......54 Sissejuhatus Ajaleht on kunst kollektiivne kunst, mis lähtub oma ajast ... Maailm on tulvil erinevaid uudiseid, mille järele janunetakse. Uudis muutub aja jooksul täpselt nii, nagu muutuvad ajad ning inimesed. Pole oluline, kas uudised on negatiivse või positiivse mõjuga, tähtis on üks me vajame neid. Oluline on ka see, kuidas on ajaleheartiklid inimestega seotud, mis mõjutab lugejate arvu. Esitatav info peab olema eelkõige hariv ja edasi mõtlema panev. Tähenduslik on uudiste geograafia. Töö autor püüab kõigepealt teada saada, mis on uudis ja uudisväärtus, millised uudistetüübid on aegade jooksul esinenud ning kui palju need on muutunud. Mis on uudise põhikriteeriumid ja mis teevad uudise loetavaks. Selleks tuli süüvida uudise olemusse ja sellessegi, missugune roll on ajakirjanikul uudise kirjutamisel. Samuti on oluline teada, kuidas on seotud ajakirjandus ja poliitika. Teada saamaks, kuivõrd uudiste geograafia mõjutab kohalikku elanikkonda ja lehe
Uudiste geograafia Kaili Olgo Töö käik Valisin Kolhoosnikest, Punalippudest ja Vooremaadest laused, kus esines kohanimi, liigitasin nime järgi, analüüsisin neid ja tegin kokkuvõtte. Mida tahtsin teada saada? Mis on uudis Kui palju uudis mõjutab keelt Lehe muutust aja jooksul Olulisima erinevatel aastakümnetel Vaadeldud väljaannete erinevusi Uudis mis see on ja milline ta peab olema, et teda loetaks? Lühike informatiivne tekst Teave, mida avalikkus peab teadma Uudne Vajalik Lihtne ja arusaadav Uudis keelekujundajana Kergema ja argipäevasema keelega meelitatakse lugejaid Arvatakse, et keerulisemast keelest ei saada aru Neid, kes märkavad vigu ja soovivad neid parandada, on kahjuks vähe Jõgeva maakonna ajalehed Kolhoosnik loodi 1949. aastal koos Jõgeva maakonna tekkimisega. Oluline oli põllumajandus. Punalipp il...
Uudistesaade on jagatud erinevateks plokkideksKõigi plokkide eesmärgiks on suunata ja hoida vaataja tähelepanu võimalikult kaua, seda samas mitte ülekoormates. I plokk algab alati kõige olulisemate uudislugudega. Päevakajalised ja olulised uudised ja sündmused nii kodu- kui ka välismaised. Võimalusel on stuudios teemat valdav arvamusliider, kellega tehakse stuudiointervjuu ja kes annab täiendavaid kommentaare. Uudiste puhul tehakse ka otselülitusi, on kontakt ajakirjanikega. Kõige ajamahukam osa. II plokk: pehmemad uudised. Sotsiaalteemad, kultuuri ja religiooni teemadega tegelevad uudised, kuritegevuse ja õnnetustega tegelevad uudised, meelelahutusuudised, tehnika-, teadus-, ja keskkonnauudised. III plokk sisaldab olulisemad majandus- ja kultuuriuudiseid. IV plokk: ilm. Ilm Eestis ja mujal maailmas, lähipäevade ilmaprognoos. Erinevad ilmateadustajad. V plokk: lõpulugu ja uudistesaate lõpetamine
Sissejuhatust kasutada pikkades lugudes, mis on lehekülje kesksed lood. Sissejuhatust kasutada jätkulugudes, mis kirjeldavad juba uudisena esinenud sündmuste arenguid. PEHMED UUDISED (LK 149-160) Pehme uudise uudisväärtused Kõvad uudised on sündmuse mõju lugejate elule. Keskseks on sündmused ja vähem inimesed. Oluline on ka värskus. Pehmetes uudistes on kolm väärtust: prominendid, konflikt ja sündmuste lähedus lugejatele. - Konflikt – pehmed uudiste teemad on sport, seiklused, sõda, mängud. Suurt vägivalda võib olla 2% uudiste pinnast. - Prominendid – prominentide elu on keskne pehmetes uudistes: rikkad, staarid, tippajakirjanikud, tippsportlased, lauljad, kurijategijad, imelapsed, armsad loomad, päästjad. Sündmused nende elust on pärit nende eraelust ja keskne osa on seks. - Lähedus ja emotsionaalne side lugejaga – inimesi huvitavad sündmused, kus nad ise on
VILJANDI GÜMNAASIUM Meedia küsitlus [Tippige dokumendi alapealkiri] Birgit Murumägi Meedia küsitlus Eesmärk on uurida, milliseid meediakanaleid noored kõige enam kasutavad ja milline on nende huvi uudiste ja uudistega kursis oleku vastu. Samuti kajastub küsitlusest, kas meediakanaleid kasutatakse rohkem meelelahutuseks või info saamiseks. Küsitlusele vastas 15 Viljandimaa inimest. 1. Millist meediakanalit Te kõige rohkem kasutate? Tulemus: 20% Internet Telekanalid 80%
Meediavabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed Tänapäeva infoajastul on meedial tohutu mõjuvõim ühiskonnas kajastatavate probleemide ja uudiste üle. On ju kõigil inimestel ligipääs televiisorile, internetile või raadiotele ning erinevatel meediakanalitel on väga lihtne inimeste mõtteid suunata ühele või teisele arvamusele. Tänapäeva ühiskonnale iseloomulikuks on sõnavabadus, kommunikatsioonivabadus ja ka meediavabadus. Meediavabadus loob konkurentsi erinevate meediakanalite vahel ning võib juhtuda, et hakatakse edastama vale või moonutatud infot, et püüda endale poolehoidjaid.
Anonüümne kommenteerimine tuleb keelustada. Tänapäeval on inimeste seas vähenenud uudiste lugemine paberkandjal. Paljud loevad ajalehti ja ajakirju interneti vahendusel. See on kaasa toonud kommenteerimise, mida saab teha ka anonüümselt. Võib kirjutada positiivseid kui ka negatiivseid kommentaare. Kas ja miks tuleks anonüümne kommenteerimine keelustada? Minu arvates on see kaheti võetav, ühelt poolt võiks anonüümsus säilida, kuid samas võiks ka mitte jätta avalikustamata kommenteerija tegelikku isikut.
märkinud, et naised ise ei pea väga oluliseks näha poliitikas või juhtivatel kohtadel rohkem naisi (Lauristin 1996). Eesti naised moodustavad peaaegu poole tööjõust. Töötava naise traditsioon tuleneb eesti talupojakultuurist ning samuti nõukogude korrast, mis tegi töötamise palgatööl kohustuslikuks kõigile. Naiste muutuv positsioon ja vastuoluline meediakujutis 2000. aastal läbi viidud uuringust selgus, et teadlikkus soolisest võrdõiguslikkusest on kogu maailmas madal. Uudiste subjektide hulgas oli naisi vaid 18%, Eestis 28%. Seda, kuidas ja miks naised jõuavad uudistesse, dikteerib nii ühiskonna sooline süsteem kui ka ajakirjanduslik kultuur ja uudiste tegemise traditsioon kitsamalt. Uudiste allikana kasutatakse sotsiaalset ,,tippu" või eliiti, kus naisi on vähem kui mehi ning ka uudiste teema puudutab suurema tõenäosusega poliitilist või sotsiaalset eliiti. Kui uudisekünnise ületab mees, on see midagi loomulikku, naise ilmumist
Mitmest allikast informatsiooni kogudes võib info tõesuses kindel olla . Samas kuulub paranoia juba nii meie igapäevaelu juurde , et erilist vahet pole, kas kuulsid juttu auhinnatud teadlaselt või klatsimoorist sõbrannalt . Ometigi erinevad meedia väljaanded räägivad erinevat juttu . Millisel väljaandel on siis kõige õigemad faktid kirjas, kellel neist siis on õigus ? Kas Elu24-l või Postimehel ? Olgugi , et nad on täiesti erinevad väljaanded on nende eesmärk üks inimestele uudiste kättetoimetamine . Kuigi Elu24 eesmärk on küll rohkem skandaalid , siis Postimees eirab oma väljaandes kõmu . Kui varem oli meedia roll ühikonnas uudiste kättetoimetamine, siis tundub, et tänapäeval on meedia väljaannete eesmärk muutunud kõik ajakirjanukud on hakanud korraga kohtumõistjaks . Kurb on ,et ajakirjanikud ei soovi olla tänapäeval objektiivsed. Tihtipeale tehakse raha nimel müüdavaid artikleid või veel hullem leitakse n.ö. kodanik, kes on oma lollusega silma
Raadiot kuulatakse kõige rohkem autodes, eriti pikkadel sõitudel. Vahest peavad inimesed ummikutes nii kaua istuma, et jäävad uudistest ilma, siis on neil võimalus kuulata raadiost tähtsamaid päevauudiseid. Televisiooni meediakanalid on sarnased interneti omadega, aga natuke piiratud võimalustega. Näiteks saab valida mis kanalit vaatad, aga ei saa valida mis sealt sellel ajal tuleb. Televisiooni kasutatakse kõige rohkem uudiste vaatamiseks, et teha teksti usutuvamaks ja peale selle ka aja veetmiseks. Paberkandja, ehk ajalehed ja ajakirjad on populaarsemad täiskasvanute seas, kuid on ka lasteajakirju. Paberkandja meedia võib siiski olla niiöelda väjasuremisohus, kuna kasutatakse aina rohkem uudiste saamiseks televisiooni ja internetti. Kokkuvõtteks on siiski kõige enim kasutatud meediakanal internett, kuna seal on kõige rohkem võimalusi info otsimiseks ja uudiste saamiseks.
Kõvad ja pehmed uudised 1. Esimene võimalus on jagada uudised teemade ja valdkondade järgi. Põhilised uudise teemad on: kõvad uudised(sõda, poliitika, välissuhted, riigikaitse, majandus); pehmed uudised(kultuur, haridus, teadus ja tehnika, sotsiaalsed sündmused, sport, usk jne). Kõva uudise tuum on poliitika ja diplomaatia: valimised, läbirääkimised, parteipoliitika jne. teine suur rõhm on majandusuudised oma harudega – rahandus, tarbijakaitse jne. Pehmete uudiste tuumaks on uudised ootamatustest sündmustest: õnnetused, katastroofid, kuriteod jne. teise rühma moodustavad valdkonnad, mida seotakse ühiskonnas eeskätt kultuuri ja meelelahutusega(haridus, sport, kino jne). kolmanda rühma moodustavad kollased uudised, mis pöörlevad teatud inimeste isiklike elude ümber. 2. Teine võimalus on tõmmata piir, milliseid eesmärke uudis täidab ja milliste omadustega sündmusi eelistab.
2.3 Vajadused (business use case-id) Andmesisestaja pädevusala vastutuseks on hallata, jälgida ja/või kontrollida: Hinnakirja Filmide nimekirja Tõlkide uuendust Ettevõte uudiseid Vappe ja nende reegleid 2.2.2.4 Vajadused Andmesisestaja pädevusala vajadused on: hinnakirjade andmete haldamine: o hinnakirjade muutmine; filmide nimekirja haldamine: o uue filmi lisamine; o filmi andmete muutmine; uudiste haldamine: o uudiste lisamine; Vapide nimekirja haldamine: o uue Vapi lisamine; o Vapi andmete muutmine; o Vapi eemaldamine; 2.2.2.5 Protsessid Andmesisestaja vajab ülevaateid hinnakirjude, filmide ja Vapide andmetest, ning tõlkide uuendamise käigust. 2.2.2.6 Objektid Andmesisestaja pädevusalaga on seotud järgnevad objektid: Film Vapp Uudis Seans
Ajakirjanduse usaldatavus Seoses majanduskriisiga on usk ajakirjandusse oluliselt vähenenud. Kollase ajakirjanduse osakaal meedia hulgas on jätkuvalt näidanud kasvutrendi. Piirid väärtuslike ja väärtusetute uudiste vahel on muutnud hämaraks. Neljas võim on kolinud Internetti ja ihkab vaid võimalikult suurt klikkide ja kommide arvu, olenemata uudise sisukusest ja kvaliteedist. Tekitades küsimuse, kuhu viib see edasi meedia ja kas õnnestub veel kunagi pinnale ujuda ja taastada usaldas lugejate seas? Seoses meedia kolimisega Internetti on paberikandja kaotanud suure hulga enda regulaarsetest lugejatest. See protsess näib olevat pöördumatu, kuna Interneti kasutamine muutub üha lihtsamaks ja
CocaCola Pühapäevaliiga Meediaplaan Aeg Tegevus Trükimeedia: Trükimeedia Televisioon Raadio Internet Uudiste (võõrkeelne) agentuur BNS 30.05 Pressiteade: Algas Eesti Päevaleht, Postimees, SL Molodjoz Estonii, ETV, Kanal 2, Eesti Raadio, etv24, Delfi,
com, gamefriik jne. Neid lehekülgi oli palju ,aga peamised olidki need eelpool nimetatud. Igal lapsel oli oma kindel mängu teema, poistel enamasti autod, mootorrattad ja sõjamängud; tüdrukutel kokanduse-ja, küpsetamisega seotud, barbid ja muu säärane. Praegusel ajal on arvutid nii võimsad ,et peaaegu igal teisel lapsel kellel on arvuti on ka arvutimängud. Osadel on ka Wii, Xbox360, Playstation., telekamängud, aga need on vähestel. Interneti muu tarbeks- Interneti saab kasutada nt uudiste lugemiseks. Enamus inimestel ei käi ajalehed, aga kui sul on arvuti ja internet, siis internetist on palju odavam lugeda lehti , kui tellida. Kui inimesel pole telekat, siis sellest pole mitte midagi, internetist saad sa vaadata kõiki videoid, uudiseid, artikleid, saad teha tellimusi, saad teha pangas ülekandeid. Mina, kui tihe arvuti ja interneti kasutaja, mina kasutan tänapäeval interneti sõpradega suhtlemiseks, uudiste lugemiseks, videode vaatamiseks, osade saadete järel vaatamiseks,
Eesti peaks panustama rohkem küberkaitsele ja osavamaid häkkereid peaks riik teenistusse võtma. See oleks siiski päris suur risk, sest kes teab kas needsamad kaitsjad oma riigile selga ei pööra ja ise hoopis riigi vastu ei hakka tegutsema. Lõpuks arvan ma, et kui sellist keskkonda nagu internet poleks kunagi tekkinud, saaks me kõiki tegevusi ikkagi sooritada. Arveid maksaks me kirja teel, poes käimiseks peaks kodust välja värske õhu kätte minema, uudiste omandamiseks peaks lugema ajalehti ja ajakirju jne. Elu oleks küll mõnevõrra ebamugavam, kuid vähemalt püsiks inimestel füüsiline vorm ja ka tervis oleks parem.
Tihti raagitakse sonavabadusest selle headest ning halbadest kulgedest. Vaba sona on samas usna keeruliselt moistetav termin kuna teatud eluvaldkondades ei saa minu arvates paris koike pahe tulevat valja oelda. Sopradevaheline raakimine on enamasti ilma piirideta. Raakides sopradega on tavaliselt loomulik, et sind moistetakse ning keegi ei judge (tra, ma ei oska eesti keelt no) Oma tutvusringkonnas saab lahti lahata pohimotteliselt koike, mis pahe tuleb ning minu arvates sonavabadus on just omade keskel koige rohkem oigustatud. Meediavabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed on seotud meeletult tanapaeva infoajastuga. Meedial on tohutu mojuvoim uhiskonnas kajastatavate probleemide ja uudiste ule. Koigil inimestel on olemas ligipaas televiisorile, internetile või raadiole ning erinevatel meediakanalitel on vaga lihtne inimeste motteid suunata uhelee või teisele arvamusele. Tanapaeva uhiskonnale on iseloomulikuks saanud sonavabadu...
Eesti peaks panustama rohkem küberkaitsele ja osavamaid häkkereid peaks riik teenistusse võtma. See oleks siiski päris suur risk, sest kes teab kas needsamad kaitsjad oma riigile selga ei pööra ja ise hoopis riigi vastu ei hakka tegutsema. Lõpuks arvan ma, et kui sellist keskkonda nagu internet poleks kunagi tekkinud, saaks me kõiki tegevusi ikkagi sooritada. Arveid maksaks me kirja teel, poes käimiseks peaks kodust välja värske õhu kätte minema, uudiste omandamiseks peaks lugema ajalehti ja ajakirju jne. Elu oleks küll mõnevõrra ebamugavam, kuid vähemalt püsiks inimestel füüsiline vorm ja ka tervis oleks parem. Jan- Sander Simmerman
raadio ja ka internet ning kindlasti pole kaugel ka aeg kui võid telefonist vaadata ka televiisorit. Mida enam tehakse inimestele kättesaadavaks massimeedia seda enam ka inimesed sellest ka huvituvad kuna igal vabal hetkel on igal pool massimeedia kättesaadav, selleks pole vaja kuhugi minna ega eraldi aega võtta, et ennast massimeediaga kurssi viia. Mida enam on aga on aga inimesed huvitatud meediast seda enam pingutavad selle nimel ka erinevad uudiste allikad, et võita endale rohkelt lugejaid. Kas sellega puutuvad uudiste allikad aga vastutustundetumaks ning hoolivad ainult sellest et neil oleks piisavalt suur lugejaskond? Igal inimesel on oma mõttemaailm ja oma arvamus. Kuid enamuste inimeste arvamust on võimalik mõjutada ning seda teatul viisil muuta. Sellest tulenevalt on tänapäeval ajakirjanduse osaks arvamuslood. Kui oma arvamust avaldab inimene, kes on meie riigis tuntud inimene
Me vaatame piltide reaalsust, mitte pilte reaalsusest Meedia osatähtsus kasvab iga päevaga. Kõik uudised, sündmused, juhtumised on meile kõigile kättesaadavad. Meedia väljaanded valivad, millest me huvitume ja meie, rahvas, valime, millest huvitub meedia. Kogu see uudiste ringlus on justkui mäng, pall keerleb kord ühel pool, kord teisel pool. Ajalehed, ajakirjad pole enam pelgalt uudise täpseks kirjelduseks, see on vahend näidata arvamust ja mõjutada rahvast. Suhtumine uudisesse oleneb uudise edastamise meetodist.Halba uudist saab edasi anda nii, et lugejad lõpus hoopis kurikaelale kaasa tunnevad. Muidugi on vastand see, kui räägitakse heateost sellises võtmes, et inimene tegeleb mingi teemaga vaid tähelepanu köitmise eesmärgil
Meediavabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed. Nüüdisaja infoajastul on meedial tohutu mõjuvõim meie ühiskonnas kajastavate probleemide ja uudiste üle. On ju ligipääs inimestel interneti, televiisori ja ajalehtedele, raadiotele, mille kaudu on võimalik suunata teiste inimeste mõtteid ühele või teisele arvamusele. Tänapäeva ühiskonnas on iseloomulik sõnavabadus, kommunikatsioonivabadus ja ka meediavabadus. Meediavabadus toob konkurentsi erinevate meediaallikate vahel, ning see võib kaasa tuua seda et hakatakse edastama vale infot või infot, mis võib olla tugevalt moonutatud enda kasu püüdlikuse poole.
ligipääs meediale. Kuna kõigi inimeste igapäevaelu ning –tegevused pole samad, siis on harjumused ja tarbimine kindlasti erinev. Järgmisena annan ülevaate iga pereliikme individuaalsest meediapäevast ning üldistest harjumustest. Alustame essee autorist. Essee autor on 19-aastane Tartu Ülikooli üliõpilane, kellel on alati ligipääs nutivahendite kaudu veebiportaalidele ning internetile, kust ennast varustada uudiste ja infoga. Üldiselt algab autori meediapäev hommikul, kui ärkamise järel tehakse endale tass kohvi ning avatakse erinevad uudisteportaalid. Kõige kasutavamateks uudisteportaalideks on Delfi.ee ning Postimees.ee, samas kasutab autor ka reddit.com subreddit’it ’’worldnews’’, kust saab end täiendada erinevate päevakajaliste uudistega, mis on aset leidnud mujal maailmas, kuna paljud uudised lihtsalt ei jõua Eesti uudisteportaalidesse. Uudisteportaalide
klienditeenindamine. Portee-fotograafid Portee-fotograafid pilditavad inimesi üksikult või grupis. Paljud neist on spetsialiseerunud erinevate sündmuste pildistamisele, näiteks pulma-, koolifotod vms. Enamasti töötavad nad stuudios, kuid sageli tuleb käia pildistamas ka sündmuskohal pidulikel üritustel, koolis, ette- võtetes, kodus. Uudiste (pressi) fotograafid ehk fotoajakirjanikud Uudiste (pressi) fotograafid ehk fotoajakirjanikud fotografeerivad huvipakkuvaid inimesi, kohti ja sündmusi ajalehtede, ajakirjade, arhiivi või televisiooni tarvis. Nad peavad toime tulema erinevates olukordades ja tingimustes, mis eeldab tehnilist võimekust, kohanemis-võimet, suhtlemisoskust ja stressitaluvust. Toote-, arhitektuuri- ja teadusfotograafid Tootefotograafid jäädvustavad seadmeid ja masinaid, toodangut, kaupu jms.
teha? Ahjaa, üks väike detail häiris mind läbi saate -- väge täis Angela peedistas oma seaduslikku meest ikka üsna võimsalt. Küll oli Tõnis tossike ja tallaalune ja ema seelikuäärest kinnihoidja. Kuid mida tegi samal ajal ema Angela oma pojaraasuga, tulevase mehega!? Keeldus titekesele piire panemast, sest (t)emale oli mugavam tite kaisus magada!!! Tohoh!" www.naistekas.delfi.ee nojah-jaatus, mööndust väljendav; ...uudiste valgel- uudiste põhjal; jõulupruut- jõuludel abielluv pruut; paganama- kerge kirumissõna; ahjaa-tähendus nõrgenenud,õigus; peedistama- tähenärijalikult käituma; tossike- rumaluke; tallaalune- talla all olev; ema seelikuäärest kinnihoidja- memmepoeg; pojaraas- poeg; titekene- laps; tohoh- rõhutus ,,TANTSUD TÄHTEDEGA: Saatest lahkus väikseima häältearvuga Dave Benton" ,,see võõrkeelne mees on ise nagu kõnnirobot,üldse ju ei tantsi - musikaalust ja kuulmist peaks ju küllaldaselt olema
Meedia on vastutustundetu Ajakirjandus, televisioon, internetiuudistekanalid- need kõik on järjest kättesaadavamad ning uudised levivad kiiremini kui kunagi varem. Uudiste levitamisel peaksid ajakirjanikud ja meediaväljaanded olema väga vastutustundlikud erinevat infot avaldades. Mida ulatuslikumaks meedia on muutunud, seda rohkem ebausaldusväärset infot see sisaldab. On ka mitmeid näiteid sellest, kuidas meedia haavab inimeste tundeid ning seega rikub ära nende privaatsuse. Uudiste puhul võib viimasel ajal aga tõdeda, et üha enam suureneb seltskonnauudiste maht. Need on uudised, mis meeldivad rahvale, just sellepärast, et nendes võetakse
Kuidas märgata valeuudiseid Hinda allikat- uuri veebi- Kontrolli autorit- kas ta lehte ja selle eesmärki on usaldusväärne ja kas ta kvalifikatseerub alale, millest on uudis tehtud Kontrolli kuupäeva- vanade Sinu seisukoht- hinda uudiste uuesti avaldamine ei allikat kriitilisel pilgul, tähenda seda, et need oleks vajadusel küsi abi ikka veel teemakohased ekspertidelt OSKUSED, MIDA VAJAD OTSIDES INTERNETIST INFOT Mitme-etapiline otsing allikate kogumiseks Allikate hindamine kriitilisel pilgul Otsingu planeerimine Info otsimine märksõnade abil
nagu ,,Kroonika", ,,SL Õhtuleht" jt., minule enam ammu huvi ei paku, sest normaalsete uudiste vahel on seal liiga palju mõtetut kraami. Mõtetu kraami all pean ma silmas inimeste omavahelisi suhteid ja igasuguste kuulsate inimeste eraelu. ,,SL Õhtulehe" puhul kirjalik väljaanne on küll natuke korralikum, kuid internetis avaldatatud uudised on ikkagi väga kollased ja sisutühjad. ,,Kroonika" puhul on asi väga hull. Ei imesta isegi, et nad seda kollasele paberile ei trüki. Uudiste puhul on mulle meeldinud ikkagi lugeda konkreetset artiklit, kus on korralikult faktid välja toodud ja kus pole leierdatud mingi mõtetu teema ümber. Meedial on meelelahutusel suur osa. Võib isegi õelda, et meedia võrdub meelelahutus. Paljudel ajalehtedelgi on eraldi lehekülg meelelahutuse jaoks. Meelelahutusliku meedia alla kuuluvad ka kõik raadiod. Igat raadioprogrammi kuulates on võimalik samal ajal teada saada uudiseid ja ka lõbusalt aega veeta
Internetis justkui kaob see piir. Põhiseadus lisab veel, et seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Kuid pole olemas ühtegi seadust, mis takistaks netikommenteerijaid. Inimesed muutuvad õelaks ja ei mõtle, mida nende kurjad sõnad teistele inimestele põhjustada võivad. Kui avada Internetis kõige tavalisenmad uudisteportaalid, näiteks delfi.ee või postimees.ee, siis võib avaldatud uudiste kommentaaridest leida väga õelaid mõtteavaldusi. Kommenteerijad nimetavad alusetult artiklis avaldatud inimesi, keda nad isegi ei tunne, rumalateks või inetuteks. Seda võib nimetada juba raskeks sõnavabaduse kuritarvitamiseks. Negatiivse sõnavabaduse vähendamiseks Internetis võiks korraldada nn sokiteraapia. Tuleks vaadata erinevatest foorumitest kasutajate postitusi ja uudisteportaalide kommentaaridest uurida
inimesi ,ilma informatsioon kontrollimata, skandaalid, altkäemaksu süüdistused jne. Seda kõike tehes tahetakse luua omale võimalikult suur publik. Positiivne on kindlasti see, et meedia kontrollib poliitikute tegevust ja hoitakse asjadel silma peal, et enam ei saa teha salakabinettides uusi seaduseid, mis otseselt rahvast mõjutavad, sest kõik tuleb välja. Promotakse liiga palju suurkorporatsioonide kraami, kuna suurkorporatsioonid omavad uudiste toimetusi ja seetõttu on nad erapooletud, kuna "emaettevõtte" kohta halba rääkida ei tohi.
Rahvuslik ärkamisaeg Välised Sisemised Poliitilised Kultuurilised -Huvi kasvas kogu Euroopa -Eesti ala majanduslik -Iseteadvuse tõus rahvuste ja kultuuriliste arendamine -Eesti haritlaste esimese eripärade vastu -Talude päriseksostmine põlvkonna teke -Rahvusliku eneseteadvuse -Müüdi oma toodangut -Koolihariduse levik tõus -Kohaliku põliselanikkonna -Saksamaal ja Itaalias omaalgatuslik taotleti rahvuse poliitilist organiseerimine ühendamist -Emakeelse rahvahariduse -Alistatud rahvad hakkasid ...
meile on andnud see suurepärase alustusala edasiseks eluks. Ma usun, et te olete minuga nõus, kui ma väidan, et meie kõigi teed on olnud erinevad - ühel käänulised, vaevarikkad, lonkivad ja rasked, teisel aga on tulnud see ise mõistetavalt lihtsalt tänu suurele tööle, sest miski siin ilmas ei tule lihtsalt. Kogu selle õppeaasta vältel on meil kõigil olnud üks ühine asi - need kurvad hetked, mis võisid olla tingitud halva hinde saamisest, halvade uudiste teada saamisest või siis tülid, kuid samas on ka rõõmsaid hetki, mis kõigil on suunurgad ülespoole viinud või siis lausa suurel häälel naerma ajanud. Need hetked jäävad alatiseks meie meeltesse ja mällu. Tänan kuulamast ja soovin teile head kooliaasta lõppu!
tehnilised võimalused, hiljem demokraatlik valik). Suunatus keskusest äärealadele, üleriigilise raadio ja televisiooni sidumine poliitikaga ja ühiskonna võimukesksusega. Televisiooni areng on pidev ja globaalne auditoorium suureneb. Kaks olulist aspekti televisiooni juures on: 1) Televisioon püüab luua otseülekande tunnet, kuigi saade on varem linti võetud 2) Läheduse ja isikliku seotuse tunde loomine Televisiooni peetakse olulisimaks info ja uudiste edasikandjaks. Lisaks täidab televisoon nii täiskasvanute kui ka laste koolitajarolli. 10. Internet Internet kui meedium: 1) Arvutipõhine tehnoloogia 2) Hübriidne, multifunktsionaalne, juhuslik, paindlik iseloom 3) Interaktiivsuse võimalus 4) Privaatsed ja avalikud funktsioonid 5) Vähene regulatsioon 6) Vastastikune ühendatus Omavahel telekommunikatsioonilise infrastruktuuri kaudu ühendatud võrgustike ülemaailmne süsteem,
Eesti spordiajakirjandus Viimasel ajal on sporditeemad aina rohkem tunginud tavaajakirjandusse ning on leidnud koha uudiste ja arvamusjuttude kõrval. Eesti ajakirjandusmaastikul on mitmeid spordiväljaandeid. Osa neist ilmuvad igakuuselt, teised iga nädal. Enimloetumad spordiajakirjad on jalgpallifanaatikute ,,Jalka" ja tervisesportlaste ,,Jooksja". ,,Jalka" on suutnud oma tiraazi ajada kümne tuhandeni, mis on auväärt tulemus. Nad on edu saavutanud eelkõige sellega, et Eesti Jalgpalliliidu liikmetele ja tegevmängijatele jagatakse soovi korral ajakirja tasuta. Ajalehekioskist või supermarketist
Aktuaalse Kaamera ja Reporteri võrdlus Need saated erinevad üksteisest: vaatajaskonna poolest, uudiste poolest. Aktuaalne kaamera on tõsisem ja seal räägitakse ka ülemaailmselt tähtsatest teemadest. Nt. 29. märtsi saates: BRICS maailmamajanduses, streik Hispaanias, Taani laevaõnnetus jms. See pole lihtsalt saade millega õhtut sisustada, vaid seda vaadates saab end korralikult päeva jooksul toimunuga kurssi viia. Reporter on pigem meelelahutussaade, seal on rohkem seltskonnauudiseid ja see on väga Eestikeskne
tegema järeldusi artikli lõpus ja, kõige olulisem, püüdlema rääkida tõsijuttu. Paljud inimesed nimetavad ajakirjandust neljandaks võimuks ja nendes sõnades peitub omajagu tõtt, sest inimesed rohkem kuulavad ja usaldavad just ajakirjanikke kui riigivõimu, sest ajakirjanikud on elanikkonnale ligemal. Inimesed, kes töötavad massiteabevahendites vastutavad oma väljaantud materjali eest. See inimene peaks järgima kõike fakte, mitte liialdades neid. Tänapäeval on palju võimalusi uudiste edastamiseks ja saamiseks. Kõige populaarsem massiteabevahend on, muidugi, internet. See on mugav ja kiire. Vnem põlvkond ostab ajalehti kioskidest või tellib neid koju ja loeb aeg-ajalt. Mõned eelistavad vaadate telerit ja sealt saavad endale vajalikut infot. Üldiselt, tänu ajakijandusele inimesed saavad lüüa kaas ühiskonna- ja poliitika elus. Nad on hästi informeeritud ja ise otsustavad enda jaoks millist seisukohta hoita.
Esmaspäevast reedeni on programmid väga sarnased, Kanal 2 alustab programmiga kell 6 hommikul ja TV3 kell 6.15. Keskendutakse serjaalidele, mes jooksevad ainult argipäeviti. Erinevusteks neil päevil on see, et erinevatel päevadel jooksevad erinevad kodumaised sarjad. Sama lugu on ka välismaa sarjadega, mis jooksevad peale uudiseid. Kellaaegade järgi jäävad enam-vähem sarnaseks saadete zanrid. Kanal 2 Oma saateid on umbes 33%, millest 60% on kordused. Uudiste peale kulutatakse aega kuni 3 tundi päevas. Ülejäänud saated on meelelahutuslikud ja kestavad ligikaudu 6 tundi. Sisseostetu saated on 67%, millest 30% on kordused. Lastesaated on ainult hommikuti ja kestavad 1,3 tundi. Suurim osa sisseostetud saateid on serjaalid. TV3 Oma saateid on umbes 36%, millest 42% on kordused. Uudiste peale kulutatakse aega 1 tund päevas. Ülejäänud saated suuremosalt meelelahutuslikud ja kestavad 5 tundi. Sisseostetud saated on 64%, millest 30% on kordused
Fotograafia on kui hetk ajaloost Minu arvates sõjad ja kõik juhtuna ehk peamiselt sõjad, mis kunagi juhtusid on peamiselt säilinud meieni just tänu fotograafiale. Poleks fotograafiat leiutatud poleks me näinud pooli sündmusi ajaloost sellisena nagu nad olid. Fotograafia muutis seda kuidas, kuidas inimesed tunnetasid sõda, kuidas uudiste väljaanded raporteeriti. Lugedes artiklit ei pruukind inimesed sõja halastamatut reaalsust täielikult mõista , kuid tihti suudavad nad kohe haarata artiklis olevaid sõjapilte. Nimetus "kaamera" pärineb fotograafia eelkäijaks olnud ca,era obsucarst ehk pimekambrist, mis oli kasutusel 11-13 sajandini. Läätse asemel on selles kaameras üksnes väike auk, mida läbinud valguskiired proijtseerivad kambri
muusikastiil. See on arenenud ska ja rocksteadyst. Vahel koondatakse reggae alla ka teised Jamaica päritolu muusikastiilid nagu ska, rocksteady, dub, dancehall, ragga, reggaeton jt. Termin reggae tähistab konkreetset muusika stiili, mida mõjutasid tugevalt nii traditsiooniline mento kui ka ameerika jazz ja rütmibluus. Reggae on levinud paljudesse maailma riikidesse, kaasates sageli kohalikke instrumente ja sulandudes teiste zanritega. Reggae on tavaliselt seotud uudiste, sotsiaalsete kuulujuttude ja poliitiliste kommentaaridega. REGGAE KÕLA Reggae'le on iseloomulik rütmikitarri rõhutatud teine ja neljas löök ning bassitrummi rõhutatud kolmas löök. Reggae tempo on tavaliselt aeglasem kui ska, kuid kiirem kui rocksteady. Harmoonia on rõhutatault lihtne, tempo aeglane, muusikalised kujundid on lühikesed ning korduvad hüpnootiliselt läbi kogu pala. Kuulda on iseloomulikult lihtsat ja lakoonilist bassikäiku. INTSTRUMENDID Reggae'is kasutatakset:
Levides rahva seas said nad hiljem rahvalauludeks. Guillaume de Machaut (1300 1377) - keskaja väljapaistvaim helilooja, nn. viimane truväär. Tema loomingus tõuseb esmakordselt ilmalik laul vaimuliku muusika zanritest tähtsamaks. Rüütli juures leidsid teenistust rändmuusikud, kes saatsid isanda laulu fiidelil, lüüral, harfil või portatiivil (väike kaasaskantav orel) , olid isanda muusikalised nõustajad ja ka heliloojad. Rahva hulgas rändkunstnikke armastati, sest nad olid uudiste ja teadete toojad. 13.sajandist alates tagas linn rändmuusikutele kaitse. Loodi tsunfte, kuhu koondusid ka muusikud. 15.saj. said paljud neist linnamuusikuteks. kes olid linna palgal. Kirikusse ei lubatud pillimuusikat kui paganluse sümbolit väga kaua aega. Enamik Euroopas kasutatavaist pillidest on idamaise päritoluga ning tulnud siia kas Bütsantsist või toodud araablaste poolt läbi Põhja-Aafrika ja Hispaania.
suured kui teoses mida ta loeb. See paneb teda teisiti mõtlema ja oma elu üle erinevalt vaatama. Kuid võibolla ei olegi raamatud enam tänapäeval vaimseks toeks. Leiutatud on internet, kus inimesed veedavad palju aega lugedes, mängides, filme vaadates ja nende suhtlemisvajadus on rahuldatud ja ei peagi raamatutest abi otsima. Tihtipeale ongi internet koht kus inimesed ennast välja elavad, kommenteerides erinevaid uudiste artikleid jne. Raamat on hea abivahend oma vaimsete meelte ergutamiseks, kuid see ei ole ainus võimalus. On tähtis lugeda raamatuid, see paneb mõtlema ja arendab lugemis- ja kirjutamisoskust. Minu arvates on raamatute lugemine tähtis ning tuleb palju kasuks.
... Mul on õde ja kaks kassi. Hetkel õpin Tallinna Polütehnikumis esimesel kursusel. Erialaks valisin tarkvaraarenduse, kuna see on huvitav, mitmekesine ja kasulik. Kooliga olen rahul nii õpetajate kui ka õppeainete suhtes. Lemmikainet ei ole, ent erialalised ained on muidugi kõige paremad. Keeltest oskan hästi inglise keelt ja halvemini vene keelt. Hinded on mul head, peamiselt neljad ja viied. Edasi tahan kindlasti minna ülikooli. Vabal ajal tegelen enamasti arvutiga - nii uudiste lugemiseks, meediatöötluseks kui ka mängimiseks. Lisaks käin tihti ka kinos. Suvel meeldib rannas ujuda, talvel jäähallis uisutada. Iseloomult olen sõbralik, töökas ja kohusetundlik. Ma ei ärritu kergelt, proovin teisi inimesi aidata ning üritan olla alati positiivne. Üldiselt olen ma uutes kohtades ja sündmustes vaikne, aga teisi tundma õppides võin rääkida palju, erinevatel teemadel. Vahetusõpilaseks tahaksin minna riiki, kus inglise keel on riigikeel
meelelahutusele oli aega vähe. Mäletan hästi, kuidas ema kirjeldas iga päev kell 20 hoovi pealt tuppa jooksvaid lapsi, et näha ainukest pooltundi lastesaateid terves päevas. Ometi oleme praegu jõudnud punkti, kus tänapäeva noored vaatavad televiisorit väga vähe. Miks see nii on? Siinjuures võib üheks põhjuseks tuua televisiooni mitmekülgsuse ja suure infohulga. Televiisorist informatsiooni kätte saamiseks kulub palju rohkem aega kui näiteks internetist uudiste lugemisele. Igas meediakanalis on tohutult palju ebavajaliku informatsiooni ja selleks, et enda jaoks oluline välja sõeluda, peab noor väga hästi oskama orienteeruda. Kui uudistesaates on päeva tähtsaimad uudised ja lennukiga sõitvad väikelapsed segamini nagu pudru ja kapsad on noorel tihti keeruline aru saada, mis siis tegelikult tema jaoks saadud infost oluline on. Televisioon on paarikümne aastaga teinud oma arengus suuremaid muutusi kui ükski teine meediakanal
Hiljutine uurimus näitab, et Eesti on meediavabaduselt üks maailma juhtivamaid riike. Eriti vabalt suhtutakse Eestis aga internetivabadusse. Aga kas on ikka õige, et mitmetes uudisteportalides saavad inimesed ise uudiseid uuendada ja nii ka nende sisu muuta. Meediavabadusest on tänapäeval tekkinud demokraatia mõõdupuu, kuid kas liiga suur meediavabadus võib ühiskonnale hoopis halvasti mõjuda? Hetkel tekitab kõige rohkem kära ühiskonnas internetivabadus ning lõpmatud uudiste kommenteerimise võimalused. Ühed ütlevad, et Internetis ei tohiks liialt palju negatiivset arvamust avaldada. Teised rõhuvad Internetivabaduse juures jällegi meie demokraatlikule ühiskonnale, et demokraatlikus riigis peab olema täielik sõnavadus jne. Isiklikult olen nõus, et igal inimesel on õigus oma arvamust avaldada, olgu siis suuliselt või läbi Interneti. Kui ajakirjanik paneb Interneti üles uudise siis peaks ta arvestama, et kindlasti tuleb sellele uudisele
õpetusliku sisuga ehk niinimetatud moraaliajakirjad. Tööstuslik pööre 18. sajandi teisel poolel ja 19. sajandil tõi kaasa olulisi muutusi, mis andsid tõuke meedia arengule. Meedial oli alates 19. sajandi teisest poolest ühiskonna demokraatlikumaks muutumisel oluline roll ja vastupidi. Ajalehed peegeldasid 19. sajandi keskpaigani autori seisukohti, kuid massimeedia püüdis kõnetada võimalikult suurt lugejaskonda. 20. sajandi algul hakkas ajalehe positsiooni uudiste ja meelelahutuse edastajana tugevalt kõigutama raadio. Internet muutis meediatarbijate rolli, st nad mitte ainult ei saa teavet hankida, vaid ka seda ise edastada. Ajakirjandus vabadus põhineb sõnavabadusel. Ajakirjanduse üks ülesandeid on avaldada lugusid, mis on avalikkuse huvides, st võivad mõjutada kodanike heaolu. Meediatekst on nii kirjalik tekst kui ka pilt,video,heli. Meediateksti lugedes tuleks kõigepealt kindlaks teha, kes on selle autor
eriala bakalaureuseõppes toimub õppetöö nii, et esimesel aastal läbivad tudengid üldsotsiaalteaduslikke aineid, teisel aastal õpitakse süvendatult telekommunikatsiooniteadusi ja kolmandal aastal toimub spetsialiseerumine kas siis ajakirjandusele või suhtekorraldusele. Läbitakse kursused politoloogias, semiootikas, ettevõtte- ja rahvamajanduses, õigusteadustes, sotsioloogias, avalikus kommunikatsioonis ning suhtekorralduses. Seejärel õpivad tudengid filosoofiat, uudiste sotsioloogiat, audiovisuaalset kommunikatsiooni, infoühiskonda, poliitilist kultuuri ja kommunikatsiooni ning põhjalikumalt ka Eesti meediasüsteemi ja meediakasutust. Ajakirjanduse suuna valinud täiendavad oma teadmisi reporteritöös, meediakriitikas ning massikommunikatsiooni ajaloos. Veel võivad tudengid oma vabal valikul õppida juurde inglise, saksa, vene ja prantsuse keelt, suhtlemispsühholoogiat, avalikku arvamust, tsensuuri ning Eesti
sündmusi. Oluline on ära tunda pseudosündmused ja need kõrvale jätta. 4. Sellised sündmused ei nõua ajakirjanikult aktiivset tegutsemist vaid jooksevad ise arvutisse. Seetõttu kalduvad reporterid eelistama neid sündmusetele, mis tuleb alles üles leida. Ootamatud ja varjatud sündmused Pooloodatud avalikud sündmused. Need on sündmused, mis on üldiselt ette teada, kuid konkreetselt ootamatud. Sündmused, mille juhtumine on suur. Selliste uudiste edukaks jahtimiseks on kolm põhimõtet: 1. Iga valdkond, kus selliseid sündmusi võib juhtuda, peab olema lehes kaetud reporteriga, kellelon kohustus pidevalt ja järjekindlalt jälgida oma valdkonda, et sündmusi mitte maha magada. 2. Selline reporter peab omama palju taustateadmisi oma valdkonnast ning väga häid püsiallikaid, kes talle infot annavad. Aitab ennustada sündmusi ja tööd teha nendega. 3
Meediajumalad Tänapäeval on meedia kõikvõimas, meil on raadio, televiisor, ajalehed, ajakirjad ning internet. Internet on muutnud uudiste edastamise veel kiiremaks. Internetti jõuavad uudised igaltpoolt üle terve maailma ja me saame neid lugeda oma väiksest arvutist. Minu arust on meediajumalad need inimesed, kes on kuulsad,kes on elus palju saavutanud ja meedia jälgib igat nende sammu. Ma arvan et nii on raske elada, kui igat sinu lauset kommenteeritakse, igat sinu sammu ja liigutust jälgitakse ja paparazzod jälitavad sind kõikjal. Selline kuulsus on
Igal päeval tulevad telerist uudised. Tavaliselt vaatan ma uudiseid ETV-st, sest sealsed uudised annavad kõige tõsisemat infot ja ei ole liialdatud mõtetute uudistega. Vahel jälgin ma ka Kanal 2 või TV3 uudiseid, aga need on rohkem meelelahutusuudised. Televisioonist vaatan ma ka erinevaid filme ja seriaale. Mulle meeldib vaadata komöödiaid ja põnevikke. Raadiot ma eriti ei kuula, aga vahel saan ma ka sealt informatsiooni. Raadiot kuulan ma rohkem muusika, mitte uudiste pärast. Palju informatsiooni hangin ma ka internetist. Internetis loen ma uudiseid tevaliselt Postimehest ja Delfist, aga olen lugenud ka Oma Saarest ja Õhtulehest. Postimees ja Delfi on väga informatiivsed. Õhtulehes on ka palju meelelahutusuudised ning Oma Saarest saab lugeda Saaremaa kohta. Väga suure osa infost saan ma ajalehtedest ja ajakirjadest. Ajalehtedest käib mul kodus Õhtuleht. Mulle meeldib Õhtulehest kõige rohkem spordi osa, sest mulle meeldib spordi kohta lugeda
Ajakirjadest me võime lugeda asjadest mis toimub väljaspool meie riiki kuid muidugi ka elust meie riigis. Samas võib ajakirjandus tekitada vägivalda. Tuues näite Eestist. Ajakirjas Kroonika tehakse maha kuulsat Eesti lauljat. Ning selle laulja fännid võivad tõsta mässu ja tekitada vägivalda,see on meedia halb pool. Televisioon on minu elus lahutamatu osa. Ma vaatan telerit päevas väga palju. Uudised on inimesele kasulikud ja harivad. Mina ise vaatan ainult Kanal 2 uudist Reporter. Uudiste vaatamine ja kuulmine laiendab teadmisi ja püüab tuua tähtsaima uudise inimeseni. Kuid on palju filme ja multifilme mida ei soovitata väikestel lastel vaadata ilma vanemata, kuna sealt võib saada halba eeskuju ja muutuda vägivaldseks. Kuid alati ei pea vägivald kõiki mõjutama. Hästi kasvatatud ja targad inimesed ei lähe kaasa asjadega mis tekitavad vägivalda. Paljud õudusfilmid võivad segada und, ning mõned multifilmid näiteks Digimon võivad liialt suurendada laste
Liidus) . Esitab, seab üles koondvõistkonna kandidaate. Ühele kohale on kaks kandidaati. Liikme+kandidaat, saadiku+kandidaat, presidendi+kandidaat. {Teaduste kandidaat} (teadus+)kandidaat. Filosoofia+kandidaat, tehnika+kandidaat.Kandidaadi+dissertatsioon = kandidaadi+väitekiri = kandidaadi+töö, kandidaadi+eksam, kandidaadi+kraad, kandidaadi+miinimum kandidaadiväitekirja kaitsmiseks sooritatud eksamid. Euroopa Liidu kandidaat+riigid re.porter <9:-i> reportaazi tegija, ajakirjandusele uudiste hankija diskussi.oon <20:-ooni, -.ooni> vaidlus, väitlus, mõttevahetus, arutlus . Selles küsimuses, sel teemal, selle ülev ümber diskussiooni ei tekkinud. Teadus+diskussioon, ümarlaua+diskussioon. Diskussiooni+klubi.Diskussiooniline4 res.surss <20:ressursi, res.surssi> TEHN toote töövältus; hrl mitm: varud, tagavarad; vahendid, tuluallikad, raha .Vallal ei jätku {ressursse} raha. Täis+ressurss, jääk+ressurss. Ressursi+ühik tsi.taat <20:-taadi, -
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
