ristimine rajaneb. Baptismis sakramente ei ole, vaid nende jaoks on ristimise ja armulaua puhul tegemist pigem väliste sümbolitega, mis meenutavad inimestele Jumala armu, aga ei teosta seda. Levinuima seisukoha järgi tekkis baptism 17.sajandi alguse Inglismaal puritaanlaste keskel ja levis Põhja-Ameerikas, kus see on tänaseks levinuim protestantlik usuvool. 1689. aastast pärineb Londoni baptistlik usutunnistus, mida paljud baptistikogudused kasutavad oma tegevuse alusena. Teise seisukoha järgi on baptismi vaimseks eelkäijaks 16. sajandianabaptistlikud ehk taasristijate liikumised, mis oli üks reformatsiooni harusid. Mõned baptistid aga peavad oma traditsiooni tulenevaks vahetult algkristluse aegadest. Ainsa usuõpetusliku autoriteedina tunnistavad baptistid Piiblit, millest püütakse lahus hoida puhtinimlikku päritolu usulist pärimust. Fundamentalistlikud baptistlikud
Samuti eitatakse kristlikku pärispatuõpetust ja lunastuse käsitlust. Islamil puuduvad vaimulikkond ja kristlikele sakramentidele vastavad toimingud. Õpetus ja eluviis Islamil puuduvad ametlikud usudogmad, kuid Muhamed määratles sisiki mõningad tingimusteta täidetavad seadused, neid elu ja usku puudutavaid ettekirjutisi nimetati viieks tugisambaks. 1. Usk Islami usutunnistus: "Ei ole teist jumalat peale Allahi ja Muhamed on Allahi saadik." See usutunnistus tähendab vaieldamatult monoteismi. Usklik peab alistuma täielikult jumala tahtele. 2. Palvetamine viis korda päevas, kindlal kellaajal, suunaga Meka pühamu poole. Palvetada võib kas kodus või mosees. Reedeti peavad kõik moslemid kogunema nädala tähtsaimaks jumalateenistuseks moseesse. 3. Almuse andmine almsue andmine on omamoodi vaestehoolekanne, mille suurus on aastas umbes 2,5 % kogu varast. 4. Paastumine
(« »). : Kanooniline õigus on roomakatoliku kirikus tekkinud eeskirjade kogum, mis on kujunenud kiriku kaanoneist, kirikukogude otsustest ja paavstide käskkirjadest, katoliiklikel maadel kasutusel alates 4. sajandist. Patriarh ja paavst Paavst 1. on suurpere meessoost pea. Sellele sõnale on religioonides omistatud kindlaid tähendusi. 2. (ladina papa; kreeka pappas, 'isa') ehk Rooma paavst on katoliku kiriku pea ja ühtlasi üks patriarhidest. Nikaia usutunnistus on I Nikaia kirikukogul 325. a vastuvõetud kristlik usutunnistus. Missale Romanum - , : , , . . . Nn barbariõigused germaani hõimude vanimad tavaõiguse üleskirjutused, mis tehti endine Lääne-Rooma riigi alal rajatud kuningriikides. Barbariõigused sisaldavad põhiliselt kriminaal- ja protsessuaalõiguse norme. Personaalsuse printsiip Saali õigus ehk Lex Salica saali frankide tavaõiguse kogum, kirjutati üles 6. sajandil, hiljem täiendati
india elevante, mustkarusid, ninasarvikuid, hunte, india pühvleid, saakaleid ning palju liike ahve, närilisi, uluklambaid ja metskitsi. Kuid tiigreid ja lõvisid näeb väga harva. Roomajatest on seal tavalised kobrad, india boigad ja püütonid ning krokodillid. Indias elab ka väga palju eredavärvilisi troopikalinde. Näiteks paabulinnud, haigrud ja mitut liiki papagoid. Keel India rahvastik on väga kirev. Indialaste põhitunnuse määrab usutunnistus. 85% rahvastikust on brahmanistid võid hinduistid. Moslemid moodustavad ligikaudu 11% elanikkonnas. Kristlased moodustavad 2% elanikkonnast. Vähe on budiste, dzainiste ja parse (tulekummardajaid) Kireva rahvastikuga Indias kõneldakse kuni 1600 keelt! Neist suurim on hindi keel, mida kasutab kolmandik indialasi. Ühendavaks keeleks on aga hoopis inglise keel. Kastikord India sotsiaalse süsteemi suurimaks eripäraks on see, et rahvastik jaguneb kastidesse.See
ettekirjutusi, palveid jne. Peaidee on õpetus ühestainsast Jumalast, kes on kõikvõimas ja kõiketeadja. See pani aluse õpetusele ettemääratusest. Jeesuse elu mainitakse, kuid ristilöömist eitatakse. Koraani peetakse Jumala lõplikuks ilmutuseks, juudid andsid Toora ehk seadused, kristlased evangeeliumi. Õpetus ja eluviis. Islamil puuduvad ametlikud usudogmad, kuid on olemas mingid kindlad täidetavad seadused. 1. Monoteistlik usutunnistus. 2. Palvetamine toimub viis korda päevas kindlal kellaajal, suunaga Meka ning sealse Kaaba pühamu poole. Palve algust kuulutatakse moseede tornidest, minarettidest. Reedeti kogunetakse moseesse. Enne palvetamist peab ära võtma jalatsid, pesema rituaalselt käed, jalad ja näo. Jumalateenistusi viib läbi imaam. 3. Almuste andmine on omamoodi vaeste hoolekanne, mille suuruseks 2,5% kogu varast. 4. Paastumine ketsab terve ramadaanikuu - sel ajal sai Muhamed kutsumuse
Ka Kaaba tempel, mis varem oli olnud paljude jumalate teenimiskoht, muutus ainult Allahile pühendatud paigaks. Uus usk pääses võidule kiiresti. 632. aastal, kui Muhamed suri, oli ta uue usu abil ühendanud enamiku Araabia poolsaare hõimudest. Lisaks pani ta aluse ka araablaste ühtsele riigile. Islami tähtsaim pühakiri on Koraan. See koosneb 114 peatükist ehk suurast. Täpselt nii palju ilmutusi olevat Muhamed Allahilt saanud. Islami 5 tugisammast: - usutunnistus (on vaid üks jumal Allah) - palvetamine 5 korda päevas (päikesetõusu ajal, kekspäeval, hilisel pärastlõunal, päikeseloojangul ja kesköö paiku) - Paastumine. See toimub islami kalendri 354-päevase kuuaasta 9. kuul ehk ramadaani ajal. 9. kuul olevat alguse saanud koraan. Koidust loojanguni hoiduvad islamiusulised söögist, joogist ja kehalistest naudingutest. - Annetamine vaestele (väidetavalt 2,5% sissetulekutest)
Keskaja muusika 5.-13.saj. Keskajal kannatas euroopas kanda kristlus, mis tõi suure pöörde inimeste mõtte laadi. Oluliseks muutus usk ainujumalasse. Kristlik kirik mõjutas ka kunsti ja kultuuri. Peamiseks vaimuvaraks olid keskajal piiblilood. Jumalasõna kuulutamiseks ehitati palju kauneid kirikuid ja katedraale. Ajastu ideaaliks oli pühak. Rangelt askeetliku eluviisiga kes palvetades ja paastudes, maise elu rõõmudest loobudes valmistas ennast ette igavesele õntsusele, mis peab tulema pärast surma. Keskaja muusika jaguneb kaheks: · Professionaalne muusika (vaimulik muusika) · Rahva muusika (ilmalik muusika) Professionaalne muusika Professionaalne muusika oli võimude poolt tunnustatud. Muusika keskusteks olid kloostrid ja kirikud ning professionaalseteks muusikuteks vaimuliku seisuse esindaja. (mungad, preestrid, paavstid). Euroopa muusika Eu...
Ka Kaaba tempel, mis varem oli olnud paljude jumalate teenimiskoht, muutus ainult Allahile pühendatud paigaks. Uus usk pääses võidule kiiresti. 632. aastal, kui Muhamed suri, oli ta uue usu abil ühendanud enamiku Araabia poolsaare hõimudest. Lisaks pani ta aluse ka araablaste ühtsele riigile. Islami tähtsaim pühakiri on Koraan. See koosneb 114 peatükist ehk suurast. Täpselt nii palju ilmutusi olevat Muhamed Allahilt saanud. Islami 5 tugisammast: - usutunnistus (on vaid üks jumal Allah) - palvetamine 5 korda päevas (päikesetõusu ajal, kekspäeval, hilisel pärastlõunal, päikeseloojangul ja kesköö paiku) - Paastumine. See toimub islami kalendri 354-päevase kuuaasta 9. kuul ehk ramadaani ajal. 9. kuul olevat alguse saanud koraan. Koidust loojanguni hoiduvad islamiusulised söögist, joogist ja kehalistest naudingutest. - Annetamine vaestele (väidetavalt 2,5% sissetulekutest)
Tagakiusamise eest põgenes 622pKr Mekast Medinasse, seda loetakse islami ajaarvamise alguseks. Palvetamise suund muudeti Mekaks, ehitati mosseed, määrati palvuste ajad jne. Muhamed on Allahi saadik, kuid mitte jumaldamise objekt, vaid inimene, kes on vahendanud inimestele Jumala tahte Koraani näol. Muhamed sulatas judaistliku ja kristliku ainestiku erilaadseks, araablastele mugandatud monoteistlikuks raamatuusundiks. Islami põhiõpetused 1. Monoteistlik usutunnistus. 2. Palvetamine toimub viis korda päevas kindlal kellaajal, suunaga Meka ning sealse Kaaba pühamu poole. Palve algust kuulutatakse moseede tornidest, minarettidest. Reedeti kogunetakse moseesse. Enne palvetamist peab ära võtma jalatsid, pesema rituaalselt käed, jalad ja näo. Jumalateenistusi viib läbi imaam. 3. Almuste andmine on omamoodi vaeste hoolekanne, mille suuruseks 2,5% kogu varast. 4. Paastumine ketsab terve ramadaanikuu - sel ajal sai Muhamed kutsumuse. Ei tohi süüa, juua,
ristimine rajaneb. Baptismis sakramente ei ole, vaid nende jaoks on ristimise ja armulaua puhul tegemist pigem väliste sümbolitega, mis meenutavad inimestele Jumala armu, aga ei teosta seda. Levinuima seisukoha järgi tekkis baptism 17.sajandi alguse Inglismaal puritaanlaste keskel ja levis Põhja-Ameerikas, kus see on tänaseks levinuim protestantlik usuvool. 1689. aastast pärineb Londoni baptistlik usutunnistus, mida paljud baptistikogudused kasutavad oma tegevuse alusena. Teise seisukoha järgi on baptismi vaimseks eelkäijaks 16. sajandianabaptistlikud ehk taasristijate liikumised, mis oli üks reformatsiooni harusid. Mõned baptistid aga peavad oma traditsiooni tulenevaks vahetult algkristluse aegadest. Ainsa usuõpetusliku autoriteedina tunnistavad baptistid Piiblit, millest püütakse lahus hoida puhtinimlikku päritolu usulist pärimust. Fundamentalistlikud baptistlikud
gruppe, õhutada nende suhtes tundetust ja jõhkrust.’’ [1] Sellest definitsioonist tuleb mitu olulist mõtet, mida on kasulik laiemalt lahti seletada: 1. Vihakõne on enamjaolt vaenulik või pahatahtlik, aga ei pruugi alati seda olla. See võib olla ka lihtsalt oma eelarvamuste väljendamine suhteliselt neutraalses sõnastuses. 2. Vihakõne on alati seotud inimese mingite arvatavate või tegelike tunnustega, nagu sooidentiteet, usutunnistus, etniline või rahvuslik päritolu, nahavärv, puue, seksuaalne orientatsioon. Vihakõne ei ole see, kui ütled kellelegi midagi halvasti või kedagi sõimad, sest arvad, et ta on rumal või halb inimene. Igaühte võib täiesti rahulikult kritiseerida või sõimata, ilma et tegemist oleks vihakõnega, kuni see pole seotud loetletud tunnustega. 3. Vihakõne väljendab inimese hoiakut nende tunnuste suhtes, mida ta laiendab kõigile sellesse gruppi kuuluvatele inimestele.
▪ Teoorjus- ehk teorent, kus talupoeg pidi oma vahenditega oma maa eest tasumiseks osa nädalast mõisa jaoks tööd tegema. ▪ Tsunft- käsitööliste vennaskond. ▪ Gild- suurgild ühendas linna kaupmehi ja väikegild linna käsitöölisi ühendav. ▪ Hansaliit- 13.saj- 17.saj kaubandus ja poliitiline liit. ▪ Luterlus- kristlik konfenssioon, mis sai alguse Martin Lutheri tegevusest protenstantliku reformatsiooni algatajana. ▪ Katoliiklus- usutunnistus, mis tunnistab paavsti oma vaimuliku peana. ▪ Klooster- kiriku asutus, mille moodustavad Jumala kartlikud inimesed, kes ennast eriti pühendanud Jumala teenimisele ja palvetamisele ning andnud selleks vastava tõotuse. ▪ Liivi sõda- koondnimetus Vana-Liivimaa aladel aset leidnud relvakonfliktidele 1558-1583 aastatel. ▪ Põhjasõda- 1700-1721, Läänemerel Rootsi, Venemaa, Taani ja Saksimaa vahel aset leidnud sõjaline periood. ▪ Reduksioon- riigistamine, oma maa/riigi tagasivõtmine.
ristimine rajaneb. Baptismis sakramente ei ole, vaid nende jaoks on ristimise ja armulaua puhul tegemist pigem väliste sümbolitega, mis meenutavad inimestele Jumala armu, aga ei teosta seda. Levinuima seisukoha järgi tekkis baptism 17.sajandi alguse Inglismaal puritaanlaste keskel ja levis Põhja-Ameerikas, kus see on tänaseks levinuim protestantlik usuvool. 1689. aastast pärineb Londoni baptistlik usutunnistus, mida paljud baptistikogudused kasutavad oma tegevuse alusena. Teise seisukoha järgi on baptismi vaimseks eelkäijaks 16. sajandianabaptistlikud ehk taasristijate liikumised, mis oli üks reformatsiooni harusid. Mõned baptistid aga peavad oma traditsiooni tulenevaks vahetult algkristluse aegadest. Ainsa usuõpetusliku autoriteedina tunnistavad baptistid Piiblit, millest püütakse lahus hoida puhtinimlikku päritolu usulist pärimust. Fundamentalistlikud baptistlikud
Rüütel- sõjamees, kes oli kuningale truu. Kõik feodaalid keisrist väikerüütlini. Läänistamine- maa andmine lääniks. Valitseja annab maatükke sõjamehele, kes läheb sõtta. Hospidal- haigetemaja, kus elasid vaesed ja haiged. Raekoda- hoone, mis oli tähtsaim ja esindusliku, kus toimusid raeistungid. Tsunft- käsitööliste organisatsioon. Gild- kaupmeeste või tsunfide organisatsioon. Skraa- käsitööliste grupi põhikiri. Moslemit 5 põhisammast- usutunnistus, paastumine, almuste jagamine, palvetamine, palverännak. Mosee- islaamiusu pühakoda. Sakramendid- kristuse seatud püha toiming, vanne.Ristimine, leeritamine, arumulaud, pihtimine, viimne võidumine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine. Mitra- kõrge kolmnurkne paavsti peakate. Tiaara- ilmaliku võimu tunnus, kalliskividega kroon. Ketser- isik, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest. Inkvisitsioon- katoliku kiriku kohtuorgan, luterlasi veendi ümber.
VANAEG JA KESKAEG Loodusrahvad: Muusika matkis lindude ja loomade keelt kasutasid seda kõrgemate võimudega suhtlemiseks salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida vaimulik, ilmalik, seos loodusteadusega Vanad kultuurrahvad Teadmised: -Arheoloogilised leiud -Keelpillid -Löökpillid kiviajast Muusika tähtsus: -Religiooniga seotud -Meelelahutus -Teadusega seotud -Seos universiumi ja muusika korralduse vahel Muusika teooria: 1.Pythagoros+Platon= range kord 2.Aristoteles+Aristoxenos=inimkõrv on otsutaja 1.Sumerid Ur aladel asusid, kust on leitud palju muusikalisi jälgi Lautd-sukar (kitarri eelkäia) Topeltflööt-sem 2.Vana-Egiptus -Suursugune ,rõhutatult väärika rütmiga laulud,mida saatsid: flöödid, salameid,harfid ja lautod( need olid vana-egiptuse muusikainstrumendid) -Keskm...
Ajalugu: Islam 1. Millised olid looduslikud tingimused Araabia poolsaarel? Millega tegelesid araablaste esivanemad enne islamit? Millist usku järgisid? Kõrbetega kaetud, tegelesid rändkarjakasvatusega, Jeemenis oli võimalik põlde harida, elasid eraldatud hõimudena ning uskusid veritasusse (vastashõimu liikmete tapmine). 2. Kes oli Muhamed? Kuidas leidis ta enda arvates õige usu? Meka kaupmees, kes käis kuulutamas monoteismi (ainujumalisust). Ta käis palvetamas Hira mäe koopas, kus Allah end ilmutas ja käskis tal sõnumit edastada. 3. Mida tähendab sõna islam algselt? Mida tähendab sõna moslem? Islam- allumine; moslem- see, kes allub 4. Milline oli Muhamedi suhtumine juutidesse ja kristlastesse? Kuidas see aja jooksul muutus? Muhamed ei pidanud ennast uue usu rajajaks, Allah oli sama Jumal, kes Juutidel ja Kristlastel. Ta püüdis Araabia juutidega hästi läbi saada, n...
üle. Samuti usutakse Püha Vaimu, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. Pühad tekstid: Kristlik Piibel sisaldab Heebrea Piiblit (Vana Testament) ning Kristuse elu ja õpetusi (Uus Testament). Olulisel kohal on keiser Constantiniuse ajal idamaade religiooseid arusaamu (nt: neitsistsünd peab olema ime, muidu ei ole usutav!) ja judaismi monoteismi segu usutunnistus: Apostellik usutunnistus - Nikaia usutunnistus. 1 KATOLIIKLUS Katoliiklus (kreeka sõnast (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana. Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. Katoliikluse aluseks on Piibel koos deuterokanooniliste raamatutega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon; neid käsitab katoliiklus Jumala vahetu ilmutuse allikaina.
§30 SAKSA REFORMATSIOONI ALGUS luterlus katoliiklusest lahkulöönud kristlik usutunnistus usupuhastus ristiusu öpetuse puhastamist sajandite jooksul ladestund täiendusest ja tölgendusest reformatsioon kiriku ja ühiskonna muutumine laiemalt, sh valitsemine, poliitika ja majanduslik vöim SAKSA KEISRIRIIK 15. SAJ LÖPUL 16. SAJ ALGUL Friedrich III Habsburg Saksamaa valitseja 1440-1493 Maximilian I Friedrich III pog, Saksamaa valitseja, abielus Burgundia pärijannaga Karl V Maximilian I pojapoeg, Saksamaa valitseja 1519-1556
Seda sündmust tähistavad moslemid hijira'na (hidzrat ehk põgenemine) ja tähistab Islami kalendri algust (622 anno Domini = 1 Hidzra aasta). Kaheksa aastat hiljem pöördus Muhamed koos armeega tagasi Mekasse ja võitis selle kergelt. Muhamedi surmaajaks, 50. aastat hiljem, oli terve Araabia poolsaar moslemi kontrolli all. Sõna ,,islam" tähendab ,,allumist", peegeldades religiooni keskset uskumust alistuda jumala tahtmisele. Islami tava keskendub viiele alustalale: usutunnistus, igapäevane palvus, paastumine Ramadani ajal, palverännak ja annetamine. Islami pühatekst, Koraan, kirjutati araabia keeles 30. aasta jooksul. Moslemid usuvad, et see sisaldab jumala sõna, mida järkjärgult ingel Gabriel Muhamedile 20. aasta jooksul paljastas. Ka on olulised prohvetite ja tema kaaslaste ütlemised ja teod, mis on kogutud Hadith'i. Islami ja lääneriikide vahel on olnud halvad suhted juba sajandeid ja viimaste aastate jooksul näib see olevat veelgi kasvanud
diktaator, rahvatribuunid, senat, ,,jaga ja valitse", munitsiipium, leegion, 12 tahvli seadused, apelleerimisõigus, pretsedent, Colosseum, Circus Maximus, foorum, Panteon, cloaca maxima, termid, Ostia, Pompei, akvedukt, nuumen, laar, geenius, pontifekside kolleegium, pontifex maximus, augurid, sibülliraamatud, metseen, apostel, evangeelium, Vulgata, katoliiklus, sinod, diötsees, dogmaatika, ortodoksne usutunnistus, hereesiad, ariaanlus, kolmainsus, seitse vaba kunsti, pärispatt, corpus juris civilis. 3) Õpilane oskab võrrelda patriitside-plebeide staatust ühiskonnas (päritolu, ligipääs erinevatele riigiametitele, peamised tegevusalad, omavaheline võimuvõitlus ja selle tulemused). 4) Õpilane oskab seletada ja tuua näiteid patrooni-kliendi suhetest. 5) Õpilane oskab anda ülevaate Rooma vabariiklikust korraldusest ning lühidalt selgitada ka võimusuhteid.
Keskaeg *hakkavad tekkima rahvusriigid *suured esitähed võetakse kasutusele *rahvaste rändamised *avastatakse uusi maid *kristlus legaliseeritakse Laulud: Peamiselt 2 zanri: psalmoodia palvelaul Taaveiaegsetele tekstidele hümnoodia lihtne vaimulik laul 2 ettekandeviisi: antifooniline laulavad mitu koori koos vastamisi responsoonne laulab solist(vaimulik), saateks koor(kooril alati refrääniosa) Lääne kiriku muusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega, kes pani aluse ladinakeelse hümni loomisele. Augustus kasutas süsteemi loomisel Pythagorose teooriaid Paavst Gregoorius (Suur) I *alustas liturgia ühtlustamise protsessi *Gregooriuse koraal e. laul koraal ühehäälne saateta kirikulaul *taastas ladina laulukooli (Schola Contorum) Gregooriuse koraal roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul, saateta, kogudus ei laula kunagi, laulab kas vaimulik või koor MISSA=katoliku kiriku j...
vaatest, et ainult katoliku kirik peab valitsema maailma. Sel teel just ristisõjad hakkasid hävitama usufanatismi ja panid aluse Lääne-Euroopa vabanemisele progressi pidurdava katoliku kiriku võimu alt. Ränga hoobi andsid ristisõjad rooma paavstide-instituudile. Keskajal oli üheks suuremaks usuks ristiusk. Ristiusk rajaneb usul ainujumalasse ja tema ilmutusse Jeesusesse. Ristiusul on kolm põhisuunda - õigeusk, katoliiklus ja protestantlus. Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Protestantism lähtub luterliku kiriku reformatsioonist 16. saj. Protestantide hulka kuuluvad luterlased ja kalvinistide suuremad ühendused, mis hõlmavad enda alla väga palju erinevaid kogudusi. Õigeusu moodustavad Ida-Euroopa kristlikud kirikud, kes 11. sajandil katkestasid ühenduse Rooma kirkuga. Õigeusklike peaks
· J.Dewey oli ameerika filosoof, pedagoog ja psühholoog · Sündis 20. Oktoobril 1859 Vermonti osariigis Burlingtonis · Nagu tema vend Davis Rich Dewey, asus John õppima Vermonti ülikooli · Oli 1884-1930 professor Michigani, Minnesota, Chigago ja Columbia ülikoolis · Chicagos rajas ta eksperimentaalkooli, mis sai tuntuks kaugemalgi ja mida hakati ka kutsumaDewey kooliks. · Dewey oli esimene õpetajate ametiühingu ja Ameerika ülikooliprofessorite ühingu kaasasutaja. · Ta pidas välismaal kaks aastat loenguid kooliuuendustest. · Lõi uue pragmatismiõpetuse-istrumentalisimi · Dewey käsitles filosoofias veel humanismi, psühholoogiat ja mitut muudki valdkonda. · Tema elutööd on palju kritiseeritud tema enda õpilaste poolt. · Koos Charles Sanders Peirce'i ja William Jamesiga oli ta üks pragmatismi ja funktsionaalse psühholoogia rajajaid. · Mõjutanud nõuk. 1920....
kõrgeim usujuht kui ka valitseja. Praktilisi asju korraldas tema poolt ametisse määratud kõrgeim riigiametnik vesiir, riigi eri piirkondi valitsesid aga araabia ülikute seast määratud asevalitsejad- emiirid ISLAM: Tekkimine ja usu alused: Koraan on moslemite silmis Allahi sõna, mis prohvet Muhamedi vahendusel araablastele ja kogu maailmale teatavaks tehtud, ülim tõde. Koraani olulisim sõnum seisneb Allahi kõikvõimsuses ja armulikkuses. Tugisambad: usutunnistus, palvus, almus, paast, palverännak Mekasse Islamimaade kultuur: sulam araablaste võimu alla ühendatud kõrgelt arenenud maade kultuuripärandist, mida ühendab islam ja araabia keel. Talletati ja arendati loominguliselt edasi antiikultuuripärandit, rikastades seda idapoolsete, eeskätt India kultuurist pärit joontega, mida vahendati eurooplastele. Haridus põhines koraanil. Moseede juurde tekkisid kõrgemad koolid- medresed
komponeeritud missatsükkel - Guillaume de Machaut(..1300-1377) La messe de Nostre Dame. K: Kyrie eleison Ühe heliloojad poolt loodud mitmehäälne muusika missa ordinaariumi tekstidele muutis missa terviklikuks suurteoseks Kyrie eleison Issand halasta palvelaul, vanim osa kreekakeelse tekstiga Gloria in excelsis Deo au olgu Jumalale kõrges kiidulaul Credo in unum Deum mina usun ainsasse Jumalasse usutunnistus Sanctus/Benedictus püha/kiidetud olgu kiidulaul Agnus Dei qui tollis peccata mundi, miserere nobis Jumala Tall, kes sa maailma patud ära kannad, halasta meie peale palvelaul Ka reekviemist kujunes (Reekviem surnute missa) terviklik mitmehäälne muusikaline suurteos. Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo Requiem aeternam dona eis, Domine igavest rahu anna neile, Issand palve, reekviemi
· EL CANO I ümbermaailma reisi lõpetaja 1519-1522. MÕISTED: · RENESSANSS Tõlkes taassünd, uue maailmapildi kujunemine, kus oluliseks eeskujuks oli Antiik-Kreeka kultuur. · HUMANISM Uus maailmavaade renessanssi ajastul, mis väärtustas inimest (nüüd oli tähtis inimene, enne oli ainult jumal). · REFORMATSIOON Usu-uuendus ehk muutused usuelus ja ühiskonnas. · PREDESTINATSIOON Jumalik ettemääratletus. · AUGSBURGI USUTUNNISTUS On kokkuvõte uuest usust, lutherlusest. · AUGSBURGI USURAHU Nn ''Kelle võim, selle usk'' ehk kui valitseja on lutherlane on ka talupoeg lutherlane, kui valitseja on kristlane on seda ka talupoeg. · VASTUREFORMATSIOON Katoliku kiriku võitlus reformatsiooni vastu. · ANGLIKAANI KIRIK Inglise kirik, mille rajas kuningas Henry VIII. Humanism ja renessanss tekkisid Põhja-Itaalias, sest see oli tolle aja rikkaim piirkond.
patud, vastavalt oma eluviisile. 7 poolt ette määratud. kuuletumine Allahi lakkamisele viivast teest. jõud kogu Universumis. kannatused, surmapattu on : lihahimu, Maailma kohtumõistja. tahtele. Islami 5 sammast: Budismi aluseks on Aatman annab elu kõigile lunastus laiskus, aplus, kadedus, Jumal valis juudid usutunnistus, annetamine tõdemus, et olemas on olenditele. Isvara on ülim ahnus, viha ja uhkus. eriliseks rahvaks, seetõttu (2,5% oma varast aastas), kannatus. Karma seadus, kõikvõimas isiksustatud Eksimused andestavad 7 on Iisraelile antud palvus, paast, palverännak uuestisünd ja jõudmine Jumal üldiselt. Kolm teed:
küsimuste arutamisel. Õigus alamatega omavolitseda, Tsentraliseeritud riigid: Prantsusmaa ja Inglismaa. Mõlemas riigis kehtis tugev kuningavõim, kuid seisuste esindused kaitsesid kõikide ühiskonnakihtide huve.Truudusevanne *Keskaja kirik Paavst – katoliku kiriku pea Katedraal e. Toomkirik – piiskopkonna keskus Misjonär – ristiusu levitaja Sakramendid – kiriku õnnistav toiming (ristimine, usutunnistus, armulaud, pihtimine, kiriklik laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine) Investituurtüli – tüli keisri ja paavsti vahel. Vaidlesid piiskoppide ametisse määramise üle. Kuuria – paavsti õukond bulla – paavsti ametlik seisukohavõtt ketser – usust kõrvalekalduja, kes uskusid, et katoliku kirik on saatana kätetöö inkvisitsioon – ketseruse vastu asutatud kohus simoonia – vaimulikud ametikohad on müügis 9-10 saj. Katoliku kiriku langus. Milles avaldus
Selle aja piiride määramisel puudub üksmeel, kuid üldiselt loetakse 5.-15. sajandit keskajaks. Keskaeg valmistas ette uute rahvaste ja kultuuride sündi ning nüüdisaja peamiste religioonide – kristluse, budismi, islami levikut. Peeti ristisõdu, ehitati kirikuid ja rajati ülikoole. Suuresti kehastas selle ajastu vaimsust ristiusk ehk kristlus, see andis inimesele uue märgisüsteemi iseenda mõistmiseks ja maailma tõlgendamiseks. Teisalt avanes ka kaksikusk: kristlik usutunnistus segunes rahvausundiga, religioosne vagadus rõõmsa ellusuhtumisega. Just sellisel pinnasel keskaja kirjandus võrsus ja arenes. Uued žanrid ja vormid tekkisid proosas, lüürikas, lüroeepikas ning teatri arenedes ka draamas. Osa keskaegseid kirjandusžanreid oli ka otseselt kiriklikku päritolu. Keskaegset kirjandust ei iseloomusta sugugi ainult sünkjad toonid, vaid seal oli ka elulusti. Üldiselt eristatakse keskaja kirjanduse arengus kahte järku. Esimene ajajärk oli
alamatele usk ning kehtima hakkas põhimõte cuius regio, elus religio kelle võim, selle usk. Sellega sai luterlus katoliikliku kiriku kõrval eluõiguse. Luterliku kiriku õpetus toetub Piiblile ja vanakiriklikele Nikaia- Konstatinoopoli, Athanasiuse ja apostellikule usutunnistustele. Samuti on õpetuse aluseks 16.sajandil formuleeritud luterlikud usutunnistuskirjad, millest tähtsaimad on Augsburgi usutunnistus (1530) ning Martin Lutheri Suur katekismus ja Väike katekismus (1529). REFORMAATORID Martin Luther (1483-1546), usupuhastaja Sündis 10.novembril 1483 Eislebenis. Lapsepõlv ja kooliaastad Mansfeldis, Magdeburgis ja Eisenachis. Ülikooliõpingud Erfurdis vabade kunstide ja õigusteaduse alal. Sõbra surm pikselöögist 2.juulil 1505 ajendas Lutherit laskma end pühitseda augustiinlaste mungaordu mungaks.
Moslemid usuvad ka inglite olemasolusse ja seda, et nad on austatud olendid. Inglit teenivad üksnes Jumalat, kuuletuvad Talle ja tegutsevad vaid Tema käsul. Inglite hulgas on Gaabriel, kes tõi Koraani Muhamedile. ( Ibrahim 2002: 45-48 ) Islam on kõige kiiremini religioon tänapäeva maailmas. 3 Islami viis tugisammast Islami viis tugisammast on moslemi elu aluseks . 1) Usutunnistus: Usutunnustus tähendab "Ei ole teist jumalust peale Jumala (Allah), ja Muhamed on Jumala Sõnumitooja (Prohvet). " Seda usutunnistust nimetatakse sahaada- lihtne vormel, mida peaks ütlema veendunult selleks, et islamisse pöörduda. Usutunnistus on islasmi tugisammastest kõige olulisem. ( Ibrahim 2002: 63 ) 2) Palve: Moslemid sooritavad viis palvet päevas. Iga palve sooritamine võtab aega vaid mõned minutit. Palve on islamis otsene ühendus uskliku ja Jumala vahel. Jumala
antud õigused,ning nende kirikud hävitati.Hugenottidele kehtestati kõrged maksud,vallandati riigiametitest,nõuti neilt sõdurite majutamist ja ülalpidamist,mistõttu osa neist pööras katoliku usku.Lõuna-Prantsusmaal alustati taas mässu,kuid see suruti maha.Üle 200 000 hugenoti lahkus seejärel Inglismaale,Madalmaadesse ja Saksamaale,kus neid lahkelt vastu võeti. Katoliiklus (kreeka sõnast (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana.Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. Kirikupea on Rooma piiskop ehk paavst, keda peetakse Kristuse maapealseks asemikuks. Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele (eriti Maarja) ning reliikviate kultus; tsentraliseeritud ja hierarhiline kirik, kellele kuulub Piibli tõlgendamise ainuõigus, ning inimese enda
Hugenottidele jäeti alles väeosade kindlused Pariisis tegutseda ei tohtinud. 9. Vestfaali rahu 1648. aastal. Tulemused: 1. Tunnistati kalvinismi 2. Kinnitas poliitilist killustatust ligi 300 riigis 3. Keisri võim jäi piiratuks 4. Territoriaalsed kaotused 5. Tunnistati Ühendatud Provintside Vabariigi (Holland) ja Sveitsi iseseisvust 6. Augsburgi usurahu põhimõtete kinnitamine kelle maa, selle usk 7. Usutunnistus polnud oluline 10. Vastureformatsioon millal, miks, juhid, tulemus Vastureformatsioon. Algataja oli Rooma paavst. Tähendas katoliku kiriku positsiooni taastamist riikides, kus varemalt võitnud luterlus. Rooma paavst lõi Jesuiitide ordu, sümbol koer. Eesmärk pühitseb abinõu. Poola, Leedu alal taastati täielikult katoliiklus. Mujal suurt edu ei saavutatud. Prantsusmaal keelati Jesuiitide ordu. Absolutism piiramatu ainuvalitsus
reformatsioon - AJ usupuhastus , protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsdiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. Katoliiklus - (kreeka sõnast (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust. Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. Hugenotid - From the 16th to the 18th century the name Huguenot was applied to a member of the Protestant reformed church in France. historically known as the French Calvinists. Metodism - Metodism või metodistlik liikumine on rühm ajalooliselt seotud kristlikke protestantlikke usulahke.
Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Islami viis sammast Nn islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on: 1 · Usutunnistus (Shahdah ehk sahada) · Palvus (Þalh ehk salat) · Annetamine (Zakh ehk zakat) · Paast (Þawm ehk saum) · Palverännak (Hajj ehk hadz) Palvetamine Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Palvuste jaoks on igas linnas kindel kellaaeg. Palvuse kellaajad üle maailma on sellised ,et 24 tundi ööpäevas on koguaeg palvused. Võib palvetada ka väljaspool antud aega ,aga on uskumus ,et õigel ajal loetud palved täituvad suurema tõenäosusega
1.Iseloomusta araablaste ühiskonda enne islamiusu teket. Usk oli polüteistlik. Jumalatele püstitati austusobjektina kujusid. Tähtsaks peeti ka muid loodusobjekte-meteoriit(Mekas). Korradlati iga aastaseid suuri palverännakuid. 2.Islamiusu 5 põhitõde. Prohvet Muhamed ja tema õpetus. Usutunnistus-pole teisi jumalaid. Palvus-tuleb sooritada 5 korda päevas. Almus-rahaline annetus. Paast-keeld süüa ja juua. Palverännak mekasse. Koraan kujunes välja pärast prohveti surma. Koraan sisaldab usku allahisse ja tema kõikvõimusesse. Head määratakse taevasse, halvad põrgusse. Allah lõi maailma ja inimese kui kõrgeima olendi. 3.Mille poolest erineb islam ja islamiõpetus kristlusest. Islamiusul on jumalaks allah, sisaldab 5 põhitõde, naised peavad avalikus kohas käima kinnikaetuna, püha raamat koraan. Araabiast on tulnud n-ö araabia numbrid. Mosee juurde tekkisid koolid-medresed. Araabia mees võis võtta kuni neli seadusliku naist. 4.Mõisted-Koraan- ...
Abiellunud Felipega asus Mary I Inglismaal taastama katoliiklust. Inglis parlament, mis üksmeelselt Roomast lahku lõi palus nüüd paavstilt andestust. Hukati Henry VIII kirikutegelased ja põletati ketsereid. Mary I valitsusaeg jäi lühikeseks. Uueks kuningannaks sai Elizabeth I. Tema valitsusajal arenes kiiresti kapitalism. Inglismaast sai võimas mereriik ja tehti suuri edusamme kultuurivaldkonnas. Elizabeth taastas reformeeritud kiriku. Tema ajal fikseeriti lõplikult anglikaan usutunnistus, mille kinnitas parlament 1571. aastal. Usuprobleemid sotimaal Inglismaa naaber Sotimaa oli eraldi kuningriik, mis iseloomustas klannide osatähtsus. Lõuna- Sotimaal arenes kaubavahetus Euroopa riikidega ning sinna jõudsid ka reformatsiooni mõjud. 1542.aastal päris soti trooni kõigest mõne päeva vanune Mary Stuart, keda kasvati Prantsusmaal katoliiklikus vaimus. Vastukaaluks Mary Stuarti usulistele vaadetele levis Sotimaa lõuna piirkonnas kalvinism
Madalmaades, Sveitsis ja mõnedes Saksa vürtsiriikides kalvinism. Inglismaal oli omaette protestantlik kirik, mida nimetati anglikaani kirikuks. Õigeusk valitses Venemaal ja Osmanite impeeriumi alla langenud endistel Bütsantsi aladel ( Kreeka, Serbia, Bulgaaria). Pikka aega pidasid katoliiklased ja õigeusklikud üksteist valeusulisteks, kuigi varauusaja jooksul hakati tunnistama, et tegemist on lihtsalt erinevate kristlike traditsioonidega. Rooma-Katolik ehk katolism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana. Lutherlus ehk kristlik tunnistus, mis on alguse saanud Martin lutheri tegevusest protsestantliku reformatsiooni algatajana. Kalvinism ehk protestantlik usuvool, mille rajas 1536. aastal Johann Calvin. Õigeusk on üks kristluse kolmest põhivoolust Judaism-Maailmas elab miljoneid juute, kellest sugugi mitte kõik ei ole judaistid. Ometi on judaism etnilise religioonina olnud oluliseks teguriks juudi rahvusliku identiteedi säilitamisel läbi
Kärdla Ühisgümnaasium 10.klass Ken Pähn Austria referaat SISSEJUHATUS Valisin selle teema, sellepärast et ma olen eelnevalt teinud uurimustöö Austria kohta 8.klassis , ning sellejärgi on mul tunduvalt lihtsam teha ka järgnevaid ülesandeid. Sooviksin uurida palju erinevaid andmeid Austria kohta. Üldandmeid , Haridus , Loodus , Ajalugu ? Mis on Austria ? Austria Vabariik on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon. Austria piirneb läänest Liechensteini ja Sveitsiga , lõunast Itaalia ja Sloveeniaga , IdastUngari ja Slovakkiaga ning põhjas Saksamaa ja Tsehhi Vabariigiga. Alates 1995. aastast kuulub Austria Euroopa Liitu. Ajaloost: · Ala on olnud asustatud alates keskmisest paleoliitikumist · Iseseisvaks sai 10. sajandil · 1918. aastal kuulutati Austria Vabariigiks Majandusest: · Kapitalistlik tööstusmaa · Pärast II maailmasõda riigistati Saksmaale kuulunud ettevõtted ...
Vastureformatsioon ja reformatsiooni võit Rootsis Katolik kirik üritas oma positsioone Euroopas taastada, Rootsis kasutati asjaolu et kuningas Johan III oli abielu kaudu seotud katoliikliku Poolaga Johan III kehtestas uue jumalateenistuse korra mis meenutas katoliku missat. Pärast Johan III surma astus troonile tema poeg Sigismund kes oli ka poola kuningas ja veendunud katoliiklane. Kardeti et Sigismund hakkab Rootsis katoliiklust taastama, seepärast võeti vastu Augsburgi usutunnistus, mis tähendas täielikku luterlusega ühinemist. Järgnevates võitlustes tagandati Sigismund Rootsi troonilt ning luterlik reformatsioon oli võitnud. Reformatsioon Taanis Luterluse heaks tehti Taanis propagandat juba 1520. aastate alguses. Esile kerkis kirikutegelane Johann Hans Tausen Reformatsiooni põhjuseks oli siin eeskätt võitlus kuningatrooni ümber Luterluse levides tekkis juba rahvaliikumine katoliku kiriku vastu, rahvast
Sunniitidel määrab imaami kogudus, siiitidel on nad Muhamedi ja Ali järeltulijad. Medrese Mosee juures olev kõrgem kool. Minarett - mosee kõrval asuv torn, millest islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele. Mosee islamiusu pühakoda. Sultan ilmalik valitseja islamimaades. Janitsarid sultani eliitjalavägi, mis moodustas sõjaväe tuumiku. Moodustati alistatud maadest pärit orjadest. Pasa provintsi asevalitseja, kes allus otse sultanile. Islami 5 tugisammast - Usutunnistus, palvus, almus, paast ja palverännak Mekasse. Daatumid Asjad Inimesed 756 Pippini annetus paavstile Gregorius Suur 590-604 529 Monte Cassino rajamine Gregorius VII 1073-1085 1054 Suur kirikulõhe Heinrich IV 1056-1106 962 Otto I pani aluse Püha Rooma keisririigile Innocentius III 1198-1216
Elizabeth I John Ernest Neale Kokkuvõte 7.septembril 1533.aastal sündis Inglismaal Greencichis tütarlaps.Ta ei olnud tavaline väikelaps,sest tema ema oli hiljuti kroonitud Inglismaa kuninganna Anne Boleyn ja tema isa oli kuningas Henry VIII,üks Euroopa võimsamaid monarhe.Kolm päeva pärast sündimist ristiti laps Greenvichi palee kõrval olevas kirikus.Lapse nimeks sai Elizabeth nagu ka tema mõlemal vanaemal.Oleks võinud arvata,et vanemad olid õnnelikud pärast selist sündmust,kui Henry VIII oli soovinud saada poega,kellest oleks saanud tema troonipärija. Elizabethi noorus oli väga kirev ja segane aeg. Kuningas Henry VIII-l ei õnnestunud kuidagi saada meessoost pärijat ning nõnda oli ta 1533. aastal end lõplikult lahutanud nii abikaasast Aragóni Katariinast kui ka katoliku usust. Ta abiellus protestandist Anne Bo...
* 16. saj tekkis opositsioon paavsti juhitud kiriklikule keskvalitsusele, see vastuseis oli poliitiline ja vaimne. Esimesel juhul aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku vara ja maid, soovisid seda oma võimule allutada. Teisel juhul sooviti sügavaid kultuurialaseid muudatusi (eesotsas uuendusmeelsed vaimulikud) * Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517.a. Saksamaal Wittenbergis, Tallinnasse jõudis see 1523 Riia kaudu. * Uus usutunnistus leidis linnades kodanike seas kiiresti poolehoidu. * Veel 1525, aastal astus Maa-aadel katoliikluse kaitseks välja, kõige visamaid kaitsjad olid ordumeister Plettenberg ja Riia peapiiskop. * 1524. aastal 14. septembril tungis 400-500 liikmeline märatsev rahvahulk Tallinnas dominiiklaste kloostri-kirikusse, Pühavaimu ja Oleviste kirikusse, purustades seal pühapilte ja -kujusid, altareid, reliikviaid jne. * Tartus läks mitmesajaliikmeline inimhulk 1525
Peale Teist Maailmasoda tekkis USA-s sellenimeline rühmitus. Kuigi nad kasutavad suures hulgas islami pohialuseid on neil eraldavaks jooneks must natsionalism ja protestiliikumine. Nende liider, Elijah Muhammad, kes oli saanud innustust prohvetlusest ja voimest surnud hingedega kontakti saada, koondas enda ümber piisavalt palju järgijaid. Islami viis sammas Nn islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on: · Usutunnistus (Shahdah ehk sahada) · Palvus (Þalh ehk salat) · Annetamine (Zakh ehk zakat) · Paast (Þawm ehk saum) · Palverännak (Hajj ehk hadz) Õpetuse alused Islamiusu järgi on kõik prohvetid oma rahvale edukalt õpetanud üht ja sama õpetust, et Jumal on ainus (monoteism). Ent minevikus on hilisemad põlvkonnad islami õpetust moonutanud ning ilmutatud pühakirja rikkunud, nii et oli põhjust saata uus saadik. Muslimid usuvad, et Muhammad oli
Muhameedluse levik: 7) Sunniidid ja siiidid - kuidas tekkisid, kui palju on maailmas siiite, kui palju sunniite: Kaliif Ali surma järel lõhenes islam kaheks suunaks siiitluseks ja sunniitluseks. Siitide ja sunniitide teed läksid lahku nad järgisid erinevaid usuliidreid, aastasadade jooksul ka nende õpetus kasvas lahku. Tänapäeval on siiite u 10% kõigist moslemitest, sunniite 90% moslemitest. 8) Mõisted: Allah: Moslemid kutsuvad oma jumalat nimega Allah Sahada: islami usutunnistus: ,,Tunnistan, et ei ole teist jumalat pele Allahi ning et Muhamed on tema prohvet" Koraan: moslemite pühakiri Hidzra: Muhamedi rännakut Mekast Medinasse
Apostel kristlust levitavad usukuulutajad Evangeelium kristlike autorite poolt kirja pandud lood Jeesuse elust ja õpetusest Vulgata Hieronymuse poolt parandatud ja kokkupandud ladinakeelne Piibel, kogu keskaja peamine pühakirja tõlge Lääne-Euroopas Katoliiklus üleüldine usk Roomas, mis polnud veel jagunenud Sinod kirikukogu, mida korraldati aeg-ajalt Diötsees piiskopile alluv piirkond Dogmaatika õige uskumine, millele pööras tähelepanu ristiusk Ortodoksne usutunnistus õige usu tunnistus Ariaanlus laialt levinud õpetus, millele pani aluse piiskop Arius, väideti , et Kristus ei saa olla igavene Kolmainsus kristlik doktriin, mille järgi jumal kehastab end kolme isikuna Seitse vaba kunsti grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, geomeetira, astronoomia, muusika Pärispatt inimesele kaasasündinud rikutus Corpus juris civilis Rooma õiguse kogu, õigusteaduslik suurteos ISIKUD
väga suuri erinevusi ei ole, naised moodustavad siiski natukene suurema osa. Meeste keskmine eluiga on 72 aastat, naistel 78 aastat. T ööealiste osatähtsus moodustab kogu rahvastikust 64%. T siilis on sündimus 22,4, suremus 5,6 , imikusuremus on 14,6 . Tsiilis on tegemist nooreneva rahvastikuga, keskmine eluiga on k üllaltki kõrge. Tsiilis elab 83% rahvastikust linnades 8.1.13 Kristyna Kokk 17 Usutunnistus 8.1.13 Kristyna Kokk 18 Valitsev inimrass 79% rahvastikust on metissid (eurooplaste ja indiaanlaste segaverelised järglased). Valitsevad usundid enamik tsiillasi (89%) on katoliiklased. 8.1.13 Kristyna Kokk 19 Linnade paiknemine Linnad paiknevad suuremas osas KeskT siilis . LõunaTsiilis on ainult mõned üksikud linnad. PõhjaTsiilis on linnad enamasti maavarade leiukohtade läheduses.
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal-ja haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse õpetaja Kätlin Milter M. Lutheri panus kooli ajalukku Referaat Õppejõud: Karmen Trasberg Tartu 2011 Martin Luther Martin Luther sündis 10. novembril 1483 Eislebenis Saksimaa talupoja perekonnas. Oma vanemate heaolu nimel pidi temast parimal juhul saama seadusetundja, halvimal juhul rikka lese abikaasa. Selline oli isa soov, kuid Lutheri elu läks teisiti, temast sai munk, preester, usuteadlane ning kiriku reformija. Hariduskäik Õppis 1501. aastast Erfurdi ülikoolis, astus 1505. sealsesse augustiini eremiitide kloostrisse. Pühitseti 1507.a. preestriks. Vastne preester määrati Wittenbergi Ülikooli professoriks. Seal luges Martin Luther esimest korda Piiblit. Wittenbergis sai 1512 temast teoloogiadoktor, oli teoloogiaõppejõud ja jutlustaja. Reformatsioon ehk ...
9. COMPLETORIUM öö tulekul Igapäevane missa koosneb kahest osast: 1. Eelmissa sinna kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia. 2. Peamissa keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud. Peamissa jaguneb kaheks: 1. Ordinaarium muutumatute tekstidega osa. Meloodia või muutuda. 2. Proprium igal päeval muutuvad osad. Ordinaariumi laulud: 1. Kyrie Issand halasta 2. Gloria Au olgu jumalale kõrges 3. Credo Mina usun. Credo on pidulik usutunnistus, millega lõpeb eelmissa. 4. Sanctus/Benedictus Püha/Kiidetud olgu 5. Agnus Dei Jumala Tall Gregooriuse laul roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Liturgilised tekstid on mõeldud ainult jumalateenistuse, palvuste või eriliste rituaalide jaoks. See on ühehäälne ja saateta. Tekstid on tavaliselt ladinakeelsed. Puudub ühtne taktimõõt. Levis suuliselt. Rütm sõltub teksti rütmist. Laul kanti ette retsiteerides. Saateta.
sajand – kujunes Uus Testament (neli evangeeliumi, lood apostlite tegudest, Pauluse kirjad, Johannese ilmutusraamat jm). Koos Vana testamendiga moodustasid need kristliku pühakirja – Piibli (kr Biblion - `raamat`) - 4. sajand – tõlkis püha Hieronymos Piibli ladina keelde. Tema tõlge nn Vulgata ( `rahvapärane`)oli kasutusel kogu keskaja, reformatsioonini. 5. Ketserlikud usulahud - ortodoksne usutunnistus - ariaanlased, nende seisukohad, levik - monofüsiidid, nende seisukohad, levik 6. Augustinus - tegevus - õpetus pärispatust - teos „Jumalariigist“ - tema mõju ristiusu õpetusele 7. Selgita mõisted: Kirik Dogmaatika Katoliiklik Ortodoksne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
