näha vaid täiskasvanud. Mõnes kohas on selliste ajakirjade müümine juba keelatud, sest lastele avaldab mõju nooremas eas kõik, mida nad näevad või kuulevad. Paljudel inimestel on levinud arusaam, et ajakirjandus suudab kõiki mõjutada. Mingil määral see nii ongi. Mõju kahjulikkus või kasulikkus sõltub eelkõige just sellest, kuivõrd inimesed jäävad uskuma seda, mida ajakirjanduses kajastatakse. Kuna meedia on uudiste peamine allikas, siis tuleb loota, et ausat ajakirjandust on siiski rohkem.
Kutsusin Indreku, oma pinginaabri, uude sauna. Kutsusin Indreku, oma pinginaabri uude sauna. Mees on lõpetanud ülikooli kiitusega, ja töötab nüüd advokaadina. Mees on lõpetanud ülikooli kiitusega ja töötab nüüd advokaadina. Õde teatas et homme õhtul on hea kontsert. Õde teatas, et homme õhtul on hea kontsert. Kui maale hakkate minema, hõigake ka mind. Kui maale hakkate minema hõigake ka mind. See, et uudiste saate algusaeg meelest läks on kahetsusväärne. See, et uudiste saate algusaeg meelest läks, on kahetsusväärne. Kas teed töö ära täna, kui kõik on veel värskelt meeles, või lükkad selle laupäevale? Kas teed töö ära täna, kui kõik on veel värskelt meeles või lükkad selle laupäevale? Ma ei teadnud, miks tal oli vaja sinna minna ja kui kaua ta üldse seal vastu pidas. Ma ei teadnud, miks tal oli vaja sinna minna, ja kui kaua ta üldse seal vastu pidas.
Massimeedia on suure levialaga, tal on oma roll ning ta mõjutab suurt osa ühiskonnast. Arvan, et enamjaolt on massimeedia vastutustundetu. Meedia poolelt on rõhuasetus tehtud ajakirjanduse ja kodaniku sõnavabaduse õigusele ning õigusele infot saada. Paraku on aga meedia negatiivsete sõnumitega nii üle ujutatud, et positiivsete jaoks ei jää ruumigi. Näite võib tuua sellest kuidas Postimehe koostatud statistika esilehel ilmuvate uudiste kohta andis tulemuseks negatiivsete sõnumite tugeva ülekaalu. Negatiivse sõnumiga uudised mõjuvad ka ühiskonnale negatiivselt. Seda tõestab näiteks Eesti Päevalehe artikkel ,,Suitsiidiuudis tapab 58 inimest". Iga kord kui mõni enesetapp jõuab ajalehe esikaanele ja pälvib avalikkuse tähelepanu, hakkavad inimesed tavalisest rohkem surema. See artikkel tõestab, et inimesi on väga kerge mõjutada isegi sellisel viisil, mis puudutab ajalehe esikaant
TELEVISIOON Kirjandus Dajana Kask, Jekaterina Smidt, Kärt Kool 8.klass Mis on televisioon? Televisioon (lühend TV) on elektroonilise teabelevi üks vorme, mis võimaldab video ja heliülekannet ja vastuvõttu. Televisiooni võib käsitada ka kui teleülekande organiseerimisega seotud tegevuse, asutuste või vastava telejaamade võrgustikku. Televisiooniülekandeid võtab vastu ja taasesitab televiisor. Vanaaegne kaasaskantav Televisioon Nüüdisaegne teleprogramm pakub vaatamiseks rikkaliku valiku saateid, mis erinevad oma sisu, väljenduslikkuse ja ülesehituse poolest. Peale nn omasaadete (uudiste, vestlussaadete, kultuuri-, spordisaadete) on populaarsust võitnud mujalt tulnud saatevormid, mis on tihti kirevamad, koosnevad paljudest lühikestest lõikudest, nende tempo on kiirem. Laialt on levinud nn üldhuviajakirjavorm ja hulgakülastajatega vestlussaade. Suure osa praegustest saadetest moodustavadki ...
Meediavaba päeva analüüs Viimase sajandi jooksul on meedia olemasolu tähtsus kasvanud maailmas üüratu kiirusega. Meedia kiire tempo ja uudiste pidev uuenemine tekitab vajadust omada paremaid elektroonilisi vahendeid, mis võivad pikemas perspektiivis kahjustada noore inimese nägemist ja ka kuulmist. Televisioon ja internett tekitab inimestes sõltuvust, kuigi sageli ei taha me seda endale tunnistada. Sellepärast ongi vaja ette võtta meediavaba päevi, mis annavad meile aimu, kui suure ajast kulutame tegelikult erinevate massimeediumite jälgimisele.
Arutelu on olnud selle üle, et kas noorte meediaharjumused võivad mõjuda halvasti nende tervikliku maailmapildi kujunemisele. Ma usun, et olukord tegelikkuses ei ole üldse nii hull, sest kõik asjad ja olukorrad pidevalt uuenenevad ja inimesed peavad harjuma ja kohanema nendega. Tõesti võib juhtuda nii, et raadiot enam ei kuulata, aga ega selle tõttu ei jää vajalik informatsioon kätte saamata. Mulle tundub, et üha enam koguvad kuulsust internetiajalehed ja uudiste portaalid, mida saab tasuta lugeda, näiteks Postimees, Õhtuleht, Delfi ja paljud teised. Paarikümne aasta eest oli kindlasti kõige olulisem ja populaarsem meediakanal raadio. Kindlasti loeti siis ka rohkem ajalehti, aga televisioon oli vähem arenenud. Tol ajal ei olnud internetiajalehtedest veel jälgegi, seetõttu telliti ka kõvasti rohkem ajalehti ja ajakirju. Tulevikus nende tellimine aga jääb aina vähemaks. Minu peres käib küll iga päev ajaleht Postimees, kuid ma
arvamuslooga, kultuuri- või spordivaldkonda kuuluva artikliga. Postimehes on kasutatud põhimõtteliselt sama lahendust, kuid minule isiklikult meeldib ja kutsub lugema Päevalehe kujundus. Mõlemad ajalehed kajastavad küll päevakohaseid uudiseid ja võiks arvata, et kahest erinevast lehest võiks lugeda sarnaseid päevasündmuseid, kuid tõsiasi on see, et nii nagu erineb lehtede kujundus, on ka erinevad kajastatavate uudiste teemad. Päevaleht kirjutab kõikuvast piimahinnast, aga Postimees Venemaa teraviljaikalduse mõjust eesti toiduainete hindade tõusule. Tundub, nagu kaks Eesti suurimat päevalehte on omavahel uudised ära jaotanud, et kõiki päevakorralised teemad rahvale ette kanda. Arvamuslugudele on mõlemas lehes pühendatud kahe lehekülje jagu ruumi. Postimehes on ka arvamuslugudel eellood, mis asuvad väljaande alguses ning juhatavad sisse pikema artikli
........................... 2 Mis on astronoomia?................................................................................... 3 Kasutatud kirjandus http://www.fyysika.ee/ninatargad/amet http://et.wikipedia.org/wiki/Astronoomia Jane Elliot ja Colin King ,,Lasteentsüklopeedia" lk. 7 Magalhaesi pilved Kui Fernao de Magalhaesi ellüjäänud meremehed 1522.aasta sügisel eurooplaste esimeselt ümbermaailmareisilt tagasi jõudsid, oli neil palju rääkida lõunamaade ja merede imedest. Uudiste seas oli ka lugu kahest lõunataeva pilvest ,mis erinevalt tavalistest pilvedest paistsid ainult öösel ja ei muutnud oma asukohta tähistaeva suhtes. Ekspeditsiooni auks said nad nimeks Suur ja Väike Magalhaesi Pilv. Et sellal lõunapoolkeral teadlasi polnud ning teleskoopki oli veel leiutamata. Siis läks aega,enne kui sai selgeks omapäraste pilvede olemus. Pilvede esimese arvestatava teadusliku uurimuse tegi inglise astronoom John Herschel 1834. aastal, kui ta reisis koos oma perega
ajastu. Meyrowitz mis juhtub tv kultuuri üles kasvanud inimestega? Uus meedia uued olukorrad uus käitumie. Poster põhierinevused ringhäälingu ja trõkkimeediaga. Televisioon - väga suur maht, lai tegevuspiirkond ja pikkus, audiovisuaalne sisu, komplitseeritud tehnoloogia ja organisatsioon , väga mitmekülgsed esitusvormid, avalik iseloom ja laiaulatuslik regulatsioon, rahvusvaheline iseloom, kätte saadavus, globaalne auditoorium, uudiste ja info allik, täidab koolitaja rolli, reklaamikanal, meelelahutus. Infoühiskond - mõiste, mida kasutatakse kasaegse ühiskonna kirjeldamiseks.Toffer esimene laine põllumajanduslik, teine laine tööstuslik, kolmas laine infoühiskond domineerivaks valdkonnaks on infotööstus. Bell agraarne, industriaalne, postindustriaalne. DeMue sünteesitavus , programmeeritavus, manipuleeritavus. Melody infoühiskond on ühiskond, mis paigutab suurema osa oma
Kuigi päris populaarseks sai see alles 2012 aastal tänu kuulsustele nagu Kim Kardashian ja Molly Sims. Selfied Selfied ehk iseendast tehtud pildid on tavaliselt mobiiltelefoniga või fotoaparaadiga tehtud ja need on saanud Instagramis meeletult populaarseks teemaks. Samuti valiti sõna Selfie "Aasta Sõnaks" 2013. Aastal. Twitter 9 Twitter suhtlusvõrgustik, mis on loodud 2006. aastal, uudiste jagamiseks/lugemiseks, meelelahutuseks ja vestluse jaoks. 83% Twitteri kasutajatest kasutavad seda mobiiliäpina. Twitter toetab rohkem kui 40 keelt. Uuringute järgi on osalejate parim postitamise päev nädalas reede ja parim kellaeg 13.00 14.00. 2007. aastal võeti kasutusel "hashtag" ehk (#) ning samal aastal võitis Twitter SXSWEb Award auhinna Blogi kategoorias. Twitter on muutus 2009. aastal traditsioonilisest meediast kuulsamaks, kuna seal jagati uuemaid uudiseid enne kui tavameedias
Ajalehe struktuur: Virumaa teataja (1.detsember, number 4165) Temaatilised või zanrilised Esikaane lugu on uudis, lehes on üks intervjuu, arvamuslugusid (koos juhtkirjaga) on kolm. Üleüldiselt on leht osakonnad keskendunud põhiliselt just uudiste edastamisele, muid zanreid leidub vähe. Rubriigid Esikaane lugu (üks leht), arvamus (üks leht), Virumaa (kaks lehte), mujalt (üks leht), intervjuu (üks leht), majandus (üks leht), vaba aeg (kaks lehte), sport (üks leht), kuulutused (üks leht), reklaam (üks leht) Leheküljed Igal leheküljel on vähemalt üks pilt/foto. Artiklite pealkirjad on suure ja rasvase kirjaga, hakkavad koheselt silma.
See töö oleks päris raske. Pole võimalik kõiki kommentaatoreid korraga korrale kutsuda. Kõige lihtsam võimalus oleks üleüldiselt netikommentaarid ära keelustada. Arvatavasti seda ei tehta. On veel olemas teisigi võimalusi. Üks võimalustest oleks suurem kontroll kommenraatide üle. Kahjuks on see enamasti kõikidel neti saitidel võimatu. Kuna kõigil pole võimalust moderaatorite palkamise jaoks, kes näiteks kasvõi ebameeldivaid kommentaare kustutavad. Kahjuks on paljud uudiste saidid need, kes panevad uudistele pealkirjad sellised, mis juba ise kutsuvad kommenteerima, ilma järele mõtlematta. Kahjuks ei loeta siis ka uudist. Tiit Hennoste ütles, et seda tehakse selleks, et kommentaarid toovad klikke, klikid näitavad väljaande suurt loetavust, see toob reklaami ja reklaam raha. Ja raha on just see mida online saidid soovivad.1 Kuhu jääb areng, on küsinud suhtekorraldusekspert Aune Past.2 Tõesti pole interneti meedias
järeltulijateks Elustiil on euroopalik (ka välimuselt, kommetelt, olemuselt pigem eurooplaste moodi) Emakeeleks araabia keel, kuid paljudes kodudes kõneldakse prantsuse keeles Laialt levinud ka inglise keel Süüria Ametlikult Süüria Araabia Vabariik 94% rahvastikust araablased 90% elanikkonnast on moslemid, kristlasi 10% 2013.a moodustati Süüria Elektrooniline Armee- kogub häkkereid, kaitseb presidenti Bashar al-Assad kaitseb läänemaailma uudiste laimu jms eest Seal tegutsevad isehakanud noored, kes ei saa abi valitsuselt Koolid suuresti mõjutatud valitsuse poolt Inimõigused Süüria inimõiguste olukord üks halvimaid maailmas Inimõiguste organisatsioonid (Human Rights Watch & Freedom House) on arvanud Süüria mittevabade riikide hulka Naised on tagakiusatud Meeleavaldustel vahistatakse demokraatlike vaadetega inimesi, vahistatakse blogipidajaid, kehtestatakse reisikeelde
Kuivõrd õigustatud on internetivabaduse piiramise õigustused? Internet on 21. sajandi avalik sfäär. Michael C. Polt, USA suursaadik Eestis, võrdleb seda üleilmse linnaväljakuga. Inimesed üle kogu maailma kohtuvad iga päev sellel väljakul ehk internetis, et üksteisega suhelda, tervet uudiste- ja infouniversumit külastada või oma arvamust avaldada. Universaalsetel inimõigustel põhinev internetivabadus kehtib küberruumis kogunemise, väljendamise ja sellega liitumise vabadustele. Vaadates tänapäeval meie ümber toimuvaid maailmasündmusi, on sellele vabadusele pühendumine tähtsam kui kunagi varem. Internetivabadus on oluline just ajal, mil autoritaarsed riigid otsivad võimalusi piirata ligipääsu internetile. Seda just selle pärast, et hoida teadmatuses oma rahvast ja samas varjata seda, mis autoritaarses riigis tegelikult toimub. Arvan, et Interneti ja üldiselt suhtlemise kultuuri muutmine peab käima muud moodi kui piirangute kaudu. ...
ka kasutada tänapäeva imesüsteeme. Selleks kasutatakse internetti, sisestad oma teksti ning tõlkeprogramm teeb töö ise ära. Tehnika hoiab ka raha kokku. Et vältida ajalehtede ja ajakirjade ja raamatute ostmist, saab kasutada mitmeid internetiportaale. Päevasündmustest saadakse kokkuvõte populaarsetelt saitidelt nagu näiteks elu24.ee ja delfi.ee. Lisaks infole saab ka uudiseid anonüümselt kommenteerida. Elatakse end viimasel ajal populaarseks saanud viisil välja ja saadetakse uudiste peategelased pimedatesse kohtadesse ja halvustatakse neid. Samuti saadakse tarkusi ja fakte uurida näiteks Wikipediast. Tehes ühekäe sõrmedel üles loetavaid nupule vajutusi ei võta üldse palju aega. Raamat on oma aja ära elanud. See on võnamoodne mõnuaine, sest siis kui tehnika polnud veel välja arendatud, saadi infot sealt ning sisustati kvaliteetaega raamatute seltsis. Tänapäeval kasutatakse niigi kiires ühiskonnas tehnikat, mis võimaldab aega kokku hoida
Kõik need aspektid mõjutavad meie igapäevaelu. Kui palju igaüks nendele tähelepanu pöörab on iga inimese enda teha. 2) Kuidas kirjeldab autor praegust aega ja kas nõustud tema arvamusega? Põhjenda. Autor iseloomustab praegust infoajastut mitmete tunnustega. Esimene neist on informatsiooni üleküllus, sest erinevat teavet tervest maailmast saabub iga päev ning inimesed puutuvad sellega kokku nii tänaval, tööl kui ka meedia kaudu. Sellest omakorda on tingitud uudiste, arvamuste ja kirjelduste pinnapealsus, mis tekitab inimestes segadust ning probleeme. Üks peamisi infoajastu tunnuseid on ka piiramatu sõnavabadus, mida on autori arvates inimestel liiga palju. Sõnavabaduse all mõtleb autor seda, mis toimub interneti anonüümsetes kommentaariumites. Nõustun autori arvamusega, sest infoajastuga kaasnevad paratamatult nii informatsiooni üleküllus kui ka sõnavabadus. Elaksime teistsuguses ühiskonnas, kaasneksid sellega ka teised tunnused.
sätestatud juhtudel ning rahvusvaheliste ürituste korraldamisel. Need sätted ei kehti välisriikide esinduste kohta. Riiklike registrimärkide tähekombinatsioonid võivad sisaldada ainult ladina tähti. Audiovisuaalse teose (saate ja reklaami) avalikustamisel (ka edastamisel telejaama või kaabelvõrgu vahendusel), peab võõrkeelsele tekstile olema lisatud adekvaatne eestikeelne tõlge. Seda ei nõuta vahetult taasedastatavate saadete, keeleõppesaadete või omatoodetud võõrkeelsete uudiste diktoriteksti ja otsesaadete puhul. Eestikeelset tõlget ei nõuta võõrkeelsele kuulajale suunatud raadiosaadete puhul. Tõlketa võõrkeelsete uudiste ja otsesaadete maht ei tohi ületada 10 protsenti nädala omatoodangu mahust. Riigikogu kui Eesti seadusandliku kogu nimi ei kuulu tõlkimisele. Riigikogu kirjutatakse ladina tähestikku kasutavates võõrkeeltes samaselt eestikeelsega, muud tähestikku kasutavates keeltes vastavuses kirjakeele normides kehtestatud ümberkirjutusreeglitega
Algustäheortograafia Reegel: Nimi võib koosneda mitmest osast ja need kirjutatakse suure algustähega. 1. Näitlejatar Mari-liis Lill tunnistab, et tal pole isiklikku kogemust, et lapse pärast töö kaotaks, küll aga on ta seda kõrvalt näinud. Õige: Mari-Liis Allikas: Delfi 11/2017 2. Slaavi aladel mainiti kama aastal 1555, kui Venemaad valitses tsaar Ivan julm. Õige: Ivan Julm Allikas: Maaelu 10/16 Reegel: Nime juurde võivad kuuluda au- ja ametinimetused, need kirjutatakse väikse algustähega. 1. Pilt vihastas kohalikke niivõrd, et Piiskop Kyrillos keelas seal kõik välismaalaste pulmad. Õige: piiskop Kyrillos Allikas: Elu24 10/17 2. Ka autoportreedest on kõige toredam lehvivate juustega Don Quijotet meen...
Eesti telekanalite positiivsed ja negatiivsed küljed Meedia erinevatest vormidest on kahtlemata populaarseim televisioon. See on muidugi ka loogiline, sest enamus inimesi on oma loomuselt laisad. Teleka ees lösutamine ei nõua pingutamist ja on väga meelelahutuslik. Firmade jaoks on televisioon tähtsaim reklaamimisvõimalus, sest juba iidsetest propagandaaegadest on teada, et liikuval pildil on eriline võim. Kuna aga Eesti inimene veedab keskmiselt päevas 3,5 tundi teleka ees, siis on ülimalt tähtsad telekanalite näidatavad saated. Muidu on võimalus, et järgmine generatsioon huvitub sellest, kas ,,Lihtsa Elu" Triinul on rinnaimplataadid, mitte oma riigis toimuvast. Minule seostub ETV kultuuriga, Kanal 2 ja TV3 aga lõpmatute reklaamidega ja vaimuvaesete saadetega. Erinevalt ETV-st, ei rahasta Kanal 2-te ja TV3-e riik, seetõttu on reklaam vältimatu- kuidas muidu saaks telekanal end ülal pidada. Kuid need on ületanud ...
1905 aasta revolutsioon 1900 1903 oli Venemaal suur majanduskriis. Inimestel olid jõhkrad elu-ja töötingimused ning nad hakkasid endale nõudma paremaid töötingimusi ja suuremat palka. Inimestel puudusid kõige elementaarsemadki kodanikuõigused ning puudus ka demokraatlik vabadus. Eestis lisandus sellele veel üldine vaen balti parunite vastu ja pettumus venestamise pärast. 1904 1905 toimus Vene-Jaapani sõda, mis lõppes Venemaa jaoks häbistava lüüasaamisega ning paljastas impeeriumi nõrkuse. Sõja kestel mobiliseeriti Eestist rohkem kui 12 000 meest. Tänu kõigele sellele kasvas üha enam revolutsiooni oht. Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9. Jaanuaril. Surma sai üle 1000 inimese ning haavata 5000 inimest. Teated Peterburist aktiveerisid ka Tallinna töölisi. Korraldati streike ning miitinguid. Rahutused levisid kiiresti ka Tallinnast väljapool...
Istudes esimest korda koolipinki, ei teadnud keegi, kes meist saada võiksid ja kas me ennast üldse praegusel hetkel gümnaasiumist leida võiksime. Meie kõigi teed on olnud erinevad-ühel käänulised, vaevarikkad, lonkivad ja rasked, teisel aga on tulnud see ise mõistetavalt lihtsalt tänu suurele tööle, sest miski siin ilmas ei tule lihtsalt. Üks, mis meil kõigil on olnud ühine- need on kurvad hetked, mis võisid olla tingitud halva hinde saamisest, halbade uudiste teada saamisest või siis tülid, kuid samas on ka rõõmsaid hetki, mis kõigil on suunurgad ülespoole viinud või siis lausa suurel häälel naerma ajanud. Need hetked jäävad alatiseks meie meeltesse ja mällu. Ei ole lihtne olla õpilane, kuna kõik õpetajad ootavad võrdselt, et nende ainele pühendutakse kõige rohkem, kuid nii see kahjuks olla ei saa. Õpilased on ka väljaspool kooliaega aktiivsed ning alati ei jõuagi järgmiseks päevaks vajalikke kodutöid ära teha
nagu Vana-Egiptuse, Vana-Kreeka ja Babüloonia vahel, küll aga hoopiski teisiti kui tänapäeval. Tol ajal polnud ei raadioid, internetti ega telefone. Kogu teave liikus paberkandjal või suusõnalisel teel käskjalgade kaudu. Praegune modernne infoajastu templit kandev maailm muutub iga päevaga aina kardinaalsemalt, liikudes üha enam mugavuste, kergema teabe kättesaadavuse ning kiirema mobiilsuse suunas. Kui veel paarkümmend aastat tagasi pidi uudiste lugemiseks ja ühiskonnas toimuvaga kursis püsimiseks minema poodi ning haarama NSV Liidu mõjusa kontrolli all oleva ajalehe järgi, siis tänapäeval ei ole vaja muud, kui arvutit või nutitelefoni ja Internetti ning teave kogu üle maailma, ükskõik millistelt uudisteportaalidelt, on inimesest vaid murdosa sekundite kaugusel. Tänapäeva infoajastus elamine soodustab tahes tahtmata pidevat ajanappust, närvilisust ning ka inimsuhtete alaväärtustamist näost-näkku rääkimisel
1905. a. revolutsioon 10. klass Eesti ajalugu Iseseisvaks läbitöötamiseks, mille põhjal tuleb teha kontrolltöö Tiina Pikamäe 1905. aasta revolutsioon haaras suuri inimhulki ja võttis enneolematult suure ulatuse. Murrang ja politiseerimine puudutas nii maad kui ka linna, haritlaskonda, keskkihte, proletariaati. Esile tõusid poliitilise ja riikluse küsimused. Vastupanu vormid ulatusid passiivsest vastupanust relvastatud võitluseni. 17. oktoobri manifestiga alanud vabaduspäevadel loodi esimesed legaalsed parteid. 1905. aasta sündmused · 9. jaanuar - 1905 Rahvademonstratsiooni tulistamine Peterburis · Kevad, suvi 1905 - Suur streigilaine üle tsaari Venemaa · 16. oktoober 1905 - Rahvademonstratsiooni tulistamine Tallinnas Uuel turul · 17. oktoober1905 - Nikolai I annab välja manifesti demokraatlike vabaduste kohta. Revolutsiooni põhjused · Demokraatlike vabaduste puudumine · 1900-19...
Eesti 20.saj alguses 1905. a. revolutsioon 1905. aasta revolutsioon haaras suuri inimhulki ja võttis enneolematult suure ulatuse. Murrang ja politiseerimine puudutas nii maad kui ka linna, haritlaskonda, keskkihte, proletariaati. Esile tõusid poliitilise ja riikluse küsimused. Vastupanu vormid ulatusid passiivsest vastupanust relvastatud võitluseni. 17. oktoobri manifestiga alanud vabaduspäevadel loodi esimesed legaalsed parteid. 1905. aasta sündmused · 9. jaanuar - 1905 Rahvademonstratsiooni tulistamine Peterburis · Kevad, suvi 1905 - Suur streigilaine üle tsaari Venemaa · 16. oktoober 1905 - Rahvademonstratsiooni tulistamine Tallinnas Uuel turul · 17. oktoober1905 - Nikolai I annab välja manifesti demokraatlike vabaduste kohta. Revolutsiooni põhjused · Demokraatlike vabaduste puudumine · 1900-1903. a. majanduskriis · Maa puudus · Riigi valitsuse passiivsu...
Vanemad inimesed on aga suure osa oma elust veetnud tööd rabades ja muretsedes sellele, et perel oleks toit laual ja katus pea kohal. Seetõttu on generatsioonide vahelised lahkarvamused peaaegu vältimatud. Noored hakkavad aina rohkem aru saama, et on asju, mida nende vanemad ei mõista ja mida tuleb ise selgeks õppida, mitte nii nagu palju aastaid tagasi. Kool on muutunud aina suuremaks mõjuteguriks noorte elu kujundamisel. Koolist saadakse infot erinevate võimaluste ja uudiste kohta, millega kaasas käimiseks vanematel piisavalt võimakusi ei pruugi olla. Simon Sinek on öelnud: ,,Juhtimine pole peidus järgmistes valimistes, vaid järgmises generatsioonis." Kahjuks on see väga vähelevinud arvamus ja tihti ei mõelda sellele, et kuigi noored on umbes 30% meie populatsioonist, siis on nad 100% meie tulevikust. Kümneid aastaid tagasi olid enamused riigi tähtsamad ja juhtivad isikud vanuses 30+ ning seetõttu ei ole veel täielikult tunnistatud seda,
Sarnasus Kesk-Euroopaga on ka see, et meie ajakirjade ja ajalehtede ringlus ning kättesaadavus on väga hea. Iga inimene Eestis võib lugeda seda, mis teda huvitab - peaaegu olenemata kohast. Anglo-Ameerika meediasüsteemiga oleme meie sarnased vaid kahes aspektis - infole orienteeritud meedia ja turule orienteeritud meedia. Minu nõustun sellega, et Eesti ajakirjandus on infole orienteeritud. Meile edastatakse infot sellest, mis toimub maailma erinevates nurkades, me saame infot Eesti uudiste kohta ning meil on palju infot isegi igapäeva sündmuste või muutuste kohta. Aga samas on meie meie väga tugevalt ka turule orienteeritud ehk kui turg tahab midagi saada, siis ta ka seda saab. Kui turule meeldib saada infot Pariisi kriisi kohta, siis ta selle ka saab. Kui turg soovib lugeda Venemaa uudiseid, siis ta selle ka saab jne. Minu jaoks on see väga hea meediasüsteem. Kõik on õnnelikud ning on hea lugeda ja vaadata uudiseid.
nendeta nad ajakirjanduse maailmas läbi ei löö. Ajakirjaniku kohustus on edastada infot, mida ta ise usub. Nad peavad tegema alati kõik endast oleneva, et uudis õnnestuks. Kaks kolm neli . Vastutus on ajakirjanduses alati väga suur. Kuna nende tööaeg on limiteerimata, peavad nad olema alati valmis, sest maailmas sünnid pidevalt midagi uut, millest neil tuleb inimestele infot edastada. Väga tähtis on ka töötempo, sest uudiste maht on suur. Et kirjutada korrektseid uudiseid, tuleb neil kasutada kõikvõimalikke vahendeid. Väike viga ajakirjanduses võib valla päästa näljased hundid. Ajakirjanikud võivad isegi seetõttu araks lüüa. Et kirjutada erapooletuid uudiseid, peavad olema ajakirjanikud sõltumatud. Igasugune kingituste ja muude soodustujste vastuvõtmine vähendab tema usaldusväärsust. Ebaeetiline on levitada uudiseid, mis on vastuolus tema isiklike tõekspidamistega. Ajakirjanduses hoitakse
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium Bugatti veyron 8b. klass Juhendaja: Riina Tralla Palamuse 2012 1 Sisukord: Sissejuhatus................................lk 3................................................................................................. Miks ma valisin selle teema......lk 3.................................................................. Auto kiirus ja nimi......lk 3.................................................. Konkurents Bugattile...lk 4............................................................................... Bugatti võimsus.........lk 4.................................................. Olulised tulemused......lk 4............................................................................ Töö eesmärk...............lk 4........................................................................ Kelle see meeldiks.........lk 4....
Nõukogude kord lubas meediasse võimalikult vähe infot välismaa kohta ning lõi illusiooni kommunismi perfektsusest. Isegi praegune "vaba" ühiskond ei salli täielikku infovabadust ja kriitikat. Nii üks või teine ajaleht on tegelikult mõne partei häälekandja ja vähegi haritud lugeja peaks selle läbi nägema. Täielikult erapooletuid allikaid on aga raske leida, sest tänapäeval dikteerib reeglid reklaam. Kes kõige rohkem maksab, selle meele järgi ollakse. Uudiste ja artiklite loomine on aeganõudev ning keeruline protsess. Pidevalt tuleb jälgida maailma sündmusi ja olla valmis seda kajastama võimalikult kiiresti. Internet on üks parimaid võimalusi uute lugude otsimiseks ning avaldamiseks. Et aga ilmas toimuvat on palju ning rahvaarvu kasvades suureneb see pidevalt, võib info ülekülluse tõttu jääda nii mõndagi olulist märkamata. Samas võidakse paari kontrollimata fakti põhjal teha suurt paanikat, sest sensatsioonilised pealkirjad müüvad
valitsuse poolt kallutatud, ühte kolmandikku lehest täidavad reklaamid ja järgmist kolmandikku leheküljesuurused sageli sisutühjad uudist illustreerivad pildid. Allesjäänud leheruumi täitvad lood on tihtipeale vaid ühepoolsed arvamused. Rahva harimine ja liitmine, lihtkodanike arvamuste avaldamine ja teised 19. ja 20. sajandi ajakirjanduse põhiülesanded on jäänud tahaplaanile ning kahjuks ei saa valdavat osa ajakirjandusest tänapäeva Eestis tihti pidada enam millekski muuks kui uudiste ja meelelahutuse tootjaks. Meedia on nüüdisaegses ühiskonnas tähtsal kohal, seda kutsutakse isegi neljandaks võimuks ning selle loomine ja kujundamine on suures osas meie endi teha. Seda arvestades peame olema ettevaatlikud osas, mida otsustame lugeda või mida uskuda ning vaatama, kuidas saame ise tehtud otsuste abil muuta ühiskonda ajakirjanduse abil inimestele elamisväärsemaks. On tõsi, et ajakirjandus on oma algse põhimõtte kõrvale matnud ning lihtsamat
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus Uurimustöö TÄNAVAKÜSITLUS „ARVUTI KASUTAMINE“ Nimi Juhendaja : ... Järvamaa 2014 SISSEJUHATUS Eesti keele tunni raames tuli koostada tänavaküsitlus vabalt valitud teemal. Teemaks valisin arvuti kasutamise ning vanusegruppi keda küsitlema asusin ei määratlenud. Küsitluse viisin läbi Paide linnas 8. Jaanuaril. ANALÜÜS Küsimus Nr 1. „Kas teil on kodus arvuti ning internet?“ Kolmel inimesel kahekümmnest on kodus ainult arvuti, ülejäänud 17 küsitletud inimest vastasid, et neil on kodus arvuti kui ka internet. Küsimus Nr 2. „Mis tüüpi arvuti?“ Kahekümmnest inimesest 15 kasutavad lauaarvutit, 9 neist kasutavad sülearvutit ja 7 neist on tahvelarvuti kasutajad. Küsimus Nr 3. „Kas kasutate arvutit igapäevaselt?“ K...
millega tegeleda jne. Me elame vabariigis ja meil on võimalus enda hääl kõlavaks teha. Aasta alguses tehtud seadus lubab juba kuueteistkümne aastastel valimistele minna ja see on väga hea võimalus lasta noortel enda hääl edastada ja teada saada, mis Eesti poliitikas toimub ja mis oleks Eesti ühiskonnale kõige parem. Kui valima mindakse siis ikka uuritakse enne ja loetakse peaaegu kõikide või enamus valijate kohta. Uudiste lugemine on ka väga vajalik. See aitab saada kogu pilti selles, mis Eesti ühiskonnas toimub ning annab hea võimaluse mõista ja kaasa rääkida rohkemate inimestega, sest kui oled eelnevalt mingi infoallika saanud mingi teema kohta, siis saab kohe teine inimene rääkida sellest teemast ja samuti saab rohkem infot esimene inimene selle teema kohta. Vabatahtlik olemine on samuti hea olla kuidagi moodi kasulik Eestile ja selle ühiskonnale
mitte oma ettevõtet, reklaamida esilehe paremal küljel olevate bannerite abil. Reklaamima on oodatud kõik ettevõtted kelle tegevus on suuremal või väiksemal määral seotud laomajandusega. Uudised Uudised laomajanduses ja sellega otseselt seonduvatel teemadel. Lisaks on võimalik igal ettevõttel uute toodete või teenuste saabumisel saata meile tutvustav teade, mida portaal oma uudiste veerus lahkesti avaldab. Oluline on hoida koduleht alati värske ja huvipakkuv oma klientidele. Uute ettevõtete tutvustus Antud osa sisaldab endas igakuised ettevõtte tutvustusi. Tutvustus on hea võimalus ettevõttel anda valdkonnaga seotud inimestele ülevaade oma tegevusest, teenustest ja Karmen Lillepõld Lm08
märtsil 1806. aastal väljaantud tartumurdeline ajaleht. Ajalehte trükiti Tartu Ülikooli trükkali Johann Michael Grenzius poolt ning ajalehte tsenseeris vastavalt kehtivale korrale ülikooli esimene eesti keele lektor pastor Friedrich David Lenz. Erinevalt varaseimast eestikeelsest ajakirjast «Lühhike Öppetus» polnud nädalalehe peasiht mitte üksnes praktilisi näpunäiteid jagada, vaid kajastada ka suure maailma uudiseid. Nagu tol ajal tavaks, täideti uudiste osa teistest ajalehtedest võetud materjaliga, kusjuures Tartu lehe peamiseks uudiste allikaks sai kõige käepärasem «Dörptsche Zeitung». Nii lugesidki saks ja mats samasisulist ajalehte, üks saksa, teine eesti keeles, kusjuures ka ajalehtede väljanägemises oli palju sarnast. Lehest võis lugeda näiteks äsja troonile asunud keiser Aleksander I-st, poliitilisi anekdoote, teateid Võnnu vanglast põgenenud kirikuröövija kohta, hobusevarastest, kaitserõugete
väljaannete vahel jääb, aga mitte ajakirjanike, vaid peatoimetajate tasemele. Uues toimetuses on loo keskne lähenemine kasutades väga erinevaid platvorme. Ajakirjanik kirjutab loo ning toimetaja otsustada jääb millises kanalises see avaldatakse. Kuidas majanduskriis ja internet muutsid ajakirjandust. Majanduskriis viis meeidast reklaami ära, toimetused tõmmati kokku ning loodeti, et reklaamkulud veebis asendavad paberlehe reklaamkaotused. 5. Interneti mõju uudisväärtusele. Uudiste muutmine interneti mõjul. Kommenteerimisväärtused. Dialoogsus ja protsessuaalsus. Mis on nüüd uudiste asemel? Kommentaarid, nende tekkimine ja ajalugu. Kas kommentaar on uudise osa või mitte? Kaks suhtumist – omanikud ja väljaandjad tahavad et oleks ja et ei oleks. Kas kommentaar saab uudist mõjutada? Anonüümsed kommentaarid ja brändi usaldusväärsus. Interneti tõttu on ajakirjandus oluliselt kaotanud oma mõjuvõimu. Netimeedia on
Paljudele inimestele üle maailma on vägagi taunitav Bushi otsus viia USA väed sisse Iraaki ja Afganistani. Kindlasti tuleks siin märkida seda, et juhul, kui Bush poleks vägesid sisse viinud, oleks kindlasti mingi osa rahvast jällegi seda otsust tauninud. Siiski peaks USA arvatavasti vähem sõjaliselt välismaailma konfliktidesse sisenema, kui seda just ei kohusta mingi lepe või pakt. Iraagi missioonidest on Ameerika eeskujul osa võtnud paljud muud riigid, kaasa arvatud Eesti. Viimaste uudiste järgi peaks Eesti oma väed Iraagist lähiajal välja tooma ja sealse missiooni lõpetama. Sama kavatseb teha ka USA mitte küll nii kiirelt, kui seda teeb Eesti, kuid Obama on lubanud, et lõpetab Iraagi missiooni nii kiirelt, kui see võimalik on. Eesti inimestele on kindlasti väga tähtis Bushi visiit Eestisse. Nimelt oli Bush esimene USA ametisolev president, kes käis ära Eesti Vabariigis ja kohtus president Toomas Hendrik Ilvesega
Üha enam saame me rääkida ajakirjanduse standartite muutumisest tänu internetile. Esiteks on meedias tähtsaimaks saanud see, kes on esimene, mitte see kui täpne on pakutav informatsioon kuna internet on eetris koguaeg ning sinna saame me uut materjali ülesriputada igas sekundis lugematus koguses. Teiseks on hakanud interneti blogides ja foorumites laiutav nii nimetatud kontrollimatu sõnavabadus ülekanduma ka professionaalsesse ajakirjandusse. Erapooletute uudiste ja objektiivsete hinnangute asemel on üha enam tunda ,,kes kellele ära teeb" või ,,kes oskab halvemini öelda" mentaliteeti. Arthur Block on öelnud, et ekspert on inimene, kes üha rohkem ja rohkem teab üha vähemast ja vähemast, kuni ta teab absoluutselt kõike mitte millestki.Praeguseks oleme jõudnud punkti, kus see mõte on saanud reaalsuseks ega tundugi enam naljakas. Otsides telefonikataloogist vajaminevat numbrit, suunab rubriik abi su leheküljele, kus rubriik
Ajalehtede toimetused kardavad, et ei saa enam hakkama ning hakkavad lisama reklaamlehti. Ajalehtede reklaamlehed on tegelikult kinni makstud, kuid lugeja ei saa sellest aru ning arvab, et see on toimetuse poolt kokku pandud. Samas lisalehti on muutunud vähemaks ning reklaami tulu kommerstajalehtedele- ja kanalitele enam nii palju ei tule. Igor Gräzin ei usu, et vihased ajakirjanikud, kelle palku on kärvitud ning kellel ei ole enam nii suuri privileege, valaksin enda viha välja enda uudiste ja poliitikute peale. Poliitikute vahel on alati olnud vihkamist ja armastamist. Ta leiab, et ajakirjanduses juhtub harva, kui ajakirjanik ütleb, et tal on hea meel kohtuda. Saatest kerkis üles ka probleem, kas ajakirjandus ei ole muutunud meelelahutuseks. Tiit Hennasto teadis vastata, et see algas juba sajandi teisel poolel ja mitte Eestis vaid ka mujal maailmas. Räägiti ka ajalehtede ülekolimisest internetti. Ta leiab, et see toimiks ainult siis, kui leiataks mudel, kuidas
Samuti on väga hea, et on olemas eKool, kust saab vaadata õppimist ja info hinnete ja ülesannete kohta on kättesaadav. Tihti on koolipäevadel vaja otsida ka abi ja parim lahendus selleks on internet, sest internet on kiireim ja tõhusaim entsüklopeedia. Arvuti muudab meie elu väga mugavaks kuna me saame kõik vajalikud asjad otse koju kätte. Vanemad inimesed kasutavad aga arvutit rohkem arvete maksmiseks ja uudiste lugemiseks. Vanemate inimeste seas on ka populaarsust kogunud internetisait facebook, kus saab suhelda vanade tuttavatega ja sealt saab ka muud infot. Tänu internetile saan ma ka teada paljudest erinevatest üritustest. Internet on kõige populaarsem ürituste reklaamimise viis. Internetist saan ka kohe uurida, kus midagi toimub ja kohe ka vaadata kuidas sellele kohale ligi pääseb. Paljud noored, eriti poisid, kasutavad arvutit mängimiseks. Arvutist võib jääda kiiresti sõltuvusse
Linnad ja kaubandus, haridus ja vaimuelu Rootsi ajal. Linnade iseseisvus ja jõukus põhines traditsiooniliselt kaubandusel, mille senise edu tagatis oli püsiv rahu ja stabiilsed suhted. Eesti tähtsamad kaubalinnad olid Rootsi võimu ajal endiselt Tallinn ja Narva, esimene neist oli kubermangukeskusena Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelise kaubanduse peamine transiitsadam. Põhilisteks ekspordiartikliteks olid teravili ja lina, Venemaa transiidi kaubanduste osa vähenes pidevalt. Venemaalt vahendati Tallinna kaudu Lääne-Euroopasse veel laevaehituskraami, karusnahku ja muid metsasaadusi. Eestisse sisse veeti peamiselt soola, mida toimetati edasi Venemaale ja Soome, samuti vürtse, veini, puuvilju, kangaid. Rootsi oli 17. sajandil Euroopa juhtivaid tööstusriike, kus toodeti suur osa kontinendil tarbitud rauast ja suurem osa vasest. 17. sajandil arenes Rootsi riigis kiiresti tööstus; ka Eestis rajati esimesed töönduslikud e...
Kliima muutus (globaalne soojenemine) Viimasel ajal me kuulame raadiost ja uudiste programmidest globaalse soojenemist. Meedia tekitavab meile et autod ja tehased teevad meie temperatuuri kõrgem ja kõrgem ja selle põhjuseks on CO2. Kõigepealt, tahan öelda mis see globaalne soojenemine üldse tähendab. Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Vikipeedias on kirjutatud, et aastate 1906 ja 2005 vahel tõusis Maa keskmine temperatuur 0,74 °C võrra ja selle põhjuseks on 90% tõenäosusega
laskmata saatekülalisel oma mõttekäiguga lõpuni jõuda, esitas intervjueerija juba uue küsimuse. Sellega suretab ta intervjuu juba eos ning vaatajale tekivadki pelgalt lakke rippuvad küsimused. Sõnavara on aga mõlemil saate läbiviijal rikas, ning saates kasutatav keel on vaatajale lihtne ja arusaadav, mitte-ametlik. Mina isiklikult leian, et sel saatel on ka tulevikus perspektiivi, küll aga ei ole ta Eesti ühiskonnale asendamatu. Kuid erinevalt tavalisest uudiste saatest, suudab ,,Ringvaade" oma teemad inimestega rohkem süvitsi kokku viia, kulutades neile enam aega ja tähelepanu. Mulle iseenesest see saade meeldib, küll aga ei vaevuks ma igapäevaselt seetõttu veel telerit avama või kodutöid pooleli jätma, et saade tinglikult vaadatud saaks- poole silmaga jälgimiseks paras.
keeles. See ongi probleemiks, et unustatakse eestikeelsed sõnad ära ja hakatakse kasutama neid sõnu, mida noored välja mõtlevad. Sellised sõnad levivad kolis, linna peal, sõbralt sõbrale ja kõige kiiremini levivad nad internetis. Praeguseks on internet olemas vähemalt pooltel Eestimaa elanikel - nii vanadel, kui noortel, emadel, isadel, lastel, vanaemadel ja vanaisadel. Internetti kasutavad peaaegu kõik. Internetti kasutatakse otsingumootorina, uudiste lugemiseks, arvete maksmiseks, õppimiseks ja suhtlemiseks. Neil kahel viimasel eesmärgil kasutavad noored internetti kõige rohkem. Enamasti küll suhtlemise eesmärgil. Noored suhtlevad ja avaldavad oma mõtteid msn-is, rates, jututubades ja foorumites. Foorumites, jututubades ja mujal avaldatud kommentaarides saab kõige rohkem lugeda nende kirjapandut. Kuna internetti kasutavad ka väga noored, siis õpivad nad sealt ära kirjapandud sõnad ja hakkavad neid samuti kasutama
Kvaliteetajakirjandus räägivad ainult eksperdid, keeruline infoedastus, ratsionaalne argumentatsioon, lood ühiskondlikest liikumistest. Tabloid rohkem hääli saab kuuldavaks, lihtne esitlus, emotsionaalne infoesitus, lood õnnetustest. Veebiajakirjandus raadio ja televisioon on audiovisuaalse meedia kanalid. Audiovisuaalne tähendab midagi, mida saab kuulata ja näha. Meediakirjaoskus - tähendab oskust selliseid võtteid näha läbi ja osata informatsiooni tõepärasust hinnata. Uudiste erapooletust saab hinnata küsimuste abil: mis on faktid ja mis on kommentaarid, kellele antakse kommentaariks sõna ja kui pikalt, kas kommentaarides tuleb esile arvamuste paljusus, kas keelekasutus on erapooletu. Reklaamiklippide dekonstrueerimisel võiks lähtuda järgmistest küsimustest: kuidas väljendab reklaam tüüpsüzeed, millist ihaldusväärset emotsiooni pakub probleemi lahendus, millega emotsioon luuakse, kuidas antakse tootele emotsionaalne laeng. Musavideoid saab
vastavalt loetule otsustada ja luua oma seisukoha antud teemal. Massimeedia ei pruugi alati toimida info ja ideede vaba leviku edendajana, vaid võib seda ka takistada. Ajakirjanduse puhul on enamasti tegemist kasumit taotleva ettevõttega ning reeglina on need ettevõtted erakätes. Erakätes oleva ajakirjanduse positiivne külg on hea majanduslik tasuvus. Suurte ettevõtete väljaanded saavad endale lubada rohkem ajakirjanikke ja paremaid töötingimusi.Sellistes ettevõtetes avaldatavate uudiste ja arvamuste valikut võivad mõjutada näiteks meediaväljaande eraettevõttest omaniku majanduslikud ja poliitilised huvid, kanali iseloom ning soov tagada endale võimalikult suur lugejaskond. Selliste mõjude tulemus võib olla kitsas ja ebaadekvaatne infolevik ning erinevate arvamuste ebavõrdne ligipääs ajakirjandusele. Eesti meediat kritiseerides on öeldud, et ajakirjanikel on küll suur vabadus, aga nad ei pea oma tegude eest vastutama
Elu Eestis – kas jääda või lahkuda? Lennart Meri on öelnud: ,, Olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis.’’ Vaadates, mis meie ümber, Eesti Vabariigis, toimub, siis just seda olukord ongi. Ajalehtede ning uudiste põhjal võib oletada, et olukord läheb aina hullemaks. Mida ei ole, on aga viljad meie tulevikupõllult mida me nii mitmeid aastaid väetanud oleme. Oleme eestlased ning tahame elada oma riigis, kus on elanud meie esivanemad. Kahjuks muutub siinne elu iga aastaga raskemaks. Madalad palgad ning kõrged hinnad sunnivad paljusid eestlasi lahkuma. Inimesed ei tule enam toime oma eluga. Kaupade ja teenuste hinnad tõusevad pidevalt , kuid paraku ei saa seda öelda palkade kohta . Valitsus
võimalik kõikidega rääkida. Erinevad veebipõhised suhtlusportaalid nagu Facebook ja Twitter on aga tekitanud viimasel ajal probleeme. Neis portaalides on võimalik lisada endale sõpru, saata neile sõnumeid, lisada pilte ja jagada muid olulisi teateid. Mitmekümned tuhanded isikud on kustutanud oma konto, kuna rikutud on nende privaatsust. Tänapäeval ei ole takistuseks suhtlemine mõne oma sõbra või tuttavaga, kes asub tuhandeid kilomeetreid eemal, kuna võimalusi on üpris rohkelt. Uudiste levik on kiire. Kui kusagil miskit juhtub, siis juba mõne aja pärast kajastub see erinevates raadiojaamades ja televisioonides. Tehnoloogia areng on lihtsustanud elu Maal sedavõrd, et see on toonud endaga kaasa inimkonna laiskuse. Transpordivahendid paiskavad õhku heitgaase, mis viivad kliimasoojenemiseni. Suurem osa juhilubade omanikest isegi ei vaevu jala minemast kodu lähedal asuvasse kauplusesse. Selle asemel sõidetakse autoga see väike vahemaa. Kui
ei ole viimastel aegadel näidanud ennast just kõige paremini. Tegelikult teeb ta oma tööd väga hästi, kuid temast on juba palju paremaid. Tahaks et tal hästi läheks ja Eesti rahvas saaks jätkuvalt tema üle uhke olla. Väga tublid on Eesti vehklejad, eriti naiste koondis. Ühest väikesest riigist kokku saada niivõrd elitaarse ala esindajad on väga tubli saavutus. Ka jalgrattasport tundub olevat viimase aja uudiste kohaselt tõusuteel. Rein Taaramäe selleaastased tegemised on muljetavaldavad. Hoian pöialt kõikidele Eesti tublidele ja loodan, et nad oma sporditeed ausalt astuvad. Oleks väga kurb kuulda, kuidas meie parimad kuskil keelatud ainetega põruvad. Mitte ainult ained, vaid ka igasugused petmised kihlveokontorites, mis lõpuks ilmsiks tulevad ja paljudele vaeva näinud sportlastele tuhka pähe raputavad. Viimase aja ebameeldivamaid uudiseid olid
Kuid mis meedia üldse on? Meedia kõige lihtsamas mõttes on arvamuste vahendusviis, ideoloogiate väljendamine ja infoallikatest teabe edastamine läbi meediakanalite, kust info jõuab vastuvõtjani, kelleks on tavaline inimene. Meedia oma olemuselt on riigikorra ja ühiskonna peegeldus. See tähendab, et meedia sisu oleneb sellest, kas riigis valitseb demokraatia või totalitaarne kord ning kas meediakanali lugejatel, kuulajatel või vaatajatel on rohkem huvi pehmete või kõvade uudiste vastu. Samal põhjusel on ka olemas nii kvaliteetlehed, kui ka neile vastukaaluks hiljem tekkinud kõmulehed. Läbi ajaloo on meedia olnud pidevas muutumises. Parim näide sellest on uute meediakanalite teke ning vanade järk-järguline hääbumine. Näiteks poleks enne 20. sajandi algust osanud unistadagi, et mõnekümne aasta pärast võib uudiseid lehest lugemise asemel hoopis raadiost kuulata või televiisorist vaadata.
Pressiteade PRESSITEADE Uudise kirjutamine ja formaat Vastab tõele, et sisu on vormist tähtsam, kuid siiski peaksite toimetajale andma teksti, millega on lihtne töötada. Halvastitrükitud formaat võib neid veenda, et töö parandamine võtab liiga palju aega. Uudiste formaadile on riigiti erinevad nõuded. Suurem osa järgnevatest soovitustest kehtivad siiski enamikes EL liikmesmaades. Formaat Sisestage informatsioon trüki- ja kirjatähtedes. See käib nii inimeste ka kohanimede kohta. Kas MACDONALD kirjutab oma nime MacDonald või Macdonald? Toimetaja ei oska seda ainult trükitähtedes kirjutatud teksti põhjal öelda. Märkige uudisele väljaandmise kuupäev. Kasutage "Avaldada kuupäeval...." (so
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
