kadunud mõnel maal. Tehnoloogia areng on viinud religiooni arengu tagasi ehk selle mõju inimestele ei ole enam nii tugev, kui ta oli minevikus. Praegu on väga vähe inimesi arenenud maades, kes on läbinisti usklikud. Enamasti ollakse ateistid ehk mitteusklikud. Seetõttu ei käida enam iga päev kirikus palvetamas, vaid käiakse korra või kaks aastas seal, millest üheks korraks kindlasti on jõulud. Vähese kirikus käimise põhjuseks on usuvabadus ning ka inimeste enda vabadus teha, mida nad ise tahavad. Näiteks saavad eestlased valida ise, millisesse usku nad tahavad kuuluda. Selle tulemusena on Eestis ateiste, kristlike, õigeusklike jne. Idamaades on levinud islam, mis on seal siiani tugevate mõjutustega. Islamiusulised teevad oma usu nimel ka enesetappe ning teevad sellega maailmale väga palju kahju. Olles lugenud ja tundma õppinud religiooni arvan ma, et religioon on tänapäeval
· KROONUMÕIS-riigimõis · PASTORAAT-kirikumõis · VAKURAAMAT-raamat,milles peeti arvestust koormiste üle · ADRAMAAREVISJON- 7,8 aasta järelt peetud kirjapanekud vöövõimelistest talupoegadest · PEARAHAMAKS-Baltikumi maksusüsteem · HINGELOENDUS-pearahamaksu arvestamiseks läbiviidud loendus · PÄRISORI-inimene, keda võis perest ja maast lahus müüa · POSITIIVSED MÄÄRUSED-kindralkuberneri ettepanekud, mis olid loodud pärisorjuse kaotamiseks · PEARAHARAHUTUSED-eesti ja läti talupoegade väljaastumised · MERKEL-Liivimaa koduõpetaja ,,Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul" · PIETISM-usuvool,mis oli luteri kiriku süvenevale konservatismile vastu · VENNASTE E. HERNHUUTLASTE LIIKUMINE-Pietistlike ideede levitajad,usuvabadus. · RATSIONALISM-uus praktiline suund, tähtsaks muutus mõistus · JOHANN GEORG EISEN-ratsionalistidest kirikuõpetajate vanema põlvkonna esindaja, T...
3. Reduktsioon- mõisate riigistamine; Balti erikord- Balti kubermangude laialdane autonoomia(omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni;Restitutsioon- Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele. 4. Pietism Hernhuutlus Ratsionalism Aastad 1720- 1730 1730- 1745 18. saj II pool Peamised ideed Põhjasõja järgne Usuvabadus, lõhti Rahva harimine ja madalseis, vanade valgustamine Luterluse levik, kommetega usuline kirjandus, seotud esemeid ja esimene paiku, kõrtsid eestikeelne Piibel pandi kinni, samaväärsusnõue 5. Talurahvaseadused: 1802 Eestimaa kubermang Kui talupoeg oli koormist
Inimõigused Urmas Kukk 06.12.2009 Laste õigused Laste õiguste konventsioon ÜRO, jõustus 02.09.1990 EV ühines 20.09.1991 2 Laste õigused Laps – iga alla 18 aastane inimolend. Art. 1 3 Laste õigused Kehtivad olenemata lapse, tema vanema või seadusliku hooldaja rassist, nahavärvist, soost, keelest, usust. Art. 2 4 Laste õigused Kehtivad vaatamata lapse, tema vanema või seadusliku hooldaja poliitilistele seisukohtadele, kodakondsusele, etnilisele või sotsiaalsele päritolule, varanduslikule seisundile, puudele või sünnipärale või muudele tingimustele. Art. 2 5 Laste õigused Riigid peavad tagama laste kaitse igasuguste diskrimineerimis- ja karistusvormide eest tema vanemate, seadus...
humanistide ja Wyckliffi mõju. Kirik kujunes välja Elizabeth I ajal 1559. Sisu, vorm ja korraldus: õpetus protestantlik, vormid menutava kat kiriku tavasid. Oluline oli et kirik allub kuningale. Tulemusteks olid usurahutused Inglismaal ja Sotimaal (16.-17. saj). "Neutraalne" Anglikaani kirik moodustas kuningliku tsentrumi. Ühel poolel olid rahulole- matud puritaanid. Teisel poolel olid rahulolematud katoliiklased (iirlased). 17. saj-l toimus lahendus: anglikaani riigikiriku säilimine ja usuvabadus protestantidele (puritaanid, presbüterlased). Vastureformatsioon Protestantide väljajuurimiseks mood kat kiriku reformikomisjon (1536). Paavsti liitlaseks kujuneb Püha Saksa-Rooma keisririigi keiser, Habsburgi monarh Karl V (universaalriigi pea). Selles struktuuris toimub spontaanne sisemine uuenemine: Ignatius Loyola, kes paavsti nõusolekul rajas jesuiitide ordu (1540). Ordu andis lojaalsusvande
konstitutsioonilise monarhia pooldajad ning saadikud, kes nõudsid kuningavõimu kukutamist vabariiklased. 1792. aasta septembris toimunud valimistel said ülekaalu vabariigi pooldajad ja Prantsusmaa kuulutati vabariigiks. 1798. aastal võeti Ameerika Ühendriikide eeskujul vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", mis kuulutas kõrgeimaks võimukandjaks rahva, sätestas kõigi inimeste õiguse vabadusele, omandile, julgeolekule, kuulutas välja sõna-, trüki- ja usuvabadus ja; andis inimestele õiguse osaleda seaduse loomisel ja maksude kehtestamisel, st valida ja olla valitud. ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" võib pidada üheks olulisimaks dokumendiks ajalood, kuna sellest lähtub väga paljud demokraatlike riikide põhiseadus ning seal välja toodud vabadused ja õigused on näiteks Euroopa inimõiguste konventsiooni aluseks. Edasine võimuvõitlus Prantsusmaal toimus zirondiinide rühmituse, kes esindas
EESTI VABARIIK Sisepoliitika 1920 aastatel · demokraatlik · põhiseadus 1920 · valimised rahvahääletusel · kodanikuõigused võrdsus seaduse ees - isikupuutumatus - kirjavahetuse saladus - usuvabadus - sõnavabadus · rahvas võis algatada seadusmuutlikust · seadusandlikvõim 100 liikmelisel riigikogul · valimisõigus 20 aastaselt + naised · kõrgem täidesaatevvõim valitsusel · riigivanem-peaminister-president (ainult '20 aastatel) · erakondade paljusus · mitme erakonna parlament-laguneb kiiresti · kesk. valitsusaeg 11 kuud (+ - ) · 1 sisevaenlane (kommunistid, illegaalne -1940)
* pluralism ehk mitmekesisus(huvide), mitmesuguste ideede, arvamuste ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas N: klassireisile minekul tahavad pooled minna Rootsi, veerand Tsehhi ja teine veerand Venemaale * pluralistlik ühiskond ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid Demokraatlik ühiskond -> Eesti ühiskond .> usuvabadus * identiteet ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Ühtekuuluvustunne -> Laulupidu * tolerantsus sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis- või mõtteviisi suhtes Abielu kahest erinevast rassist inimese vahel * nulltolerants täisleppimatus; sallimatus, tolerantsi vastand Eesti vabariigi sallimatus kuritegevuse ja roolijoodikute vastu * enamusotsus demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul
tekkisid uued sotsiaalsed kihid: palgatöölised (proletariaadid), vabrikuomanikud. 3. Konservatism-mõeldamatu oli saavutada ümberkorralduste püsivust üksikute väljapaistvate ühiskonnaliikmete jõulise tegevusega. Ühiskonna poliitiline ja majanduslik ülesehitus kujuneb ja areneb aegamööda ja seda tulemuslikumalt, mida vähem on revolutsioonilisi vapustusi Liberalism-sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadus, samuti usuvabadus. Inimesel pidid olema tagatud põhi- ehk inimõigused. Võrdsustas kõik kodanikud seaduse ees. Riigi ülesandeks jäi olla karm ja õiglane vandekohtunik, kes jälgiks, et neist põhimõtetest kinni peetaks ja et kogu ühiskonnakorraldus, samuti ka ühe inimene tegutsemisvabadus ei hakkaks piirama teiste õigusi ja huvisid. Marksism-ühiskonna ümberkujundamine revolutsiooni teel. Ühiskonna senine areng on olnud klassivõitluse ja ekspluateerimise ajalugu, kus üks klass on teist rõhunud ja
20.SAJ ESIMESED AASTAD________________________________________________ Sajandi algul kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Venestamissurve nõrgenes tõi kaasa rahvusluse uue tõusu ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse: karskus-, spordi-, pritsimeeste seltsid, majandusühistud. Koos rahvusliku liikumisega tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning hakkasid eristuma selgemini poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ja sotsialism. TARTU LIBERAALID____________________________________________________ Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees. 1896. aastal hakkas Postimeest toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas lehe juurde rahvusmeelseid haritlasi. Tema juhtimisel peeti esmatähtsaks eestlaste rahvuslike eneseteadvuse edendamist, astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu. Räägiti demonstratiivselt igal pool eesti keelt. Postimees ü...
ametnike liit, ärieliit, loomeeliit, sõjaväeline eliit. Eliit ehk paremik - suhteliselt väike ühiskonnarühm, mis paikneb sotsiaalse stratsifikatsioonisüsteemi tipus. Gini indeks - näitab ühiskonna tulude ebavõrdsust, mida suurem see näitaja on, seda ebavõrdsem on tulude jaotus. Mis põhjustab kihistumist? Raha, majanduslik olukord riigis, ligipääs võimule Eesti kui Euroopa kõige usuleigem maa Eestis on mitmekesine religioon, st meil pole juhtivat religiooni, vaid on usuvabadus. Suurem osa eestlasi on ateistid. Kas haridus on sotsiaal-majanduslik näitaja? Jah - Paremat haridust omades on suurem tõenäosus tööturule sisenedes tööd saada, samuti eelistavad tööandjad kõrgema haridusega inimesi tööpositsioonidele. Ei - Hea haridus omab küll positiivset mõju tööd otsides, kuid lisaks sellele on tähtsad ka oskused oma erialal ning sidemed tööturul. Kõrgklass - ühiskonna kõige jõukam osa, kellel on keskmisest märgatavalt kõrgem sissetulek
1) uusaja algus ja lõpp - Uusaeg algas umbes 1500.aastal ning lõppes umbes 1914-1918. 2) viis uusaja tunnust - Uusaja tunnused: Tekkisid rahvusriigid, tekkis absolutism, teaduse arengul tuginev maailmapilt, tekib kapitalistlik majanduskorraldus, tööstusühiskonna teke tekkisid ühiskonnagrupid(töölised ja kodanikud) 3) absolutism - Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse seda mõistet monarhide puhul ja seetõttu käsitletakse terminit "absoluutne monarhia" enamasti absolutismi sünonüümina. Ometi on mitmel 20. sajandi diktaatoril olnud võim, mis väärib absoluutseks nimetamist tunduvalt rohkem kui kunagiste "absoluutsete monarhide" oma, kuid nende kehtestatud riigikorda on tavaliselt nimetatud kas autoritaarseks või totalitaarseks (autokraatiaks). 4) millega põhjendati absolutistlikku valitsemisviisi? - Öeldi, et kuningas sai oma võimu jumalalt 5) millised ühiskonnagrupid olid kun...
Neli aastat peale võimuletulekut (1614) saatis Louis XIII generaalstaadid laiali ja nad kutsuti uuesti kokku alles 1789. a. Louis XIII olulisemad asjad ajas korda kardinal Richelieu, kes oli välja paistnud esinemistega generaalstaatides enne selle laialisaatmist. Sisuliselt valitses Prantsusmaad 1624-1642 Richelieu. Ta tegi Prantsusmaast Euroopa võimsaima riigi. Ta asendas ametnikud, kes olid saamatud. Tugeva kuningavõimuga oli vastuolus Henry IV ajal L-Prantsusmaal hugenottidele tagatud usuvabadus. Tema eesmärgiks oli luua tsentraliseeritud riik. Kõik pidi olema allutatud riigi huvidele. Rahvusvahelisse suhtlusse tuleb mõiste raison`d etat riigi huvides. · Richelieu asus hugenottide õigusi piirama ja vallutas nende tähtsama keskuse La Rochelle 1628. aastal. Tühistati hugenottide poliitilised ja sotsiaalsed eesõigused. · 1629. aasta Armuediktiga jäi usuvabadus Prantsusmaal siiski kehtima, kuid kaotati hugenottide eriõigused. · 1626. a
VENEMAA 1917-1920: Veebruarirevolutsiooni põhjused: · Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda: 1. riiki tabas majanduslik kaos (tööjõu puudus, tooraine- ja kütusekriis, suutmatus varustada sõjaväge, puudus tarbekaupadest, nälg). 2. sõjavägi revolutsioneerus (= mässumeelsus, vastuhakud ohvitseridele ja deserteerumine sõjaväest). Selle põhjuseks oli sõjaväe halb varustatus, ebaedu rindel, väejuhatuse küündimatus, suured ja õigustamatud kaotused elavjõus. 3. rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides tsaarivalitsusega, kuna see ei suutnud olukorda parandada. Tsaariperekond sõltus oluliselt "pühamees" Grigori Rasputinist, kelle nõuannete järgi tehti sisepoliitilisi otsuseid ja sõjalisi operatsioone rindel. (NB! Rasputin tapeti õukondlaste poolt 1916). 4. poli...
Konfliktid katoliiklaste ja protestantide vahel Hugenotte rünnatakse Hugenottide ülestõus Ususõjad 1570 Saint –Gemani rahu- südametunnistuse vabadus Hugenottide vastane ppgromm 24.aug 1572)1 Pärtliöö ülestõus- Katoliiklased tapsid hulganisti Hugenotte Protestantlik konföderatsioon Hugenotid: kukutada Valoise dünastia 1562-1589 8 kodusõda (Henri IV – alus Bouronide dünastia Nantes’ I edikt: Valitsev usk katoliiklus Hugenottidel olio ma piirkondades usuvabadus Antakse tagasi kodanikuõigused e saavad riigiametites tööd teha Lubati jätta oma kindlustatud punktid Madalmaade vabadusvõitlus Põhjused: Usuvabaduse ja sõltumause saamine Hispaaniast Võitlus hispaanlaste vastu Tulemused: (Kalvinism leviblaialdaselt Puhkeb soda) Hollandi iseseisvune Belgia jäämine Hispaania koosseisu Köösid- kerjused, vabadusvõitlejad 1581-Ühendatud provintside vabariik ehk Holland
20.sajand Maailm 20. sajandi algul Moesõnaks oli ,,progress" tulevikku suhtuti optimistlikult Maailma valitses Euroopa. 20. sajandist loodeti palju, aga oli hoopis palju tapmist jne 1. tööstuse areng ja linnastumine · Tähtsaim majandusharu tööstus · Kasvas turgu kontrollivate suurettevõtete monopolide tähtsus · Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanike kasvu · Inglismaal elas linnades 80% elanikest · Saksamaal 60% elanikest, prantsusmaal ja USA-s 40% · Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku oli Euroopas 135, sajand varem oli neid 23 · Maailma suurm linn 1900 London elanikke umbes 6,5 miljonit · Võrdlus: 100 aastat varem 860 000 elanikku 2. teaduse ja tehnika areng · Sajandi vahetuse paiku sündisid aatomi- ja relatiivsusteooria · Albert Einstein · õpiti analüüsima inimese alateadvusest (Freud) · ehitatakse üha kõrgemaid hooneid ja pikemaid sildu (Kas...
Kuningas ei võinud enam parlamenti laiali saata. Parlamendi võimule allusid ametnikud ja maksude kehtestamine. Vabariigi ajal:parlamendil oli kõige väiksem võim Kujunes lordprotektori Oliver Cromwelli sõjaline diktatuur Parlament säilis. 1653-kuulutati välja diktatuur(kestis 5 a) ja parlament saadeti laiali. Lõpuks kutsuti tagasi Pr. maale pagenud kuningas. Stuartite restauratsiooon: 1660-Breda deklaratsioon-lubati säilitada usuvabadus ja maaomandis toimunud muutused. Kutsuti tagasi Charles II Charles II hakkas parlamenti õõnestama Algas poolitiline liikumine: toorid(pooldasid/konservatiivsed) vs. viigid(vastu James II troonile tulekule/liberaalsed).- 1679- Isikuvabaduste akt-kohtuta ei tohi arreteerida, omavoli lõpp, 18. saj: 1707-sündis Ühendatud Kuningriik. 1714- Inglismaa troon läks Hannoveri dünastia kätte 1721-1742- Rober Walpole
vajadus kas ise või Töötukassa abil töö leidmine. Eesti eesmärk on viia pagulased elama Eesti erinevatesse kohtadesse, et hoida ära pagulaste ühinemine ning kõikvõimalike olukordade teke. Kasvades ise seto traditsioonide järgi ja teades kui oluline on setodele oma kogukond, rahvakultuur, usk, rõivad, toidud, seto leelo jms võib järeldada, et ka pagulastele on oluline oma kultuuri hoidmine, oma kogukond ja usk, olgugi, et võõras riigis. Euroopas on usuvabadus, mistõttu on pagulastel oma kogukonna tekkeks soodne võimalus. On selge, et paljud pagulased ei integreeru ja kasutavad ära usuvabaduse mida võimaldab vaba Euroopa, piiravaks teguriks vaid kehtivad riigi seadused. Kui kaua võtab aega võõra riigi rahval kohanemine uues elukohas ja kui kaua läheb meil aega uute inimestega harjumiseks näitab vaid aeg. Mina arvan, et iga inimene peaks küll enda vajadused esikohale seadma, kuid ei tohiks ka
Reformatsioon tõi aga endaga kaasa väga positiivseid muudatusi: kirikutes võeti kasutusele emakeelne jumalateenistus, asutati koole, kus said õppida eesti rahvusest poisid (hiljem asutati ka tütarlastekool), rajati ,,vaeste koolipoiste" institutsioon (hooldajad kodututele lastele), esimesed eestikeelsed vaimulikud teosed, üritada kajastada ka eesti ajalugu, kuigi need polnud eesti keelsed, kajastasid nad siiski eestlasi ja Eestit. 1554. aastal Valmieras peetud maapäeval kehtestati usuvabadus. (I. Talve, 2004) Muistse vabadusvõitluse tulemusel langes Eesti ristisõdijate võimu alla, kes rajasid siin oma riigid, mis kestsid kuni Liivi sõjani. Liivi sõda ning Vana-Liivimaa riikide likvideerumist võibki pidada tinglikult piiriks, mil keskaeg lõppes. Samas ei saa ka väita, et sellest algas kohe uusaeg. Eestis kulges üleminek keskajalt uusajale valulise ning kahe valitsuse vahelise aja jooksul, mis langes kokku Liivi sõja toimumisajaga Maarahva usu alused olid lihtsad
oma poliitilise ja kultuurilise tähtsuse ning ei sobinud asukoha poolest enam pealinnaks. Hilises Rooma keisririigis leidsid aset suured muudatused: Rooma riigi lõplik lõhenemine toimus 395 a Ida- ja Lääne-Rooma. Ida-Rooma keskus oli Konstantinoopol, Lääne-Rooma keskusteks olid Milaano ja Ravenna. Suuresti Lääne-Roomas valitsejad ise midagi ei otsustanud, nende üle otsustasid germaani väepealikud. 476 aastal enam asemele ühtegi keisrit ei pandud. 313 aastal kuulutati kristlastele usuvabadus ristiusk muutus igati seaduslikuks usuks. Seda seadust tuntakse Milaano edikti nime all. Kui alguses ristiusk legaliseeriti, siis 4.sajandil(391) kuulutati ristiusk Rooma riigi usuks. Kõik ülejäänud usud oli keelatud. Kirik muutus väga suureks maavaldajaks. Kirikule andsid maad nii keisrid kui ka pärandasid eraisikud. Kiriku hooleks jäi vaeste ja haigete eest hoolitsemine, kirik hakkas andma haridust ja hakkas tegelema ka kohtumõistmisena.
MAAILMA USUNDID 19.november - Martti Kalda HINDUISM Budism Suurem ja mõjukam. India usundid: juba iidselt ajal usuvabadus. Deklareeriti esimest korda 3 saj enne kristust. Viimane rahvaloendus 2001aastal: 81% elanikkonnast hindud, 12-13% moslemid neist 9% sunniidid, 2-3%shiidid, 2% kristlased, 2% sihhid NB! Budiste ainult 0,8% shainismi 0,4% elanikkonnast. Hindusid enamusosariikides üle 50%. Moslemivähemusega osariigid. 61% Shikid?? India on mitmete religioonide sünnikodu. Esineb ka algkristlus, juudi kogukonnad, soroastristid, parsid,uususundeid mis indiast sünidnud on palju.
1) Karl V suguvõsa (isa, ema, isapoolne vanaisa, emapoolne vanaisa, vend, pärija) Isa Philipp ilus, ema Juana Nõdrameelne, isapoolne vanaisa Maximilian I, emapoolne vanaisa Fernando II, vend Ferdinand I, keisritrooni pärija Ferdinand I, Hispaania trooni pärija poeg Felipe II 2) Miks oli Taani Põhjamaade valgustatuse parim esindaja? Christian VII valitsusaeg tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friederich Struensee. Christian VII valitsusaeg tähistab Taanis valgustusliku õitsemise perioodi, kui kaotati tsensuur, kehtestati täielik trükivabandus, sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine, kohtuistungid muudeti avalikuks, kuulutati kõigi inimeste võrdsust seaduse ees, füsiokraatlikud ümberkorraldused majanduses: kaotati tsunftisüsteem, suleti kahjumit andvad manufaktuurid, ka...
Kirik tuleb puhastada igast saastast. Tuleb olla tagasihoidlik ja tööd teha. Predestinatsioon ettemääratus. Kõik on ette määratud jumala poole ja inimene ei saa ise midagi teha. Ühed on õndsad ja teised mitte. Schade! Kavaler ümarpeade vastasleerid olev inimene. Kandis uhkeid riideid ja soengut. Ümarpea kodusõjas parlamendi pool olijad. Puritaanid. Kandsid musta ja juukseid oli vähe. Leveller seisuslike privileegide kaotamine ja isikuvadabuste kindlustamine, usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus, trükivabadus. Kõik võrdsed. Kolmas seisus talupojad ja töölised Ilmaliku kutsumuse õpetus tee oma tööd hästi ja sul läheb hästi. See meeldib jumalale. Sellega õigustasid puritaanid oma äritegevust. Hugenott prantsuse kalvinist. Prespüterid puritaanid, kes tahtsid, et koguduse eesotsas oleks koguduse vanemad presbüterid. Need valiksid koguduse vaimulikud. Piiskoppi ei ole.
aastal välja antud Nantesi [nant] ediktiga olid hugenotid, kes moodustasid umbes kümnendiku Prantsusmaa elanikkonnast, saanud õiguse oma jumalateenistusi pidada. Kaitsmaks end katoliiklaste võimalike kallaletungide eest, olid hugenottidel oma väesalgad ja koguni kindlused. Hugenottide eriõigused ei sobinud kokku tugevneva kuningavõimuga. Juba Richelieu vallutas hugenottide tähtsaima kindluse La Rochelle'i [laro'sell] ning tühistas hugenottidele antud poliitilised eriõigused. Senine usuvabadus siiski säilis. Louis XIV-le oli vastumeelt, et osa tema alamaid on teist usku kui ta ise. Rahva hulgas kadestati valdavalt kaubandusest ja käsitööst elatuvate hugenottide suuremat jõukust. Kuningas tühistas hugenottide allesjäänud õigused. Nüüd keelati neil ka jumalateenistusi pidada, nende kirikud suleti või koguni hävitati. Hugenottidele kehtestati kõrgemad maksud, neid vallandati riigiametitest. Lõpuks nõuti hugenottidelt sõdurite majutamist ja ülalpidamist.
Demokraatia. Demokraatia kujunemine. * algus Vana-Kreekast. Täpselt ei teata kes aluse pani. * tähendab Rahva võimu või rahvavalitsust. * Demos- Rahvas, Kratos-võim * Otsest loojat ei ole, alguse tegi filosoof Solon, kes 594 eKr andis välja esimesed võimu piiravad seadused * Hiigelaeg Periklese ajal 4. saj. eKr. Ta arvas et ateena riigiasjade kontrollimiseks on vaja natuke rohkem inimjõudu kui 1 või 2 inimest. Demokraatia vormid. *Otsene ehk vahetu demokraatia. Seda tunti ja kasutati ainult antiik-kreekas. *Esindus ehkj kaudne demokraatia. Selle ümber keerleb kõik tänapäeval. * lisaks on tänaseks loodud ka mitmeid alavorm, mdia kasutatakse organisatsioonides. * tänane demokraatia- polüarhia( R. Dahl). Selline demokraatia kus on õigusriik. Otsene demokraatia: * aretati välja ateenas riigimees periklese poolt. * otsutajateks- täiskasvanud ateenas syndinud mehed. (sel ajal mehed valitsesid, j...
· Mehhanismid, tänu millele on poliitilise eliidi tähendus ja mõju ühiskonna elule proportsioonis selle toetusega, mis on neil rahva hulgas. · Seadusandlus, mis toimib reaalselt, ehk õigusriik oma mehhanismidega, tänu millele inimesed teavad tähtsaid reegleid, mis on lubatud ja mis mitte, seadused on selged, õigusemõistmine aga sõltumatu täidesaatvast võimust. · Põhilised kodanikuõigused, õigus eraomandile ja selle kaitsele, usuvabadus, vabadusele 6. Mõisted: abstraktne mõtteline, mittekonkreetne; assamblee täiskogu, ülikogu; defitsiit puudujääk, nappus; delegeerima (õigusi, kohustusi jne) edasi andma; formaalne- vormiline; gerontokraatia vanurite võim; justiits õigusemõistmise korraldus; kampaania hoogtöö, hoogtegevus; konstitutsiooniline põhiseaduslik; korruptsioon kõlbeline laostumine, pistisepoliitika; kongress suur nõupidamine 8võimuorgan); mentaliteet vaimulaad, meelsus;
16. EL õiguse allikad, põhivabadused, ülimuslikkus ja otsekohalduvus, EL sisene kompetentside jagunemine. EL õiguse kaks peamist allikat on esmane õigus(lepingud) ja teisene õigus(vastuvõetud õigusaktid- määrused, direktiivid, otsusd, kokkulepped ja lepingud) Põhivabadused kehtivad igale inimesele igasusguste lisatingimusteta. Liikumisvabadus, mõttevabadus, usuvabadus ja valimisvabadus Ülimuslikkuse põhimõte on EL õiguse põhimõte, mille kohaselt vastuolu korral Euroopa õiguse ja liikmesriigi õiguse vahel kohaldatakse Euroopa õigust Otsekohaldatavus ehk vahetu kohaldatavus on Ühenduse õigusakti rakendamise siseriiklikku õigusesse, ilma et oleks vaja vastu võtta siseriiklik rakendusakt EL sisene kompetentside jagunemine
VALGUSTUS - periood euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. VALGUSTATUD ABSOLUTISM - monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas. REFORM - ümberkorraldus, mille eesmärgiks on uuenduste kaudu olemasolev süsteem säilitada BALTI ERIKOND - Eesti ja Liivimaa eriügused Põhjasõja järgse Vene riigi koosseisus. VENNASTEKOGUDUSE LIIKUMINE - 18. sajandlil Eestisse jõudnud usuline äratusliikumine, mida iseloomustas patust pöördumise rõhutamine, tundeline vabadus ja vaimulik lihtsus. LADINA-AMEERIKA-kesk ja lõuna-ameerika, sest seal räägitakse hispaania ja portugali keelt ning need on väljakasvanud ladina kuluurist TORDESILLASE LEPING-1494 lepiing hispaania ja portugali vahel, millega jagati ära lõuna- ameerika (ida osa portugalile, lääne osa hispaanile)...
Euroopa 17.-18. sajandil 1 Uusaeg ja selle iseloomulikud jooned algus: Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453 Suured maadeavastused, eelkõige Ameerika avastamine Cristoph Kolumbuse poolt 1492 Luterlik reformatsioon 1517 Suur Prantsuse revolutsioon 1789 Ehk: 17. sajandi algusest alates lõpp: Esimene maailmasõda (1914-1918) ehk 19. sajandiga lõppes uusaeg. iseloomulikud jooned majanduses: kapitalism (suhete areng ja võimule pääsemine); eurooplaste koloniaalvallutused pidurdasid teiste maailmajagude arengut, eurooplastele tähendas see kasumeid; kaubanduse areng; paljudes Lääne-Euroopa riikides oli pärisorjus kadunud ning see viis hiljem ka kodanliku eraomandi tekkimiseni (Inglismaa), Ida-Euroopas ...
SKS.majandus ja yld/1870-1900:3 suurt erinevust teistest riikidest:*Polnud vastuolu linna ja maa vahel.*Riik polnud kunagi yhtne.*Kõige militariseeritum riik maailmas.toimus omaette majandusime,kuigi ressursse oli vähe.Alasid vallutati juurde(elsass-lotring=rauamaak).Vaid suurettevõtted(kartell,syndikaat)Raudtee arenes kiiresti.Kiire urbaniseerumine.Kiire arengu põhjused:*maade yhendamine*Tööstus loodi uuel baasil*Armee ostis palju kaupa.militariseerumine*streikida ei võind,töölisorg. ei võind*edukad vallutused*kontributsioonid.Põllumaj:SKS jagunes IDA ja LÄÄS.Idas oli pikalt olnud pärisorjus,reformidega kaotati.Maad renditi mõisnikult,see oli talupojale kasulik.Mõisnik ja talupoeg tegid koostööd.Mõisates olid kõrvalharud-viina ja suhkru tootmine peedist.Maa elanike jagunemine:1.mõisnikud e. junkrud 2.Taluperemehed 3. vabadikud 4. sulased(enamasti illegaalid,odav tööjõud) 5. mõisateenrid (eriti saast seisus,ei võin abs. midagi.)Läänesak...
1. USA sünd 2. Tööstuslik pööre 3. Millised olid Prantsuse revolutsiooni põhjused? 4. Iseloomusta Prantsuse ühiskonna jagunemist seisusteks 5. Rev-i algus? Milliseid muudatusi viis Asutav Kogu ellu revolutsiooni esimestel aastatel? Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioon? I põhiseadus ja uus riigikord? 6. Millised olid poliitilised jõud Prantsuse parlamendis peale põhiseaduse vastuvõtmist? 7. Millal kukutati kuningavõim ja kehtestati vabariiklik kord? 8. Mis on generaalstaadid, Rahvuskogu, Asutav Kogu, revolutsioon, reform 9. Millal hukati kuningas? Kuidas reageerisid välisriigid? 10. Miks ja millises olukorras loodi Rahvapäästekomitee? Jakobiinide diktatuur? Nende juhid? Iseloomusta nende valitsemisaega. Uus põhiseadus? 11. Selgita mõisted: diktatuur, terror 12. Miks ja millal kukutati jakobiinid? Millised muudatused Prantsusmaal see kaasa tõi? Mis on direktoorium, uusrikkad? Millal võ...
Maksude keh. Kuningas Parlament Algus - Prantsusmaa 1624 - Inglismaa - Riigikorra toeks sai - Riigikorra toeks oli armee alaline sõjavägi ( sõjaväeline diktatuur ) - Üks kindel usk - Usuvabadus Valgustus - filosoofiline suund - 18. sajand - valgustus väärtustab haridust, teadmisi, mõistust * J. Locke - ütleb, et võim tuleb rahvalt, mitte jumalalt - kõigil inimestel on sünnipärased õigused, inimõigused, õigus elule ja vabadusele - võim peaks olema jagatud * J. Kant - alaealisus ei tähenda vanust ( alaealisus tähendab, et ei juleta arvamust välja öelda ) - Julge olla tark
pooldajaid madalamatest seisustest. Näiteks väiketootjad pooldasid konservatismi, sest nad kaitsesid siseturgu ja ei lasknud sisse tuua välismaiseid kaupu. Liberalism: Miks: Tekkis pärast Prantsuse revolutsiooni eelkõige selleks, et kaitsta revolutsiooniga kättevõidetud vabadusi ning õigusi ja et põhjendada majanduslikult eduka kodanluse püüdlusi poliitikasse. Tunnused: Kõigil inimestel on usuvabadus Kõik kodanikud on seaduse ees võrdsed Kõigil inimestel on õigus osaleda poliitikas Peab olema vabaturumajandus Kõigil inimestel on sõnavabadus Pooldajaskond: Eelkõige pooldasid seda kodanikud, kes olid oma eluga natuke paremal järjel, kui lihttöölisest talupojad ja suurte vabrikute omanikud. Sotsialism: Miks: Pärast tööstuslikku pööret hakkasid tekkima suurtootjad, rikkad vabrikandid ja pangamajade omanikud, kellel oli väga palju raha
konfutsianismi kaudu hakkas Jaapanis levima Hiina kultuur – Jaapani kontaktid Hiinaga meie ajaarvamise algul, Korea kaudu Hiina mõjud Jaapanisse. Emigrandid jäid sageli Jaapanisse elama, said oma ühiskondliku positsiooni – neid nimetati kodakondsuse saanuteks. 5. sajandi lõpul nimetas keiser Ōjin konfutsiaanlikud õpetlased Koreast oma laste õpetajateks. Religioon Jaapani 1945. aasta põhiseaduse §20 kohaselt kehtib riigis usuvabadus ja religioon on riigist lahutatud. Levinumad religioonid on shinto, budism ja ristiusk, vähesel määral on ka muhameedlasi, hinduiste jt. Shinto on põline jaapani religioon, kuid seda on aegade jooksul tugevasti mõjutanud budism. Nii budism kui ristiusk on küll mujalt sisse toodud, kuid ka need on omakorda kohandatud jaapani traditsioonidele ning on muutunud täiesti jaapanipärasteks. Konfutsianism, mis jõudis Hiinast Jaapanisse enne budismi, on küll tugevasti mõjutanud
Kuidas oli rahvustundega Vana Korra ajal? Kuidas aitas Napoleon kaasa rahvuste sünnile Euroopas? See sündis pärast revolutsiooni, kui lõplikult tekkis rahvustunne juurdus ja toimus rahvuse sünd. Rahvustunde tekkimisele aitas kaasa ebavõrdsete maksude kaotamine, ebavõrdsete õiguste kaotamine ning lihtrahva toetamise suurendamine (üleüldine eesõiguste kaotamine). Suur osa sellest ka "vabadus,võrdsus,vendlusel", kirikukümnise kaotamisel jne. Samuti usuvabadus. Napoleon aitas sõjakäikudega ja temale vastuseisus Saksamaal ja Itaalias Mõtestage lahti institutsioonid: kuningas, riigipea, parlament (2 koda), valitsus, kohalik omavalitsus. Kuningas: kõrgeim positsioon, eluaegne, päritav, täitevvõimus kõige kaalukam sõna, nimetab ministrid, piiskope ja kardinaale, talle kuulub seadusalgatus, praegu peamine esindusfunktsioon, vanasti ta omas kogu võimu
Laste hariduse valikul õppeasutus. Hariduse andmine on riigi järelevalve all. on otsustav sõna vanematel. Artikkel 9. Mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus. 1. Igaühel on õigus mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadusele; see õigus kätkeb vabadust muuta oma usku või veendumusi, samuti vabadust PS § 40 kuulutada usku või veendumusi nii üksi kui ka koos teistega, avalikult või Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus
........................................................................................ 7 1.4 Negatiivne ja positiivne vabadus ..................................................................................... 8 2. Vabaduse aspektid...................................................................................................................9 2.1 Mõttevabadus....................................................................................................................9 2.2 Usuvabadus..................................................................................................................... 10 Kokkuvõte................................................................................................................................11 ................................................................................................................................................11 Kasutatud allikad.......................................................................
Eesti kohtupraktika toetub varem kehtinud seadustele, viimaste aastate jooksul on kehtima hakanud uued õigusaktid. Au ja väärikust ning muid isiklikke õigusi käsitlevad 5 võlaõigusseaduse paragrahvid 1046 ja 1047. Võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva isiku solvamist ja laimamist käsitleb karistusseadustiku paragrahv 275. 2.4 Usuvabadus Mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadus on usuvabaduse võtmesõnadeks antud referaadis. Usu- ja veendumusvabadus on nii üksikisikutel kui ka organisatsioonidel, riigil on kohustus tagada individuaalne ja kollektiivne usuvabadus. Keelatud on veendumuste või usu põhjal diskrimineerimine ja vihavaenu õhutamine. Riigil on õigus veendumuste kuulutamist seadustega piirata, kui see kahjustab avalikku korda, tervist või kõlblust. Veendumusega ei saa vabandada õiguserikkumist.
Ameerikas ja Prantsusmaal 18.sajandi lõpul Partnerlus ( Saksamaa) · Religioon ja väärtused Kultuurisõjad · Rahvuslus ja religioon Identiteet · Religioossed erakonnad ja liikumised Kristlikud erakonnad ( Euroopa jm); Moral Majority ( USA) , Muslimi Vennaskond (Egiptus) ; Hamas (Palestiina); Bharatiya Janata Partei (India) ; Gush Emunim ( Iisrael) ; Jathika Hela Urumaya ( Sry Lanka) · Sisepoliitika ja välispoliitika Inimõiguse ja usuvabadus Religioon ja turvalisuspoliitika · Vestfaali rahu 1648 ususõdade lõpp Euroopas Rahvusvahelise poliitika ja religiooni lahutamine · Külm sõda inimõigused, mh usuvabadus · 11.sept 2001 e 9/11 religiooni naasmine poliitikasse · Usuvabadus Eesti Vabariigi põhiseadus prg 40 ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsioon 1948 artikkel 18 Kristlus · Suurim religioon maailmas
Tähtis on, et laulupeod jätkusid. Tähtsal kohal olid televisioon (algas Eestis 1955) ja raadio. Haridus Haridussüsteem ühtlustati NSV Liidu omaga. Tase kõrgkoolides polnud madal, kuid valitses tugev ideoloogiline surve. 1970. aastatel muudeti keskharidus kohustuslikuks, kuid tase käis alla. Hariduse sisus olid tähtsal kohal ajaloo võltsimine ja moonutamine, kommunistlik propaganda. Kirik Vormiliselt valitses Eesti NSVs usuvabadus, tegelikult aga kiusati sageli usklikke taga (ei võetud kõrgkooli, ei lubatud töötada teatud ametikohtadel jne.). Igati propageeriti ateismi (=jumala eitamine). Püüti juurutada ilmalikke kombeid (jõulude asemel näärid, leeri asemel noorte suvepäevad jne.). IV Vastupanu (nõukogude võimule) Metsavendlusest oli juttu sisepoliitika alapeatükis. 1950. aastatel tegutsesid noorte põrandaalused rühmad. Sulaajal olid poliitilised olud pisut leebemad
Repressioonide, mille eesmärk oli vabastada Hispaania süsteemidest ja ideoloogiatest, õigustamiseks anti välja seadusi, mis polnud suunatud üksnes vabariigi toetajatele, vaid ka teatud seisuste ja piirkondade identiteedi vastu. Hispaania allakäigu alguseks loeti 18. sajandi valgustuspoliitikat ning peamisteks vaenlasteks olid kommunistid, juudid ja vabamüürlased. Nende elu, kes Franco reziimi ei toetanud, oli ahistav: puudus igasugune sõna- ja usuvabadus. Majanduses hakkas Franco teistest riikidest eemalduma, iseloomulik oli importi asendama hakkava tööstuse loomine ja nõrga erakapitali toetamine. Majandust arendavaks jõuks sai jõhker sunnitööliste ekspluateerimine. Selline majanduslik suletus võttis eekujuks Euroopa fasismi ja peegeldas inetlust, mida Franco tundis Saksamaa ja Itaalia vastu. Kuid selline poliitika suri 1940-ndate lõpus, kui jõuti arusaamale, et autarkia oli läbi kukkunud.
Sellest pääsemiseks sõlmisid inimesed ühiskondliku lepingu, mis andis võimu valitsejale kuningale. Kuna võim on vajalik rahu ja julgeoleku kindlustamiseks, peab see olema võimalikult tugev. Prantsuse valgustuse tekkele avaldasid mõju inglise filosoofid. Taustaks oli Prantsusmaal sügavalt juurdunud feodaalkord ja katoliku kiriku väga tugevad positsioonid. Nantes'i edikti tühistamisega 1685. aastal kaotati usuvabadus ja hugenottide ainsaks õiguseks jäi õigus maalt lahkuda. Valgustuse eelkäijaks Prantsusmaal oli René Descartes (1596-1650), kes oli ratsionalismi rajaja. René Descartes sündis 1596. aastal Lääne-Prantsusmaal väikeaadliku pojana. Ta õppis jesuiitide gümnaasiumis, mille raamatukogus oli võimalik lugeda ka keelatud raamatuid. Descartes viibis korduvalt Pariisis, Kolmekümneaastase sõja ajal teenis ta ohvitserina algul Hollandi, seejärel Baieri sõjaväes
Uusaeg-15.-16.saj. itaalia humanistid, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Humanism-maailmavaade, mis vastandus senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärtuste ja vabadusega. Algas Lõppes 1453-Konstantinoopoli 1914- I maailmasõda. vallutamine(viimane antiikaja riik) 19.saj II pool-20.saj. algus 1492- Ameerika avastamine 1640- Inglise kodanike revolutsioon 1517-luterlikureformatsioon käivitumine 1789-Suur prantsuse revolutsioon Uusajale iseloomulik: a)MAJANDUSES- koloniseerimine, kapitalistlikud suhted majanduses, industriaal- ühiskond e. tööstuslik areng, ülemaailmsed kaubateed/suhted. b)VAIM...
O genki desu-ka - Kuidas läheb? O-kagesama de - Hästi, tänan küsimast. Sayoonara Head aega! (ametlik) Arigatoo-gozaimasu Aitäh! Doo itashimashite Pole tänu väärt! Religioon Jaapani 1945. aasta põhiseaduse §20 kohaselt kehtib riigis usuvabadus ja religioon on riigist lahutatud. Levinumad religioonid on shinto, budism ja ristiusk, vähesel määral on ka muhameedlasi, hinduiste jt. Shinto on põline jaapani religioon, kuid seda on aegade jooksul tugevasti mõjutanud budism. Nii budism kui ristiusk on küll mujalt sisse toodud, kuid ka need on omakorda kohandatud jaapani traditsioonidele ning on muutunud täiesti jaapanipärasteks.
Uued valimised küll korraldati, kuid valimisõigus anti vaid indenpendentide kogudustele. Mõistagi esindas uus parlament vaid Cromwelli toetavad vähemust. Cromwell nimetas end lordprotektoriks. 1655. saadeti ka see esinduskogu laiali. Cromwell oli rahva seas ebapopulaarne puritaanlike vaadete tõttu. Cromwell suri 1658 ootamatult. Rahvas juubeldas. Cromwelli surm tõi kaasa restauratsiooni. Inglismaal taastati kuningavõim ning troonile astus Charles II (valitses 1660-1685). Kehtestati usuvabadus, taastati parlamendi ülemkoda. Pärast 20 aastat toimusid Inglismaal valimised, mis tõid alamkotta rojalistid ja anglikaanid. Paarlamendis moodustus kaks rivaalitsevat rühmitust: toorid (kuningavõim ja anglikaani kirik) ja viigid (usuline tolerantsus ja õigus vastu seista kuningliku omavolile), kellest hiljem kujunesid erakonnad. Restauratsiooni tulemusel kehtestus Inglismaal parlamentaarne monarhia. Restauratsiooniajastu pani ka aluse parlamentarismi kindlustumisele. 1714
Kõigile tudengitele õpetati kommunistliku partei ajalugu ja 1960. aastatel lisandus teaduslik kommunism. Üliõpilaskonna kasv oli märgatav (1945. a 3700; 1985. a 23 500). Kõige olulisem kõrgkool, kus säilis osaliselt akadeemiline mõtte- ja eluviis, oli Tartu Riiklik Ülikool. 1950. aastal kaotati Tartus kõrgem kunstikool Pallas ja Tallinnas avati ERKI. TPI; TPedI; EPA. 10. Milline oli kiriku ja religiooni seisund Nõukogude-aegses Eestis? ENSV ajal säilis vormiline usuvabadus. Päriselus aga kirikutegevust piirati oluliselt, seades kõrgeid makse, riigistades hooneid ja varasid. Usuõppe allikaks sai Usuteaduste Instituut Tallinna Konsistooriumi juures. Propageeriti ateismi ja juurutati mitmesuguseid ilmalikke tavasid. Korraldati noorte suvepäevi, ilmalik surnuaiapüha tuli kirikliku asemele. Ilmalikud matused ja pulmad olid samuti populaarsed. Ateistliku propaganda eesmärk oli kujundada vaenulikku või ülevat suhtumist kirikusse ja religiooni. Noorema põlvkonna
maailmas, mis jätkuvalt meelitab ligi välismaalasi. Singapuris on ranged piirangud kunstis ja kultuursetes etendustes. Enamik kunstiteoseid peavad läbi käima valitsusest, kus neid tehakse “korda”. Singapuris on palju kauneid saari ja ajaloolisi rajoone. Ühed tuntuimad neist on Sentosa saar ja Hiinalinn. Üldiselt on riigi kultuur väga värviline just toitude, ehitiste, festivalide jms poolest. Üks kuulsamaid festival seal on laterna festival. Singapuris on üldiselt usuvabadus, kuid siiski on ära keelatud või piiratud mõned religioossed sektid nagu jehoova tunnistajad. Enamik malaise on moslemid, enamik hiinlaseid aga usuvad budismi. Ka kristlus kasvab hiinlaste seas kiiresti. Religioonid põhiliste etniliste gruppide seas (2000): 9 KOKKUVÕTE Singapur, kui üks rikkamaid riike maailmas on väga värvirikas oma keelte, kliima, religioonide,
Kõik massiteabevahendid oli allutatud tsensuurile. MAAKULTUURI HÄÄBUMINE: Kuna paranes elujärg olid inimesed võimelised ostma raadioid, telereid ja magnetofone ning populaarseks muutusid teatrid, kinod, kunstinäitused. See tõttu hakkas maa-asulates juurduma linlik eluviis. Kuna kolhoosikorra põlistumine tõi kaasa väikeste maakoolide , klubide ja raamatukogude sulgemise. Kõik see aitas kaasa rahvakultuuri hääbumisele. KIRIKUKOHT ÜHISKONNAS: Säilis vormiline usuvabadus. Kiriku kasutada olevad hooned riigistati, kogudus pidi päris kõrget üüri selle eest maksma. Kiriku mõju ühiskonnas püüti tasandada ateistliku propagandaga. Hakati korraldama noorte suvepäevi (1957), et juurutada välja leeris käimist. Ilmalikud matused ja pulmad said pidulikkust juurde. Taheti õhutada vaenulikkust kiriku suhtes. HARIDUSOLUD: Likvideeriti sõjajärgne haridussüsteem. Koolikorralduse aluseks
MÕISTED: kirik ● kõik ristitud inimesed (kes nimetavad end kristlasteks; nn jumala rahvas); ● kristlike koguduste struktuuri üldnimetus; ● pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. klooster kiriku , söögisaali, raamatukogu , elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks , kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. vaimulikud ordud sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele. ketserlus kiriku ametlikust õpetusest kõrvalekaldumine ...
Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, tagades, et ääremaad ei muutuks ohtlikuks riigi traditsioonilisele elukorraldusele · II sajandi lõpus ja III sajandi algul hakkas olukord riigis halvenema: riigipiire ründasid välisvaenlased ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad segaduste ajajärk · Rooma uus tugevnemine III sajandi lõpul IV sajandil · 313 legaliseeris Constantinus Suur ristiusu (Milano edikt täielik usuvabadus ja kristluse võrdõiguslikkus), rajas uue pealinna Konstantinoopoli · Ristiusu legaliseerimise tagajärjed - Kõik järgnevad keisrid v.a üks olid kristlased - Kristlaste arv kasvas tormiliselt - Kristlaste hulka tuli järjest rohkem ka ühiskonna ülemkihti kuulunud haritud inimesi - Kristluse levik ei põhjustanud vana paganliku kultuuri hülgamist, vaid kristlikud õpetlased võtsid selle järk-järgult üle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
