hakati kasutama, mujal alles 1840.-50. aastail. Ettepanekuid palatalisatsiooni ja häälikupikkuste märkimiseks. Masingut peeti oma aja parimaks eesti keele tundjaks. 6) Eesti keelsete tekstide avaldamine. Sakslaste kirjutatud eestikeelsed jutlused, kirikulaulutekstid jne., Eestlaste tekstid: rahvaluule üleskirjutused; eestlaste kirjutatud kirjad. Tähtsus : 1) Keele teoreetilisele tundmisele. Teaduslik lähenemine eesti keelele; eesti keel kui huvitav uurimisobjekt. Saksa-ladina ajajärgu asemele eesti (soome-ugri) ajajärk. 2) Keeletegevusele. Õpetas ja suunas kirjutama, uurima, materjali koguma. Ühtse kirjakeele taotlemine. Eesti keele väärtustamine. 4. Eduard Ahrens. 1843 "Grammatik der Ehstnischen Sprache" (vormiõpetus) 1853 II trükk, (lisas lauseõpetuse) Põhjalik grammatika, eeskujuks soome grammatikad, suur rahvakeelne materjal. Uus ajajärk eesti keele grammatikate ajaloos. 1) Ortograafia
Inimtegevus maakeral on olnud looduskeskkondade muutmine kultuurikeskkondadeks. Kultuur kui midagi kõrgemat kui loodus. Kultuuri-looduse vastandus kui ,,tsiviliseeritud kultuuride" ja ,,metsikute kultuuride" v ,,loodusrahvaste" vahel oli varases antropoloogias väga levinud. Seepärast tuuakse tihti välja antropoloogia sugulus koloniaalse mõtteviisiga. Varaste antropoloogide kui kultuuriliselt kõrgelt arenenud teadlaste jaoks oli ,,loodusrahvas" ja nende ,,metsik mõtlemine" huvitav uurimisobjekt, räägiti 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest arenenud ja primitiivsetest kultuuridest. Aga kelle seisukohast arenenud? Milliste standardite järgi seda mõõta? Tänapäeval on selline eristus mõeldamatu. Võib rääkida traditsioonilistest ja lääne-tüüpi kultuuridest, aga üks pole teisest hierarhiliselt kõrgemal positsioonil.
ii. Kahepaiksed c. Piiramatu i. Taimed ii. Eriti puud 4. Reageerivad muutustele keskkonnas a. Gepard 109 km/h b. Vesihernel 0,003 sek vee tõmbamiseks püünispõide 5. Ainevahetus a. Toitumine b. Seedimine c. Hingamine d. Eritamine 6. Muutlikkus a. Pärilik b. Mittepärilik Bioloogia Page 1 Elsuorganismide tasemed 21. september 2009. a. 14:02 Tase Uurimisobjekt Bioloogia haru Rakendusalad Planetaarne Biosfäär, Õpetus biosfäärist Maailma loodusvarade ökosüsteem kasutamine ja kaitse. Koosluseline Biotsönoos ehk Biotsönoloogia, geobotaanika Metsandus, elukooslus rohumaaviljeus Populatsiooni Populatsioon Populatsioonigeneetika, Sordi- ja tõuaretus,
Organiseerimine Organiseerimise käigus määratakse planeeritud eesmärkide saavutamise teed. Strateegiaga pannakse paika, mida teha, organiseerimine määrab, kuidas teha (Alas, 2001) Organiseerimise küsimused vastavad küsimustele – Miks?, Kuidas?, Millega?, Kes?, Kus?, Millal? Ettevõtte organisatsiooni kujundamine ehk ettevõtte disain Ettevõtte organisatsioon Organisatsiooniõpetuse põhiline uurimisobjekt Tööjõud ja vahendid Sobiv struktuur Eesmärgid ja normid Arengu planeerimine Otsuste tõhususe kontroll Olemasolevate vahenditega parim võimalik tulemus 3 Vajab ülesehituse ratsionaalset kujundamist (struktuur organisatsioon). Tegevuste ratsionaalne reeglistamine (protsessiorganisatsioon). Ametliku (formaalse) organisatsiooni kõrval eksisteerib alati ka mitteametlik (mitteformaalne).
Kogutud ühiskonna arvamused probleemist ja ette toodud võimalikud uurimisülesande lahendused. Eelkõige seisneb uurimistöö aktuaalsus selles, et leidub vähe neid, kes alkoholi ei tarbi ja mida aeg edasi seda nooremalt hakatakse alkoholi tarbima ning Eesti on suure alkoholi tarbivusega riikide hulgas. Tänapäeval on alkohoolsete jookide sortiment meeletu ja uusi napse lisandub igapäevaselt. Uurimistöö sihitis on alkohol ja uurimisobjekt – inimese organism. Alkoholi on tarbitud aegade algusest saati ja sellest ajast on ka põhiliselt kaks eri arvamust 1.alkohol on kahjulik ja 2. Alkohol on kasulik. Peamiselt mõeldakse siiski ainult positiivsele. Antud uurimistöö eesmärk on uurida, palju eestimaalased tegelikult alkoholi tarbivad ja selle mõjust inimorganismile. Saavutamaks eesmärki,uurimise autor seab järgmised ülesanded: 1. Uurida, alkoholi tarbimist ja selle kätte saadavust eestis 2
Mis vahe on loomulikul keelel ja tehiskeelel? Loomulik keel on keeleteaduse uurimisobjekt. See on keel, mida teatud rühm inimesi räägib emakeelena. Ta on tekkinud loomuliku arengu tulemusena. Tehiskeel on kunstlikult loodud keel, näiteks formaalkeeled, mida kasutatakse teaduslikus ning tehnilises valdkonnas, seda iseloomustavad näiteks matemaatilised sümbolid, ning rahvusvahelised abikeeled, mille eesmärk on luua universaalkeel, näiteks esperanto või volapük. Mitu elavat loomulikku keelt on maailmas? Maailmas on 6000-7000 elavat loomulikku keelt.
füüsika) ja aritmeetika kirjeldab seda suktsessiooni. Puhtad meelelisuse vormid, mis rakenduvad üldiselt ja paratamatult asjadele ja mis on kogemusest sõltumatud. Lk 46, märkused. Võtab väited, mis teda pahandasid ja vastab neile märkustele. Need puudutavad aja ja ruumi ideaalsust. 4. Seminar. 14 prg. 14. prg. Loodus nagu teaduses käsitletuna. Loodus on loodusteaduse objekt. Tegeletakse kindlas aspektis. Loodus on kas uurimisobjekt või looduse nautimine. Loodusteaduse puhul on oluline loodusseaduse rakendamise juhud-kirjeldatavad seosed. Käsitlusviis transentsnaalfilosoofia – objekti käsitluse viisid. Esialgu lähtutakse objektist. Mõistetakse loodust objekti kaudu(esialgselt). Kant püstitab probleemi: tunnetus jaguneb kaheks, aprioorne ja apistoorne. Kui ei saa mõlemat pidi tunnetada, siis on lause epistteline. Kas saab üldse tunnetada? Loodus tähendab asjade eksisteerimist iseeneses? Lahenduskäik oleks:
Marksismi ja vasakpoolsete ideoloogiate mõju, soov kirjutada nn. allasurutud või rõhutud klasside ajalugu, uurida ajalugu "altpoolt". Kultuuriantropoloogia ja folkloristika populaarsus ja mõju ajalooteadusele. Ajaloolaste tähelepanu hakkasid pälvima rituaalne käitumine, suuline kultuur, sümbolid, kehalisus, karneval, naer jms. Ajalooteaduse pürgimine "totaalse ajaloo" poole, soov analüüsida kogu ühiskonda, mitte ainult selle ülemist kihti, mis oli traditsioonilise (kultuuri)ajaloo uurimisobjekt. Arengud: Esialgu vastandati selgelt eliidikultuuri ja rahvakultuuri. Hiljem vastandused pehmenesid. Kui esialgu kiputi rahvakultuuri käsitama passiivsena, mis pelgalt laenab oma arusaamu eliidikultuurist, siis hiljem hakati toonitama rahvakultuuri aktiivset ja dünaamilist iseloomu, kahe pooluse interaktsiooni. Ühe enam hakati toonitama kultuuritarbimist kui originaalset ja loovat tegevust. Kui esialgu püüti rahvakultuuri uurida ennekõike n-ö rahvalike objektide
modernism ja postmodernism). Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega (sündmuste seeriaga) (extrinsic) > ajalooliste faktorite määratlemine, mis mõjutasid kirjandusloomet ja mis selles kajastuvad, teatud ajalooperioodil esile olevate väärtuste peegeldumine kirjanduses, kultuuri vaatlemine ühtse tervikuna Kirjanduse väärtus > teatud suurema (ajaloolise) nähtuse osa, iseseisev väärtus puudus Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga) Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga) Kirjanduse uurimise formalistlikud meetodid, kirjanduse erilised tunnusjooned, tekstikesksus, kirjandustekst kui kunstiline struktuur, eriline keelekasutus, enesereflketsiivus
modernism ja postmodernism). Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega (sündmuste seeriaga) (extrinsic) > ajalooliste faktorite määratlemine, mis mõjutasid kirjandusloomet ja mis selles kajastuvad, teatud ajalooperioodil esile olevate väärtuste peegeldumine kirjanduses, kultuuri vaatlemine ühtse tervikuna Kirjanduse väärtus > teatud suurema (ajaloolise) nähtuse osa, iseseisev väärtus puudus Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga) Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga) Kirjanduse uurimise formalistlikud meetodid, kirjanduse erilised tunnusjooned, tekstikesksus, kirjandustekst kui kunstiline struktuur, eriline keelekasutus, enesereflketsiivus
· kokkuvõte; · tänusõnad; · kasutatud kirjanduse loetelu; · registrid (vajadusel); · lisad (vajadusel). Sissejuhatus Sissejuhatus on põhiteksti osa, millel on järgmised peamised ülesanded: · teema valiku argumenteeritud põhjendus; · teema aktuaalsuse, tähtsuse, uudsuse selgitus; · töö eesmärk ja ülesanded (mida tööga tõestatakse või kummutatakse, kuivõrd ja kelle poolt on antud teemat uuritud); · valdkond ja uurimisobjekt (uurimisülesannete piiritlemine); · töö ülesehituse selgitamine ja meetodite tutvustus; · peamiste lähtematerjalide ja allikate tutvustus. Sissejuhatuses võiks autor juhtida tähelepanu olulisematele nüanssidele, mille teadmine aitab lugejal töö sisu paremini mõista. Sissejuhatus ei täida peatüki ülesandeid, sisukorras ja põhitekstis seda ei nummerdata, see ei tohiks sisaldada liigseid andmeid ega ületada kümnendikku töö põhiosa mahust. Töö põhiosa
ülesanne, üldkogum, loend, valim, tunnused, mõõtmismeetod ja -vahend; 2. Andmete kogumise all mõtleme andmete kogumist, kodeerimist jms, sisestamist, korrigeerimist; 3. Andmetöötlus on andmete statistiline töötlus, analüüs (interpretatsioon), uuringu väärtustamine, publitseerimine (esitamine). 1.1 Üldkogum ja valim Vastavalt uurija eesmärgile määratletakse üldine uurimisobjekt ehk üldkogum. Üldkogumiks on kõik objektid (näiteks isikud, ettevõtted, riigid, taimed, linnud jne), kelle kohta uurija soovib järeldusi teha. Üldkogum määratletakse nii ruumis kui ajas, vastavalt uurimisülesandele. Üldjuhul üldkogum ei ole täielikult kättesaadav (ajalistel, rahalistel või muudel põhjustel), kuid väiksemates uuringutes võib see olla võimalik. Valim on üldkogumist kaasatud üksikobjektid ehk isikud, keda on vaadeldud, küsitletud, testitud, mõõdetud
JavaScript on Netscape'i loodud objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida kasutatakse peamiselt veebilehtede skriptimiseks 1 2. KREEKA LOOGIKUD: Parmenides (5 sajand e.m.a.) : kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zenon Eleast (5 sajand e.m.a.) - apooriad/paradoksid Sofistid - Sokrates (470-399 e.m.a) - Platon (428/427 - 348/347 e.m.a): Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt ARISTOTELES : Süllogismide näited: 1. eeldus: iga koer on imetaja. 2. eeldus: mõned neljajalgsed on koerad. järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. 1. eeldus: kõik luiged on valged 2. eeldus: mõni lind on luik. järeldus: mõni lind on valge. Tuletuse struktuuri võib seega esitada muutujate x,y ja z abil ning tuletus on õige sõltumata fraasidest, millega neid muutujaid asendada: 1. eeldus: iga x on y. 2. eeldus: mõni z on x. järeldus: mõni z on y.
psühhopaatia tingimata vägivaldse ja kriminaalse käitumisega. Teiseks pole PCL-R-l ja selle järglastel mingisugust erilist võimet ennustada vägivalda või muid kuritegusid. Kolmandaks, selle kohta, et psühhopaatia põhjustab või põhjendab kriminaalset käitumist, pole siiani peaaegu ühtegi kogemustel põhinevat toetust. Psühhopaatia mõõtmiste kõrged näidud küll tähistavad, aga tingimata ei seleta suurenenud riski. 20 Alaealiste psühhopaatia on paljulubav uurimisobjekt, millele peab erilist tähelepanu pühendama ravi eesmärkideks. See-eest on psühhopaatiliste omaduste stabiilsuse kohta lapseeast täiskasvanueani ning lapseeast mõõdetud psühhopaatia ennustusvõime kohta praegu vähe teadmisi. Seega on soovituslik mitte kasutada psühhopaatia mõõtmisviisi alaealiste peal, kui langetatakse pikaaegsete tagajärgedega otsuseid. Hetkel kasutatakse PCL-R ja muid mõõtmeid indiviidide ohtlikkuse ja ravile alluvuse hindamiseks
nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. · Tuuma lagunemise tulemusena võib tuum jääda ergastatud olekusse, millest väljumiseks kiirgab tuum gammakvandi. Seega kaasneb tuumalagunemisele lisaks alfa- ja beetakiirgusele ka gammakiirgus. · Aatomid on keerukad süsteemid, mis koosnevad paljudest suhteliselt iseisvatest alaosadest. · Elektronkatte püsivus-ebapüsivus on klassikalise keemia uurimisobjekt, · kuid ka radiokeemia on üks keemia harudest ja tegeleb aatomi tuumade püsivuse-ebapüsivuse uurimisega 50. Kiirgusmehhanismid ja nukliidide transformatsioonid Kiirgusmehhanisme: neutron à prooton + elektron kiiratakse elektron kiirgus n à p + e- prooton à neutron + positron kiiratakse positron positron kiirgus p à n + e+ Elektronhaare elektron haaratakse tuumale lähimalt orbitaalilt elemendi järjenumber väheneb ühe koha võrra e- + p à n 51
lk 17-20 Loodusseadused teaduslike faktide üldistused, mille adil saab selgitada erinevaid loodusnähtusi. Inimene peab oma tegevuses arvestama loodusseadustega! Bioloogia uurimisobjektideks on : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Loodusteadlased kasutavad uurimistöös teaduslikku meetodit. Uurimisel on vaja: 1. Püstitada teaduslik probleem (küsimus millele teadus veel vastata ei oska) määrata uurimisobjekt. 2. Muutuja (tegur mille mõju uuritakse) piiritlemine. 3. Taustinformatsiooni kogumine. 4. Hüpoteesi sõnastamine st probleemi oletatav vastus. 5. Hüpoteesi kontrollimine: katsete ja vaatluste korraldamine eksperimentaal ja kontrollgrupis (erinevus muutujas) Katsete ja vaatluste tulemuste analüüs. 6. Järelduste tegemine korduvate eksperimentide järel. 5
BIO4: pärilikkus + muutlikkus. Suuline arvestus, 2 KT. (5 kursus on zooloogia välipraktika, u 8.-15. juuni, puugi vastu eelnevalt vaktsineerida. 4 rühma: linnud, kalad, imetajad taskulambid, mudaelukad :D Mendeli seadus Gregor Mendel 1866. a. Mendelil kõrgem loodusteaduslik haridus, Brünni augustiinlaste kloostri õpetaja alguses, hiljem kloostriülem ehk abt. Vastutas kloostri taimekasvatuse eest. Tema seadused taasavastati 34 aastat hiljem. Mendel teostas katseid taimehübriididega, uuris tunnuste kujunemist järgnevates põlvkondades. Põhiliseks katsetaimeks aedhernes. Katsetaime valikuga Mendelil vedas. Aedherne bioloogiline sobivus geneetika katseteks: 1. aedhernes on üheaastane taim sai vastused kiiresti 2. aedhernes kuulub liblikõieliste sugukonda ja on looduslikult isetolmleja järelikult sai taimi kunstlikult tolmeldada 3. hernel on palju alternatiivseid tunnuspaare mendel uuris 7 tunnuspaari kujunemist: ...
perioodil või ainult teatud ajal. Viimasel juhul vaadeladakse mingi ajaperioodi kultuurilisi (k.a. kirjanduslikke) jooni. Suhtes ajaloosündmustega määratletakse ajaloolised faktorid, mis mõjutasid kirjandusloomet ja mis selles kajastuvad. Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Kirjandus kui omaette uurimisobjekt, uurimine muutus tekstikeskseks. Formalism - kirjandus kui inimolemuse kesksete tõdede edastaja, mitte ,,l'art pour l'art". Funktsionalism - 60-70 kadus arusaam kirjandusest kui erilist sorti kirjutusest. Kirjandus - funktsionaalne, mitte olemuslik kategooria, teda ei erista mitte eriline olemus, vaid funktsioon kultuuris. Kirjandust vaadeldi olevikukesksena, peegeldamas loomishetke eesmärki ja väärtushinnaguid.
õigusloomest kui õiguse konkreetsest rakendamisest. Õigusteaduses eristatakse: 1. teoreetilist õigusteadust, mille eesmärk on määratleda õiguse arengu üldpõhimõtted ning mis on klassikaliselt tunnistatud õigusteadlaste tegevusalaks. Siia hulka kuuluvad: · õigusfilosoofia · õigusajalugu · võrdlevad õigusuuringud 2. rakenduslikku õigusteadust, mille uurimisobjekt on põhimõtete ja normide rakendamine konkreetsetel juhtudel (rahvusvaheline, rahvusülene, riigi-, rahvuslik või kohalik õigus). Rakenduslik õigusteadus tegeleb kehtiva õiguse tunnetamise, interpreteerimise ja arendamisega. Ta jaguneb: · avalik õigus · kriminaalõigus · eraõigus Õigusajaloo uurimisobjekt, tunnetuse eesmärk Õigusajalugu õigusteaduse haru, mis tegeleb möödaniku õiguse uurimisega, erinevate
moraalinorme pidada vägagi objektiivseteks, kuid nad leiavad, et moraalinormid eksisteerivad lahus õigusnormidest.[46] See nn lahususe tees on minu arvates pigem metodoloogiline kui ontoloogiline, kuid sellel on mõningad ontoloogilised tagajärjed: kuna kehtiv õigus tuleb hoida lahus moraali-ideaalidele vastavast kujuteldavast õigusest sellepärast, et nende segamine rikuks teadusliku meetodi, eriti uurimisobjekti (õigusmudeli) konstrueerimise järjekindlust, siis tulemuseks on uurimisobjekt, milles ei saa sisalduda eetika terviklikku objekti. [47]Õiguspositivistide vastuväited: 1) kritiseerimaks õigust moraalselt aluselt, tuleb kõigepealt tuvastada ja kirjeldada kriitika objekti, st kehtivat õigust ning alles siis on võimalik hakata uurima, kas see vastab mingitele eetilistele, õigusevälistele kriteeriumidele. [nii öeldud õpikus; sellel võiks siiski vastu vaielda: õigusdogmaatika on piisav distsipliin
uurimisobjektiks vaid iihe liigi. probleem. See o,r kiisinrr-rs, millele teadus veel vasfata ei oska. Kogr.r jar.ener tcadustoo ongi .:rstest sanra riot r.oib h, Mis on bioloogia uurimisobjekt? ..'aduskirjan ,..,n.rp;iel'a1 k Loodusteadlaste ulrrimisobiektid pdrinevad ,,icl.
2.1 Etnoloogia eelkäijad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 2.2 Evolutsionism . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 2.2.1 Evolutsionistide põhilised huvialad: . . . . . . . . . . . . . . 14 3 Etnoloogiateaduse metoodika ja praktika: etnograafia I 17 3.1 Etnograafiliste välitööde uurimisobjekt . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 3.1.1 Mida etnoloog võiks uurida välitöödel . . . . . . . . . . . . . 17 3.1.2 Ettevalmistused etnograafilisteks välitöödeks . . . . . . . . . 17 3.1.3 Teoreetilised ja praktilised probleemid välitöödel . . . . . . . 17 3.2 Kultuurirelatsioom . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 3
liikmena omandatud oskusi ja harjumusi, nagu teadmised, uskumused, kunstid, moraal, seadused, tavad jpt." Rõhutab just et kultuur on omandatud ühiskonna poolt, see ei ole loomulikult kaasa sündinud. L. White: Kultuur on kehaväline, ajutine kogum asjadest ja nähtustest, mis tuleneb nende sümboliseerimisest. Rõhutab kultuurilisusele, kui asjadele sümboolsete väärtuste andmisele. M. Herkovits: "Kultuur on inimese poolt loodud osa keskkonnast." Miks on uurimisobjekt inimkond? 19. sajandil valitses ,,Inimkonna Inimkonna psüühhilise ühtsuse" ühtsuse printsiip ning uurimist teostati sellest lähtuvalt. Tänapäeval on uurimise all biopsühholoogiline võrdsus huvi pakub nähtus, et kuigi inimesed erinevad teineteisest piirkonniti maailmapildi, intelligentsi, rassi jm poolest, on neil kõigil võrdne võime kultuuri luua.
- 50.aastail · Ettepanekuid palatalisatsiooni ja häälikupikkuste märkimiseks · Masingut peeti oma aja parimaks eesti keele tundjaks Eestikeelsete tekstide avaldamine: · Sakslaste kirjutatud eestikeelsed jutlused, kirikulaulutekstyid jne. · Eestlaste tekstid: rahvaluule üleskirjutused; eestlaste kirjutatud kirjad. Beiträge tähtsus keele teoreetilisel tundmisel: · Teaduslik lähenemine eesti keelele, eesti keel kui huvitav uurimisobjekt · Saksa-ladina ajajärgu asemel eesti (soome-ugri) ajajärk · Kujunes käsitlusi eesti keele kohta, mis kehtivad siiani (nt 14 käänet) · Levitas teadmisi keele kohta Beiträge tähtsus keeletegevusele: · Õpetas ja suunas kirjutama, uurimaja materjali koguma · Ühtse kirjakeele taotlemine · Eesti keele väärtustamine (Rosenplänter: vaja õpetada eesti keeles ka gümnaasiumides, mitte ainult rahvakoolides). 4. Eduard Ahrens.
Juha Ehrlich I BIOENERGEETIKA Rakus toimub palju keemilisi reaktsioone, mis on omavahel seotud ja mille üheks ülesandeks on organismi varustamine energiaga. Tänu nendele reaktsioonidele on elutegevus võimalik. 1. termodünaamika põhimõisted: Termodünaamika — teadus soojusnähtustest ja energiavormide vastastikusest üleminekust (energiaülekanded, -muutused, -kaod). Süsteem — termodünaamika uurimisobjekt. Meid huvitav osa universumist, mis on eraldatud füüsikaliste või mõtteliste pindadega. Nt. 1 l õhku või inimene. Süsteemid võivad olla: 1. Homogeensed — punktist punkti liikudes süsteemi koostis ja omadused ei muutu või muutuvad sujuvalt. Puuduvad füüsikalised eralduspinnad. Nt. suhkrulahus. 2. Heterogeensed — koosnevad homogeensetest osadest, mida nimetatakse faasideks. Faasid on üksteisest eraldatud füüsikaliste eralduspindadega. Nt. suhkrulahus ja jää.
uuesti deposiitarvele, sealt võetakse 10% kohustuslik reserv 900x0,1 = 90 ja ülejäänud 900 90 = 810 võib pank uuesti välja laenata. Nii kordub see kuni on loodud raha koguses: 1 x algsumma = 1 x 1000 = 10 000 kr kohustuslik reservimäär 0,1 Raha multiplikaator = 1/kohustuslik reservimäär 13.TÖÖTUS JA INFLATSIOON Töötuse olemus Tööhõive muutused on makroökonoomika ja rahvamajanduse keskne uurimisobjekt, sest töötus on üks suuremaid disproportsioone ühiskonnas. Töötus väljendab olukorda, kus osa tööjõust, ses soovib töötada, ei suuda leida sobivat tööd. Töötuks loetakse inimest, kes ei ole töötanud mingi kindla arvestusperioodi jooksul, otsis aktiivselt tööd eelnenud perioodi jooksul ja on võimeline kohe tööle asuma. Töötavaks ehk hõivatuks loetakse inimest, kes töötab, sõltumata hõiveastmest (1,0; 0,5; 0,25 jne.).
aastail, suurestiTartu- Moskva semiootikakoolkonna ja Juri Lotmani tööde tulemusel. * sotsiosemiootika - piiritleb ühiskonna märgisüsteemide kaudu, on inimühiskonna elu eri valdkondi märgiprotsesside vaatepunktist käsitlev semiootika haru. Sotsiosemiootika tähelepanu keskmes on märgikasutuse individuaalsed ja subkultuurilised erinevused. * antroposemiootika - piiritleb inimese märgisüsteemide kaudu, põhi uurimisobjekt on inimestevaheline kommunikatsioon. *üldsemiootika - teoreetiline uurib märke ja kuidas tekib tähendus. Märkide loomust, päritolu ja arengut. Teised on üldsemiootika rakendused. 3. Semiootika ja semioloogia. Semiootika ja semantika. Semiootika on Peirce/Morrisest lähtuv, semioloogia Saussure'i ja Euroopa suunaks. Semioloogia – semiootika keeles ja suhtluses. Peirce märk oli kindlam üksus, konkreetsem. Saussure’l rohkeb keelesem
Tiitellehe esiküljel punkti ei kasutata. 3.3. Kokkuvõte Kokkuvõte (koostatakse miniuurimistöös, kursusetöös ja diplomitöös) on lühiülevaade (1lk) tööst, milles tuuakse: Autori ees- ja perekonnanimi (töö valmimise aasta). Töö teema. Õppeasutuse nimetus, õppetool. Töö liik ja maht, kirjandusallikate arv, illustratsioonide (tabelid, joonised) ja lisade arv ja maht. Töö eesmärk. Uurimisobjekt ja metoodika. Töö olulisemad tulemused ja järeldused. Võtmesõnad (5 kuni 8 sõna, mis kõige enam iseloomustavad antud tööd). Kokkuvõttes ei esitata seisukohti ega järeldusi, mida töö eelnevates osades pole käsitletud. Samuti ei viidata kirjandusallikatele. Diplomitöö puhul tõlgitakse eestikeelne kokkuvõte inglise või saksa keelde ja see kannab vastavalt nimetust Summary või Zusammenfassung ning paigutatakse eraldi lehele eestikeelse kokkuvõtte järel.
I. osa ETTEVÕTE JA KESKKOND ETTEVÕTE 30.09.2007 Anu Reiljan I loeng Ettevõtet tuleb vaadata kui tervikut. Kõik osad on ühtemoodi tähtsad. See on nagu ahelreaktsioon, ettevõte on just nii tugev, kui tema kõige nõrgem lüli. Ettevõte on keeruline sotsiaalne süsteem mille käitumist mõjutavad oluliselt seal tegutsevad indiviidid ja nende grupid; mis tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüvesid; on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga; on pidevas muutumises, kohanedes uute arengutingimustega ja neid ise mõjutades; määrab ise oma eesmärgid; - keegi ei saa sundida ettevõtet näiteks kasumit teenima, kui ta ei taha (turumajanduslik ettevõte) suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse turuvajadustele st toodeta...
Hoidumine kõikehõlmavatest teooriatest A. Krikmann töötab suurte teooriate kallal, et tõestada nende mittetoimimist. 2) Tekstikeskne kontekstikeskne uurimine Tekstikestkne e filoloogiline, kontekstikeskne e etnoloogiline. Filoloogilise suuna uurimismeetodid: soome ehk geograafilineajalooline meetod (vt http://agrikultuur.euni.ee). Vt slaid 3) Objektiivne subjektiivne aspekt Objektiivne uurimisobjekt ei tohi lähtuda uurijast. Peab kasutama umbisikulist tegumoodi. II Eesti rahvaluule 1. Rahvaluule liigitamise põhimõtted (Mõistete ,,liik" ja ,,zanr" tähendus, rahvaluule liigitamise teoreerilised lähtekohad) pärimustekstide liigituse alused: · liik kui teaduslik kontseptsioon nähtustele on omased tunnused, mille põhjal nad üksteisest erinevad.
Labov: pole võimalik võtta suvalisi individuaalseid kõnelejaid ja üldistada neist välja ülejäänud sama sotsiaalse klassi kõne. Ühe inimese kõne võib erineda teiste sama klassi inimeste kõnest ennustamatul moel. Tekstide kogumine: uuritakse linnakeelt. Lingvistilised hüpoteesid ja teooriad peavad põhinema tavaliste inimeste poolt igapäevastes sotsiaalsetes kontekstides kasutatavate keelevariantide vaatlusel ja analüüsil; olulisim uurimisobjekt igapäevakeel (kõige regulaarsem); tuleb saada eri stiilis kõnet samadelt inimestelt või samade rühmade inimestelt · Materjali kogumisel 4 erineva tähelepanuga tekstiesitamise viisi: Word list WL, reading passage RP , interview style IS (vaba vestlus, juhib intervjueerija), casual style CS (vaba jutt) Keeleliste variantide identifitseerimine: litereerimine ja transkribeerimine (kindel formaat puudub).
EESTI KIRJAKEELE AJALOO EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kirjakeele ajaloo uurimisobjekt. Olulisemad uurijad Uurimisobjektid: kirjalikud (trükitud+käsikirjad) tekstid, kirjakeele teadlikku kujundamist-korraldust puudutavad seisukohad. Olulisemad uurijad: Saareste (vanade kirjakeeletekstide iseloomustamine murrete põhjal) ja Mägiste (tekstide viimine soomeugrilisele taustale, püüdes tuvastada omasõnu laensõnadest). Hiljem on kirjakeele ajaloo probleemidega põhjalikumalt
Termodünaamika üldmõisted koormust. Gaasi ruumala suureneb V võrra ning Termodünaamika teadus, mis uurib eri energiavormide ta teeb seetõttu tööd koormuse tõstmiseks h vastastikuseid üleminekuid erinevates füüsikalistes ja keemilistes protsessides. Termodünaamika uurimisobjekt võrra. Seda tööd nimetatakse gaasi paisumistööks ja on süsteem. Süsteem meid huvitav universumi osa, mis on see avaldub w=P V , kus P on ülejäänust eraldatud reaalsete või mõtteliste piiridega. Süsteemid liigitatakse ülesehituse ja koostise alusel: välisrõhuga võrdne gaasi rõhk.
kirjapanekuks vajalike baitide arv erinev. Loogika olemus – klassikalisest kreekakeelsest sõnast logos, algtähendusega sõna ehk mida räägitakse. Loogika on teadus mõtlemise alustest. Kreeka loogikud: Permenides (5 saj e.m.a) – kasutas pikki loogilisi põhjendusi Zenon Eleast (5 saj e.m.a.) – apooriad/paradoksid Sofistid: Sokrates (470-399 e.m.a), Platon (428 – 347 e.m.a.) ARISTOTELES: Väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt. Aristotelese „kategoorilised väited“: Iga b on a Mitte ükski b pole a Mõni b on a Mõni b ei ole a Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus.
teiste andmetest. Boase arvates polnud see aus ega õige. Tuleb minna ja uurida, mis päriselt toimub. Midagi ei saa väita, kui pole käidud ja vaadataud, kuidas asjad tegelikult on. Teooria peaks olema loodud suure kogutud andmetiku põhjal. Esimene, kes tuleb välja mõttega seada indiviid kultuurikeskmesse. Võib-olla tuleb kultuurispetsiifika just indiviidi spetsiifilistest omadustest, arusaamadest. Prantsuse sotsioloogiline koolkond Emil Durkheim. Kõige tähtsam uurimisobjekt on inimühiskond. Ühiskond pole indiviiidide summa, vaid sellel on eriline kvaliteet. Peamine uurmisobjekt peaks olema sotsiaalne fakt e ühiskondlik nähtus: indiviidi piire ületav tunne, mõte või muu tunnetus, mis surutaks inimesele peale. Inimene ei saa olla kui kultuuriuurimise kese, sest ühiskond loob inimeste üldsed arusaamad, põhitõed, tabud jne. Primaarne on seega inimühiskond üldiselt. Pealesurumine võib olla organiseeritud: öeldakse ette,
Ökoloogia ja keskkonnakaitse exami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävita...
25. Mis kasu on inimkonnale kaitsealadest? Mulla ja vee kaitse, veevoolu reguleerimine ja inimeste kaitsmine üleujutuste eest; loodusliku taimkatte säilimine toitaine vaestel muldadel; looma-, taime ja seeneliikide kohaliku geenifondi säilimine; punase raamatu liikide kaitse; jahiloomade ja kalade toitumis-, puhke ja paljunemispaikade taganemine; kohalike liikide elujõuliste asurkondade säilitamine; kaitsealade loodus on õppuritele ja teadlastele tähtis uurimisobjekt ning loovinimestele inspiratsiooni allikas; inimestele sissetuleku võimaldamine; säästa tulevastele põlvedele elamiskõlbulik elupaik, sh joogivesi ja toit, ravimtaimed, taastuvad energiaallikad ja loodusvarad. 26. Milliseid looduskaitseväärtusi hoitakse looduses? Millised väärtused on trumbiks kaitsealade loomisel? Looduskaitseväärtus on objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava looduskaitseobjekti kaitse põhjenduseks. Nendeks
loodusnähtusi. Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus, võrdlus (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) TEADUSLIKUD FAKTID ∨ Uurimisobjekt < PROBLEEMI PÜSTITAMINE > muutuja ∨ TAUSTAINFO KOGUMINE > teadusinfo ∨ Probleemi oletatav vastus < HÜPOTEESI SÕNASTAMINE ∨ Vaatluste, kastsete korraldamine>HÜPOTEESI KONTROLLIMINE>katse-ja vaatlustulemused ∨
loodusnähtusi. Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus, võrdlus (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) TEADUSLIKUD FAKTID Uurimisobjekt < PROBLEEMI PÜSTITAMINE > muutuja TAUSTAINFO KOGUMINE > teadusinfo Probleemi oletatav vastus < HÜPOTEESI SÕNASTAMINE Vaatluste, kastsete korraldamine>HÜPOTEESI KONTROLLIMINE>katse-ja vaatlustulemused
Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati h...
(adsorptsioon, aurustumine, sulamine, difusioon, elektrolüüs jne) Termodünaamika Termodünaamika uurib ainult makrosüsteeme, mitte üksikuid molekule või nende osi. Termodünaamika on teadus energia muundumistest. Termodünaamiline süsteem süsteem, mida saab ümbritsevast keskkonnast eraldada ja eksperimentalselt uurida. Termodünaamika ajalugu Õpetus termiliste protsesside soojusefektidest ja tööst. Klassikaline termodünaamika tekkis 19.sajandi keskel. Tänapäeval uurimisobjekt: erinevate energiavormide vastastikused üleminekud mitmesugustes füüsikaliste ja keemilistes protsessides. Süsteemid ja ümbritsev keskkond Süsteemide jaotus teda väliskeskkonnaga siduvate protsesside järgi: avatud - toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga suletud - puudub ainevahetus ümbrusega, aga võib toimuda energiaülekanne kas töö (mehaaniline toime) või soojusena (termiline toime). isoleeritud - puudub nii energia- kui ka ainevahetus
(adsorptsioon, aurustumine, sulamine, difusioon, elektrolüüs jne) Termodünaamika Termodünaamika uurib ainult makrosüsteeme, mitte üksikuid molekule või nende osi. Termodünaamika on teadus energia muundumistest. Termodünaamiline süsteem süsteem, mida saab ümbritsevast keskkonnast eraldada ja eksperimentalselt uurida. Termodünaamika ajalugu Õpetus termiliste protsesside soojusefektidest ja tööst. Klassikaline termodünaamika tekkis 19.sajandi keskel. Tänapäeval uurimisobjekt: erinevate energiavormide vastastikused üleminekud mitmesugustes füüsikaliste ja keemilistes protsessides. Süsteemid ja ümbritsev keskkond Süsteemide jaotus teda väliskeskkonnaga siduvate protsesside järgi: avatud - toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga suletud - puudub ainevahetus ümbrusega, aga võib toimuda energiaülekanne kas töö (mehaaniline toime) või soojusena (termiline toime). isoleeritud - puudub nii energia- kui ka ainevahetus
õiguse roll ühiskonnas-vaadata õigust erinevate instituutide hulgas. Inimese käitumisele otsitakse ja leitakse sotsiaalseid mõjureid. Inimese mistahes käitumine-normivastane käitumine tuleneb ühiskonnas enesest. Kõikide nähtuste arutamisel keskendutakse ühiskondlikele probleemidele Sotsioloogia ja õigus tegelevad mõlemad ühiskonna uurimise, inimese ühiskondliku käitumise uurimisega Ehk siis ühine uurimisobjekt Miks õigus on ühiskondlik nähtus? Sest õiguse tekkekohaks on ühiskond, õigus on ühiskonna nägu Õigus ka areneb koos ühiskonnaga, ka selles väljendub õiguse ja ühiskonna seos Õiguse ja sotsioloogia seos ka selles, et erinevad õigusharud üritavad ühiskonda uurida sotsioloogiliste meetoditega ja seeläbi jõuda paremate normide loomiseni Sots meetodeid kasutades saab paremini teada, missugused peaks olema õiged õigusnormid
INDREK SAAR MIKROÖKONOOMIKA LOENGUKONSPEKT PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 SISUKORD 1. MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS................................................................4 1.1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA ..............................................................................................4 1.2. MAJANDUSE KESKNE PROBLEEM ...............................................................................................5 1.3. TOOTMISRESSURSID .................................................................................................................5 1.4. MAJANDUSES OSALEJAD EHK MAJANDUSAGENDID ........................................................................
teadus inimesele kõige soodsamatest tegevusviisidest, -vahenditest ja keskkonnast. See käsitlus on lähedane maailma juhtiva ergonoomikaajakirja Ergonomics käsitlusele: Ergonomics is ... concerned with all aspects of the interactions of human beings and their work and leisure ... psychological, physiological, anatomical, and engineering design aspects ... being particularly concerned with optimizing performance. Sisult ja struktuurilt erineb ergonoomika enamikust teadustest, kus uurimisobjekt ja rakendatavad meetodid on hästi piiritletavad. Ka teadusfilosoofid on kritiseerinud kõikvõi- malikke piiranguid teadusele, eeskätt neid, mis puudutavad uurimisobjekti, kuid ka meeto- deid, kuna need vähendavad teaduse efektiivsust (vt Bird, 1998). Ergonoomikal üldkehtivaid rangeid reegleid uurimisobjekti suhtes pole. Uurimisobjekt võib olla mis tahes tegevus, inimene, toode jms. Mis siis ühendab ergonoomikat?
kaupade-teenuste tarbimine. (Kalmus 2005)) Kumb on tähtsam, kas see, mis mul on või see, kes ma olen? - Ma näitan, kes ma olen läbi selle, mis mul on. 4. Reklaami kultuuriline roll • On müüdiloome (müüt – lugu v. jutustus, mille abil kultuur selgitab v. mõistab tegelikkuse mingeid külgi. (R. Barthes)). • On kaasaegse elukeskkonna paratamatu osa, selle kvaliteedi üks mõõdupuu. • On popkultuuri osa ning väljund. • On kultuuri-uurijate uurimisobjekt. • On üks suhtlemiskunsti vorme. Reklaam kui kommunikatsioon Reklaamitegevus – millega seotud? A Jäämäe alumine osa ehk strateegiline eeltöö: • Kommunikatiivsete eesmärkide püstitamine. • Eelduste loomine oodatud afektiivsete reaktsioonide vallandumiseks. • Eelduste loomine positiivse hoiaku kujunemiseks. • Omaduste ning tajutavate väärtuste määratlemine ning kujundlikustamine.
Lavastuse elus on kirjanduslik tekst. b) kultuuri-uuringud etenduskunstid kui kultuurisüsteem, etendus ja etenduslik käitumine kui kultuuriline fenomen. c) filmi- ja meediauuringud teater, film ja TV kasutavad samu väljendusvahendeid. Neil on sarnane kommunikatsiooniprotsess. Uusmeedia on kaasaegses teatris igapäevane väljendusvahend. d) kunstiteadus ja ajalugu visuaalne esteetika, ruumi- ja keskkonnateooriad. Teatriajalugu uuritakse minevikku. Uurimisobjekt tuleb rekonstrueerida, kuna see ei säili ajas. Rekonstrueerimiseks on mitmeid allikaid. Lavastuse mõistmiseks tuleb silmas pidada selle loomise konteksti. Teatriajaloo allikad on a) draamatekstid lavastaja, näitleja märkmed b) lavastuse põhiinfo kavalehed, afisid, flaierid jne. c) statistika, dokumentatsioon teatrijuhi käsikirjad, müügiaruanded, kuluaruanded d) kriitika, teatriajakirjandus kriitika on subjektiivne
Erand: Valimiraami ei saa teha lumepallivalimi puhu Esinduslikkus ehk representatiivsus Uuring on esinduslik, kui meil on kvaliteedinõuetele vastav valim, mis võimaldab meil teha järeldusi uuritava üldkogumi kohta. NB: Me ei saa kunagi teha üldistusi üle meid huvitava üldkogumi piiride Nt. Uurides Tallinna linnavalitsust ei saa öelda midagi kogu Eesti kov süsteemi kohta. Kuidas valimit võtta? (TL3 näide) Mis on mu: uurimisobjekt? (e-õpe) uurimisareen ? (e-ülikooli konsortsium) uuringu eesmärk? (analüüsida, kuidas, millisel määral ja millise efektiga kasutatakse e-õpet III taseme hariduses) See, KEDA me küsitleme sõltub sellest, MIDA me tahame teada saada? 1. Üldkogumi defineerimine Sees: 2-5 aasta üliõpilased BA ja MA tasemes 7 e-ülikooli partnerkoolides Väljas (exclusions)
19.saj: Charles Dodgsoni 40ndad: Duncan Black 50ndad: Anthony Downs – An Economic Theory of Democracy – uuris miks inimesed käivad valimas? Kodanikukohuse täitmine, minimaalse kahetsuse vältimine, inimestele meeldib ennast väljendada (hääletamine = jalka vaatamine). Kulud > kasud. Kasu = tõenäosus, et antud hääl osutub otsustavaks. Hääletamine kui irratsionaalne tegevus 60ndad: Buchanan & Tullock: The Logic of Collective Action Avalik valik vs heaoluökonoomika 1) Uurimisobjekt: poliitikate sisu vs mängureeglid 2) Efektiivsus: Pareto efektiivsus vs Wicksellilik efektiivsus Avaliku valiku ja sotsiaalse valiku ühine küsimus: kui meil on teada indiviidide eelistused, siis kuidas me agregeerime need kollektiivseks valikuks? Probleemid agregeerimisel: arvuline summeerimine on keeruline (raske võrrelda kasulikkust, mida 1 inimene erinevatest asjadest saab), isikutevaheline kasulikkuse summeerimine on veel keerulisem. Pareto lahendus: võrdleme
uurimisele). 3. Teooria õiguse uurimisest ehk uurimisteooria, mis võib olla kas õiguse sotsioloogia, õigusajaloo, võrdleva õigusteaduse või õigusdogmaatika teooria. Objektiks on alati õigusteadus ise. Kõik need teoreetilised lähenemisviisid tähendavad tegelemist õigusteooriaga, mis omalt poolt on osa õigusfilosoofiast ja – kõrgemal tasemel – osa üldfilosoofiast. Aarnio räägib kokkuvõtteks veel nii: 1. Õigussotsioloogia uurimisobjekt on õiguselu seaduspärasused, meetod kogemuslik. 2.Õigusdogmaatika uurimisobjekt on õigusnormid, meetod tõlgendamine ja süstematiseerimine. 3. Õigusajaloo uurimisobjekt on õigusnormide areng, meetodiks ajaloolised meetodid. 4.Võrdleva õigusteaduse uurimisobjekt teiste maade õigusnormid, meetodiks tõlgendamine, lisaks kogemuslikud ja ajaloolised uurimismeetodid. Tänapäevases teooriadiskusioonis osalevad kolm suunda: diskursiteooria, õiguse diversne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
