Eesti keel Eesti keelt räägib emakeelena 922 000 inimest Eestis ja 160 000 mujal, peamiselt Rootsis, Soomes, Saksamaal, USA-s, Kanadas ja Venemaal. Lisaks kõneleb eesti keelt veel umbes 168 000 inimest. Sellise kõnelejate arvuga on eesti keel maailma tuhandete keelte hulgas esimese kahesaja seas, uurali keeltest ungari ja soome keele järel kolmas. Kõige kõrgemal asub eesti keel aga kauniduse edetabelis. Mõni vanem inimene teab rääkida, et eesti keel saavutas kunagi iludusvõistlusel itaalia keele järel teise koha lausega ,,Sõida tasa üle silla." Eesti keel pole mitte ainult ilus, vaid ka tubli. Nimelt on see üks väiksema kasutajaskonnaga riigikeeli maailmas, suudab aga siiski toimida kõigil ühiskonnaelu aladel. Eesti keel on
Energiamajandus ..tegeleb energiavarade uurimise, hankimise, nende töötlemisega elektriks, mootori-või ahjukütteks ning viimaste kättetoimetamistega tarbijale. Looduslike energiavarade hankimine: Ammutamine, töötlemine, rikastamine nafta, gaas, süsi, turvas, uraanimaak Geoloogilised uuringud kaevanduskohutus jm. Mootorikütuse, elektri- ja soojusenergiatootmine. Uue tehnoloogia väljatöötamine, tööjõu koolitamine jm. Äriteenused. Energia toimetamine tarbijatele- kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad. Elektriliinide, torujuhtmete ehitus ja hooldamine jm. Energiamajanduse põletavamad probleemid: 1. Energiatarbe kiire kasv 2. Kvaliteetselt kõrgemal tasemel oleva energiavajaduse kasv 3. Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotus 4. Traditsiooniliste energiaressursside ammendumine 5. Energiajulgeolek 6. Keskkonnaprobleemid Energiaallikate osatähtsus maailmas: Nafta 40% Tuumaenergia- 5% Veeenergia- 5% Tahke...
4. Miks kasvab alates varauusajast hüppeliselt kirjalike allikate arv? 1p Sest et leiutati trükikunsti, võim bürokratiseerus, levis kirjaoskus. 5. Miks rajati kiviaegsed asulad suuremate veekogude äärde? 2p Esiteks, see oli hästi toidumiseks ( kalapüüdmiseks). Teiseks, vee kaudu nad võiksid liikuda ühest rannast teisele. Kolmandaks, nad võiksid kogu aeg kasutada vett 6. Kirjelda lühidalt kammkeraamika kultuuri 3p 4. aastatuhande.algus. Pärinesid idast Uurali mägede aladelt. Levivad lõuna-Lätist põhja- Soomeni. Selle kultuuri kandjaid peetakse läänemere soomlaste eelkäijateks e. Soome- Ugri eelkäijateks. Need on eestlased, soomlased, liivlased jt. Jätkub kalapüük, küttimine, käsitöö ja korilus. Käsitöös valmistati savinõusi ja kaunistati kammikujulise objektiga. Töö- ja tarberiistad olid palju rohkem arenenud, tulekiviesemed olid töödeldud ühtlaselt üle pinna. Samuti tõid nad ka uued matmiskombed
Variatiivsus võib olla: · geograafiline (eri piirkondades räägitakse eri keelt dialekt ) · sotsiaalne (sotsiaalne klass - seostatakse sissetulekuga, haridusega, vanus, sugu) · situatsiooniline nt stiil, formaalsus (kõik räägivad erinevates olukordades veid erinevalt). Areaalne 13. Keelkond, algkeel, haru Omavahel suguluses olevate keelte suurimad üldtunnustatud klassid on keelkonnad , mis jagunevad rühmadeks ja edasi alarühmadeks. Uurali keelte ja altai keelte puhul on keelkonna ja keelerühma vahel vahepealne klassifikatsiooniüksus haru, näiteks soome-ugri keeled on uurali keelte haru, läänemeresoome keeled aga sellesse harusse kuuluv keelerühm. Allkeel-keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, üldkeel, argikeel, släng) Haru on osa keelepuust. Selle moodustavad rühm keeli, mis on omavahel lähedases suguluses. 14
1.Keele tekkimine, keelkonnad, keelefunktsioonid Keele tekke kohta on esitatud palju hüpoteese kuid üksi neist ei ole võitnud üldist tunnustust.Arvatakse et keel tekkis niimoodi et kui inimahvist sai inimene kes käis kahel jalal siis muutus tema hingamisteede asend ning siis oli võimalik hääldada igasuguseid häälikuid. Selleks,et rääkida on vaja keelemeelt,mis eristab meid loomadest. On olemas kolm suuremat keelkonnda:Indoeuroopa keelkonnd(läti,rootsi,norra,saksa),hiina-tiibeti keelkond(hiina,tiibeti),uurali keelkond(eesti,soome,ungari).Uurali keelkond jaguneb kaheks:soome- ugri keelkond(ugri,volga,saami) ja samojeedi keelkond(samojeedi keel). Keele funktsiooni:info edastamine,kuuluvuse väljendamine,tunnete väljendamine,mõttlemine,suhtlemine. 2.Keelemärk ja leksikaalsed suhted Keelemärgid on sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Sümbol-märk, millega tähistatakse mingit mõistet Tähistaja- sõna"lill" tähistatav-lill...
Muinasaeg Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad. Eesti maastiku kujunemine Eesti inimasustuse vanust mõõdetakse 9,5 tuhande aastaga. Inimeste nõnda hilise Eestisse rände põhjuseks oli see, et Eesti asus Põhja-Euroopas, mida tabas jääaeg. Jääaeg mõjutas selgelt meie maastikku. Jääkihid kandsid enda sees liiva-, kruus-, ja savimasse. Paljastasid Põhja- ja Lääne-Eesti paepinna. Täna jääajale on olemas Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. Jää viimasel taandumisel oli Eesti Mandriala praegusest tunduvalt väiksem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisjärv. Üle 10 tuhande aasta eest murdsid Balti paisjärve veed Kesk-Rootsi alalmägedest põhja poolt läbi ookeani, tänu sellele alanes Läänemeri korraga 20-30 meetri võrra. Sel ajal soojenes ka kliima tuntavalt. Ilmusid kase- ja männimetsad. Sellest ajast pärineb ka esimene praegu teadaolev inimeste peatuspaik Eesti...
tuntud vaidlus 1870.-80. aastatel. Türgi-teooria pooldajate eesotsas seisis Ármin Vámbéry, soome-ugri poolt kaitses József Budenz. 1843-46 leidis keelemees Antal Reguly Venemaal soome-ugri rahvaste keele ja etnograafilist ainest kogudes Siberist väiksese handi ja mansi rahvakillu. Lisaks keelelisele sarnasusele räägivad nad ungarlastega samu müüte maailma loomisest, valgest hobusest ja imepõdrast. Ungari sõnavara baaskiht on ürgne, s.o uurali, soome-ugri või ugri päritolu. Sellised on põhilisi tegevusi väljendavad verbid, kehaosade nimetused, elava ja elutu looduse objektid ja nähtused, ruumis ja ajas orienteerumist märkivad sõnad, lisaks arvsõnad ja asesõnad (kéz `käsi', szem `silm', vér `veri', szarv`sarv', hal `kala', ad `andma', négy `neli'). Ka grammatilise süsteemi alused pärinevad sellest perioodist, mida on tavaks nimetada eelungari perioodiks
4. Täitke tabel. Industrialiseerimine Kollektiviseerimine Mida tähendab? Suurtööstuste rajamine Talude ühendamine ühismajanditesse Peamine muudatus Rajati suurettevõtteid; osa neist Rikaste talupoegade rajati Uurali mägede taha küüditamine; talupoegade vara Siberisse ja maa eraldamine; riigis algas nälg Tegelik eesmärk Sõjatehnika tootmine Talupoegadelt toiduainete äravõtmine riigile 5. Massirepressioonid NSV liidus algasid 1934
Karbon Mandrijäätumine poolustel Soe ja niiske kliima, soode tekkimine Lopsakas taimestik: osjad, kollad, sõnajalad Kivisöelademete tekkimine taimede mattumisel Maismaa selgroogsete ja lühijalgsete, kahepaiksete ja roomajate mitmekesisus /kilpkonnad,sisalikud, dinosaurused, linnud Eristus troopilise ja parasvöötme taimestik Põhilised taimed olid hiidosjad, hiidkollad, sõnajalgtaimed seemnesõnajalad ja kordaiidid. Laamade kokkupõrgetel tekkisid Apalatsi ja Uurali mäestikud /Hertsüünia kurrutus/ Perm Kliima kuivenemine Paljasseemnetaimede /okaspuude,palmlehikute, hõlmikpuude levik Luukalade mitmekesisus Maa ajaloo suurim massiline liikide väljasuremine: hävis üle 90% mereliste selgrootute rühmadest Paljasseemnetaimede /okaspuude,palmlehikute, hõlmikpuude /levik Pangea hiidmandri tekkimine Keskaegkond ehk mesosoikum Triias Juura Kriit Triias Kliima oli kuiv ja kuum Peamised maismaataimed on
Bor iss Jeltsin 1.02.193123.04.2007 Koostas: Tage Kosk Juhendas: Moonika Maran Noorpõlv Boriss Jeltsin sündis Butka külas Sverdlovski oblasti Talitsa rajoonis. Isa mõisteti süüdi nõukogudevastase propaganda eest ja viibis kolm aastat vangilaagris. Jeltsin lõpetas Bereznikis keskkooli ja astus seejärel Uurali Polütehnilisse Instituuti Sverdlovskis. Pärast instituudi lõpetamist ehitusinsenerina töötas Jeltsin ehitusorganisatsioonides. Ta tegi kiiresti karjääri, saades 32aastaselt suure elamuehituskombinaadi direktoriks. Boriss Jeltsini parteikarj äär Astus 1961 Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse ning 1969 asus parteitööle. 2. novembril 1976 määrati ta NLKP Sverdlovski Oblastikomitee esimeseks sekretäriks.
9. Too esile tunnuslikud jooned komi folklooris tuntud müüdile, mille käigus veelinnu munast luuakse maailm ja taevakehad. Maailma loojaks on veelinnud. Maa tekkimine veelinnu kehast. Munast sünnivad vastandikud alged Jen ja Omöl (hea ja kuri, jumal ja kurat), kes samas on demiurgid. Munadest sünnivad päike ja kuu, inglid ja deemonid. Selles kajastub ka Põhja-Ameerika ja Põhja-Euraasias laialt levinud sukeldujalinnu müüt. 10. Kuidas on seotud varasem uurali rahvaste hulgas tuntud sukeldujalinnu müüt ja soome-ugri rahvaste hilisemad dualistlikud loomismuistendid? Müütide teema/tegevustik jäi samaks. Elu saab alguse veest, merest. Linnud asendatakse jumala ja kuradiga. Näiteks müüt, kus jumal laseb kuradil merepõhjast tuua liiva, et luua maa. Liivast kasvatas jumal maa, aga kurat jättis osa liiva suhu. Ka sellest hakkas maa kasvama seega kurat pidi selle välja sülitama. Sellest said maale mäed. 11
Oota paremat homset. Mõtle positiivselt. Kurvaks muutub inimene, kes ei armasta mingil põhjusel iseennast. - Et inimene jõuaks armastada, on tarvis ta esmalt kindlustada toidu ja veega, toasoojaga, turvatundega. - Mida vanemaks saa naine, seda vähem on temaealisi kavalere hakkamas. - Hea inimene ei saa olla väga vaene ega kurb. - Ära kaota pinda jalge alt. - Räägi inimestega! - Keelkonnad juku Keelkonnad. Eesti keel kuulub uurali keelkonda. Uurali keelkond jaguneb kaheks: 1. soome-ugri-permi-komi,udmurdi,volga(mari, mordva)-läänemeresoome-soome, eesti, karjala, vepsa, vadja, liivi, isuri, mordva ugri-handi, mansi, ungari. 2. samojeedi Euroopas kõige suurem keelkond on indoeuroopa keelkond. Olulisemad alarühmad on germaani keeled(saksa, inglise, rootsi, taani, norra, islandi), romaani keeled(itaalia, prantsuse, kreeka, portugal), slaavi keeled(vene, poola, slovakki, tsehhi, valgevene, ukraina). Ül
) 38. Liitöeldis öeldis, mis koosneb mitmest tegusõnast ning mis moodustavad ühtse tähendusliku terviku. (Tüdruk on seda filmi vaadanud.) 39. Soome-ugri ja indoeuroopa keelte erinevused: soome-ugri keeltes on sõnarõhk esimesel silbil, paljudes indoeuroopa keeltes on see liikuv soome-ugri keeltes on rohkem käändeid kui indoeuroopa keeltes soome-ugri keeltes on kasutusel taga-, indoeuroopa keeltes eessõnad 40. Eesti keel kuulub Uurali keelkonda, soome-ugri keelte läänemeresoome allrühma.
Soomeugri keeleteadus on põlis ehk genuiin ehk genuiinses tüvevaras eristanud järgmised päritolurühmad (kolmandas lahtris on H. Rätsepa arvutused, kus küsitava etümoloogiaga sõnad on eri hüpoteeside põhjal arvatud korraga mitmesse rühma): Päritolurühm Aeg Arv Näiteid uurali tüvevara (kaugeimad vasted vähemalt uurali algkeelest (aegade 104119 tüve ela, ema, jõgi, kaks, kala, ühes samojeedi keeles) hämarusest IV aastatuhan keel, kõiv, nimi, ole, puu, deni e.m.a) päev, vesi
An ja Ki vs Jumal 23. Too esile tunnuslikud jooned komi folklooris tuntud müüdile, mille käigus veelinnu munast luuakse maailm ja taevakehad. Maa(ema) tekkimine veelinnu kehast. Munast sündivad vastandlikud alged Jen ja Omöl(hea ja kuri), kes samas on demiurgid.Munadest sündivad päike ja kuu, inglid ja deemonid.Selles kajastub Põhja- Euraasia ja Põhja-Ameerika laialt levinud sukeldujalinnu müüt. 24. Kuidas on seotud varasem uurali rahvaste hulgas tuntud sukeldujalinnu müüt ja soome-ugri rahvaste hilisemad dualistlikud loomismuistendid? Maa peal oli algul ainult vesi.Algul jumal mõtles, et tahab maad luua aga selleks tal oli vaja abilist. Algul tuli esimene olend ja jumal palus talt mere alt tuua mulda ja veepinnale visata. Esimene olend seda ei suutnud kuid kui tuli teine olend siis ta sai suure vaevaga selle ülesandega hakkama, ta sülitas suust mulda välja ja see hakkas kasvama maaks
LEVIK Click icon to add picture Click icon to add picture LEVIK Okasmetsad laiuvad katkemata ribana PõhjaAmeerikas ja Euraasias : Põhja Ameerikas Alaskalt Labradorini, Euraasias Norra rannikult Ohhoota mereni. Kuni Angara ja Leena jõeni on ülekaalus kuuse ja männimetsad, Leena jõest ja idas valdavalt lehisemetsad. Okasmetsad lausalist levikut katkestavad kõrgemad mäestikud, nagu Kaljumäestik, Skandinaavia ja Uurali mäestik. Okasmets on kõige laiemalt levinud loodusvöönd. Ka meie asume okasmetsalises loodusvööndis. KLIIMA Click icon to add picture Click icon to add picture KLIIMA Taigavööndis on jahe ja niiske suvi ning külm talv. Vaatamata sellele jätkub metsapuudele vett kogu aasta vältel. Sademetevaestes teravalt mandrilise kliimaga aladel annab vajalikku niiskust igikeltsa pindmise kihi sulamine.
· bow-wow teooria esimesed sõnad onomatopoeetilised; · pooh-pooh teooria esimesed sõnad emotsionaalsed hüüatused; · yo-he-ho teooria esimesed sõnad koordineerivad hüüatused; · la-la teooria kõne algus on laul; · keele zestilise päritolu teooria. Indoeuroopa keeli on u 150, olulisemad keelerühmad on germaani, balti, slaavi, keldi, romaani, kreeka, albaania, armeenia ja indoiraani keeled. Oletatav uurali algkeel jagunes kõigepealt soome-ugri ja samojeedi algkeelteks ja need jagunesid omakorda edasi. Nimetusi soome-ugri keeled ja uurali keeled võib kasutada sünonüümselt. Uurali keelkonda kuuluvad saami, läänemeresoome, mordva, mari, permi, ugri ja samojeedi keeled. Lk. 15-48 1. Keele mõiste. Keele all mõistetakse eelkõige inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise e verbaalse suhtlemise vormis
keelde pärast muutust: Nt. Eestik. Tubli on muudetud, muidu oleks tubel. Toimus lõpukadu. Nii jagatakse keeled harudesse ja rühmadesse. Nt Uurali keeled näide: silm. Proto-uurali päritolu sõnu: Sugulased: ema, isa, minia, nadu, neiu Kehaosad: luu, maks, põlv, põsk, silm, soon, suu, süda, süli Loomad: kala, koer, kurg, pesa, püü Loodus: jõgi ,kõiv, kuu, kuusk, maa, putk, puu, suvi, toom Töö: nool, punuma, tuli
läänes- Soome lahe ja Läänemeraga. Venemaale kuulub suur hulk saari: Põhja-Jäämeres Franz Josephi maa (ligi 100 saarest koosnev arhipelaag), saared Novaja Zemlja, Vaigats, saarestik Severnaja Zemlja, Uus-Siberi saared, Wrangeli saar; Vaikses ookeanis Kuriilid, mis venivad Kamtsatka poolsarelt kuni Jaapanini ning Sahhaliin. Geograafiliselt võib Venemaa jaotada kolmeks üsnagi suureks regioonika: Venemaa Euroopa osa, mis paikneb Uurali mägedest läänepoolsel territootiumil; Siber, mis laiub Uuralist peaaegu kuni Vaikse ookeani rannikuni ja Venemaa Kaug-Ida piirkond. Igal regioonil on omakorda väga iseäralikud füsiograafilised jooned Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias ning on maailma suurima pindalaga riik, hõlmates 11 ajavööndit. Riik piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega
Täistuubitud vagunitesse pääses valgust vaid kitsast pilust. Vett ei olnud, käimla aset täitis põrandast läbi ulatuv toru. Õhk oli vaguneis raske ja läppunud, päikeselõõsas seistes muutusid vagunid lämmatavalt kuumaks. Algul sõitsid A- ja B- vagunid ühes eselonis, mõne aja pärast haagiti aga esimesed lahti ja saadeti otse sunnitöölaagritesse.Enamik A-vagunitesse paigutatud arreteeritutest suunati algul Ukraina NSV Starobelski ja Babino laagritesse ning Uurali lähistele Verhodurski laagrisse Sverdlovski oblastis, väiksem osa viidi kohe Kirovi oblasti vangilaagritesse. Starobelskisse ja Babinosse saadetud vangid sattusid sõjategevuse piirkonda ning toimetati seetõttu peagi Siberi vangilaagritesse. Külma, viletsa toidu ning üle jõu käiva töö tagajärjel suri enamik arreteeritutest juba esimesel Siberi talvel. 1941. aasta lõpul asusid vangilaagrites tegutsema uurimiskomisjonid. Suur osa vangistatutest lasti maha. 1942
Kui germaanlased suurema jõuga hakkasid peale tungima, ei suutnud Rooma riik kaua vastu seista. Germaanlased hakkasid jõulisemalt peale tungima hunnide survel, kes ilmusid Aasiast 375. a. ja tungisid lääne poole. Nad panid liikuma kogu Lääne- Euroopa rahvad. Algas rahvasterändamine. Hunnid olid harimatu, kuid väga liikuv ja sõjakas rahvas. Nad olid head ratsutajad ja liikusid seepärast väga kiiresti edasi. Kaspia mere ja Uurali mägede vahelt ilmudes ühes naiste, laste ja kogu oma varandusega, puutusid nad kokku kõigepealt germaani tõugu ida- gootidega. Need alla heitnud, liikusid hunnid praeguse Ungari maile. Lääne- goodid, kes elasid ka ida- gootide naabruses, võtsid ette pika rännaku ja jõudsid lõpuks Hispaaniasse, kus nad enestele riigi asutasid (410. a.). Vandaalid asutasid (429. a.) riigi Põhja- Aafrikasse, kust nad üle mere käisid Rooma linna rüüstamas. Ka teised germaanlased jätsid
Venemaa 1613 Mihhail Romanov, Romanovite dünastia rajaja. Segatusteaeg lõpetati 1613. 1917 kukutati tsaari võim. 1601 .aasta oli Venemaal näljahädad. Must meri oli jääs. Hakkasi levima kuulujutud , et Venemaad on tabanud õnnetused, mis on Jumala kättemaks, mille olevat põhjustanud Boriss Godunov. Rahvas kahtlustas Godunovi Ivan Julma poja Dimitri tapmises, et võimu enda kätte haarata. Dimitri surma tegelik põhjus on jäänud saladuseks. Peale seda on paljud tulnud ja öelnud , et tema on Dimitri. Kuigi need kõiki on olnud Vale-Dimitrid. 1613. aastal sai troonile Mihhail Romanov ja sealt sai alguse Romanovite dünastia. Peeter I valitsemisaeg 1682-1725. Lapsepõlve veetis Peeter Moskva lähedal külas. Talle meeldisid sõjamängud ja võõramaine tehnika. Ta meelispaigaks oli saksa alev, kus ta tutvus euroopaliku elu ja ideedega. 1697. aastal suudnus Peeter I Euroopasse. Ta lootis leida liitlasi Türgi vast...
arheolooge seostab kammkeraamika kultuuri ilmumist uute hõimude saabumisega eesti aladele. Matmiskombed- surnuid sängitati asula territooriumile,vahel isegi elamu põranda alla,lahkunutele pandi kaasa mõni noake,kõõvits ja ehteid Kõrge kunstitase-vooliti kujukesi,mida kasutati ehetena,teisest küljest oletatakse,et omaaegsed elanikud arvasid kujukestel olevat ka maagilisi omadusi. Soomeugrilaste algkodu-keeleteaduse andmeil paiknes soomeugrilaste algkodu kusagil KAama,selle lisajõgede ja Uurali mägede vahel. Venekirveste kultuuriks- Balti hõimud-leedulaste,lätlaste ja preislaste eelkäijad. 3 Asva kultuur- kõige tuntuma,Asva kindlustatud aslua järgi Saaremaal nimetatakse kogu kultuuri asva kultuuriks. Maaviljelus-karjakasvatuse kõrvalalaks oli maaviljelus,millele viitavad viljaterade jäljed savinõudel. Varane metalliaeg- ühuselt pronksiaega ja varast rauaaega Kivikirstkalme-eriline maapealne kalmeehitus Laevkalmed-kivid olid paigutatud laevakujuliselt
14) Inimkeele areng. Inimkeel arenes koos inimeste enda arenguga. Inimeste areng on toimund järgmiselt: inimahvlased-Aafrikast, lõunaahvlased-Aafrikast, osavinimene, sirginimene, tarkinimene. Tänapäevane keel tekkis umbes 40 000 aastat tagasi, mis aega ulatuvad ka vanimad inimeste jäänused, kellel olid verbaalseks kõneks eeldused olemas. 15) Euroopa keeleline mitmekesisus. Euroopa keeled jagunevad 4 keelkonna harru: Indoeuroopa, Uurali, Turgi ja Semi. Veel lisaks on 3 keelt, mis on oma rühma ainsad esindajad, Baski keel, Kalmõki keel, Neenetsi keel. 16) Maailma 10 enim kõneldud keelt. Hispaania, inglise, katalaani, prantsuse,itaalia, saksa, portugali, galeegi, baski, poola. 17) Eesti keele päritolu. Eesti kelle päritolu kohta on mitmeid erinevaid hüpoteese, kolm levinumat selle kohta on, et esiteks: eestlased on pärit Balkanilt, teiseks, et eestlased on pärit
· Surve nõrgnemine liidumaadele Majandus · Perestroika Gorbatsovi alustatud reformid, millega tahtis ta riiki päästa majanduskriisist · Osaline privatiseerimine riik müüb ettevõtteid eraomandisse · Erasektori teke · Talongimajandus ja suur defitsiit Jeltsin (sündinud 1931, suri 2007) · Valitses 1991-2000 · Sündis Butka külas, Sverdlovski oblastis Haridustee · Lõpetas Bereznikis keskooli · Edasi Uurali Polütehniline Instituut Sverdlovskis · Ehitusinsener ehitusorganisatsioonides Sisepoliitika · NSV Liidu lagunemine, Vene Föderatsiooni ehk Venemaa ja SRÜ(Sõltumatute Riikide Ühendus) teke · Demokraatia katsetamine · Kommunistide vastuhakk ->president tankidega parlamendi vastu 1993 · Oligarhia teke - valitsemisvorm, kus võim on koondunud väikese inimeste rühma kätte · Poolpresidentaalne riigikord Välispoliitika
Kodusõda Venemaal 1918-1922 · Olukord muutus kriitiliseks 1917.a. lõpul, kui paljud venelased ei tahtnud enamlaste võimu tunnistada. · 1918.a. tekkisid mitmel pool "valged" valitsused, mis tuginesid laialiaetud Asutava Kogu liikmetele. · Valgetele olid abiks ka Antandi tegevus oma huvide kaitsmiseks maabuvad liitlased Vladivastokis, Murmanskis, Arhangelskis ja Musta mere sadamates, kuid enamlaste kukutamisse nad ei sekkunud (u.30000 meest). · Saksamaa enamlaste kukutamist ei pooldanud · Saksamaaga sõlmitud kokkulepe (Bresti rahu) tulemusena koondasid enamlased oma jõud idas ja asusid 1918.a. vastupealetungile · Arvestades strateegilist ohtu, mida tõi kaasa Saksa okupatsioon Baltikumis, viidi riigi pealinn Petrogradist Moskvasse. · Enamlased said oma kontrolli alla umbes neljandiku Venemaast Valgete jõud 1918 · Siberis ja Uurali-Volga piirkonnas admiral...
EESTI ETÜMOLOOGIASÕNARAAMATUST IRIS METSMÄGI, MEELI SEDRIK HAJAMÄRKUSI KAUAOODATUD ETÜMOLOOGIATE PUHUL MATI HINT, RAIMO ANTTILA EESTI ETÜMOLOOGIASÕNARAAMATUST Olemasolevatest eesti etümoloogiasõnaraamatutest Eesti tüvede päritolu kohta on seni ilmunud kaks etümoloogiasõnaraamatut: Julius Mägiste ,,Estnisches etymologisches Wörterbuch" (19821983) ning Alo Rauna ,,Eesti keele etümoloogiline teatmik" (1982). Julius Mägiste ,,Estnisches etymologisches Wörterbuch" Suurejoonelisena kavandatud teos jäigi autoril kahjuks lõpetamata: suurem osa käsikirjast kontrollimata ja lõpp puhtaks kirjutamata Viimistlematuse tõttu on J. Mägiste väga põhjalik ja teaduslikult kõrgetasemeline teos paraku raskesti loetav. Sõnaartiklid ei ole liigendatud, mõni neist on poolik või lünklik, mõne märksõna käsitlus puudub hoopis. Paratamatult on J. Mägiste sõnaraamat kohati vananenud, sõnade päritolu kohta on keeleteadlased uurimistöös saanud uut infot. Sõnar...
Substraat keel, mida mõjutab mingi teine keel Sufiks tüve lõppu liituv morfeem Sünonüüm teisest sõnast kujult erinev, kuid tähenduse poolest sarnane Sünonüümia samatähenduslikkus Süntaks lauseõpetus sõnade liitmine suuremateks üksusteks Sünteetiline keel keel, milles sõnadele liitub palju morfoloogilisi elemente Superstraat keel, mis mõjutab temaga kontaktis olevat keelt SUT soome-ugri transkriptsioon uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem Tähendus ühendatakse keeleline vorm reaalse maailma nähtustega Tähendusväli omavahel tähenduslikult seotud sõnad Tähistaja Saussure'i termin keelelise vormi jaoks Tähistatav Saussure'i termin keeles väljendatud tähenduse jaoks Tajufoneetika pertseptiivne häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldeline eristamine/tajumime Teema teada olevat infot väljendav lauseosa
Tegevusalad- küttimine , kalapüük, korilus.Päritolu- arvatakse, et eestlased on pärit lõuna poolt Euroopast.Neoliitikumi algus-keraamika kasutuselevõtt, kammkeraamika kultuur(kammi meenutava riistaga) tööriistad -arenenud kirved ja talvad matmiskombed- surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla, kaasa pandi esemeid. kammkeraamika on pärit- läänemere idaranniku maad .soome-ugrilaste algkodu- Kaama, selle lisajõgede ja Uurali mägede vahel. läänemeresoome rahvad- eesti, soome,liivi,karjala, vepslased, isurid, vadjalased venekirveste kultuur- lõuna poolt tulevad uued hõimud.tõid kaasa vene-paadikujulise, hästi lihvitud, keskelt aukudega riista. tõid veel nöörijäljenditega savinõud ja uued matmiskombed-hauad kaevatud maha, surnud sisse külili, tugevasti kägardatuna,kalmistud asulast eemal.tegeldi algelise loomakasvatusega(kitsed,lambad,veised,sead
Seal sai ta seersandiks ning aasta hiljem sai ta hõbemedali vehklemisvõistlustel. Kui 1914. aastal hakkas esimene maailmasõda saadeti ta Ruma linna, kus ta arreteeriti sõjavastase propaganda eest. Järgmise aasta alguses saadeti ta idarindele Venemaa vastu võitlema. 25. märtsil 1915 Bukovinas sai ta tõsiselt vigastada ning venelased võtsid ta vangi. Enne teist maailmasõda Josip Tito oli kolmteist kuud Venemaal haiglas ja peale seda saadeti Uurali mägedesse vangilaagrisse tööle. Seal valisid teised vangid ta laagri liidriks. 1917. aasta veebruaris põgeneti laagrist ja Tito ühines enamlaste grupiga. Kui ta proovis sama aasta juulis minna 3 Soome, siis ta arreteeriti ja pandi Petropavlovski kindlusesse kinni kolmeks nädalaks. Ta saadeti jälle Uuralitesse, aga Josepil õnnestus teel sinna rongist põgeneda. Pärast pääsemist redutas ta Siberi linnas nimega Omsk
Oskar Loorits Eesti rahvausundi maailmavaade Konspekt Raivo Kaer, TLÜ 2009 1. Elujõud. Kujutletakse kehas liikuvat ja toimivat konkreetset olendit elujõudu. Juba uurali-ajastu käsitlus, u 4000e.Kr - vägi, vaim, inimese teine "mina". Inimese teisik saadab teda varju kujul. Volgaajast põrineb mõiste hing - hingamise-kujutelm. Kõik elab, kõik on hingestatud. Hingejõud võib kanduda ühest kehast teise, ühelt kehalt teisele. Eriliste võimetega on nõid, teadja, tundja. Maaigilised taigud, nõidumise tembud on toodud enamasti meile saksa kultuurikandjate ja katoliku kiriku poolt. 2. Keha ja elundid. Elundihingeks on peetud südant, pead, aju, üdi jne. Mida suurem kellegi olendi suguelund, seda suurem at hingejõud. Südame söömisega kujutleti omandatavat selle hingejõud. Kuupuhastus ja järelsünnitus on sidemed ema ja lapse hingede vahel, olulisel kohal. Sugut...
See tuli vaid kaardile kanda, sobivasse koordinaatvõrgu kohta sobivate tingmärkidega. Regionaalparadigma Alexander von Humboldt (1769-1859) sai kuulsaks maadeuurijana. 1799-1804 sooritas ta uurimisreisi Lõuna-Ameerikasse ja tõi sealt kaasa niivõrd küllusliku materjali, et selle esitamiseks kulus 30 köidet "Reise Uue Maailma võrdpäevsusaladele" Selle teose kirjutamiseks kulus Humboldtil peaaegu 30 aastat (1805-1834). Vahepeal, 1829. jõudis ta teha veeI lühikese reisi Uurali ja Altaisse, mille tulemuseks oli samuti suur hulk raamatuks kirjutatud teavet. Niisiis tunnetas Humboldt omal nahal raskusi, millega geograafid kokku puutusid oma liigirikkaliku materjali esitamisel -ja suutis need raskused enamvähem ületada. Tema reisiraamatud ei olnud igavad faktiloendid. Oma mõtestamiskogemust kasutas Humboldt seejärel kogu teadaoleva geograafilise informatsiooni kogumiseks oma 5-köitelisse peateosesse "Kosmos" , mis ilmus 1845-1862.
1.Selgita mõistet absolutism ja nimeta selle tähtsamad esindajad Prantsusmaal. Absolutism piiramatu kuningavõim. Henri IV, Louis XIII, Armand Jean du Plessis Richelieu, Louis XIV ning Louis XVI. 2.Kuidas mõtestada lahti Louis XIV ütlus ,,Riik see olen mina"? Louis XIV tegeles ise riigiasjadega andis välja ja võis iga hetk tühistada seadusi, karistas ja andis armu ilma kohtuta, nimetas ametisse riigiametnikke jne. Pidas laastavaid sõdu, sest tahtis olla kuulus. 3.Kuidas kajastus Versailles' õukonnaelus absolutistlik ühiskonnakorraldus? Versailles' õukond oli kõige hiilgavaim ja toredaim. Tohutult arvukas õukond paistis silma kombelõtvuse ja pahelisusega. Pidevalt toimusid peod, ballid, teatri- ja balletietendused. Peale Louis XIV surma, jätkas Louis XV luksusliku õukonnaelu. 4.Nimeta Inglise kodanliku revolutsiooni põhisündmused. Revolutsioon algas, kui parlament oli sundinud kuningat mitmetele järeleandmistele. 1640. aastatel toim...
„Grammatica Esthonica“ (eesti grammatika) (Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007). Süstemaatilised eesti keele uuringud algasid palju hiljem Peterburi Teaduste Akadeemia liikme Ferdinand Johann Wiedemanni eestvedamisel. Selline tegevus tõenäoliselt aitas luua Eesti rahvusliku keelekorraldust 1872. aastal, mis omakorda andis hea aluse järgnevateks uuringuteks. Näiteks võib tuua järgmiste aastate jooksul folkloristika, rahvausundi ja liivlaste rahvaluule uurimist. Uurali keeleteadus professorid käsitlesid eesti keele kui soome-ugri keele suhteid teiste keelkondade keeltega, lisaks millele avaldati nii keele- kui ka etnograafiaalaseid uurimusi. Tänu varasemale tööle on nüüd võimalik Tartu Ülikoolis õpetada uue põlvkonna keeleteadlastele paljusi selle ala valdkondi — foneetikat, eesti keele sõnavara päritolu, fennougristikat ning vadja keelt (Jüri Engelbrecht, Ain-Elmar Kaasik 2012).
Tunnuslikud jooned komi loomismüüdis on veelinnud maailma loomas: maa (ema) tekkimine veelinnu kehas. Munast sünnivad vastandlikud alged Jen ja Omöl' (hea ja kuri, jumal ja kurat), kes samas on demiurgid e maailma loojad (dualistlik müüt?). Munadest sünnivad päike ja kuu, inglid ja deemonid. Selles kajastub Põhja-Euraasia ja Põhja-Ameerikas laialt levinud sukeldujalinnu müüt. 16. Kirjelda lühidalt, kuidas on seotud varasem uurali rahvaste hulgas tuntud sukeldujalinnu müüt ja soome-ugri rahvaste hilisemad dualistlikud loomismuistendid? Soome-ugri rahvaste loomismüütides on linnud asendatud jumalatega, kuid üldpildis on tegevustik ja tekkimislood samad. 17. Võta lühidalt kokku läänemeresoome rahvaste loomislaulu (laulutüüp "Loomine") põhisüzee. Kirjelda mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Ilmalind lendab mere kohal, otsides pesapaika
Vennad toovad kumbi kaks muna välja ja purustavad vastu pardi keha. Munadest sünnivad päike ja kuu, inglid ja deemonid . Maa saab surnud linnust. Maa sünnib mere põhjast toodud mudast, mille järele sukeldub veelind, keda hiljem asendab loojajumala deemonlik paarimees. Sissejuhatavaks pildiks on ürgmere kohal lendav veelind. Muna kui varjatud elujõu, ülestõusmise ja viljakuse sümbol. Sukelduja- ning maailmalinnumüüt on ühte sulanud. 10. Kirjelda lühidalt, kuidas on seotud varasem uurali rahvaste hulgas tuntud sukeldujalinnu müüt ja soome-ugri rahvaste hilisemad dualistlikud loomismuistendid? Loojalinnu asendati hiljem jumalatega . Müüt on põhimõttelt sarnane, kõikjal on vesi ja jumal otsustab maad luua ja käsib saatanal vette sukelduda ja liiva üles tuua millest hakkab kasvama maa. Mõlemas müüdis on sukeldumise ja maa loomise elemendid. Vastandlikud tegelased, hea/halb, Jen/Omöl, Jumal/Saatan. 11. Too (nt Ü
Annika Vesselov Tartu 2004 1. EUROOPA Euroopa on maailmajagu idapoolkeral, Euraasia mandri poolsaareline lääneosa. Koos saartega on Euroopa u. 10 250 000 km 2. Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered (Kara, Barentsi, Valge ja Norra meri), läänest ja lõunast Atlandi ookean ja selle osad (Põhjameri, Vahemeri, Marmara, Must ja Aasovi meri). Euroopa piir on tinglik, see kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali idanõlvu, Emba (või Uurali) jõge, Kaspia põhjarannikut ja Kuma-Manõtsi nõgu. (5 lk 634) Lääne- ja Põhjamere lõunarannikul laiub madalikevööde, mis moodustab Ida-Euroopa lauskmaa. Ida-Euroopa lauskmaa läänepoolseks jätkuks on Saksa-Poola madalik. Jääajal olid need madalikud peaaegu üleni kaetud jääga, mis jättis endast maha savist ja kividest koosnevaid setteid. Madaliku kõige lõunapoolsemas osas on viljakaid lössisetteid, kus kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti
*Nõmmed- kujunevad luidete ning tuiskliivaalade taimedega kinnistumisel, levivad liivmuldadel. Seal kasvavad kuivalembelised samblad ning samblikud. (Kaibaldi nõmm) 13. INIMTEGEVUSE MÕJU LOODUSELE. KAITSEALAD JA KAITSTAVAD OBJEKTID 14. EUROOPA ASEND, PIIRID, SUURUS 1.Milliste ookeanide ja meredega piirneb Euroopa? Põhjas: P-Jäämeri ja selle osad. Läänes: Atlandi ookean ja selle mered Lõunas: Vahemeri 2.Euroopa ja Aasia maismaapiir? Piki Uurali mäestiku kuni Uurali jõe lähteni, mööda Uurali jõge kuni suudmeni, sirgelt üle Kaspia mere Kuma jõe suudmeni. Manõtši orund, Aasovi meri, Must meri, Bosphoruse väin, Marmara meri, Dardanellide väin kuni Vahemereni 3.Äärmuspunktid: Põhjas: Nordkinni neem, maismaal Franz Josephi maa, Rudolfi saar, Fligely neem Lõunas: Gaudose saar, Maismaal Hisp. Ibeeria p.s Marroqui neem, Läänes: Assoori saarestik, Florese saar, maismaal Portugalis Roca neem Idas: Polaar-Uural Läänest Itta c.a 5200 km
Loomadel oli vägi küüntes, südames, karvastikus, kihvades veres jne. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Hing võis magamise ajal kehast lahkuda, kuid surma puhul lahkus hing jäädavalt. Kõikjal esines ka teatud haldjaid ja vaime, kess asustasid vett, maad ja kodu. 7. Teooriad eestlaste esivanematest. 19. sajandil pakuti välja, et kõik soome-ugri alghõimud kujunesid välja kusagil Uurali mägede lähistel, kus rahvaarvu kasvu tõttu järk-järgult laiali asuti. Selle arvamuse põhjal pidid ka eestlaste esivanemad pärinema ida poolt. Pakuti ka välja, et eestlaste kujunemisloole on kaasa aidanud ka 3 suurt rahvastikurännet kiviajal. Kunda kultuuri asukad tulid siia arvatavasti lõunast ning seda tõestavad ka osad Pulli asulast leitud esemed, mis olid tehtud tulekivist, mida Eestis kindlasti ei leidunud. Seda leidus looduses kusagil Lõuna-Leedus ja Valgevenes.
Kõige rohkem, üle tuhande tonni aastas tuuakse hõbedat maapõuest välja Peruus, Mehhikos, Kanadas ja Ameerika-Ühendriikides. Olulised hõbeda tootjad on ka Austraalia, Prantsusmaa ning Lõuna-Aafrika Vabariik. Argentina, mis on saanud oma nime hõbeda ladinakeelse nimetuse (argentum) järgi, jääb keskmiselt sajatonniste aastatoodanguga üsna tagasihoidlikule kohale, tahapoole isegi Rootsist ja Norrast. Venemaa tuntuimad leiukohad asuvad Siberis (Altais ja Nertsinski ümbruses), Uurali mägedes ning Kaug-Idas. Rikas on hõbeda poolest ka Kesk-Aasia. Keskne koht selle halja metalli tootmise ajaloos on Hispaanial. Juba II aastatuhande lõpul e.Kr. rajasid foiniiklased sinna kaubanduskoloonia ja leidsid ka kohalikku hõbedat, mida sealt veeti kõigisse Vahemeremaadesse. Hispaania hõbedakaevandustes olevat sel ajal töötanud üle 40 000 orja, kes suutsid oma isandatele iga päev üle anda rohkem kui sada kilo hõbedat
Türgi on sild Euroopa ja Aasia vahel. Riik asub kahes maailmajaos. Vaid 3% Türgi maa-alast asub Euroopas. See Euroopa osa on Ida-Traakia piirkond. Kogu muu Türgi hõlmab Väike-Aasia poolsaare ehk Anatoolia, mis kuulub Aasiasse. Neid kahte osa lahutavad teineteisest Bosporuse ja Dardanellide väin ning Marmara meri. Türgi pikim jõgi suubub Musta merre. See 1127 kilomeetriline jõgi on Kizilirmark. Pikkuselt teine jõgi Büyükmederes voolab Egeuse merre. Türgist saavad alguse ka Tigris ja Eufrat. Nad voolavad Pärsia lahe poole.Tähtsaim järv Van asub Türgi idaservas. Teised suured järved on veel Tuz, Beysehir ja Egridir. Türgi naabrid: Kreeka, Bulgaaria, Armeenia, Aserbaidzaan, Georgia, Iraak, Iraan, Süüria Suurimad linnad: 1. Istanbul - 7 309 000 inimest 2. Ankara - 3 237 000 inimest 3. Izmir - 2 695 000 inimest Kõrgeimad mäed: 1. Ararat - 5815 meetrit 2. Üphan - 4058 meetrit 3. Erciyes - 3916 meetrit Türgi impordib: * Masinaid * Vedelkütuseid...
MUINASAEG Muinasaeg ehk esiaeg algab 9 aastatuhat eKr ja kestab kuni aasta 1200. 1. mesoliitikum ehk kesmine kiviaeg 2. neoliitikum ehk noorem kiviaeg 3. vanem pronksiaeg 4. noorem pronksiaeg 5. eelrooma rauaaeg 6. rooma rauaeg 7. kesmine rauaaeg 8. viikingiaeg 9. muinasaja lõpp Esiaja esimene periood on mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000eKr), mille tunnuseks loetakse Eestis savinõude kasutuselevõtt. Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kunda kultuuri elanikud elasid püstkodades, kütiti hülgeid ja põtru. Umbes tuhatkond inimest elas kunda kultuuri asulas. Ei elatud paikselt. Tähtis oli jaht ja kalastamine. Asulakohad veekogude ääres, sest vesi oli peamine ühendustee. Tööriistad olid kivikirved ja talvad. Riistade valmistamiseks kasutati ka luid ...
EI TOHI OLLA 13. Genuiinne sõnavara Genuiinne sõnavara ehk algupärane sõnavara *Ürgkeele mudel cv (konsonant+pikk vokaal) nt. maa, pää või vcv (konsonant vokaal) nt. ema *Maailma kõige vanemad sõnad: maa, puu, kuu Vanimad sõnad: jõgi, puu, kala, kulm, silm, luu, pää (pea) 14. Ugri sõnavara (VAATA KA ÕPIK LK 44) Eesti keel kuulub soome – ugri keelkonda. Kolm soome – ugri keelt on : a) Ungari keel b) Soome keel c) Eesti keel Uurali keelkond soome - samojeedi ugri keelkond keelkond permi haru: ugri haru a)komi a) handi b) mansi b)udmurdi c) ungari Sõnad mis on tulnud Ugri keelest: Loodus sõnad : jää, kask, öö, rebane Somaatilised sõnad: säär, ihu, ige Sugulus sõnad: veri, vesi, käsi 15. Permi sõnavara Komi keel ja udmurdi keel
Kontrolltöö Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem Märgisüsteem Keel on nii suhtlemisvahend kui märgisüsteem. Erinevad märgid: 1. Visuaalsed (nt värvid, punane - keeld, elu tuli; roheline - lubav; valge - alul surm, hing) 2. Auditiivsed (piiksud, sireenid, koolikell) 3. Kompamismärgid (vibratsioon) 4. Haistmismeelega seonduvad (butaangaasile lisatud lõhn) Keelemärgid: subjekt, mida tähistame ja tähistaja. • Motiveeritus - ühele objektile on üks kindel sõna (kordumatud nimed nagu Napoleon Punaparte). • Motiveerimatus - mitteüksühesus - erinevates keeltes on erinevatele objektidele erinevad sümbolid (puu - tree - arbre jne). NB! Ainuke sõna, kus üks märk tähistab kolme häälikut on läti k puu (koks ehk kuõaks). Mõisteid: Onomatopoeetika - sõna tähistab seda, mida me kuuleme - tsirk, auh-auh, mjäu (vietnami k). Eufemism - sõnade otsene vältimine, ümberütlus - püss e liiper, kuul e tina. Sünonüüm - põldpüü-nurmkana, purgima-tühjendama, ad...
Kontrolltöö Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem Märgisüsteem Keel on nii suhtlemisvahend kui märgisüsteem. Erinevad märgid: 1. Visuaalsed (nt värvid, punane keeld, elu tuli; roheline lubav; valge alul surm, hing) 2. Auditiivsed (piiksud, sireenid, koolikell) 3. Kompamismärgid (vibratsioon) 4. Haistmismeelega seonduvad (butaangaasile lisatud lõhn) Keelemärgid: subjekt, mida tähistame ja tähistaja. · Motiveeritus ühele objektile on üks kindel sõna (kordumatud nimed nagu Napoleon Punaparte). · Motiveerimatus mitteüksühesus erinevates keeltes on erinevatele objektidele erinevad sümbolid (puu tree arbre jne). NB! Ainuke sõna, kus üks märk tähistab kolme häälikut on läti k puu (koks ehk kuõaks). Mõisteid: Onomatopoeetika sõna tähistab seda, mida me kuuleme tsirk, auhauh, mjäu (vietnami k). Eufemism sõnade otsene vältimine, ümberütlus püss e liiper, kuul e tina. Sünonüüm põldpüünurmkana, purgimatühjendama, adersahk, sepavasar k...
MUINASAJA INIMESTE TABRIMISESEMED Esiaeg e. muinasaeg, e. esiajalooline aeg, e. eelajalooline aeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik. Esiaeg on aeg, mida ei uurita kirjalike ülestähenduste põhjal, vaid eranditult aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal. Muistised on säilinud maapõues või maapinnal. Neid uurib esiajaloo arheoloogia. Mõnevõrra lisavad esiajaloo kohta andmeid ka füüsiline antropoloogia, keeleteadus ja mõned teised teadusharud. Pärast muinasaega algas ajalooline aeg. Erinevalt esiajast on ajaloolise aja kohta teada ajalooliste sündmuste üksikasju koos nimede ja enam-vähem täpsete daatumitega. Muinasaja perioodid: I Kiviaeg I Paleoliitikum II Mesoliitikum (u.7500.a. e.Kr.) III Neoliitikum (u. 3000.a. e.Kr.) II Pronksiaeg- (u. 1000 a. e.Kr.) III Rauaaeg- V saj. e.Kr - XIII saj. p.Kr IV ...
nt. Kohtasin sõpra aias jalutades. 1. -nud, -tud Millal? KOMA Puud lõhutud, läksin sööma. Missugune- KOMATA Lõhutud puud seisid riidas. 1) Keele tekkimine, keelkonnad, keele funktsioonid - Maailmas on umbes 4000-5000 keelt ja neid kõiki ei ole võimalik kokku lugeda, kuna on väga väikse rahvaarvuga kõnelevaid keeli ja on raske eristada murdeid. Kõige populaarsem keel maailmas on mandariinikeel ehk hiina keel. Eesti keel kuulub Uurali keelkonna Soome-Ugri keelte läänemeresoome allrühma. Meiega samasse keelerühma kuulub soome-, karjala-, vepsa-, isuri-, vadja ja liivi* keel. Keele teket arvatakse olevat seotud inimese peas oleva keeleresonaatoriga ning, et inimene ei saanud häälikuid hääldada enne, kui muutus kahejalgseks. See muutis hingamisteede asendit ning inimesel oli nüüd kergem häälikuid hääldada. Keele funktsioonideks on infoedastus,
Seaduse põhiselt pole kodutööd kohustuslikud, aga need on lihtsalt Eesti koolide tava.Niimoodi on olnud ligi sada aastat. Pärnu Koidula gümnaasiumi õppealajuhataja Maia Erm ütles artiklis, et tundide efektiivsus sõltub kooli õhkkonnast.Kui õpilase ja õpetaja vahel on vastastikune lugupidamine, ei koorma õpetaja õpilast nii palju koduste töödega.Kui aga õpilane ei pane tunnis tähele ja ei austa õpetajat, jätab muidugi õpetaja rohkem koduseid töid. Tartu Ülikooli uurali keelte professor Ago Künnap ütles, et Eesti koolid vajavad reformi.Seda on vaja kuna praegu koormatakse lapsi ebainimlikult.Täiskasvanutest pikemad päevad ei tee tervisele ega vaimule head, need aint väsitavad iga hetkega rohkem. Kuigi koolidele on kehtestatud seadus, et 9 klassidel ei tohiks üle 32 tunni nädalas olla, on Rocca al Mare kooli üheksandikel 37 tundi nädalas.Ma arvan, et see on reeglite rikkumine ja pole ime, et me vaevleme kodutööde käes kui on nii palju tunde iga päev
kogu riigis ühesuguseid seaduseid. provintside omavalitsus kaotati, asju hakkasid ajama keskvalitsuse ametnikud. ametlik keel saksa keel. Pt. 9. Venemaa 18. sajandil Peeter I ja Katariina II valitsusaeg Peeter I valitses 1682 - 1725 Katariina II valitses 1762 - 1796 Peeter I reformid Uus sõjavägi - moodustati eluaegsesse sõjaväeteenistusse võetud nekrutitest. Ohvitseride väljaõpetamiseks mitmed uued sõjakoolid. Relvastuseks võeti välismaiste meistrite abiga kasutusele Uurali rauamaagivarud. mundri ja laevastiku purjeriide valmistamiseks rajati riidemanufaktuure, kus töötasid pärisorjastatud talupojad. Uus maksusüsteem - kehtestati pearahamaks, mis hõlmas peaaegu kogu elanikkonda, koos sellega hakati ka korraldama regulaarseid hingeloendusi. Uus valitsemiskorraldus - bojaaride duuma asendas Peeter I oma sõpradest ja usaldusalustest koosneva senatiga, see muutus Venemaa kõrgeimaks valitsusasutuseks. Tegelesid ka
Sest ookeanilised saarkaared koosnevad põhiliselt keskmise koostisega andesiitsetest kivimitest. Andensiidi tihedus on palju väiksem ookeanilise koore aluseliste kivimite ja vahevöö ultraaluseliste kivimite tihedusest. Seetõttu ei sukeldu saarkaar koos ookeanilise kooraga vahevöösse, vaid liidetakse kontinentaalse koorega serva külge. Kumb mäestik tekkis varem Skandinaavia või Uural? Skandinaavia mäestik tekkis enne. Milline mäestik tekkis Uuraliga samaaegselt? Uurali mäestikuga samaaegselt tekkis Apalatside mäestik. India laama liitumist Euraasiaga on nimetatud ka ,,India lennuks" miks nii? Sest võrreldest teiste mandritega liikus India laam väga kiiresti. Kui kõrge oli kauges minevikus Kaledoonia mäestik? Kauges minevukus oli Kaledoonia mäestik umbes sama kõrge kui tänapäeva Himaalaja mäestik. Milline oli Maa kui planeet Hadaikumis? Hadaikumis oli maa veel homogeenne tuum koosnes samast materjalist, mida võis leida Maa pinnalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
