Kasvatusteadust on mõnikord iseloomustatud kui humanitaarteadust, mõnikord kui sotsiaalteadust. Sotsiaalteadused käsitlevad inimest kui sotsiaalset olendit ja inimeste loodud sotsiaalseid institutsioone, siis ongi kasvatusteadus vaieldamatu sotsiaalteadus. Kasvatusteadus on ka humanitaarteadus, kui tahame rõhutada inimese ainulaadsust ja inimese mõistmisele suunatud uurimismeetodit. Liigitamise kriteeriumid. Teaduse klassifitseerimisel on peamine jaotuse alus uurimisobjekt, samuti aspekt, millest seda objekti vaadeldakse. Liigituse problemaatilisus. Kasvatusteaduse valdkond on väga lai ning selle teaduse objektiks olevad nähtused kuuluvad ühtlasi ka teiste teaduste uurimisalasse. Teaduste integratsioon Diferentsiatsioon. Teaduste eristamine ehk diferentseerumine on toimunud pika ajaloo vältel nii sisuliselt kui ka institutsionaalselt Koos uurimisvaldkondade eristumisega on tekkinud ka vastavaid asutusi ülikoole ja uurimisasutusi.
Karlsson ''Üldkeeleteadus''- digilaenutus ebrary Mis on keel? Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keeleliselt ehk verbaalse suhtlsuse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. *Keel on üks inimese kognitiivsetest võimetest, võrreldav kuulmise ja nägemisega. Iga teaduslik lähenemine tahab liigitada ja defineerida, keeleteaduslik ka. Keel kui uurimisobjekt ja selle süstematiseerimine. -Kommunikatsioonisüsteem -keeleteaduse uurimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. Üldkeeleteadus (general linguistics) Keeledeadus ehk lingvistika. Viipekeel,, sümbolite keel, on siiski võime keelt edastada. See kuidas me keelt kasutame sõltub sellest mida kuuleme ja näeme. Keele allsüsteemid · Foneetika-hääldus, häälikud · Fonoloogia-silbid · Morfoloogia-käände lõpud · Süntaks-lausete süstemaatilisus ja liigid/liikmed.
suuresti. Põhiline värv on oranz, mis tõenäoliselt on karotinoidsest pigmendist. Pimedas kasvavad kultuurid pigmente ei tooda. · Toodavad antibiootilisi aineid ja alfa-glükosidaaside inhibiitorit akarboosi, mida kasutatakse teatud tüüpi diabeedi ravis. Sugukond Streptomycetacea Sisaldab 2 olulist perekonda Streptomyces ja Streptoverticillium · Perekond Streptomyces on populaarne uurimisobjekt, sest on laialt looduses levinud ja toodab AB. Eristatakse üle 500 Streptomycese liigi. Streptomycese · õhumütseel koosneb spiraalselt kõverdunud hüüfidest, mille tipuosa fragmenteerudes moodustuvad spoorid (nim. ka koniidid või artrospoorid). Streptoverticillium · Õhumütseelil paiknevad männastena lühikesed hüüfiharud, mille tipud keerduvad spiraalina ja mis sisaldavad spoore. Spooriahelat ümbritseb tupp, mis on helikaalse struktuuriga.
11.Nimeta sotsiaalse suhte põhjustajad 12.Suhte tähendused SUHETEL ON MITMEID TÄHENDUSI: - ISIKU SOTSIAALNE JA TAHTELINE HOIAK MILLEGI SUHTES - TEGEVUSE JA KÄITUMISE VASTASTIKUNE SEOS - SOTSIAALSE SÜSTEEMI ELEMENTIDE VASTASTIKUNE SEOS JA ASEND - SOTSIAALSETE OBJEKTIDE VÕI OBJEKTI ERI KÜLGEDE MÕTTELINE VASTANDAMINE, KÕRVUTAMINE, SEOSTAMINE 13. Sotsiaalne struktuur Sotsiaalne struktuur on enamiku sotsioloogiliste teooriate põhimõiste ja uurimisobjekt. Struktuur so tervikut moodustavate elementide püsivad seosed ja nende paiknemine tervikus. Struktuur võib olla: Keeruline ,Lihtne ,Ideaalne,Materiaalne SOTSIAALNE STRUKTUUR ON SOTSIAALSET TERVIKUT MOODUSTAVATE ELEMENTIDE VAHELISED PÜSIVAD SEOSED JA VASTASTIKUNE TEGEVUS Sotsiaalne struktuur on ülimahukas kogum, millesse kuuluvad kõigi sotsiaalsete elementide vahelised suhted. 14.Sotsiaalse struktuuri alaliigid ja tasandid Tasandid ja alaliigid: - ühisk. Struktuur
Sellises valdkonnas on pidevalt uuendusi tänu teaduse ja tehnoloogia arengule, kuid ilma baasteadmisteta pole kindlat pinda edasisele arengule. Eesmärk ja ülesanne on teada saada aeroobse ja anaeroobse treeningu otsese tähenduse, kuidas need kasutuses on, nende omavahelist seotust ning kuidas need aitavad kehalisi võimeid arendada. Spordis kui valdkonnas on aeroobne ning anaeroobne töö vaieldamatult arendamise põhiline teadusvara, mida iga spordist huvituv isik peaks teadma treenimisel. Uurimisobjekt on laialdaselt levinud teadmuskoond, mis on teaduslikult tõestatav ja tõestatud. Kasutasin materjali kogumiseks raamatukogu eesti keelseid raamatuid ning internetti inglise keeles. Läbi töötamisel lähtusin kooli veebikodulehelt leitud ,,Referaadivormistus"-est. Kasutatud raamatute hulka kuulusid ja neist olulisemad olid Jürgen Weinecki ja Rein Jalaki ,,Kehalised võimed ja organism", Riku Aalto eneseabiraamat ,,Liigutaja käsiraamat" ja Michael Thurmondi ,,12-päevane keha vormimise ime"
Gammasähvatused...........................................................15 Supernoova............................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................16 Sissejuhatus Tänapäeval uurivad astronoomid universumit selle kogu ulatuses, maapinnast maailmaruumi ääreni. Suurim uurimisobjekt on universum ise. Universumis omakorda on suurimateks objektideks galaktikad, mille keskmine läbimõõt on sada tuhat valgusaastat. Galaktika koosneb miljarditest tähtedest. Meie kodugalaktikas Linnutee tähesüsteemis ehk lihtsalt Galaktikas arvatakse olevat 500 miljardit tähte. Tähed on Päikesega sarnased hõõguvad gaasikerad. Tavalise tähe läbimõõt küünib miljoni kilomeetrini. Tähtedevaheline ruum ei ole tühi, seal leidub gaasi- ja tolmupilvi
Kvantitatiivsed meetodid majandusteaduses (KT) Modelleerimine- on teatud objekti uurimine tema mudeli abil Modelleerimisprotsessis osalevad: subjekt (uurija) uurimisobjekt nende suhet väljendav mudel Mudel-tähendab näidist, mõõtu (ladina keeles modulus); selline materiaalne või mõtteliselt kujuteldav objekt, mis tunnetusprotsessis asendab originaali ja uurimiseesmärgist lähtudes säilitab originaali olulised omadused Mudelid jagunevad: materiaalsed (ainelised) mudelid (toiming, mille tulemusena saadavad mudelid annavad edasi objekti põhilisi füüsikalisi, geomeetrilisi , dünaamilisi ja funktsionaalseid tunnuseid. (N
fosfori ja väävli) looduslikes ringetes. Bakteritel on tähtis roll teistes organismides: + inimese jämesooles elavad bakterid aitavad lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid, mida inimese seedesüsteem lagundada ei jõua + loomade jämesooles elavad bakterid aitavad lagundada tselluloosi (taimtoidulised loomad) -patogeensed bakterid võivad põhjustada tervisehäireid (nt hingamisteede haigused) Bakterid inimese igapäevases elus: Biotehnoloogia uurimisobjekt (uuritakse organismide elutegevusega seotud protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks) toiduainete- ja farmaatsiatööstus, tekstiilitööstus, energeetika, loomakasvatus, keskkonnakaitse, metallurgia, meditsiin. Toiduainete töötlemine: kapsa, piima, kurgi hapendamine; alkoholi tootmine, juustu valmistamine, Etanool kütusetööstuses, seakasvatuses eralduva läga kasutamine metaani saamiseks (gaas elamute kütteks vms)
Mittevastamisest tekkivad vead · Tekivad, kui andmeid pole võimalik saada või saadakse vaid osaliselt andmed mingi vaatluse all oleva ühiku kohta. See on tõsine probleem, kui me saame nihkega andmed. · Vead, mis tekivad vastajate mitteteadlikkuse tõttu. Tekivad eelkõige tehniliste vaatluste juures. Mõned vastajad tunnevad teemat rohkem kui teised vastajad 3.4.3 Vaatlusvead Valikuvead Kui mittesobivad elemendid satuvad valimisse (kui uurimisobjekt ei ole üheselt defineeritud ja mõned vaatlejad võivad lisada mittesobivaid liikmeid) Töötlemisvead · Andmed ei ole korralikult salvestatud (kirja pandud, arvutisse sisestatud) · Andmete sisestamisel on tekkinud vigu 3.5 Lihtne juhuslik valim Lihtne juhuslik valim (suurusega n) lõplikust üldkogumist (suurusega N) on valim, mille moodustamise korral on igal liikmel võrdne võimalus valimisse sattuda, sõltumata soovitud valimi suurusest.
· Kõik organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga, kui ei siis sureb välja. PÕHIETAPID · Probleemi püstitus kuidas mõjutab, mis mõjutab, mida mõjutab ? · Taustainfo kogumine- · Hüpoteesi sõnastamine oletatav vastus · Hüpoteesi kontrollimine-uurida, katsetada, küsitlus, vaatlusega. · Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine-teada mis on õige vastus lõpuks/järeldus Uurimisobjektid- Probleemi püstitades määratletakse uurimisobjekt. Näiteks toome mõned bioloogide poolt uuritavad valdkonnad. Muutuja- Katses tohib olla vaid üks muutuja! Nt temeratuur või veehulk, KOOS mõlemaid uurida ei saa. HÜPOTEES · Hüpotees on oletatav vastus küsimusele. · Seda vastust hakkatakse kontrollima. · Hüpotees peab arvestama juba teada olevat infot, et mitte teha kasutut tööd ja raista ressursse. Kuidas kontrollitakse teaduslikku hüpoteesi ? · Katsetega · Vaatlusega
’ A: 0, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7,… Pidev: ’How long have you been exposed to English?’ A: Can theoretically take any value between 0 and full life span 3. Tunda peamisi eksperimentidega seotud mõisteid. Teada võimalusi, kuidas saab kasutada katseid keeleteaduses. Mis on eksperimenteerimine ja selle eelised ning puudused? Eksperimenteerimine on metoodika, kus süstemaatiliselt manipuleeritakse uurimisobjekti ühe või mitme faktoriga, see aitab mõista, kuidas uurimisobjekt reageerib mõjutustele ning aitab tõestada/ümber lükata hüpoteese. Eksperimenteerimise suurim pluss on, et see võimaldab koguda just neid andmeid, mis uurijat huvitab. Katselised meetodid on sellised, kus sõltumatuid tunnuseid varieeritakse süstemaatiliselt selleks, et kindlaks teha, millist mõju nad uuritavatele tunnustele avaldavad. Korpusuuringud on vaatluslikud uurimused, sest tunnuste väärtused ei ole eelnevalt ära määratud, vaid kirja pandud hiljem
• Ei sisalda uue empiirilise materjali kogumist • Näited teoreetilisel uuringul põhinevatest üliõpilastöödest: haridusinnovatsiooni teoreetiliste käsitluste võrdlev analüüs, organisatsioonikultuuri konstrukti kriitika, emotsionaalse intelligentsuse mõiste ajalooline areng DOKUMENTIDE ANALÜÜS • Dokumenteeriv kultuur: iga isiku, sündmuse, nähtuse kohta dokument • Dokument kui uurimisobjekt • Näited: arhivaalid ja ajaloouurimine, statistika ja rahvastikuteadus, päevikud ja psühhoanalüüs, reklaamtekstid ja meediauuringud, romaanid ja kirjandusteadus • Inimest ja ühiskonda saab uurida dokumentide kaudu NÄIDE • P: miks firma keskastme juhtidel väga suur voolavus • H: kohustuste ja õiguste vahekord mõjutab voolavust • M: ametijuhendite ja regulatsioonide analüüs • T: hüpotees leidis kinnitust SISUANALÜÜS
sisihäälikuks sonorandid- likviidade, nasaalide ja poolvokaalide ühisnimetus sotsiolekt e. sotsiaalne murre- ühiskonna sotsiaalse diferentseerumisega seletuv teatava rühma keelekuju sotsiolingvistika- uurib keele ja ühiskonna vahelisi mõju- ja sõltuvussuhteid. Selle haru põhimõtteks on, et keel või teatav keelevariant on rühma või kollektiivi tunnuseks: sama keelt kõnelevad inimesed kuuluvad mingil määral ühte. Sotsiolingvistika peamine uurimisobjekt on keele variatiivsus. speetsies- määramatuse ja määratuse e. definiitsuse ja indefiniitsuse vastandus spirant- frikatiive võidakse ka nii nimetada standardteooria- generatiivse transformatsioonigrammtika enimtuntud versioon. See oli mitmes suhtes eesrindlik grammatikamudel. Sellega oli ka süntaksi tasandile toodud samasugune abstraktse invariantse põhivormi ja tegelikkuses esinevate variantide vastandus,
POPULATSIOONI TASAND Populatsiooni moodustavad ühte liiki organismid, kes elavad ühel ja samal maa-alal. Etoloogia on teadus, mis uurib loomade käitumist. ÖKOSÜSTEEMI TASAND Ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta keskkond, mis on aineringe kaugu seotud. Ökoloodia on teadus, mis uurib ökosüsteeme. BIOSFÄÄRI TASAND Kõige kõrgem organiseerituse tase. Kogu Maad ümbritsev eluslooduse kiht. TV lk 5 ül 1, lk 6 ül 3. ÜL1 . Organiseerituse tase uurimisobjekt bioloogia eriharu elukutse Molekulaarne Neuron Molekulaargeneerika Keemik Rakuline DNA Tsütoloogia Geeniteadlane Organismiline Süda Anatoomia Kardiokirurg Liigiline Suur-kirjurähn Etoloogia Ornitoloog Ökosüsteemiline Raba Ökoloogia Metsavaht ÜL 3. Organiseerituse tase. Näide. Molekul neuron Organell mikrokonder Rakk munarakk Kude lihaskude
1. Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt. Morfoloogiline süntees, morfoloogiline analüüs. Vormiõpetuse põhiüksus morfeem. Allomorfid. Leksikaalne morfeem (tüvi, tuletusliide), grammatiline morfeem (grammatilise kategooria tunnus, käände-ja pöördelõpp). Leksikaalne tähendus, grammatiline tähendus. Formatiiv. Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt - On grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega – nende moodustamisega ja nendest arusaamisega. Kahesuunalised protsessid: sünteesi- ja analüüsiprotsessid. Vormimoodustus ehk morfoloogiline süntees - Vormimoodustuse tulemuseks on korrektne sõnavorm ehk leksikaalset ja grammatilist tähendust kandev fonoloogiline järjend. Morfoloogiline analüüs - vastupidises suunas toimuv protsess: mingi fonoloogilise järjendi
- Refleksiivusus 20. september Folkloristika kujunemisdünaamika Avatus periood (19. saj. lõpp, 1930ndad aastad, 1990ndad aastad) - Aineala piiride otsingud (mis rahvaluule võiks olla?) - Mõistete defineerimine - Meetodite paljusus Suletud periood/spetsialiseeruv periood (20. saj. algus 1920ndad aastad, 1950ndad- 1980ndad aastad) - Teooria viimistelmine - Väljakujunenud uurimismeetodi (-meetodite) eelistus - Selgelt piiritletud uurimisobjekt ja uurimisvaldkond Praegu hakatase jõudma uuesti suletud perioodi. Eesti folkloristika rahvusvahelises kontekstis Teadusregioonid: terminoloogia Saksakeelne teadusruum Ingliskeelne teadusruum - Volkskunde teadus rahvast - Folklore rahva teadmised, Wilhelm Heinrich Riehl (1823-1897) 1858 uskumused, sõnalooming William J. Thomas (1803-1885) 1846
loodusnähtusi. Teaduslikud meetodid lähenemised, mida loodusteadlased oma uurimustööd kasutavad (nt. mikroskoopia meetod) Teaduslikud faktid teadmised, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust Teadusliku meetodi etapid: 1. Probleemi püstitamine teadlaste probleemiasetus tugineb teadusharu kaasaegsetele seisukohtadele s.o. teaduslikele faktidele Probleemi püstitamisel määratletakse uurimisobjekt. Piiritletakse ka muutuja (tegur, mida uuritakse) 2. Taustinformatsiooni kogumine - ülevaade uurimisobjektist, samalaadsetest uurimustest. 3. Hüpoteesi sõnastamine oletatav vastus püstitatud probleemile. Põhined teaduslikel faktidel. 4. Hüpoteesi kontrollimine Katsete ja vaatluste abil. Kaks uurimisobjektide gruppi: kontroll- ja eksperimentaalgrupp. Peavad olema sarnastes tingimustes, ainuke erinevus uuritavas teguris ehk muutujas 5
programm Eksam- Eksamformaalses üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm Ajaloost: Kreeka Eksamloogikud Parmenides (5 sajand e.m.a.) : kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zenon EksamEleast (5 sajand e.m.a.) -apooriad/paradoksid Sofistid -Sokrates (470-399 e.m.a) -Platon (428/427 -348/347 e.m.a) Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt, loogika teke Süllogismid Eksam= Eksamloogilised Eksamjäreldused induktsioon Eksam– Eksamtõenäolisusel Eksampõhinev Eksamjäreldus Eksamehk Eksamarutlemise viis, asjadel omadus, järeldatakse et sama omadus ka teistel või kõigil sellistel asjadel, deduktsioon Eksam– Eksameelduste Eksamtõesus Eksamtagab Eksamjärelduse Eksamtõesuse lausearvutus (pead Eksammh Eksamoskama Eksamtõeväärtustabelit Eksamkoostada),
STRATIFIKATSIOON; SOTSIAALNE MOBIILSUS KONSPEKT AINE SISSEJUHATUSEST: Vt:Marju Lauristin. Eesti ühiskonna kihistumine. Eesti elavik 21. sajandi algul. Ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia tulemustest. (toimetajad V. Kalmus, M. Lauristin, P. Vengerfeldt). TÜ Kirjastus, 2004, lk. 251-285. Ivar Aimre , Sotsioloogia. Sisekaitseakadeemia 2001, 2005, 2006. Klassiühiskond ja seda peegeldavad kontseptsioonid Igas ühiskonnas on inimesed erinevas olukorras. Algselt on need erinevused tühised, juhuslikku laadi. Ühiskonna keerustudes, saavad inimeste jaotamise alused selgepiirilisemaks ja stabiilsemaks. Hakkavad eristume mitmesuguste tunnuste alusel inimeste kihid/ straadid. Sotsiaalne kihistumine e. stratifikatsioon tähendab inimeste ja inimrühmade hierarhilist jaotumist erinevate tunnuste alusel. Ajalugu tunneb nelja kihistumissüsteemi: *orjus, *kastikord, *seisused, *klassid. Igaühe sees on omakorda keerulised alavariandid. Sotsiaa...
Turingi masin 1937 Universaalne masin suudab arvutada/järeldada kõike Turingi tees: kõike mida saab üldse mingi masinaga järeldada/arvutada, saab ka Turingi masinaga arvutada Parmenides (5 saj. e.m.a) kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zenon Elast (5 saj e.ma) paradoksid Sofistid-Sokrates (470-399 e.m.a), Platon (428/427 - 348/347e.m.a) Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt Süllogismi näited:1eeldus:iga koer on imetaja, 2eeldus mõned neljajalgsed on koerad, järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. Süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui ...siis)abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust. Ramon Llull 1235- 1315 müstik Peateos Ars magna, generalis et ultim...
veid erinevalt). Sotsiolingvistiline liigitus lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas, nt kõnelejate arvust lähtuv liigitus enamuse ja vähemuse keeleks. Riigikeel, normile vastav keel lingua franca (ühine keel); ülemaailmne lingua franca inglise k =ELF Sotsiolingvistika uurib keele ja ühiskonna vahelisi mõju-ning sõltuvussuhteid. Selle haru põhimõtteks on, et keel või teatav keelevariant on rühma või kollektiivi tunnuseks. Peamine uurimisobjekt on keele variatiivsus. Dialektne teisend- inimesest endast ja tema taustast tingitud variatiivsus. Diatüüpne teisend- sama inimese keel, mis varieerub erinevates olukordades. Iga liiki variante saab nimetada murreteks. Geograafilistel erninevustel põhinevaid variante võib täpsemalt nimetada territoriaalseteks murreteks, olukorrast sõltuvaid keelevariante nim. registritekse stiiliteisendeiks. Üksikinimene keelekuju nim idiolektiks e isikukeeleks. Ühiskonna sotsiaalse
11 5.TEOSTATUD UURIMUSE ANALÜÜS Soovisin teada saada, kui head suhted on meie kooli õpilastel vanematega. Uurimuse meeodiks on kirjalik küsitlus, kus õpilased vastavad erinevatele küsimustele. See meetod tagab hea ülevaate, analüüsimisvõime ning võrreldavuse. Küsitlesin Keila Kooli 12-18- aastaseid õpilasi. Uurisin noortelt, millised on nende suhted vanematega ja kuidas nad lahendavad probleeme perekonnas. 5.1 Uurimisobjekt Uuritavateks olid Keila Kooli õpilased. Kokku osales uuringus 72 õpilast 30 poissi ja 42 tüdrukut 6. , 10. ja 12. klassist. 6. klassist oli 6 poissi ja 12 tüdrukut, 10. klassist vastas küsimustele 13 tüdrukut ja 9 poissi. 12. klassist osales 17 poissi ja 15 tüdrukut. Uuritav objekt oli Keila Kooli õpilaste suhted vanematega. Tahtsin teada saada, kui probleemsed on suhted meie kooli õpilastel vanematega. Selleks viisime läbi küsitluse, milles oli 10 küsimust
2) Metafüüsiline abstraktne: inimene üleloomulike jõudude asemel, keskendub abstraktsetele jõududele, mõistetele, asjade olemusele. 3) Positiivne teaduslik: inimene saab aru, et kõik senised otsingud on viljatud. Loobub põhjuse ja eesmärgi otsimisest, inimene tegeleb ainult olemasolevate tõsiasjade uurimise ja võrdlemisega. Iga inimene läbib need kolm staadiumit. Ka teadused on teatud hierarhias. Mida lihtsam on teaduse uurimisobjekt, seda kiirem on selle teaduse areng. Nimetab 6 positiivset teadust, mis tegelevad tõsiasjadega. Iga järgnev tugineb eelmistele. Matemaatika Astronoomia Füüsika Keemia Bioloogia Sotsioloogia On ka palju neid teadusi, mis pole jõudnud positiivsele astmele. Ka ühiskond on läbi teinud 3astmelise arengu. Igale mõtlemise astmele vastab kindel ühiskonnakorraldus. Teoloogiline: feodaalne. Metafüüsiline: (prantsuse) revolutsioon
Mari pühapaikades on keelatud juua ning purjus inimestel on keelatud pühapaikadesse minna. Udmurtide pühad salud Ohvrihiis oli püha, hiiepuud ei tohtinud raiuda ega murda neilt oksi. Üleüldse ei tohtinud hiiest midagi võtta. Pühapaikades juuakse traditsioonilist puskarit, kuigi pudelist ei võeta lonkse, vaid kastetakse pigem huuli. Looduslikud pühapaigad ja arheoloogia Pühapaik on muistis. Osa muististekompleksist, mis on mingi külakohaga seotud Pärit kindlast ajast Arheoloogia uurimisobjekt. Arheoloogia on pühapaikade tegelenud seni suhteliselt vähe, aga potensiaalselt on need kindlasti paigad, mille arheoloogiline uurimine võib anda väga põnevat informatsiooni. Kaevatud 3 hiie-nimega paika: Sammaste Kirikuase: olnud hiiekoht Paluküla Hiiemägi: kiviaed: 18. Sajandi lõpp. Aed mattunud, otstarve teadmata Kunda Hiiemägi: varased tarandkalmed Virumaal mitmeid tulemusteta proovikaevamisi: Äntu, Aburi, Miila, Kolu, Tammiku,
tegevust teeb, tavaliselt on alus; instrument -vahend, millega tehakse midagi; koht -koha väljendus; tulemus; kogeja e patsient -kellele tegevus on suunatud; komitatiiv -kellega koos midagi tehakse; allikas -kust kuhu; benefaktiiv -kasusaaja. 25. Semantika põhimõisted - Loomulike keele tähendustega seotud nähtuste uurimist nimetatakse lingvistiliseks semantikaks ehk tähendusõpetuseks. Selle uurimisobjekt on sõnade ja grammatiliste kategooriate tähendused keelesüsteemi osana. Lausesemantikas selgitatakse välja põhimõtteid, mille järgi süntagma tähendus on selles esinevate vabade ja grammatiliste morfeemide funktsioon. Filosoofiline semantika analüüsib tähenduse mõistet ning maailma, mõtlemise ja keele suhet. Loogilises semantikas arendatakse tähendusnähtuste kirjeldamiseks täpseid ja formaliseerimismeetodeid. Sõnade
ühtset tervikut, hiljem eraldus “riigirahandusega” tegelev osa üldisest majandusteooriast. Tihedad seosed on avaliku sektori rahandusel ka majanduspoliitikaga, sest viimane kasutab oma eesmärkide saavutamiseks suures osas avaliku sektori rahanduse instrumentaariumi. Üldiselt on avaliku sektori ökonoomika ja rahandus kombinatsioon positivistlikust ja normatiivsest lähenemisviisist majandusele. 33.Mis aspektidest on avaliku sektori ökonoomika ja rahandus poliitika uurimisobjekt, rahanduspsühholoogia uurimisobjekt ja rahandussajaloo uurimisobjekt? Avaliku sektori ökonoomika ja rahandus poliitikana uurib ühiskonnas valitsevaid seisukohti avalike hüvede ja hüviste vajaduse rahastamise kohta nii nende üldise mahu kui ka pakutava struktuuri osas. Rahanduspsühholoogia uurib ühiskonnaliikmete vaateid avaliku sektori institutsionaalse ülesehituse ja eelarvemajanduse suhtes ning sellest tulenevat indiviidide ja gruppide käitumist
(mõnede) inimeste elu paremaks teha. Iga järgnev ülalmainitud teaduse eesmärkidest on keerulisem kui eelmised ja eeldab enamasti kõikide eelnevate eesmärkide täidetust. Kuigi mõnikord on võimalik näiteks protsessi käiku ette ennustada ka ilma, et me seda seletada suudaksime. Loodusteadus ja sotsiaalteadus Palju on räägitud sellest, et sotsiaalteadused erinevad mitmes olulises punktis loodusteadustest (nagu füüsika). Peamised erinevused on: - loodusteadlase uurimisobjekt (nt. aatom) pole teadlik sellest, et teda uuritakse; sotsiaalteadlase objekt (inimene) aga on ja võib seetõttu oma tegevust sihilikult muuta; - loodusteadlased uurimisobjekt erineb kvalitatiivselt uurijast endast, sotsiaalteadlase objekt on aga üldjoontes samasugune nagu uurija ise, mistõttu sotsiaalteadlast võivad segama hakata tema argiteadmised objekti kohta. Peamised teoreetilised probleemid sotsioloogias
tõenäolisemalt ja kiiremini õpib kiskja kõnealuse väljanägemisega elukaid vältima, jäljendajaid sealhulgas. - mudelliigi ebameeldivuse astmest. Mida ebameeldivam, seda kiiremini kiskja õpib. - alternatiivsete saakloomade ohtrusest. Kui kiskjal ikka muud süüa pole, siis ei jää tal ikkagi muud üle, kui hoiatusvärvusega saakloomi jahtida, loomulikult siis vastavaid riske võttes. Nagu Mülleri mimikri, nii on muidugi ka Batesi mimikri huvitav uurimisobjekt. Lõpuks veel seda, et kuigi siin sai pikalt arutatud värvuse evolutsiooni kiskja-saakloom interaktsioonist tulenevate valikusurvete tagajärjel, pole sellised kindlasti mitte ainsad võimalikud (kuigi kindlasti väga tähtsad), mida värvuse evolutsioonilisel seletamisel arvesse võtta. Nii näiteks on oma osa ka termobioloogilistel efektidel - tumedamad elukad soojenevad päikesekiirguse käes kiiremini, mis on oluline seal, kus soojus on limiteeriv faktor.
2) metafüüsiline e abstraktne mõtlemine teoloogilise mõtlemise eriväljendus. Pole enam jumalat, vaid püütakse leida asjade olemust, mis on mõisted, abstraktsed jõud mängus. 3) teaduslik e positiivne mõtlemine kõik senised otsingud viljatud, loobutakse põhjuste- eesmärkide otsimisest ja keskendub tõelisusele. 4) Selline areng käib ka teaduses. Teadused on astmelised üksteise suhtes. Mida lihtsam on teaduse uurimisobjekt, seda kiirem on selle arengukäik. Kuus positiivset teadust, astmeliselt liikudes edasi: 5) 1.Matemaatika 2.Astronoomia 3.Füüsika 4.Keemia 5.Bioloogia 6.Sotsioloogia Iga järgneva jaoks on vaja eelneva teadmisi. 1. lihtsam 6. kõige keerulisem. Mida keerulisema poole, seeda aeglasem on areng olnud. Paljud teadused polegi veel jõudnud positiivsesse staadiumisse nt psühholoogia. Ka ühiskonna areng tugineb kolmele mõtlemistasandile
tekstide kõrvutamine autori biograafiaga ning mäng tema subjektiivsete tundepuhangute ja pihtimuste potentsiaalse reaalsusega. Kirjandusloolasele läheb vaja autori loodavat legendi oma elust, mis on ainsana kirjandusfakt, mitte uurimistoimikut. Dokumentaalne biograafia peaks jääma nende meelest kultuuriloo valda, ning kirjanduse ja selle ajaloo seisukohalt on nad üksnes väline, ehkki tarvilik, teatmeline abimaterjal. 5. Kirjandusteos kui uurimisobjekt: kuidas läheneb sellele positivist, uuskriitik, marksist, hermeneutik? Millist lähenemisviisi teie pooldate? Positivist kui biograafilise suuna esindaja hakkab teost uurima lähtudes autorist. Selleks, et mõista seda, mida teos tegelikult öelda tahab, tuleb pöörduda autori juurde, analüüsida tema rassi, keskkonda, milles ta kirjutas, tema haridust ja elukäiku. Teos peegeldab kirjaniku elu, loomingu selgitamine eluloo kaudu ja vastupidi
mida tunnetatakse on tegeliklt ühiskonna poolt loodud kollektiivne teadvus Enesetapud ei sõltu isiku enda tahtmisest vaid ühiskonnast o Egoistlik enesetapp sots. Suhete puudumine, võõrandumine o Altruistlikud liiga tugevad sots. Suhted, ohverdus o Anoomilised radikaalsete muutuste ajal, nõrgad sots. Normid o Fatalistlikud tugev sots. Surve Max Weber sotsiaalteadused erinevad loodusteadustest, sest uurimisobjekt mõtleb ise Uurima peab indiviidide tegevust, sest indiviid omistab subjektiivse mõtte Sotsiaalse tegeuvse ideaaltüübid: 1) sihiratsionaalne tegevus eesmärk saavutatakse võimalikult väikse vaevaga, 2) väärtusratsionaalne eesmärgiks on täita teatavaid reegleid, 3) traditsionaalne lähtub harjumustest, 4) afektiivne toimb emotsioonide mõjul Domineermise tüübid legaalne (seadus käsib käsku täita), traditsionaalne
organitel, gruppidel erinev ligipääs poliitikale. - olemas keskvalitsus, seaduste sundiv jõud, maksukogumine, armee - intensiivne põllumajandus, sealt meie toit, tekivad suured linnad, palju spetsialiste, spetsialiseeritud majandus, väliskaubandus - ideoloogiline mõõde, seda teistel pole. Riigil on loodud narratiiv, mis on ühendanud inimesed ühte. Teiste puhul toimub sugulus. Et inimesed mõtleksid teatud asjadest sarnaselt. Riik ise süsteemina pole antropoloogide uurimisobjekt. Seitsmes loeng Majandusetnoloogia Majandus on kogukonna elatusvahendite tootmise, jaotamise ja tarbimise süsteem Majandusteadus keskendub üldise süsteemi uurimisele, etno alustab teisest otsast, tavalise inimese tasandilt ja jälgivad kuidas majandust võib vaadelda kui kultuurilist fenomeni. Maailmas on palju ühiskondi, kus raha ei kasutata. Kõigis ühiskonnas tavad ja reeglid, millega määrartletakse juurdepääs ressurssidele. On olemas ka reeglid,
kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse (ÕES). Peterson Fahelmann Kreutzwald Rosenplänter Neus Knüpffer Valgustus kuni 19. saj lõpp = rahvakultuuri avar mõistmine, ent toimub pidev spetsialiseerumine: keeleteaduse areng, sotsiaalne vaatenurk, etnograafia jne. Hurt annab eestis rahvaluulele definitsiooni ja näitab, miks rahvaluule iseendana on uurimisobjekt. 5. Rahvaluuleteaduse kujunemise põhijooned 20. sajandil Eestis · 20. saj (eriti II maailmasõja järgset) Eesti rahvaluuleteadust iseloomustab rahvaluule uurimise poeetikakesksus. · 50ndad-80ndad valdav seisukoht, et rahvaluule on kunstilooming (rahvaluule = suuliselt tekkinud ja enamasti suuliselt levinud traditsiooniline vaimne kunstilooming.) · Nõukogude folkloristika: rahvaluule on ainult suuline kunstilooming, usund &
Kui kromosoome värvida disramütsiin A-ga ja seejärel DAPI-ga, siis on briljantselt hiilgavad alad näha paljudes kromosoomides. Nukleosiid-vastaste antikehadega töötlus. Meetod seisneb DNA denatureerimises UV-ga, töötlemises 5-MeC AK-ga ja FITC-iga konjugeeritud sekundaarse AK-ga töötlemises. Analüüs toimub fluorestsentsmikroskoobi abil. Kromosoomide diferentsiaalvärvimine Meetod uurimisobjekt I kromosoomide tavavärvimine kromosoomid II kromosoomivöödistused 1. diferentsiaalvärvimise meetodid eukromatiin · Q-vöödistus · G-vöödistus · R-vöödistus 2. Selektiivse värvimise meetodid · C-vöödistus heterokromatiin · NOR-vöödistus tuumakese organisaatori piirkond 3
eesti eraldi); eesti-saksa ja saksa-eesti, 17 000 sõna. (1715 Uus Testament Forseliuse-Hornungi grammatikas 17. sajandi piiblikonverentsid) 4. Eesti keele teadusliku uurimise algus 19. sajandil. Beiträge. Euroopas valgustusajastu, rahvuslikkus jne. ,,Beiträge" (18131832); toimetaja J. H. Rosenplänter. Tähtsus: · Teaduslik lähenemine eesti keelele; eesti keel kui huvitav uurimisobjekt · Saksa-ladina ajajärgu asemele eesti (soome-ugri) ajajärk · Kujunes käsitusi eesti keele kohta, mis kehtivad siiani (näiteks?) · Levitas teadmisi keele kohta · Õpetas ja suunas kirjutama, uurima, materjali koguma · Ühtse kirjakeele taotlemine · Eesti keele väärtustamine (Rosenplänter: vaja õpetada eesti keeles ka gümnaasiumides, mitte ainult rahvakoolides) 5. Eduard Ahrens. 1843 "Grammatik der Ehstnischen Sprache" (vormiõpetus) 1853 II trükk, lisas lauseõpetuse
§ 1. Ratsionaalne otsustusprotsess §2. Simulatsioon (modelleerimine) Modelleerimine on laiem mõiste kui simulatsioon. 4. Asukoha valimine. 1.1. Otsustamise olemus ja otsustusprotsessi elemendid Modelleerimine mudelite koostamine ja uurimine(analüüs). Mudel on töövahend. 4.1.Asukoha valimise strateegiad ja etapid Asukohavaliku ees seistakse siis, kui tootmine Otsustamise-tegutsemisviisi leidmine, probleemi lahendamise protsess ja tegevuse tulemus. Simulatsioon tegelikku olukorra modelleerimine, protsesside matkimine, immiteerimine, ei mahu olemasolevatesse raamidesse või on mujal tootmiskulud väiksemad. Strateegiad: Kolm aspekti: probleemi lahendamiseks vajalike tegutsemisvariantide ettevalmistamine, õppimine läbi tegutsemise. Mudelid:1.materiaalsed(füüsilised)ehk ain...
sidumisega ideedega. Ideid on liiga palju. Teadmine ja universaalid Teadmine on suunatud universaalidele, sellele, mis on üldine. Teadmine eeldab üksikust ülemast ainest. Teadmine puudutab seda, mis ühendab erinevaid üksikasju, mitte seda, mis on erilist mingis teatud üksikus. Olemas on vaid üksikud asjad, mingit iseseisvat ja erilist universaalide maailma ei ole. Universaalidel ei ole iseseisvat positsiooni. Peamine erinevus Aristotelese ja Platoni vahel on ontoloogias. Metafüüsika uurimisobjekt Kõik inimesed püüdlevad oma loomult teadmiste poole. Teaduslik teadmine on omaette väärtus. Teadmisjanu tekib imestamisest. Teadmine eeldab teadmisi põhjustest. Kõige väärtuslikum teadmine on teadmine kõige esmasematest põhjustest. Tarkus tegeleb põhjuste ja alustega. Metafüüsika on kõige üldisemate aluste ja esmaste põhjuste uurimine. Ta uurib olevat olevana. Põhjuste analüüs Teaduslik teadmine puudutab põhjuseid. Põhjus on vastus küsimusele miks.
Mis on leksikoloogia? lexis (kr.) – 'kõne, sõna' logos (kr.) – 'sõna, mõiste, käsit(l)us' • üldleksikoloogia • erileksikoloogia • ajalooline leksikoloogia (= etümoloogia) • kognitiivne leksikoloogia Leksikoloogia uurimisobjekt Leksikaalsed üksused: • leksikaalsed morfeemid (tüved ja tuletusliited) • leksikaalsed sõnad e. lekseemid • sõnade püsiühendid (neidki loetakse lekseemideks) Lekseem, semeem Lekseem võib olla • lihtne: jalg • tuletatud: -jalg/ne • liitne: lauajalg = laua + jalg • mitmest sõnast koosnev: jalga laskma ’põgenema’ Igasse lekseemi kuulub vähemalt üks tähenduskomponent e. semeem.
paremini teha (nt lind teeb alguses kehva pesa, hiljem juba parema), kuid nad ei ole võimelised enda kogemusi kellelegi edastama. Inimesel on ka erinevalt loomadest võime midagi täiesti uut välja mõelda, leiutada. Inimese poolt loodud ainelise kultuuri taga on alati mingisugune mõte või kavatsus ning uurimise mõte ongi jõuda selle ainelise kultuurini ning see ka mõtestada, mis tõttu on vajalik pöörduda ühiskonnateaduse meetodite poole. Mille poolest aineline kultuur kui uurimisobjekt erineb vaimsest kultuurist? On füüsiliselt olemas (olnud) Ei reageeri uurimise peale On mõõdetav Miks üldse on vaja uurida ainelist kultuuri? Ainelist kultuuri uurides saame mineviku või tänapäeva inimese kohta teada asju, mida üksnes kirjalikke või pärimuslikke allikaid uurides teada ei saa. Vanimad tööriistad on umbes 2,5 miljonit aastat vanad, samas kui vanimad kirjalikud ülestähendused on umbes 5000 aastat vanad
Tundlike ja ebamugavate teemade ja probleemide tõstatamine. Müütide ja eelarvamuste kummutamine. Olulised teemad: inimeste elatustase ja elukvaliteet, ühiskonna sidusus, globaliseerumine, poliitiline kultuur, vähemuste kaitse jne Alusteadmised loovad uusi teadmisi: ● sotsioloogia+psühholoogia=sotsiaaltöö ● sotsioloogia+politoloogia+majandus=sotsiaalpoliitika jne Sotsiaalteadused... on tegelikult üks teadus. Neil kõigil on ühine uurimisobjekt – INIMKÄITUMINE. Ning nad kõik kasutavad inimkäitumise seletamiseks sarnaseid põhimõtteid. -George C Homans (1967) Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimeste ja inimrühmade käitumise seotust ühiskonna strukturaalse arenguga. Inimloomusele on omane kollektiivsus! Sotsioloogiat iseloomustab: 1. Huvi ühiskondliku elu kui terviku v astu (mitte ainult selle üksikute osade vastu); 2. Huvi sotsiaalsete koosluste ( mitte niivõrd üksikindiviidide) vastu; 3
tervishoiu (stressi ja haiguste vältimine, esmane preventsioon) ja teiste erialade spetsialistidele, kuna võimaldavad paremini lahendada töös ette tulevaid probleeme või neid hoopiski vältida. Üldine filosoofia Uue "Eesti keele sõnaraamatu" järgi on ergonoomika teadus inimesele kõige soodsamatest tegevusviisidest, -vahenditest ja -keskkonnast. Sisult ja struktuurilt erineb ergonoomika enamikust teadustest, kus uurimisobjekt ja rakendatavad meetodid on hästi piiritletavad. · Sageli uuritakse süsteeme inimene - seadmed - ümbritsev keskkond. · Tihti taotletakse tegevuse optimeerimist. · Ergonoomika metodoloogia lähtub inimteguri arvesse võtmise filosoofiast, eeskätt töö kohandamisest inimesega. · Ergonoomikat on nimetatud nii interdistsiplinaarseks kui ka multidistsiplinaarseks teaduseks. Ergonoomika ja paljude teiste teaduste probleemid kattuvad (viimast esineb muide teaduses sageli).
Eraldi väärtustamist vajavad maastikuaspektid 2 Maastikuökoloogia: maastikuökoloogia olemus ja määratlused. Olemus: Objekti (maastik) erinev käsitlus – Erinevates teadustes (maastikuteadus, ökoloogia, jne) – Koolkondades – Keeltes • Erinevad koolkonnad – Põhja-Ameerika – Euroopa- Ida-Euroopa -Prantsuse jne Olemus: Maastikuökoloogia “maht” • Uurimisobjekt • Eesmärgid • Uurimismeetodid Maastikuökoloogia on teadussuund, mis uurib erinevatel tasanditel ökosüsteemide vahelisi põhjuseid ning populatsioonide, aine ja energia jaotumist maastikul, maastiku ajalist ruumilist mitmekesisust ning selle mõju biootilistele ja abiootilistele protsessidele, samuti maastiku hooldust ökoloogilistel alustel. Maastikuökoloogia e. geoökoloogia., ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja
[Kultuuriajalugu, lk 137] Kaks peamist kultuuriajaloo uurimisviisi tulenevad briti kultuuriajaloo käsitlustest, millest esimene domineeris 1970-ndate aastateni ja kandis nime history of culture ja teiseks edaspidi domineerivaks osutuv cultural history. Esimese puhul on tegemist ajalooharuga, mille uurimisobjektiks on kultuur. Kultuuri defineeritakse siin ka pigem kui kaunite kunstide ja teaduse hajusat kogumit. Teise puhul on oluline mitte uurimisobjekt, vaid uurimise vaatenurk (kontseptuaalne või maailmavaateline). Ajalugu uuritakse kultuurist lähtuvalt. Oluline pole mitte mineviku reaalsus, vaid selle inimtekkelised avaldumisvormid märgilistes mudelites. Inimese ettekujutustel on tegelikkusest suurem tähtsus. 6. Mida tähendab, et XVII sajandil nihkus „kultuur“ individuaalselt tasandilt kollektiivsele? [Kultuuriajalugu, lk 138–139]
Järelikult võiks totemismi lihtsalt väljendada kastide keeles (primitiivsuse vastand). See näitab, et tegemist ei ole autonoomse institutsiooniga, vaid see võib olla eristatav isegi nende sotsiaalsete struktuuride taga, mis muidu totemismile vastandlikud näivad. Totemistlikud institutsioonid sisaldavad ka tegutsemisreegleid, aga neid kohtab ka teistes süsteemides. Keel näitab, et eksogaamia ja söögikeelud on sama sisse- või väljapoole suunatud praksise viis. Teaduse tegelik uurimisobjekt peaks olema näiliselt heterogeensete juhtude võrdlusel ilmnev sama skeem. Jälle näide söömise ja seksi seostest. Praksise ja praktikate vaheliseks vahendajaks on kontseptuaalne süsteem, mille kaudu mateeriat ja vormi tajutakse kui mõistusega haaratavaid struktuure. Suprastruktuuride ja keele dialektika seisneb konstitutiivsete üksuste esitamises. Viimaste abil (kui need üksused on defineeritud) töötatakse välja süsteem, mis vahendab ideed ja fakti, st. et muudab fakti märgiks
Ps. aine ja uurimisobjekt. Tähtsamad harud. Ps. põhilised meetodid: Psüh psyhhe (hing) +logos(teadus) Tal on pikk minevik, aga lühike ajalugu. Probleemidega on tegeletud juba kaua, aga teaduseks sai psüh 1879. aasal. 1. Psüh laboratoorium lõi Saksamaal Leipzigi ülikoolis 1879. aastal W. Wundt. Psüh on midagi kunsti ja teaduse vahepealset. Teadlased otsivad vastuseid küsimusetele: kust me tuleme? Kuhu me läheme? ka Psüh uurib sama. Psüh uurib inimest ja tema käitumist. Psüh on teadus, mis uurib vaimseid e psühholoogilisi protsesse ja inimese käitumist. 20. sajandil hakkavad tekkima tähtsamad Psüh harud: 2. Sotsiaalpsüh uurib kuidas grupp mõjutab inimese käitumist 3. Keskkonnapsüh uurib, kuidas keskkond mõjutab inimese käitumist 4. Meditsiinipsüh 5. Deferentsioonipsüh Uurimisel püstitatakse teooriaid, hüpoteese. Meetodid: 6. Kirjeldavad meetodid e konkreetse juhtumi analüüs tehakse ol...
1. Leksikoloogia uurimisobjekt ja ülesanded. Leksikoloogia e sõnavaraõpetus on keeleteaduse haru, mis keskendub keele ühe põhikomponendi, leksika e sõnavara uurimisele.Leksikoloogia uurimisobjektiks on erinevad leksikaalsed üksused: leksikaalsed morfeemid, leksikaalsed sõnad, fraseoloogilised üksused. Ennekõike tegeldakse leksikaalsete sõnade e lekseemidega (lekseem = kokkukuuluvate sõnavormide kogum). Nt eesti keele sõnavormid metsa, metsas, metsast, metsani esindavad sama lekseemi. Lekseemideks loetakse ka püsiühendeid (idioomid, fraseologismid). 3. Leksikoloogia naaberdistsipliinid. Leksikograafia tihedalt leksikoloogiaga seotud uurimisvaldkond, mis kasutab leksikoloogia uurimistulemusi ja on arenenud seoses leksikoloogia arenguga. Kitsamas mõttes tähendab see õpetust sõnaraamatute koostamisest ning laiemas mõttes sõnaraamatutöö teooriat ja praktikat. Morfoloogia vormiõpetus, grammatika valdkond, mis uurib grammatilisi vorme; õp...
hakati kasutama, mujal alles 1840.-50. aastail. Ettepanekuid palatalisatsiooni ja häälikupikkuste märkimiseks. Masingut peeti oma aja parimaks eesti keele tundjaks. 6) Eesti keelsete tekstide avaldamine. Sakslaste kirjutatud eestikeelsed jutlused, kirikulaulutekstid jne., Eestlaste tekstid: rahvaluule üleskirjutused; eestlaste kirjutatud kirjad. Tähtsus : 1) Keele teoreetilisele tundmisele. Teaduslik lähenemine eesti keelele; eesti keel kui huvitav uurimisobjekt. Saksa-ladina ajajärgu asemele eesti (soome-ugri) ajajärk. 2) Keeletegevusele. Õpetas ja suunas kirjutama, uurima, materjali koguma. Ühtse kirjakeele taotlemine. Eesti keele väärtustamine. 4. Eduard Ahrens. 1843 "Grammatik der Ehstnischen Sprache" (vormiõpetus) 1853 II trükk, (lisas lauseõpetuse) Põhjalik grammatika, eeskujuks soome grammatikad, suur rahvakeelne materjal. Uus ajajärk eesti keele grammatikate ajaloos. 1) Ortograafia
Inimtegevus maakeral on olnud looduskeskkondade muutmine kultuurikeskkondadeks. Kultuur kui midagi kõrgemat kui loodus. Kultuuri-looduse vastandus kui ,,tsiviliseeritud kultuuride" ja ,,metsikute kultuuride" v ,,loodusrahvaste" vahel oli varases antropoloogias väga levinud. Seepärast tuuakse tihti välja antropoloogia sugulus koloniaalse mõtteviisiga. Varaste antropoloogide kui kultuuriliselt kõrgelt arenenud teadlaste jaoks oli ,,loodusrahvas" ja nende ,,metsik mõtlemine" huvitav uurimisobjekt, räägiti 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest arenenud ja primitiivsetest kultuuridest. Aga kelle seisukohast arenenud? Milliste standardite järgi seda mõõta? Tänapäeval on selline eristus mõeldamatu. Võib rääkida traditsioonilistest ja lääne-tüüpi kultuuridest, aga üks pole teisest hierarhiliselt kõrgemal positsioonil.
ii. Kahepaiksed c. Piiramatu i. Taimed ii. Eriti puud 4. Reageerivad muutustele keskkonnas a. Gepard 109 km/h b. Vesihernel 0,003 sek vee tõmbamiseks püünispõide 5. Ainevahetus a. Toitumine b. Seedimine c. Hingamine d. Eritamine 6. Muutlikkus a. Pärilik b. Mittepärilik Bioloogia Page 1 Elsuorganismide tasemed 21. september 2009. a. 14:02 Tase Uurimisobjekt Bioloogia haru Rakendusalad Planetaarne Biosfäär, Õpetus biosfäärist Maailma loodusvarade ökosüsteem kasutamine ja kaitse. Koosluseline Biotsönoos ehk Biotsönoloogia, geobotaanika Metsandus, elukooslus rohumaaviljeus Populatsiooni Populatsioon Populatsioonigeneetika, Sordi- ja tõuaretus,
Organiseerimine Organiseerimise käigus määratakse planeeritud eesmärkide saavutamise teed. Strateegiaga pannakse paika, mida teha, organiseerimine määrab, kuidas teha (Alas, 2001) Organiseerimise küsimused vastavad küsimustele – Miks?, Kuidas?, Millega?, Kes?, Kus?, Millal? Ettevõtte organisatsiooni kujundamine ehk ettevõtte disain Ettevõtte organisatsioon Organisatsiooniõpetuse põhiline uurimisobjekt Tööjõud ja vahendid Sobiv struktuur Eesmärgid ja normid Arengu planeerimine Otsuste tõhususe kontroll Olemasolevate vahenditega parim võimalik tulemus 3 Vajab ülesehituse ratsionaalset kujundamist (struktuur organisatsioon). Tegevuste ratsionaalne reeglistamine (protsessiorganisatsioon). Ametliku (formaalse) organisatsiooni kõrval eksisteerib alati ka mitteametlik (mitteformaalne).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
