Seaduse põhiselt pole kodutööd kohustuslikud, aga need on lihtsalt Eesti koolide tava.Niimoodi on olnud ligi sada aastat. Pärnu Koidula gümnaasiumi õppealajuhataja Maia Erm ütles artiklis, et tundide efektiivsus sõltub kooli õhkkonnast.Kui õpilase ja õpetaja vahel on vastastikune lugupidamine, ei koorma õpetaja õpilast nii palju koduste töödega.Kui aga õpilane ei pane tunnis tähele ja ei austa õpetajat, jätab muidugi õpetaja rohkem koduseid töid. Tartu Ülikooli uurali keelte professor Ago Künnap ütles, et Eesti koolid vajavad reformi.Seda on vaja kuna praegu koormatakse lapsi ebainimlikult.Täiskasvanutest pikemad päevad ei tee tervisele ega vaimule head, need aint väsitavad iga hetkega rohkem. Kuigi koolidele on kehtestatud seadus, et 9 klassidel ei tohiks üle 32 tunni nädalas olla, on Rocca al Mare kooli üheksandikel 37 tundi nädalas.Ma arvan, et see on reeglite rikkumine ja pole ime, et me vaevleme kodutööde käes kui on nii palju tunde iga päev
„Uus aeg“ I 1.Peeter I reformid Venemaal. Peetri-eelne Venemaa oli Euroopast ära lõigatud. Ka ühiskond oli oluliselt erinev Lääne-Euroopast. Seisused koos kohustustega puudusid. Kõik olid allutatud tsaarivõimule. Nii linna- kui maainimesed ei tohtinud oma elupaikadest mujale kolida. Nad olid sunnismaised. Muutused algasid kui sai võimule Peeter I (1689). Esmalt suundus ta koos oma delegatsiooniga välismaale (Euroopasse). Ta asus koguma liitlasi sõjaks Türgi vastu. Kuid neid ei leitud. Poola pakkus välja, et Venemaast võiks saata liitlane sõjaks Rootsi vastu. 1700 algas Põhjasõda. Samas palgati Venemaale mitmeid asjatundjaid erinevatelt aladelt. Põhjasõda algas, aga kaotusega ning Peeter I alustas oma reformidega. Esmalt värvati uus sõjavägi nekrutitest. Uus relvastus saadi kui võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud. Samuti rajati riidemanufaktuure. Tööjõuks kasutati pärisorjastatud talupoegi. Kuna kõik vajas raha loodi eraldi ametkon...
luuakse maailm ja taevakehad. Veelinnud maailma loomas: maa(ema) tekkimine veelinnu kehast Munast sünnivad vastandlikud alged Jen ja Omöl' (hea vs kuri, jumal vs kurat, taevas vs maa), kes samas on demiurgid; dualistlik müüt Munadest sünnivad päike ja kuu, inglid ja deemonid (An ja Ki lõid maailma) Kajastub Põhja-Euraasias ja Põhja-Ameerikas laialt levinud sukeldujalinnu müüt 24. Kuidas on seotud varasem uurali rahvaste hulgas tuntud sukeldujalinnu müüt ja soome-ugri rahvaste hilisemad dualistlikud loomismuistendid? Alguses oli vesi Sukeldumine vee põhja (sealt n-ö maa toomine) Merest hakkas maa kasvama 25. Mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Eesti/seto: leelo; vanad laulud; pikad laulud; regilaul; tants; tantsulaul; laul Soome/karjala: virsi, laulu, runo; runolaulu (ka Kalevalamittainen laulu)
tekkimise kohta selle läbi. --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 23. Too esile tunnuslikud jooned komi folklooris tuntud müüdile, mille käigus veelinnu munast luuakse maailm ja taevakehad. Maailmaloojaks on veelinnud. Munadest sünnivad vastanikud alged Jen ja Omöl. Munadest sünnivad päike ja kuu, inglid ja deemonid 24. Kuidas on seotud varasem uurali rahvaste hulgas tuntud sukeldujalinnu müüt ja soome-ugri rahvaste hilisemad dualistlikud loomismuistendid? Loojalinnu asendati hiljem jumalatega. Müüt on põhimõttelt sarnane, kõikjal on vesi ja jumal otsustab maad luua ja käsib saatanal vette sukelduda ja liiva üles tuua millest hakkab kasvama maa. Mõlemas müüdis on sukeldumise ja maa loomise elemendid. Vastandlikud tegelased, hea/halb, Jen/Omöl, Jumal/Saatan. 25
Helilised häälikud on täishäälikud ning mõned kaashäälikud nagu sonorandid (n,m,r,l) aga ka v ja z. Helitud häälikud on need, mille puhul häälepaelad ei vibreeri. p,k,t,s,f häälikunihe – protsess ajaloos, mille käigus on mingi grupp häälikuid läbi teinud sarnase nihke. Germaani keeltes I häälikunihe, saksa keeles II häälikunihe. indoeuroopa keelkond – suur keelkond, mille keeltel on ühised jooned. Selle alla kuulub suur osa Euroopa keeltest kuid mitte Uurali keeled (ka eesti) ja isolaatkeel baski. Indoeuroopa keeltel on mitmeid keelkondi, nt germaani, romaani, slaavi, keldi, balti aga ka indoiraani ja armeenia. i-umlaut – Umlauti levinum versioon. Tagumises silbis olev i/j hakkab mõjutama esimeses silbis olevat täishäälikut nii, et see muutuks eesvokaaliks. Eesti keeles on umlauti eelne laen kuningas, kus ku-nin-gas sõna teise silbi i ei ole mõjutanud esimese silbi u’d, mis on jäänud tagavokaaliks
Tunnuslikud jooned komi loomismüüdis on veelinnud maailma loomas: maa (ema) tekkimine veelinnu kehas. Munast sünnivad vastandlikud alged Jen ja Omöl’ (hea ja kuri, jumal ja kurat), kes samas on demiurgid e maailma loojad (dualistlik müüt?). Munadest sünnivad päike ja kuu, inglid ja deemonid. Selles kajastub Põhja-Euraasia ja Põhja-Ameerikas laialt levinud sukeldujalinnu müüt. 16. Kirjelda lühidalt, kuidas on seotud varasem uurali rahvaste hulgas tuntud sukeldujalinnu müüt ja soome-ugri rahvaste hilisemad dualistlikud loomismuistendid? Soome-ugri rahvaste loomismüütides on linnud asendatud jumalatega, kuid üldpildis on tegevustik ja tekkimislood samad. 17. Võta lühidalt kokku läänemeresoome rahvaste loomislaulu (laulutüüp “Loomine”) põhisüžee. Kirjelda mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid?
kutsuda ka Vanaisaks või Taevataadiks vms. Vaevalt saab teda pidada otseselt ülijumalaks või teiste jumalate valitsejaks, kuid on võimalik, et sellise taevajumaluse olemasolu hõlbustas hiljem ristiusu vastuvõtmist. Taeva asukatest mainitakse rahvaluules veel Ilmaneitsit. Lahtine on küsimus saarlaste ülemjumalast Taarapitast, keda mainib Läti Henriku "Liivimaa kroonika". Tema nimes on nähtud nii laenu Skandinaaviast (vrd. Thor) kui paralleeli teiste uurali rahvaste sarnase nimega jumalustega.[1] Samuti muutus oluliseks viljakusmaagia. Viljakuse ja sigivuse kaitsjatest on hilisemast ajast teada setude Peko ja Lääne-Eesti Metsik. Viljakust usuti peituvat ka lõikuse esimese või viimases vihus, mida kasutati maagilistes toimingutes. Maa jõu kehastuseks ja taeva valitseja vastandiks-paariliseks oli arvatavasti Maaema. Mõneti ebaselge rolliga tegelane oli Murueit, kes võis olla Maaema
munast luuakse maailm ja taevakehad. Tunnuslikku komi loomismüüdis · Veelinnud maailma loomas: maa(ema) tekkimine veelinnu kehast · Munast sündivad vastandlikud alged Jen ja Omöl' (hea ja kuri, jumal ja kurat), kes samas on demiurgid; NB! dualistlik müüt (bogomiilide mõju?) · Munadest sündivad päike ja kuu, inglid ja deemonid · Selles kajastub Põhja-Euraasias ja Põhja-Ameerikas laialt levinud sukeldujalinnu müüt 10. Kuidas on seotud varasem uurali rahvaste hulgas tuntud sukeldujalinnu müüt ja soome-ugri rahvaste hilisemad dualistlikud loomismuistendid? Loojalind asendati hiljem jumalatega, müüt on sarnane, kõikjal vesi, jumal otsustab maa luua ja käsib saatanal vette sukelduda ja liiva üles tuua, millest hakkab maa kasvama. Mõlemas müüdis on sukeldumise ja maa loomise elemendid, samuti vastandlikud tegelased: hea-halb, Jen-Omöl, Jumal-Saaatan. 11
sõnaliigist sõna (nt ämber ja pang; paralleelne ja rööpne). Sünonüümia: samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduste sarnasusel. Süntaks: on keeleteaduse haru, mis uurib sõnade liitmist suuremateks üksusteks osalauseteks, lauseteks ja liitlauseteks. Sünteetiline keel: on keel, milles sõnadele liitub palju morfoloogilisi elemente. Superstraat: on keel, mis mõjutab mingit temaga kontaktis olevat keelt. SUT: soome-ugri transkriptsioon uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem Tähendus: on see, mille abil ühendatakse keeleline vorm reaalse maailma nähtustega. Tähendusväli: tähendusvälja moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad Tähistaja: on Saussure'i loodud termin keelelise vormi jaoks Tähistatav: on Saussure'i termin keeles väljendatud tähenduse jaoks. Tajufoneetika: (nimetatakse ka pertseptiivseks foneetikaks) uurib häälelainega edastatavate
2 Kroom Kroomi ajalugu Kroomi avastajaks peetakse Pariisi Polütehnilises kooli professorit Louis Nicolas Vauquelin'i(1763- 1829), kes andis kroomile nime ning suutis ka esimesena kroomi selle ühenditest eraldada [2]. Siiski polnud ta päris esimene, kes kroomi ühendid avastas. Nii Johann Gottlob Lehmann(aastal 1761) kui ka Peter Simon Pallas (aastal 1770) leidsid punakas-oranzi mineraali Uurali mäestikest. Lehmann nimetas selle Siberi punaseks tinaks. Vauquelin uuris sama mineraali, kuid teda saatis suurem edu. 1797.a. avastaski ta uue elemendi, millele pani nimeks Kroom.[3] Kroomi nimetus tuleb kreeka keelsest sõnast chroma, mis tähendab värvust. Nimetus anti elemendile, sest paljud tema ühendid on värvilised. Kroomi keemilsed omadused Kroom on keemiliste elementide perioodilisuse süsteemi VIB rühma element. Ta järjenumber on 24 ning aatommass 51,996
Sünonüümia - samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduste sarnasusel. Süntaks on keeleteaduse haru, mis uurib sõnade liitmist suuremateks üksusteks – osalauseteks, lauseteks ja liitlauseteks. Sünteetiline keel on keel, milles sõnadele liitub palju morfoloogilisi elemente. Superstraat on keel, mis mõjutab mingit temaga kontaktis olevat keelt. SUT (soome-ugri transkriptsioon) – uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem Tähendus on see, mille abil ühendatakse keeleline vorm reaalse maailma nähtustega. Tähendusväli - tähendusvälja moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad Tähistaja - on Saussure’i loodud termin keelelise vormi jaoks. Tähistatav - on Saussure’i termin keeles väljendatud tähenduse jaoks. Tajufoneetika(nimetatakse ka pertseptiivseks foneetikaks) - uurib häälelainega
Sünonüümia: samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduste sarnasusel. Süntaks: on keeleteaduse haru, mis uurib sõnade liitmist suuremateks üksusteks – osalauseteks, lauseteks ja liitlauseteks. Sünteetiline keel: on keel, milles sõnadele liitub palju morfoloogilisi elemente. Superstraat: on keel, mis mõjutab mingit temaga kontaktis olevat keelt. SUT: soome-ugri transkriptsioon – uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem Tähendus: on see, mille abil ühendatakse keeleline vorm reaalse maailma nähtustega. Tähendusväli: tähendusvälja moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad Tähistaja: on Saussure’i loodud termin keelelise vormi jaoks Tähistatav: on Saussure’i termin keeles väljendatud tähenduse jaoks. Tajufoneetika: (nimetatakse ka pertseptiivseks foneetikaks) uurib häälelainega
1936 ,,Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika" Subjektiivne. Süstemaatiline grammatika. Sõnatähendusi, õigekeelsust, mitmesugust infot lisas. 12. Eesti keele uurimine Eesti Vabariigi ajal (1919-1940). 1919 eestikeelne ülikool, loodi rahvusteaduste professorite kohad. Süstemaatilise rahvusteaduste alase uurimistöö algus. Eesti k. prof. Jaan Jõgever, 1924 Andrus Saareste. Läänemeresoome k. prof. Lauri Kettunen, 1925 Julius Mägiste. Uurali keelte professor Julius Mark. Helsingis õppinud nt. Aavik, Grünthal, Mark, Saareste. 1920 asutati Akadeemiline Emakeele Selts. EKS andis ESile üle oma murdekogud. Murdeuurimine, murdematerjali kogumine ja talletamine. Eeskujuks E.N. Setälä 1896 ettepanek koostada suured sõnaraamatud: rahvakeele, kaasaja keele, vana kirjakeele, etümoloogiline. Soome ja Läti eeskuju. ES eesmärk rahvakeele (=murrete) sõnaraamat. L. Kettuneni uurimused Kodavere murrakust innustasid murdeid uurima.
Seetõttu ei saanud rünnak Moskvale alata enne 30. Septembrit. Sakslastele oli jäänud vähe aega, sest sügisene vihmaperiood ja karm pakane olid lähedal. Esimesed vihmad algasidki enne operatsiooni algust. Stalin ja tema kõrgem väejuhatus olid kindlad, et Moskva vallutamine on sakslaste tähtsaim sihtmärk. Seda kinnitasid Luftwaffe pommirünnakud Moskvale, mis panid sealse laskemoonatööstuse evakueerima Uurali mägedest ida poole, eemale pommitajate lennuraadiusest. Moskvast lääne poole loodi 3 kaitseliini, milleks tarvitati kohalike inimeste tööjõudu. Armeegrupi Mitte vastu rajati kaks rinnet: Semjon Timosenkole alluval Edelarindel 55 diviisi ja Andrei Jerjomenkole alluval Brjanski rindel 26 diviisi Lisaks käskis Stalin Siberi kliimaga harjunud väeosad tuua Moskva alla. Sakslaste pealetungi esirinnas olid Erich Hoepneri IV soomusarmee, Hermann Hothi III soomusarmee ja Guderiani II soomusarmee
Ukraina, Gruusia, Aserbaidzaani, Kasahstani, Hiina, Mongoolia ja PõhjaKoreaga. Venemaa pikk rannajoon ulatub PõhjaJäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Rahvaarvult on see maa kuues. Euroopast on Venemaa poolteist korda suurem. Venemaa Euroopaosa paikneb kõrgustikega liigestatud Ida Euroopa lauskmaal. Riigi lõunapiiril asub noor Kaukaasia kurdmäestik. Uurali kulunud kurdpangamäestik lahutab Ida Euroopa ja Lääne Siberi lauskmaad. Jenissei ja Leena vahel kerkib jõeorgudest liigestatud Kesk Siberi kiltmaa, millest lõunasse jäävad Altai ja Sajaanide mäestikud. Leena jõest idas paikneb Ida Siberi mägismaa. Tegevvulkaanidega Kamtsatka kuulub Vaikse ookeani mäestikusüsteemi. Maa kõrgeim tipp Elbrus (5642 m) paikneb Kaukasuses. Venemaa jääb parasvöötmesse. Kliima on väga varieeruv: valdavalt kontinentaalne, äärmises
mis ei roosteta ikka veel, kuigi sealne kliima on küllaltki niiske rääkimata mussoonide ajast. Selle samba teeb veel erilisemaks see, et selle keemiline koostis on 99,72% Fe(raud), 0.114% P(fosfor) ja veel alla 0.1% sisaldusega aineid. Sedavõrd puhta raua tootmine valmistaks isegi XXI sajandil ülisuuri raskusi. Peale selle tuleb veel mainida, et sammas oli tehtud ühest tükist, mitte kokku keevitatud. Ja praegugi, alates 1991. Aastast on Venemaalt Uurali mägedest leitud sadu tuhandeid volframist ja molübdeenist valmistatuid esemeid, mis ei teki mitte mingil juhul looduslikel põhjustel. Nende keskmiseks vanuseks on määratud enam kui 100 tuhat aastat! On leitud ka nn Coso leid, mis oma ehituselt sarnaneb süüteküünlaga andes madala suurusega elektrilööke. Müstilise objekti vanuseks määrati 500 tuhat aastat. Hiinas Baigongis Quinghai provintsis on mäe sees mõistatuslikud rauast torud, mis on juba
Udmurtide ja maride tänapäevane olukord: kellel on paremad võimalused oma keele ja kultuuri säilitamiseks ja miks? Keel ja kultuur on juba mitmeid sajandeid käinud käsikäes ning teineteist toetanud. Keel on kultuuri peamine edasikandja, sest minu arvates säilib kultuur puhtal kujul just emakeelsena. Emakeeles antakse edasi järeltulevastele põlvedele õpetussõnu, laule, jutustusi jpm. Oma kodutöös võrdlen Venemaa soome-ugri kultuuridest maride ja udmurtide kultuuri ja keele säilitamise võimalusi ning kirjutan lahti erinevate aspektide mõju, näiteks arvukus, asuala, ajalugu jne, kultuurile ja keelele. Kellel on paremad võimalused oma keele ja kultuuri säilitamiseks ja miks? Arvukus 2010. aasta Venemaa rahvaloenduse andmetel oli marisid 547 605, 2002. aastal oli nende rahvaarvuks 604 000 inimest. Kaheksa aastaga on maride arvukus vähenenud 9,4% võrra. Mari keelt pidas 2002. aastal emakeeleks 464 000 inimest, ehk 77% elanikkonnast. Marid o...
Puudus koostöö Puudus väljaõpe, kogemus Palju vaenlasi – Saksa, Taani, Rootsi Pikk sõda kurnas rahvast ja tekkis inimeste puudus Polnud riiki, maakondade vahel nõrk side – puudus ühtne vastupanu PILET 2 1) Eesti rahva kujunemise teooriad Keeleuurijad pakkusid 19. sajandil välja hüpoteesi, et soome-ugri alghõimud kujunesid kiviajal välja Uurali mägede lähistel. Arvestades seda hüpoteesi, pakuti välja teooria, milles olid olulisel kohal kolm suuremat rahvastikurännet. o Kunda kultuuri elanikud ei olnud soomeugrilased ja tulid siia lõuna poolt jää taandumisel. o Kammkeraamika kultuuri asukad olevad ida poolt sisse rännanud. Veidi mongoliidse välimusega. Segunesid Kunda kultuuri rahvaga.
Eesti kirjakeelt rikastatakse nii: moodustatakse püsiühendeid, liidetakse sõnu e moodustatakse liitsõnu, tuletatakse(otsetuletus, tagasituletus), annetakse sõnadelle uusi tähendusi. Eesti murretes on peamiselt laenatud sõnu. Muudes keeltes on tsitaatlaenud, pärislaenud, tõlkelaenud, tähenduslaenud, kreeka ja ladina morfeemid. Lisaks on võimalik ka tehiskeelendite loomine. Need ongi sõnavara rikastamise teed. 3. Põlis sõnad e. omasõnad eesti keeles Uurali tüvevara (samojeedi keeltest, 104-119) Somaatiline sõnavara: - Suu, luu, keel (kehaosad) - Vesi, suvi, lumi, jõgi, päev (loodus) - Kana, muna, pesa, vares (loomad) - Puu, kuusk, kõiv, murakas (taimed) - Nool, suusk (tööriistad) - Kaks(arvsõna) - Elama, olema, minema, koolema, mõskema (verbid) Soome-ugri tüvevara(vaste ugri keeltes, 5000. a. Vana, 179-306) Somaatiline sõnavara:
maamõõtja klassifikatsiooni. Ta töötas maakorraldajana mõne kuu ühes Kurski oblasti maakonnas, see järel Valgevene NSV Orsanski ringkonna Kohhanovo rajoonis (praegu Viciebski oblasti Tolotsinski rajoon) [1]. Aastal 1928 ta abiellus. Märtsis 1928 saadeti ta Uuralisse. kus ta töötas maakorraldajana, rajooni maaosakonna juhatajana, Sverdlovski oblasti Bisserski Rajooni TSN Täitevkomitee esimehe asetäitjana (1929--1930), Uurali ringkonna maavalitsuse ülema asetäitjana. Septembris 1930 ta sõitis ära ning astus Kalinini-nimelisse Moskva Masinaehitusinstituuti, kevadel 1931 aga läks üle Dneprodzerzinski Metallurgiaosakonna õhtusesse teaduskonda ning töötas samal ajal õpingutega tehases treialina. 1935. aastal lõpetas ta Dneprodzerzinski Metallurgiainstituudi. ÜK(b)P-sse astus ta 24. oktoobril 1931. 1930ndatel alustas ta parteikarjääri Dnepropetrovskis, olles enne sõda oblastikomitee sekretär
asumispoliitikas, mida hakati ellu viima küll Näib, et 20. sajandi teise kümnendi lõpuks oli alles pärast Vene-Jaapani sõja lõppu. Varsti eestlaste väljarändepotentsiaal end siiski aga kaotasid võimud selle liikumise üle ammendanud ning Venemaa eestlaste arvukus kontrolli. 1906-16 siirdus Siberisse üle 3 saavutamas oma maksimumi. miljoni inimese, kellest u. 18% pöördus varsti Eestlaste väljarände peamine põhjus oli tagasi. Eestist asus 1906-14 Uurali taha üle 12 sama, mis teistegi Euroopa rahvaste puhul: 000 inimese, neist Siberisse u. 9000. Umbes rahvaarvu kiire loomulik juurdekasv ennetas 4000 neist pärines Eestimaa ja 8000 Liivimaa oluliselt linnade ja tööstuse arengut. Rahva- kubermangust. Vologda kubermangu siirdus u. arvu ja asustustiheduse kasvust tingitud 7000 inimest - neist lõviosa (6000) rändas agraarset ülerahvastust ei suutnud oluliselt välja Võrumaalt
Vt ka ebausk, müüt, riitus, rahvausund, usk, uskumus, usund. 2. Defineerige, mis on usk? usk (1) Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus hoiak, mis kujutab endast konkreetset suhtumist väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist. U indiviidi hoiakuna on alandlik, leplik ja koordineeruda tahtev suhtumine üleloomulikku (Uku Masing). Vrd u mõistet eri keeltes: kr pistis `usaldus, veendumus', ld fides `veendumus'; religio `side; hoolivus'; uurali algkeele sõna usk algul `tugi'. Ilmselt on otstarbekas lähtuda UT-i Hb 11,1 definitsioonist: "Usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta." Psühholoogiliselt avaldub u inimese hoiakuna (1) kognitiivselt (teatud teadmiste aktualiseerumisel objekti suhtes), (2) emotsionaalselt (valmidus reageerida objektile tundmuslikult), (3) tahteliselt (valmisolek reageerida objektile käitumuslikult). Vt ka ebausk, religioon, uskumus, usund, üleloomulik
meetoditega. 92. Paradigma on asendussuhetes olevad elemendid. 93. Keele ja murde eristamine: Arusaadavuse kriteerium, poliitilised põhjused, identiteet ja kultuur. 94. Rekonstruktsioonid on algkeele rekonstrueerimine 95. Indoeuroopa keeled Keldi keeled, itali keeled, romaani keeled, germaani keeled, kreeka keel, albaania keel, balti keeled, slaavi keeled, armeenia keel, indoiraani keeled, india keeled, iraani keeled 96. Uurali keeled vt keelepuu 97. Teised tähtsamad keelkonnad uurali keeled, afroaasia keeled, kaukaasia keeled 98. Viipekeel on loomulike keeltega võrdsel tasemel kinnistunud ja arenenud keelesüsteem, mida ei saa samastada keelelist suhtlust saatvate zestide ja miimikaga.
Keeled: nepali keel Naaberriigid: Hiina, India Piirid: põhjas piirneb Põhja-Jäämerega, idas Vaikse ookeaniga ja lõunas India ookeaniga. Edelas eraldavad Aasiat ja Aafrikat Punane meri ja Suessi kanal. Piir Euroopaga kulgeb üle Vahemere, Egeuse, Marmara ja Musta mere ning kokkuleppeliselt piki Kaukasuse peaahelikku ja üle Kaspia mere. Seejärel kulgeb piir mööda Uurali jõge ja Uurali mäestiku idanõlvu kuni Kara mereni. Seega jäävad osa Venemaast ja osa Türgist Euroopasse ning tihti Euroopa riikideks nimetatud Küpros, Gruusia ja Armeenia asuvad tegelik Riigikord: Föderaalne Vabariik Riigipea: President Pealinn: Katmandu Rahaühik: Nepaali ruupia ( NPR) Rahvastik: Aasias elab 60% maailma rahvastikust
32. Fonoloogiliste kategooriate kategoriaalne taju
33. Suprasegmentaalid - segmendiülesed hääldusvahendid (
Nii tekkis maa-ema. Jen sukeldus uuesti ja leitud elusünni munast tegi oma abilised inglid. Ka omöl tõi üles kaks muna, mis olid kaetud haisva poriga. Purustades esimese muna ja heitnud selle üles hakkas paistma külm ja tuhm kuu, öö ja hallade tunnusmärk, mööda maad hakkasid jooksma elutud veenired ning tekkisid järved, sood ja rabad. Teist muna purustades lõi ta oma kurjad abilised, täis kadedust ja viha, nagu ka Omöl ise. 24. Kuidas on seotud varasem uurali rahvaste hulgas tuntud sukeldujalinnu müüt ja soome-ugri rahvaste hilisemad dualistlikud loomismuistendid? dualism kui seisukohast, mille kohaselt vaimne ja materiaalne alge on teineteisest sõltumatud. Algselt oli igas loomismuistendis tegemist lõputu veega ning kellegi selgituste kohane täpne tegevus, millest ei või kõrvale kalduda. Mõlemas müüdis on kaks jõudu, kes omavahel võisteldes maailma loovad, Üks pool on hea ja teine kuri, vastandus võib olla ka valgus või pimedus.
§8 Lk.44 Friedrich Wilhelm I karm, äärmiselt kitsi valitseja. Keelas välismaise kanga sisseost, kehtestas sõjaväekohustuse. Friedrich II majanduspoliitika oli rangelt merkantilistlik, kodumaine tööstus ja kaubandus. §9 Lk.49 Negatiivsed: Võeti küladest noormehed eluaegsesse sõjaväeteenistusse, mõeldi välja uusi makse, muudeti valitsemiskorda, rajati kolleegiumid. Positiivsed: Rajati sõjakoole, võimalik tõusta aadliku seisusesse, võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud, loodi uus sõjavägi. Kindlasti olid mõned reformid vajalikud, mõned aga mõttetud. Sest uut patriarhi tsaar enam ei nimetanud ja kiriku juhtimine läks vaimuliku kolleegiumi kätte. Venemaa oleks arengust väga maha jäänud, kuna Peeter I reformid aitasid ka võita Põhjasõja. §10 Lk.54 1. Esinduskogudes oli erinevatest rahvastest ja ühiskonnakihtidest inimesi ja nende huvid ei ühtinud. 2
Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium Lev Nikolajevits Tolstoi Referaat Koostaja: Elle Kukk Klass: 11. b õhtune Juhendaja: Merike Olo Kuressaare 2009 2 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................... 4 ELULUGU.................................................................................................................................................. 5 LOOMING.................................................................................................................................................. 9 3 ...
1) Karl V suguvõsa (isa, ema, isapoolne vanaisa, emapoolne vanaisa, vend, pärija) Isa Philipp ilus, ema Juana Nõdrameelne, isapoolne vanaisa Maximilian I, emapoolne vanaisa Fernando II, vend Ferdinand I, keisritrooni pärija Ferdinand I, Hispaania trooni pärija poeg Felipe II 2) Miks oli Taani Põhjamaade valgustatuse parim esindaja? Christian VII valitsusaeg tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friederich Struensee. Christian VII valitsusaeg tähistab Taanis valgustusliku õitsemise perioodi, kui kaotati tsensuur, kehtestati täielik trükivabandus, sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine, kohtuistungid muudeti avalikuks, kuulutati kõigi inimeste võrdsust seaduse ees, füsiokraatlikud ümberkorraldused majanduses: kaotati tsunftisüsteem, suleti kahjumit andvad manufaktuurid, ka...
Venemaad aastail 1762-94. Just tema valitsemiseajal kinnistusid Vene ühiskonnas Peeter I algatatud reformis. Katariina II käis ajaga kaasa. Venemaad arvestati Euroopa riigina, kus valitseb "valgustatud monarh". Katariina oli kirjavahetuses filosoof Voltaire'ga ja püüdis maailmale tõestada, et Venemaa on tsiviliseeritud kultuurriik. Vene ühiskond elas Katariina II valitsemisajal üle terava protesti aadliriigi tugevnemise astu. 1773.a. alustasid Uurali e. Jaiki kaskad ülestõusu. Kaskad kasutasid ära legendi tsaar Peeter III imepärasest pääsemisest. Ennast tsaariks kuulutanud Doni kasakas Jemeljam Pugatsov kinnitas rahvale, et Peeter III kukutati seepärast, et ta tahtis parandada rahva elujärge. Sellise väitega leidis ta rahva hulgas ka laialdast toetust, vaatamata sellele, et suur osa tema toetajaist teadis, et tegemist on valetsaariga. Oma üleskutsetes- "manifestides" ja "ukaasides" lubas Pugatsov kõik pärisorised talupojad
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (as...
Kvantiteet=pikkus- hääldamisel tekkiva õhu väljahingamise aeg sekundites. (Eesti keel on kvantiteetkeel (3 vädet)). Kategooriline taju- eri keeltes on erinev hulk fonoloogilisi kategooriaid (lühikese-pika hääliku vastandus, erinev foneemide hulk (nt vokaalid). 30. IPA , SUT; maailma keelte häälikud IPA= International Phonetic Alphabet- kõigi keelte foneetilise pidi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem SUT= soome-ugri transkriptsioon, uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem http://www.murre.ut.ee/EMK.PDF Maailma keelte häälikusüsteemid- WALS 31. Kiri, kirja tekkimine; kirjasüsteemid; kirja liigid; tähestikud Kiri on nähtavate või muud moodi tajutavate märkide süsteem keelelise väljenduse kinnistamiseks ja ajas ja ruumis edastamiseks. Kirja tekkimine- Lähis-Idas ja Ameerikas (5000-2000 aastat tagasi) hakati joonistama pilte, mis olid Saussure'i mõttes tähistatava tähistajad
Kvantiteet=pikkus- hääldamisel tekkiva õhu väljahingamise aeg sekundites. (Eesti keel on kvantiteetkeel (3 vädet)). Kategooriline taju- eri keeltes on erinev hulk fonoloogilisi kategooriaid (lühikese-pika hääliku vastandus, erinev foneemide hulk (nt vokaalid). 30. IPA , SUT; maailma keelte häälikud IPA= International Phonetic Alphabet- kõigi keelte foneetilise pidi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem SUT= soome-ugri transkriptsioon, uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem http://www.murre.ut.ee/EMK.PDF Maailma keelte häälikusüsteemid- WALS 31. Kiri, kirja tekkimine; kirjasüsteemid; kirja liigid; tähestikud Kiri on nähtavate või muud moodi tajutavate märkide süsteem keelelise väljenduse kinnistamiseks ja ajas ja ruumis edastamiseks. Kirja tekkimine- Lähis-Idas ja Ameerikas (5000-2000 aastat tagasi) hakati joonistama pilte, mis olid Saussure'i mõttes tähistatava tähistajad
22. TERRITORIAALNE LASKURKORPUS oli Punaarmee väekoondis perioodil 29. august 1940 – 22. august 1941 (1. oktoober 1941). E 22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus TÖÖPATALJONID olid Nõukogude Liidus Teise maailmasõja ajal moodustatud Punaarmee tööüksused, kuhu kuulusid Nõukogu Liidu silmis nt usaldust mitteväärivad ja rindele mittesobivad mittevene rahvusest isikud . Eestlasi oli kõige rohkem Arhangelski ja Uurali sõjaväeringkondade tööüksustes, kus nad tegid ehitus- ja metsatöid 8. EESTI LASKURKORPUS ehk 8. Eesti Tallinna laskurkorpus oli Punaarmee rahvuslik väekoondis, mis asutati 25. augustil 1942. Korpus koosnes 7. Eesti Laskurdiviisist, 249. Eesti Laskurdiviisist ja 1. Üksikust Eesti Tagavara Laskurpolgust ning mitte-eestlastest komplekteeritud Punaarmee 9. Diviisist. Punaarmee 8. Eesti Laskurkorpuse formeerimise aluseks oli 25. septembril
Nöörkeraamika kultuur on kujunenud Musta mere stepivööndis, levinud Jamnaja kultuurist. Selle rahvastik on 3000 eKr läinud liikvele. Nii on nöörkeraamikakultuur levinud laiemalt ida ja põhja poole, osalt ka Kesk-Euroopasse. Jamnaja kultuuri vasest ja pronksist esemed. Samal ajal läänemere kultuuris vasest ja pronks esemeid veel ei leidunud. Polnud rahul Kalev Wiiki teooriaga ja 2012. a Soome keeleteadlased Petri Kallio ja Jaakko Häkkinen: ühine nn uurali algkeel eksisteeris Uurali mäestiku läänejalami ja Volga kääru vahel veel pronksiaja algul, umbes 2000. aasta paiku eKr. Valter Lang: Eestlaste juured Eestimaal Vikerkaar, 2014 nr 7-8: algläänemeresoome keel sai Läänemere äärde jõuda alles mitte enne II aastatuhande teist poolt eKr, pigem veelgi hiljem – I aastatuhandel eKr. Pronksiaegsed kultuurid 10. loeng Milline metall oli esimene inimeste poolt kasutatav metall? VASK (leidub kõige enam looduses) 2014. a leiti Lähis-Idast Jordani jõe
Kvantiteet=pikkus- hääldamisel tekkiva õhu väljahingamise aeg sekundites. (Eesti keel on kvantiteetkeel (3 vädet)). Kategooriline taju- eri keeltes on erinev hulk fonoloogilisi kategooriaid (lühikese-pika hääliku vastandus, erinev foneemide hulk (nt vokaalid). IPA , SUT; maailma keelte häälikud IPA= International Phonetic Alphabet- kõigi keelte foneetilise pidi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem SUT= soome-ugri transkriptsioon, uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem http://www.murre.ut.ee/EMK.PDF Maailma keelte häälikusüsteemid- WALS 31. Kiri, kirja tekkimine; kirjasüsteemid; kirja liigid; tähestikud Kiri on nähtavate või muud moodi tajutavate märkide süsteem keelelise väljenduse kinnistamiseks ja ajas ja ruumis edastamiseks. Kirja tekkimine- Lähis-Idas ja Ameerikas (5000-2000 aastat tagasi) hakati joonistama pilte, mis olid Saussure'i mõttes tähistatava tähistajad
allutamisega Rooma võimule. Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa. Loodusgeograafilist Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered, läänest ja lõunast Atlandi ookean ning selle osad. Euroopa ja Aasia piir on tinglik ja üheselt määratlemata. Põhjas moodustavad piiri Uurali mäed (kas idajalam või veelahe), edasi lõuna poole kas Uurali või Jembi jõgi Kaspia mereni ning kas Kuma-Manõtsi nõgu Aasovi mereni või Suur-Kaukasuse Peaahelik. Euroopas kõneldakse kõige rohkem slaavi, germaani ja romaani keeli. Peamine usund on kristlus. ÜRO liigituse järgi jagatakse Euroopa neljaks regiooniks. Nad on Põhja-, Lääne-, Ida- ja Lõuna-Euroopa. Kesk-Euroopa ÜRO liigituses puudub. Eesti kooliõpikud ei ole Euroopa regioonideks jaotamisel järjepidevad. Hetkel käibivad 9. klassi õpikud pakuvad järgmist jaotust
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (asend, zestid, miimika, pilgud jne) vahen...
· Euroopa on viimaste sajandite jooksul väga oluliselt mõjutanud kogu maailma majanduslikku ja kultuurilist arengut ning rahvastiku kujunemist. · Majanduse arengut Euroopas soodustavad mõõdukas kliima, loodusvarade olemasolu, head transpordigeograafilised tingimused. · Euroopa ja Aasia vaheline piir on kokkuleppeline- piirideks kasutatakse nii riigipiire kui ka looduslikke piire. Enim tunnustatud idapiir on Uurali mäestik. · Euroopa pinnamood on valdavalt tasane, suurim pinnavorm on Euroopa lauskmaa ning tähtsamad mäestikud Alpid, Karpaadid, Püreneed, Skandinaavia mäestik ja Balkan mäed. · Euroopas leidub kivisütt, rauamaaki, naftat, maagaasi. Kohalikud maavarad on paljuski ammendatud, mistõttu maavarasid tuleb sisse osta. · Euroopas elab umbes 730 miljonit inimest, kellest suurem osa paikneb Kesk-Euroopa sega- ja lehtmetsade vööndis
Taiga lõunaosas võib leida lehtpuumetsi, kus puud - nagu meil Eestiski - heidavad talveks oma leherüü maha. Keskvöötme levinuimaks puuks on kask - Venemaa tõeline sümbol. Kaug-ldas on ülekaalus segametsad, mis oma olemuselt sarnanevad keskvöötme metsadega. Maa lõunarajoone hõlmavad stepid ja metsaste-pid: puid leidub seal vähe, see-eest on taimkate päris tihe. Metsastepp on iseloomulik Kesk-Volga aladele, Lõuna- Uuralile ja Lääne-Siberi lauskmaale, stepp Lõuna-Volga aladele, Uurali äärmistele lõunaaladele ja Ida-Siberi mõnele osale. Venemaa loomastik on samuti mitmekesine ja põnev. Kaug-Põhjas elavad jääkarud, morsad, hülged, polaarjänesed ja -rebased ning põhjapõdrad. Taigas on end pruunkarule lisaks sisse seadnud põdrad, hirved, ilvesed ja sooblid. Kaug-lda metsades võib aga leida koguni haruldasi Ussuuri tiigreid ja leoparde. 6 Venelaste iseloom
Referaat NSVL Nikita Hrustsovi ajal Koostas: 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Hrustsovi elulugu..................................................................................................................... 4 Majandus................................................................................................................................ 5 Hrustsovi kampaania uudismaade ülesharimisest Kasahstanis ja Lääne-Siberis................5 Sisepoliitika..................................................................................................................
väega kuri naine, kes sõimas ja kiros terve pitka päiva, varasest ommikost ilise õhtoni ning peks vaist meest ... 20. sajand Kord oli ühel vanal ausal mehel väga kuri naine, kes sõimas ja kirus terve pika päeva, varasest hommikust hilise õhtuni ning peksis oma vaest meest ... Eesti keele sõnavara päritolurühmad • Omatüved • Laentüved • Võõrtüved • Tehistüved Eesti keele päritolu Omatüved: uurali tüved (4000–5000 eKr; ~120 tüve) • somaatilised (keel, silm, muna) • loodus (jõgi, kõiv, puu, vesi, kuusk, kala, küü ‘uss’, kuu, päev~päike, suvi) • tuli (tuli, süsi, katk ‘suits’) • elatis (nool, peksma ‘nahka parkima’, vask (mingi metall)) • religioon (vägi) • koht (ala, üla, vasak, parem, esi (<*eti), pära • pronoomenid (see, too, ke-, mi-, ku-, me, te) • verbid (ela-, ole-, sõuda-) Omatüved: soome-ugri tüved
siis 1920ndate aastate keskel peeti juba 60 % loengutest eesti keeles. Ülikoolis töötas usu-, arsti-, õigus-, filosoofia, matemaatika-loodusteadus-, põllumajandus- ja loomaarstiteaduskond. 1928.a. avati uue haruna Kehakasvatuse Instituut. Õigusteaduskonnast eraldus majandusteaduskond. 1925 TÜ seadus – ülikool valis ise rektori ja muud ametimehed, kes kinnitati valitsuse poolt. Rahvuslike teaduste arendamiseks avati mitmeid uusi õppetoole, rajati eesti keele, läänemere- soome ja uurali keelte, eesti ja üldise kirjanduse, eesti ja võrdleva rahvaluule, Eesti ja naabermaade arheoloogia, Eesti ja Põhjamaade ajaloo ning pedagoogika professuur. Ülikooli esmane ülesanne oli teaduse edendamine, seejärel alles kõrgema hariduse andmine, see muudeti - Tartu Ülikooli eesmärk oli õppetöö, seejärel teadus. Hiigeltöö tegid ära kuraator Peeter Põld ning rektorid Heinrich Koppel ja Johan Kõpp 5
1. Keel kui märgisüsteem. Märgi mõiste ja kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele olemuslikud omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märk = vorm + tähendus Märgid on: * sümbol – keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt „hobune“) * ikoon – märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. * indeks – vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Kommunikatiivne situatsioon - Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemise situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem), mis liigub mööda kanalit. Inimkeele olemuslikud omadused: * Keelemärgi arbitraarsus e motiveeri...
· Kõva suulae eesosas on hambasombud e. alveoolid. 16. Missugused on kõne foneetilise transkribeerimise võimalused (SUT ja IPA)? · IPA = International Phonetic Alphabet kõigi keelte foneetilise pildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem (ladina ja kreeka tähtedest kujundatud märgid + muud + diakriitikud). Häälikud märgitakse nurksulgudesse []. · SUT = soome-ugri transkriptsioon (1901) uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem. Setälä häälduskiri. + õpi märgid Pire Terase vihikust lk 67. 17. Mis eristab vokaale konsonantidest? · Kõnetraktis kaashäälikute hääldamisel tekib ahtus. · Vokaalide hääldamisel väljeb õhk keele keskjoonelt ilma takistusteta. 18. Missuguste elundite tööd tuleks jälgida vokaalide hääldamise kirjeldamisel? · Huuled, kõri, keel. 19
hammasrataste vahele. Vähem teatakse seda, et Siberisse on eestlasi sattunud ka juba palju varem; seda, et kuni tänase päevani elab Siberis tuhandeid eestlasi, kellest enamus on seal sündinud ning kelle kodumaa on Siberis. Seda, kuidas eestlased Siberisse on sattunud, teatakse üsna vähe. Kohati on sellekohased rahvalikud teooriad vägagi üllatavad. Aivar Jürgenson1 kuulis ühelt Eestis sündinud, kuid aastakümneid Saksamaal elanud vanaproualt uurali keelepuu teooriat, mis kõlas järgmiselt:eestlased, kes tänapäeval Läänemere kaldal elavad, on tegelikult pärit kaugelt idast. Eestlased elasid Siberi metsades ja Uuralirohunõlvadel, küttisid seal metselajaid ning karjatasid pudulojuseid, kuni ühel hetkel sai paiksest elust villand. Esivanemad pühkisid uurali-siberi tolmu jalgadelt ja hakkasid liikuma Euroopa poole. Neist sai eesti rahvas. Aga osa sest rahvast ei mõelnud sugugi nii nagu need kärsitud hõimlased, kes laia
hüpiklased, jänesed ja karihiired. Jõgede ääres elavad tuhkrud püüavad väikseid kalu või söövad seda, mis kaluritest maha jääb. Mõnikord söövad metstuhkrud ka suuri putukaid. Tuhkur üks parimaid mullakaevajaid kärplaste seas. Uru kaevamisel on tal abiks tugevad ja laiad käpad, mis on varustatud spetsiaalsete kaevamiseks kohanenud küünistega. Tuhkrule meeldib kaevata. Metstuhkur on levinud peaaegu terves Euroopas, põhja suunas kuni Karjalani, ida suunas kuni Uurali mägedeni. See on poolurulise ja öise eluviisiga kiskja. Tuhkur eelistab elada metsaservade ja külavaheteede läheduses, jõeluhtadel, järvede ja soode kallastel, jäärakutes, põõsapuhmastikes ja inimasunduste läheduses. Mustjalgtuhkur pooluruline kiskja. Kasutab pesa ehitamiseks ja uluasemena hamstrite, suslikute, mäkrade ja rebaste vanu urgusid, puujuurte vahelisi tühimikke, madalal asuvaid puuõõnsusi, hoonete all olevaid vaikseid nurgakesi. Furod ja hübriidtuhkrud
Lõuna-Prantsusmaast moodustati Vichy vabariik ( Sm sõltuv) Ainuke sõdiv jõud Saksamaa vastu oli Suurbritannia. Peale seda kui Sm pommitas Srbritanniat, viidi lapsed linnadest maale ning tänavasildid koristati ära, et sakslased ei oskaks seal liigelda. 25. 2.maailmasõja 1941-42, Hitleri vastase koalitsiooni kujunemine Plaan Barborassa Nsvl vastu ( Sm tegi) Välksõda kestaks 8-10 nädalat, Nsvl läheks Uurali taha. Euroopa poolne osa jäeks Sm-le. AA joon- Arhangelsk; Astrahan 22.juuni 1941. Sm tungiski Nsvl-le peale. Saksamaal 3 gruppi: Nord(pidi tungima) läbi baltikumi Leningradi Mitte- Moskva Süd- läbi Ukraina Põhja-Kaukaasiasse, sealt Kaspia mereni ( Seal Nsvl kaevandas naftat) Miljonid mehed said surma ja miljonid võeti vangi. 8-10 nädalaga see läbi ei saanud. Jõuti küll Leningradi. Algas Leningradi blokaad, Sm lasi seal toidulaod õhku, suur nälg
Põllumajandusliku tootmise seisukohalt võib Euroopa laias laastus jagada kaheks. Esimene neist kahset suurest piirkonnast, kus põllumajandusega tegeleti, hõlmab suurema osa Hispaaniast, Kagu- Prantsusmaa, suurema osa Itaaliast, Kreeka ja Balkani poolsaare lõuna pool Karpaate ning paikneb kõrgemal kui 500 meetrit üle merepinna sisaldades suuri mäestikualasid. Teine piirkond, mis asub esimesest põhja pool, saab alguse Lõuna- Inglismaalt ja Lääne- Prantsusmaa rannikult ning laiub kuni Uurali ja Kaukasuseni, hõlmates peamiselt madalaid tasandikke, mis harva ulatuvad merepinnast kõrgemale kui 200 meetrit. Põllumajanduse roll, metsade ja kõnnumaa osakaal ning paikse, poolränd- ja mägikarjatamise vahekord oli regiooniti küllalt erinev. Mõnel pool toimus uute põllumajanduslike asunduste loomine sisekolonisatsiooni teel, teisal aga saatsid ja toetasid seda poliitilised vallutused. Arvatavasti tegeles kuni üheksa inimest kümnest põllutööga ja elatus sellest. Talupoja
absoluutsed universaalid- omadused, mis esinevad kõigil või peaaegu kõigil maailma keeltel adverb e. määrsõna adverbiaal e. määrus- verbi laiend, mis ei ole objekt ega predikatiiv afektiivne e. emotiivne tähendus- kui lisatähenduses sisalduv tugev emotsionaalne laeng, kutsutakse niimoodi afiks e. seotud morfeem afiksaaladverb e. abimäärsõna afrikaat- kui konsonandi hääldamisel õhuvool katkeb, kuid kulgla taasavanemisel tekib tugev vabanemismüra aglutineerivad keeled- neis on rohkesti muuteelemente, eriti sõnatüvele lisanduvaid järelliiteid. aktant e. kohustuslik nominaalne moodustaja Aktionsart- tegevuslaad aktsent- kasutatakse nii rõhu kui kõrguse kohta akustiline foneetika- kõnelemisel tekkivaid helilaineid uuriv foneetika allkeel- erinev keelekuju, nt. mingi eriala, rühma või isiku keel allofoon- foneemi variant allomorf- morfeemi variandid antonüümia- semantiline vastandussuhe antropoloogiline lingvistika- (Ameerika) strukturalismi ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
