Hellenismi ajastul kaotas teater oma senise tähenduse. Klassikalisel ajajärgul käsitleti seal kodanikele olulisi poliitika- ning moraaliküsimusi, nüüd aga olid nii kodakondsus, linnriik kui ka nendega seonduv oma tähtsuse minetanud. Komöödiaid kirjutati jätkuvalt. Nii nagu looduses, ei kannatata ka kultuuris tühja kohta. Teatri asemel tõusis esiplaanile luule, mida tuntakse Aleksandria luule nime all. Kui klassikalisel ajajärgul olid esmatähtsad kodanikkonda liitvad usupidustused, siis hellenistlikul perioodil tõusid nende asemele jumalaga lähemat isiklikku kontakti pakkuvad müsteeriumid. Müsteeriumide abil loodeti saavutada hinge surematus ja pärida igavene elu. Erinevused olid ka uskumises jumalatesse. Klassikalisel perioodil kummardati vaid Kreeka jumalaid, näiteks Zeusi, Aphroditet või Poseidonit. Hellenismi perioodil hakati vahemere- äärsetel aladel austama ka Idamaade jumalaid. Tekkis palju uusi usulahke, mis võtsid omaks
Uurimistöö: ATEENA Ateena, mis on saanud nime jumalanna Athena järgi, asub suure mägedevahelise tasandiku keskel, 5 kilomeetrit merest. Pireusega ühendasid teda antiikajal 8 kilomeetri kaugusel oleva peasadama 461- 456 ehitatud Pikad Müürid. Linna süda oli loomulikult akropol. See asus 156 meetri kõrgusel kus paiknes tugevasti kindlustatud kuningaresidents. Samuti ehitati Ateena akropolile juurde mitmeid pühamuid näiteks Athena tempel Parthenon. Lisaks kaunistasid akropoli rohked kujud. Ateena oli suur linn. Seal elas kümneid tuhandeid inimesi: nii Ateena elanikke, orje kui ka võõramaalasi. Kõige rahvarohkem oli tavaliselt agoraa ehk turuplats, mis asus akropoli jalamil. Selle läheduses peeti ka rahvakoosolekuid. Pireuses elasid peamiselt meremehed, kalurid ja laevaehitajad. Kogu linnuseplatool asus hajusalt pühapaiku, mida iseloomustavad sammaskojad, altari...
VANA-KREEKA FILOSOOFIA JA JUMALATEGA SUHTLEMINE Filosoofia - teadusliku maailmavaate sünd Vana-Kreekas Filosoofia kui täiesti uus mõtteviis tekkis Vana-Kreekas u. 6. sjandil eKr. Varem andsid maailma toimimise küsimustele vastuse religioonid. Religioossed seletused kandusid müütide vahendusel edasi põlvest-põlve. Inimesed korraldasid müütidega seotud toiminguid e. riitusi. Müütilised maailmaseletused valitsesid varasemas ajajärgus kogu maailmas. Arhailise ajajärgu lõpul toimusid kreekas muudatused: -olemasolevaid müüte ei kirjutata lihtsalt üles, vaid nende sisu seotakse kahtluse alla. (Poliste teke) Kujuneb uut tüüpi vaimsus, mis hakkab otsima uusi ratsionaalselt põhjendatavaid lahendusi maailmakorraldusega seoses tekkivatele küsimustele. Kriitiline suhtumine ühiskonda kanti üle ka jumalatele. Esimesed Kreeka filosoofid olid loodusfilosoofid - huvitusid loodusest ja looduses toimuvatest muutustest. Esimesi filosoofe ühendas arvamus...
Millised muudatused toimusid kreeklaste maailmapildis hellenismi ajal? Kristiina Strukova 11.a Alateemad Enne hellenismi Hellenism Kultuur Usupidustused Rajati uhkeid ehitisi Ateena akropol Dramaatilised, dünaamilised Parthenoni ehitus skulptuuride poosid Realistlikud ja passiivsed Poeete ja õpetlasi kutsuti skulptuurid õukonda
* inimese moodi nii välimuselt, kui ka iseloomult. Mõned peamised jumalad · Zeus [taeva-, tormi-, ja piksejumal ning jumalate valitseja] · Hera [Zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna] · Poseidon [Zeusi vend, merejumal] · Hades [Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja] Rituaalid · Tähtsaim rituaal: vereohver · Igal jumalal lemmikloom mida talle ohverdati nt. Zeusil härg, Poseidonil hobune jne. · Igaastased usupidustused sisaldasid ka meelelahutust [võistlused tantsus, spordis, pillimängus] Pühamud ja templiehitus · Linnriikide kõige silmapaistvamad ehitised · Kõige tähtsam koht: altar [seal toodi ohvreid] · Tempel tähistas linnriigi rikkust · Ehitusel osalemine oli kodanikele kohustuslik Merejumal Poseidoni pühamu tänapäeval Peamised pühamud Oraaklid · Kohad kus käidi jumalatelt nõu küsimas · Kuulsaim Delfi oraakel · Legendi järgi tappis Apollon seal
I Vana - Kreeka ehk Hellas 1. Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele mägine, merekaudu kaubandus. lähis-ida kõrgkultuurist võeti õppust. 2. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene periood (2000-1100 eKr), Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr), Arhailine periood (800- 500 eKr), Klassikaline periood (500-338 eKr), Hellenismiperiood (338-30 eKr) 3. Polis Kreeka linnriik sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev riigivorm. Akropol (kaljunukile rajatud kindlus), linna keskuseks oli agoraa (koosoleku ja turuplats), linna lähedal põllud ning oliivi ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. 4. Valitsemisvormid - 5. Sparta ja Ateena riigikorraldus · Sparta Aristokraatia, rahvakoosolekul lõplikud otsused ja ametnike valimine. 2 kuningat, 5 efoori (kõrgemad ...
*hellenid-kreeklased*hellas-kreeka*barbar-mitte kreeklane*raa-koosoleku ja turuplats*kolooniad tekkisid musta ja vahemere ääres.selle tõttu tekkis ka raha ja linnad*KREEKA:1.kreeta-mükeene periood:*knossose loss-puudusid sõjaelemendid- linaarkiri A*mükeene loss(omas müüri)-lineaarkiri B*doorlaste sissetung.*sarnane:lossid ühest ajast ja sisekujundus sama(laod,vannitoad)2.tume ajajärk:*tsivilisatsioon kadus*kiri unustati*rännati maalt välja.3. arhailine periood:*tsivilisatsiooni tunnused*varanduslik kihistumine*riiklus*kiri taastati*kultuuri teke*kolonisatsioon-kaubavahetuseks, põllumaadeks.*linnriikide teke(sparta, ateena)*esimesed olümpiamängud 776 ekr*homeros, ilias ja odüsseia.4.klassikaline periood: *kreeka hiilgeaeg*perikles*ateena demokraatia*peloponnesuse sõda Ateena ja Sparta vahel(Sparta võit)*5.hellenismi periood *SPARTA-*valitsemiskord-2kuningat(seotud ka sõjaväega)*lakoonia ja masseenia maakond*spartiaat-sparta kodanik*perio...
Reformatsiooni tulemus: (18.saj) · Katoliiklus Prantsusmaal, Hispaania, Iirimaa, Lõuna-Saksamaa · Luterlus Soome, Eesti, Rootsi, Põhja-Saksmaa · Õigeusk Venemaa · Islam Egiptus, Serbia, Türgi · Anglikaani Inglismaa Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu, alates inimese kujunemisest miljonite aastate eest ja lõpetades kõige äsjamate sündmustega. Vanaaeg u. 3000 eKr -395 Rooma (läheb kaheks 1. Lääne- Rooma 2. Ida-Rooma ehk Bütsants) -476 Lääne-Rooma langus Keskaeg 395, 476 1517 - 1492 - Kolumbus 1453 Konstantinoopol Uusaeg ... kuni 20. Sajandi lõpp Esimese MS algus 1914 Saksa Keisririigi väljakuulutamine 1871 Tsivilisatsioon: · Primaarne · Sekundaarne Tunnused: · Riiklus · Seisuslik · Valitseja · Kirja kujunemine · Põllu harimine EGIPTUS: - kõrgelt arenenud - Klassiühiskond - Usklik - Põlluharimine/talupojaühiskond Ühiskonnastruktuur: · VAARAO (ülemvalitseja) ainuvalitseja, Jumala kehastus maa peal · Preestrid usu...
Kreeta-Mükeene periood 2000-1100 ekr(minoiline tsiv ; mükeene) Tume ajajärk 1100-800 ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) Arhailine periood 800-500 ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus (Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) Klassikaline periood 500-338 ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg; Peloponnesose sõda; Sparta ülemvõim; Makedoonia sõda ) Hellenismiperiood 338-30 ekr(uus ajajärk; Aleksander II). ||Minoiline- lossid; Knossos; lineaarkiri; lossid linnad kindlustamata; Sõjakate joonte puudumine;härg oli religioonis olulisel kohal. ||Mükeene- sõjaline üleolek (hobused&kaarikud), Kreeta saare vallutus, mionoilisest võeti omaks lossikultuur, lineaarkiri, kreetane olme. Kreeka Homerose Ilias (lugu Achilleuse raevust ja selle tagajärgedest), Odüsseia(eksirännakutel mehe naist kositakse, tapab kõik). Usupidustused- pillimängu, laulu või spordivõstlused. Delfi oraakel- Püütia istus templi tagumises ruumis...
kaldkülje teed mööda läks päikesejumala poeg taevasse. -- Egiptuses oli tegu maaühiskonnaga. Valdav enamik ülikkonnast ja lihtrahvast elas maal. Ülikud elasid luksuslikes kahe/kolmekorruselistes rõdude ja verandadega maamajades. Nad veetsid aega külluslikel pidusöökidel, kus neid lõbustasid tantsijad ja tantsijannad. Ajaviidete hulka kuulus ka jahipidamine.Talupojad elasid tagasihoidlikes palmilehtedest katusega savionnides. Vaheldust pakkusid usupidustused. Egiptalste põhitoit oli nisu- või odrajahust küpsetatud leib ning peamine jook odrast ja leivast pruulitud lahja õlu. Tänu kariloomadele sai vahel lihatoitu ning kalapüügile Niilusel ka kala. Ülemkihi toidu hulka kuulusid veel datlid, viigimarjad, puuviljad ning vein. Egiptuses oli tavaline paarperekond, kus olid mees, naine ning nende alaealised lapsed. Täiskasvanuks saanud pojad asusid elama eraldi. Abielunaise ja mehe õigused olid peaaegu võrdsed
e.geruusia (üle 60a mehed). Igal aastal valiti kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes kontollisid kuningate ja teiste riigiametnike tööd. Lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul 4. kkreekaste iseloomulik riietus ja toit Riietus kitoon, himation, pükse ei kanta, jalas sandaalid, Toit puu ja juurviljad, kala, maitseks küüslauk, mesi, oliivõli, joodi veini ja kitse ja lehmapiima. 5. millised olid jumalatega suhtlemise viisid, kirjelda Usupidustused (OM), müsteerium salajane jumalateenistus, austamine pühamutes nt Delfi oraakel. 6. mis jumalaga on tegu Artemis jahijumalanna, Poseidon merejumal, Aphrodite armastuse- ja viljakusejumalanna, Zeus peajumal ( taevajumal ), Hephaistos tulejumal. Demeter viljakuse jumalanna, Hades allmaailmavalitseja, Dionysos veinijumal, Hera abielude kaitsja, Ares sõjajumal. Athena sõjajumalanna, Apollon valguse, luule ja
1.Võrdle Ateena ja Sparta riigi korraldust too välja sarnasused ja eripärad ? V: Ateena eripära- Ateenas oli linnaks Ateena, Ateenas saadi kodanikuks 20a., demok valitsemine, kõik kodanikud võisid kandideerida riigi ametisse. Sparta eripära- Aristokraatlik valitseja, 2 kuningat valitsesid päritava võimuga, Spartas puudus linn, Spartas saadi 30a kodanikuks Sarnasus mõlemal- vormiliselt kõrgeim võim kodanike rahva koosolekul, kodanike kohustus tegeleda riigiasjadega 2.Millised Sparta ja Ateena erinevused tulenesid riigikorraldusest? Nt? V: Ateenas oli hariduse omamine väga tähtis, seepärast hakati õpetama juba lapseeas väga intensiivselt ning lõpuks sündisidki palju haritud inimesi, Ateenas kuulus aristokraatliku elulaadi juurde sportlikud harjutused ehk gümnastika, Ateena oli käsitöö, kaubanduse ja mereteede keskpunkt (Ateena mereliit) Spartas oli noortest sõjaväelaste kasvatamine juba 7a pandi poisikesed rühma kodust eemale ning pidi...
olid nad sageli väiklased ja kättemaksuhimulised. Jumalad olid kui üks suur perekond. Jumalaid oli väga palju, nende täpne arv ei ole teada. Tähtsamad jumalad elasid Olümpose mäel. http://media.advisortravel.netdnacdn.com/657x340px7377920204c35877069413712173528.jpg Jumalatega suhtlemis kohad Templid, mille altaritel toodi ohvreid jumalatele. Oraaklid, kus jumalate tahet vahendas püütia. Jumalatega suhtlemis viisid Usupidustused (Nt: dionüüsiad, olümpiamängud). Müsteeriumid (Nt: Eleusise müsteeriumid, Orpheuse müsteeriumid). VanaKreeka jumalad Zeus Hera Ares Athena Apollon Aphrodite Zeus Peajumal Taeva, vihma ja äikesejumal Kronose ja Rhea poeg Zeusi kuju, mis asus Zeusi templis oli üks seitsmest maailmaimest. Atribuut või sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. https://encryptedtbn2
Ateena akropol Akropol Mükeene perioodil oli Ateena akropol kuningaloss, hiljem täitis kindluse rolli. Pärast Pärsia sõdu kaotas akropol oma sõjalise tähtsuse, seetõttu algatas Perikles selle väljaehitamist suurejooneliseks kultuurikeskuseks. Akropoli viis uhke sissekäik propüleed ehk eesvärav, mille kõrval oli Nike tempel. Keskmesse püstitati Parthenon ehk jumalanna Athena tempel, mille sammastealust ehtis Pheidiase reljeefidega kaunistatud friis. Templis sees oli jumalanna hiigelsuur kuju, mis oli kaetud elevandiluuga ja rüüstatud kuldrõivastesse. Lisaks Parthenonile tõusis esile veel Erechteioni tempel, mis oli Athenale ja Poseidonile pühendatud. Kreeklaste jumalad Zeus- Jumalate valitseja ning taeva-, tormi- ja piksejumal. Jagas oma kahe venna, Hadese ja Poseidoniga, maailma valitsemist nii, et tema sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, kuid kõik maapealne ja Olümpos jäid ühisvaraks. Tän...
Milline siis on muistse Egiptuse panus maailma ajalukku? Talupoegadel oli raske elu. Nad elasid tagasihoidlikes palmilehtedest katusega savionnides ning nende päevi täitis töö. Minu arvates oli neil raske elu võrreldes ülikutega, kes elasid luksuslikes kahe- või koguni kolmekorruselistes rõdude ja veerandadega maamajades ja veetsid aega külluslikel pidusöökidel. Nende ajaviidete hulka kuulus ka jahipidamine. Huvitav oli see, et talupoegadele pakkusid vaheldust iga - aastased usupidustused. Ehitistest on kindlasti tähtsamad püramiidid. Neid kasutati hauakambritena vaaraode jaoks. Hauakambri ülesanne oli tagada lahkunu häirimatu elu surnute riigis. Minu arust on uskumatu, et inimesed ise rajasid nii suuri ehitisi, sest need võtsid kaua aega ja olid ühiskonnale raskeks koormaks. Kõige monumentaalsemad pyramided ehitati 26. saj. eKr Giza väljakule. Neist mainiksin ära Cheopsi püramiidi, mis on suurim ja vanim ning kuulub ka 7 maailmaime hulka.
Vana ja Uus Teastament moodustavad kokku Piibli. Terve Piibel tõlgiti ladina keelde 4. saj. pKr Hieronymuse poolt. 313. - keiser Constantinus legaliseeris ristiusu, sellest sai impeeriumi valitsev religioon, Milano edikt 330. - Constantinus muutis pealinnaks Konstantinoopoli, keiser Julianus üritas taastada vanu jumalaid, algatada kristlaste tagakiusamise, pärast ta surma loobuti paganlikkuse taastamisest. 381. kristlus kuulutati Rooma riigiusuks, algas paganate tagakiusamine, keelati usupidustused (olümpiamängud) 395. Rooma impeeriumi lõplik lõhenemine: Ida-Rooma e. Bütsants (pealinn Konstantinoopol) ja Lääne-Rooma (pl Rooma) Kirik kogu Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon, nimetati Palestiina allus Rooma võimule, juutide usk oli sajandeid olnud katoliiklikuks (üleüldine), muutus tähtsaimaks Rooma riigis, suurim monoteistlik ning Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult, ei maavaldaja, võttis üle riigi funktsioone.
ettepanekutega. silmapaistavd tegelased, õpetamine kestis kaua, õpiti kreeka keelt Sarnasused: kõigil õigus osaleda rahvakoosolekutel, kõik ja kultuuri. kodanikud seaduse ees võrdsed. Muutused seoses ristiusu legaliseerimisega paganlikud Rooma kõrgeimad ametnikud: Konsulid (2) kõirgeimad jumalad keelustati, samuti usupidustused (olümpiamängud), magistraadid, omasid kõrgeimat võimu riigis, sõja ajal juhtisid paganausulised olid vähemuses, neid kiusati. armeed. Preetorid (8) võisid vajadusel konsulit asendada, korraldasid õigusemõistmist, võisid juhtida sõjaväge.Tsensorid valiti endiste konsulite hulgast 5ks aastaks, korraldasid kodanike loendusi, koostasid senaatorite nimekirja, valvasid kodanike elukommete järele, amet oli auväärne. Julius Caesar alustas 49
· Lisaks piirivägedele loodi reservvägi. Ratsaväe osatähtsus. · Ühiskond rangelt seisuslik: auväärsed (honestories) ja madalad (humiliores). · Ristiusu võidukäik- ristiusk muutus prestiizikaks ja karjääri tegemiseks oli see hea võimalus, seega usku vahetati massiliselt ja eelkõige kasu silmas pidades. · 4.saj lõpul keisririik ametlik, mitte-kristlaste tagakiusamine. Keelati vanad usupidustused, olümpiamängud, suleti templid. · Ristiusu kirik kristlaste organisatsioon. Kuna hõlmas kogu kristlaskonda, nimetati katoliiklikuks. Peamised struktuuriüksused piiskopkonnad. · Diötsees piiskopile alluv piirkond. Suuremate diötseeside eesotsas olid peapiiskopid e metropoliidid. · Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia(Süürias), Rooma ja Konstantinoopol viis peapiiskopkonda. · Tähsaid küsimusi arutati kirikukogudel e sinoditel.
türannia-hirmuvalitsus Demokraatia-rahvavõim Aleksander Suur- oli piiramatu võimuga monarh. Platon - kreeka filosoof. Rajas Ateenas oma kooli, arendas ideedeõpetust, mis ainsaks tõeliselt olevaks, muutumatuks, igaveseks peab ideid, ülimaks ideeks on hüve. Aristoteles - suurim kreeka filosoof ja õpetlane. Asutas Lükeionis nn peripateetilise filosoofilise kooli. Ta rajas nüüdisajani kehtiva loogika, tegeles eetikaga, loodusteadustega, riigiteadusega jm. Minoiline tunnusjooned: Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. lossid: Lossid olid labürinditaolised. Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos. Loss oli nii kultuspaik, valitseja eluase kui ka võimukeskus .Lossid olid linnakvartalitega kokku kasvanud ühtseks tervikuks. Teadmata, kas lossid olid sõltumatud või moodustasid ühtse riigi. Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised rituaal...
Hellenismiperiood 338 30 a. eKr Aleksander Suure vallutusretk ja hellenismiperioodi algus Hellenismiperioodiks nimetatakse ajajärku, millele pani alguse Aleksander Suure vallutusretk. Aleksander on peamiselt tuntud Pärsia Ahhemeniidide impeeriumi purustajana. Troonile sai ta isa tapmise tõttu noorelt, vaid 20-aastaselt. Sel ajal oli ta juba kogenud väejuht, 18-aastasena oli ta 338 eKr Chaironeia lahingus juhtinud edukalt Makedoonia ratsaväge ning samuti oli isa usaldanud talle vastutavaid riigiameteid. Makedoonia kuningaks saanuna jätkas Aleksander (336 323 eKr) oma isa alustatud ettevalmistusi Pärsia-vastaseks sõjaretkeks koos Phillipose pojaga. Sõja algne eesmärk oli kättemaks pärslastele Kreeka-Pärsia sõdade ning Ateena purustamise eest rohkem kui sada aastat varem. Selle tulemusena vallutati Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptus, Mes...
a) Matemaatika õpetaja Leen Väränen 15.10.2012 16:29 Ül 143, 144. (Muuda) 16.10.2012Keemia õpetaja Luule Nikopensius 12.10.2012 14:54 Lahenda tv.lk.19- 1,2 ja lk.20 - 3-5 ül. lahendada vihikusse. KORDAMISKÜSIMUSED Vana-Kreeka kohta Vana-Kreeka geograafiline asend ja olud, sündmuste kronoloogia, Kreeta-Mükeene kultuur ja kangelaseepika (õ lk 85-95) Loetle ajalooetapid (märgi ka kestvus) koos oluliste tunnustega ja sündmustega. Õ lk 86-89 Võrdle Minose (Kreeta saarel) ja Mükeene kultuuri (mandril).Õ lk 90-93 Nimeta eeposed (kirjelda lühidalt sisu) ja nende arvatav autor. Arhailise ja klassikalise Kreeka ühiskond ja eluolu (õ lk 96-101) Millal, miks ja kus tekkisid kolooniad?8.sajandil eKr. Vajadus metalli, eriti raua vastu. Esmalt Itaalias, Sitsiilias ja ka Musta mere rannikul Milline oli Kreeka ühiskonna struktuur? Talupojad, käsitöölised, orjad, aristokraadid, karjused...
korraldasid usuüritusi terve kogukonna nimel. b. Jumalatega suhtlemise kohad: · Templid, kuhu tavainimesed pääsesid harva jumala kuju ja kolde tuli. · Altar, kuhu toodi jumalate ohvreid madal kivialus templi juures. · Oraaklid, kus jumalate tahet vahendas püüria (nt Apolloni oraakel Delfias Kesk-Kreekas) c. Jumalate suhtlemise viisid: · Iga-aastased usupidustused, mis ühendas polise kodanikke (nt Zeusi auks olümpiamängud). · Vereohver kui tähtsaim rituaal loomade tapmine jumala altaril templi juures liha küpsetati ja söödi koha peal, jumalale jäid altaritulel sõrad ja saba. · Oraaklid paigad, kus käidi jumalatelt tulevikku ennustamas. · Püütia preestrinna, kelle suu läbi jumal tuleviku ennustas tema
kaitsma riiki. 10. Religiooni osa kreeklaste maailmapildis. Religioonil oli kreeklaste maailmapildis väga tähtis osa: usuti, et jumalad käsutavad loodusjõude ja õnnetuste ärahoidmiseks tuleb neile ohverdada, tänu religioonile järgiti moraalinorme, sest kardeti, et jumal tasub kätte sellele, kes teisele inimesele kurja teeb; jumalate austamiseks ehitati rohkesti templeid ja väikseid pühamuid; sagedased olid usupidustused, millele järgnes polise elanike ohvrilooma ühissöömine; usuti, et jumalatelt saab nõu küsida, sellega tegelesid oraaklid, neist kuulsaim Delfi oraakel (lk 114) usuti, et pärast surma läheb inimene Hadese riiki, jumalate auks peeti spordi-, laulu- ja pillimänguvõistlusi, kirjutati luuletusi. Näiteks Zeusi auks korraldatud spordivõistlustest sai alguse olümpiamängude traditsioon; Dionysosele, pühendatud koorilauludest aga
2. Rooma ajaloo etapid Kuningate aeg Roomas 753-509a eKr Kokku valitses seitse kuningat. Viimased kolm olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510. eKr Rooma kuningavõim kukutati. Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu järel maapakku minema. Varajane vabariik 509-265 eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valiti riigiametnikud, kelle seas olid kaks kõrgemat konsulid. 265eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 eKr Kolm Puunia sõda eri aastatel Rooma ja Kartaago vahel. 133. eKr said roomlased esimese valduse Aasias. Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 eKr Kodanikest koosnenud sõjavägi asendati elukutselise palgaväega. Senati võim vähenesid, riiku juhtisid peamiselt suured väepealikud. 30 ...
pärast aga hoone. Igas templis oli altar, kuhu ohverdati. Enamasti oli tegemist vereohvriga (ohverdati loom). Üheks enamlevinuimaks ohvriks oli kits. Üks osa loomast põletati koldes. Nad ohverdasid seda, mida endal süüa ei kõlvanud. Teine jumalatega seotud suhtlemispaigaks oli oraakel(ennustaja). Kõige kuulsam oraakel oli Delfi oraakel (oli seotud ) (Apollon). Teine oraakel oli Dodona tammik. (tegelesid tammelehtede müha tõlgendamisega).(Zeus). Kõige kuulsamad usupidustused oli on olümpiamängud(toimusid Olümpias,lõuna kreekas). Olid ka teised suurpidustused- deonüüsiad. Sellest arenes välja kreeka teater. Klassikaline periood Oli 500 -338 eKr. Arenesid välja valitsemiskorrad. Kõik suuremad kultuurisaavutused on pärit sellest aja järgust. Hellenism Oli 338-30 eKr. Algas, kui Kreeka hõivati Makedoonia poolt ja lõppes, kui Rooma vallutas Kreeka. Toimus Kreeka ja Idamaa nähtuste segunemine ja vastastikune mõjutamine, nii
makedoonlastega Akropol kaljunukile rajatud kindlus, mille jalamil paiknes linn. Seal asusid linna vanimad pühamud agoraa koosoleku ja turuplats Partheon Athenale pühendatud tempel oraakel - paigad kus käidi jumalaltelt tuleviku kohta küsimus, kuid teinekord kutsuti ka nii ennustajat püütia Delfi preestrinna, kes vahendas tulevikuennustusi olümpiamängud suurejoonelised spordi ja usupidustused vanas kreekas mida peeti apolloni mäel müsteerium Rhodose koloss Kaitsejumala päikesejumala Heliose auks püstitatud u 30m kõrge kuju museion vana aja suurim raamatukogu ja teadusasutus, pühendatud apolloni saatjatele 9 muusale muusa kunsti ja kultuuri kaitsev haldjas dialektika vaidluskunst retoorika kõnekunst gümnaasion - spordiväljak ja sinna juurde kuuluv pesemis ja riietusruum "alastioleku koht". Hiljem muutus tähtsaks hariduskeskuseks
Jumalaid oli väga palju - iga asja jaoks üks. Sageli võeti üle ka vallutatud maade jumalaid. Peajumal oli Jupiter, sõjajumal Mars, Roomlaste jumal Janus, Mercurius kaubandusejumal, Diana jahijumalanna, Neptunus merejumal. Kõige tähtsamad olid nende jaoks aga sõjajumal Mars ja kodukoldejumal Vesta. Rooma riik ja religioon Roomlased suhtusid usuküsimustesse väga tõsiselt. Preester, kes valiti eluks ajaks, oli riigiametnik. Riigipühade ajal toimusid usupidustused. Pontifex maximus oli üks keisri tiitlitest, see oli kõrgeim usupositsioon. Keisrit ülistati kui jumalat. Ennustamispreestrid augurid olid samuti riigiametnikud. Kõik riigi tähtsamad otsused tehti alles pärast ennustamist. Sibüll oli ennustaja, Kapitooliumis säilitati sibülliraamatuid. Rooma ehituskunst Ehituse põhitõed võeti üle kreeklastelt. Tähtsaks peeti ehitise vastupidavust, ilu oli teisejärguline. Võeti kasutusele nö Rooma betoon lubi, kruus ja vulkaaniline tuhk. See
Inimese kujunemine, Egiptus, Mesopotaamia, Hetiidi riik, Pärsia riik, Foiniikia, Iisrael 1. Kuidas kujunes inimene? Iseloomusta erinevaid inimeste etappe. 1. Inimahvid 2. Australopiteekus e lõunaahvlane (väike aju, suur nägu, väikest kasvu ~1.50m) 3. Homo habilis e osavinimene (toitus surnud loomadest) 4. Homo erectus e sirginimene (sirga kehahoiak, pikk, sale, pole tihedat karvkatet, suur nina, küttis pihukirvega, elas koopas või okstest onnis) 5. Neandertallased (esimesed, kes matsid surnuid, nende jäänuseid on leitud Saksamaalt) 6. Homo sapiens e tarkinimene (küttimine, korilus, kalapüük) 2. Milline oli muinasaja kunst? Esimesed joonistused kraabiti luule, sarvele või kivile. Hiljem koopamaalid, kus kujutati peamiselt jahiloomi. Pisiskulptuurid, neist tähtsam Willendorfi Venus kujutab lopsakat naist. 3. Mis on animism ja totemism? Animism- usk looduse hingestatusse. Totemism-usk üleloomulikku sosesse teatud rühma inimeste või loom...
• Leiutaja Archimedes • Astronoom ja geograaf Ptolemaios • Välja kujunes 7 antiikaja maailmaimet • Egiptuse püramiidid • Babüloni rippuvad aiad • Halikarnassose mausoleum • Aleksandria tuletorn • Artemise tempel Efesoses • Zeusi kuju Olümpias • Rhodose koloss – päikesejumal Heliose kuju • Periood püsis kuni Rooma impeeriumi tõusuni 1. saj. e. Kr Kreeka kultuur - olümpiamängud • Peajumal Zeusi auks Olümpias korraldatud usupidustused • Osa võisid võtta kõik kreeklased • Spordivõistlustest võtsid osa ainult mehed • Mängude ajal kehtis üle-Kreekaline rahu • Tähtsamad alad olid • Staadionijooks – 192 m • Hobukaarikute võidusõit • Maadlus • Rusikavõitlus • Antiikne viievõistlus • Kaugus, kettaheide, odavise, jooks ja maadlus • Olümpiavõitjad olid kodukohtades väga lugupeetud • Esimesed mängud toimusid 776 a. e. Kr • Keelati roomlaste poolt 394. aastal
HELLENISM ? 4. Vana-Kreeka usundi iseloomulikud jooned. Panteon (Vana-Kreeka jumalkond) asus Olümpose mäel, antropomorfsed (inimese kujuga jumalad), palju jumalaid, puudus kindel kultus, oma templid. Jumalatega suhtlemine läbi preestrite (valitud, terved, karsked mehed), ohverdamine-põhiline jumalate ausatmise viis(veised, kitsed, lambad, sead), jumalatega suhtlemise templid , oraaklid- Delfi oraakel. Jumalatega suhtlemise viisid: usupidustused, müsteeriumid. Kreeklased panid rõhku hingelisele elule, puudus surmajärgsus. 5. Sparta ja Ateena valitsemise erinevused. Sparta- riik põhines vallutusel, spartiaatide ülemvõimu säilitamisele suunatud range sisemise korraldusega riik, riigi huvid olid esiplaanil ja kodaniku õigused tagaplaanil, suur sisemine satabiilsus, polnud türanniat, eluvaldkondade range reglementeerimine summutas spartalaste loomingulisust, paljud
Dionysos veini ja viinamarja kasvatuse jumal. Hermes teekäijate kaitsja. Artemis jahijumalanna, looduse kaitsja. Igaüks võis jumalatele ohverdata ja neile enda palveid esitada, kuid suuremate pühamute juures tegid seda preestrid. Vereohver tähtsaim rituaal. Loomade, enamasti veiste, sigade, lammaste ja kitsede tapmine jumala altaril. Liha küpsetati ja söödi kohapeal, altar määriti verega, süüdati ohvrituli. Jumalate auks toimusid veel erinevad usupidustused. 12. Nimetati spetsiaalseid pühamuid, kus võis jumalatelt nõu küsida. Delfi oraakel (kuulsaim), seal olevat preestrinnat nimetati püütiaks. Temas ei kaheldud ja tema öeldusse suhtuti ülima tõsidusega. 13. Draamakunst sai alguse Dionysosele pühendatud koorilauludest. Tragöödiad olid tõsised ja ülevad. Enamasti olid need tuntud müüdisüzeede uudsed õpetlikud tõlgendused. Tragöödiad panid inimesi mõtlema üksikisiku ja riigi seisukohalt sobiva käitumise üle. Komöödiad ehk
lageda taeva all. Kõigis tähtsmates pühamutes oli kajumala koda, ehk tempel, kus hoiti jumala kuju, väikesel altaril põles jumala koldetuli. Rituaalid toimusid templi kõrval väljas, sisse mingi harva. Rituaale viisid läbi preestrid ja preestrinnad kogu kogukonna nime. Tähtsaim rituaal oli vereohver:loomade tapmine altaril, liha söödi ära, kuid inimkõlbmatud osad pandi altarile jumalatele. Jumalate austamine e. usupidustused ühendasid tervet riigi elanikkonda(nii mehi kui naisi). Järgnes pidusöök ja muud lõbustused. Surmajärgsus Erilist tählepanu elule pärast surma ei pööratud. Surm tähistas ilmaelu rõõmutut lõppu. Kuid aja jooksul kujunes ka tesitlaadi ette kujutusi, millekohaselt pidi elama vooruslikku elu ja pidada rituaale allilma jumalate auks, et oma surmajärgset saatust mõjutada. Kiri, haridus, kirjandus ja teater, filosoofia
kultuuripärandi peamine säilitaja - Kristlus muutus prestiizikaks ja pakkus karjääri tegemiseks soodsamaid võimalu, seetõttu vahetasid paljud usku oma kasu silmas pidades - IV sajandi lõpul sai kristlusest riigiusk. Riigiusuks kuulutamise tagajärjed - Kõik paganlikud kultused keelustatakse, koos sellega algas ka paganausuliste ehk mittekirstlaste riiklik tagakiusamine - Keelati muistsed usupidustused, teiste seas ka olümpiamängud - Suleti vanade jumalate templid või muudeti need ristiusu kirikuteks - Kirik muutus kiiresti üheks tähtsamaks institutsiooniks riigis - Kirikute ehitamisel võeti eeskujuks Rooma kohtu- ja koosolekuhoone basiilika - Kirik hakkas järk-järgult üle võtma riigi funktsioone kandis hoolt vaeste ja haigete eest, korraldas kooliharidust
Kristluse levik Levikut soodustasid : 1. Kuulutati Jumalariiki kõigile 2. Ei tehtud vahet vaeste ega rikaste vahel 3. Rändjutlustajate tegevus 4. Segaduste ajad Roomas. Kiriku osatähtuse kasv 1. Tänu annetustele suurim maavaldaja 2. Andis võimalusi karjääri tegemiseks 3. Kandis hoolt vaeste ja haigete eest 4. Korraldas kooliharidust 5. Kõrgeim kohtumõistja 6. Keelati muistsed usupidustused, s.h OM 7. Templid muudeti ristiusu kirikuteks Tähtsamad isikud Theopompos Kreeka ajaloolane, rääkis naiste kohast Rooma ühiskonnas. Plinius Rooma õpetlane, räägib akveduktidest, nende rajamisest ja tähtsusest. Juvenalis poeet , rääkis elust Rooma linnas. Diodoros Kreeka ajaloolane, kes uuris etruskide elu ja nende allakäiku. Maecenas toetas rahaliselt kultuuriviljelemist. Tema nimest tuleneb rikka kultuurisoosija üldnimetus metseen.
1.Kristluse tekkimine:poliitiline olukord Palestiinas:Palestiina allus Rooma võimule.Selle elanike juutide usk oli juba sajandeid olnud monoteistlik.Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult ega nõudnud neilt pikka aega religioosseid auavaldusi.Rooma jumalatele ja keisritele.Augustus määras siiski ametisse roomlasest asevalitseja-Juudamaa prokuraatori.Paljude juutide seas püsis rahulolematus võõramaise ülemvõimuga ja ootus,et messias toob õnneajastu ja taastab Iisraeli muistse hiilguse. Jeesuse elu ja õpetus:Jeesus oli juudi soost puusepa poeg,kes maal ringi rännates kuulutas jumalariigi peatset saabumist.Jeesuse kuulutuse kohaselt võisid saabuvasse taevariiki pääseda ainult need,kes temasse ja tema sõnumisse usuvad ning meelt parandavad:ütlevad lahti isekusest,usuvad kindlalt jumalariigi saabumisse,armastavad siiralt jumalat ja oma ligimesi.Rikkus on takistuseks taevariiki pääsemisel.Jumalariik on avatud eeskätt viletsaile ja põlatu...
Kõigis tähtsmates pühamutes oli kajumala koda, ehk tempel, kus hoiti jumala kuju, väikesel altaril põles jumala koldetuli. Rituaalid toimusid templi kõrval väljas, sisse mingi harva. Rituaale viisid läbi preestrid ja preestrinnad kogu kogukonna nime. Tähtsaim rituaal oli vereohver:loomade tapmine altaril, liha söödi ära, kuid inimkõlbmatud osad pandi altarile jumalatele. Jumalate austamine e. usupidustused ühendasid tervet riigi elanikkonda(nii mehi kui naisi). Järgnes pidusöök ja muud lõbustused. Surmajärgsus Erilist tählepanu elule pärast surma ei pööratud. Surm tähistas ilmaelu rõõmutut lõppu. Kuid aja jooksul kujunes ka tesitlaadi ette kujutusi, millekohaselt pidi elama vooruslikku elu ja pidada rituaale allilma jumalate auks, et oma surmajärgset saatust mõjutada. Kiri, haridus, kirjandus ja teater, filosoofia
1. Küklaadide tsivilisatsioon 3200-1100a e.m.a. Tegevusalaks põlluharimine, karjakasvatus. Iseloomulikud tunnused - .... . Arheoloogilised leiud Kreeta ehk Minose ehk Minoiline kultuur 2000-1400a e.m.a. Tegevusalaks põlluharimine, karjakasvatus, ülemerekaubandus (keraamika). Iseloomulik sõjaliste joonte puudumine, naiste domineerimine ühiskonnas, härja kultus. Keskusteks lossid, mille otstarve oli majanduskeskus, võimu ja usu keskus. Lossid olid kindlustamata. Lineaarkiri A. Tsivil. lõpp maavärin või vulkaanipurse. Mükeene ehk Hellaadiline kultuur 1600-1100a e.m.a Iseloomulik sõjakus, Kreeka kultuuri matkimine, ühtne riik puudus, Egeuse mere kontrollimine. Linnad puudusid. Valitses valitseja ja sõjapealik. tsvil. lõpp 1200 a. Tume ehk Homerose ajajärk 1100-800a e.m.a. Raua kasutuselevõtt, väljaränne Väike- Aasiasse. Iseloomul...
* filosoofias ei arutletud enam küsimuse üle, milline kodanik on vooruslik, vaid selle üle, kuidas tekkinud kaoses olla õnnelik ja saavutada hingerahu KIRJANDUS, KEEL JA TEATER: * esiplaanile tõusis naudingut ja mittemõtlemisainet pakkuv looming * kirjandusest kadus rahvuslikkus * maailmakeeleks sai kreeka keel * teatrist kadus polise kodanikkonda eetiliselt hariv põhimõte, selle asemel puht meelelahutuslik külg RELIGIOON: * religioonist kadusid kodanikkonda ühendavad suured usupidustused, nende asemele nihkusid müsteeriumid * ida ja lääne usuliste arusaamade ühinedes kujunesid uut laadi uskumused, sai alguse jumalate samastamine KUNST: * arhitektuuris said ülekaalu ilmalikud hooned * skulptuuris tõusis huvi keskpunkti inimese välimus ja tunded. Inimest kujutati hooglevalt liikuvana, riided lehvimas, näol emotsioonid 20. Selgita: hellen, barbar, aristokraat, polis, aristokraatlik vabariik, demokraatlik
· Minerva = Athena · Mars = Ares · Venus = Aphrodite · Bacchis = Dionysos · Vesta = Hestia kodukolde jumalanna, kelle auks põles Rooma õitsengu tunnusena tema ümartemplis igavene tuli. · Vesta neitsid Riigi poolt määratud preestrinnad, kes hoolitsesid igavese tule eest, seks oli neile surmaähvardusel keelatud. d. Riigi osa religioonis: · Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest. · Usupidustused olid riiklikud ühisettevõtmised. · Preestrid olid samaväärsed riigiametnikega, kes valiti eluks ajaks. · Pontifeksid (ld. k. sillaehitajad) tähtsamad preestrid, kes jälgisid kalendrit pidustuste ja tähtpäevade tähistamiseks. · Pontifex maximus ülempreester, kelleks oli keiser. · Keisririigi ajal algas keisri jumalikustamine. e. Idamaised mõjud: · Hellenismiajal olid populaarsed müsteeriumid salajased
Kreeka p�hamu keskpunkt oli altar, millel toodi jumalatele ohvreid. T�htsamates p�hamutes oli jumala koda e. tempel. Suuremate p�hamute juures teenisid jumalaid preestrid ja preestrinnad. T�htsaim rituaal oli vereohver: loomade tapmine altaril. Loomaliha k�psetati ja s��di kohapeal, altar m��riti verega ja sellel s��datud ohvritulel k�psetari inims��giks k�lbmatuid loomade osi. Toimusid iga-aastased usupidustused. J�lgiti endeid. Olid olemas p�hamud, kus v�is jumalatelt n�u k�sida - oraaklid. Esile t�usis Delfi oraakel. Kreeklased uskusid, et algul valitses Maad Taevas ja Maa, hiljem aga vanema p�lvkonna jumalad e. titaanid. *********************************************************************************** AVALIKUD PIDUSTUSED Sport Peeti peaaegu k�igis linnriikides. Sporditi alasti. Ol�mpiam�nge peeti iga nelja a. tagant Zeusi p�hamus Ol�mpias. Osalesid hellenid, naisi ei lubatud
). majanduselu keskus ja kultuspaigad ( laoruumid, käsitöökojad, majapidamisdokumendid ). poliitilise elu keskus ja kultusepaigad ( väljaspool losse pole templeid leitud ). Tsivlilisatsioonil puudusid sõjakad jooned: lossid olid kindlustamata valitsejad polnud arvatavasti sõjapealikud jahistseenide, kindlustuste ja relvade puudumine Kunsti iseloomustavad: rahu ja rõõmsameelsus temaatikaks loodus, usupidustused, sport jne Naise arvatav domineerimine ühiskonnas: Jumalad naissoost naiste rohke kujutamine kunstis naisvalitsejad Usundile omane: härjakultus domineerivad jumalannad ( viljakus? ) Elanike tegevusalad: põlluharimine ( ilma kunstliku niisutuseta ) kaubandus ( mererööv? ) Ühtset riiki arvatavasti ei teki NB! Arenenud laevandus ja ümberkaudsete merede kontroll viib tsivilisatsiooni üldise rahumeelsusele!
○ Hermes = teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg, hingede juht allmaailmas ○ Aphrodite = ilu, armastuse, viljakuse ja seksuaalsuse jumalanna ○ Dionysus = veini ja viinamarjakasvatuse jumal ● Jumalad käsutasid ja kehastasid loodusjõude ● Jumalate elupaik Olümpose mägi ● Pühame keskpunkt altar ● Templisse sisenesid vaid preestrid ● Vereohver ● Usupidustused ● Delfi oraakel ● Surnute hinged rändasid allilma Hadese riiki ● Spordiväljak koos puhke- ja olmeruumidega = gymnasion ○ Hakati pidama loenguid ja vestlusi -- hariduskeskused ● Olümpiamängud ○ Iga 4a tagant Zeusi pühamus ○ Naistele pääs keelatud ○ Kiirjooks, maadlus, kombineeritud võitlus, viievõistlus, hobukaarikute võidusõit
külg esiplaanile tõusis naudingut, mite mõtlemisainet pakkuv luule kirjandusest kadus rahvuslikkus maailma keeleks sai kreeka keel Filosoofia: filosoofias ei arutletud enam küsimuse üle, milline kodanik on vooruslik, vaid selle üle kuidas tekkinud kaoses olla õnnelik ja saavutada hingerahu Teadus: filosoofiast eraldusid looduained, mis võimaldas neil kiiremini areneda Religioon: kadusid kodanikonda ühendavad suured usupidustused, nende asemele nihkusid esiplaanile MÜSTEERIUMID – kitsale ringile mõeldud salajane usutalitus, millega loodeti mõjutada inimese elu pärast surma ida- ja lääneusuliste arusaamade ühinedes kujunesid uut laadi uskumused, sai alguse jumalate samastamine, kuid uskuda võis ka kõiki vanu jumalaid Arhitektuur: ülekaalu said ilmalikud hooned: raamatukogud, teatrid, lossid, koolis jne Skulptuur:
taeva all. Tähtsamates pühamutes oli tempel ehk jumalakoda. Templis hoiti jumala kuju, kui tavainimesed pääsesid templisse harva, seetõttu oli templi välisilme tähtsam. · Igaüks võis jumalatele ohverdada ja oma palveid esitada. · Tähtsaim rituaal oli vereohver. Loomad tapeti altaril, loomaliha söödi ära, altar määriti verega ja sellele süüdatud ohvritules põletati söögiks kõlbmatud kehatükid. · Iga aasta toimusid ka usupidustused, kus võttis osa terve elanikkond. · Jumalate tahte selgitamiseks järgiti endeid ja küsiti nõu oraakli käest. Eriti kuulus oli Delfi oraakel ehk püütia kelle sõnades ei kaheldud, vaid kui asi õigesti ei läinud usuti, et inimene on jumalate sõnumi lihtsalt valesti tõlgendanud. · Usuti et karistused saadakse kätte juba eluajal või kanduvad need ta järglastele. Surm tähendas elu lõppu ja Hadese riiki minekut. Pidustused, lüürika, teater ja sport.
aga määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi, enamasti vaagnaluu ja saba · Oraaklid (ennustuskoht Vana-Kreekas, kus küsijale anti jumala nimel vastuseid), kus jumalate tahet vahendas püütia (ennustaja preestrinna Apolloni templis Delfis); kuulsaim Apolloni oraakel Delfis Jumalatega suhtlemise viisid · Usupidustused, mille eesmärgiks oli kinnitada nii usku kui isamaa-armastust, st et nad olid religioossed ja riiklikud. Tuntuimad olid märtsis toimuvad dionüüsiad pidustused veinijumal Dionysose auks ning ülekreekalised olümpiamängud · Müsteeriumid olid Vana-Kreeka salajane usukultus. Ametlik religioon, mis oli pööratud näoga maise elu poole ja ei pakkunud peale surma midagi, peale kurva oleskelu Hadese riigis (vt õpik lk
KONTROLLTÖÖ: Ajalooperioodid ja ajatelg konspekt Varased tsivilisatsioonid maailmas - lk 24-27, konspekt Tsivilisatsioonid varajased kõrgkultuurid Viljakas poolkuu-linnriigid hakkasid tekkima Mesopotaamia ja Niiluse vahele (oli väga hea põlluharimine Ühed kõige olulisemad varasemad põlluharijate asulad on Jeeriko Palestiinas ja Catal Hüyük Väike-Aasias. Tsivilisatsiooni tekkimise tingimused: 1.üleminek viljevale majandusele ja metalli kasutamine 2.ühiskondlik tööjaotus (ehk mitte kõik ei tegelenud põlluharimise ja karjakasvatusega) ja varanduslik kihistumine 3.riikluse ja valitsejate teke. Et rikkama ülemkihi seast olid esile tõusnud elukutselised valitsejad 4.kirja kasutusele võtmine- aitas kaasa ühiskonna rangemale korrastatusele ja soodustas seega riikluse kujunemist 5.kõrgkultuuri (teaduse ja kirjanduse) teke Vana-Kreeka ülevaade (kaart ja perioodid) - lk 85-89, 96 Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 aastat eKr Kujunes umbe...
kasvatajate jumal. Poseidon Neptuunus Meredevalitseja, maavärinate isand. 19. Tõesta, et riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. TV 145 Riigi edu sõltus jumalate heasoovilikkusest ning jumalate austamine oli üks tähtsaimaid ülesandeid. Tähtsamad pühamud olid kindlalt riigikontrolli all, usupidustused olid riiklikud ettevõtmised. 20. Milliseid sarnasusi võib täheldada Kreeka ja Rooma ohverdamistavade juures? TV 146 * Kõige meelepärasemaks ohvriks arvati olevat jumalale loom, kes tapeti altari juures ja kellel on palju verd nt: veis. * Korralik liha söödi inimeste poolt ära, kõlbmatud osad põletati. * Ohverdamine toimus reeglina usupidustuste ajal. 21. Iseloomusta Rooma skulptuuri. TV 141
-rituaalid toimusid vabas õhtus, tavainimene sattus harva templisse sisse -tempel oli linnriigi silmapaistvaim ehitis, näitas rikkust ja jõukust Preestrid ja rituaalid: -pärinesid suursugustest suguvõsadest -korraldasid rituaale terve kogukonna nimel -tähtsaim rituaal oli vereohver >> tapetud looma liha küpsetati ja söödi kohapeal, põletati inimesele kõlbmatud kehaosad, usuti et ohvrisutisu kaudu saavad jumalad annetusest osa. -ohverdamise ajal hüüti palveid -toimusid iga-aastased usupidustused Oraaklid: -pühamu, kus küsiti jumalatelt nõu -oraakel (kr.k ennustus) -kuulsaim Delfi oraakel -seal kuuldi püütia ennustust ning üritati seda tõlgendada -ennustused täitusid alati, lihtsalt inimesed võisid neid valesti mõista Surmajärgsus: -ei pandud surmajärgsele elule suurt rõhku -karistused ja needused saadi eluajal -hinged rändasid Hadese riiki, pidid ületama Okeanose jõe -surnutele pandi keele alla hõbemünt, et nad pääseks üle jõe Jumalate ja inimeste põlvnemine:
ümber, aga ei märäanud Egiptuse olustiku üldmuljet. Valdav osa rahvast elas maal. Ülikud elasid luksuslikes maamajades ja veetsid aega rohkete külaliste seltsis ja küllusklikel pidusöökidel, kus neid lõbustasid pillimängijad ja tantsijad. Jahipidamine oli nende ajaviidete hulgas tähtsal kohal. Talupojad elasid tagasihoidlikes palmilehtedest katustega savionnides ja nende päevi täitis töö. Teatud vaheldust pakkusid iga-aastased usupidustused. Egiptlaste põhitoit oli leib ja põhijoogiks oli lahja õlu. Tänu kariloomade pidamisele said nad mõnevõrra ka lihatoitu, aga seda siiski harva. Leivakõrvast andis veel kalapüük Niilusel. Aadlikonna toidulauale lisandusid veel datlid, viigimarjad ja teised puuviljad ning joogina vein. Perekond Egiptuses oli tavalisene paarperekond. Abielunaise õiguslik seisund oli mehe omaga peaaegu võrdne. Abiellumisel säilitasid mõlemad osapooled eraldiseisva vara
Kreeka ajaloo periodiseerimine: 1. Tume ajajärk( u 1100-800 eKr) * Kreeta-Mükeene kultuuri põhjalik häving. * Osa kreeklasi rändasid segasel ajal üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Ja see piirkond muutus siis püsivaks asulaks ja Egeuse meri muutus Kreeka sisemereks * Samal ajal võeti seal ka raud kasutusele. * Kreeka oli tol perioodil nii Idamaade kui ka eelnenud Kreeta-Mükeene ajajärguga võrreldes üsna vaene ja mahajäätud maa. Ka välissuhted olid 2. Tsivilisatsiooni uus tõus ( u 8.-6. Saj eKr) * Uuteks keskusteks said linnad * Kerkis esile aristokraatia- rikas ja mõjukas ülemkiht * Hakati seadusi üleskirjutama * Tekkisid taas tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Eelkõige foiniiklastega. * U 800 eKr loodi tähestik foiniikia tähestiku põhjal * Iilias ja Odüsseia * Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd * 7 saj lõp eKr hõberaha * Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa. * 776 eKr hakati pidama Olümpiamäng...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
