Valiin 0,38 g Arginiin 0,32 g Isoleutsiin 0,32 g Glütsiin 0,30 g Alaniin 0,30 g Treoniin 0,26 g Rukis maailmas Rukist kultiveeritakse suhteliselt vähe, maailma teraviljasaagist moodustab see vaid 1,5 protsenti. Maailma rukkist 95 protsenti kasvab Uurali mägede ja Põhjamere vahel.[2] Vähese leviku tõttu tarvitatakse enamik rukkisaagist tootjariigis või eksporditakse naaberriikidesse, mitte üle maailma. 2008. aastal olid suurimad rukki importijad Saksamaa (198,4 tuhat tonni), Holland (153,2), USA (143,8), Soome (68,6) ja Jaapan (59,3). Põhiline rukkikasvatusala kulgeb Põhja- Saksamaalt üle Poola, Ukraina, Valgevene, Leedu ja Läti Kesk- ja Põhja-Venemaale. Rukist kasvatatakse ka Põhja-Ameerikas (Kanadas ja USAs), Lõuna-
toomkirik, Bandungi konverents, Versailles' rahu, Mahtra sõda. Kohanimi kirjutatakse erandlikult väikese algustähega järgmistes ühendites: · taime-, looma- ja loomatõunimetused: rakvere raibe, saaremaa robirohi, jaapani seeder, damaskuse roos, siberi orav, koloraado mardikas, peipsi siig, pekingi part, tori hobune, ungari meriino, kaukaasia lambakoer, herefordi veis; · keelenimetused: uurali keeled, volga keeled, eesti keel, inglise keel, Kanada eesti keel; · rahvaste ja hõimude nimetused: läti rahvas, soome hõimud. · usundid: kristlus, moslem, katoliku kirik, jehoovatunnistaja. Märkus 1. Rahvuskuuluvuse märkimiseks (erinevalt kohakuuluvusest) võib kohanime omastava käände väikese tähega kirjutada ka mõnedes muudes ühendites: eesti kirjandus, kodueesti kunstnik, väliseesti laulja, läti rahvalaulud, jaapani kunst, vene ballett, araabia maad. Näiteks
Ptolemaios võttis kasutusele koonilise projektsiooni. Tema kaartide algmeridiaan kulges läbi Kanaari saarte, mis oli tol ajal teada kui kõige läänepoolsem maa. Ptolemaiose kaartidel oli 21 kliimavööndit, mille laius ulatus kahest kuni nelja kraadini ja kõige põhjapoolsem kliima lõppes 63, kusagil Trondheimi kandis Põhjamere ääres. Ptolemaios viis vanaaja teadmised geograafiast süsteemi. Tema koostatud kaartidelt leiame juba Kaspia mere, Volga ja Kaama jõe, Uurali mäestiku, Karpaadid, Niiluse ülemjooksu alad ja paljud teised alad, mis varasemalt koostatud kaartidelt puudusid. Ptolemaiose kaart ulatus 13 200 kilomeetrit läänest itta ning Sarmaatia ookeanist kuni Tseilonini, mis on 7330 kilomeetri ulatuses põhjast lõunasse. Ptolemaiost peetakse geograafiliste koordinaatide, pikkus- ja laiusmõõtude, põhja orienteeritud kaardisüsteemi ja kaartide leppemärkide loojaks. Enamiku keskaja teadlaste silmis oli Ptolemaios geograafia ala suurimaks
Vennad toovad kumbi kaks muna välja ja purustavad vastu pardi keha. Munadest sünnivad päike ja kuu, inglid ja deemonid. Maa saab surnud linnust. Maa sünnib mere põhjast toodud mudast, mille järele sukeldub veelind, keda hiljem asendab loojajumala deemonlik paarimees. Sissejuhatavaks pildiks on ürgmere kohal lendav veelind. Muna kui varjatud elujõu, ülestõusmise ja viljakuse sümbol. Sukelduja- ning maailmalinnumüüt on ühte sulanud. 10. Kuidas on seotud varasem uurali rahvaste hulgas tuntud sukeldujalinnu müüt ja soome-ugri rahvaste hilisemad dualistlikud loomismuistendid? Loojalinnu asendati hiljem jumalatega. Müüt on põhimõttelt sarnane, kõikjal on vesi ja jumal otsustab maad luua ja käsib saatanal vette sukelduda ja liiva üles tuua millest hakkab kasvama maa. Mõlemas müüdis on sukeldumise ja maa loomise elemendid. Vastandlikud tegelased, hea/halb, Jen/Omöl, Jumal/Saatan. 11
UTC (Universal Time Coordinated) või GMT jaotus kehtib maailmas alates 1972. aastast. Eesti aeg on Lääne- Euroopa ajast 2 tundi ees. Meie asume UTC +2 vööndis.)) Euroopa rannajoon on pikk: saari arvestamata umbes 38 000 km, mitmekesine ja hästi liigestatud. Kahe maailmajao - Euroopa ja Aasia - erinev ajaloolis-kultuuriline areng õigustab nende käsitlemist eraldi. Euroopa ja Aasia tinglik kokkuleppeline maismaapiir kulgeb põhjast piki Uurali mäestikku ja Uurali jõge kuni Kaspia mereni, edasi Kaukasuse mäestikust põhja poolt kuni Musta mereni, üle Marmara ja Egeuse mere ning Vahemere. Türgi, Venemaa ja Kasahstan asuvad seega mõlemas maailmajaos. Euroopa piiritlemisel on ka teistsuguseid seisukohti. Euroopa osaks on vahel loetud ka näiteks Suur-Kaukasuse mäestik. Euroopasse kuuluvaks võib arvata Kaukaasia riike (Armeeniat, Aserbaidzaani, Georgiat), aga ka Türgit. Venemaast jääb suurem osa Aasia piiridesse, kuigi ligi
makedoonia · Keldi Iiri, gaeli, kõmri, bretooni · Romaani LADINA, itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromaani, sardiinia, rumeenia. · Indoiraani SANSKRITI, hindi, bengali, pundzabi, marathi, urdu, gudzarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia(farsi), kurdi, putsu (afgaani) · Kreeka Vana-kreeka, kreeka. · Albaania · Armeenia Keelkond: Uurali keeled Keelerühmad: · Saami keeled Lõunasaami, Umea saami, Pitea saami, Lulea saami, põhjasaami, Inari saami, Kemi saami, koltasaami, Akkala saami, Kildini saami, turjasaami. · Läänemeresoome keeled Liivi, eesti, vadja, soome, isuri (ingeri), karjala, aunuse, lüüdi, vepsa · Mordva keeled Ersa, moksa · Mari keeled · Permi keeled Udmurdi, permikomi, sürjakomi · Ugri keeled Ungari, mansi, handi
SISSEJUHATUS Käesoleva uurimistöö eesmärk on võrrelda erinevate Euroopa riikide keelte käänamissüsteeme, tuua välja erinevusi ning luua paralleele. Materjalina on kasutatud enamasti keeleõpikuid, kuid samuti mitmeid Interneti veebisaite. Keeli tutvustatakse peatükkide kaupa eraldi, töö lõpus on tabelvormina kõikide keelte käänamise võrdlus. Peaaegu kõik Euroopas räägitavad keeled kuuluvad Indo-Euroopa keelkonda, eranditeks on vaid Uurali keelkonna keeled (eesti, soome ja ungari keel) ning baski keel. Koguni seitse kümnest maailmas enim kõneldud keelest on indoeuroopa keeled. Need jagunevad Romaani, Germaani, Balti, Slaavi, Keldi ning mõneks väiksemaks keelerühmituseks. Indoeuroopa keeltest räägitakse kõige enam Romaani keeli (ligi 600 miljonit inimest), mille alla liigituvad teiste seas ka itaalia, hispaania ja prantsuse keel. Kõik indoeuroopa keeled on tulenenud ladina keelest
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse vana-kreeka ladina – romaani keeled gooti, ülemsaksa, alamsaksa – germaani keeled sanskrit – indoiraani (indoaaria) Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks Kommunikatiivne situatsioon: On 2 osalist – saatja (kõneleja) ja vastuvõtja (kuulaja). Kõneleja saadab signaali kuulajale. Signaal levib mööda mingit kanalit (visuaalne, kuulmise teel). Peab olema mingi vahend, millesse paned oma sõnumi (kood, märgisüsteem) ning tavaliselt on ka mingi müra, mis segab. Inimkeele omadused: •keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus –aga: ikoonid ja indeksid; •keelemärgi diskreetsus ehk eristatavus –aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid; •keelesüsteemi duaalsus •keelelise suhtluse...
Kehakaal 2-6 (enamasti 3-4) kg 3-7 (enamasti 4-7) kg Levik Põhja- Ameerika Põhja- Aafrika, Euroopa, okasmetsad, Põhja- v.a. Island, Iirimaa ning Euraasia Islandist ja suurem osa Skandinaaviast Iirimaast kuni Sahhalinini. ja Soomest. Idapiiriks Euroopas isoleeritud Uurali mäestik. populatsioon Alpides. Elupaigaline levik Eestis Metsad Kultuurmaastik Sigimine Aastas 2-3 pesakonda, Aastas 2 (harva4) tiinus kuni 45-50 päeva, pesakonda, tiinus 40-45 pesakonnas 2-5 poega. päeva, pesakonnas 1-6 poega.
Foneetiline transkriptsioon Foneetilises transkriptsioonis ja foneetilistes uurimustes on kombeks märkida väljendite häälikkujud nurksulgudesse ([]), vastandina sõnade ortograafilisele märkimisviisile. Kõne produktsioon: kõneorganid Häälikute jaotuse alused IPA = International Phonetic Alphabet kõigi keelte foneetilise pildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem. SUT = soome-ugri transkriptsioon (1901) uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem. Eesti keele vokaalid Eesvokaalid Tagavokaalid Kõrged vokaalid iü U Kekkõrged vokaalid eö õo Madalad vokaalid ä a Eesti keele kononandid (1) - helilised: l, r, m, n, h, v, j - helitud: p, t, k, h, s, s, f, h
Näide soomeugri keelte rekonstruktsioonist (protouraali keel): *silmä: vasteid soomeugri keeltes: Eesti silm Soome silmä Saami calbmi · Häälikute vastavuse alusel jagatakse keeled harudesse ja rühmadesse AGA Sõnavara sarnasustel võib olla ka muid põhjusi: laenamine (nt balti algkeelest eesti keelde hernes, seeme) juhuslikud kokkulangevused (nt inglise ja mbabarami (austr) dog) Sõnade päritolu = etümoloogia Proto uurali päriolu sõnu eesti keeles: sugulased (emaisa), kehaosad (põlv, pea), loomad, loodus, töö (need sõnad on olemas kõigis Uurali keeltes) Laenamine Mitteleksikaalne laenamine (näiteks grammatilise elemendi laenamine) on võimalik, kui samast keelest on saadud ka sõnu. Seotud morfeemide (nt käände ja päärdelõpud, mida iseseisvalt ei kasutada) laenamise tingimused on vabade morfeemide laenamine (nt sõnad). Grammatilist sõna
at eKr. Kunda asula oli enne Pulli asula avastamist vanim teadaolev asula. Lammasmägi oli siis olnud väike saareke madalaveelises Kunda järves. Arheoloogiline kultuur on ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, ka etnilist ühtekuuluvust. 4. Kammkeraamika kultuur 4.at.algus, venekirveste kultuur 3at.algus e.Kr Kammkeraamika kultuur. 4.at-3.at. Elanikud olid pärit Kaama, selle lisajõgede ja Uurali mägede vahelt. Nimi tuli sellest, et need elanikud tegid savinõusid, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Elanikud tegelesid küttimise, kalastamisega. Töö- ja tarberiistad olid palju rohkem arenenud, tulekiviesemed olid töödeldud ühtlaselt üle pinna. Surnud sängitati asula territooriumile (vahel elamu põranda alla). Lahkunutele pandi kaasa mõni noake, kõõvits ja ehteid, amulette, luust kujukesi või
1. Tüpoloogia keelte või keeleelementide liigitamine lähtuvalt nende struktuurist. Eesmärk on leida keeltes esinevate nähtuste varieerumise piirid ühel nähtusel on eri keeltes eri ilmnemisvormid. Tüpoloogias tegeletakse konkreetse nähtusega (nt isikukategooria maailmakeeltes). Põhiliselt kirjeldatakse üksiknähtusi. Tüpoloogia pole grammatikateooria, vaid on meetod, mistõttu võib ta olla teooria-neutraalne. Ta on tausta ja raamistikuta. Peaks vähem rääkima moodsatest grammatilistest suundadest. Tüpoloogia sai alguse Saksamaalt, 19.saj I poolel. Keeletüpoloogia otsib funktsionaalseid seletusi. 2. Keelte liigitamise põhimõtted: · Genealoogiline ehk päritolu järgi (nt eesti k kuulub soome-ugri k hulka) · Tüpoloogiline (keelte sugulus on tähtsusetu) · Areaalne ehk piirkondlik. Geograafiliselt lähestikku kõneldavad keeled muutuvad sarnasteks. Keelekontaktid (vaja 2keelset inimest). · Sotsioloogiline (nt kõnelejate ar...
2.1. Eesti keel Brasiilias Tänapäeval paljud inimesed arvavad, et eesti keelt räägitakse ainult Eestis ja välismaal üldse seda ei kasutatakse. Kuigi see pole just nii. Eesti keelt räägib emakeelena 922 000 inimest Eestis ja 160 000 mujal, peamiselt Rootsis, Soomes, Saksamaal, USA-s, Kanadas ja Venemaal. Lisaks kõneleb eesti keelt veel umbes 168 000 inimest. Sellise kõnelejate arvuga on eesti keel maailma tuhandete keelte hulgas esimese kahesaja seas, uurali keeltest ungari ja soome keele järel kolmas. Kõige kõrgemal asub eesti keel aga kauniduse edetabelis. Mõni vanem inimene teab rääkida, et eesti keel saavutas kunagi iludusvõistlusel itaalia keele järel teise koha lausega ,,Sõida tasa üle silla". (Kilgi 2009) Väljaspool Eesti geograafilist ruumi elavate eestlaste arv on 1990.aastaist alates märgatavalt suurenenud. Paraku saab välismaal elavate eestlaste koguarvu välja
Põhjaregioonis asub tundra, tundrast lõuna poole laiutab taiga, mis ulatub Siberi lõunapiirini. Taiga lõunaosas võib leida lehtpuumetsi, kus puud nagu meil Eestiski heidavad talveks oma leherüü maha. Keskvöötme levinuimaks puuks on kask Venemaa tõeline sümbol. Maa lõunarajoone hõlmavad stepid ja metsastepid. Metsastepp on iseloomulik Kesk-Volga aladele, Lõuna-Uuralile ja Lääne-Siberi lausk- maale, stepp Lõuna-Volga aladele, Uurali äärmistele lõunaaladele ja Ida- Siberi mõnele osale. Pinnas on neis paigus väga viljakas ja niisiis laiuvad peaaegu kõikjal põllud. Venemaa loomastik on samuti mitmekesine ja põnev. Kaug-Põhjas elavad jääkarud, morsad, hülged, polaarjänesed ja -rebased ning põhjapõdrad. Taigas on end pruunkarule lisaks sisse seadnud põdrad, hirved, ilvesed ja sooblid. Kaug-Ida metsades võib aga leida koguni haruldasi Ussuuri tiigreid ja leoparde.
korpus võttis osa 1941 suve lahingutest, ent 7000 mehest kaotas langenute ja haavatutena u 2000 ning u 4500 meest andis ennast lihtsalt sakslastele vangi (enamik neis pääses Saksa vangilaagritest 1941 jõuludeks koju). Allesjäänud laskurkorpuse riismed viidi samuti tööpataljonidesse. 25tuhat Venemaale evakueeritud parteiaktivisti, spetsialisti ja töölist: Evakueeritud viidi peamiselt Uurali ja Volga jõe piirkonda ning Lääne-Siberi aladele, kus nende esialgne elukorraldus ja elamistingimused kujunesid väga raskeks. Evakueerituid rakendati eeskätt põllumajanduses, hiljem ka sõjatööstuse ettevõtetes. 8. Eesti laskurkorpus: ENSV võimukandjate palvel hakati Venemaal 1941 lõpul formeerima rahvusväeosa, mille koosseisust moodustasid eestlased ja Venemaa eestlased u 85-90%. Osa lihtkoosseisust ning
Topeltmarkeerimine – türgi keeles: The door of the house ev-in kapi-is house-GEN door-3S Linker (siduja) – pärsia keeles: the man’s horse asb-e-mard horse-LINKER-man Eesti keeles sinilind ja punalipp on laiendi markeering. 18. Nimisõna kategooriaid: arv, klass, kääne, definiitsus. ARV - ainsus e singular - mitmus e pluural - kaksus e duaal (handi, saami jm), Uurali ja indoeuroopa keeltes olnud ka duaal (enamasti kadunud). Säilinud nt saami keeltes. Mitmus võib olla ka seotud reduplikatsiooniga: malai: rumah – maja, rumah-rumah - majad Et kui mitmuse kõrval on ka DUAAL, siis nt „meie“ all võib mõelda erinevaid isikuid: mina ja tema, mina ja sina. Mitmuse vorm võib degrammatikaliseeruda, st leksikaliseeruda: vene kapli ‘tilgad’, stihi ‘luule’, duhi ‘lõhnaõli’
kui selline on laen soome keelest). Linnujumal...eestlased austasid draakoneid ja linde (seos Kaali meteoriidiga - tuld purskav draakon?). Handi-mansi Toorem (kui kõu ja taevajumal). tere ja tore sarnane algupära? neenetsi tir 'pilv', karagassi Teere 'jumal, taevas', siis võiksime rekonstrueerida algse kuju *tere, kus e (tagurpidi e) tähistab määramata lühikest või pikka vokaali, tähendusega `kõrge, ülemine'. ühtne uurali sõnapere? Taara on seega jumal, kes on ise kõrge ning asub kõrgel üleval taevas. Pita. Uku Masing selle küsimusega ei tegelnud, sest ta võttis antuna Taarapita täheduse `Taara avita'; selle võimaluse jätsin juba uurimuse alguses kõrvale. Lennart Meri on arvamusega, et Taarapita tähendab `Taara pikset', tõele üsna lähedale jõudnud. Siin peitubki võti pita tähenduse seletamiseks pita võib tähendada suurt. Seda tuleb
Argentinas. Kõrgem osa asub idas ja kagus Atlandi ookeani rannikul. · Etioopia Etioopia mägismaa ehk Abessiinia mägismaa on mägismaa Aafrika kirdeosas Etioopias, Eritreas ja Somaalia põhjaosas. 17.8. Tasandikud · Ida-Euroopa lauskmaa Ida-Euroopa lauskmaa ehk Vene tasandik on suur lauskmaa Euroopa idaosas. Piirneb Uurali mäestikuga idas ja Kaukasusega lõunas. Ida- Euroopa lauskmaale on omased suurte kõrgustike ja madalike vaheldumine. Ida-Euroopa lauskmaal asuvad Venemaa lääneosa, Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina suurim osa, Moldova, Poola idaosa ja Kasahstani lääneosa. · Lääne-Siberi lauskmaa Lääne-Siberi madalik/lauskmaa on suur madalik Aasia lääneosas Venemaal
Kõige populaarsem petroglüüf Põhja-Euroopas on mingi linnu kujutis. / Eesti Muinastaide Selts / Kaljo Põld. Ta on tänapäevaste petroglüüfide kunstnik. Kasutab petroglüüfide motiive graafikas. Petroglüüfide motiive kasutab oma ehetes Summatavet Kärt. Kõige suurem petroglüüfide leiukoht on Lääne-Mongooli mägedes, mis on hiljuti leitud ning nad on kuni 10 000 a. vanad. Soome-ugri petroglüüfidel on tugevad aasia petroglüüfide mõjutused. / Soome-ugri rahvas on Uurali rahvas e. nad ei ole europiidsed ega mongoliidsed. / Sahaara kõrbes Tassili mägedes asuvad Tassili koopamaalid. Nad avastati natuke enne II ms.. Nende kohta on kirjutanud mitu raamatut H. [hanri] Lhote. Enamik on neist realistlikud loomad ning ka inimesed. Erinevad paleoliitilisest koopamaalist oma realistlikuse poolest. Sellest ajastust on pärit ka esimesed hoonete seintelt leitud seinamaalid, mis leiti Türgist
Mille suhtes on Maa suletud ja mille suhtes avatud süsteem? 2. Kuidas jaotatakse kivimid nende tekke alusel? 3. Kuidas sõltub albeedost maapinna soojenemine? 4. Näidake kontuurkaardil Põhjamerd, Pürenee mäestikku ja Induse jõge. PILET nr 2 1. Kuidas saadakse teavet Maa siseehituse kohta? 2. Millised tegurid soodustavad füüsikalist murenemist? 3. Mida nimetatakse kasvuhooneefektiks? 4. Näidake kontuurkaardil Barentsi merd, Uurali mäestikku ja Gangese jõge. PILET nr 3 1. Kirjeldage Maa sfääre kui süsteeme staatilisuse ja dünaamilisuse seisukohast. 2. Millistes piirkondades tekkib uus maakoor? Kirjeldage nende piirkondade pinnamoodi ja seal toimuvaid protsesse. 3. Kirjeldage suurt ja väikest veeringet. 4. Näidake kontuurkaardil Küpros saart, Kaukasuse mäestikku ja Mississipi jõge. PILET nr 4 1. Mille poolest erineb mandriline maakoor ookeanilisest maakoorest? 2
Analüütilised keeled - Ideaalsetes analüütilistes keeltes on ainult üks morfeem sõna kohta. See tähendab, et niisugustes keeltes väljendatakse süntaktilisi seoseid sõnasiseseid vahendeid (tunnuseid ja lõppe) kasutamata, abisõnade, sõnajärje jm abil. Analüütilised on näiteks enamik Kagu-Aasias kõneldavaid keeli. Sünteetilised keeled - suur osa sõnu koosneb rohkem kui ühest morfeemist - tüvest ja muutemorfeemidest. Niisugused keeled on näiteks Uurali keeled, sealhulgas ka eesti keel. Polüsünteetilised keeled - sõna sees palju morfeeme, seejuures üldjuhul ka rohkem kui üks tüvimorfeem (viimase asjaolu tõttu nimetatakse neid keeli vahel ka inkorporeerivateks keelteks). Puhtaimal kujul on polüsünteetiline keel selline keel, kus kogu süntaks on sõna sees, s.o keel, mis ei tee vahet sõna ja lause vahel. Polüsünteetiliste keelte hulka kuuluvad näiteks paljud Põhja-Ameerika indiaani keeled. Vana-Kreeka Indoeruroopa keeled:
Eesti ala terrigeenne läbilõige Skandinaavia, Läänemere, Baltimaad, Kirde- 8. Mis on suidumine? arengus väljasuremised jne 1. Kuidas moodustuvad Poola, ja kogu Ida-Euroopa lauskmaa kuni terrigeensed setendid, miks? Uurali ja Kaukasuse mäestikuni. Geoloogilise ehituse noorima osa moodustab On teatud geoloogilises läbilõikes ühe sette v Tekivad, kui füüsikalisel murenemisel kantakse kvaternaarne pinnakate, mille kujunemise kivimikihi ‚välja kiildumine’ ehk kihi lateraalselt
keele seletava sõnaraamatu järgi“. Kolmandas tutvustatakse sõna murdelist levikut. 1.1. Sõna ema etümoloogia Etümoloogiasõnastiku järgi tähendab sõna ema naissoost lapsevanemat, eeskuju andvat, juhatavat või hooldavat naist. Suguluskeeltes on ema üpris sarnasel kujul, nii et tekstis esinedes võib ka kontekstita aru saada, mis sõnaga on tegu. Põhitähendus on sellel kas ema kui lapsevanem või emasloom. (ETY 2012) Sõnal ema on uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on teisteski keelkondades (nt tšuvaši ja mongoli). Algselt võis olla selle sõna puhul tegu lastekeelse häälitsusega, millel on häälikuliselt ajendatud tüvi. (Ibid) KEEL EMA liivi jemā vadja, soome, isuri, Aunuse karjala, lüüdi, emä vepsa eenetsi e, εε saami eamis
Eesti geoloogia Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt ehituselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks: aluskorraks ja pealiskorraks. Aluskord koosneb kristallilistest kivimitest ja pealiskord settekivimitest. Pinnakatte moodustavad kobedad setted (liiv, kruus, moreen). Nii kristalse aluskorra pealispind kui ka settekivimikihid on kallutatud 0,1 kuni 0,3 kraadi lõunasse, umbes 3 meetrit ühe kilomeetri kohta. Kristalne aluskord Eesti kristalse aluskorra moodustavad 1800-1900 miljoni aasta vanused gneisid ja gneisse läbistavad 1540-1670 miljoni aasta vanused rabakivi intrusioonid. Need kivimid on kaetud 200-780 meetri paksuse Paleosoikumi settekivimite lasundiga. Eesti kristalne aluskord jaguneb Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti vööndiks. Vööndid on teinete...
vähe muistiseid. Rantkirves Tahulast ja õlgkirves Lellest Muhu pronksodaots Varasesse pronksiaega kuulub Eestis vaid veidi üle kümne pronkseseme. Neist vanim on Kivisaare asulakohalt leitud pronkssirp, mis leiti koos nöörkeraamika kildudega. See pronksese on ilmselt pärit juba kiviaja lõpust. Muhust leitud odaots on pärit Uurali lähistelt, kus selliseid valmistati 17.15. sajandil ema. Saaremaalt Tahulast saadud rantkirves, mis sarnaneb Ida- Preisimaalt teada olevatele kirvestele, peaks olema paarsada aastat noorem. Pronkskirved jagunevad rant-, õlg- ja putkkirvesteks. Kivikirveid kasutati tol ajajärgul siiski rohkem, kui pronkskirveid. Eksperimentaalarheoloogia on ka osutanud, et töövahendina on korralik kivikirves efektiivsem, kui suhteliselt pehmest pronkist valmistatud kirves.
Kullesed elavad vees 3...4 kuud. · Koht ökosüsteemis Kullestele on vaenlasteks ujurid, noorloomadele rohelised konnad ja nastikud, täiskasvanud mudakonnadele mägrad, rebased, siilid, mutid, erinevad linnud. Rohukonn Rana temporaria L. Rohukonn Rana temporaria L. · Kehamõõtmed Kehapikkus on kuni 10 cm. · Levik Eestis ja maailmas On levinud kogu Euroopas, välja arvatud Pürenee poolsaarel; idas ulatub levila Uurali taha, põhjas Põhja-Jäämereni, lõuna pool leidub Prantsusmaa lõunaosas ja Itaalias. Eestis elab vaid mandriosas, Saaremaalt pole leitud. · Arvukus Eesti mandriosas on arvukas, kuid arvukuse kõikumised võivad olla üsna suured. Rohukonn Rana temporaria L. · Elupaik ja -viis Elutseb niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ja kultuurmaastikul. Kogu suve veedab maismaal, veekogudest üsna kaugel
arvestades. Uurali kasakad- Uraali jõgi saab alguse Uraali mäestikust, Tšeljabinski piirkonnast, Ohrenburg oli Uurali kasakate peamiseks asualaks, valisid 1917 pärast veebr revol oma pealikuks, atamaniks polkovnik Aleksander Dutovi. Pärast okt pööret kordus praktiliselt sama, mis oli aset leidnud Doni kasakate aladel, üritati vältida enamliku võimu laienemist oma aladele, kuni 1918 alguseni läks päris kenasti korda. 1918 jaan alustas punakaart pealetungi ka Uurali kasakatele. Samad põhjused sundisid ka neid taanduma, steppidesse laiali hajuma. Enamlaste poliitika sundis kasakaid uuesti kogunema ja võitlema enamlaste vastu, 1918 märts-aprill asuti pealetungile, hõivati varsti Ohrenburgi linn ja selle ümbruskond, tähtsaim pol keskus. Mõlemate kasakate puhul oli võitluse eesmärgiks seniste eesõiguste ja piirkondliku autonoomia kaitsmine. Samal ajal hakkas kujunema Lõuna-Vm-l ka I relv koondis, mis seadis eesmärgiks enamluse kukutamise
- Sümbolid, märgid: asjad, mille abil edastatakse mingit sõnumit - Sotsiaalsed normid, reeglid, kombed: ettekujutused õigest käitumisest - Väärtused, ideaalid: inimesete arusaamad sellest, mis on hea ja väärtuslik Peamised sümbolsüsteemid · Loomulik keel keele sõnavara, grammatika · Diskursus inimeste vaheline vestlus, kirjalikud tekstid, põhineb loomulikul keelel Keelelise varieerumise tasandid · Keelkond seotud ajalooga (Indo-Euroopa keelkond, Uurali keelkond jt.) · Keel - seotud teineteisest arusaamisega (eesti keel, inglise keel jt.) · Dialekt seotud geograafilise piirkonnaga (Põhja-Eesti murre, Lõuna-Eesti murre) · Sotsiolekt seotud sotsiaalse staatusega (keskklassi vs. Töölisklassi keel, haritlaste vs. Talupoegade keel) · Stiil, register, seotud situatsiooniga (ametlik vs. Igapäevane keelekasutus) · Diskursus
Gaulle'i naasmisega võimule pidurdub Euroopa integratsioon. De Gaulle leiab, et koostöö on vajalik vaid niivõrd, kuivõrd see on kasulik Prantsusmaale Miilised riigid soovivad 1961 aastal liituda Euroopa Ühendusega? VASTUS: Suurbritannnia, Taani, Iirimaa Millised riigid soovivad 1962 aastal liituda Euroopa Ühendusega? VASTUS: Norra, Hispaania, Portugal Question 3 Geograafiline Euroopa ulatub Atlandi ookeanist kuni Uurali mägedeni. Sellest tulenevalt on Euroopa multikultuurne. Euroopa rahvad räägivad 230 keeles, Geograafilise Euroopa territooriumil on 47 riik. Mitu ametlikku keelt on Euroopa Liidus VASTUS: 23 Mitu kultuurimudelit on Euroopa Liidus? VASTUS: 3 Mitu riiki on Euroopa Liidus 2010 a VASTUS: 27 Question 4 Euroopa riikide liitumise idee ulatub 14 sajandisse. Juba 1306 a soovitab Pierre Dubois teoses "De Recuparatione Terrae Sanctae" luua türklaste
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-urgi keelerühma läänemeresoome keelte hulka. Kujunes 13.-16. sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise teel. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführug zu der Ehstnischen Sprache" (1637): esimene eesti keele kirjeldus. Raamat saksa keeles, keele õpik iseseisvaks õppimiseks. Õigekirjutus ja vormiõpetus; terminite selgitusi pole. Käsitleb
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-16.sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teiste hõimumurretest eristumise tulemusel. Kuuluvus keelesuguluse aluse: uurali soome-ugri läänemeresoome keeled (eesti, soome, liivi, karjala, vadja, isuri, vepsa). Ühiseid muutusi Eesti alal kõneldud murretes 13.-16.sajandil: · Konsonantide palatalisatsioon nt pall, kott · Lõpukadu ja sisekadu · Järgsilbi pikkade vokaalide lühenemine · n kadus sõna lõpust · Pöörduva eitusverbi muutumine eituspartikliks · Kvotatiivi ja komitatiivi kujunemine
· Surnud- esiisade ja jumalate vahendajad · Samaani surm- ajastu vahetumine 02.11 Jaan Lahe Uuspagannlus Eestis ja Lätis · Esiisade usundi taaselustamine algas Eestis ja Lätis 19. Sajandil Maausk · Maausulised järgivad põlisrahva järjepidevat vaimset pärandit, põhirõhk on maarhava uskumustel ja maailmapildil, mida tõlgendatakse avardanult, lakkamatult voolava ja edendavana teiste uurali rahvaste maailmanägemise kontekstis. Taarausk · Taarausulised tunnistavad 1930.ndatel loodud omausu, rõhk on Muinas-Eesti maailmanägemisel põlvest põlve edasi antud salateadmised ja nende nägemuslikul lahtiseletamisel kohalikus ja läänemeresoome kontekstis ning edasiarendamisel Eesti Vabariigi tegeliku iseseisvusaja jooksul. Rahvausundi kajastused folklooris · Rahvalaul · Kombekäitumine · Kohapärimus
Kodutöö aines sotsiaaltöö alused Juhtumite kirjeldused Juhtum 1 on 22 aastane, sündinud ja kasvanud ühes endise liiduvabariigi pealinnas. Kui oli 8 - aastane, siis oli kogu pere sunnitud sünnilinnast põgenema. Põhjuseks rahvuste vaheline vaen ja vägivald. Kõigepealt põgeneti oma ajaloolisele kodumaale. Seal ei elanud nad enam kui paar aastat kuna sugulased isegi suutsid end vaevu ära elatada. Siis sõideti Moskvasse. Kuid sealgi tekkisid probleemid, mis seotud varjatud vaenuga tulnukate suhtes. Olles 11 aastane, tuldi kasuema sugulaste juurde Eestisse, - Ida - Virumaale. Tema meelest oli see kole - ta oli harjunud elama suurtes linnades, aga tolles linnas, ei ole isegi mitte trollibusse. "Linn on rõõmutu, talved on pikad ja külmad, sügised hirmniisked." Respondendi ema oli surnud siis, kui ta oli 2 aastane "Oma ema ma õigupoolest ei mäletagi. Põhiliselt kasvatas mind kasuema." Ilmselt ei meeldinud kasuemale see, et poiss ei vaevun...
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-ugri keelte hukla. Eesti keel on tüübilt aglutineeriv, sõnatüvele lisatakse tuletusliiteid, tunnuseid ja lõppe. Sõnvormid pikad. Eesti keelel on rikkalik morfoloogia, palju käändeid, vähe prepositsioone, palju postpositsioone. Eesti keele tekkimist on kirjeldanud Huno Rätsep, kelle andmetel 2000-2500 a tagasi hakkasid hõimumurded eralduma läänemeresoome keelerühmast ja selle alusel arenes välja ka eesti keel
kuidas ja millal on toimunud keelte jagunemine. Loodi keeleteooriaid nt on olemas üks rahva sünnipaik, siis nad rändama ja tekkisid erinevad keeled. Rändamist peeti oluliseks. Mingi keele esindajad võisid olla omavahel sõjas ja kaotaja assimuleerus. Ajaloolased uurisid, milline kultuur võiks olla seotud kohaliku rahva esivanematega. Arheoloogid väitsid, et keelt on võimatu kindlaks määrata, eriti kiviaja kultuuride puhul. Soome - ugri keeled pärinevad uurali algkeelest. Kunda kultuuri loeti prontoeuroopa rahvaste hulka kuuluvaks, aga Pulli asulast leiti kvaliteetset tulekivi, mis pärines Leedu alalt. Järeldati, et Kunda rahvastik ei saanud idast tulla, hoopis lõunast. Tänapäeval prontoeuroopa rahvastest enam ei räägita. Järgmine arheoloogiline kultuur on Narva kultuur. Ei eristu Kunda kultuurist va keraamika tõttu. Umbes 4000 eKr tuli siia kammkeraamika. Uusi kultuurilisi erinevusi on palju rohkem. Erineb esemete ja esemetüüpide poolest
küsimustele mitu? mitmes? Kirja võib arvsõnu panna kahel viisil – kas sõna või numbriga. Arvsõnad jagunevad: põhi, järg, murd. Asesõna - Asesõnad osutavad olendeile, esemeile, nähtustele, nende tunnustele või hulgale, kuid ei nimeta neid otse, nii nagu teevad muud käändsõnad. Konkreetse tähenduse saavad sellised sõnad alles kontekstis. Tegemist on väga vana sõnaliigiga, mis on olemas olnud juba uurali algkeeles. Isikulised Enesekohased Vastastikused Omastavad Näitavad Küsivad-siduvad Määratlevad Umbmäärased 7. Muutumatud sõnad (määrsõna, asemäärsõna, rõhumäärsõna, kaassõna, sidesõna, hüüdsõna). Määrsõna-Määrsõna on täistähenduslik muutumatu sõna, mis märgib tegevuse või omaduse laadi, iseloomu, tegevuse aega, kohta, viisi; omaduse määra või hulka. Määrsõnad esinevad lauses adverbiaali e määrusena
ÕIGEKIRJUTUS suur ja väike algustäht ... 17.10.2014 Sõna vanalinn on väikese tähega, sest see ei ole nimi. Seega kirjutage Keelenõuande Tallinna vanalinn. uudisvoog Kirjutage Lõuna-Eesti (sidekriipsuga), aga lõunaeestlane. 23.4.2014 Ilmunud on Maire Nimetused professor ja doktor on väiketähega. Raadiku raamatu „Väikesed Rahaühik euro on väikese tähega. tarbetekstid“ teine ...
• Dateering: ca 4200 – 2000 eKr Megaliitehitised • Dateering: varaseimad ca 4500 eKr, kasutamise lõpp ca 1500 eKr • 1) dolmenid • 2) käiguskalmed • 3) galeriihauad • + megaliitehitised (Stonehenge) Vaseaeg Euroopas dateeritud ca 5000 (4500) – 2500 eKr Vanim kindlalt dateeritud muistis: Beloverde (Serbia) – ca 5000 eKr Vask kui kõige pehmem metall on kergesti töödeldav Põhiline leviuala Euroopas: Balkan, Püreneed, Uurali mäestik Eestile lähimad vaskesemed leitud Fennoskandiast tüüpilise kammkeraamika kultuuri asulatest Tuntuim Euroopa leid: jäämees Ötzi Pronksiaja algus Euroopas Algusaeg piirkonniti erinev, Balkanil ca 3200 eKr (Eestis 1800 eKr) Balkan: Anatoolia pronksiaja mõju Suuremad muutused: • Kontaktide tihenemine piirkondade vahel • Esmakordne maailmasüsteemi kujunemine • Suuremate kultuuripiirkondade lagunemine • Lähtekoht Euroopas: Mükeene tsivilisatsioon
hea ja väärtuslik). 1.Peamised sümbolsüsteemid. Üks põhiline vaimse kultuuri komponent. Põhilised komponendid on kas loomulik keel ( keele sõnavara, grammatika) või diskursus (inimeste vaheline vestlus, kirjalikud tekstid). Keel on ka sotsioloogia jaoks oluline uurimisteema. Loomulik keel: Keele varieerumine tasandid kuidas inimesed keeleti erinevad. Keelkond seotud pikema ajalooga (Indo-Eurooa keelkond, Uurali keelkond jt) Keel seotud teineteisest arusaamisega (eesti keel, inglise keel jt) Dialekt seotud geograafilise piirkonnaga (Põhja-Eesti murre, Lõuna-Eesti murre) Sotsiolekt seotud sotsiaalse staatusega/klassi näitaja (keskklassi vs töölisklassi keel, haritlaste vs talupoegade keel) Stiil, register seotud situatsiooniga (ametlik vs igapäevane keelekasutus) Keel ja mõtlemine
1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Märkideks on sõnad, käändelõpud jms. Inimkeele olemuslikud omadused: 1. keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol; aga: ikoonid ja indeksid); · ikoon märk, mille tähendus järeldub tema vormist, näiteks liiklusmärgid; · erand inimkeeles: onomatopoeetilised sõnad e. deskriptiivsed sõnad sõnad, millel on seos vormi ja tähenduse vahel. Näiteks: auh-auh, tirrrr... · indeks põhjusliku seosega märk, hääletoon, murrak vms; kitsamas tähenduses selgub indeksi tähendus alles kontekstis näiteks see, too, ma, ta jne. 2. keelemärgi diskreetsus e eristatavus (aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid); · paralingvistiline vahend intonatsioon jms; ...
Kordamisküsimused 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel, osutamisel) Allkeel e erinev keelekuju - mingi eriala, rühma või isiku keel (nt ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid ja isikukeeled e idiolektid) Formaalkeel - kunstlikult loodud keeled (tehiskeeled, rahvusvahelised abikeeled). Kasutusalad kitsapiirilised, ei saa kasutada ka tunnete väljendamiseks ega sotsiaalsete suhete loomiseks. Põhisümbolite arv on loomulike keeltega võrreldes väike ja nende väljendite tähendused täpsed. Iga homogeense ühiskonna keel on teatud taseme peegeldus selle rääkijate tegemistest ja maailmapildist. Aga kultuuri ja keele seos ei ole o...
Õige on kirjutada Pariisi porgandid. Ürituse nimetus on väikeste tähtedega: linnade ja valdade päevad. Õige on kirjutada Steineri kool ja Steineri pedagoogika. Ürituse nimetusena on õige kirjutada jüriöö jooks. Sõna metsanädal on väikese tähega. Sõna euroliit on väikese algustähega. Õiged on väikese tähega idablokk ja lääneblokk (mitte ,,Ida-blokk", ,,Lääne-blokk"). Õige on kirjutada taani keel. Kas ,,Uraali keeled" on õigesti kirjutatud? Ei, õige on Uurali keeled (kohanimeline täiend on suure tähega). Õige on kirjutada madisepäev ja jüripäev. Õige on suurtähega: Siiami kaksikud. Sõna kaitsevägi on väikese algustähega. Õige on kirjutada eurostandard (väiketähega). Õige on kirjutada maavanem (väikese tähega). Õige on kirjutada kaldkirjas ja väikese algustähega: mascarpone (juust). Õige on kirjutada Eesti juust. Õige on kirjutada Alzheimeri tõbi. Õige on kirjutada spaapuhkus (mitte ,,spapuhkus").
suprasegmentaalsete nähtuste) summana." Eesti keele käsiraamat online: http://www.eki.ee/books/ekk07/o/o4.html Transkribeerimine, transkriptsioonisüsteemid: · IPA = International Phonetic Alphabet - kõigi keelte foneetilise pildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem (ladina ja kreeka tähtedest kujundatud märgid + muud + diakriitikud), 1. x 1888, nt WALS; IPA sümbolid õpiku lisa 1 ja Moodle'is · SUT = soome-ugri transkriptsioon (1901) uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem, vt näidet http://www.murre.ut.ee/EMK.PDF lk 7-8 Maailma keelte häälikusüsteemid, vt WALS (link Moodle'is) + hääldusnäited (link Moodle'is) Koartikulatsioon ehk kaasahääldus Assimilatsioon (lad. ad+similis) häälik muutub vastavalt esinemisümbrusele lähedaloleva hääliku sarnaseks. Nt vokaalharmoonia, palatalisatsioon.
Kordamisküsimused. Keeleteaduse alused, 1. pool 1. Loomuliku inimkeele tunnusjooni. Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli. Vaegkuuljad kasutavad vastavalt viipekeelt. ,,Loomulik" tähendab siinkohal kolme asja. a)esiteks: keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. b)teiseks: inimlaps omandab emakeele ehk esimese keel loomupäraselt, ilma õpetamiseta.Piisab sellest, kui ta saab suhelda teiste inimestega. c)kolmandaks: kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Sõnadel on palju tähendusi, nad on mitmetähenduslikud ehk polüseemsed. Kui räägitakse mingi isiku, eriala või rühma keelest...
oktoobril. Mida teised teevad Inglased näiteks söövad mihklihane juba umbes 1500. aastast alates. Legendi järgi tehtavat nii Võitmatu Armaada suure võidu auks. Muidu on seal rendimaksmise päev. Rituaalne lambaohver Paljudel rahvastel on kindla tähtpäeva või mingi kriisiga seotud vereohvrid ohvriloomaks on kindel loomaliik, konkreetne loom valitakse välja liisuga või mingite omaduste tõttu. Näiteks ohverdavad põhjarahvad handid valge põdra oma taevajumalale Numi Toorumile, Uurali mäestiku lähedal elavad udmurdid valivad ohvrilooma püha tähenduse järgi. Inglastel on tänini säilinud tava ühiselt küpsetada lihavõtteks härjaliha. Kriisiolukorras ohverdamisest on eestlastel teateid 17. sajandist, mil paganlik papp seletas põuda asjaoluga, et pühale Võhandu jõele ehitatud veski on vihastanud jõehaldjat sedavõrd, et see ei lase vihma sadada. Haldja lepitamiseks lõhuti veskitamm ja ohverdati loitsu saatel talle härg. Ohvriloom oli haldjale meelepärane, sest
Kui germaanlased suurema jõuga hakkasid peale tungima, ei suutnud Rooma riik kaua vastu seista. Germaanlased hakkasid jõulisemalt peale tungima hunnide survel, kes ilmusid Aasiast 375. a. ja tungisid lääne poole. Nad panid liikuma kogu Lääne- Euroopa rahvad. Algas rahvasterändamine. Hunnid olid harimatu, kuid väga liikuv ja sõjakas rahvas. Nad olid head ratsutajad ja liikusid seepärast väga kiiresti edasi. Kaspia mere ja Uurali mägede vahelt ilmudes ühes naiste, laste ja kogu oma varandusega, puutusid nad kokku kõigepealt germaani tõugu ida- gootidega. Need alla heitnud, liikusid hunnid praeguse Ungari maile. Lääne- goodid, kes elasid ka ida- gootide naabruses, võtsid ette pika rännaku ja jõudsid lõpuks Hispaaniasse, kus nad enestele riigi asutasid (410. a.). Vandaalid asutasid (429. a.) riigi Põhja- Aafrikasse, kust nad üle mere käisid Rooma linna rüüstamas (vandalism)
kogukond) tähtsündmused, rahvuskangelased). · Kultuuriline süsteem (normid, Eesti rahva päritolu vana teooria, mis on loodud väärtused, eneseväljendused ehk kunst , ideed) eelkõige keeleteadlaste poolt. Soome-ugrilaste algkodu Kultuuri komponendid: materiaalne kultuur oli Uurali mäestiku kandis. Sealt liiguti lääne poole. Uus teooria on loodud keeleteadlaste ja geneetikute tarbeesemed, tööriistad, kunstiteosed, hooned, riided, toit jne. koostööna. Esivanemad tulid otse Aafrikast. Lähimad Vaimne kultuur sümbolid, märgid; sotsiaalsed normid, sugulasrahvad on need, kes meile kõige lähemal elavad. väärtused ja ideaalid
kaks poissi (põhiarvsõna määrab laiendi vormi); obliikvakäänetes on aga põhjaks substantiiv ja laiendiks põhiarvsõna, nt kahele poisile, kahest poisist. 9. Asesõna e pronoomen - Asesõnad osutavad olendeile, esemeile, nähtustele, nende tunnustele või hulgale, kuid ei nimeta neid otse, nii nagu muud käändsõnad. Konkreetse tähenduse saavad sellised sõnad alles kontekstis. Tegemist on väga vana sõnaliigiga, mis on olemas olnud juba uurali algkeeles. Jagunevad selle alusel, mis sõnaliigi asemel neid kasutatakse: 1) prosubstantiivid: mina, sina, tema, igaüks, keegi (viitavad isikutele, esemetele, nähtustele); 2) proadjektiivid: oma, see, too, sama, selline, säärane (viitavasd omadustele); 3) pronumeraalid: mitu, mitmes, mitmendik, mõni, paljud (viitavad hulgale). 7 Selle sõnaliigi puhul on oluline sellesse kuuluvate üksuste tähenduslik abstraktsus.
tehtavat nii Võitmatu Armaada suure võidu auks. Muidu on seal rendimaksmise päev. Rituaalne lambaohver Paljudel rahvastel on kindla tähtpäeva või mingi kriisiga seotud vereohvrid ohvriloomaks on kindel loomaliik, konkreetne loom valitakse välja liisuga või mingite 21 omaduste tõttu. Näiteks ohverdavad põhjarahvad handid valge põdra oma taevajumalale Numi Toorumile, Uurali mäestiku lähedal elavad udmurdid valivad ohvrilooma püha tähenduse järgi. Inglastel on tänini säilinud tava ühiselt küpsetada lihavõtteks härjaliha. Kriisiolukorras ohverdamisest on eestlastel teateid 17. sajandist, mil paganlik papp seletas põuda asjaoluga, et pühale Võhandu jõele ehitatud veski on vihastanud jõehaldjat sedavõrd, et see ei lase vihma sadada. Haldja lepitamiseks lõhuti veskitamm ja ohverdati loitsu saatel talle härg
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
