ksitlised, vabad talupojad ja rentnikud. Kige madalamal olid proletaarid. . Proletaarid elasid lihtsalt linnas, said riigilt tasuta vilja ja elasid kuidagi ra.( Keiser, senaator, ratsanik, vaba mees, vabakslastud, orjad, proletaarid). 27)Rooma usk ja riik Kuidas seoses? Rooma riigis elavad rahvad austasid vga paljusid jumalaid. Riigi edu sltus jumalate heasoovlikkusest, thtsamad phamud olid kindlalt riigi kontrolli all, usupidustused aga riiklikkud hised ettevtmised. Colosseum ks suurimatest amfiteatritest Vana-Roomas Circus Maximus Rooma thtsaim hipodroom, kus korraldati kaarikute viduajamisi triumfikaar monumentaalne auvrav, mis pstitati vidukale vepealikule foorum Vana-Rooma poliitilise ja kohtuliku elu keskus metseen rikas isik, kes toetas Vana-Roomas kultuuri rahvatribuun madalseisuse (plebeide) esindus rahvakoosolekul
o vägi ehk nuumen jõud, mis oli igas asjas või elusolendis (igal asjal oma nuumen) o laarid kaitsevaimud, kes kehastasid esivanemate hingi o Janus omapärasemaid Rooma jumalaid, sõjajumal, uste ja piiride kaitsja; Jupiter = Zeus; Mars = Ares; Vesta = Hestia · Usu seotus riigiga o riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest (seetõttu jumalate austamine riigi olulisemaid ülesandeid) o pühamud riiki kontrolli all, usupidustused riiklikud ettevõtmised o preestrid olid riigiametnikud valiti eluks ajaks o Augustuse ajal austati keisrit kui jumalat · Ennustamine o põhines etruskide eeskujudel o riigile ja riiklikel huvidel o augurid ennustamisega tegelevad preestrid o sibülliraamatud Kreeka pärisolu ennustajanna Sibülli poolt kirjutatud riigi tulevikku käsitlevad papüüruserullid · Kreeka kultuuri mõju o (usk eelpool mainitud)
Igal majal olid kaitsevaimud, tähtsaimad olid laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Tähtpäevadel toodi neile annetusi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius, kes edendas soojätkamist. Jupiter Zeus taeva-, pikse-, tormijumalad Mars Ares - sõjajumalad Juno Hera Poseidon Neptunus Hades Pluto Riik ja religioon Need olid roomlaste arust lahutamatud ning riigi edukus sõltus täielikult jumala heasoovlikkusest, seega kõik usupidustused olid väga tähtsal kohal. Preestrid olid samuti riigiametnikud, kes määrati ametisse eluks ajaks. Nad jagunesid kolleegiumitesse, millest tähtsaim oli pontifekside kolleegium ja selle eesotsas pontifex maximus (keisririigi ajal oligi keiser ise). Pontifeksid jälgisid kalendrit , et õigel ajal pidustusi korraldada ja tähtpäevi tähistada. Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama. Keisritele toodi ohvreid ja püstitati altareid.See komme tuli hellenistlikest riikidest ida pool.
Igal majal olid kaitsevaimud, tähtsaimad olid laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Tähtpäevadel toodi neile annetusi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius, kes edendas soojätkamist. Jupiter Zeus taeva-, pikse-, tormijumalad Mars Ares - sõjajumalad Juno Hera Poseidon Neptunus Hades Pluto Riik ja religioon Need olid roomlaste arust lahutamatud ning riigi edukus sõltus täielikult jumala heasoovlikkusest, seega kõik usupidustused olid väga tähtsal kohal. Preestrid olid samuti riigiametnikud, kes määrati ametisse eluks ajaks. Nad jagunesid kolleegiumitesse, millest tähtsaim oli pontifekside kolleegium ja selle eesotsas pontifex maximus (keisririigi ajal oligi keiser ise). Pontifeksid jälgisid kalendrit , et õigel ajal pidustusi korraldada ja tähtpäevi tähistada. Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama. Keisritele toodi ohvreid ja püstitati altareid.See komme tuli hellenistlikest riikidest ida pool.
Koduseid rituaale täitis perepea. Preestrid (aristokraatide hulgast) suuremates templites, kes korraldasid usuüritusi terve kogukonna nimel. b. Jumalatega suhtlemise kohad: Templid, kuhu tavainimesed pääsesid harva jumala kuju ja kolde tuli. Altar, kuhu toodi jumalate ohvreid madal kivialus templi juures. Oraaklid, kus jumalate tahet vahendas püüria (nt Apolloni oraakel Delfias Kesk-Kreekas) c. Jumalate suhtlemise viisid: Iga-aastased usupidustused, mis ühendas polise kodanikke (nt Zeusi auks olümpiamängud). Vereohver kui tähtsaim rituaal loomade tapmine jumala altaril templi juures liha küpsetati ja söödi koha peal, jumalale jäid altaritulel sõrad ja saba. Oraaklid paigad, kus käidi jumalatelt tulevikku ennustamas. Püütia preestrinna, kelle suu läbi jumal tuleviku ennustas tema seosetu kõne vormistati värssideks. Iga tähtsama ettevõtmise eel saadeti linnriigi saadik püüria juurde.
Koduseid rituaale täitis perepea. Preestrid (aristokraatide hulgast) suuremates templites, kes korraldasid usuüritusi terve kogukonna nimel. b. Jumalatega suhtlemise kohad: Templid, kuhu tavainimesed pääsesid harva jumala kuju ja kolde tuli. Altar, kuhu toodi jumalate ohvreid madal kivialus templi juures. Oraaklid, kus jumalate tahet vahendas püüria (nt Apolloni oraakel Delfias Kesk-Kreekas) c. Jumalate suhtlemise viisid: Iga-aastased usupidustused, mis ühendas polise kodanikke (nt Zeusi auks olümpiamängud). Vereohver kui tähtsaim rituaal loomade tapmine jumala altaril templi juures liha küpsetati ja söödi koha peal, jumalale jäid altaritulel sõrad ja saba. Oraaklid paigad, kus käidi jumalatelt tulevikku ennustamas. Püütia preestrinna, kelle suu läbi jumal tuleviku ennustas tema seosetu kõne vormistati värssideks. Iga tähtsama ettevõtmise eel saadeti linnriigi saadik püüria juurde.
Koduseid rituaale täitis perepea. Preestrid (aristokraatide hulgast) – suuremates templites, kes korraldasid usuüritusi terve kogukonna nimel. b. Jumalatega suhtlemise kohad: Templid, kuhu tavainimesed pääsesid harva – jumala kuju ja kolde tuli. Altar, kuhu toodi jumalate ohvreid – madal kivialus templi juures. Oraaklid, kus jumalate tahet vahendas püüria (nt Apolloni oraakel Delfias Kesk-Kreekas) c. Jumalate suhtlemise viisid: Iga-aastased usupidustused, mis ühendas polise kodanikke (nt Zeusi auks olümpiamängud). Vereohver kui tähtsaim rituaal – loomade tapmine jumala altaril templi juures – liha küpsetati ja söödi koha peal, jumalale jäid altaritulel sõrad ja saba. Oraaklid – paigad, kus käidi jumalatelt tulevikku ennustamas. Püütia – preestrinna, kelle suu läbi jumal tuleviku ennustas – tema seosetu kõne vormistati värssideks. Iga tähtsama ettevõtmise eel saadeti linnriigi saadik püüria juurde.
VANA-ROOMA 1) Õpilane teab, mis sündmused leidsit aset järgnevatel daatumitel ning sokab ka selgitada, mis on tegemist ajaloos tähtsa sündmusega: 753 eKr, 265 eKr, 216 eKr, 146 eKr, 133 eKr, 49 eKr, 44 eKr, 30 eKr, 313 pKr, 395 pKr, 476 pKr. 2) Õpilane oskab avada järgnevate mõistete/mõistepaaride sisulist tähendust: kuningate aeg, Puunia sõjad, Hadrianuse vall, Kapitooliumi emahunt, proletaarid, patriitsid, plebeid, patroon, klient, res publica, populus romanus, nobiliteet, magistraadid, konsulid, preetorid, tsensorid, diktaator, rahvatribuunid, senat, ,,jaga ja valitse", munitsiipium, leegion, 12 tahvli seadused, apelleerimisõigus, pretsedent, Colosseum, Circus Maximus, foorum, Panteon, cloaca maxima, termid, Ostia, Pompei, akvedukt, nuumen, laar, geenius, pontifekside kolleegium, pontifex maximus, augurid, sibülliraamatud, metseen, apostel, evangeelium, Vulgata, katoliiklus, sinod, diötsees, dogmaatika, ortodoksne usutunnistus, heree...
Iga asi või elusolend oli nende meelest hingestatud, igaühes oli mingi jõud, mida nimetati nuumeniks. Laarid kehastasid esivanemate hingi, need seisid neile pühendatud nurgas, kus tähtpäevade puhul esivanematele annetusi toodi. Geenius oli maokujuline kaitsevaim, mis oli igal perel olemas. Nendega sama olulised olid ka inimeste kujudega jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda etruskide ja eriti kreeklaste mõju. Tähtsamad pühamud olid riigi kindlalt riigi kontrolli all, usupidustused aga riiklikud ühisettevõtmised. Oma ülesannete järgi jagunesid preestrid mitmesse kolleegiumi, millest tähtsam oli 16- liikmeline pontifekside kolleegium, mida juhtis riigi ülempreester pontifex maximus( suurim pontifex). Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama. Vih: tugevad kreekapärased jooned,jumalad Kreekast üle võetud,on muutunud jumalate tähtsus,Roomas austati Kronost,Kreekas Saturnust mitte, Kreekas austati Athenat,Roomas Minervat mitte, Dionysos-Bacchust-austati,
Iga asi või elusolend oli nende meelest hingestatud, igaühes oli mingi jõud, mida nimetati nuumeniks. Laarid kehastasid esivanemate hingi, need seisid neile pühendatud nurgas, kus tähtpäevade puhul esivanematele annetusi toodi. Geenius oli maokujuline kaitsevaim, mis oli igal perel olemas. Nendega sama olulised olid ka inimeste kujudega jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda etruskide ja eriti kreeklaste mõju. Tähtsamad pühamud olid riigi kindlalt riigi kontrolli all, usupidustused aga riiklikud ühisettevõtmised. Oma ülesannete järgi jagunesid preestrid mitmesse kolleegiumi, millest tähtsam oli 16- liikmeline pontifekside kolleegium, mida juhtis riigi ülempreester pontifex maximus( suurim pontifex). Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama. Vih: tugevad kreekapärased jooned,jumalad Kreekast üle võetud,on muutunud jumalate tähtsus,Roomas austati Kronost,Kreekas Saturnust mitte, Kreekas austati Athenat,Roomas Minervat mitte, Dionysos-Bacchust-austati,
Vana-Kreeka Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud. Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. Ajaloo periodiseering: 2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad. 2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. T...
.......................................................................................................... .............................................................................................................................. 10. Religioon. Kreeka jumalad on antropomorfsed ehk inimesetaolised nii välimuselt kui iseloomult; Kreeka pühamu keskpunkt oli altar; Kõigis tähtsamates pühamutes oli ka jumala koda ehk tempel; Tähtsaim rituaal oli vereohver; Usupidustused, millest võisid teatud juhtudel lisaks meestele osa võtta ka naised ja orjad. Kreeka kultuur: mütoloogia, eepose, filosoofia (Sokrates, Platon, Aristoteles), ajalookirjutus, arhitektuur, teater, olümpiamängud, religioon. 1. Täida lüngad Trooja sõja kohta. NB! Eksamitöös lünktekste pole. Legend jutustab... Trooja sõja oli põhjustanud Trooja kuninga poeg ................, kes võrgutas ja tõi Troojasse Sparta kuninga Menelaose imekauni naise ..............................
matemaatik, füüsik ja leiutaja, kes formuleeris hüdrostaatika (kehade veeväljasurve) seaduse, leiutas tiguülekande, mis leidis kasutust veetöstukina ja söjatehnilised seadmed kivi- ja nooleheitja / Aristarchos astronoom, kes esitas heliotsentrilise (päikesekeskse) maapildi maa liigub ja köik muu seisab / idamaine astroloogia, 12 soidiaagimärki, horoskoop 7. Religioonis: Ülelinnalised usupidustused muutusid isiklikku kontakti pakkuvad müsteeriumiks. Kreeka panteon (jumalate süsteem) sulandus idamaade usundiga. §21 Kunst Arhitektuur Kreeka templeid hakati rajama 1.at eKr. Need ehitati kivist, enemasti marmorist ja sidumiseks ei kasutatud mitte mörti vaid metallist klambreid. Hoone pöhiplaan on piklik, on kahe sambaga eeskoda (portikus). Kaugvaates möjub tempel monumentaalselt, lähivaates aga völub oma skulptuuride ja muude detailide kaunidusega
käskjalg, tiivuliste sandaalide ja tiivuliste kübaraga;Aphrodite-ilu,-armastuse- ja viljakusejumalanna; Dionysos-viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal. Pühamud, preestrid ja jumalateenistus-koosn. templist ja selle juures paiknevast altarist. Jumalatega võis suhelda, neile ohvreid tuua ja neilt vastutasuks soosingut paluda iga inimene. Jumalate teenimiseks ametis olid preestrid ja preestrinnad. Põh. jumalate austamise viis oli loomade ohverdamine. Usupidustused olid kõigile avatud. Oraakel-erilised pühamud, kus jumalatelt käidi tuleviku kohta nõu küsimas. Surmajärgsus-kõige hea lõpp, elu jätkub allmaailmas- Hadese riigis. Allilmas elasid surnud rõõmutult, tahteta ja mäluta varjudena. Kiri, haridus, kirjandus ja teater: Tähestik ja kooliharidus-kreeka tähestik, loodud foiniikia tähestiku põhjal. Kreeka linnriigid hoolitsesid enamasti oma kodanike koolihariduse eest. Rikkamates perek. toimus see kodus pedagoogi käe all
Kristlaste arv tõusis tormiliselt, nende seas oli ka rikkad ja suursuguseid inimesi. Paljud inimesed vahetasid usku ristiusu kasuks esmajoones oma kasu silmas pidades. IV sajandil kuulutati ristiuks ametlikuks riigiusuks ja koos sellega hakati mitte- kristlasi ehk teisisõnu paganausuliste riiklik tagakiusamine. Suleti vanad templid, keelati muisted usupidustused, nende seas ka olümpiamängud. Kirik hõlmas kogu kristlaskonna, seda nimetati katoliikluseks. Kujunes välja viis tähtsamat peapiiskopkonda : Jeruusalemma, Aleksandria, Antookia, Rooma ja Konstantinoopol. Kirik muutus kiiresti üheks tähtsamaks organisatsiooniks Rooma riigis. Kristlaste usuasjade üle oli kirik kohut mõistnud varemgi, nüüd see õigus laienes ja piiskoppidest said kõrgemad kohtumõistjad oma valitsusaladel.
majanduslikule eeskostele; talupoeg ei tohtinud oma maalt lahkuda; pidi osa oma saagist andma isandale. Naturaalmajandus- rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetusvaubanduse vahendusel. Pärast Lääne- Rooma keisririigi langemist toimus majanduslik ja kaubanduslik allakäik, inimesed hakkasid tootma enesele rohkem kui müügiks ja sealt areneski välja naturaalmajandus. Kultuuriline allakäik- keelati muistsed usupidustused (om, gladiaatorite võitlused, dionüüsiad), suleti koolid. Kes oli Jeesus Kristuse ja millised olid tema elu põhimomendid? Milline oli ristiusu staatus Rooma riigis ja kuidas see muutus (313, 395)? Millal pandi kirja Uus Testament, mida see sisaldab ja miks on tähtis? Kuidas ja millal levis ristiusk Lääne-, Kesk-, Ida- ja Põhja Euroopas. Kes oli Püha Benedictus ja millised olid benediktiini kloostrite reeglid. Millist rolli mängisid kloostrid
-rituaalid toimusid vabas õhtus, tavainimene sattus harva templisse sisse -tempel oli linnriigi silmapaistvaim ehitis, näitas rikkust ja jõukust Preestrid ja rituaalid: -pärinesid suursugustest suguvõsadest -korraldasid rituaale terve kogukonna nimel -tähtsaim rituaal oli vereohver >> tapetud looma liha küpsetati ja söödi kohapeal, põletati inimesele kõlbmatud kehaosad, usuti et ohvrisutisu kaudu saavad jumalad annetusest osa. -ohverdamise ajal hüüti palveid -toimusid iga-aastased usupidustused Oraaklid: -pühamu, kus küsiti jumalatelt nõu -oraakel (kr.k ennustus) -kuulsaim Delfi oraakel -seal kuuldi püütia ennustust ning üritati seda tõlgendada -ennustused täitusid alati, lihtsalt inimesed võisid neid valesti mõista Surmajärgsus: -ei pandud surmajärgsele elule suurt rõhku -karistused ja needused saadi eluajal -hinged rändasid Hadese riiki, pidid ületama Okeanose jõe -surnutele pandi keele alla hõbemünt, et nad pääseks üle jõe Jumalate ja inimeste põlvnemine:
templite ümber ei määranud Egiptuse olustiku üldilmet. Ülikute hauakambrimaalingutelt saab aimduse, et nad elasid kahe- või kolmekorruselistes rõdude ja verandaga maamajades. Jahipidamine ning pidustuste korraldamine oli ülikute meelisviis aja veetmiseks (üllatus, üllatus). Talupojad elasid seevastu tagasihoidlikes palmilehtedest katusega savionnides, ja nagu arvata võib, täitis nende päevi töö.Vaheldust pakkusid iga aastased usupidustused (mis oli ilmselt oluline põhjus, et olla usklik). Egiptlaste põhitoit oli nisu- või odrajahust küpsetatud leib ning peamine jooks odrast ja leivast pruulitud lahja õlu. Liha ei kuulunud igapäevasesse menüüsse kuna Egiptuse kõrvetavas kuumuses ei olnud seda võimalik säilitada ehk liha oli delikatess. Perekond Egiptuses oli tavaline mehest ja naisest ning nende alaealistest lastest koosnev paarperekond.
Aleksandria raamatukogu juhatajatena tegutsesid oma aja kuulsaimad õpetlased. Samal ajal polnud Aleksandria kaugeltki ainus tähtis teaduse ja kultuurikeskus. Väike-Aasias omandas suure tähtsuse Pergamon, Kreekas aga püsis endiselt olulisena Ateena. Muutused religioonis Religioon, nagu paljud teisedki valdkonnad, minetas hellenismiperioodil oma linnriigikeskse iseloomu. Kui klassikalisel perioodil olid esmatähtsad kodanikkonda ühte liitvad suured ülelinnalised usupidustused, siis nüüd tõusis nende asemel jumalaga lähemat isiklikku kontakti pakkuvate müsteeriumikultuste osatähtsus. Teataval määral muutus ka kreeka panteon. Kõik vanad jumalad jäid küll püsima, kuid nende kõrval hakkasid kreeklased üha enam austama ka paljusid idamaa jumalaid. Seejuures leidsid nad paljudes oma ja võõraste jumalate juures arvukalt ühisjooni ning neid sellest tulenevalt sageli samastama. Nii
Aleksandria raamatukogu juhatajatena tegutsesid oma aja kuulsaimad õpetlased. Samal ajal polnud Aleksandria kaugeltki ainus tähtis teaduse ja kultuurikeskus. Väike-Aasias omandas suure tähtsuse Pergamon, Kreekas aga püsis endiselt olulisena Ateena. Muutused religioonis Religioon, nagu paljud teisedki valdkonnad, minetas hellenismiperioodil oma linnriigikeskse iseloomu. Kui klassikalisel perioodil olid esmatähtsad kodanikkonda ühte liitvad suured ülelinnalised usupidustused, siis nüüd tõusis nende asemel jumalaga lähemat isiklikku kontakti pakkuvate müsteeriumikultuste osatähtsus. Teataval määral muutus ka kreeka panteon. Kõik vanad jumalad jäid küll püsima, kuid nende kõrval hakkasid kreeklased üha enam austama ka paljusid idamaa jumalaid. Seejuures leidsid nad paljudes oma ja võõraste jumalate juures arvukalt ühisjooni ning neid sellest tulenevalt sageli samastama. Nii
· Senat ei saanud kaasa rääkida riigi asjades, see muutus Rooma linnanõukoguks · Keiser toetus Senati asemel ametikonnale · Lisaks piirivägedele loodi reservvägi, mida võis ümber paigutada · Suureneb ratsaväe osatähtsus · peapiiskopid e metropoliidid (metropolis) · Elanikkond jaguneb honestiores (AUVÄÄRSED) ja humiliores (madalad) · 313. Legaliseeriti ristiusk · Keelati muistsed usupidustused, olümpiamängud · Kirik- kristlaste organisatsioon (kyriake)=issandale kuuluv · Katoliiklik kirik (katoholikos) · Piiskopkonnad - piiskopile alluv piirkond (dioikesi)- valitsusala · Peapiiskopid e metropoliidid (metropolis)- EMALINN · Viis peapiiskopkonda · Snodid kirikukogud kokkutulek, seal tulid kokku metropoliidid ja piiskopid kogu Rooma riigist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
