raamatu kujundus, sest ta ei ole siuke, nagu teised muinasjutu raamatud. Tekstide vahele on pandud väiksemaid pilte. Samuti sisukorras mulle meeldib, et on välja toodud alapealkirjad. Näiteks Rikkus ja vaesus, tõeline armastus võidab kõik jne. 22 KOKKUVÕTTEKS
Algselt väljatöötatud ankeedi kohaldasin ümber intervjuus suunavate küsimuste esitamise abivahendiks, mille võtsin toetavaks materjaliks. Peale kolmanda intervjuu läbiviimist ja sihtgrupi otsingut selgus, et konkreetseid ratastoolis inimesi, kes oleks aktiivselt käinud Stroomi rannas suplemas, on väga keeruline leida. Seega tegin süvaintervjuu inimesega, kes on käinud Pirita rannas aktiivselt ujumas. Vestlusel kasutasin eelnevate intervjuude käigus täpsustunud küsimusi ja uurisin intervjueeritava arvamusi Stroomi ranna kohta, varem tehtud fotode näitel. Kasutatud otsingusõnad: liikumispuudega inimesed, ratastool, tegevustest ilmajäetus, puudega inimesed, vaba aeg, laudistee, ebatasasused. 22 4. TULEMUSED 4.1. Vaatluse analüüs Stroomi rand asub Põhja-Tallinna linnaosas, Pelguranna ja Merimetsa asumite servas Kopli lahe idakaldal. Mööda randa kulgeb Pelguranna tänav. Randa haldab Põhja-Tallinna Valitsus, järelevalvet teostab Terviseameti Põhja Talitus
Menu: Page Menüü: Leht Menu: Clear Menüü: Puhasta Menu: Maths Tools Menüü: Matemaatikavahendid Menu: Insert Page Menüü: Sisesta leht Menu: Add to Resource Library Menüü: Lisa resursside raamatukokku Menu: Tools Menüü: Vahendid 5. Õppevideod ActivInspire tarkvara kasutamisvõimaluste kohta uurisin erinevaid õpetusi internetist ja katsetasin ise (Youtube, Promethean Planet). Omandatud teadmiste põhjal koostasin 26 õppevideot, millest 25 on hääletud, kuna töömaht oleks läinud liiga suureks. Videod aitavad õpetajatel ning kõigil uutel Prometheani ja ActivInspire kasutajatel antud programmist paremini aru saada. Kõik videod on ilma hääleta peale ühe, avaldiste lihtsustamise video. Videode eesmärk on selgitada programmi kasutamist pigem süvitsi, kui algtasemel, sest
Igaühel on võimalik arvutada oma elamu soojusvõimsuse kadu arusaadavate valemite järgi. Näiteks minu toa soojusvõimsuse kadu on 392W 6000W-st. Kindlasti ei saa nüüd neid andmeid võtta küttekulu arvutamiseks. See oleneb siiski suuresti majasoojustusest, köetava materjali kvaliteedist ja küttekoldest ning selle soojussalvestatavusest. 22 KOKKUVÕTE Käesolevas töös uurisin erinevate küttesüsteemide omadusi ning vaatlesin küttekulu muutust temperatuuri langedes või tõustes. Uurimistöös selgusid erinevate küttelahenduste positiivsed ja negatiivsed küljed. Näiteks on elektrikütte positiivseks küljeks mugavus, kuid samas on vajalik elektri olemasolu. Sama on ka päikeseküttega, kus alginvesteering on küll suhteliselt suur, kuid pikemas perspektiivis tasub ennast ära, kuna raha kulub vaid hooldusele, mis nõuab väga vähe ressursse.
Kehra Gümnaasium 11.A Klass, reaalsuund Taago Köster ÕPILASTE VÄÄRTUSHINNANGUD Uurimistöö Juhendaja: Rain Rannaääre Kehra 2009 Sisukord EESSÕNA...................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 1.Arutlus.....................................................................................................................................5 1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks?........................................................................................5 1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis?................................................................................9 1.3. Miks on see nii?...................................
Tallinna Majanduskool Majandusarvestuse ja maksunduse osakond OÜ Maharaja ASP ja OÜ Ultex Haldus finantsanalüüs Õppeaines: Finantsanalüüs Koostas: MA10 Juhendaja: Rita Sikk Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Kodutöös uurisin kahe toitlustusettevõtte - OÜ Maharaja ASP ja OÜ Ultex Haldus kasumiaruandme, bilansi ja rahavoogude aruande põhjal arvutatud näitajaid. Töö eesmärgiks oli võrrelda sarnaste ettevõtete finantsilisi näitajaid üksteisega ja üldtunnustatud normidega. OÜ Maharaja ASP asub Raekoja platsil majas nr 13 ja töötab restorani Liisu juures nime all. Tegutsenud on see ettevõte alles 3 aastat. Liisu juures pakub Eesti toitu ja hubast kodust atmosfääri
oma tähenduselt mulle raskusi, ,,etüüd". Kuid sain kiiresti teada selle sõna tähenduse. Terminoloogia ja üleüldine sõnavara oli võrreldes ajakirjandusliku tekstiga sama, seega filmindusega seonduv sõnavara ei ole paarikümne aastaga muutunud. 28 Kokkuvõte Keelt mõjutab kõige rohkem selle keele rääkijaskond. Kõige muutusaltim on sõnavara, mida ka mina uurisin. Ma valisin uuritavaks kultuurivaldkonnaks kino, millega seotud sõnavara on üsna rikkalik nii terminite, omadussõnade, võõrsõnade kui ka tsitaatsõnade poolest. Uurimistöö esimese etapi käigus leidsin neljast artiklist 221 ühe artikli jooksul mittekorduvat võõr-, omadus-, tsitaatsõna ja terminit. 1) Termineid - 61 ehk u 28% 2) Võõrsõnu 85 ehk u 38% 3) Tsitaatsõnu 9 ehk u 4% 4) Omadussõnu 66 ehk u 30% Keel muutub tänu sõnavarale
hariduselu edendamist, koolmeistriks hakkamist, seltsielu arendamist ja uute õpetuste kirjutamist. Kolmandas küsimuses küsisin, mida teatakse Joosep Kapi pojast Hans Kapist, seoses isa elutööga. Vastanutest 18 (58%) ei teadnud mitte midagi ja neid kes andsid vastuse oli 13 (42%). Enim mainiti Joosep Kapi elutöö jätkamist, jättes oma õpingud pooleli. Veel mainiti seltside tegevuse edendamist, kohalikke laulupidusid ja kultuurielu edendamist. Neljanda küsimusega uurisin,mida teatakse Artur Kapist ja tema elust. 15 (48%) ei osanud midagi vastata. Vastanute hulgast toodi välja järgmisi vastuseid: ta oli helilooja, tegutses ka mujal maailmas; sai hariduse Peterburis ning töötas Venemaal; Eesti Vabariigi ajal kutsuti Eestisse, kus töötas õppejõuna; oli orelimängija ja dirigent; Suure-Jaani härrasmees. 18 Viiendas küsimuses ,,Kelle järeltulija oli Villem Kapp? Milline oli tema seotus Suure- Jaaniga
Joonis 7. Vastajate (n=30) arvamused laulupeo traditsiooni tähtsusest Küsimus 8. Nimeta 3 märksõna, mis sulle laulupeoga seondub. Viimasena paluti vastajatel nimetada kolm märksõna, mis seostub neile laulupeoga. Kõige rohkem seostub suure rahvamassiga laulmine (12 õpilast), ühtsustunne (10 õpilast) ning rongkäik (6 õpilast). Sellest võib järeldada, et paljudel õpilastel on oma kogemus kas laulupeol osalejana või pealtvaatajana. 17 Kokkuvõte Käesolevas töös uurisin esimest üldlaulupidu, mis toimus aastal 1869. Töö tervikuna annab ülevaate esimesest üldlaulupeost alates idee sündimisest kuni tulemuseni välja. Esimeses etapis kirjeldan, kuidas tekkis laulupeo algatamise idee, kuidas pidu korraldama hakati ning kes selles osas olulist rolli mängisid. Teine etapp kirjeldab kontserte ja pidupäevi. Materjaliga tutvudes sain teada, et laulupidu polnud sugugi kerge korraldada, kuid lõpptulemus oli suurepärane ja rahuldas kõiki.
lähemalt teost ,,Vennad Karamazovid". Ainetöö eesmärgiks on välja selgitada mis on peamised probleemid Dostojevski loomingus. Millise sihiga eksperimenteerib Dostojevski inimhingedega? Oma ainetöös toetusin peamiselt Dostojevski eluloos ja raamatute ,,Idioot" ja ,,Märkmeid surnud majast ,, puhul A.Meiesaar ,,Feodor Dostojevski elu ja looming" gümnaasiumi viimasele klassile mõeldud raamatule. Lähemalt uurisin ka Oskar Urgarti ,,Dostojevski" elu ja loomingu raamatut. Huvitavaid mõtteid sain ka Vladimir Iljasevitsi ,,Dostojevski ja Reval" raamatust ning Stefan Zweigi ,,Kolm meistrit" raamatust. Raamatute ,,Kuritöö ja karistus" ja ,,Vennad Karamazovid" analüüsi puhul toetusin peamiselt B.Sichtermanni ja J.Scholli raamatule ,,Romaanid" sammuti ,,Väike maailmakirjanike leksinonile". 1. Fjodor Dostovjevski elu ja isiksus Dostojevski (Lisa 1) elukäik on huvitav ja samas kurb
poolitamine jm. SOKRATES (V s. 399 e.m.a.) On inimkonna mällu sööbinud eelkõige oma surmaga: 399. a. e.m.a. tühjendas mürgikarika vastavalt kohtuotsusele. Kuigi tema sõbrad tahtsid talle organiseerida põgenemise, eelistas Sokrates jääda lõpuni sisemiselt vabaks inimeseks. Sokratesele omistatakse väited ,,Ma tean, et ma midagi ei tea" ja ,,Tunneta iseennast", kuid sisuliselt on sarnased väited olemas juba Herakleitose fragmentides (,,Paljuteadmine tarkust ei õpeta ..." ja ,,Ma uurisin iseennast".). Sokrates püüdis anda mõistete kvantitatiivseid määratlusi. Ise midagi ei kirjutanud, on üks Platoni dialoogide tegelasi. Platon oli Sokratese õpilane. · Sokrates astus välja sofistide relativistliku filosoofia vastu. · Kui inimesed arutlesid oma arvates tõsikindlate teadmiste üle (õiglus, tõde, voorus, ilu, vaprus jne.), siis Sokrates küsis, mis see mõiste (õiglus, tõde, voorus, ilu, vaprus jne.) on?
enam rahuldust. (Personali töörahulolu ja motivatsiooni uuring Pärnumaa Kutsehariduskeskuses 2009) Kasutasin uuringu läbiviimiseks empiirilist kvantitatiivset uuringut, kasutades uuringu läbiviimiseks ankeetküsimustikke. Uuringu tulemusena üritan välja selgitada kuivõrd rahulolevad ja motiveeritud on Aru Grupi töötajad, kuidas tajuvad nad ettevõtte mainet, kuidas on suhted ülemuse ja töökaaslaste vahel, uurisin rahulolu tasustamispaketiga ja arenemisvõimaluste osas. Ankeetküsimustik koosneb kolmest osast: I osa koosneb 21 küsimusest töötaja tööst ja töötingimustest Aru Grupis; II osa koosneb 23 küsimusest juhtkonna ja juhtimise kohta Aru Grupis; kolmas osa on motivatsiooniküsimustik. Ankeet koosneb erinevatest küsimustest, kus on küsitud rahulolu palgaga, töötingimuste ja -keskkonnaga, isiklike eesmärkide teostatavusega, arenguvõimalustega, rahulolu juhi
Kõige enam pakkus mulle huvi K. Vinteri, K. Kruuse ja A. Siibaku 2010. Aastal ilmunud artikel ,,Meedia mõjud lasteaialaste loovmängudele". Vältimaks selliste näidete kordumist enda rühmas, oskan nüüd rohkem tähelepanu pöörata ja ennetustööd teha ning kasvõi lastevanemate koosolekul teemast rääkida. Tänu uurimistööle oskan nüüd teemat varasemast paremini käsitleda ja võibolla nii mõndagi lapsevanemat mõtlema panna. Põhiliseks kirjandusallikaks mida uurisin ja mis pakkus huvi, oli Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi tudengi E. Oja bakalurusetöö. Leidsin, et tema töö hõlmab just minu teemat ja oli väga huvitavalt üles ehitatud. 23 12. KASUTATUD KIRJANDUS Aaremäe, H. (2009). Reklaamist küllastunud lapsepõlv. Tartu: Atlex. Aruksaar, R. Televisiooni mõju lapsele [2012, jaanuar 2] http://www.lasteaed
Küsi- ja hüüdlauseid uurimistöödes reeglina pealkirjades ei kasutata. Tööd esitatakse kas köidetult või kiirköitjas. 7.2. Uurimistöö keeleline vormistus Uurimistöö tuleb vormistada korrektses eesti keeles (abiks sõnaraamatud). Töö peab moodustama terviku, kus antakse edasi kõik uurimistöö seisukohast vajalik. Uurimistöö vormistatakse kas umbisikulises vormis (tehti, uuriti ja järeldati), meie-vormis (tegime, uurisime ja järeldasime) või mina-vormis (tegin, uurisin ja järeldasin). Esimene variant on kõige enam ja viimane kõige vähem levinud. Igal juhul peab vorm olema kogu töös ühtne. Võõrkeelsest kirjandusest refereeritud mõiste, mille tähendus ei ole eesti keeles kõigi jaoks üheselt tuntud, tuleb töös esimest korda mainides sulgudes kursiivkirjas ka originaalkeeles välja tuua. Näiteks: Enesetõhusus (self-efficacy) on tugevalt seotud õpitulemustega.
80-90.ndate punkkultuuri olemus ja kuidas see erineb praegusest pungist ? Eesmärgiks oleks propageerida ja teadvustada inimesi pungi tähendusest ja anda informatsiooni selle tekke põhjustest. Samuti soovin ise rohkem teada saada punkkultuuri olemusest ja nendest tunnetest, mis valdasid pungiga seotud inimesi enne ja ka kuidas nad vaatavad sellele ajale tagasi nüüd, palju aastaid hiljem. Töö käigus uurin inimeste isiklikku arvamust, pungi kohta ja uurisin mis on nende arust Eesti pungis muutunud. Samas refereerin raamatutest ning ajalehtede artiklitest enamasti kõige kuulsamate punkarite mälestusi ja seisukohti. Allikmaterjalideks on vastavasisulised raamatud, ajalehe artiklid jne. Üks põhilisi raamatuid suure osa infoga on Tony Blackplait´i & Cat Boomfield´i "Eesti punk 1976-1990.Anarhia ENSV-s". Samuti on välja otsitud ajalehe artikleid ning tehtud intervjuu kolme endise punkariga. Tänan oma juhendajat Helve Leesi.
eelarvamust” ja “Veenmist”. Kuna eestikeelsed Austenit ja tema loomingut käsitlevaid allikad puudusid, leidsin enamiku informatsioonist ingliskeelsetelt internetilehekülgedelt. Suurimaks takistuseks kujuneski tõlkides õige sõnastuse leidmine. Käesolevas uurimistöös kasutasin kvalitatiivset uurimismeetodit ja narratiivset analüüsi. Peale raamatute läbilugemist hakkasin raamatutest sarnaseid tegelasi otsima ja kirja panema, lisaks uurisin autori eluloo ja kahe teose teemade kohta. Töö on üles ehitatud kuue peatükina. Esimeses peatükis seletatakse lahti Jane Austeni elulugu ja looming. Teises peatükis kõrvutatakse raamatute ainestiku ühiskondlik taust tegelikkusega tolleaegsel Inglismaal. Kolmandas ja neljandas peatükis võetakse vastavalt läbi “Uhkuse ja eelarvamuse” ja “Veenmise” teemad ja karakterite iseloomustused. Viiendas osas
KOKKUVÕTE Töö lõpuks avardus minu kujutluspilt nii 19. sajandi naise olemusest kui ka üldisemalt korraldusest sealses ühiskonnas. Mis puutub tänapäeva, sain oma senistele teadmistele hulgaliselt täiendust. Jõudsin järeldusele, kui tähtis on tegelikult teada, kus oli naissugu enne ja kuhu on jõudnud praeguseks ajaks see on aukartustäratav ja peab tunnistama, et selleks on paljuski kaasa aidanud Lydia Koidula, kelle elu ja loomingut uurisin. Minu eesmärgiks oli leida vastus küsimusele, milline oli naise roll 19. sajandil ja missugune on see praegu. Nagu ma ette kujutasin, on nende kahe sajandi jooksul palju muutunud, alustades võrdõiguslikkusest ja lõpetades tööde jaotusega. 19. sajandil naised olid mähitud käitumisnormistikku, mis rikkus ka nende põhiõigusi (nt. õigus haridusele ja eneseteostusele). Ühiskonnas oli levinud arusaam, et naise koht on kodus laste kõrval ja tema kohus on kuuletuda oma mehele
Kruglovi 1979. aastal kirja pandud märkmetest, milles ta käsitles enesehüpnoosi kasutamist ja selle mõju organismile, samuti ka muid hüpnoosiga seotud teemasid. Käesoleva uurimuse eesmärgiks on leida vastused küsimustele, kui paljud inimesed on kursis sellise terminiga nagu hüpnoos, kui laialdased on inimeste teadmised selles valdkonnas ning millised on inimeste arvamused ja kogemused seoses hüpnoosiga. Eesmärgi täitmiseks uurisin oma isa tööd, teemakohast erialakirjandust ning viisin läbi küsitluse. Püstitasin järgmised hüpoteesid: 1. Inimeste teadmine hüpnoosist on minimaalne. 2. Inimeste negatiivne suhtumine hüpnoosi tuleneb hüpnoosi väärkasutamisest meedias. Antud töö esimene osa annab ülevaate sellest, mis on hüpnoos, milline on olnud hüpnoosi ajalugu, millistes kliinilistes valdkondades saab seda edukalt kasutada,
avamata. Kutsekooli ma minna ei tahtnud ning seega tuli mul olukorraga leppida. Tagasi vaadates olen väga tänulik, et just sinna suunda sattusin. Sain klassist häid sõpru ning õppisin palju eluks vajalikku. Eredaim mälestus- Neid on palju, aga see on vist kõige eredam- Oma uurimistöö kaitsmisel jäin sügavasse häbisse kui õpetajad Kalle Lõuna ja Karl Hein mind Malaisia Sõja kohta küsitlesid. Uurisin oma ema vana-vana onu tausta, kes on sõdinud nii Teises Maailmasõjas kui Vietnami sõjas. Vietnami sõja aegadel sattus ta Malaisiasse. Ilmselt mingi defekti all olles mõtlesin välja Malaisia Sõja, mida pole tegelikult olemas olnud. Kõige hullem oli see, et ma ise tulihingeliselt uskusin, et nimetatud konflikt on aset leidnud ning tegin oma esitluses selle kohta eraldi slaidi. Kui tol ajal mõtlesin pärast gümnaasiumi lõpetamist minna ajalugu edasi õppima, siis pärast seda
venelastel (nii Venemaa venelastel kui Eestimaa venelastel) ning märgatavalt väiksem kui ameeriklastel (USA). Hofstede uurimuse järgi on ameeriklasi siiani peetud kõige individualistlikumaks. Distantsi vaatekohalt võime siit teha järelduse, et eestlaste ruumivajadus on üpriski suur ja võib lähinaabritega võrreldes ületada soomlaste oma, kelle kollektivistlikus on eestlaste omast suurem (vt ka Hofstede 1980). Eestlaste ruumikasutust uurisin küsitluse teel, kus olid ette antud situatsioonikirjeldused nelja võimaliku käitumisvariandiga. Situatsiooniküsimused jagasin kolme rühma: kodune keskkond, töökeskkond ning suhted väljaspool kodu ja tööd. Analüüsides vastanute valikuid, kõrvutasin neid Hofstede ning Hall'i kultuuriuuringutega. Vastustest selgus, et eestlased ei ole eriti teadlikud, milline on mitteverbaalsete märguannete, sealjuures ruumikasutuse osa vestluse õnnestumise või ebaõnnestumise korral
Kelleks ma ennast niisiis seni pidasin? Teadagi inimeseks. Ent mis on inimene? Kas ütelda: mõistusega loom [animal rationale]? Ei, sest seda tuleks küsida, mis on "loom", ja mis on "mõistusega", ja nii satuksin ühe küsimuse juurest mitme ja keerukama ette; ja mul pole ka enam nii palju aega, et tahta seda seesuguste peensuste peale raisata. Vaid pööraksin siin tähelepanu pigem sellele, mis iseenesest ja loomupärasel teel mu mõtlemisele end pakkus iga kord, kui uurisin, mis ma olen. Esiteks märkasin mõistagi, et mul on nägu, sõrmed, käed ja terve liikmete masinavärk, mis on nähtav ka laibal ja mida ma tähistasin nimetusega "keha". Peale selle märkasin, et ma toitun, kõnnin, aistin ja mõtlen need tegevused omistasin küll hingele. Aga mis hing on, seda ma kas ei uurinud või kujutlesin millegi peenena, nagu tuul või tuli või eeter, mis on laiali levinud mu tihkematesse osadesse
Ainult seda, et see asub Ida-Euroopas, päris põhjas. Ei arvanud, et siin jääkarud ringi liiguvad, aga hirm oli ikka. Ma polnud elus kunagi näinud, kuidas lumi sajab. Jah, Peruus võib mäetippudel lund näha, aga kuidas sajab ja mis on tuisk, seda polnud ma kogenud,» meenutab ta särasilmi. Toona ei osanud ta üldse eesti keelt. Stockholmi kaudu Tallinna tulles oli ta kohtunud ühe väliseestlasega, kes oli õpetanud mõne lihtsama sõna «tere» ja «tänan». «Veel laeval uurisin, kuidas üks või teine väljend eesti keeles kõlab. Minu vanaema on pärit Saksamaalt, olin saksa keelt õppinud ja mõned eesti sõnad tundusid tuttavad. Muidu oli küll nagu hiina keel,» muheleb Sarmiento. Ta tuli Eestisse katoliku kiriku institutsiooni Opus Dei kaudu. 80 aastat tagasi asutatud Opus Dei ühendab üle maailma enam kui 85 000 inimest. «Ma olin Peruus selle liige. Ülikoolis õppides oli mul kogu aeg soov sõita kuhugi kaugele ja aidata kirikut, kus vaja
surfamist ja lõpuks kompromissi leidmist oma soovide ja võimaluste vahel. Kahtlemata kehtib reegel, et mida kallimat asja me ostame, seda rohkem oleme nõus investeerima aega turu uurimistele. Leiva ostame sageli esimesest ettejuhtuvast kioskist. Televiisorit valides teeme ilmselt ringi peale kõigile linna suurematele poodidele, kus televiisoreid müüakse. Auto puhul laieneb läbiuuritav turg sageli kogu Eestile. Seega: mida põhjalikumalt ma autoturgu uurisin, seda suurem on tõenäosus, et ma saan just sellise auto, mida ma soovisin. ? ? Joonis 1.5. Valik autode ja poliitikute vahel. Kuidas on poliitikute vahel valiku tegemisega. Kas siin kehtib samasugune investeerin rohkem aega saan parema tulemuse reegel? Täpsemal vaatlemisel selgub, et ei kehti. Minu hääl muudab Eesti tingimustes ehk vaid ühe sajatuhandiku võrra võimalust, et kandidaat, kelle
Teie möödunud aastal kaitstud doktoritöö oli pühendatud olümpiaadidele. Mida meie olümpiaadidel osalejate kohta selle kaudu veel teada saite? Olümpiaadidega seotud temaatikat pole üldse eriti palju uuritud, valdavalt on senised käsitlused olnud retrospektiivsed ja puudutanud faktoreid, mis mõjutavad kunagiste olümpiaadidel osalejate hilisemat teaduslikku produktiivsust. Stimuleeriv kodune õhkkond ja oma saavutuste taga töö (mitte andekuse) tajumine on ühed neist. Mina uurisin peamiselt tänaseid olümpiaadidel osalejaid ja muu hulgas seda, kas olümpiaadiedu on ennustatav mingite kindlate faktorite kaudu. Selgus, et traditsioonilised akadeemilise edu ennustajad (IQ, motivatsioon, toetav keskkond jne) olümpiaadide puhul ei tööta. Üks põhjus on selles, et lõppvoorudes osalejad erinevad oma eakaaslaste üldisest populatsioonist nii oluliselt kõrgema IQ kui ka isiksuseomaduste poolest. Huvitav on asjaolu, et kui üldiselt iseloomustasid
kuvatakse lühem loetelu ametikohti). Kõiki asjaolusid arvestades, jään siiski rahule, kuna rakendus on kasutatav ka süsteemivõõrale inimesele, kellel käsurealt töötamisega mingigi kogemus (vt. vastuvõtutest 6). 6.3 Hinnang Suurim miinus on see, et tegu on konsoolirakendusega. Samas on pea kogu esimes realisatsioonis olnud funktsionaalsus kättesaadav ka siin, seega võib rakendust ise lugeda kasutatavaks. Suurim pluss siinkohal vast see, et uurisin Hannes Pahapilli loodud reeglimootorit ning eksperimenteerisin 'toores' programmeerimiskeeles ekspertsüsteemi realiseerimisega. 7. Üldhinnang Planeeritud ning realiseeritud süsteemide võrdlus. Realiseerimata osade kirjeldus. Kuivõrd süsteem rahuldab püstitet' nõudmisi. Esialgsetest funktsionaalsetest nõudmistest realiseerisin järgmised: · Süsteem peab teada saama, milline on kasutaja üldine isiksus (näiteks
aistingud ning ebakohased emotsioonid. Kõige enam aga ettearvamatu käitumine millel võivad olla tõsised tagajärjed. (Varased vaimuhaiguste diagnoosid, selgitused ja ravi) 48 4. KÜSITLUS KRIMINAALSE KÄITUMISE MÕJUTAJATE KOHTA NING SELLE TEGURITE OMAVAHELINE SUHE 4.1 Uuringu iseloomustus Küsitlus eesmärgiks oli selgitada, mida eestlased arvavad kriminaalsest käitumisest ning sellega seonduvatest teguritest. Uurisin Eesti inimeste arusaamu ning üldistasin neid, samas toon välja vastanute arvates olevad kriminaalmaailma põhiprobleemid ning ka lühi ülevaate küsitletute kuriteo ennetuse planeerimise võimalustest. Küsitletud olid vanuses -18 kuni 50+ eluaastat. Küsitlus (vt lisa2) viidi läbi interneti põhiselt Google Docs´i kaudu. Küsitlust võib näha leheküljelt https://docs.google.com/forms/d/1FXZmeavan728HuzSd6gf_E9aCNJDjR4- Y19RRJXKO3E/viewform .
kõrvale kanderaamile. Ta määris salvi minu haavadele ja kattis pehme samblaga. Ta tilgutas mingit õli mulle ninna ja ma tulin teadvusele. Ma ei saanud algul millestki aru, kus ja miks ma olen. Andres rääkis mulle kõigest, kui ma Ididsikise juurde tagasi hakkasime minema. Järgmiseks hommikuks olime kohal. Siis tundsin ma end juba tervena, aga mul ei lubatud veel ise liikuda. 22 Medaljon Me puhkasime veidi ja siis kutsus Ididsikine meid koopasse. "Ma uurisin neid asju, mis te tõite ja ma leian, et me alustame medaljoni valmistmist juba täna! Niisiis need kõik asjad, mis te tõite, paneme ühte patta ja lisame nõiarohud, mis sulatavad need asjad üheks massiks. Sellega läheb natuke aega, aga teie parem kaevake seinte seest kulda, mis ma medaljoni ümber panen! Näete, labidad on seal!" ütles Ididsikine ja hakkas medaljoni valmistama. Teised kõik peale minu hakkasid kulda välja kaevama. Paistis, et kulda oli koopaseintes palju
Muidugi oleks mul himu olnud alla hiilida ja raha kirstust ära võtta, kuid ma ei julgenud. Iga minutiga lähenes nüüd hommik, varsti võisid mõned valvajad ärgata ja mind oleks tabatud, -- tabatud kuue tuhande dollariga, mida keegi polnud mu hoole alla andnud. Sihukese loo sekka ei taha ma segatud saada, mõtlesin endamisi. Kui ma hommikul alumisele korrale läksin, oli elutoa uks kinni ja valvurid olid läinud. Majas polnud kedagi, ainult majarahvas ja lesk Bartley ja meie kamp. Uurisin nende nägusid, et näha, kas midagi oli juhtunud, aga polnud midagi näha. Keskpäeva paiku tuli surnumatja oma meestega; puusärk tõsteti keset tuba kahele toolile; siis pandi kogu maja toolid mitmesse ritta, naabritelt laenati veel toole juurde, kuni esik ja elutuba ja söögituba olid täis. Nägin, et kirstukaas oli niisama kui ennegi, kuid ei julgenud minna vaatama kaane alla teiste nähes. Siis hakkas inimesi sisse tulema. Kuningas, hertsog ja tütarlapsed istusid esimesse ritta
» üles abtiss tasase, läitungiva hä alega. Agnes kahvatas, aga ta ei kostnud sõagi. «Sinul põeb patune armastus süames,» kordas abtiss ilma armuta, igale sõale rõku pannas. «Lugu näb tõine olevat, sest sa ei punasta, sa läed näst valgeks kui lubjatud sein. Ma loodan, et sa minu ees asjata salgama ei hakka. Ma olen naisterahvas ja mul on terav silm. Sinu isa ei võ ega taha uskuda, mida mina kõe aimasin. Sa arvasid mind pimedaks, aga ma pidasin sind ütepuhku silmas, uurisin iga mõet su otsaesisel, lugesin su huulte tummas liikumises. Kust oleksid sa julguse võnud jumala ja koguduse silma ees oma isa tahtmise vastu tõkuda, kõge püama seaduse vastu eksida, kui sul patune armastus süames ei põeks? Kust võsid sina, kerge-meelne ilmalaps, imeliku meelekindluse, isast, omasuguste seltsist, kogu maailma lustist lahkuda, ennast kloostri mü uride vahele matta lasta, igavat elu ilma kaebuseta kannatada, üsiolemisest ja vaikusest koguni rõ omu leida
» «Tunnistan teile üles,» sõnas magister Jacques oma kartliku ja kohmaka naeratusega, «ma katsusin sellega ka oma koldes, aga ei saanud midagi paremat kui enda omagagi.» Ülemdiakon hakkas potti uurima. «Mis ta siia sisse on kraapinud? Oeh, oeh! Sõna, mis kirbud eemale peletab! On Mare Cenaine aga võhik! Sellega nüüd mõni kulda saab! See kõlbab ainult suvel voodi alla panna!» «Et meil nüüd vigadest juttu tuleb,» ütles kuninglik prokurör, «siis uurisin ma enne siiatulekut all portaali. Kas teie kõrgeausus on selles täiesti kindel, et füüsikaliste tööde algus on kujutatud Linna Haigemaja pool küljes ja et nende seitsme alasti kuju seas jumalaema jalge ees see kuju, millel tiivad kandade küljes, on Mercurius?» «Jah,» vastas preester, «nõnda kirjutab Augustino Nifo, itaalia õpetlane, kellele ta habemik deemon kõike on õpetanud. Lähme alla, ma seletan teile kõik seal koha peal ära.»
unerohu mõju ei olnud veel täiesti lahtunud. Peale selle oli tuba, milles viibisin, sisustatud naise jaoks. Ka kõige edevam naine ei oleks osanud midagi soovida, mida ta ringi vaadates ei oleks leidnud sellest toast. Oli selge, et mina ei olnud esimene vang, kes ennast leidis sellest hiilgavast vanglast. Kuid te mõistate, Felton, et mida kaunim oli vangla, seda suurem oli minu hirm. Jah, see oli vangla, sest asjatult otsisin sealt väljapääsu. Uurisin läbi kõik seinad, et leida ust, kuid kõik seinad vastasid tuhmi ja kõlatu kõminaga. Väljapääsu otsides käisin ma vist kakskümmend korda ümber toa. Väljapääsu sealt ei olnud. Väsimusest ja hirmust rusutuna langesin tugitooli. Öö lähenes kiiresti ja koos sellega kasvas minu hirm: ma ei teadnud, kas jääda sinna, kus istusin. Mulle näis, et mind ümbritseb nähtamatu oht, mis varitseb mind igal sammul.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
