,,Kuritöö ja karistus" Fjodor Dostojevski 1. Romaanis seostuvad vaesusega mitmed probleemid, nende hulgas alkoholism, prostitutsioon, eneseväärikuse kaotamine ning kuritegevus. Alkoholismi all kannatas teoses näiteks endine riigiametnik Marmelodov, kes jõi selle tõttu maha ka pere viimased sendid. Tema tütar Sonja teenis elatist prostituudina, et aidata vaesuse käes kannatavat isa, tema naist ja kolme nälja käes kannatavat last. Selle käigus kaotas ta eneseväärikuse. Teoses kirjeldati ka umbes 16-aastast tütarlast, kes joobunult tänavatel kooberdas ja lõpuks pingile vajus. Raskolnikov sai aru, et tüdruk oli üsna purjus ning ei taibanud ilmselt, mis toimub. Tütarlaps hakkas aga huvitavama mõisnikku Svidrigailovit, kellel polnud tüdrukuga kindlasti häid kavatsusi plaanis. See noor tüdruk on justkui sotsiaalsete probleemide kogum. Ta oli ilmselgelt vaen...
Kadrioru Saksa Gümnaasium KÄSIKELLADE ARENG MUUSIKAS NING ARSISE KELLADE KOOLID Uurimistöö Karin Brit Liinsoo 11.1 Juhendaja: õp Reet Lend Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1 TEOREETILINE OSA.............................................................................................................4 1.1...
Need kaks peaksid toimuma koos, harmooniliselt. Teaduslike uurimuste tüübid: · Empiiriline uurimus uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta, nende analüüs ja tõlgendamine · Teoreetiline uurimus uute ideede loomine ja analüüs · Ülevaateuurimus ülevaate andmine varem tehtud empiiriliste uurimuste tulemustest · Meta-analüüs varem tehtud emp.uuringute statistiline analüüs (nö uurib uurimust) · Metodoloogiline uurimus põhieesmärgiks on uurimismeetodi proovimine, mitte uue sisulise teadmise saamine Empiirilise uurimise etapid: 1. Probleemi püstitamine 2. Hüpoteesi püstitamine 3. Andmete kogumine 4. Andmete analüüs 5. Järelduste tegemine Vahet aga pole mis järjekorras neid teha, peamine, et andmed on õiged ning kõik sobib. Teaduslik probleem uurijapoolne idee selle kohta, mida tasub uurida, mida pole veel piisavalt uuritud, mida pole adekvaatselt uuritud, mille kohta on saadud vastukäivaid tulemusi jne.
Eluslooduse organiseerituse tasemed: Molekul organell Rakk kude, organ, organisüsteem. Organism pupulatsioon. Liik Ökosüsteem biosfäär 1.3 Teaduslik uurimismeetod Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. Bioloogia uurimisobjektid: biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid. Teaduslik hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile. Teaduslik uurimismeetodi etapid: probleemi püstitamine, taustainfo kogumine, hüpoteesi sõnastamine, hüpoteesi kontrollimine ning tulemuste analüüs ja järelduste tegemine. 2. Organismide koostis 2.1 Üldine keemiline koostis Orgaanilised ühendid on peamiselt iseloomulikud elusloodusele. Kõige enam on rakkudes Hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Lisaks sisaldavad rakud lämmastikku, fosforit, väävlit mis esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses
Elu omadused 1.biomolekulide esinemine Keerulise ehituse ained, mis väljaspool organismi ei moodustu Sahhariidid Lipiidid Valgud Nukleiinhapped Vitamiinid 2. rakuline ehitus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused Elusorganisme jaotatakse : Ainuraksed ja hulkraksed 2. aine ja energia vahetus Toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. Autotroofid – taimed, heterotroofid- loomad Organismi lagundamiprotsessid(dissimilatsioon) ja sünteesiprotsessid(assimilatsioon) moodustuvad tema ainevahetuse 4. Paljunemisvõime Suguline – viljastumine mittesuguline-pooldumine 5. Arenemis-ja kasvamisvõime Otsene areng- järglased sarnanevad sündides vanemarega Moondega areng – järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid. 6. stabiilne sisekeskkond Püsiv keemiline koostis, stabiilne happel...
tabelid, joonised, skeemid, diagrammid, kaardid, dokumentide koopiad, ankeetküsitlused jms). TallinnaTehnikagümnaasium Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamine ja hindamine 1.3. UURIMISTÖÖ KOOSTAMISE ETAPID: 1. tutvumisetapp- 10.klass I poolaasta a) ainevaldkonna valik b) uurimisülesande leidmine c) varasemate uurimistulemustega tutvumine d) uurimisülesande täpsustamine 2. planeerimisetapp-10.klass II poolaasta a) uurimisprobleemide püstitamine b) uurimismeetodi valik c) andmete kogumine, töötlemine ja analüüsi planeerimine d) tööplaani koostamine 3. teostuse etapp-10.klass II poolaasta ja 11.klass I poolaasta a) informatsiooni kogumine b) informatsiooni töötlus ja analüüs 4. uurimisaruande kirjutamise etapp- 11.klass II poolaasta a) uurimisaruande kirjutamine 2.1. PRAKTILISE TÖÖ OLEMUS: praktiline töö on õpilase või õpilaste poolt õppekava raames loodud teos,
voorualustussoovina) 2) kõne edasiandmise iseärasusi (tooni liikumine, rõhud). Vestlusanalüüs on empiiriline uurmismeetod, mikroanalüüs, mis hoidub kontseptuaalsetest konstruktsioonidest ja statistilistest analüüsimeetoditest. Vestlusanalüüsi meetodi eripäraks ongi selle empiirilisus (mis see on ja milles seisneb, kuidas on seotud tegevuste kollektsioonidega), teiseks eripäraks on osalejaperspektiiv, selle seos järgmise vooru kui tõestusega. Selle uurimismeetodi tugevaks küljeks on see, et empiirilisel meetodil on uurimismaterjaliks tegelikud suhtlussituatsioonid, mille lindistusi analüüsitakse kõnelejate endi tegevuse põhjal. Vestlusanalüüs võimaldab uurida erinevat laadi suhtlusi (argised, ametlikud vestlused, kohtuprotsessid, arsti-patsiendi suhtlust, hädaabikõnesid jms). Nõrk külg see, et kui tahes täpne transkriptsioon ka poleks, on ta siiski teisend valikuline protsess, mis peegeldab teoreetilisi eesmärke ja definitsioone.
Liigi tasand- üks põhilisi eluslooduse organiseerituse tasandeid. Liigi määratlemine toimub paljude sarnaste tunnuste alusel (latikas Abramis brama). Ühte liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi. Ökosüsteemi tasand- Ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta keskkond, mis on aineringe kaudu seotud (Peipsi järv).Ökosüsteemide uurimisega tegeleb ökoloogia . Biosfääri tasand- Kõrgeim eluslooduse organiseerituse tasand. Kogu Maa elusosa. 3. Teadusliku uurimismeetodi põhietapid 1) Probleemi püstitamine 2) Taustinformatsiooni kogumine 3) Hüpoteesi püstitamine 4) Katse planeerimine ja läbiviimine 5) Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine. 4. Millega tegelevad järgnevad bioloogia teadusharud: Etoloogia - Teadusharu, mis uurib loomade käitumist. Ökoloogia Teadusharu, mis tegeleb Ökosüsteemide uurimisega. Anatoomia - uurib inimese elundkondi ja elundeid. Füsioloogia - Teadusharu, mis uurib organismi talitlust
2. Planeerimisetapp · Uurimisplaani koostamine Tegevused, mis vajalikud uurimuse läbiviimiseks · Taustaloomine Uurimusprobleemide sõnastamine - Varasemad tähelepanekud elust - Võimalikud seosed - Taust internetist ja kirjandusest Hüpoteesi(de) või uurimusküsimus(te) sõnastamine · Uurimismeetodi valik Töös kasutatavate teaduslike meetotite kogum Uurimismeetodid all mõeldakse uurimise teostusviise e kitsamalt vajaliku info hankimis viise UURINGU TÜÜBID: UURIMUS kogemustel põhinev Nim. Uurimust, kus vastused teoreetiliselt põhjendatud uurimusküsimustele leitakse empiirilise uuringuga ANDMED: Mingile probleemile vastuseleidmiseks viiakse läbi andmete kogumine (laboratoorium,
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool IÄ Eesnimi Perekonnanimi ETTEVÕTLUS- JA MAJANDUSUURINGUTE VAJALIKKUS NING NENDE LÄBIVIIMISE PÕHIMÕTTED Referaat Juhendaja: Eesnimi Perekonnanimi Mõdriku 2010 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................... 3 1. Strateegiline juhtimine.................................................................................................. 4 a. Strateegilise juhtimise põhiülesanded....................................................................... 4 2. Kvalitatiivne uurimisviis................................................................................................ 6 ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KÕ II MT Triinu Tomson KVALITATIIVNE VS KVANTITATIIVNE METOODIKA Referaat Juhendaja: Airi Mitendorf Mõdriku 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Uurimismeetodite alases kirjanduses arutatakse selle üle, missugused meetodid või tehnikad on sobivamad või ,,teaduslikumad". Mõnikord kinnitatakse, et struktueeritud ja kvantitatiivsed meetodid on ,,teaduslikumad" ja seetõttu paremad. Kuid tehnikaid või meetmeid ei saa nimetada paremateks ainult sellepärast, et nad on kvantitatiivsed. Meetodite ja tehnikate sobivus uurimuse jaoks sõltub uurimisprobleemist ja uurimuse eesmärgist. Uurimismeetodid viitavad süstemaatilisele, fookustatud ja korrapärasele andmekogumisele eesmärgiga saada i...
a) Elu tunnused- rakuline ehitus, aine ja energiavaheus, paljunemine, areng Kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus millel on kõik elu tunnused on rakk. Elus vs eluta- paljuneb ei paljune, aine ja energiavahetus on/ei ole. Mõlemal mineraalained b) Eluslooduse organiseerituse tasemed- molekul- oganell- rakk- kude- organ- organsüsteem- organism- populatsioon- liik- ökosüsteem- biosfäär c) Teadusliku uurimismeetodi rakendamine- probleemi püstitamine- taustinfo kogumine- hüpotees- selle kontroll- tulemuste analüüs ja järeldused 2. Organismide koostis. Bioloogia I lk 23- 45. a) Anorgaanilised ühendid organismis Vesi rakus- on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Kõige enam on rakkudes hapiku süsinikku vesinikku. Organismis kõige rohkem anorgannilisi aineid, põhiosa vesi. Orgaanilistes tkõike rohkem valke.
Interpreteeriv antropoloogia e sümbolanalüüs – Nähtustele omistatud kultuurilised tähendused omavad ühiskondlikku mõju. Victor Turner Representatsioonikriis – Keskendumine kirjelduspraktikatele Refleksiivne pööre – kuidas uurija saab kaasa aidata sellele, et tema uurimust saaks adekvaatselt mõista. Positivism – 19.saj arvati, et ühe teadusliku meetodiga saab uurida kõiki reaalsuse valdkondi. Autoetnograafia – enda uurimismeetodi uurimine Osalev vaatlus/Osalusvaatlus – uurija osaleb uuritava grupi elus, teeb kaasa igapäevategevustes. Läbi osaluse toimub kogetu kirjeldamine, dokumenteerimine. (B. Malinowski pärand) Osalusvaatluse ohud: subjektiivsus, dokumenteerimine võib osutuda keeruliseks(kõikide olukordades ei saa seda teha), ei sobi „projektilaadsesse“ olukorda. Sellest meetodist on saanud rangelt soovitatav meetod. Süvaintervjuud 1
blus tähendab mõõtmistule- muste korratavust. Mõõtmise või uurimuse reliaablus näitab, et saadud tulemused ei ole juhuslikud. Reliaablust võib kontrollida mitmeti. Tulemust võib reliaabliks pidada näiteks siis, kui kaks hindajat jõuavad või uuritava korduval uurimisel jõutakse sama tulemuseni. Et suurendada mõõtmise täpsust kasutatakse nt erinevate riikide võrdlemisel juba testitud mõõtevahendeid (statistika kogumine, testid). Valiidsus (kehtivus) tähendab mõõtevahendi ja uurimismeetodi võimet mõõta just seda, mille mõõtmiseks ta on mõeldud. Mõõtevahendid ja meetodid ei pruugi alati anda teavet just selle kohta, mida uurija arvab end uurivat. Näiteks võib ankeedile vastaja mõista paljusid küsimusi teisiti kui uurija seda on mõelnud. Vigade vältimiseks soovitatakse uurijal täpselt selgitada uurimuse läbiviimist. Andmete kogumist tuleb kirjeldada selgelt ja tõepäraselt. Näiteks intervjuude puhul tuleb rääkida intervjuu läbiviimiseks kulunud
Liik Sarnaste tunnustega isendite rühm kellel on oma teistest liikidest erinev keemifont ja levila Riik Loomariik Zoa Hõimkond Keelikloomad Choradata Klass Imetajad Mammalia Selts Kiskjalised Carnivora Sugukond kaslased Felidar Perekond Kass Felis Liik Ilves Felis lynx *Elus loodus jaotub viide riiki bakterid, brotistid(kingloomad), seened, taimed ja loomad 2 Bioloogia uurimismeetodid 24.10.11 Teadusliku uurimismeetodi põhietapid 1)Probleemi püstitamine 2) Taustinfo kogumine 3) Hüpoteesi sõnastamine - probleemi oletatav vastus - Hüpoteesi kontrollimine katsed, vaatlused, ekspriment - Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Uued teaduslikud faktid Tähtsamaid bioloogia alaseid avastusi 1590. a. Vennad Janssenid Esimene mikroskoop 1665. a. R. Hooke raku mõiste 1670. a. Leeuwenhoek bakteri avastaja 1859. a. Ch. Darwin evoulutsiooni õpetus 1826. a. K. E
Teadust, mis uurib radiatsiooniindutseeritud efektide tekkemehhanismide seost elusates struktuurides neeldunud kiirguse energiaga nimetatakse mikrodosimeetriaks. 4.Radiomeetrite ehk osakeste loendurite abil registreeritakse radioaktiivsel lagunemisel kiiratavaid elementaarosakesi või -kvante. Järelikult võib nende abil määrata radioaktiivse kiirgusallika aktiivsust. Meditsiinis kasutatakse neid peamiselt radioaktiivsete indikaatorite ("märgistatud aatomite") uurimismeetodi rakendamisel. Levinumad loendurid on gaaslahendus-, stsintillatsioon- ja pooljuhtloendurid. Meditsiinilises praktikas kasutatakse praegu põhiliselt stsintillatsioonloendureid, aga ka gaaslahendusloendureid. Radiomeeter koosneb kahest põhiplokist: kiirguse detektorist ja pingeimpulsside loendurist (5.joon.). Kiirguse dektor > Pingeimpullside võimendi-->Impulsside loendur Joonis 5. Radiomeetri plokkskeem.
Tekstis peavad olema (korrektselt vormistatud) viited kõigile kasutatud allikatele (vt punkt 3). 2.1.3. Materjal ja metoodika Peatükk peab sisaldama uuritava objekti, mudeli või katseseadme ja kasutatud uurimis- meetodite kirjeldust. Kirjeldus võib tugineda nii olemasolevate andmetele kui ka täiendavatele uuringutele, mille käigus on kogutud uusi andmeid. Selleks, et oleks võimalik tehtud uuringuid korrata, peavad kirjeldused olema võimalikult täpsed. Üldlevinud uurimismeetodi kasutamise korral võib piirduda selle põgusa tutvustamisega. Sellisel juhul tuleb aga anda vastav viide. Originaalse (sel juhul peab 2 selgitama erinevust senituntud meetoditest ning osutama autori(te)le) või vähemtuntud uurimismeetodi kasutamisel peab töös sisalduma täpne meetodi kirjeldus. Uurimismeetodid esitatakse nende kasutamise järjekorras, kompleksmeetodid koos.
Antikeha Immuunsüsteemi poolt toodetud kaitsevalgud, mis seostuvad antigeenidega, et neid kahjutuks teha. Biheeliks DNA molekuli sekundaarstruktuur, mis moodustub kahest vesiniksidemetega soetud DNA ahelast. DNA Pärilikkuse kandja ja kromosoomide põhiline koostisosa. Kordamisküsimused: Elu olemus 1. Elu tunnused. 2. Eluslooduse organiseerituse tasandid ja näited. 3. Eluslooduse süstemaatika ja näited. 4. Teadusliku uurimismeetodi põhietapid. 5. Uurimisprobleemi püstitamine. 6. Hüpoteesi sõnastamine. 7. Järelduste tegemine. 8. Millega tegelevad järgnevad bioloogia teadusharud: Etoloogia Histoloogia Ökoloogia Molekulaarbiolooga Anatoomia Tsütoloogia Füsioloogia Ornitoloogia Mükoloogia 9. Mõisted: Loodusseadus Biosfäär Biomolekul Hüpotees Pärilikkus Humoraalne regulatsioon
empiiriliste andmete kogumine, uurimistuemuste avaldamine. Objektiivsus-uurija annab endale aru, kuidas tema enda suhtumine, väärtused, veendumused võivad mõjutada uurimistulemusi. Empiiriliste andmete kogumine-ei saa oletada, vaid küsima peab inimestelt endilt. Oluline, et õigeid küsimusi küsitaks õigetelt inimestelt. Valim ja üldkogum. Uurimistulemuste ja kasutatud metodoloogia kirjelduse avaldamine oluline selleks, et soovi korral saaks teha kordusuuringuid. 4. Teadusliku uurimismeetodi komponendid Vastus: Sotsiologia uurimismeetodid jagunevad kvalitatiivseteks (nt avatud intervjuud, osalusvaatluse tulemused) ja kvantitatiivseteks (küsitluste tulemused, arvulised andmed). 5. Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed uurimismeetodid Vastus: Kvalitatiivuuring on teadusliku uurimise meetod, millega otsitakse esmajoones vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte.
● hormoonid - hurmaalne regulatsioon teadused- anatoomia, füsioloogia 7. LIIGI TASE Liigi moodustavad organismid, kellel on sarnane sise- ja välisehitus, sarnased geenid, kindel levila, kelle isendid annavad omavahel järglasi. populatsioon- ühe liigi isendid teatud territooriumil ja teatud ajal. teadus: ökoloogia 8. ÖKOSÜSTEEMNE TASE (isereguleeriv) Ökosüsteemi moodstavad ühel territooriumil elavad kõik organismid koos eluta keskkonnaga. 9. BIOSFÄÄRI TASE Teada teadusliku uurimismeetodi etappe 1. probleemi püstitamine 2. uurimusküsimuse sõnastamine 3. taustinformatsiooni kogunemine 4. hüpoteesi sõnastamine (oletav vastus püstitatud probleemile, uurimusküsimusele) 5. hüpoteesi kontrollimine (vaatlused, katsed, eksperimendid ja meetodid) 6. tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Osata sõnastada uurimisküsimust ja hüpoteesi ning teha antud andmetest tulenevalt järeldusi. Kas esitatud laused on tõesed või väärad
Aga see on vale mõtlemine kuna sots võib palju vale arvamusi ümber muuta. Näiteks paljud asjad juhtuvad või tehakse nii nagu on tehtud. Isegi pole analüüsitud miks nii on vaja teha. Kaldutakse uskumistele ja arvamustele . sotsid teevad uurimusi selleks et mõista miks üks käitumine viib teiseni või miks nii mitte naa. Nad ei uuri enda lõbuks vaid selleks et sedamuuta takistada parandada. Näiteks miks mingil ajaperioodil ei tehta lapsi. 4. Teadusliku uurimismeetodi komponendid Üksi läbiviidud meetod ei välista uurija erapooletust ja samas ei pruugi uuritava vastus anda täielikku õigsust. Teaduslik uurimismeetod eeldab uurijalt täielikku objektiivsust. Ta peab mõistma et peab kõrvale jätma oma hinnangud ja väärtused. Ning kirjutama üles kõik antud vastused. Mitte ainult küsimusega seotud vastused. Uurimist uurima hakates ei tohiks olla küsimusel juba vastust. Sest siis sa otsiksid oma eelarvamusele kinnitust.
ANDMED ETTEVÕTTE- VARASEMAD UURIMUSED, KOMMERTSTEATED VÄLISED ALLIKAD ESMASED VAATLUS (PRIMAARSED) KÜSITLUS ANDMED KATSE 27. Millise uurimismeetodi all mõeldakse vaatlust? Esitage lühike selgitus. Vaatluse all mõeldakse uurimismeetodit, kus andmeid kogutakse visuaalselt, ilma uuritava objektiga verbaalselt suhtlemata. Vaatluse läbiviimise tingimuseks on visuaalselt registreeritavate nähtuste soovitud informatiivsus ning hea, kui uuritav nähtus oleks küllaldase kordumissagedusega ning ühe tsükli kestus mitte eriti pikk. PS. Vaatluse abil registreeritakse füüsilisi tegevusi (ostmine), nähtusi (vaateakna
Kasulik on kasutada seda uuringut, kui soovitakse tulla turule uue tootega ja tahetakse teada üldist infot toote kohta. Telefoniküsitlus: kõrge vastajate protsent, sest vastamisel pole vaja eriti pingutada. See meetod on kiire, mille abil saadakse teada kohest reaktsiooni. Samuti on võimalus täpsustsada küsimusi. Eeliseks on ka kiirus, samuti on see odavam kui “paberi-pastaka küsitlus”. Puuduseks on silmside puudumine. Samas on viimasel ajal selle uurimismeetodi osatähtsus pidevalt suurenenud ( Pride). Tabelis 2.2 on ära toodud järgnevalt telefoniküsitluse plussid ja miinused. Tabel 2.2. Telefoniküsitluse plussid ja miinused. (Vihalem) Plussid Miinused kiireim meetod küsimuste arv piiratud vähe kulutusi lühike vastamis aeg
mõju erinevatest teooriatest. Teoreetilist osa kirjutades toetusime tekstidele, mille sisuks oli uurida kuidas meedia mõjutab väikelapsi ning vaatasime ka seda, mis mõjul on televisioonil inimesele üldse. Töö empiirilises osas tegime analüüsi selle kohta, millised on praegu 11. klassis õppivate noorte multifilmide eelistused, millised on nende lemmikkangelased ja nende käitumismallid ning ütlemised. Valisime töö uurimusliku osa läbiviimiseks kvantitatiivse uurimismeetodi, mis andis võimaluse korraga väga paljude inimeste käest ühesuguseid küsimusi esitada. Selle teada saamiseks viisime 2012. aasta kevadel internetis läbi ankeetküsitluse. Saadud vastustest saime teada, et väga populaarne on multifilmis „Oota Sa!“ kõlanud laused ning üks õpilaste lemmikkangelastest on südamlik sookoll Schrek. Meie ankeedile vastanute seas on suur poolehoid Tommy ja Jerry multifilmile. Kolmandik respondentidest arvasid, et multifilmides
teab koolifüüsikas käsitletavaid seadusi ja seaduspärasusi, seadusi väljendavaid seoseid ja mõistab nende semantikat. Oskab analüüsida ja hinnata seaduse rakendatavust praktikas; saab aru mudelite abist ja tähtsusest loodusobjektide uurimisel ning mõistab mudelite paratamatut piiratust ja pideva arengu vajadust; seostab eksperimentaalses uurimistegevuses teoreetilisi teadmisi praktikaga, omandades kogemusi ja oskusi loodusteadusliku uurimismeetodi ning teadusliku järeldamise kohta. Teadvustab loodusteaduslikku meetodit kui ühte olulist teadmiste omandamise viisi; oskab planeerida lihtsaid katseid, koostada katseskeeme ja -seadmeid, kasutada mõõteriistu, fikseerida ja töödelda mõõtmistulemusi ning teha katsetulemuste põhjal järeldusi ja anda hinnanguid; lahendades elulisi probleemülesandeid arendab kriitilist mõtlemisoskust ja süsteemmõtlemist. Suudab koguda infot, otsustada selle usaldusväärsuse üle ja infot kasutada;
kõnesoleva isiku tegevusvaldkonda (õpetaja, tuntud sportlane või muusik jne). Kui on tegemist meie hulgast lahkunud inimesega, märgitakse nime järele sulgudesse eluaastad. Kui käsitletakse kooli, küla, seltsi/organisatsiooni vm tegevust, siis peavad pealkirjas kajastuvad piirdaatumid vastama töös käsitletud perioodile. Sissejuhatus, eesmärgid 1. Tööl puudub konkreetne eesmärk. Väga halb on, kui töö eesmärk selgub alles kokkuvõttest. 2. Uurimistöö eesmärk ei saa olla mingi uurimismeetodi omandamine. Uurimismetoodika 1. Metoodika ei ole seotud seatud eesmärkidega. 2. Küsitlusmetoodika on kirjeldamata. Kuidas valiti küsitletavad? 55 Graafikud, joonised, tabelid, lisad 1. Illustratsioonidel, tabelitel ja joonistel puuduvad kommentaarid. 2. Joonis ei ole iseseisvalt loetav. 3. Joonistel puuduvad allkirjad ja viited. 4. Joonis, diagramm jne ei täienda teksti. 5
Nad kasutavad arvutilingvistiliste uurimuste ja katsete tulemusi, et nende alusel simuleerida inimeste käitumise ja olemusega sarnast. Enamasti pannakse teoreetilisi mudeleid proovile: kas neist lähtuvad hüpoteesid töötavad päriselt? Kuidas tähendust keelekasutaja peast kätte saada? Kas abstraktse tähendusega (nt armastama, meeldima) verbidel on suund? Teha keelelisi katseid. Empiirilised meetodid = tähenduse objektiivsem uurimine. Mis kaasneb kindla uurimismeetodi rakendamisega? Abstraktsete verbide suund, nt mõtlema = keerlev/ring; elama = üles-alla (tõus-mõõn?) lained. Sünesteesia = seisund, kus inimene tunneb tugevalt ühe meele asemel mitut (nt kuulen värve). Sünesteesia on lastele (keele omandaamise ajal) ja geeniustele omane. Pole haigus, lihtsalt kõrvalekalle (?). Mitmekeelsus Sotsiolingvistiline mõiste: ühiskond on mitmekeelne. Keeled, murded, regionaalkeeled, riigikeeled jne.
AS personalijuhile, kes edastas selle kõigile müügiosakonna töötajatele e-maili teel. Rahuloluuuring viidi läbi 100 müügosakonna töötaja seas, kellest vastas veidi üle poole ehk 53 inimest. Küsimustikule oli võimalik vastata 03.märts - 10.märts 2016. Kuna vastajad ei olnud eriti aktiivsed, siis saadeti paari päeva pärast müügitöötajatele meeldetuletusmeil. Siinkohal tulid ka meie poolt valitud uurimismeetodi miinused välja. Nimelt väike vastanute protsent ning ka see, et küsimusi ega vastuseid ei ole võimalik täpsustada. Selle meetodi plussiks võib pidada seda, et meie poolt kasutatud meetodit on kerge läbi viia ning andmeid hiljem lihtne töödelda. Ehk ei pea ükshaaval andmeid sisestama ja kokkuvõtteid tegema. Võimalik, et välja prinditud kujul läbi viidud küsimustik oleks andnud suurema
Kogu sündmus (event sampling) sündmuse toimumise aeg määrab vaatluse aja Huvialune käitumine esineb ebaregulaarselt või lühikest aega Erinevate situatsioonide valik (situation sampling) rohkem kui ühes situatsiooni käitumise vaatlemine Võimaldab tulemusi üldistada Suurendab välist valiidsust Hetke valik (instantaneous sampling) vaatleja otsustab mingid kindlad hetked, millal vaatlus toimub ja salvestab selle, mis toimub täpselt sellel hetkel 29. Vaatluse kui uurimismeetodi tugevused ja puudused. Käitumise uurimine loomulikus keskkonnas kõrge ökoloogiline valiidsus Kasulikud uuringu varases staadiumis Mõnikord pole eksperimendi tegemine võimalik/eetiline Laboritulemuste kinnitamine Puudused: Nõusoleku puudumine (eetilisus) Uurija kalle tulemused sõltuvad uurijast Selektiivne tähelepanu Väike sisuvaliidsus - raske hinnata sündmuste vahelisi seoseid
Sotsiolingvistika vastandub Chomsky ideele, et keel on üks, ühine, autonoomne keelesüsteem. Keelelise vastanduse käsitlus. Keeleline variatiivsus ühtse keelesüsteemi asemel. 1970. alguses sotsiolingvistika teke: William Labov ,,New Yorgi inglise keel" 1966. Labov (1971): on selge, et paljudele lingvistidele on Chomskylik competence/performance eristus vajalik selleks, et jätta uurimise alt välja ebamugavad teemad. Keeletüpoloogia vastandub Chomsky generativismile eelkõige uurimismeetodi poolest (ei põhine oma emakeele tunnetusele). Püüab klassifitseerida teatud tunnuste järgi võimalikult 9 paljusid maailma keeli, asju paratamatult lihtsustades. Alguse sai Humboldtist. Keelelise relatiivsuse teooria liini jätk. 1963 Joseph Greenbergi artikkel sõnajärje tüpoloogiast, seejärel energiline universaalide uurimine: kaasaegse keeletüpoloogia sünd, üks funktsionaalse keeleteaduse baaslähenemisi.
Euroopa ideede ajalugu Tarkust jagas Pärtel Piirimäe Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalse uurimismeetodi juhtfiguuriks oli Arthur Lovejoy teosega 'The Great Chain of Being'(1936). Selle lähenemise põhiteesideks on: · Ajalugu uurib inimest · Ideed on tsüklilised, puudub progress · Eksisteerivad universaalsed probleemid ning ajatud ideed · On olemas nn `idee-ühikud' (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivideks · Ajaloos on suurte mõtlejate kanooniline rida; uurida tuleb just nende teoseid
IÖ uuenduslik panus - *Sotsiaalteadused said enda käsutusse uue uurimismeetodi - majandusliku analüüsi (ökonoomika), mis võimaldas senisest erinevalt ja kokkuvõttes sügavamalt avada ühiskonnas toimuvat. *Majandusteaduse objektiks said lisaks turule ka inimeste teised eluvaldkonnad ja seal toimivad reeglid: alates riigist ja lõpetades perekonnaga.*Kujunesid uued ideed ja kontseptsioonid inimliku sipelgapesa paremaks mõistmiseks. Positivistlik uurimine - positivistlikult nende
Sõltuvad muutujad – sõltumatute muutujate toimel muutuvad tegurid käitumises, seisundis, füsioloogilistest ilmingutes Kaasmuutuja – ühe muutujaga kaasnev teine muutuja Artefakt – ekslik järeldus (kui arvatav mõju omistatakse tegelikult toiminud mõjuti asemel ettekavatsetult arvesse võetud ja planeeritud sõltumatule muutujale) Teadmise saamine psühholoogiliste tulemustest: 1) teooriast lähtuvad hüpoteesid 2) sobiva uurimismeetodi ja -skeemi koostamine 3) faktide kogumine 4) faktide töötlemine nende usaldusväärsuse hindamiseks ja nendes väljenduva fikseerimiseks 5) faktipõhiste järelduste tegemine seoses püstitatud hüpoteesiga 6) faktide tõlgendamine teooria valguses 7) tulemuste seostamine varem teadaolevate faktide ja teooriatega ning tulemustest järelduvate ja tulenevate laiemate üldistuste ja tegemist vajavate uurimisülesannete formuleerimine
neid seoseid seletada. Nagu juba öeldud, soovitakse ühiskonda mõista. Üldjuhul ei tehta siiski uuringuid oma lõbuks, vaid selleks, et protsesse reaalselt mõjutada. Väga oluline roll poliitikakujundamisel et lähtutaks õigetest andmetest. Näiteks selleks, et kujundada perepoliitikat ja soodustada sündimuse tõusu, on vaja teada, mis on need tegurid, mis lastesaamist takistavad? 4. Teadusliku uurimismeetodi komponendid Teaduslik uurimismeetod eeldab uurijalt teatud protseduurireegleid, mida peab järgima, et uuring ei oleks mitte suvaline udutamine, vaid tõsiseltvõetav ja adekvaatne nähtuse kirjeldus. Eeldab: Objektiivsust, empiiriliste andmete kogumist ja uurimistulemuste avaldamist. Objektiivsus tähendab eelkõige seda, et teadlane peab endale aru andma, kuidas tema enda suhtumine, kogemused, väärtused, ootused uuringu tulemuste suhtes jne võivad mõjutada uurimistulemusi. Uuringut
Kas piisavalt pööratakse tähelepanu vaba aja kasutusele? Teiseks hüpoteesiks: 2. Interneti testi mõõdukas kasutamine. Kas ja kui paljudel on probleeme kauem internetis olemisega, kui vajadus tingib? Kas ollakse teadlikult rohkem või mingil muul põhjusel jäädakse veebikeskkonda kauemaks, kui planeeritud? 12 15 Sõltuvushäired Metoodika. Tegin oma uurimustöö kvantitatiivse 13 uurimismeetodi metoodika abil, kuna selline meetod võimablas arvude/andmete uurimist. Valim. Uurimus viidi läbi 181 inimese seas. Uurimuse sooline vastamine jagunes :mehed 33 vastamist ja naised 148 vastamist. (tabel 1) Vastajad olid vanuses 10-60. Vanuselise grupi järgi on andmed toodud protsentuaalselt. (tabel 2) ja igale vanusegrupile vastavalt vastajate arv.( tabel 3) Mõõtevahendid. Uurimuse läbiviimiseks kasutasin ankeeti, mis pärineb internetist ja on koostatud ,,The
Arengupsühholoogias uuritakse lapsi, et välja selgitada, kuidas tekivad inimesel tunnetuslikud funktsioonid, millised on kaasa sündinud, millised ühiskonna poolt arendatud jne. Psühhofüüsika uurib, kuidas välismaailma füüsilised suurused (helid, värvid, liikumine, objektide ajalne järgnevus) on kujutatud psüühilistes protsessides, ehk kuidas meie aju saab välismaailmast aru. 4. Mis on eksperiment? Vaatlus? Intervjuu? Too iga uurimismeetodi kohta oma näide. Eksperiment ehk katse: tunnetusmeetod, mida iseloomustab uuritava nähtuse aktiivne mõjutamine ja kõrvalnähtustest isoleerimine. Eksperimendis seatakse uuritav psühholoogiline nähtus teadaolevatesse, suvaliselt muudetavatesse tingimustesse, milles nähtuse seaduspärasus avaldub ehedal kujul. Eesmärgiks hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine. Laboratoorne eksperiment viiakse läbi labori
Populatsioon- üks liik isendeid, kes elavad korraga samas kohas nt kogred ühes tiigis Kooslus- kõik elusolendid elavad korraga samas kohas, nt tiigis elavad bakterid, vetikad, taimed ja loomad Ökosüsteem- samas paigas elavad ja omavahel toitumissuhetes elusolendid koos eluta keskkonnaga. Nt järve org. Aga ka vesi, muda, kivid 8. Biosfäär- suurim ökosüsteem Maal, kogu maakera elukeskkond 2. Teadusliku uurimismeetodi etapid 1. Probleemi püstitus - lühidalt, kitsalt, korrektselt 2. Taustainfo kogumine - meedia, raamatud, teadlased 3. Hüpoteeside esitamine- oletatav vastus probleemile 4. Hüpoteeside kontroll uurimistöö kavandamine ja läbiviimine, vaatluste, katsete, eksperimentide abil 5. Tulemuste analüüs ja järeldused hüpoteeside tõesus 6. Tulemuste avaldamine teadusartiklite avaldamine teadusajakirjades ORGANISMIDE KOOSTIS 1
9. Meie uurimuse andmestik on avalik teistele uurijatele tutvumiseks. Kuigi see andmestik on hetkel ajutiselt Pakistanis või Afganistanis (me pole päris kindlad kummas riigis). Palun võtke meiega viie aasta pärast uuesti ühendust. (Täname teid jätkuva huvi eest meie uurimuse andmestiku vastu. Kahjuks on see hävitatud /Pakistanis või Afganistanis, me pole kindlad kummas riigis/ kuna on nüüdseks üle viie aasta vana). 10. Me viisime läbi 12 pilootuuringut ning saime lõpuks toimiva uurimismeetodi (peale seda kui oleme uuritavaid füüsilise karistusega ähvardanud).
teistsugusele või ebatavalisele uurimissituatsioonile või kontekstile. Teatud väljatöötatud meetodi kohandamisel / avardamisel on tähtis konteksti, milles meetodit kasutatakse, teadvustada ja kirjeldada ning selgeks teha, kuidas ja miks seda kohandatakse. Metodoloogilise teerajamise traditsiooni puhul võib olla vajalik täiesti uue meetodi või vahendi leiutamine ja väljatöötamine. (lk 101) Kokkuvõttes võib öelda, et iga uurimismeetodi rakendamisel peab kriitiliselt arvestama, et meetod peaks: * vastama uurimiskontekstile ning sobima selles kasutamiseks * olema kehtiv vastuvõetav teistele uurijatele, kasutatav reaalsuses, antud kontekstis kasutajate jaoks tähendust omav, võimalusel üldistatav laiematele kontekstidele ning võimalikult usaldusväärne * olema kasutatud äärmise rangusega * olema põhjalikult ning selgelt uurimuse igas raportis kirjeldatud ja dokumenteeritud. (lk 102)
1. Uurimisprobleemi (research problem) püstitamine, täpsustamine ja sõnastamine 2. Uurimistöö eesmärgi (purpose) määratlemine 3. Tutvumine olemasoleva kirjandusega (literature review) (teoreetiline kirjandus, empiirilised uurimused) 4. Uurimistöö taustraamistiku (framework) konstrueerimine 5. Uurimisülesannete (objecctives), -küsimuste (questions) ja hüpoteeside (hypotheses) sõnastamine 6. Uuritavate valik 7. Uurimismeetodi valik 8. Uurimistöö plaani (uurimisprojekti) koostamine 9. Uurimiskeskkonda sisenemine 10. Andmete kogumine 11. Andmete analüüsimine 12. Uurimistöö tulemuste esitamine, arutelu ja järelduste tegemine 13. Uurimistöö avaldamine (teaduslik ettekanne) 14. Tulemuste juurutamine praktikasse 8. UURIMISPROBLEEMI PÜSTITAMINE, TÄPSUSTAMINE JA SÕNASTAMINE Uurimisprobleem on... · erinevus lähtesituatsiooni (reaalsuse) ja soovitava (prognoositava) situatsiooni vahel.
Kaasaegse keele uurimine vähene, korraldavat laadi. ,,Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika" (1936) Johannes Aavik Eesti häälikuloo alusepanijaks Lauri Kettunen (Koddavere murdest doktoriväitekiri); ,,Eesti keele häälikuloo peajooned" (1917, 1929, 1932), eesti-soome sõnaraamat (1917), ,,Eesti ja soome keele erinevused" (1916, 1926) Paul Ariste väitekiri Hiiumaa murde häälikuloost 1939 12. Andrus Saareste ja murdeuurimine. Eesti murdearhiivi rajaja, keelegeograafilise uurimismeetodi algataja ja mõjukaim esindaja eesti keeleteaduses Eesti murdeainestiku kogumist alustas 1915. 1916 Vigala murdest uurimus ,,Leksikaalsetest vahekordadest eesti murretes. Analüüs 60 kaardi ja 1 skeemiga" (1924): doktoriväitekiri, esimene ulatuslik uurimus eesti murrete sõnavara päritolust. Uurimisobjektiks 160 mõistet ja nende märkimiseks eri murdealadel kasutatavad sõnad 1938 ,,Eesti murdeatlas" esimene suuremahuline vihik, 1941 teine. Oli kavandanud 7 vihikut ja 250 kaarti,
ELU TUNNUSED: Rakuline ehitus, keerukas organiseeritus, stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng, paljunemine, kohastumine, reageerimine ärritusele. Rakk on lihtsaim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED. molekul > organell > rakk > kude > organ > organsüsteem > organism (isend) > populatsioon > ökosüsteem > biosfäär MOODNE KLASSIFIKATSIOON: liik > perekond > sugukond > selts > klass > hõimkond > riik TEADUSLIKU UURIMISMEETODI PÕHIETAPID: probleemi püstitamine > taustinfo kogumine > hüpoteesi sõnastamine > hüpoteesi kontrollimine > tulemuste analüüs > järelduste tegemine > uute teaduslike faktide saamine > teadusliku teooria kujunemine. II ORGANISMIDE KOOSTIS KEEMILISTE ELEMENTIDE TÄHTSUS ORGANISMIS. Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse, on tugev oksüdeerija, kindlustab hingamise. Vesinik esineb kõikide biomolekulide koostises, osaleb vesiniksidemete moodustamises.
Kõnetegevus 1. loeng, sissejuhatus. 14.02 Psühholingvistika kujunemise eeldused Psühholingvistika kujunes peale II MS, tekkis vajadus võõrkeeleõppeks- tekkisid küsimused: · mis vanusest oleks vaja õpetada keelt? Kindlat vastust pole · Kuidas keelematerjali organiseerida? Kas enne pikem tekst või lühem, enne raskem osa või kergem? · Kui inimene õpib teist keelt, kas tema mõtlemine muutub või ei? Uued teadmised, sh kultuuri valdkonnas. Kas mõeldakse nt enne emakeeles ja siis kirjutatakse võõrkeeles. Arvutid- mis on nende roll? · Põhiidee-Arvuti peaks tõlkima meie tekste (USA idee). Oli vaja keeleteadmisi. Suur vigastatute hulk, ajukahjustused. Afaasia Kõnepuue ajukahjustuse tagajärjel- kuidas kõnet taastada? Kõnevõime · Sideteooria- teadete kodeerimine- edastatakse- nt telefoni abil- vastu võttes tuleb dekodeerida Baasteadmiste areng:...
HINDAMIST NING PÖÖRATAKSE TÄHELEPANU JUST SELLELE, MIDA HINNATA. VALDKOND SOTSIAALAINED Uurimistöö põhikoolis - Anu Toots http://www.oppekava.ee/index.php/Uurimist%C3%B6%C3%B6_p%C3%B5hikoolis Väga sisukas ja kõikide ainevaldkondade õpetajatele sobiv artikkel pakub ülevaate järgmistel teemadel: teaduse ja uurimistöö olemusest; kuidas uurimistööd alustada; kust saab uurimistööks materjali; sobiva uurimismeetodi valimine. Eraldi tuuakse valik ideid õpilaste uurimistöödeks 9. klassi RÕK 2010 ühiskonnaõpetuse ainekavast lähtudes. UURIMISTÖÖ PÕHIKOOLI INIMESEÕPETUSES - KRISTIINA TROPP (WORD ; PDF ) http://www.oppekava.ee/images/5/5a/Uurimist%C3%B6%C3%B6_p %C3%B5hikooli_inimese%C3%B5petuses.doc Artiklis pakutakse välja valik ideid õpilaste uurimistöödeks, lähtudes põhikooli RÕK 2010 inimeseõpetuse ainekavast. UURIMISTÖÖ SPETSIIFIKA AJALOOS - TIIU OJALA
- Välitööde osakaalu suurenemine uurimisprotsessis - Refleksiivusus 20. september Folkloristika kujunemisdünaamika Avatus periood (19. saj. lõpp, 1930ndad aastad, 1990ndad aastad) - Aineala piiride otsingud (mis rahvaluule võiks olla?) - Mõistete defineerimine - Meetodite paljusus Suletud periood/spetsialiseeruv periood (20. saj. algus 1920ndad aastad, 1950ndad- 1980ndad aastad) - Teooria viimistelmine - Väljakujunenud uurimismeetodi (-meetodite) eelistus - Selgelt piiritletud uurimisobjekt ja uurimisvaldkond Praegu hakatase jõudma uuesti suletud perioodi. Eesti folkloristika rahvusvahelises kontekstis Teadusregioonid: terminoloogia Saksakeelne teadusruum Ingliskeelne teadusruum - Volkskunde teadus rahvast - Folklore rahva teadmised, Wilhelm Heinrich Riehl (1823-1897) 1858 uskumused, sõnalooming William J
Sotsiolingvistika vastandub Chomsky ideele, et keel on üks, ühine, autonoomne keelesüsteem. Keelelise vastanduse käsitlus. Keeleline variatiivsus ühtse keelesüsteemi asemel. 1970. alguses sotsiolingvistika teke: William Labov ,,New Yorgi inglise keel" 1966. Labov (1971): on selge, et paljudele lingvistidele on Chomskylik competence/performance eristus vajalik selleks, et jätta uurimise alt välja ebamugavad teemad. Keeletüpoloogia vastandub Chomsky generativismile eelkõige uurimismeetodi poolest (ei põhine oma emakeele tunnetusele). Püüab klassifitseerida teatud tunnuste järgi võimalikult paljusid maailma keeli, asju paratamatult lihtsustades. Alguse sai Humboldtist. Keelelise relatiivsuse teooria liini jätk. 1963 Joseph Greenbergi artikkel sõnajärje tüpoloogiast, seejärel energiline universaalide uurimine: kaasaegse keeletüpoloogia sünd, üks funktsionaalse keeleteaduse baaslähenemisi. Keelefilosoofia 1960 ndatel keelefilosoofia kaudu pragmaatika teke,
, Mõisted: tõusev vool, laskuv ja tõusev planeerimine, IKT rakendamisel Kokassaar, U., Toom, laskuv vool vool. loodusteadusliku põhinevad meetodid ja M. (1997) Praktilised 2) Paaristöö : mis uurimismeetodi etapid, töövõtted, interaktiivse tööd 7. klassile , lk 6, puuga on hea kütteväärtus mudeli kasutamine Avita (1) kütta? Matemaatika: loodusnähtuste 2)Mis puuga on hea
paisumisele, sest Universumi paisumine avaldub kahe ruumipunkti vahelise kauguse suurenemisega ( see tähendab seda, et galaktikad eemalduvad üksteisest seda kiiremini, mida enam kaugemal nad üksteisest on ). Võimalikuks osutub ajas liikumine, mis on oma olemuselt ruumis liikumine, sest aeg ja ruum ei saa eksisteerida teineteisest lahus. Tegemist on valdavalt kõrgemat füüsikat sisalduva valdkonnaga. Kuid üldisemalt etendab ajamasina tehnoloogia Maailmataju jaoks just teadusliku uurimismeetodi ja andmete ( teooriate ) tõestuse rolli. See tähendab seda, et paljud nähtused looduses või inimajaloos on võimalik tõestada ja ümber lükata ainult ajas liikumise teel. Võiks isegi nii öelda, et mitte ükski ajaloo kroonika ei suuda asendada ajamasina tehnoloogiat. 11 Joonis 9 Ajas rändamine on võimalik ainult siis, kui ollakse ajast väljas. http://i.livescience.com/images/i/000/020/311/iFF/speed-tunnel-110923
eksperimentaalse lähenemise puudused. Põhiprobleemid on: hüpoteeside tõstatamine ahvatlev ja lihtne, aga tõestamine raske. Eksperimentaalne meetod on piiratud raske manipuleerida ühte käitumise aspekti, jättes puutumata teised. Eksperimente tuleks läbi viia looduskeskkonda, aga sellega manipuleerimine on keeruline. Mitteteaduslikul lähenemisel spetsiifilised probleemid pole kerge tõestada põhjuslikke seoseid. 20. Näide korrelatiivse uurimismeetodi puudustest (ahvikarja suurus ja kodupiirkond). Ahvikarja suurus on positiivses korrelatsioonis kodupiirkonnaga. Sellel võib olla mitu põhjust, aga seos võib täielikult puududa. 21. Kimalaste toitumiskäitumise adaptiivsuse tõestamine mitte-eksperimentaalsel viisil. Vaatluse tulemus: sõltumata toidutaime liigist, koguvad kõik kimalased ajaühikus keskmiselt ühepalju nektarit. 22. Etoloogia spetsiifilisi probleeme. Vähe erialazargooni
Arengupsühholoogias uuritakse lapsi, et välja selgitada, kuidas tekivad inimesel kognitiivsed funktsioonid, millised on kaasa sündinud, millised ühiskonna poolt arendatud jne. Psühhofüüsika uurib, kuidas välismaailma füüsilised suurused (helid, värvid, liikumine, objektide ajalne järgnevus jne) on kujutatud psüühilistes protsessides, ehk kuidas meie aju saab välismaailmast aru. · Mis on eksperiment? Vaatlus? Intervjuu? Too iga uurimismeetodi kohta oma näide. Eksperiment ehk katse: tunnetusmeetod, mida iseloomustab uuritava nähtuse aktiivne mõjutamine ja kõrvalnähtustest isoleerimine. Eksperimendis seatakse uuritav psühholoogiline nähtus teadaolevatesse, suvaliselt muudetavatesse tingimustesse, milles nähtuse seaduspärasus avaldub ehedal kujul. Eesmärgiks hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine. Laboratoorne eksperiment viiakse läbi labori tingimustes spetsiaalse psühholoogilise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
