tegevust. Kasvatusteaduse ülesanded. - kasvatusteadus selgitab kasvatus- ja koolitustegevuse teoreetilisi aluseid. - kasvatusteaduse ülesanne on kirjeldada kasvatuse, õpetuse ja koolituse ning vastavalt ka kasvu ja õppimise olemust, eeldusi ja tagajärgi. - kasvatusteadusliku töö eesmärk on koolitada tööjõudu. Mõistete määratlemine Kasvatusteaduse põhimõisted on võimalik seletada. 1. Igal teadusel on uurimisobjekt, mis on omane just sellele teadusele. 2. Teadusala moodustavast tervikust on võimalik leida teatud olulisi jooni, mida saab väljendada mõisteliselt ehk keele abil. Mõisteanalüüs. Põhimõistete avamiseks sobib empiirilisest uurimusest paremini mõisteanalüüs. Põhimõisteid ei tohiks olla liiga palju nii võiks kaduda arusaam kõige olulisemast. Ühine keel. Millal vajame uusi mõisteid? Paljudes teadustes on püstitatud teaduse
ainult asjateadlikud ärimehed oskavad oma äri viia ja oma eesmärke ning edu saavutada. Efektiivset, tulemuslikku juhtimist ei saa olla ilma eetikata, ettevõtte enda hea käekäigu nimel on oluline suhtuda teistesse austavalt, väärtustada teisi inimesi ja arvestada sellega, mis toimub ettevõtte sees ja selle ümber. Kõike seda peab jälgima juht. Juhi roll on väga oluline eetilise juhtimise kujunemisel. Käesoleva referaadi eesmärgid on uurida mõistet «eetiline juhtimine» ja kuidas uurimisobjekt avaldub otseselt tegevuses. Uurimismeetod on kirjanduse, artiklite ja Interneti-allikate uurimine, mille põhjal järeldusi teha ja teavet jagada publikuga. 3 1. EETILISE JUHTIMISE OLEMUS Eetiline juhtimine tähendab ettevõtte juhtimist, mis mitte ainult ei vasta majanduslikele eesmärkidele ja seaduslikele kohustustele, vaid vastab ka ettevõtte juhtimisega seotud eetilistele ootustele
Sotsiaalpsühholoogia · Sotsiaalpsühholoogia on teadus sellest, kuidas inimesed üksteisest mõtlevad, üksteist mõjutavad ja üksteisesse suhtuvad. · Sotsiaalpsühholoogia on teadus, mis tegeleb nende psüühika ja käitumise aspektide uurimisega, mis on põhjustatud inimese kuulumisest gruppidesse. 1) Interdistsiplinaarne lähenemine A) sotsioloogia osa, mis tegeleb massiteadvuse nähtuste uurimisega B) psühholoogia osa, mis tegeleb isiksuse uurimisega 2) Intradistsiplinaarne lähenemine Tegeleb massipsühholoogialiste ja grupiliste nähtuste uurimisega Interpretatsiooni tasemed Sotsiaalpsühholoogia ajalugu I Problemaatika kujunemine (19.saj. keskpaik kuni 1908.a.) E. Durkheim "Individuaalsed ja kollektiivsed kujutlused" (1838) G. Tarde "Matkimise seadused" (1893) G. Le Bon "Hulkade psühholoogia" (1895) W. Wundt "Rahvaste psühholoogia" (1900) II Üleminekuetapp (1908 - 1940) W. M...
o Kude - histoloogia o Organi = elundi tase kardioloogia, pulmonoloogia o Elundkond - nefroloogia o Organism anatoomia, füsioloogia, etoloogia, psühholoogia o Populatsioon e liik ornitoloogia, intüoloogia, algoloogia o Ökosüsteemi tase botaanika, zooloogia, mükoloogia, mikrobioloogia o Biosfääri tase ökoloogia, evolutsiooniteooria · Teaduslik uurimismeetod o Teaduslik probleem o Uurimisobjekt o Muutuja (tegur mille mõju uuritakse) o Teaduslik hüpotees (oletatav vastus) o Katsed vaatlused o Hüpoteesi kontrollimine · Keemiliste elementide sisaldus rakkudes Anorgaanilised ained % Orgaanilised ained % Vesi 80 Valgud 14 Teised anorgaanilised ühendid Lipiidid 2 (soolad) 1,5 Sahhariidid 1 Nukleiinhapped
5. LISA PILDID lk 10 2 SISSEJUHATUS Alates esimesest korrast, kui nägin Andrea Mantegna maali ,,Surnud Kristus" olin huvitatud tema töödest. Tema erinev vaatepunkt asjadele ning tugev varjude kontrast mõjuvad väga hästi ning uudselt ka tänapäeval. Kuna ma ise tunnen suurt austust varjurikaste maalide ning fotode vastu leidsin, et Andrea Mantegna oleks mulle kõige õigem uurimisobjekt. Töö eesmärgiks on uurida lähemalt Andrea Mantegna elu ning teoseid mõistmaks, mis tegi temast nii suurepärase kunstniku. Töö materjali leidsin erinevatest kunstiraamatutest ning internetist. 3 1. BIOGRAAFIA 1.1 NOORUS JA HARIDUS Andrea Mantegna [ loe: an'drea man'tenja] sündis 1431. aastal Isola di Carturos, Padua lähedal Veneetsia Vabariigis. Tema isa töötas puusepana ning Mantegna oli pere teine poeg.
6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubandus kui uurimis- ja tunnetusobjekt (1) Kaubandusteaduse, -uuringute ja – teooriate sisu selgitatakse kaubanduse objektide kaudu. Objekte on kahesuguseid: uurimisobjektid tunnetusobjektid 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubandus kui uurimis- ja tunnetusobjekt (2) Uurimisobjekt – laiem mõiste, hõlmab kaubanduse mitmekesisust. Kaubandust peetakse raha kõrval rahvamajandusuuringute vanimaks objektiks (Schenk, 1970: 20) Tunnetusobjekt – tuleneb uurimisobjektist, olles sealt kas teadlikult välja jäetud või ei osata seda avada. 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubandusobjektid Tinglikult saab eristada 2-5 kaubandusobjekti: Kaubandustoimingud, - funktsioonid, -ülesanded; Ostu-müügisuhted;
Kordamine arvestustööks 1. Üldkogum (uurimisobjekt, populatsioon) on teatud nähtuste (objektide) hulk, mida soovitakse objektiivsete meetoditega tundma õppida. 2.. Valimiks nimetatakse teatud hulka üldkogumi elemente, mille mõõtmisandmed on uurija käsutuses. Esinduslik valim. 3. Valimi mõõtmisandmed moodustavad andmestiku. Rühmitamata ja rühmitatud andmestik. 4. Arvuline tunnus pidev, diskreetne. Pidev võib omada väärtusi mingil lõigul. Diskreetne arvuliste tunnuste võimalike väärtuste hulk on lõplik või loenduv 5. Mittearvuline tunnus järjestustunnus, nominaaltunnus. Järjestustunnus mittearvuline tunnus, mille väärtused on järjestatavad (Krafti klass, puistu Orlovi boniteet). Nominaaltunnus mittearvuline tunnus, mille väärtused pole järjestatavad. 6. Juhuslik suurus ehk juhuslik muutuja suurus või muutuja, mille väärtus enne mõõtmist või katset ei ole teada. 7. Kuidas on defineeritud jaotusfunktsioon? Jaotusfunktsiooni sk...
vedelikku asetatud jäiga keha välispinnale mõjuvaid jõude. 2. Mida uurib hüdrostaatika? Hüdrostaatika on hüdromehaanika haru mis uurib tasakaalus olevat vedelikku. 3. Mida uurib hüdrodünaamika? Hüdrodünaamika on hüdromehaanika haru, mis uurib vedelike liikumist neile mõjuvate jõudude toimel (sealhulgas ka mitmesuguseid lainetusnähtusi) ning liikuvasse vedelikku asetatud keha välispinnale mõjuvaid jõude. 4. Mida uurib hüdraulika, tema mõiste, aine ja uurimisobjekt. Hüdraulika on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu (hüdrostaatika) ja liikumise (hüdrodünaamika) seaduspärasusi. 5. Loetleda vedelike omadusi. Tihedus, erikaal, kokkusurutavus, soojuspaisumine, viskoossus. 6. Mis on viskoossus? Viskoossus on vedeliku omadus takistada oma osakeste liikumiste teineteises suhtes ja see väljendub vedeliku sisehõõrde mõõduna. 7. Mis vahe on dünaamilisel ja kinemaatilisel viskoossusel?
et tema petab. Järv sai pahaseks ja lendas teise kohta (ei tahtnud, et tüdruk usub valelikku noormeest). 17. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. Oli rahvusliku liikumise eestvedaja. Kutsus rahvast üles rahvaluulet koguma. Tema rahvaluulekogud on kõige suuremad, kogus ise ja kutsus üles ärksamaid hingi koguma, üleskutsed jõudsid rahvani, kaastöölisi oli u 1400. Hurt annab eestis rahvaluulele definitsiooni ja näitab, miks rahvaluule iseendana on uurimisobjekt. 18. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? Rahvaluule oli tema arvates kui üks suur ja elav ajaraamat (folkloori tähendus ajaloo kontekstis). 19. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Geograafilis-ajaloolise uurimissuuna esindaja oli Walter Anderson. See suund tunneb huvi tekstide päritolu ja ajas muutumiste kohta
metakeele olemasolu (?), oskad oma keeles seletada, mida miski tähendab 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid: Foneetika keeleteaduse kõige väiksem osa, teadus häälikutest. Oluline on heli, mis tekib, ja selle heli omadused. artikulatoorne foneetika tegeleb häälikute moodustamisega; uurimisobjekt on ka inimese suu; akustiline foneetika uutimisobjekt on heli; auditiivne e tajufoneetika uurib heli vastuvõttu. Fonoloogia tegeleb ka häälikutega. Fonoloogia jaoks on häälik keelesüsteemi osa. Ei mõelda nii palju helile kui häälikute osale selle süsteemis. Morfeem kõige väiksem tähenduslik üksus keeles (nt jõge|de|le kolm morfeemi) Morfoloogia uurib keeles erinevaid grammatilisi osi (nt leksikaalne jõge, grammatiline de)
Kasvatusfilosoofia ülesanne on seada kahtluse alla olemasolevat praktikat ja vaateviise, osutada probleemidele nendes. Samuti püüab ta selgitada kasvatuse kohta esitatud mõtteid ja käsitusi. Kasvatuse ajalugu on tähtis valdkond, kuna see aitab meil mõista tänapäeva nähtusi. Didaktika ehk õpetusõpetuse võib jagada kahte ossa: õpetus- ja õppimisprotsessi ning õpetuse planeerimist puudutavaks valdkonnaks. Kasvatuspsühholoogia keskne uurimisobjekt on õppimisprotsessid. Kasvatuspsühholoogia tegeleb muudelgi kasvatusvaldkondadega. Sageli jagatakse kasvatuspsühholoogia arengupsühholoogiaks, sotsiaalpsühholoogiaks ja hariduspsühholoogiaks. Paljudes uurimistöödes püütakse lahendada koduse ja lasteaiakasvatuse probleeme, nendest probleemidest on huvitatud ka teised teadusalad, nagu psühholoogia, sotsioloogia ja teised ühiskonnateadused
Küsimused MER0050 1. Mida tähendavad lühendid CIM; MBS; FEM; RP; PDM; CIM- Computer Integrated Manufacturing MBS- Multi-Engineering / Multi-Body simulation FEM- Finite Element Modeling RP- Rapid Prototyping PDM- Product Data Management 2. Mida tähendavad lühendid CAM; VR; LEM; PLM; CAT; CAM-Computer Aided Manufacturing VR-Virtual Reality LEM- lõplike elemetide meetod PLM-Product Lifecycle Management CAT-Computer Aided Testing 3. Mida tähendavad lühendid CAPP; NC; CAD; MRP I; CAQ; CAPP-Computer Aided Process Planning NC-tööriistade loomine ja tootmine CAD-Computer Aided Design MRP I- Material Requirements Planning CAQ-Computer Aided Quality Assurance 4. Mida tähendavad lühendid CAx; ERP; CRM; DMU; MRP II; CAx-Combined Arms Exercise ERP-Enterprise resource planning CRM-Customer relationship management DMU-Digital Mock-Up MRP II- Material Requirements Planning 5. Mis on topoloogia ja mis on geomeetria? Topoloogia- uurib kujudite omadusi; g...
1. Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt - on grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega – nende moodustamisega ja nendest arusaamisega. Kahesuunalised protsessid: sünteesi- ja analüüsiprotsessid. Vormimoodustus ehk morfoloogiline süntees - vormimoodustuse tulemuseks on korrektne sõnavorm ehk leksikaalset ja grammatilist tähendust kandev fonoloogiline järjend. Morfoloogiline analüüs - . . . vastupidises suunas toimuv protsess: mingi fonoloogilise järjendi leksikaalse ja grammatilise tähenduse tuvastamine ehk kindlaks tegemine. Seega tegeleb morfoloogiline analüüs sõnavormidest arusaamisega. Morfoloogiline analüüs on keerukam kui süntees, sest analüüsil mängib kaasa ka kontekst, nt homonüümsete sõnavormide tuled ja tuled tuvastamisel kord verbivormina - «Sina tuled linna» -, kord substantiivivormina (nimisõnavormina) - «Linna tuled paistavad kaugele». Morfeem on keelesüsteemi väikseim tähenduslik osa. Morfeemi tähendus võib...
Mõned jäävad meelde, teised ainult täiendavad taru üldist tunnet. Lugesin, et kriitikud heitsid Celale ette, et ta lihtsalt kavandab tegelaste iseloomi, ei lase lugejal neid lähemalt vaadelda. Romaanis tegelikult pole iseloomi, aga mulle tundub, et see on hoopis mitte materjali lodevuse või meisterlikkuse puuduse tõttu. Vastupidi raamat on stseenide vahetuse poolest väljapeetud peaaegu muusikalise täpsusega. Cela kirjutas mitte psüholoogilise romaani, iseloom ei ole uurimisobjekt tema jaoks, vaid elu vool kui igapäevane protsess, mis koosneb lühikestest juhustest, kavatsustest, tegudest. Aga miks tekkisid niisugused tõsised probleemid tsensuuriga? Camilo José Cela peateene on see, et ta oli üks esimesi, kes võttis üles julma sõjajärgse tegelikkuse teema. Kogu raamatu ulatuses me ei juhtu kokku ühegi õnneliku looga. Autor paneb ühiskonnale trööstitut diaagnosi: pole paranemislootust, kõik on uppunud piiratusse, rahuldamatusse ja rumalusse
2.1.1 Mõju treeningu ajal 9 2.1.2 Mõju koos alkoholiga 10 2.2 Terviseriskid 11 3 TEOSTATUD UURIMUSE ANALÜÜS 13 3.1 Hüpotees 13 3.2 Uurimisobjekt 13 3.3 Ülevaade uuringu tulemustest 14 KOKKUVÕTE 18 KASUTATUD MATERJALID 19 SISSEJUHATUS Energiajoogid on viimaste aastatega jõuliselt populaarsust kogunud. Kuigi arvatakse, et tegu on
Teadustöö 2. Etapp: kirjanduse valik ja analüüs. · kirjanduse põhjal veendutakse, et keegi ei ole varem lahendanud uuritavat probleemi; · saab selgeks, mis antud küsimuses on läbi uuritud; · saab taust ja teoreetilist infot; · leitakse kinnitus, et antud teema on üldsusele huvitav. Teadustöö 3. Etapp · Töö esialgse uurimisplaani koostamine töö esialgne teema, selle valiku põhjendus, probleem, uurimisküsimused, uurimisobjekt ning aine, töö eesmärk ja ülesanded, (hüpotees) uurimismeetodid, oodatavad teoreetilised ja praktilised tulemused. Teadustöö 3. Etapp. Probleem Teadusliku probleemi tunnused on: olukord või nähtus on ebatavaline, puudub lihtne vastus; küsimuse vastus omab laiemat tähendust; olukord või nähtus on uuritav; probleem on seotud teadaolevaga, selle lahendamine laiendab teadmisi. Teadustöö 3. etapp.Uurimisküsimused.
eesmärkidele. Võimsate ja odavate elektroonikaseadmete ja arvutite tehnoloogiate arendamine on võimaldanud täielikult automatiseeritud eksperimentide arengu mõistuseja mateeria võimaliku vastastikkuse mõjutamise uurimisel. Seda tüüpi kõige tavalisemates eksperimentides põhineb juhuslike numbrite tekitamine elektroonilisel või radioaktiivsel helil, mis tekitab andmete voolu, mis salvestatakse ja analüüsitakse siis arvuti tarkvara abil. Uurimisobjekt püüab vaimujõul ümber muuta seda juhuslikku numbrite jaotamist, seda tavaliselt eksperimentaalsel katsetusel, mis on mõistastuslikult võrdväärne sellele, et saada rohkem ,,kulle" või ,,kirju" metallmüntide viskamisel. Surmaeelne läbielamus on peaaegu surnud inimese teavitatud läbielamus või kliinilise surma üle elanud ja siis uuesti ellu ärganud inimese läbielamus. See sisaldab kas ühe või
MAKROEVOLUTSIOON Mikroevolutsioon - evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele. Makroevolutsioon - liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass). Evolutsiooniline täiustumine e. progress Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. prokarüoodid eukarüoodid ainuraksed hulkraksed inimahv inimene Uute kudede ja organite teke. Iga uus organismitüüp võimaldab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnamõjudest. Mitmekesistumine e. divergents Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. Eukarüoodid seenteks; taimedeks; loomadeks Õistaimed korv-, huul-, liblikõielised jpt. Imetajad kohastumine eluks vees, maismaal. Divergents sõltub organismitüübi arenguvõimest ja elupaikade mitmekesisusest. Jäsemete mitmekesisus imetajatel: Hammaste mitmekesisus imetajatel: Homoloogs...
Eksamiküsimused (FLSE.00.216=FLSE.00.195) 1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika sisuvaldkond ei ole lihtsalt märgid, vaid märgitoime ehk semioos. Semiootika erineb semioosist nagu teadmine erineb sellest, mida teatakse. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Semiootika puhul oleks siis uurimisobjektiks märk (mille all tänapäeva semiootikas mõistetakse ka nt märgisuhet, märgiprotsessi jmt). Siit algavadki raskused, sest märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn Peirce /Morrise semiootika (Ameerikas) ja Saussure´i semitoloogia (enamjaolt euroopas ja Prantsusmaal). Eristus nimetuse tasandil püsis pikka aega ja ameerika semiootika „võitis” alles tänu Sebeoki pin...
kaardil Läänemere tähtsamaid poolsaari, lahtesid, väinu ja saari. Omandatakse teadmised inimtegevuse mõjust Läänemerele ja rannakooslustele, räägitakse Läänemere saastumise põhjustest. Tutvutakse olulisemate saasteainete mõjuga organismidele ja Läänemere kaitsevõimalustega. 1 1.1 JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND (26 tundi) Õppesisu Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. Vee voolamine jões. Veetaseme kõikumine jões. Eesti järved, nende paiknemine. Taimede ja loomade kohastumine eluks vees. Jõgi elukeskkonnana. Järvevee omadused. Toitainete sisaldus järvede vees. Elutingimused järves. Jõgede ja järvede elustik. Toiduahelate ja toiduvõrgustike moodustumine tootjatest, tarbijatest ning lagundajatest. Jõgede ja järvede tähtsus, kasutamine ning kaitse. Kalakasvatus.
omadusi. Varieerumise olilisim dimensioon on aeg ja muutumine. Keele variatiivsus toimub: geograafilise(siin mängib rolli indiviidi ühiskond, elukoht,) sotsiaalse(vanus, sugu, sotsiaalne klass) ja situatsioonilise(still, formaalsus) tunnuste järgi. 16. Keeleteaduse harud (suunad) a. Sotsiaallingvistika uuritakse keele tunnuste ja kategooriate varieeriumise ning sotsiaalmajanduslike muutujate suhet b. Tekstilingvistika mille uurimisobjekt on terviktekstid c. Vestlusanalüüs uuritakse reaalsed vestlusi d. Pragmaatika keskendub keelenähtuste tõlgenduste sõltuvust keelevälistest situatiivsetest faktoritest. e. Kriitiline lingvistika püüab seletada keele ja ideoloogiate ning keelekasutuse ja võimukasutuse seoseid. f. Psühholingvistika keeleprotsessi mehhanismide selgitamine. g
Religiooni roll tänapäeva eestlase elus ja kaasaegses ühiskonnas Tänapäeval väidab suur hulk meie kaasmaalasi, et religioon kui selline on mõttetu ning ajast ja arust. Kõike selgitab teadus. Õige on darvinism, mis Charles Darwini evolutsiooniteooria näol annab teada, et liikide areng sõltub looduslikust valikust ning iga liik on arenenud primitiivsemast eelkäijast, mille tugevamad isendid oma geene edasi andes on järk-järgult kujundanud uue liigi. Moodsal ajal ei vaja me enam müüte maailma ning selles elavate nähtuste ja olendite tekkimisest. Meie oma arvates teame. Kuidas on aga lood tegelikult? Tahes-tahtmata on religioon meie ühiskonda mõjutanud, ehkki mõned meist seda vahest eitavad ning tunnistada ei taha. Sir Alister Hardy öelnud, et inimene on "religioosne loom", sama mõtet toetab ka David Hay, kes ütles: "Spirituaalsus on inimesele kaasasündinud loomuomadus." Tõepoolest, meil ei õnnestu leida ühtegi kultuuri, kus ei eksisteeri...
6) Biosfääri tase ökoloogia 2.Geneetilise koodi olemus. Geneetiline kood on olemuselt süsteem, milles seatakse vastavusse mRNA ja valguahelat moodustavad aminohapped. 3.Pilet. 1.Teaduslik meetod. eesmärgiks on vaatluste või mõõtmiste põhjal hüpoteeside püstitamise, nende põhjal ennustuste tegemine ja ennustuste paikapidavuse kontrollimine, korrastavate katsete abil. Ainevaldkond, uurija, uurimisobjekt, probleem, taustainfo - hüpotees kontroll tulemuste analüüs järeldused. 2.Transkriptsioon, geenide tüübid. RNA süntees DNA järgi. Geen DNA lõik, mille järgi saab sünteesida ühe RNA molekuli. Transkriptsioon toimub rakutuumas interfaasi ajal. Transkriptsiooni viib läbi RNA polümeraas. Polümeraas kinnitub promootorile; kerib kaksikheeliksi lahti; sünteesib ühe DNA-ahela järgi
SISUKORD 1. Peatükk. Ühiskonna ja heaolu ja turgude efektiivsus 2. Peatükk. Vahetuse, tootmise ja toodetekogumi Pareto-efektiivsus 3. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse olemus 4. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse uurimisobjekt ning meetod 5. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ajalooline areng 6. INDIVIIDI HUVI AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU ALUSENA 7. TURU OMADUSED AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU PÕHJUSENA 8. AVALIKUD HÜVED JA HÜVISED 9. ÜMBERJAOTAMINE JA ÕIGLUS 10. ÕIGLUS JA MAJANDUSLIK EFEKTIIVSUS 11. EFEKTIIVSUSE KADU JA VALITSUSE TEGEVUS 12. VALITSUSE VALIKUD 13. VALITSUSE ROLL AVALIKE HÜVEDE JA HÜVISTE PAKKUMISEL 14. VÄLISMÕJUDE KOMPENSEERIMINE JA/VÕI HÜVITAMINE
..9 2.2 Energiajoogid ja tervis.............................................................................................10 2.3 Energiajook pole ohutu............................................................................................10 3 TEOSTATUD UURIMUSE ANALÜÜS.......................................................................12 3.1 Hüpotees.................................................................................................................. 12 3.2 Uurimisobjekt..........................................................................................................12 3.3 Ülevaade uuringu tulemustest..................................................................................12 .......................................................................................................................................... 18 Joonis 7......................................................................................................................
ÜHISKONNA MAJANDAMINE Ühiskonnal on piiramatud soovid ja piiratud ressursid, sestap peab iga ühiskond vastama küsimustele, mida (ja kui palju) toota, kuidas toota ja kellele toota. Nende küsimustega tegeleb majandusteadus. Ressursid ehk tootmistegurid koosnevad loodusvaradest (maa, maavarad, hapnik jne.), reaalkapitali ressurssidest (tehased, masinad, seadmed, inventar jne.), inimestest (töötav elanikkond mitmesuguste teadmiste, oskuste, kvalifikatsiooni ja juhtimisvilumustega), finantskapitalist (esindab teatud kogust füüsilist kapitali, nt firmakapitali, ning on vajalik selleks, et muretseda füüsilist kapitali), ettevõtlikkusest (niisugused teadmised ja oskused, mida on vaja selleks, et mõista vajadust mingi uue toote valmistamise järele või osata toota paremat, täiuslikumat kaupa). Ressursse võib tootmisprotsessis kaupade ja teenuste ehk hüviste valmistamiseks kombineerida mitmeti. Et ressursid on piiratud, on piiratud...
· Teaduslikud faktid teadmised, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust · Teaduslik hüptees on oletatav vastus püstitatud probleemile. · Igapäevases elus ettetulevate probleemide suhtes tehtavad oletused ei ole teaduslikud hüpoteesid. · Eksperimiendis kasutatakse üldjuhul kahte uurimisobjektide gruppi: ekspermentaal ja kontrollgruppi. TEADUSLIKUD FAKTID uurimisobjekt PROBLEEMI muutuja TAUSTINFORMATSIOONI teaduslikinformatsioo KOGUMINE probeemi oletatav HÜPTEESI SÕNASTAMINE vaatluste ja katsete HÜPOTEESI katse- ja vaatlus- korraldamine KONTROLLIMINE tulemused TULEMUSTE ANALÜÜS JA
1. Mis on mikro- ja makroökonoomika põhiline uurimisobjekt/- küsimus? Mikro- ja makroökonoomika uurib kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud resursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. 2. Mis on makroökonoomika? Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda valikut mõjutavaid majandusjõude. 3. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. 4. Joonista tootmisvõimaluste kõver ja too selgitused. Tootmisvõimaluste kõver (joonis) on graafik, mis näitab toodangu hulka, mida on võimalik antud ressurssidega toota. Kauba A ja B tootmisvõimaluste kõveral asuvad punktid kujutavad maksimaalset toodangu hulka, mida antud ressurssidega on võimalik toota. Punkt O tootmisvõimaluste kõveral näitab, kui palju me saame toota kaupa A ja kaupa B. Kui me tahane suurendada kauba A hulka, peame vastavalt ...
mõjud vee kvaliteedile olid vähesed, kohalikud ja lühiajalised, tutvustas Nord Stream 2010. aastal korraldatud sõltumatu uuringu tulemusi. Uuringu käigus jälgisid kuus sõltumatut spetsialistide organisatsiooni 13 objekti Soome ja Eesti majandusvööndis rahvusvahelistes vetes. Aasta jooksul uuriti sõjaaegsete lõhkekehade õhkimise, mineraalmaterjali ümberpaigutamise ja torude merrelaskmise keskkonnamõju, teatas Nord Stream. Soomes oli kõige tähtsam uurimisobjekt vee kvaliteet ning seda jälgiti kõigi ehitusjärkude ajal. Eesmärgiks oli välja selgitada, kas põhjasetted ja nendes sisalduvad kahjulikud ained satuvad ehituse tagajärjel vette. Lõhkekehade õhkimise uurimistulemused näitasid et vabanenud setete hulk oli vaid 10% eeldatuist ning et õhkimised ei põhjustanud Soome ja Eesti vetes kahjulike ainete kontsentratsiooni statistiliselt olulist suurenemist setetes. Kahjustused kaladele olid väikesed ning ei registreeritud ühtki vigastatud
Keel kui süsteem Keele all mõistetakse eelkõige loomulikku inimkeelt. Normaalse kognitiivse arenguga inimesed omandavalt vähemalt ühe keele varajases lapsepõlves. Keel on süsteemide süsteem (koosneb paljudest alasüsteemidest). Keel on struktuuride ja nende kombineerimisreeglite kogum. Reeglite kogum võib olla ainult abstraktne ja mitte konkreetne, kunagi ei realiseeru kõik korraga. Konkreetsed keeleüksused esinevad konkreetses keelekasutuses. Seega tuleb eristada keelt abstraktsest mõttes konkreetsetest realiseerumisjuhtumitest. Seetõttu räägitakse keelest ja kõnest. Selle jaotuse autor on Ferdinand de Saussure: langue vs. parole. Abstraktne reeglite, ressursside jms kogum vs. nende konkreetne esinemus. Isegi sama keele kõnelejad ei räägi ühtemoodi: põlvkonna, soo, piirkonna, sotsiaalse kuuluvusega jms seotud erinevused. Individuaalne keelekuju on idiolekt. Keelekasutus sõltub ka olukorrast. Sotsi...
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused küsimustele leitud vastused Tõnu Lehtsaare õpikust ,,Sissejuhatus religioonipsühholoogiasse" 2013 1. Religioonipsühholoogia mõiste, uurimisobjekt, meetodid - Religioonipsühholoogia uurib ja seletab religiooni kui fenomeni, kasutades psühholoogiliste teooriate mõisteid - Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega - Uurimisobjektiks on inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine seoses religiooniga - Meetodid (3): filosoofilis-teoloogilised arutlused ja tõlgendused kuni ranged
vähetuntud lühendite rohkus (üle kahekümne) võib muuta töö raskesti jälgitavaks ja mõistetavaks. Sissejuhatus on põhiteksti osa, millel on järgmised peamised ülesanded: teema valiku argumenteeritud põhjendus; teema aktuaalsuse, tähtsuse, uudsuse selgitus; töö eesmärk ja ülesanded (mida tööga tõestatakse või kummutatakse, kuivõrd ja kelle poolt on antud teemat uuritud); valdkond ja uurimisobjekt (uurimisülesannete piiritlemine); töö ülesehituse selgitamine ja meetodite tutvustus; peamiste lähtematerjalide ja allikate tutvustus. Sissejuhatuses võiks autor juhtida tähelepanu olulisematele nüanssidele, mille teadmine aitab lugejal töö sisu paremini mõista. Sissejuhatus ei täida peatüki ülesandeid, sisukorras ja põhitekstis seda ei nummerdata, see ei tohiks sisaldada liigseid andmeid ega ületada kümnendikku töö põhiosa mahust
on üksteisele loogiliselt vasturääkivad, mille tõesust pole teaduslikust teadmisest eesmärgiga (mõnede) inimeste elu võimalik kontrollida ja mille päritolu on ebaselge. paremaks teha. Teaduslik mõtlemine on: Loogiliselt kooskõlas, ei sisalda loogilisi vasturääkivusiLoodusteadus vs. Sotsiaalteadus ühe teooria piires, kontrollitav, päritolu on selge. Need Peamised erinevused nende kahe vahel on: tunnused on pigem ideaalsed reeglid, mille poole teadlane Loodusteadlase uurimisobjekt pole teadlik sellest, et teda peaks püüdlema. uuritakse. Sotsiaalteadlase objekt enamasti on ja võib sellest teadmisest lähtuvalt oma käitumist muuta. Institutsionaalne definitsioon-Teadus on see, mida -Loodusteadlase uurimisobjekt erineb kvalitatiivselt antud ühiskonnas teaduseks nimetatakse. Teisisõnu, teadlasest endast, aga sotsiaalteadlane on üldjoontes teadus = institutsioon
7. Mis on latentne õppimine? Tooge näiteid. Nähtamatult toimiv, tunnetusel põhinev. 8. Mis on osaline kinnitamine ja milline on selle mõju õpitud käitumise kustutamisele? Miks? 9. Millised on õppimise neutraalsed alused? · Närvikoe plastilisus sünapside ja dendriitide hargnemise tasemel · Uute dendriidogade kasvamine avab uusi sideliine naaberrakkude vahel. · Aplüüsia populaarne uurimisobjekt · Presünaptiline hõlbustamine · Pikaajaline potenseerimine 10. Kuidas närviimpulss levib? Närviimpulss tekib aksoniküngastikul ja levib piki aksonit närvilõpme suunas tänu ioonide liikumisele läbi närviraku membraani. Uue närviimpulssi teke oleneb erutava ja pidurdava stimulatsiooni suhtelisest osahulgast kõigis neuronini jõudnud mõjutustes 11. Milliseid eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? Mille poolest nad erinevad?
teemaderingiks enam kui sajandi vältel. Süstemaatilise enesehinnangu uurimise alguseks peetakse William Jamesi klassikalist teost "Psühholoogia printsiibid" (1890/1950), kus ta muuhulgas tõdes, et inimesele on loomuomane pidev püüdlemine võimalikult positiivse enesesse suhtumise ja seesmise rahulolu saavutamise poole. Kuivõrd enesehinnang ehk teatud tundevarjundiga enesekohane hoiak on omane igale inimesele, on sellest kujunenud huvipakkuv uurimisobjekt väga erinevates valdkondades: näiteks arengupsühholoogid uurivad enesehinnangu kujunemist, isiksusepsühholoogias kaalutakse enesehinnangu individuaalseid erinevusi, kliiniliste populatsioonide taustal analüüsitakse enesehinnangu rolli kohanemisvõime ja toimetulekustiilide kujunemises ning sotsiaalpsühholoogid on keskendunud käitumiste ja hoiakute uurimisele, mille abil inimesed püüavad säilitada oma enesehinnangut.
· Nad kujundavad oma olemasoluga kõrgematel organismidel immuunsussüsteemi. · Bakterid katavad suurema osa pindasid ja ei võimalda kahjulikel bakteritel nendele kinnituda. · Bakterite poolt toodetud ained takistavad sageli kahjulike bakterite levikut. · Nad viivad läbi aineringeid · Nad kujundavad mulda · Nad aitavad kõrgematel loomadel läbi viia teatud elutalitlusi. Bakterid inimese igapäevases elus: · Biotehnoloogia uurimisobjekt (uuritakse organismide elutegevusega seotud protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks) toiduainete- ja farmaatsiatööstus, tekstiilitööstus, energeetika, loomakasvatus, keskkonnakaitse, metallurgia, meditsiin. · Toiduainete töötlemine: kapsa, piima, kurgi hapendamine; alkoholi tootmine, juustu valmistamine, · Etanool kütusetööstuses, seakasvatuses eralduva läga kasutamine metaani saamiseks (gaas elamute kütteks vms)
Homo oeconomicus- majanduses tegutsevad täiesti ratsionaalselt, majanduslikult mõtlevad, sõltumatud, egoistlikud mittemõjutatavad inimesed. Ei ole olemas ühte, ainuõiget ja üldkehtivat majandusteooriat. Traditsiooniline mikroökonoomika eeldab majandussubjektide täielikku iseseisvust ja sõltumatust, nende nende egoistlikku tegutsemist oma eesmärkide saavutamisel ja ratsionaalset käitumist. Struktuurökonoomika tegeleb turule orjenteeritud ettevõtte tegevuse analüüsiga. Uurimisobjekt on sama mis ettevõtte majanduse õpetamisel. Sageli vasdandakse üksteisele turumajandusteooriat, mis peab põhiliseks majandust reguleerivaks institutsiooniks turgu ja regulaatoriks vaba konkurentsi toimel kujunevaid hindu, ning plaanimajandusteooriat, kuspõhiregulaatoriks on bürokraatia kaudu avalik võim.Instutsiooniökonoomikas püütakse teooria loomisel arvesse võtta erinevaid regulaatoreid. Esineb 4 liiki majandussubjekte: sisemaised tarbivad subjektid(
Uurimistulemuste vormistamine ehk teadusartikli (või seminaritöö) kirjutamine 09.10.2012 Mis teeb tekstist teadusteksti On midagi öelda Väide on kontrollitav Rajaneb allikatel või eksperimentidel Teie teksti järgi peaks olema põhimõtteliselt võimalik eksperimenti korrata või väiteid allikate põhjal kontrollida Viidetega Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Teaduslik meetod 1. 1. Probleem 2. 2. formuleeri hüpotees (uurimisküsimus) 3. 3. tee vaatlused (arhiivitöö, küsitlus vm) või eksperimendid 4. 4. organiseeri ja analüüsi tulemused 5. 5. kas tulemus ...
peegeldumine kirjanduses, kultuuri vaatlemine ühtse tervikuna. Kirjanduse väärtus - teatud suurema (ajaloolise) nähtuse osa, iseseisev väärtus puudus. Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga). Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga); kirjanduse uurimise formalistlikud meetodid, kirjanduse erilised tunnusjooned, tekstikesksus, kirjandustekst kui kunstiline struktuur, eriline keelekasutus, enesereflketsiivus (poeetiline keel, meetrika, kujundid, tähenduse mitmetasandilisus); R. Jakobson: keele poeetiline funktsioon süvendab lõhet maailma ja (kirjandus)teksti vahel; tekstikeskne lähenemine jättis kõrvale autori (kui ühiskonna osa) kavatsused, sh asjaolu, et kirjandusruumi
Teaduslik fakt – teadmine, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat ANATOOMIA – ehitus ; FÜSIOLOOGIA – talitlus ; PSÜHHOLOOGIA – kinnitust käitumine ; ETOLOOGIA – loomade käitumine, mis põhineb instinktidel 1. Probleemi püstitamine 7) Populatsiooni ja liigi tase – POPULATSIOONIGENEETIKA Määratletakse uurimisobjekt ja muutuja, st tegur, mille mõju ZOOLOOGIA – loomariik (ornitoloogia-linnud, ihtüoloogia-kalad, uuritakse algoloogia-vetikad) ; BOTAANIKA – taimed ; MÜKOLOOGIA – seened ; 2. Taustinfo kogumine BATKEROLOOGIA, VIROLOOGIA
Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks. Sügissemester 2017/18 1. Religioonipsühholoogia mõiste, uurimisobjekt, põhiküsimus, meetod ja rahvusvahelised organisatsioonid. - Religioonipsühholoogia uurib ja seletab religiooni kui fenomeni, kasutades psühholoogiliste teooriate mõisteid - Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega - Uurimisobjektiks on inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine seoses religiooniga - Meetodid (3): filosoofilis-teoloogilised arutlused ja tõlgendused kuni ranged
Sõnade tooni ja lause intonatsiooni määrab häälekurdude võnkumise sagedus (fonatsioon). Selle akustiline vaste on põhisagedus e põhitoon, millele kuulmisaistingu tasemel vastab helikõrgus. Toonikeeled - keeled, kus intonatsioonierinevused muudavad sõnade tähendusi. Toonide esinemine ei sõltu sõnarõhkust, silpide arvust või grammatilistest omadustest (kui esineb siis on tegu tooniaktsendiga) FONOLOOGIA 12. Fonoloogia uurimisobjekt. Fonoloogia uurimisobektiks on keele häälikusüsteemid. Fonoloogia tähtis osa on häälikute foneetiliste erinevuste funktsioonide analüüs. Häälikuid ja häälikustruktuure vaadeldakse paljudel abstraktsiooni tasanditel. Kõige madalama abstraksiooni tasandi üksused on häälikud e foonid. Foneetiline esitus - märkimata jäetakse kõnelejast sõltuvad isiklikud omadused, sõnad on üksteisest lahutatud, kuigi kõnes seda ei ole. 13
Max Weber (1864 1920) Peateosed: Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim (1905), Ühiskond ja majandus (ilmus postuumselt 1922). Mõistmine Mitmete Saksa filosoofide eeskujul väitis Weber, et sotsiaalteadused ei saa läheneda oma uurimisobjektile nii nagu loodusteadused. Kui viimased uurivad ainult objektide (näiteks aatomite, molekulide) käitumise väliseid põhjusi, siis need teadused mis uurivad inimest, peavad arvestama, et nende uurimisobjekt on eriline, kuna omab 5 Sissejuhatus sotsioloogiasse teadvust, mõtteid, tundeid jms. Seetõttu peab sotsiaalteadlane oma uurimisobjekti mõistma (saksa k. verstehen), tema käitumise motiividest aru saama ja alles seejärel käitumise põhjused välja tooma. Ideaaltüübid
Mis on vulkaan Vulkaanid tekivad tavaliselt maakoorte lõhedest (mis on omakorda tekkinud seoses laamade liikumise ja maavärinatega) st. Magma (vahevöös olev sulanud kivimimass) otsiblõhede kaudu teed maakoore ülemistesse kihtidesse, kus ta rõhu vähenemisel paisub, vabaneb gaasidest ja muutub vedelamaks (maapinnale voolanuna muutub magma laavaks). Laava võib väljuda kas rahulikult voolates või plahvatusega. Plahvatuse ajal paisatakse maakoore lõhedest välja suuri kivipomme koos gaaside, veeauru, tolmu ja tuhaga. Seejärel purskab või voolab välja laava. Maapinnal laava jahtub ja ajapikku moodustab koos muu purskematerjaliga koonuse- või kuplikujulise mäe. Osa magmast ei jõuagi maapinnale, vaid tardub juba maakoore lõhedes, moodustades seal kivimkehi. Iga purskega vulkaani kõrgus kasvab. Seega vulkaan ehk tulemägi on moodustunud purskesaadustest maakoores oleva lõhe peale. Vulkaanipursete tagajärjed võivad olla traagilised mudavoolud, laa...
rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks. Majandusteadus kuulub sotsiaalteaduste hulka, sest hõlmab inimkäitumise uurimist. Teaduseks saab seda lugeda seepärast, et majanduse toimimise selgitamiseks kasutatakse erinevaid analüüsimeetodeid. Elu pidev nappus keskkonnas sunnib inimesi ja inimrühmi otsustama, kukdas ressursse kasutada ja alternatiivide vahel valida. Majanduse uurimisobjekt ongi see, kuidas inimesed otsustavad oma vajadusi rahuldada ja miks teevad nad just selliseid otsuseid. (Pihlak jt, 2011: 9-10) 3. JOHN MAYNARD KEYNES 3.1 Elulugu John Maynard Keynes (05.05.1883 - 21.04.1946) sündis 1883. aastal puritaanlikus kodus Inglismaal. Ta polnud üksnes üheksateistkümnenda sajandi lõpu ja kahekümnenda sajandi alguse teoreetik, vaid ta võttis agaralt osa ka riigi poliitilisest ja majanduselust ning teda peetakse ka tänapäevase makroökonoomika rajajaks
Strategies for Qualitative Research. Glaser, B. (1992) – arendab edasi positivistliku PT Strauss, A. ja Corbin, J. (1990) interaktsionistliku PT Charmaz, K. (2006) – konstruktivistliku PT Uurimus – analüüs on tundmaõppimise protsess, mille käigus teoreetilist teadmisi uuritavast objektist Avastatakse (Glaser ja Strauss, 1967) Genereeritakse (Strauss ja Corbin 1990) Konstrueeritakse (Charmaz, K. 2006) PT kui uurimismetodoloogia iseärasused Uurimisobjekt kui juhtum - analüüsitakse üksikjuhtumit, millel on oma arengulugu ja loogika, mis peab analüüsimise käigus olema rekonstrueeritud teatud teoreetilise eesmärgiga Sotsioloogiline interpretatsioon – teooria genereerimise protsess sarnaneb kunstniku loominguga, kus peavad olema ühendatud kaks konfliktset lähenemist - üks on erapooletu/objektiivne vaade, teine reaalsuse teaduslik kujundamine
turuosaliste käitumist. Vabaturu tingimustes kujunevad hinnad nõudluse ja pakkumise koosmõjul. Ülejäägi korral tekib surve hindade languseks, puudujäägi korral hindade tõusuks. 12 Hinnad kohanduvad tasemeni, mille korral nõutav ja pakutav kogus on võrdsed ehk turg on tasakaalus (s.t. tühjeneb). MAJAPIDAMISTEOORIA 1) Majapidamisteooria uurimisobjekt ja eesmärk. Majapidamisteooria ja firmateooria kirjeldavad vastavalt tarbivate ning tootvate majandussubjektide otsustusi oma eesmärkide saavutamiseks. Eristatakse tootvaid ja tarbivaid majandussubjekte ehk ettevõtteid ja majapidamisi. (vt. ringkäigumudelit) 2) Majapidamise mõiste. Majapidamine on majandusüksus, millel on ühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks. 3) Majapidamisteooria eeldused.
Teostas katseid taimede hübriididega ja avastas pärilikkuse üldised seadused Katseobjekt: erinevad taimed ja taimeliigid. Tuntuimad katsed hernehübriididega Mida Mendel ristas? Erinevaid hernetaimi Hernesordid õnnestunud katseobjekt: 1) Looduslikult isetolmleja -> lihtne tolmendada 2) Selgelt eristuvad alternatiivsed tunnuspaarid, mille muutlikusaste on väike. Nt. seemnete värvus (kollane, roheline), kuju (sile, krobeline), kauna kuju, kauna värvus, õite asend 3) Uurimisobjekt võimaldas saada piisavalt infot, et rakendada statistilisi meetodeid (mitukümmend tuhat) P: (parentes) vanemad F: (filia/filialis) järglased 1,2 põlvkonna number X hübridiseerimine AaBb genotüüp (geenvalem!) Kollane fenotüüp Monohübriidne ristamine -> ühe tunnuspaari kujunemine Värvusgeen: 2 alleeline A kollane, a roheline P: AA aa homosügoodid -> A -> a sugurakud
Uurimustulemuste kvaliteedi hindamine ja esitamine 15.05.12 Valiidsus ja reliaablus. Üldistatavus! · Valiidsus ja reliaablus on traditsioonilised teaduslikkusenõuded, s.t nende alusel hinnatakse uurimuse teaduslikku adekvaatsust · Valiidsuse ja reliaabluse hindamisel taotletakse uuritava objekti/fenomeni objektiivset esitamist uurimuses · Mõisted on välja töötatud loodusteadusliku uurimuse hindamiseks. Mis on uurimisobjekt? Sotsiaalses uurimuses uurimisobjekt, mis on sotsiaalteaduses uurimisobjekt? Näiteks sooline võrdõiguslikkus, sugu kui selline; kommunikatsioon; vaesus; kuritegevus; perekond; religioon; igasugused institutsioonid.. Kuidas, kuidas need asetsevad? Kus asetseb ühiskond iseenesest? Asetseb see meist sees- või väljaspool, ümbritseb see meid..? Usaldusväärsust hinnatakse andmete hulga ja valiku järgi.. Mis on hea uurimus? Peab olema representatiivne
Aristoteles (470-399 e.m.a) : väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt 1967- IBM builds the first floppy disk Süllogism (Aristoteles): 1967 - Seymour Papert designed LOGO as a computer language for children. 1. eeldus: iga x on y. 1968 - Robert Noyce and Gordon Moore found Intel Corporation 2. eeldus: mõni z on x. 1968 - Douglas C
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
