Manninen) 1927 Eesti Rahvaluule Arhiiv (kujuneb etnoloogiline uurimissuund) Oskar Loorits (1900 1961): - 1926 kaitses väitekirja Liivi rahva usund - 1927 ERA juhataja ja ülikooli õppejõud - 1944 läks Rootsi Richard Viidalepp (1904-1986) - Jutustaja/jutustamise uurimused - tavaõigus Herbert Tampere (1909-1975) 19. september Folkloristikapõhimõtete uuenemine 20. sajandi viimasel veerandil, 21. sajandi alguses Uute meetodite otsingud: - võrdlev usundilugu - psühholoogiateadustele tuginevad meetodid (J. Semper) - kirjandusteaduslikud meetodid (A. Annist) - eksperimentaalsed välitöömeetodid (H. Tampere) Pärast IIMS Nõukogude aeg: keskne tüpoloogiline meetod: - lähtumine geograafilis-ajaloolisest meetodist eeldatakse tekstide genuiinse seose olemasolu, selle leidmiseks rakendatakse endiselt ,,samade" tekstide võrdlemist - eemaldumine geograafilis-ajaloolisest meetodist
1880. aastatel hakatakse neid rajama ka mujale Euroopasse. 19. sajandi lõpp / 20. sajandi algus on religiooniteaduse kujunemise periood. 1919. rajatud Tartu ülikooli asutati kohe religiooniteaduse õppetool. Sellele oldi kohalikul tasandil jällegi väga vastu. Õppetool likvideeriti 1940. aastal. Kuulsaim õppejõud professor UKU MASING (Vana Testament jm). Tänapäeval TARMO KULMAR: esiaja usund, indoeuroopa mütoloogia, põlisameeriklaste kõrgkultuur. Religiooniteadus 1) Usundilugu religiooni ajalugu. Eelduseks on see, et religioon on ajalooline nähtus, ajaloos tekkinud ja ajaloos muutunud. Uurib religiooni kui ühte ajaloolist nähtust, mis on seotud teistega (ühiskonna, kultuuriga jne). 2) Usundi fenomenoloogia uurib erinevaid religiooni avaldumisvorme (fenomene), näiteks religioosseid ideid (jumala idee), müüte (religioosne jutustus, mis kirjeldab teatud religioosseid sündmusi), toiminguid (ohvrid, palved).
50-80 küsimust. Üldine sissejuhatus Mis on religiooniteadus, mis on üldiselt ja religioodi tüübid. Religiooniteadus erladi haruna on suhtleiselt noor, alguse sai 19. sajandi keskpaika või teise poole. 1870. Aastatel luuakse esimesed õppetoolid religiooniteadustes. Eestis loodi 1919. aastal mittekristlikute usundite õpetamiseks Tartus õppetool. Suur osa inimestets on õppinud ja bioloogiat ja lähevad edasi religiooniga. Lahe ise uurib Rooma keisri riigi usundilugu, praegu uurib idamaise päritoluga jumalannasid, nende kultust. Religioon ja usund on sünonüümid. Usuõpetus on kiriklik ja konfesionaalne. Religiooni sõna on tulnud kreeka keelest religio, mis on tuletatud kas 1) religare ehk siduma (inimese side jumalaga) 2) religere ehk tähelepanema või hoolima ( inimene hoolib jumalast ja paneb teda tähele). Religioon on inimese kohustu austada jumalaid. Cultus on tulnud religiooni mõiste alla, aga pole sünonüüm
aktiivsust ning kehaliste võimete erinevusi, mida on vaja erinevate spordialade harrastamiseks kui ka spetsiifilisi probleeme spordialadel, mida nad ise harrastavad näiteks psüühikaprobleemid vibuspordis, pallide trajektoorid servimisel võrkpallis, äkksurmad jalgpalliväljakul ja nende põhjused. Lisaks ka noorte motivatsiooni erinevates vanuseastmetes kehaliste tegevustega tegelemiseks. AJALUGU, KODULUGU, PERSOONID, FOLKLOOR, USUNDILUGU Koduloouurimine on meie koolides sama pika ajalooga ja populaarne kui bioloogia ja keskkonna uurimine, seetõttu on see valdkond ka väga tööderohke. Peamised uurimisobjektid on oma suguvõsa kas tervenisti või mõni värvikas persoon selles, oma kodukoha aja-ja kultuurilugu (paljud neist töödest on jõudnud ka kohalikesse koduloomuuseumitesse ja omavad seega märksa laiemat tähtsust kui hinne koolis või koht konkursil).
inimlikuks, liigagi inimlikuks.". ,,Aru ega otsa" ei ole tema arvates ka müütidel. See on midagi, mis ei ole üldse teoreetiline ja mida on võimalik mõista ainult allegoorilise tõlgendamise tehnika abil. Religioon ja müüt kuuluvad kahtlemata inimkultuuri kõige vanemasse ( ehk kõige varasemasse ) ajajärku, kuid müüdi ja religiooni omavaheline suhe ( või piir ) on siiski küllaltki udune, mitteühe- ne. Kas müüt oli esimene või oli seda siiski religioon. Algelist inimühiskonna usundilugu ja kombeid uuris kunagi inglise etnoloog sir James Frazer. Etnoloog arvas maagia ja religiooni vahel olevat kindlat järjepidevust. Oma mõtteid ja arvamusi pani ta kirja raamatusse ,,Kuldne oks". Tema veendumuse kohaselt viis religioonide tekkimisele just maagia läbi põrumine. Sellise väite tõestamiseks aga puudub inimeste empiiriline kogemus ja seepärast ei saa näiteks Cassirer sellise väitega nõustuda. Läbi aegade jooksul on püütud eristada omavahel müüti ja religiooni. Näiteks
inimlikuks, liigagi inimlikuks.". ,,Aru ega otsa" ei ole tema arvates ka müütidel. See on midagi, mis ei ole üldse teoreetiline ja mida on võimalik mõista ainult allegoorilise tõlgendamise tehnika abil. Religioon ja müüt kuuluvad kahtlemata inimkultuuri kõige vanemasse ( ehk kõige varasemasse ) ajajärku, kuid müüdi ja religiooni omavaheline suhe ( või piir ) on siiski küllaltki udune, mitteühe- ne. Kas müüt oli esimene või oli seda siiski religioon. Algelist inimühiskonna usundilugu ja kombeid uuris kunagi inglise etnoloog sir James Frazer. Etnoloog arvas maagia ja religiooni vahel olevat kindlat järjepidevust. Oma mõtteid ja arvamusi pani ta kirja raamatusse ,,Kuldne oks". Tema veendumuse kohaselt viis religioonide tekkimisele just maagia läbi põrumine. Sellise väite tõestamiseks aga puudub inimeste empiiriline kogemus ja seepärast ei saa näiteks Cassirer sellise väitega nõustuda. Läbi aegade jooksul on püütud eristada omavahel müüti ja religiooni. Näiteks
“. „Aru ega otsa“ ei ole tema arvates ka müütidel. See on midagi, mis ei ole üldse teoreetiline ja mida on võimalik mõista ainult allegoorilise tõlgendamise tehnika abil. Religioon ja müüt kuuluvad kahtlemata inimkultuuri kõige vanemasse ( ehk kõige varasemasse ) ajajärku, kuid müüdi ja religiooni omavaheline suhe ( või piir ) on siiski küllaltki udune, mitteühe- ne. Kas müüt oli esimene või oli seda siiski religioon. Algelist inimühiskonna usundilugu ja kombeid uuris kunagi inglise etnoloog sir James Frazer. Etnoloog arvas maagia ja religiooni vahel olevat kindlat järjepidevust. Oma mõtteid ja arvamusi pani ta kirja raamatusse „Kuldne oks“. Tema veendumuse kohaselt viis religioonide tekkimisele just maagia läbi põrumine. Sellise väite tõestamiseks aga puudub inimeste empiiriline kogemus ja seepärast ei saa näiteks Cassirer sellise väitega nõustuda. Läbi aegade jooksul on püütud eristada omavahel müüti ja religiooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
