ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülo...
Just mainitud erinevus on ka põhjuseks, miks paljude õigussotsioloogide arvates sotsioloogia ja teiste sotsiaalteaduste uurimistulemusi ei saa õigusteadus kui normatiivne teadus võtta normatiivsena. Asjade faktiline seis ei pea tähendama asjade nõutavat seisu. Samas on õigesti osutatud sellele, et mainitud meetodite ja eesmärkide erinevuse kõrval on sotsioloogial ja õigusteadusel ka äärmiselt olulisi sarnaseid jooni, eelkõige uurimisobjekt. Nii õigus kui sotsioloogia tegelevad sotsiaalsete suhete kõikide oluliste vormidega. Seejuures on kriteeriumid oluliste suhete eristamisel kahel teadusel üsna sarnased. Edasi, mõlemad teadused püüavad uuritavaid fenomene vaadelda integreeritud sotsiaalse terviku osadena või potentsiaalsete osadena. Seetõttu on kõigiti ootuspärane eeldada, et mõlemad teadused ei saa areneda isoleeritult vaid peavad seisma komplementaarsuhetes.
Metsandus on majandusharu, mis on seotud metsa ja puiduga ning mille raames tegeletakse metsa uuendamisega, kasvatamisega, kaitsmisega ning puidu varumise ja töötlemisega. Metsandus on teadusharu, mis uurib kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsanduse sees võib eristada kolme valdkonda e. suunda: 1. Metsakasvatus – bioloogiline suund metsanduses, mida võib defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, mille eesmärk on kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. (dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemajandus jne). Tegeleb probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2. Metsakorraldus – ökonoomiline suund metsanduses, mille tegevussuund on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine, metsanduslik...
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
sinna ei kuulu). FILOSOOFIA JA MUU I Filosoofia ja filosoofia ajalugu Filosoofia on oma ajalooga väga tihedalt seotud. Kunagised filosoofilised väited ja teooriad tulevad teisenenud kujul tagasi. Mõnikord arendavad tänapäeva filosoofid teadlikult klassikute ideid. Tihti elavad varasemate filosoofide ideed mingil kujul edasi, enamasti mitte samasugusel kujul. Ajaloo uurimine – filosoofia ajalugu on eraldi uurimisobjekt, erinevad koolkonnad ja meetodid, ajalooline ja ratsionaalne rekonstruktsioon. Tänapäeva filosoofia mõjutab ka selle ajaloo uurimist, nt Platonit tõlgendatakse nüüd teisiti kui 50 a tagasi. II Filosoofia ja teadus Enne filosoofiat ja teadust seletati asju müütidega (kr mythos – lugu), mis olid tihedalt seotud usundiga ja selgitasid, kuidas on tekkinud maailm, inimene jne. Tegelasteks tihti jumalad ja kangelased. Antiikajal ja ka uusajal ei saa selgelt eristada teadlast filosoofist
Lord Monboddo Kui me pole kohtunud inimesega, kel saba puudub, ei tähenda see veel, et neid poleks. Genoom Inimese genoomis on ainult 20-25000 proteiine kodeerivat geeni – vähem kui arvati, sarnasemad teiste loomadega kui arvasime. Loom vs inimene Loomalik Inimlik Loodus Kultuur Keha Meel Emotsioon Ratsionaalsus Uuritav, uurimisobjekt Uurija, uurimisvõimeline Loodusteadused Humanitaarteadused Indiviidi areng Inimese areng kultuuri – kaks pärimise kanalit: kultuuriline ja geneetiline Looma areng täiskasvanud loomaks – üksainus pärimise kanal: geneetiline Bambi sündroom Inimene kui agressiivne hävitaja Looma kui headuse, ilu ja liikidevahelise sõpruse sümbolid Koer kui isiksus
reaktsioon kulgeb mööda kõige madalama aktivatsioonibarjääriga teed. Aktivatsioonienergia vähenemine ongi reaktsiooni kiirenemise kõige olulisem kuid mitte ainuke - põhjus. 179 180 Radioaktiivsed elemendid ja nende lagunemine Aatomid on keerukad süsteemid, mis koosnevad paljudest suhteliselt iseisvatest alaosadest. Elektronkatte püsivus-ebapüsivus on klassikalise keemia uurimisobjekt, kuid ka radiokeemia on üks keemia harudest ja tegeleb aatomi tuumade püsivuse- ebapüsivuse uurimisega. 181 Radioaktiivsus Radioaktiivsus on iseeneslik ebastabiilse isotoobi muutumine teiseks elemendiks millega kaasneb elementaarosakeste, teiste aatomite tuumade või footonite kiirgamine. Tuntakse 288 stabiilset isotoopi ja ~7500 radionukliidi.
vahetumalt seotud kui järv/meri, maismaa taimestik mõjutab jõe topograafilist struktuuri a) kaldataimed – kõrkjad (pillirood, puud) takistavad päikesekiirguse hulka ja see alandab veetaimede primaarproduktsiooni b) vette sattuvad taimeosad, mis mõjutavad vee toidukoosseisu 6) jõe veevooluhulk on ebastabiilne – ulatuslikud üleujutused, vähene vesi 7) inimasula pluss jõgi = heitvesi Valgala kui uurimisobjekt – tuhandeid ruutkilomeetreid pikk, ohustab Läänemerd Inimene Linnastumine – inimtegevuse mõju veesüsteemidele. Suurimad veetarbijad peale tööstuse on inimene ja põllumajandus ja vastupidi. Tulevikus on joogivee defitsiit. Veeorganismid inimese toidulaual – esimesed organismid, keda kasutada, oli kalad ja vaalad. 2
Etnograafid on eelkõige pühendunud oma rahva uurimisele, antropoloogid üldiselt mingi kauge rahva uurimisele. Eksootikahõng. Etnoloogid on aga lihtsamad. Tänapäeval on see asi kokku sulandunud. Lihtsalt meetodid on teised. 2 Laias laastus tegeletakse samade asjadega. Enam ei ole algset motivatsiooni, et peab nt oma rahvust elu eest promoma. Mis ühendab kõiki inimesi maailmas? Miks kõik inimesed võivad olla uurimisobjekt? Kuni 19.sajandini polnud selge, kust läheb piir inimeste ja mingite muude olendite (põliselanikud) vahel. Inimkonda ühendab: PRINTSIIP: Inimkonna psüühiline ühtsus ehk biopsühholoogiline võrdsus. Miks võib ühe distsipliini raames uurida kogu maailma rahvaid? Indiviidid erinevad emotsionaalselt ja intellektuaalselt, aga inimpopulatsioonidel on kõigil võrdsed võimalused kultuuri luua. Kõik rahvad võivad kultuuri luua. Adolf Bastian 1860: kõigil rahvastel on ajalugu
.......................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid.............................................................21 2. Pärnu kuurordikontseptsiooni disainimine.............................................................28 2.1. Pärnu kuurort kui uurimisobjekt.....................................................................28 2.2. Pärnu kuurordikontseptsiooni alusuuringute tulemused...............................38 2.3. Pärnu kuurordikontseptsioon...........................................................................53 Kokkuvõte......................................................................................................................60 Viidatud allikad.........................................................................
reeglisüsteemid ja algoritmid nö mehaaniliseks järelduste tegemiseks reeglisüsteemide kui matemaatiliste objektide uurimine. Arvutid on mõtlemise masinad. Loogika teke Parmenides (5 sajand e.m.a.) : kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zenon Eleast (5 sajand e.m.a.) - apooriad/paradoksid Sofistid - Sokrates (470-399 e.m.a) - Platon (428/427 - 348/347 e.m.a): Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest (eeldustest) järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus. Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui...siis) abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust. Ramon Llull Elas: 1235-1315 Müstik Peateos Ars magna, generalis et ultima
1. Hüdroloogia kui teadus, klassifikatsioon ja seos teiste teadustega. Uurimismeetodid. Hüdroloogia uurib looduslikku vett, selle ringet ja levikut Hüdroloogia on teadus, mis uurib Maa hüdrosfääri: veeringet, selles kulgevaid protsesse ning hüdrosfääri ja seda ümbritseva keskkonna vastastikust mõju. Hüdroloogia uurimisobjekt on hüdrosfäär – üks Maa geosfääre, mis hõlmab keemiliselt sidumata vee, s.o ookeanide, merede, järvede, jõgede, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Hüdroloogia jaguneb ookeani- ja mereteaduseks e okeanoloogiaks (okeanograafiaks) ning sisevete (mandrivete) hüdroloogiaks. Sisevete hüdroloogia jaguneb omakorda jõgede, järvede, soode ja liustike hüdroloogiaks.
.....................................53 Lisa 1. Klientide küsitlusleht........................................................................................54 SISSEJUHATUS Inimese välimust on hinnatud läbi aegade erinevalt. Väljanägemise aluseks on erinevatel ajastustutel kehtivad moraalinormid, väärtushinnangud, mood, maitse ja kired. Iluideaali kehastuseks on olnud alati naine. Antud uurimistöö teemaks on naiskliendi tarbimisharjumuste muutused rõiva- ja ilutoodete kategoorias. Uurimisobjekt on: Eesti naiste ostuharjumused, eelistused ja sagedus ilutoodete ja teenuste tarbimisel. Võrreldes 20. sajandiga analüüsitakse lõputöö käigus rõivastumisstiili, jumestusharjumuste ning soengute trende Tänapäevase käsitluste kohaselt ei tähenda tarbimine pelgalt praktiliste vajaduste rahuldamist, vaid sellel on ka sügavam sotsiokultuuriline tähendus. Tarbimisest on tänaseks saanud vahend – lisaks toodete ja teenuste valimisele on see teguviis oma
•Erand:Valimiraami ei saa teha lumepallivalimi puhul Esinduslikkus ehk representatiivsus •Uuring on esinduslik, kui meil on kvaliteedinõuetele vastav valim, mis võimaldab meil teha järeldusi uuritava üldkogumi kohta. •NB: Me ei saa kunagi teha üldistusi üle meid huvitava üldkogumi piiride –Nt. Uurides Tallinna linnavalitsustei saa öelda midagi kogu Eesti kov süsteemi kohta. Kuidas valimit võtta? (TL3 näide) •Mis on mu: – uurimisobjekt? (e-õpe) –uurimisareen ? (e-ülikooli konsortsium) –uuringu eesmärk? (analüüsida, kuidas, millisel määral ja millise efektiga kasutatakse e-õpet III taseme hariduses) •See, KEDA me küsitleme sõltub sellest, MIDA me tahame teada saada? 1.Üldkogumi defineerimine Sees: 2-5 aasta üliõpilased BA ja MA tasemes 7 e-ülikooli partnerkoolides Väljas (exclusions) - kolledžid (annavad diplomiõpet; oluliselt väiksema üliõpilaskonnaga kui
R.Dworkin leiab, et õiguse terviklikkusekäsitus on võti, mis aitab luua parima konstrueeritud tõlgenduse õiguspraktikast ja eriti sellest viisist, kuidas kohtunikud lahendavad raskeid juhtumeid. Õiguse terviklikkusekäsitus on tema jaoks parem õiguspraktika tõlgendus kui konventsionalism ja õiguspragmatism. 3.2. Tõlgendav hoiak 3.3. Tõlgendamise astmed Õigusnormi tõlgendamine selgitatakse välja õigusnormi tegelik mõte ja tähendus. Õigusdogmaatika uurimisobjekt on õigusnormid, meetod tõlgendamine ja süstematiseerimine. Iga teksti tõlgendamine algab sõnade mõtte tõlgendamisega, st milline on sõna tähendus üldises keelekasutuses. Tõlgendamisel on tegemist nn. arusaamise ringstruktuuriga. Ükskõik millise tõlgendamisviisiga tegu poleks, on tegemist mitte üksikute sõnade tõlgendamisega, vaid terviku tõlgendamisega (laused, normatiivsed aktid jne.). Seejuures on oluline sõnade asukoht ja järjestus terviku suhtes
plaanimajandusteooriat, kus põhiregulaatoriks on bürokraatia kaudu avalduv avalik võim. Mistahes reaalses majandussituatsioonis on mõlemad olemas, lisaks sellele avaldavad inimeste käitumisele mõju sellised traditsioonilises turumajandusteoorias kõrvale jäetud institutsioonid nagu kombed ja traditsioonid ning inimloomusele omane koostöövalmidus ja altruism. Majandusteaduse eripära: Uurimisobjekt on pidevas ning kiires muutumises, tänased järeldused ei pruugi homme enam kehtida; Enamikel juhtumitel puudub eksperimentide läbiviimise võimalus; inimkatseid ei ole võimalik korraldada; inimkatsetega võrreldes ohutum, eetilisem ning odavam on uurimisel/õppimisel matemaatiliste mudelite kasutamine Majandusnähtuste mõõtmine on komplitseeritud agregeeritud käsitluse puhul sageli võimatu. Põhjuslik-tagajärgse seose väljatoomine on sageli võimatu
vaatlemine ühtse tervikuna. Kuidas mingi periood avaldub kirjanduses. Kirjanduse väärtus teatud suurema (ajaloolise) nähtuse osa, iseseisev väärtus puudub. Seos ajaloosündmustega, ei ole seost iseseisvalt kirjandusega, põhineb ajaloofaktidel. 31.Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20.sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval) Kirjandus on kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga). 16 Õige kirjandusajalugu ei taotle kirjanduse assimileerimist suure ajaloo sisse. Kirjanduse sünkroonilised struktuurid (laad, sümbol, müüt, zanr) ja diakroonilised struktuurid (5faasi, müüt, romanss, kõrgmimees, madal mimees, iroonia) Lääne kultuuri ajaloo mudel kui allapoole kulgev korduste spiraal. Kirjandusloo struktuur lähtub mustritest ja kategooriatest,
Eesmärk ja käsitlusala on LCA väga tähtis osa. LCA tulemused oluliselt sõltuvad sellest, millised otsused tehakse selles faasis. Hindamise eesmärk · Olemasolevat toodet keskkonnamõju poolest paremaks muuta, näiteks: kujundada uus toode · Toodet nõuetele vastavaks muuta-ökomärgis · Toote keskkonnaomadusi põhjalikumalt tundma õppida, kindlaks teha toote olelusringi eri etappide mõju keskkonnale Eesmärgi ja käsitlusala määratlemine · Hindamiskava, uurimisobjekt · Hinnatav toote · Tootesüsteemi piirid-tootmine, turustamine, vedu, jäätmed · Mõjukategooriad ja olelusringi mõju hindamise metoodika
Sissejuhatus õigusteadusesse. 5.september. Toomas Anepäo/Anepaio ?? Eksamil 5 küsimust, igast käsitletavast teemast üks küsimus. Kusjuures iga õppejõud hindab oma valdkonda ja hindamine toimub protsentides. Sõnal õigus on olemas mitmeid erinevaid tähendusi ning üheselt mõistetav ei ole sõna ka juristide jaoks eelneva kokkuleppe puudumisel. Õigusajalugu. Arhailine õigus. Tegemist on põhimõtteliselt teistsuguse õiguskorraga kui meie tänapäevane õiguskord. Kogu arhailise õiguskultuuri põhistruktuurid on teistsugused. Räägitud on isegi erinevate rassiliste õiguste olemas olust, kuis säärane määratlus on alusetu. Sellise määratluse eesmärgid olid eelkõige rahvuspoliitiline piiritlemine ning ka vastandamine. Lihtne oli tekitada olukorda meie vs. nemad etc. Mõtteskeem sobis ka oleviku ja mineviku seletamiseks. Taoline vastandamisele rajanev käsitlus ei olnud otstarbekas ei poliitiliselt ega ka teaduslikult. Tänapäeval...
Geenivahetuse bioloogiline tähtsus. 1. Annab sugulisel paljunemisel põhiosa pärilikust muutlikkusest, mis on loodusliku valiku materjaliks, 2. Tagab kaitse erinevate abiootiliste ja biootiliste tegurite vastu. Nt: ka suuremate epideemiate ajal ei surnud kõik inimesed ära; 3. Erinevate geenikombinatsioonide arv tõstab evolutsiooni kiirust. Riigieksami küsimused. Kysimus Th. Morgani objektide kohta. 3 Põhjust, miks äädikakärbes on hea uurimisobjekt. Geenivahetus läbi loodusliku valiku. 54 Muutlikkus pärilik (mutatiivne ja kombinatiivne, mis jaguneb veel homoloogiline kombinatiivne ja mittehomoloogiline) ja mittepärilik e modifiktsiooniline. Mutatiivse alla lähevad kolm tasandit: 1. geen- 2. kromosoom- 3. genoom- Koolis hakkab muutlikkuse osa mutageenidega. Mutageenid mõjurid, mis suuremal või vähemal määral tekitavad mutatsioone. Mutageenid on
Tähtaeg: hiljemalt 30. aprill 2010 Selgitus. Õpilased on teadlikud, et esialgne teema võib täpsustuda enne esimest 22 kollokviumit. Hindamine: väärtus tähtajalise esitamise eest 1,0 punkti. Vajadusel annab koordinaator nö neutraalse hinnangu eeskätt sooviga konkretiseerida teemat. Probleemsed on kõik teemad, mis kipuvad olema liiga üldised, kus konkreetne uurimisobjekt ei ole määratletud. Teemade valik on kümnenda klassi kevadel vajalik, sest on uurimistööde valdkondi, kus on võimalik just suveperioodil koguda vajalikku uurimuslikku materjali (eeskätt loodusteadustes). Oleme järginud põhimõtet, et igal õpilasel on juhendajaks Tallinna Reaalkooli töötaja, hea meelega oleme ka soosinud kaasjuhendajaid ja neid ka teatud määral aidanud leida eeskätt kõrgkoolidest. Kui õpilase
Ratsionaalsed viisid, et oma teadmisi õigustada. Valiidne teadmine. Distsiplinaarne objektiivsus: oma ala praktiseerija otsustab objektiivsuse üle. Dialektiline objektiivsus: absoluutne objektiivsus tahab subjektiivsust eirata ja distsiplinaarne objektiivsus tahab subjektiivsust kaasata. Dialektiline objektiivsus on see, et positiivne hoiak subjektiivsuse vastu. Kokkupuude praktikas, mitte ainult teoreetiline alus. Reeglid uurijale – objektiivsuse suhtes. Uurija – uurimisobjekt. Subjektiivsus - . Vastandid jõuavad dialektilisele tasandile ehk samale tasandile. Valim on erinev. Meetod üllatab uurimisobjekti. Paneb inimese mõtlema. Fabian. Osaleda uuritavates protsessides, et mõista uuritavat kultuuri. Protseduriaalne objektiivsus: impersonaalne inimene kõrvale jätta; mõõtude jm empiirika kaudu objektiivsus ehk praktika kaudu objektiivsus. Protseduuri reeglid – kuidas saab paremad tulemused? Kui eirata reegleid, võib saada paremad tulemused.
pindmised ja atmosfääri alumised kihid. Ruumala 10 5106 km3, elusainet 10131015 t. Noosfäär biosfääri arengu kõrgeim aste, n.-ö- mõistuse sfäär, kus arukas inimtegevus muutub arengut määravaks teguriks. Biosfäärikaitseala rahvusvahelise tähtsusega kaitstav ala, ühe või mitme reservaadiga (puutumatu looduse kaitsealaga) territoorium koos seda ümbritseva puhvertsooni ja majandatava piirkonnaga. Biosüsteem bioloogiline süsteem, põhiline ökoloogia uurimisobjekt (eriti raku, organismi ja ökosüsteemi tasemel), käsitatav iseuueneva reguleeruva süsteemina. B-d on aineringele ja energiavoole lahti, siiskieraldab mõnd neist ümbrusest membraan (nahk, rakukest), mis teeb ainevahetuse ja energiakasutuse valikuliseks (nt. kloroplast neelab sinist ja punast, aga mitte rohelist valgust). Biotiik reovee bioloogiliseks puhastamiseks kohandatud madal tehis- või looduslik veekogu. Tavalised on
kaugemas perspektiivis Õiguse sotsioloogia klassikud: · 19. sajandil tegutsenud Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798-1857). Sotsiaalset keskkonda ehk ühiskonda on tarvis teaduslikult uurida. Algelt oli seisukohal, et see teadus, mis peab ühiskonna uurimise enda peale võtma, peaks nimetama sotsiaalseks füüsikaks, sest loodusteaduslike meetodite abil saab ühiskonda uurida. Hiljem võttis kasutusele mõiste ,,sotsioloogia", mille uurimisobjekt oli tema arvates teistsugune nagu tänapäeval mõistetakse sotsioloogia ülesandeks on uurida inimintellekti ja moraali determineeritust sotsiaalsest keskkonnast. Ei keskendunud inimkäitumise uurimisele vaid sellele, mida annab ühiskond inimmõistusele ja moraalile. Tema käsitluse juures tuleb rõhutada 2 peamist radikaalselt erinevat suunda: 1. positiivne teaduse käsitlus leidis, et tema poolt pakutav teaduslik
ühiskonna üks seisundeid, teatud juhtudel väljendab see ühiskonna patoloogiat; kriminoloogiat peetakse ka kriitiliseks ühiskonnateaduseks). Siin on mitmed suured ja enamlevinud teooriad, nagu näiteks kultuurikonflikti- (seletab kuritegevust erinevate kultuuride vastandumisega) või anoomiateooria ( tähendab normide või seaduste puudumist või puudulikkust). Antropoloogiline suund näeb kuritegevuse põhjusi inimesest. Seega tema uurimisobjekt mitte kuritegevus kui sotsiaalne nähtus, vaid üksiksüütegu. 3. Preventiivne/profülaktiline ärahoidev, tõkestav. Tegeleb ühiskonna kuritegevuse reaktsioonide ja ühiskonnapoolsete kuritegevusele reaktsioonide uurimisega. Profülaktiline aspekt kõige lähedasem kriminaalpoliitika paljuski kattub preventiivne profülaktilisega. Uurib haigusi, nende põhjusi, püüab aru saada. Karistus ei saa olla eesmärk iseeneses, vaid ta peab püüdma karistatavaid tegusid edaspidi ära hoida
Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kirjandusteaduse alused 1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks.
aparaate, analüütilisi protseduure. e) POPULAARTEADUSLIK ARTIKKEL võrreldes populaarteadusliku raamatuga on käsitletav probleemistik märksa kitsam. f) BIBLIOGRAAFIA süstematiseerib ilmunud kirjanduse loetelus või ilmunud tööde referaatides. 32 2.2 Uuringu kava Uuringu kava kui kirjalik dokument koosneb kahest osast: 1. Metodoloogiline osa jaguneb allosadeks: (a) probleemi püstitus, uurimisobjekt või subjekt, aine, ese; eesmärk ja ülesanded; (b) põhimõistete interpreteerimine; (c) probleemi esmane teoreetiline analüüs; (d) hüpoteeside formuleerimine. 2. Protseduurilise osa on uuringus kasutatavate tehniliste ja metoodikavahendite kogum. Kava raames on sellel kahesugune kasutus: (a) statistilised, eksperimentaalsed, monograafilised, tüpoloogilised ja ajaloolised uuringud ja analüüsimeetodid;
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine ..............................
3)järelindikaatorid – annavad infot tagantjärele (pärast) uuritava nähtuse toimumise kohta. Majandustsüklite mõju majandusele püütakse pehmendada majanduspoliitiliste abinõude rakendamise abil. Üldine tendents on, et pikad ja sügavad kõikumised asenduvad lühikeste ja kiiresti vahelduvate ebastabiilsuse perioodidega. 3.Töötuse olemus Tööhõive muutused on makroökonoomika ja rahvamajanduse keskne uurimisobjekt, sest töötus on üks suuremaid disproportsioone ühiskonnas. Töötus väljendab olukorda, kus osa tööjõust, ses soovib töötada, ei suuda leida sobivat tööd. Töötuks loetakse inimest, kes ei ole töötanud mingi kindla arvestusperioodi jooksul, otsis aktiivselt tööd eelnenud perioodi jooksul ja on võimeline kohe tööle asuma. Töötavaks ehk hõivatuks loetakse inimest, kes töötab , sõltumata hõiveastmest (1,0; 0,5; 0,25 jne.). Tööjõud moodustub töötutest ja hõivatutest
Eesti teadus- ja arendustegevuse süsteem on alates 1990ndate keskpaigast teinud läbi mitmeid muutusi. Erinevalt naaberriikidest ei ole Eestis eraldiseisvat riiklikku metsanduslikku uurimisorganisatsiooni. Teadusrühmad on koondunud põhiliselt ülikoolide juurde. Metsateadus on koondunud praegu Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituuti, kus on ametis 25 teadustöötajat, kellest enamikul on teaduskraad metsanduses. Mets ja puit on ka teiste ülikoolide juures töötavate teadlaste uurimisobjekt. Koos metsateadlastega teevad interdistsiplinaarset uurimistööd teiste teadusalade nagu bioloogia, füsioloogia, keemia ja ajalugu, teadlased. Nii näiteks uurivad Tartu Ülikooli ökoloogid metsaökosüsteeme, Tallinna Tehnikaülikoolis aga tegeletakse puidu kui materjali omaduste uurimise ja töötlemise tehnoloogiate arendamisega. Metsanduslike rakendusuuringute ja vastavate andmekogude loomise ning arendamisega tegeleb alates 1996
organisatsioonide uurimises meetodid · John Brewer, 2006 Professionaalse karjääri ja identiteedi kui organisatsiooni · Vaatlus püsivuse mehhanismide uuringud (näiteks politseinike, vanglaametnike, vedurijuhtide uuringud; Eestis: kaevurite Osalusvaatlus: vaatlejal on erinevad rollid uuring): erinevate elukutsete loomulik ajalugu kui uurimisobjekt · Intervjuud Organisatsioonis toimivate kontrollimehhanismide uuringud:formaalne ja informaalne võim ja suhted, · Dokumentide kogumine Hawthorne-i uuring, Formaalsed dokumendid bürokraatia toimivuse uuringud: kuidas formaalsed
Kokkukuuluvus ja klassikaline tingimine: Õpitud maitse vältimine. Toidu maitse + halb enesetunne = toiduaversioon Ühe kogemuse põhjal õppimine ja ülipikk intervall tingitud ja tingimatu stiimuli vahel. Kokkukuuluvus ja instrumentaalne e. operantne tingimine: Reaktsioonid kuuluvad kokku teatud sarrustasudega. Liigiomased kaitsereaktsioonid – suvaline vastus ohule ja valule. Õppimise neuraalsed alused: 1. närvikoe plastilisus 2. aplüüsia – populaarne uurimisobjekt 3.presünaptiline hõlbustamine. 4. pikaajaline potenseerimine. Klassikaline tingimine - Kahe või enama stiimuli seose ja vastastikku ennustava väärtuse ära õppimine. Lihtsad, enamasti refleksidel põhinevad asjad. Eksperimentaalne väljasuretamine – Korduv tingitud stiimuli esitamine ilma tingimatu stiimulita. Efekt on suurim, kui tingitud stiimul esitada natuke enne tingimatut stiimulit. Tagurpidi tingimine = kui tingitud stiimul esitada peale tingimatut stiimulit, siis ei
KRIMINOLOOGIA TÄISKONSPEKT Kriminoloogia koht teadusharude süsteemis. Kriminoloogiliste teooriate süstematiseerimine. Kriminoloogia põhimõisted Esituskeel märkide, sümbolite, mõistete süsteem, mille abil ja mille kaudu esitatakse antud teaduse väited, tõestused ja järeldused. On levinud arusaam, et keele matematiseerituse aste väljendab seda, kas tegu on teadusega või mitte. Ühiskonnateadused aga uurivad kvalitatiivselt, mitte kvantitatiivselt. Uurimisobjekt on inimene tema ühiskondliku olemise eri vormides ja ilmingutes, seega peab olema ka keel mitmemõõtmeline, nt sõnas ,,kuritegu" põimub vähemalt kolm dimensiooni: materiaalne (tegu kui nähtus), aksioloogiline (teatavast väärtusest lähtuv hinnang teole), formaal-juriidiline (tegu kui karistatav). Kriminoloogias on teaduskeel siiski alles algusfaasis Kriminoloogia kui teaduse seosed teiste teadustega (kriminaalõigusteadus, sotsiaalteadused, hingeteadused) Kurite...
majandusprobleemid. Keskkonnaökonoomika uurib looduskasutust ja keskkonnakaitset kui inimeste huvides toimuvaid majandusprotsesse eesmärgiga avastada siin toimivaid seaduspärasusi ja kasutada neid selleks, et muuta inimese majandustegevus looduselembelisemaks ning tagada inimestele ka tulevikus neile sobiv elukeskkond. Keskkonnaökonoomikat nimetatakse ka looduskasutuse ökonoomikaks, kuid selle teaduse uurimisobjekt ja eesmärgid on kitsamad. Keskkonnaökonoomika eesmärk on jätkusuutliku arengu majandusmehhanismi kujundamine ja täiustamine. Koos sotsiaalsete meetmetega peab see tagama inimesele sobiva loodusliku elukeskkonna läbi aegade. Keskkonnaökonoomika probleemid on tihedalt seotud inimeste materiaalse tarbimise vajaduste, harjumuste ja soovidega, need omakorda kultuuriga ja arusaamisega elu kvaliteedist üldse. Sealjuures tuleb arvestada, et maailmas
Jurist on isik kellel on eriharidus õigusteaduse alal. Juristiks saab õppida kõrgkoolis. 335. Millega tegeleb õigusteadus? Millised on õigusteaduse harud? Õigusteadus on teadus, mis selgitab kehtivate õigusnormide sisu.[1] Tavakasutuses jäävad tahaplaanile küsimused õigusteaduse teaduslikkusest ja õigusnormide kehtivusest, mida lihtsalt eeldatakse, ja keskendutakse küsimustele õigusnormide sisust. Õigusteaduse valdkond Uurimisobjekt Meetod Õiguselu Õigussotsioloogia seaduspärasused Kogemuslik Tõlgendamine (ja Õigusdogmaatika Õigusnormid süstematiseerimine) Õigusajalugu Õigusnormide areng Ajaloolised meetodid
Kultuur kui midagi kõrgemat kui loodus. Kultuuri-looduse vastandus kui ,,tsiviliseeritud kultuuride" ja ,,metsikute kultuuride" v ,,loodusrahvaste" vahel oli varases antropoloogias väga levinud. 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 14 Seepärast tuuakse tihti välja antropoloogia sugulus koloniaalse mõtteviisiga. Varaste antropoloogide kui kultuuriliselt kõrgelt arenenud teadlaste jaoks oli ,,loodusrahvas" ja nende ,,metsik mõtlemine" huvitav uurimisobjekt, räägiti arenenud ja primitiivsetest kultuuridest. Aga kelle seisukohast arenenud? Milliste standardite järgi seda mõõta? Tänapäeval on selline eristus mõeldamatu. Võib rääkida traditsioonilistest ja lääne-tüüpi kultuuridest, aga üks pole teisest hierarhiliselt kõrgemal positsioonil. Strukturalistlik kultuurisemiootika toob välja palju binaarseid vastandusi, mis on omased väga erinevatele kultuuridele maailmas. Levi-Strauss väidab, et kõik
toimingud. Integratiivne organisatsioon kõigi eelmise kolme tähenduse koond. Ettevõte on organisatsioon ja omab organisatsiooni. Integratiivne org. mõiste integreerib kõike kolme institutsionaalset, instrumentaalset ja funktsionaalset organisatsiooni põhimõistet. Iseloomustavad tegurid: Vorm, Kujundamine, Tegurid, Protsessid, Süsteem. Ettevõtte organisatsioon on: Organisatsiooniõpetuse põhiline uurimisobjekt, Instrumentaalse organisatsiooni mõiste praktiline väljund, Praktilise organiseerimistöö sisu, eesmärk ja tulemus. Organisatsiooni mõiste saab jaotada ka kaheks protsessi ja struktuuriorganisatsiooniks. Struktuuriorganisatsioon jaguneb omakorda kaheks ametlikuks ja mitteametlikuks. Mitteametlikul organisatsioonil puudub struktuur (pigem on tegemist informaalsete suhete tulemusel tekkiva ja pidevas muutumises oleva suhtevõrgustikuga). Mitteametlikud ilmingud organisatsioonis:
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseis...
ajaks allasurutud vaimsete (ehk seesmiste) protsesside uurimise tähtsust. Meetodiks mõtlemise ja teiste tunnetusprotsesside eksperimentaalne uurimine, psühhoterapeutilises rakenduses ratsionaalse eneseanalüüsi ja mõistlike mõtete valdamise vajaduse rõhutamine. Tunnetuspsühholoog: Inimesed mõistavad maailma tänu tunnetusprotsessidele. Ratsionaalne tunnetus juhib otstarbekat käitumist. Psühholoogia uurimisobjekt Psühholoogia uurimisobjektiks on psüühika. Psüühika on elutegevuse spetsiifiline avaldusvorm, mille otstarbeks on elusolendi (kui psüühika kandja) parem kohanemine. Laiemas mõttes sisaldub psüühikas nii seesmine (teiste poolt vahetult tunnetamatu ehk subjektiivne) kui ka väline (ja teiste poolt vahetult tunnetatav ehk objektiivne) aktiivsus. Psüühikat võidakse uurida nii inimestel kui ka loomadel.
ôigusemôistmise tunnusjooni juba sugukondliku korra ajal, kus sugukonna koosoleku positiivselt vôi negatiivselt otsustatud küsimus muutus üldkohustuslikuks 127 otsuseks. Näiteks tavade vastu eksimise korral sugukonnast väljaheitmine, mis sisuliselt vôrdus surmanuhtlusega (kiviaja tingimustes üksi elamine). Igal juhul on siin olemas kriminaalkaristuse Õigusteaduse valdkond Uurimisobjekt Meetod Õigussotsioloogia Kogemuslik Õigusdogmaatika Õigusnormid Õigusajalugu Õigusnormide areng Ajaloolised meetodid Võrdlev õigusteadus Õiguselu seaduspärasused Tõlgendamine (ja süstematiseerimine) Teiste maade õigusnormid Tõlgendamine, lisaks kogemuslikud ja ajaloolised uurimismeetodid. pôhitunnused hukkamôistva hinnangu ja väljaheidetule kitsenduste ja keeldude näol. Ajaloost on tuntud ka näiteks veretasu (sisuliselt veel
map0([],g) = [0] map0([h|t],g) = [g(h) | map(t,g)] Mis on avaldise map0([2,3,2],bar) arvutamise tulemuseks? Mis tüüpi keeles on programm kirjutatud? 10 Millist tarkvaraüs teemi soovitab Joel Spolsky projektiplaani koostamiseks kasutada? Sissejuhatus Iga nformaatikasse Loeng 1 Van Neuman'i arvuti: mälu – programmid vajalik info e. Data Esimesed arvutid 17 sajandil. Loeng 2 Deduktsioon Induktsioon Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt Süllogismide näited: 1. eeldus: iga koer on imetaja. 2. eeldus: mõned neljajalgsed on koerad. järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. Süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest (eeldustest) järeldub paratamatult uus väide. Stoikud: lausearvutus Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui...siis) abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust.
mid, kuna designeeritavad mõisted kuuluvad eri mõistesüsteemidesse) ja viiteid tehes denotaatsamasusena (on sünonüümid, sest arst on tegelikult sama). Ei ole ju kujuteldav alternatiivne seletus, et põhjus ongi tähttäheli- ne vastendamine, üldse mõtlemata ei denotaatidele ega designaatidele. Või siiski? Igal juhul tundub sellise vastendamise soov olevat levinud laiemalt kui ühe sõnastiku autorite hulgas ja võiks sellisena ehk olla huvitav uurimisobjekt iseeneses: kui levinud selline seisukoht tegelikult on, miks inimesed niimoodi arvavad ja mida sellest keele kohta järeldada võiks? Sõnastikukoostamise tehnoloogia seisukohalt aga saab teema üldistada igasugusele osasünonüümiale olenemata selle põhjusest, olgu selleks siis denotaatsamane mõttelahksus ja selle ainealane relevantsus (Saari 1980: 665-666), termini häälikulise koostise ületähtsustamine, ala terminisüsteemi loomulik ebasüsteemsus
isiklikud mõtisklused matemaatikast ja loodame, et nad mõjuvad omakorda innus- tavalt ka lugejale. Matemaatika aitab ajust aru saada Ajuprotsessid on aluseks kõigele, mis me tahame, mõtleme, tunneme. Aju määrab selle, kes ja millised me oleme. Aga praeguseni on üsna mõistatuslik, kuidas kõik need vaim- sed protsessid ajus tekivad. Seega on aju tähtis uurimisobjekt, kui tahame mõista iseen- nast. Ajust arusaamiseks on tarvis matemaatikat. Ajuandmete uurimiseks kasutatakse matemaatilisi meetodeid ja nende andmete statistiline analüüs põhineb matemaatilis- tel alustõdedel. Kuid mis peamine, ajust arusaamiseks on tarvis teooriat aju tööprintsii- pide kohta, mis suudaks selgitada ja ennustada meie vaimseid protsesse. Sellised teoo- riad põhinevad matemaatikal
Loogika on teadus (õpetus) meetoditest ja printsiipidest, mida Kasutatakse õige ja ebaõige arutlemise (järeldamise) eristamiseks. „Eesti entsüklopeedias" on loogika defineeritud kui teadus õigest mõtlemisest, selle vormidest ja struktuuridest. Mõtlemise vormide all peetakse harilikult silmas mõisteid, otsustusi ja järeldusi (lõppjärelduseni viivaid arutluskäike). Paraku pole tänaseks teada meetodit, mis võimaldaks oma mõtteid vahetult teistele üle kanda. Loogika vahetu uurimisobjekt on keeles väljendatud mõtlemine, nt keeles väljendatud mõisted, otsustused ja mõttekäigud. Traditsioonilises loogikas järgitakse Aristotelese eeskujul tõe vastavusteooriat ehk korrespondentsiteooriat: väide on tõene, kui selle sisu vastab tegelikkusele. Väide on väär, kui selle sisu ei vasta tegelikkusele. Mida võiks tähendada tegelikkusele vastamine, on pigem filosoofia kui loogika küsimus. Seda võiks püüda selgitada nii: väitlause on tõene, kui selle lausega
mitmekesisus. Sellises mitmekesisuses väljendub kohtade omapära • Kultuur: Maastikus salvestatakse kasutusviisid ja tehnoloogiad, mida ühiskond on rakendanud loodusele ja linnapildile, temas kajastub kohalik ajalugu ja ta inspireerib inimeste kujutlusi. Selles lähenemises on maastikul suur sümboolne tähendus ka neile inimestele, kes ei ole seda ise näinud. • Teaduslik väärtus: Maastik on looduse ökoloogiaga tegelevate teadusharude uurimisobjekt, mis võimaldab uurida ühiskonna ja looduse seoseid ning ühiskondade ressursikasutust ning omab ka praktilist väärtust loodusressursside ja maa kasutuse korraldamisel. • Majanduslik väärtus: Maastiku omadused võivad aidata kaasa majandustegevuse tekkimisele või kadumisele, seda eriti just turismi ja rekreatsiooni vallas. •Ökoloogiline väärtus: Suur osa ökosüsteemide mitmekesisusest tuleneb just
Loogika on teadus (õpetus) meetoditest ja printsiipidest, mida Kasutatakse õige ja ebaõige arutlemise (järeldamise) eristamiseks. ,,Eesti entsüklopeedias" on loogika defineeritud kui teadus õigest mõtlemisest, selle vormidest ja struktuuridest. Mõtlemise vormide all peetakse harilikult silmas mõisteid, otsustusi ja järeldusi (lõppjärelduseni viivaid arutluskäike). Paraku pole tänaseks teada meetodit, mis võimaldaks oma mõtteid vahetult teistele üle kanda. Loogika vahetu uurimisobjekt on keeles väljendatud mõtlemine, nt keeles väljendatud mõisted, otsustused ja mõttekäigud. Traditsioonilises loogikas järgitakse Aristotelese eeskujul tõe vastavusteooriat ehk korrespondentsiteooriat: väide on tõene, kui selle sisu vastab tegelikkusele. Väide on väär, kui selle sisu ei vasta tegelikkusele. Mida võiks tähendada tegelikkusele vastamine, on pigem filosoofia kui loogika küsimus. Seda võiks püüda selgitada nii: väitlause on tõene, kui selle lausega
Nõmme eramu või korterelamu uuem periood; Nõmme krohvitud funktsionalistlik korterelamu; Nõukogudeaegne puitelamu. 9 Nagu näha, on juba Tallinnas väga mitmeid arhitektuurilt erinevaid puitkorterelamute tüüpe. Lisanduvad erinevused ehituskonstruktsioonide ja piirdetarindite osas. Lisaks Tallinnale on erinevaid puitkorterelamute tüüpe ka teistes linnades. Kui valida igast alajaotusest üks uurimisobjekt, ei teki uurimisobjektide juhusliku valimi korral piisavat esindatust ja üksiku hoone iseärasused hakkaksid liialt mõjutama hinnanguid mainitud hoonetüübi kohta. Seetõttu on valimist jäetud teadlikult välja teatud hoonetüübid ( väga vana puitelamu, varane agulimaja, suurte korteritega esinduspuumaja) ning valitud osadest hoonetüüpidest rohkem objekte. Uuritud elamute ja korterite jaotus vastavalt asukohale ja ehitusaastale vt. Tabel 1.1. Tabel 1
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. ...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visi...
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud kari...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
