Uulu kirik Uulu kirik asub Pärnu maakonnas Tahkuranna vallas Uulu külas, 500 meetrit eemal Pärnu- Ikla maanteest. Kiriku laskis 1880. aastal ehitada kuulsaim Uulu mõisnik, Peterburi õukonnategelane parun Reinhold Stael von Holstein, kelle eestvõttel ja toel ehitati ka Tahkuranna ja Häädemeeste luteri kirikud. Uulu kirik valmis mõisa lähedusse härraspere kodukirikuks. Mõisa juurde viis tänaseni säilinud läätspuude ja tammedega ääristatud allee, mida rahvasuus kutsutakse ,,akaatsia teeks". Kiriku läheduses asub mõisaomaniku hauakamber, mille otsimine võssakasvanud kaldapealselt pakub põnevust nii suurtele kui väikestele külaelanikele.
Turismipakett 1.päev 10.00-11.00 Majutamine Viisnurga Holiday Home (Uulu küla, Tahkuranna vald, Pärnu maakond, 86500 Uulu ) ( Peamaja ees on suur terrass koos välibasseiniga, kus on hea suvel mõnusalt aega veeta. Kõikides tubades on miniköök koos vajalike toidu- ja jooginõudega, tualettruum duššiga ja WiFi ühendus. Ühes numbritoas on lisaks saun ja kahes numbritoas mullivann. ) 11.00-11.30 Sõit Lottemaa Teemaparki(Lottemaa asub mere ääres, männimetsa roheluses. Sõida 8 km Pärnust Riia suunal mööda Via Balticat ja kohal Sa oledki! Reiu, 86508 Pärnumaa ) 11.30-14.00 Lottemaa Teemapargi külastus
Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Tori Massiaru Surju 0 müüjate lõikes 1 Abja Asuja Võiste 1 kuupäevade lõikes 2 Võiste Kabli Uulu 2 sortide lõikes 3 Uulu Laiksaare Abja 3 valdade lõikes 4 Tali Abja Tori 4 liikide lõikes 5 Surju Tori Asuja 5 liikide lõikes 6 Massiaru Surju Tali 6 sortide lõikes 7 Laiksaare Tali Kabli 7 valdade lõikes 8 Kabli Uulu Laiksaare 8 müüjate lõikes 9 Asuja Võiste Massiaru 9 kuupäevade lõikes
Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Tori Massiaru Surju 0 müüjate lõikes 1 Abja Asuja Võiste 1 kuupäevade lõikes 2 Võiste Kabli Uulu 2 sortide lõikes 3 Uulu Laiksaare Abja 3 valdade lõikes 4 Tali Abja Tori 4 liikide lõikes 5 Surju Tori Asuja 5 liikide lõikes 6 Massiaru Surju Tali 6 sortide lõikes 7 Laiksaare Tali Kabli 7 valdade lõikes 8 Kabli Uulu Laiksaare 8 müüjate lõikes 9 Asuja Võiste Massiaru 9 kuupäevade lõikes
Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Tori Massiaru Surju 0 müüjate lõikes 1 Abja Asuja Võiste 1 kuupäevade lõikes 2 Võiste Kabli Uulu 2 sortide lõikes 3 Uulu Laiksaare Abja 3 valdade lõikes 4 Tali Abja Tori 4 liikide lõikes 5 Surju Tori Asuja 5 liikide lõikes 6 Massiaru Surju Tali 6 sortide lõikes 7 Laiksaare Tali Kabli 7 valdade lõikes 8 Kabli Uulu Laiksaare 8 müüjate lõikes 9 Asuja Võiste Massiaru 9 kuupäevade lõikes
37110240441 Hunt Heino Kabli 13 5120371 38104220473 Känd Aare Kabli 13 5742433 48208230166 Mäger Tiina Kabli 8 5356094 38303010526 Noormets Jaan Kabli 9 5041124 36406070555 Norak Aarne Kabli 10 5187660 45902200391 Põld Evelin Kabli 9 5045920 38105090295 Saar Erki Kabli 4 5282149 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 5538140 34708140585 Karu Karl Uulu 4 5265690 37612170754 Parts Eevald Uulu 7 5224148 45710100356 Põld Airi Uulu 4 5252053 46307080393 Põldmaa Malle Uulu 15 5442057 46809210954 Rebane Helen Uulu 3 - 34810190405 Salu Karl Uulu 5 5552595 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 5213901
Tahkuranna Tahkurannast. Pindala: 103, 4 ruutkilomeetrit Elanikke: 2010 Keskus: Uulu Kust tuli nimi Tahkuranna? Tahkuranna põhjaks on Tahku küla, kus talud olid kitsa ribana piki rannaäärt. Inimesed asusid Tahkuranda elama 17. sajandi suurel näljaajal. Merest püüti kala, mis oligi põhiliseks söögiks. Tekkis Tahkuranna kaluriküla. Ranna aluspõhja keskdevoni liivakivimist valmistati vanasti tahkusid ehk luiske, mida rahvas kasutas. Just tahkudest sai nime nii küla kui ka vald. Põhiline töö oli kalalkäik, kusjuures igal talul oli oma paat ja isegi püügikoht.
Grand Total 42 6 14 17 4 15 6 5 109 Müüa nimi Puidu liik Puidu sort Müüa vald Kukk Krista kuusk 1 Laiksaare Mäesalu Valve kuusk 3 Laiksaare Salu Kustav haab 4 Laiksaare Salu Kustav saar 4 Laiksaare Jänes Ahto haab 5 Uulu Jänes Ahto lepp 2 Uulu Mäesalu Valve haab 3 Laiksaare Parts Eevald saar 4 Uulu Põldmaa Malle kask 1 Uulu Kukk Krista haab 2 Laiksaare Salu Karl vaher 3 Uulu Salu Karl haab 1 Uulu Mäesalu Valve kuusk 2 Laiksaare
37006180544 Salumets Erno Võiste 11 5493863 Page 6 sumif Isikukood Nimi Vald Palga aste Telefon 44002110722 Hunt Ene Kabli 12 5413354 1 37110240441 Hunt Heiki Kabli 13 5120371 1 47704250911 Ilves AnnikaLaiksaare 6 5057838 1 37302150417 Ilves Tom Surju 3 5491681 1 ### Jänes Ahto Uulu 7 5538140 1 36605150941 Kaasik ReijoAbja 4 - 1 35404050446 Kadak Priit Tali 12 5774191 1 34103030178 Kana Kalju Tori 9 5167468 1 34708140585 Karu Karl Uulu 4 5265690 1 ### Karu Salme Tali 7 5436197 1 46404170054 Kesa Katy Tali 9 5378397 1 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 5349248 1
Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Tori Massiaru Surju 0 müüjate lõikes 1 Abja Asuja Võiste 1 kuupäevade lõikes 2 Võiste Kabli Uulu 2 sortide lõikes 3 Uulu Laiksaare Abja 3 valdade lõikes 4 Tali Abja Tori 4 liikide lõikes 5 Surju Tori Asuja 5 liikide lõikes 6 Massiaru Surju Tali 6 sortide lõikes 7 Laiksaar Tali Kabli 7 valdade lõikes 8 Kabli Uulu Laiksaare 8 müüjate lõikes 9 Asuja Võiste Massiaru 9 kuupäevade lõikes
Abja Vesi Kaspar 5669191 35312110930 Abja Väljas Arvi 5396117 36504060863 Laiksaare Ilves Annika 5057838 47704250911 Laiksaare Kukk Krista 5349248 44311270496 Laiksaare Miller Kersti 5086108 48109130038 Laiksaare Mäesalu Valve 5219908 45903030319 Laiksaare Põder Mirja 5176495 44801180808 Laiksaare Raid Hilja 5428585 47605040659 Laiksaare Salu Kustav 5159337 37105220288 Uulu Jänes Ahto 5538140 36405130719 Uulu Karu Karl 5265690 34708140585 Uulu Parts Eevald 5224148 37612170754 Uulu Põld Airi 5252053 45710100356 Uulu Põldmaa Malle 5442057 46307080393 Uulu Rebane Helen - 46809210954 Uulu Salu Karl 5552595 34810190405 Firma AS Loomad Asukoht Loomaaed Puidu müügid Kuupäev Müüja Vald Puidu liik Puidu sort 1.11
Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Tori Massiaru Surju 0 müüjate lõikes 1 Abja Asuja Võiste 1 kuupäevade lõikes 2 Võiste Kabli Uulu 2 sortide lõikes 3 Uulu Laiksaare Abja 3 valdade lõikes 4 Tali Abja Tori 4 liikide lõikes 5 Surju Tori Asuja 5 liikide lõikes 6 Massiaru Surju Tali 6 sortide lõikes 7 Laiksaare Tali Kabli 7 valdade lõikes 8 Kabli Uulu Laiksaare 8 müüjate lõikes 9 Asuja Võiste Massiaru 9 kuupäevade lõikes
Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Tori Massiaru Surju 0 müüjate lõikes 1 Abja Asuja Võiste 1 kuupäevade lõikes 2 Võiste Kabli Uulu 2 sortide lõikes 3 Uulu Laiksaare Abja 3 valdade lõikes 4 Tali Abja Tori 4 liikide lõikes 5 Surju Tori Asuja 5 liikide lõikes 6 Massiaru Surju Tali 6 sortide lõikes 7 Laiksaare Tali Kabli 7 valdade lõikes 8 Kabli Uulu Laiksaare 8 müüjate lõikes 9 Asuja Võiste Massiaru 9 kuupäevade lõikes
Lehed koosnevad (foto internetist) väikestest rootsu külge kinnituvatest lehekestest. Sügisel söövad pihlaka marju paljud linnud, eriti rästad. Linnud kannavad edasi ka pihlaka seemneid. Pihlakas istutatuna kaitseb läheduses maja, peret ja karja. Pihlaka oks peletab kodukäijaid. Sensitiivid kasutavad pihlakast pendlit. Joonis 2. Kevadised õied (foto Sirje Kõresaare erakogust) Joonis 4. Noor pihlapuu Uulu k., Pärnumaal Joonis 3. Sügisene marjakobar Joonis 4. Noor pihlapuu Uulu k., Pärnumaal (foto Sirje Kõresaare erakogust) (foto Tauno Tamm)
Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Tori Massiaru Surju 0 müüjate lõikes 1 Abja Asuja Võiste 1 kuupäevade lõikes 2 Võiste Kabli Uulu 2 sortide lõikes 3 Uulu Laiksaare Abja 3 valdade lõikes 4 Tali Abja Tori 4 liikide lõikes 5 Surju Tori Asuja 5 liikide lõikes 6 Massiaru Surju Tali 6 sortide lõikes 7 Laiksaare Tali Kabli 7 valdade lõikes 8 Kabli Uulu Laiksaare 8 müüjate lõikes 9 Asuja Võiste Massiaru 9 kuupäevade lõikes
Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Tori Massiaru Surju 0 müüjate lõikes 1 Abja Asuja Võiste 1 kuupäevade lõikes 2 Võiste Kabli Uulu 2 sortide lõikes 3 Uulu Laiksaare Abja 3 valdade lõikes 4 Tali Abja Tori 4 liikide lõikes 5 Surju Tori Asuja 5 liikide lõikes 6 Massiaru Surju Tali 6 sortide lõikes 7 Laiksaare Tali Kabli 7 valdade lõikes 8 Kabli Uulu Laiksaare 8 müüjate lõikes 9 Asuja Võiste Massiaru 9 kuupäevade lõikes
8 kogus kuupäevad lõikes valdade lõikes 8 9 kogus müüjate lõikes kuupäevade lõikes 9 nenumber, b -eelviimane, c - a+b viimane number Valdade valik risttabel 2 c Vald 1 Vald 2 maksumus liikide - sortide lõikes 0 Asuja Võiste kogus liikide - sortide lõikes 1 Kabli Uulu kogus kuupäede - liikide lõikes 2 Laiksaare Tali kogus liikide - müüjate lõikes 3 Massiaru Surju maksumus sortide - müüjate lõikes 4 Surju Tori kogus sortide - valdade lõikes 5 Tali Abja maksumus kuupäevade - valdade lõikes 6 Uulu Laiksaare kogus küüpäevade -sortide lõikes 7 Võiste Kabli
Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Tori Massiaru Surju 0 müüjate lõikes 1 Abja Asuja Võiste 1 kuupäevade lõikes 2 Võiste Kabli Uulu 2 sortide lõikes 3 Uulu Laiksaare Abja 3 valdade lõikes 4 Tali Abja Tori 4 liikide lõikes 5 Surju Tori Asuja 5 liikide lõikes 6 Massiaru Surju Tali 6 sortide lõikes 7 Laiksaare Tali Kabli 7 valdade lõikes 8 Kabli Uulu Laiksaare 8 müüjate lõikes 9 Asuja Võiste Massiaru 9 kuupäevade lõikes
8 kogus kuupäevad lõikes valdade lõikes 8 9 kogus müüjate lõikes kuupäevade lõikes 9 nenumber, b -eelviimane, c - a+b viimane number Valdade valik risttabel 2 c Vald 1 Vald 2 maksumus liikide - sortide lõikes 0 Asuja Võiste kogus liikide - sortide lõikes 1 Kabli Uulu kogus kuupäede - liikide lõikes 2 Laiksaare Tali kogus liikide - müüjate lõikes 3 Massiaru Surju maksumus sortide - müüjate lõikes 4 Surju Tori kogus sortide - valdade lõikes 5 Tali Abja maksumus kuupäevade - valdade lõikes 6 Uulu Laiksaare kogus küüpäevade -sortide lõikes 7 Võiste Kabli
Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Tori Massiaru Surju 0 müüjate lõikes 1 Abja Asuja Võiste 1 kuupäevade lõikes 2 Võiste Kabli Uulu 2 sortide lõikes 3 Uulu Laiksaare Abja 3 valdade lõikes 4 Tali Abja Tori 4 liikide lõikes 5 Surju Tori Asuja 5 liikide lõikes 6 Massiaru Surju Tali 6 sortide lõikes 7 Laiksaare Tali Kabli 7 valdade lõikes 8 Kabli Uulu Laiksaare 8 müüjate lõikes 9 Asuja Võiste Massiaru 9 kuupäevade lõikes
Tartu Kommertsgümnaasium Kilingi-Nõmme Koostaja:Andre Kokk Klass:9c Juhendaja:Sirje Peterson Tartu 2008 Kilingi-Nõmme on oma nime saanud 1560. aastal rajatud Schillingite mõisa (Kilingi) ja 1789. aastal rajatud Nõmme kõrtsi järgi. Kilingi-Nõmme on vallasisene linn Pärnu maakonna lõunaosas Saarde vallas, 40 km kaugusel Pärnust. Linn on Saarde valla keskus. Linna kõrvalt möödub Uulu - Karksi-Nuia - Tõrva - Valga maantee, samuti läbib linna äärt ka Tallinn - Pärnu - Mõisaküla raudteeliin.
Uulu põhikool Kirjandus Oliver Stimmer 7. klass ASTRID LINDGREN JA ILON WIKLAND Referaat Juhendaja: Ly Kukk Uulu 2005 Sisukord Astrid Lindgren....................................................................................................3 Ilon Wikland........................................................................................................4 - Astrid Lindgren Astrid Lindgren sündis 14. novembril 1907. aastal Näsi talus Smålandi väikelinna Vimmerby lähedal
Uulu põhikool Bioloogia OLIVER STIMMER 7. KLASS SUITSUPÄÄSUKE Referaat Juhendaja: Anu tammik Uulu 2006 Sisukord Sisukord Lehekülg 2 Sissejuhatus Lehekülg 3 Elupaik ja viis Lehekülg 4 Ränne Lehekülg 4 Toitumine Lehekülg 4 Pesitsemine Lehekülg 4 Areng Lehekülg 4 Levik Lehekülg 4 Pilt Lehekülg 5 Kasutatud kirjanuds Lehekülg 6
RANOL ONNO Uulu 2-5, Pärnumaakond 86502 Tel:56618992 E-mail:[email protected] Objective: I would like to apply for a post of sportreporter. I want to be a very good sportreporter. Education: Tartu University (Journalism speciality) 1998 Gustav Adolf Gymnasium 1994 - 1997 Complementary studyes: Languages: Russian and English 2000 Carreer: Sakala News 1999 - 2002 CNN News 2002 - 2008
turbasambla juurdekasv. Seal on ka kinnikasvavaid järvi. Põhjaosa katab kidurakasvuline madalsoo (3472 ha) kuusekasemets. Kirdeosas on palju väikseid soosaari Ainus teadaolev perifeerselt oligotroofse arengukäiguga raba Baltimaades. Raba läbivad keskelt Tahkuranna oja ja Timmkanal. Tolkuse raba koos teda ääristavate rannikumoodustiste ja nüüdse rannavööndiga kuulub Rannametsa Soometsa LKAsse (Luitemaa). Veestik Loodesihilised jõed Reiu (75 km) ja Uulu (50 km) Kitsast põhjaosa läbivad Pärnu jõe, Sauga ja Audru jõe alamjooks Siseosas Timmkanal (10 km) Edelaosas Häädemeeste jõgi (18 km) ja Lemmejõgi (23 km) Muld ja taimkate Mereäärne rannariba ulatub 4050 meetrist (Orajõel) kuni 1,5 kilomeetri laiuseni (Häädemeestest Uuluni). Tegemist on kamardunud mölli-ja liivarannaga, kohati kivise moreenrannaga, leidub ka soostunud ning pilliroogu kasvanud alasid. Muldadest valitsevad liigniisked
1..2 Diagramm Puidu müük. Variandid a -õppemärkmiku viimane number, b -eelviimane, c - a+b viimane number Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Asuja Võiste Massiaru 0 kuupäevade lõikes 1 Kabli Uulu Laiksaare 1 müüjate lõikes 2 Laiksaare Tali Kabli 2 valdade lõikes 3 Massiaru Surju Tali 3 sortide lõikes 4 Surju Tori Asuja 4 liikide lõikes 5 Tali Abja Tori 5 liikide lõikes 6 Uulu Laiksaare Abja 6 valdade lõikes 7 Võiste Kabli Uulu 7 sortide lõikes
Puidu müük. Variandid a -õppemärkmiku viimane number, b -eelviimane, c - a+b viimane number Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Asuja Võiste Massiaru 0 kuupäevade lõikes 1 Kabli Uulu Laiksaare 1 müüjate lõikes 2 Laiksaare Tali Kabli 2 valdade lõikes 3 Massiaru Surju Tali 3 sortide lõikes 4 Surju Tori Asuja 4 liikide lõikes 5 Tali Abja Tori 5 liikide lõikes 6 Uulu Laiksaare Abja 6 valdade lõikes 7 Võiste Kabli Uulu 7 sortide lõikes
Uulu põhikool Kirjandus Oliver Stimmer 7. klass RAHVARIIDED Referaat Juhendaja: Ly Kukk Uulu 2006 Sisukord Sisukord lehekülg 2 Rõivastus kui sotsiaalne märk lehekülg 3 Rahvarõivaste taandumine moest lehekülg 3 Tööriided lehekülg 3 Piduriided lehekülg 4 lehekülg 4 Paikkondlikud erinevused Setu naine lehekülg 5
Uulu põhikool Kirjandus 9. klass KASK Uurimus Koostaja: Oliver Stimmer Juhendaja: Ly Kukk Uulu 2008 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Eri liiki kaskede põhierinevused..........................................................................................3 Kaskede kasutamisvõimalusi
Uulu PK 2014 Elu nunnakloostris Klooster • Sõna klooster tuleb ladina keelsest sõnast claustrum, mis tähendab “suletud paika“. See on kiriku, söögisaali, raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis. • Kloostri moodustavad Jumalakartlikud isikud, kes on ennast pühendanud Jumala teenimisele ja palvetamisele ning on andnud selleks vastava tõotuse. Kloostrisse astujad • Kes soovis astuda kloostrisse, pidi läbi tegema umbes pool aastat kestva katseaja, mille vältel võis uustulnuk ehk nooviits loobuda oma kavatsustest ja tagasi pöörduda ilmalikku ellu. Nunnad kloostris • Kloostrites elatakse kindlate seaduste järgi ülema abti juhatusel. • Nunnadelt nõuti täielikku kuulekust kloostrit juhtivale abtile või abtissile. Hügieen • Kloostrites ei pööratud kuigi palju tähelepanu hügieenile, mistõttu ei olnud klooster puhas pai...
Maksumus 5600 5700 6000 Maksumus 10000 10400 11200 11160 11160 18810 8820 12150 5600 13680 17600 Töötajad Isikukood Nimi Vald Palga aste 44002110722 Hunt Ene Kabli 12 37110240441 Hunt Heiki Kabli 13 47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 37302150417 Ilves Tom Surju 3 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 36605150941 Kaasik Reijo Abja 4 35404050446 Kadak Priit Tali 12 34103030178 Kana Kalju Tori 9 34708140585 Karu Karl Uulu 4 48305030944 Karu Salme Tali 7 46404170054 Kesa Katy Tali 9 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 45711080030 Kuusk Maria Tori 10
Uulu Põhikool 9.Klass Marten Vainult MARIE UNDERI ELULUGU Referaat Pärnu 2016 Sisukord Sisukord.................................................................................................2 Elukäik...................................................................................................3 Luulekogud............................................................................................4 Pildid..................................................................................................5-6 2 Marie Underi elukäik Marie Under oli eesti luuletaja. Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843–1930) ja Leena Under (1854–1934). Neil oli 5 last – Evangeline , Gottried , Marie (1883–1980), Berta ja Christfried. Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis 4-aastaselt...
Prantsuse Vabariik Linda-Mai Jõesalu 7.klass Uulu Põhikool Prantsuse Vabariik Prantsuse Vabariigi president - Emmanuel Macron Vabariigi pealinn on Pariis. Riik iseseisvus 1523. aastal, 6. juunil. Riigikeel - prantsuse keel Presidente on olnud kokku 14. http://posolstva.org.ua/sites/default/ Prantsusmaa kuulub Euroopa files/images/coat_of_arms_of_franc Liitu. e.gif Prantsusmaa asend Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik. Naaberriigid on Belgia,
Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Tori Massiaru Surju 0 müüjate lõikes 1 Abja Asuja Võiste 1 kuupäevade lõikes 2 Võiste Kabli Uulu 2 sortide lõikes 3 Uulu Laiksaare Abja 3 valdade lõikes 4 Tali Abja Tori 4 liikide lõikes 5 Surju Tori Asuja 5 liikide lõikes 6 Massiaru Surju Tali 6 sortide lõikes 7 Laiksaare Tali Kabli 7 valdade lõikes 8 Kabli Uulu Laiksaare 8 müüjate lõikes 9 Asuja Võiste Massiaru 9 kuupäevade lõikes
Elme Helme vald asub Eesti lõunaosas Valgamaal. Valla pindala on 313 ruutkilomeetrit, ulatus põhjast lõunasse on 19 km, idast läände 25,5 km. Vald omab piiri lõunas Läti Vabariigiga, idas Hummuli ja Puka vallaga, põhjas Põdrala vallaga ja lääne-loodesuunas Viljandi maakonna Karksi vallaga. Helme valla eripäraks on paiknemine kahe maakonna ja kahe riigi piiril, suur kaugus Tallinnast ning Tõrva linna paiknemine valla sees. Valla keskus asub Tõrva linnas. Suurematest teedest läbib valda Valga-Uulu maantee. Rahvastiku tihedus on ~ 8 inimest ruutkilomeetril. Valla territoorium jaotub 14 külaks ja üheks alevikuks: Ala küla, Helme alevik, Holdre küla, Jõgeveste küla, Kalme küla, Kirikuküla küla, Koorküla küla, Kähu küla, Linna küla, Möldre küla, Patküla küla, Pilpa küla, Roobe küla, Taagepera küla. Helme nimi on ajalooürikutesse kirja pandud juba 1329.aastal. Saksa sõna der Helm täh...
1. Anija 2. Harku 3. Jõelähtme 4. Keila 5. Kernu 6. Kiili 7. Kose 8. Kuusalu 9. Kõue 10. Nissi 11. Padise 12. Raasiku 13. Rae 14. Saku 15. Vasalemma 16. Viimsi 17. Emmaste 18. Kõrgessaare 19. Käina 20. Alajõe 21. Aseri 22. Avinurme 23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva...
Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Tori Massiaru Surju 0 müüjate lõikes 1 Abja Asuja Võiste 1 kuupäevade lõikes 2 Võiste Kabli Uulu 2 sortide lõikes 3 Uulu Laiksaare Abja 3 valdade lõikes 4 Tali Abja Tori 4 liikide lõikes 5 Surju Tori Asuja 5 liikide lõikes 6 Massiaru Surju Tali 6 sortide lõikes 7 Laiksaare Tali Kabli 7 valdade lõikes 8 Kabli Uulu Laiksaare 8 müüjate lõikes 9 Asuja Võiste Massiaru 9 kuupäevade lõikes
Uulu põhikool Kirjandus Oliver Stimmer 8. klass ,,VÄIKESED METSLASED" Referaat Juhendaja: Ly Kukk Uulu 2006 Sisukord SISUKORD.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................3 SELLE REFERAADI PÕHITEEMAD ON: SARI ,, SEIKLUS JUTTE MAALT JA MERELT" , ,,VÄIKESED METSLASED" JA SELLE AUTOR ERNEST SETON- THOMPSON. .......................................
Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Tori Massiaru Surju 0 müüjate lõikes 1 Abja Asuja Võiste 1 kuupäevade lõikes 2 Võiste Kabli Uulu 2 sortide lõikes 3 Uulu Laiksaare Abja 3 valdade lõikes 4 Tali Abja Tori 4 liikide lõikes 5 Surju Tori Asuja 5 liikide lõikes 6 Massiaru Surju Tali 6 sortide lõikes 7 Laiksaare Tali Kabli 7 valdade lõikes 8 Kabli Uulu Laiksaare 8 müüjate lõikes 9 Asuja Võiste Massiaru 9 kuupäevade lõikes
Uulu põhikool Ajalugu Oliver Stimmer 7. klass ASTRID LINDGREN JA ILON WIKLAND Referaat Juhendaja: Dagmar Leino Uulu 2006 Sisukord Sisukord..............................................................................................................................2 Sissejuhatus........................................................................................................................3 ............................................................................................................................................. 3
Veestik • Liivi lahe rannikumadalik asub Väinamere-Liivi lahe vesikonnas. http://pilt.delfi.ee/album/264135/?view=blog&page=2 http://gl.wikipedia.org/wiki/Golfo_de_Riga#mediaviewer/File:Esto nian_archipelago_(Saaremaa_and_Hiiumaa).jpg Asulad • Suurimad asulad on: Pärnu, Kilingi-Nõmme, Audru, Paikuse, Uulu, Võiste, Häädemeeste, Kabli, Treimani ja Ikla. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/p%C3%A4rnumaa2 Looduskaitse • Nigula looduskaitseala • Manija looduskaitseala • Rannametsa looduskatiseala • Soometsa looduskaitseala • Lindi looduskaitseala http://epl.delfi.ee/news/online/manijaebaseaduslikudpalkmajad onlopukslikvideeritud?id=61776032
Uulu põhikool Geograafia Oliver Stimmer 8. klass ARGENTINA Referaat Juhendaja: Anu Tammik Uulu 2007 Sisukord Sisukord..........................................................................................................2 Üldandmed.....................................................................................................3 Argentina Vabariik República Argentina........................................................................................................ 3 Haldusjaotus...............................
Arheoloogiamälestised- Soontaga maalinn, Mädara linnamägi Arhitektuurimälestised-kirikud, pastoraadid, mõisad, Sillad, koolihooned, postijaamad Loodusmälestised- järved, jõed, koopad, põlispuud Muistendid ja legendid ja tõestisündinud lood- Jakobi kihelkond , Kergu kabel, Jõõpre hiie koht, Kalmistud - killuke rahva kultuurist, Kastna kiriku ase ja kivi rist, Kergu kabel, Kivideks saanud pulmalised, Mihkli kirjadega kivi, Olevi kivi, Tori jões, Paalna haud, Papi haud, Uulu kalmed, Kabeli ase, Vana tee, Vargamägi, Linnamägi, Varsamägi Soontagana linnamägi on kogu Pärnumaa tähtsamaid mälestusi muinasajast. See asub suure Avaste soo lõunaosas soosaarel. Linnus oli kasutusel peamiselt 11.-13. sajandil ja asetses ümbritsevast soost umbes 10 m kõrgusele kerkinud pearahnul. Ligikaudu 3500 km 2 suurust linnuseala ümbritses ringvall. Soontaga maalinn oli muistse kihelkonna keskus ja sealse linnuse all on peetud mitmeid veriseid heitlusi
kirikud, pastoraadid, mõisad, Sillad, koolihooned, postijaamad. Loodusmälestised- järved, jõed, koopad, põlispuud. Muistendid ja legendid ja tõestisündinud lood- Jakobi kihelkond , Kergu kabel, Jõõpre hiie koht. Kalmistud - killuke rahva kultuurist, Kastna kiriku ase ja kivi rist, Kergu kabel, Kivideks saanud pulmalised, Mihkli kirjadega kivi, Olevi kivi, Tori jões, Paalna haud, Pap haud, Uulu kalmed, Kabeli ase, Vana tee, Vargamägi, Linnamägi, Varsamägi. Soontagana linnamägi on kogu Pärnumaa tähtsamaid mälestusi muinasajast. See asub suure Avaste soo lõunaosas soosaarel. Linnus oli kasutusel peamiselt 11.-13. sajandil ja asetses ümbritsevast soost umbes 10 m kõrgusele kerkinud pearahnul. Ligikaudu 3500 km 2 suurust linnuseala ümbritses ringvall. Soontagana maalinn oli muistse kihelkonna keskus ja sealse linnuse all on peetud mitmeid veriseid heitlusi
põllumajanduses, metsanduses, turbatootmises ja väikeettevõtluses. Koole vallas on ainult üks August Kitzbergi nimeline Gümnaasium, õppeasutus asub Karksi-Nuias ja koolis õpib 300 õpilase ringis. Peaaegu kogu elamufond Karksi vallas kuulub eraomanikele. On üksikud munitsipaalkorterid ja tööandjate korterid. Valdav osa leibkondi on 1-2 liikmelised Karksi valda läbivatest teedest on olulisemad Valga - Uulu maantee ning Karksi-Nuia - Viljandi- Imavere maantee. Unustada ei saa ka Karksi-Nuia - Lilli maanteed, mille kaudu, läbides Lilli piiripunkti, on võimalik sõita Läti Vabariiki. Vallakeskus Karksi-Nuia asub kõigi nimetatud teede ristumiskohas. Karksi-Nuiast on Viljandisse 32 km, Pärnusse 82 km ning Tallinna 192 km. Arvestades linnade suurust ja kaugust võib tugevaimaks hinnata Viljandi mõju, sellest nõrgem, kuid siiski oluline on Tallinna, Tartu ja Pärnu mõju. Külavahe teed on
palga aste telef Puidu müük. Variandid a -õppemärkmiku viimane number, b -eelviimane, c - a+b viimane number Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Asuja Võiste Massiaru 0 kuupäevade lõikes 1 Kabli Uulu Laiksaare 1 müüjate lõikes 2 Laiksaare Tali Kabli 2 valdade lõikes 3 Massiaru Surju Tali 3 sortide lõikes 4 Surju Tori Asuja 4 liikide lõikes 5 Tali Abja Tori 5 liikide lõikes 6 Uulu Laiksaare Abja 6 valdade lõikes 7 Võiste Kabli Uulu 7 sortide lõikes
Eesti laulupidude eelkäijaiks olid laulupühad, laulukontserdid kihelkondlikus ulatuses. Pärast seda kui kohalikud saksa koorid olid korraldanud Tallinnas (1857) ja Riias (1861) laulupeo, hakkasid saksa pastorid ka eesti kooride ühiskontserte organiseerima. Alguse tegi Anseküla pastor Martin Körberg, kes kutsus ümbruskonna lauljad 1863. aastal Anesekülla (Sõrve säärel Saaremaal). Kohalike kooride ühisesinemised toimusid ka Virumaal Jõhvis ja Simunas ning Pärnumaal Uulu mõisas. Ja kuigi laulupühi korraldasid pastorid rohkem meelelahutuse eesmärgil, näitasid need ometi eestlaste muusikalist andekust ning vaimset potentsi. "Perno Postimehe" kaudu levisid teated eestlaste õnnestunud laulupühast kaugemale ning tugevdasid tärkava rahvuse usku oma võimetesse Johan Voldemar Jannseni tegevus I üldlaulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Mõtte algataja ja elluviija oli J. V. Jannsen, kes elas tol ajal Tartus, toimetas "Eesti Postimeest" ja oli "Vanemuise"
Looduskaitse Ökoloogiline jalajälg Ökoloogilise jalajälje meetodi töötasid välja professor William Rees ja doktor Mathis Wackernagel 1990. aastate algul. Nüüdsel ajal ülemaailmselt kasutatav meetod arvestab ligikaudselt maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside toomiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Ökoloogiline jalajälg on kujundlik termin ja ühtlasi meetod, mis võimaldab kvantitatiivselt väljendada inimtegevuse ökoloogilist mõju Maa ökosüsteemidele. Ökoloogilise jalajälje indeks näitab, kui palju viljakat maad ning vett on hõivatud tarbitavate materjalide tootmiseks, kasutamiseks ja absorbeerimiseks. Kui maakera viljakas pind jagada ära kõigi maakera inimeste peale, siis saame tulemuseks umbes 2 hektarit. Maakera pind on jagatud kategooriateks: Inimkonna tegevuste kirjeldamiseks kasutatakse - haritav maa ...
aastal ette osi Haydni ,,Loomisest" ja Händeli ,,Messiasest". 5) Mida tead oma kodukoha kultuuri- ja muusikaelust 19.sajandil? Võimaluse korral tee sellest lühiülevaade. V: Ei tea eriti midagi. Küsimused lk 35 1) Kus, millal ja kelle eestvõttel toimusid esimesed laulupäevad Eestimaal? V: Esimesed laulupäevad Eestimaal toimusid Põlvas (a. 1858), Saaremaal Ansekülas (a. 1863), Jõhvis (1865), Pärnu lähedal Uulu mõisas (1867), Simunas (1866) ja Hiiumaal (1867), Martin Körberi eestvõttel. 2) Kus ja millal asutati eesti esimesed pillikoorid? Milline oli selles hernhuutlaste roll? V: Esimesed pillikoorid asutati 19. sajandi keskpaiku 1848 asutatud Torma pillikoor ja 1839 asutatud Väägvere pillikoor. Vennastekogudustes oli esimesi katsetusi laulude pillidega saatmiseks tehtud juba 18. sajandi lõpus. Sealt levisid rahva hulka viiulid, flöödid ja klarnetid, hiljem ka metsasarved.
1. Nimeta kõige vanemad seni leitud kattega teed (vähemalt 3) 1) Puupakkudest sillutisega tee Inglismaal (3300 e.m.a.); 2) Telliskivisillutised Indias (3000 e.m.a.); 3) kivist tee Euroopas 2. Millest on tulnud ütlus ,,Kõik teed viivad Rooma" Rooma linnal oli oma tippajal teedesüsteem, kus oli 29 Roomast radiaalselt väljuvat teed. Nende teede ülesandeks oli hoida koos Rooma provintse ja hõlbustada nede valitsemist.Teed olid sirged, et saada lühim tee sihtpunktini. 3. McAdam'i tähtsus teedeehituse ajaloos Ta on tuntud oma ökonoomse killustiku konstruktsiooni poolest. Tema idee oli, kuiv pinnas ei vaju, niiet ta soovitas anda aluspinnale kumera kuju, et vesi saaks paremini ära voolata. Tema ideed on kasutusel teeehitusel ka praegu Maanteamet, tema põhiülesanded ja kohalikud asutused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Põhiülesanded: teehoiu korra...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
