7)Mille poolest erineb juudi usk kõigist seni õpitud uskudest? 8)Mida tähendab Moosese käsuõpetus? 9)Võrdle juudi naiste olukorda naiste olukorraga Mesopotaamias ja Egiptuses? 2.Kreeta-mükeene kultuur. Milline rahvas rajas kreeta kõrg kultuuri. Miks nim. Kreeta kultuuri minoiliseks,millest see tuleneb. 3.too välja kreeta kultuurile iseloomulikud tunnused , kasuta järgmisi märksõnu: aeg, kiri , lossid, linnad, kunst ja usund. 4.Too välja mükeene kultuurile iseloomuliokud jooned , kasuta samu märksõnu. 5. mille poolest sarnanevad ja mille poolest erinevad kreeta ja mükeene kultuur. 6. too välja tumedale ajajärgule iseloomulikud tunnused kreeka ajaloos. 7.mis iseloomustab arhailist ajajärku kreeka ajaloos. 8.Milline oli kreeka ühiskonna ülesehitus. 9.Mida kujutas endast aristrokraatlik eluviis. 10.iseloomusta Ateena riigikorda 5saj., kasuta järgmisi märksõnu: kodanikud , valitsemis
ohvritalitusi, mis on pühendatud (puht naiste) jumalannade Demeteri ja Kore austamisele. (Jones, Pennick, 2003) Ka druiidid võisid olla nii mehed kui naised. Me loeme kuldse sirbiga druiidi valgetest rüüdest, druiidist härjanahas tähnilise, valgetest sulgedest peakattega, mille tiivad lehvivad. On ka kirjeldusi naisdruiididest mustas, kuldsed lindid rinnal risti. ( Sampson, 2008) 2. Keldi religioon Keltide muistne usund tugineb nn. kolmekordsele ühtsusele, mis on kogu keldi kultuuri üks alustalasid. Nii näiteks on keltide usundis jumalanna, kellel on kolm kehastust tütar, naine ja ema; keltide panteon koosneb kolmest jumalusest: Lugh, Daghda (Taran) ja Ogme; keltide ühiskonnas oli traditsiooniliselt kolm klassi: preestrid, juhid ja nn. tootjad (kalurid, põlluharijad, käsitöölised jne.); numbril kolm põhines keltide ettekujutus maailmast: kolm eksisteerimise sfääri,
Varakristlik kunst Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas Ees-Aasias uus usund ristiusk e kristlus. Ristiusk kuulutas, et jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii vaesed kui rikkad. Muidugi ei saanud sellised vaated meeldida Rooma valitsejatelele ning nad hakkasid ristiusulisi taga kiusama, kartes, et orjad võiksid uue usu mõjul üles tõusta. Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma. Enam ei räägitud inimeste võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik, siis pääseb elus talutud kannatuse eest pärast
Eeldavasti on moslemeid umbes 700 miljonit. Praegu on islamiusulisi eriti palju Aafrikas. Rohkesti on muhameedlasi Lähis- ja Kesk-Ida araabiamaades, Türgis, Iraanis, Afkanistaanis, Pakistanis, Bangladeshis, Indoneesias ja Euroopas Albaanias. Kokkuvõte Islami usk põhineb kindlatel reeglitel, mille kõik leiame Koraanist. Viis korda päevas palvetamine annab elule kindla rütmi. Palverännak on muhameedlaste elu tipphetk. Moslemeid on maailmas umbes 700 miljonit, seega on see usund maailmas rahvuse arvu poolest teisel kohal. Islamiusulistel on päris oma kalender, mis erineb täielikult teiste omast. Nende aasta kestab 11 päeva vähem. Islami usulistel naistel on allasurutud seisund. Meestel võib olla mitu naist aga kõiki naisi peab võrdselt kohtlema. Kunagi peab jumal kõigi surnute üle kohut. Kes läheb paradiisi, kas läheb põrgusse, seda otsustab jumal.
Sintoism ( ?? ) Sintoism on usk, mida ei saa ära õppida, mille tunnistajaks ei saa ärgata ja mida ei saa kaotada: kui oled jaapanlane, sünnid sintoistina. Jean-Pierre Chabrol "Kuulus tugitool" Sintoism (jumalate tee) on Jaapani pärimuslik usund. Lähtub kujutlusest, et kogu maailm on hingestatud ja vaimudega (kamidega) asustatud. Kuni Teise maailmasõjani oli see riigiusund Sintoismil ei ole rajajat, väljakujunenud õpetust, usutunnistust ega niisuguseid pühasid raamatuid nagu Koraan islamis või Piibel ristiusus. Kuigi võib öelda, et tegemist on omaette religiooniga, ei pea enamik jaapanlasi seda siiski religiooniks, sest see ei eelda mingeid kindlaid uskumusi. Sintoism on uskumuste, hoiakute, rituaalide ja tavade kirju segu ning
Veeda- Antiikirjandus- Vana-Kreeka ja Vana-Rooma Sanskrit- vana hindude kirjakeel kirjandus Hindusim- India valitsev usun Sfinks- lõvi keha ja inimese peaga kuju Budsim- 1 jumal lõi buddha Hellenism- antiikaja ajaloo- ja kultuuriperiood IV Taoism- hiina filosoofi Laozi õpetus; sellest I saj eKr tekkinud usund Aoid- Vana-Kreeka laulik Konfutsionism- hiina filosoofi Kong Fuzi rajatud Titaan- vägilane usuline õpetus Nümf- noore naisena kujutatud loodusvaim kreeka- Katarsis- hingepuhastuselamus, seesmine vabastus rooma mütoloogias Mimensis- Muusa- kunsti ja teaduse kaitsejumalanna
Jaapani kunst Sintoism ja templid · Jaapanlaste algne usund sintoism õpetab, et kogu loodus on hingestatud. Usutakse, et jaapanlaste keiser (tenno), kes on vahendajaks taeva ja maa vahel, pärineb päikesejumalannast. · Sintoism ei soosinud kujutavat kunsti, kuid templeid hakati ehitama juba 3. sajandil. Eeskujuks olid talumajad ning vanimatel templitel olid kõrged ja paksud õlgedest viilkatused, mis toetusid puust postidele. · Ühe sellise templi vorm on säilinud, sest rohkem kui tuhat
7. sajandi alguses kujunes Araabia poolsaarel religioon, mille ainujumalaks on Allah ja prohvetiks islamiusuliste pühas linnas Mekas sündinud Muhamed. Vähem kui sajandi jooksul (Kalifaati valitses Omaijaadide dünastia Damaskuses aastail 661-750) levitasid nad peamiselt sõjalisel teel uut usku hiiglaslikul maa-alal, mis ulatus idas Hiinani, põhjas Kesk-Aasiasse ja Kaukaasiasse ning läänes Atlandi ookeanini. Islamiks nimetatud usund liitis ja innustas araablasi. Araabia kultuur on andnud maailmale palju, kuid eriti ornamentika tehnikat. Tänapäeval on muhameedlased ülekaalus Lähis- ja Kesk-Ida araabiamaades, Türgis, Iraanis, Afganistanis, Pakistanis, Bangladeshis, Indoneesias ja Euroopas Albaanias. Vähemusena elavad muhameedlased endise Nõukogude Liidu aladel, Jugoslaavias, Indias, Hiinas jm. Kesk- ning Lähis-Ida riikides. Muhameedlaste arv üle 700 miljoni inimese.
Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia SKT elaniku kohta: 122,272 USA dollarit (2011) - Suurim maailmas!!!! Pealinn: Luksemburg (Eesti SKT elaniku kohta on 16,880 USD, 2011 a. oli u. 15,300 USD) Üldpindala: 2 586 km² Usund: katoliiklus (87% elanikkonnast Rahvaarv: 511,840 (2011) 2000a. seisuga) Tihedus: 194.1 in/km 2 HDI (Human Development Indexi): 25. koht, Eesti on 34. Rahaühik: euro (Eurotsooni liige alates 1999. aastast.) Jaguneb 3 ringkonnaks ja 12 kantoniks. Luksemburg on tuntud Euroopas oma raadio- ja televisioonijaamadega (Radio Luxembourg, RTL Group).
olemasolevat. Sellest tuleneb, et müüt ongi maailma seletamise alus, sellega ei vaielda ega otsita talle omakorda põhjendusi müüt ongi seletus. Sellisena on see traditsioonilise (mitte teadusele, vaid pärimusele toetuva ühiskonna suunaja ja kontrollija, rituaalide aine ja põhjendus. Inimesed elavad, käituvad müüdipõhiste keeldude ja käskude järgi, müüt seob ühtviisi elavad hõimud rahvaks, kultuuriks, põhimõtted religiooniks. Kui usund laguneb, püsivad müüdi osad muinasjuttudes ja muistendites, kirjanduse ainena, kujutavas kunstis. Müüditegelased on enamasti üleloomulikud olendid: jumalad, loom-inimesed, kangelased, kultuuriheerosed (kultuuritoojad, jumalikud õpetajad). Aeg ei ole müüdis järgnev, vaid kestev või tsükliline, st et midagi alanut kestab ka praegu või lõpeb ja algab pidevalt (surev ja sündiv jumal). Kuigi
motiveeritud on asüüli taotleja omaks võtma piirkonna kombeid? Hedonistlik ellusuhtumine Aina rohkem hakkab nooremates põlvkondades silma hedonistlikud maailmavaated. Noored väärtustavaad lõbu ja naudingut, ning teistele mõtlemine ei ole enam oluline. Maailmas on peale tulnud „lost generation”, kelle elud, on tänu edukatele vanematele kindlustatud ja muretud. Seetõttu ei peagi aitamist elus oluliseks. Empaatia tekkimine on raskem, kui abivajaja usund on siinsete elanike jaoks tundmatu, ning kui inimese väärtused on hedonistlikud. Juhul, kui kannatanul on tuttavamad uskumused ja aitajal on olemas empaatia ja ka märkab, kas nendest piisab abikäe ulatamiseks? “Mul ei ole aega.” Kui inimene on empaatiline ja abivajajad on märgatud, siis kiirema elutempo juures, ei ole töökohustuste, prioriteetsete ülesannete kõrvalt aitamiseks aega. Elu kiiret kulgemist põhjustab ka pidevalt arenev tehnoloogia ja ühiskond
pidulikke rituaalseid rongkäike. Värava ja rongkäigutänava seinad olid värvilised glasuuriga tellistest. Värvitoonidest eelistati sinist ja kollast. Relieefidele kujutati loomi: lõvisid või fantastilisi elukaid nagu ükssarv, samuti oli seal ka ornamentikat. c) Marduki tempel-nelinurkse aluse külg oli 90m pikk ja mis olevat tõusnud seitsme astanguga samuti 90m kõrgusele. 7. Missugune oli Egiptuse usund, kuidas nad kujutasid kunstis jumalaid, too näide! Usuti ja austati paljusid jumalaid. Vanemaid jumalaid kujuatai tavaliselt loomadena. Kuid enamasti inimese keha ja looma peaga. Nt: krokodillipäine vetevalitseja Sobek, lehmapäine Hathor, iibisipäine Thoth, Horus. 8. Nimeta ja kirjelda 4 haudehitise tüüpi, nimeta kuulsamad! Mis on meie jaoks positiivset egiptuse haudehitistes? Tänu matusekommetele on vanast Egiptusest meieni jõudnud rohkem kunstiteoseid.
giptuse kunst Stella Toomsoo Gerli-Maigret Kuhi Sander Karbus 10. klass KAIRO Giza püramiidid. Giza platoo koosneb Cheopsi (Hufu), Chephreni (Hafra) ja Mykerinose (Menkaura) püramiididest ning neid valvavast Suurest Sfinksist. Püramiidid pärinevad aastatest 25512471eKr. Kuulsaim neist on Hufu püramiid. Hufu(Cheopsi) püramiid Püramiidi ehitas Hufu järeltulija Dzedefra. Ta püstitas selle Gizast põhja poole. Hufu muumiat ei ole seni leitud. Kogu Cheopsi püramiidist on leitud vaid ühest kõrvalkambrist tema nime tähistav hieroglüüf. Hafra(Chephreni) püramiid Asub Giza platoo teises otsas, kuhu Hufu püramiidi juurest jõuab vähem kui 10 minutiga. Chephreni hauamonumendi Click to edit Master text styles esialgne kõrgus oli 143,3 meetrit Second level (praegu 136,5 meetrit). ...
Judaism · Etniline religioon · Traditsiooniline religioon · Diasporaa elamine väljaspool oma kodumaad · ,,religioon kui ühendaja- uskumused, tavad , identiteet Juudi rahvas · Heebrea keel · Juudid Askenazi põhja- Ida Euroopa . Jidisi keel segakeel tänapäeval Põhja ameerikas Sefaradi hispaania . ladin Edot Ha-mizrach iraan · Iisraeli usund · Jeruusalemma templi hävitamine ( 70 m.a.j) Preester · Judaism sünagoog rabi · sümbolid taaveti täht, Taaveti kilp Menora Õpetus · 13 usuartiklit, Shloshah-Asar Ikkarim- MAIMONDES ( 1135-1204) Usk loojasse , kes on täiuslik ning kõige oleva algpõhjus Usk ,et jumal on üks Usk , et Jumal on kehatu Usk , et Jumal on igavene Usk, et ainult Jumalat peab teenima
Jumala esindajana toob messias maailma rahu-, õigluse- ja üksmeeleajastu, mis rajab jumala riigi maa peal ning sõjad ja vägivald lõpevad. KRISTLUSEST VÄLJA KASVANUD USUNDID Aegade jooksul on kristlusest tekkinud palju uusi rühmitusi, kes on ise end nim kristlikeks, kuid keda vanemad traditsioonid kristlikeks ei pea. Sellised rühmitused võtavad sageli omaks kristliku õpetuse, kui arendavad selle traditsioonilisest kristlusest sedavõrd erinevaks, et kujuneb uus usund. VIIMSEPÄEVA PÜHADE JEESUS KRISTUSE KIRIK Selle kiriku liikmes, kes tavaliselt kutsutakse mormoonideks, usuvad, et piibel on jumalik ilmutus, kuid nad usuvad ka mormooni raamatusse. Nad on veendunud, et selle raamatu kirjutas prohvet mormoon umber aastal 420 eKr Raamatus jutustatakse, et P-Ameerika põliselanikud olid hoopis üks Iisraeli mandunud suguharu, mis oli jumala armust ilma jäänud. Mormooni raamat egiptusekeelse tekstiga kuldplaadid olid kadunud kuni
päevakorda vähemusrahvuste probleem. Vähemusrahvustena vaadeldakse sääraseid etnilisi rühmi, kes arvulises vähemuses olles elavad mingi riigi territooriumi osal põliselt (nt. saamid Norras, nn. vanausulised Eestis Peipsi ääres jne.). Usku on mõistena määratletud mitmeti, kuid üldjoontes võib seda vaadelda kui inimese suhet millessegi, mida ta peab ülimaks, traditsiooniliselt Jumalasse, jumalatesse või vaimudesse. Religioon ehk usund on usk üleloomulikesse olendeisse või jõududesse ja nende austamine. Religiooni olemuse üle on vaieldud nii teoloogias kui ka väljaspool teoloogiat. Suurimad religioonid Kristlus on religioon, mille rajajaks peetakse 1. sajandil elanud Jeesus Kristust ning mis väidab, et Jeesus Kristus on Jumala poeg ja messias ning kogu inimkonna Issand ja ainus lunastaja. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas oma emareligioonist suuremaks. Budism on 6.-5
ilma korstnata rehetuba. Selle laepealsetel partel kuivatati vilja, mis ei jõudnud põllul valmida. · Vanemad- varandusliku kihistumise käigus esile kerkinud rikkamad ja mõjukamad külade- ja kihelkondade juhid, kes juhtisid ka sõjakäike. · Malev- kihelkonna ja maakonna tasandil moodustatud sõjaline üksus muinasajal. 5. EESTLASTE MUINASUSUND: · Muinasususundi uurimise problemaatika: - Ühtne ja reglementeeritud usund puudus, seetõttu on olid olemas piirkondlikud erinevused. - Aja jooksul inimeste usulised vaated muutusid, mille olulisemaks põhjustajaks oli peamiste tegevusalade muutumine kütist ja korilasest sai põlluharija ja karjakasvataja. - Laenud naabritelt, näiteks kalmete ehitamisel (laevkalmed). - Kirjalikes allikates on juttu eesti muinasusundist vähe ja see võib
Rõhutavad kõikide inimeste võrdsust, sikhismi templites gurdvara'des jagatakse sadadele tuhandetele puudustkannatajatele tasuta toitu Sikhide pühakirjade hulgas on nii hinduistlikud kui ka muhameedlikud pühakirjad Sikhi mehe peakatteks on turban selle kandmine on religioosne ja normaalne tegevus Olulisel kohal õpetus, et välised kombed ei ole olulised Sikhid väidavad, et jumalat ei saa määratleda mitte ükski usund, k.a sikhism Neile on guru e õpetaja - jumal Tuleb olla alandlik ja teenida Kõik tööd on võrdsed Mehed ja naised on võrdsed Lipul on kaks mõõka ja ring Kõik sikhi mehed kannavad 5 usumärki: kesha (juukseid ei lõigata), khankha (kamm millega juukseid koos hoitakse), kara (raudkäevõru), kirpan (väike mõõk või pistoda), khattsa (põlvpüksid), Pühendunud sikhid moodustavad khalsa e vennaskonna
Kreeka kultuuri õitseaeg (kunst, filosoofia, kirjandus) Peloponnesose sõjad (Kreeka poliste vahel) Ateena akropol filosoofid (Sokrates, Platon, Aristoteles) demokraatia hiigelaeg o Hellenism (330 30 eKr) Kreeka kuulus suurte impeeriumide koosseisu (Makedoonia, Rooma) eeskujuks (kreeka keel) Kreeka usund segunes Idamaade mõjutustega · Trooja sõda o ca 1200 eKr o Trooja kuninga poeg Paris röövis Sparta kuninganna Helena o Kreeka kuningad liitusid Troojat piirama o Trooja piiramine 10 aastat o kreeklaste võit · Kreeka Pärsia sõjad o 5.saj eKr I pool (500 449) o Pärslased vallutasid saari o 490 eKr Maratoni lahing. Pärsia väed Ateena vastu. Sparta ei jõudnud appi.
põhjarannikul asetsevad linnad - Ceuta ja Melilla. Võin öelda oma kogemusest, et hispaanlased on väga jutukad, aga ka rahulik rahvas. Neil pole kunagi kuhugi kiiret. Nad on ka väga sõbralikud. Hispaania kodanikest on 36% andorralased, 58,5% hispaanlased, 22,5% portugallased ja 10,1% prantslased (1. jaanuar 2006). Hispaanlane 5 Religioon Riigi peamine usund on rooma katoliiklus. Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usundit ja 19% peab end ateistiks. 2006. aasta oktoobris läbi viidud uuringu kohaselt käis neist 76 protsendist 54% kirikus äärmiselt harva, 15% mõnel korral aastas, 10% mõned korrad kuus ja 19% igal pühapäeval või sagedamini. 22% Hispaania elanikest käib mingit tüüpi religioossel teenistusel vähemalt korra kuus.
Jumalat kodus või üksinda mediteeerides. Enamik religioone pakub oma järgijatele võimalusi regulaarseteks kogunemisteks ja paljud usundid pööravad tähelepanu religioosse kogukonna mõistele. Usundid, millel on olnud kõige suurem mõju, on saanud alguse erinevatest Aasia piirkondadest ja seejärel levinud kogu maailmas. Lääne-Aasia, India, Hiina ja Jaapan on olnud kõik viljakad pinnased tähtsamate usundite tekkeks. Igas konkreetses piirkonnas on tekkinud teatud erijoontega usund. Mina käsitlen antud referaadis taosmi. Taosim pärineb Vana-Hiinast, mis on religioosne ja filosoofiline usk. Taoism sai alguse kahe filosoofi tööst. Esimene neist, Laozi, keda paljud peavad legendaarseks, elas tõonöoliselt 6. sajandil eKr, Zuangzi, elas 300 aastat hiljem. Mõlemad kirjutasid võtmetekste, mis aitasid luau müstilist religiooni, mis on tuhandeid aastaid end pidevalt uuendanud. 1. Taosimi olemus ja tähendus
Rõhutavad kõikide inimeste võrdsust, sikhismi templites gurdvara'des jagatakse sadadele tuhandetele puudustkannatajatele tasuta toitu Sikhide pühakirjade hulgas on nii hinduistlikud kui ka muhameedlikud pühakirjad Sikhi mehe peakatteks on turban selle kandmine on religioosne ja normaalne tegevus Olulisel kohal õpetus, et välised kombed ei ole olulised Sikhid väidavad, et jumalat ei saa määratleda mitte ükski usund, k.a sikhism Neile on guru e õpetaja - jumal Tuleb olla alandlik ja teenida Kõik tööd on võrdsed Mehed ja naised on võrdsed Lipul on kaks mõõka ja ring Kõik sikhi mehed kannavad 5 usumärki: kesha (juukseid ei lõigata), khankha (kamm millega juukseid koos hoitakse), kara (raudkäevõru), kirpan (väike mõõk või pistoda), khattsa (põlvpüksid), Pühendunud sikhid moodustavad khalsa e vennaskonna
selle kirjutamist 1931) "Der Prophet Obadja"(kuid olude tõttu saab ta võimaluse seda kaitsta alles aastal 1947 ning doktorikraadi omandab ta aastal 1948). Sama aasta sügisest alustab ta tööd Alexander von Bulmerincqi assistendina, õpetades semiidi keeli ja Vana Testamendi aineid. Pärast võrdleva usundiloo professori Eduard Tennmanni 1936. aastal pidas Masing loenguid ka võrdlevas usunditeaduses, nagu näiteks polüneesia usund või usundipsühholoogia. 1.jaanuaril 1938. aastal määrati Masing Tartu Ülikoolis tiitliga "noorim" professori kohale ja seda mitte Vana Testamendi , vaid usundiloo alal ning sinna jäi ta kuni teaduskonna sulgemiseni 1940. aastal. Ta pidas loenguid soome-ugri, maiade ja polüneesia usundist, usundipsühholoogiast ja -filosoofiast ning ka muudel teemadel. 1938. aasta kevadel pärast Bulmerincqi surma võttis Uku ka tema kohustused
Mõisted 1. Religioon - (Ladina keelest) eesti keeles usund, tuleb sõnast uskuma, usk. 2. Riitus mõtestatud tegevus, mille käigus taaselustatakse müüdid. 3. Müüt tekkelugu, mis seletab miks mingis kindlas religioonis midagi mingil viisil tehakse, seletab ära selle religiooni ajaloo tähtsamad sündmused. 4. Vägi - ehk mana on kogu maailma täitev elustav jõud, mida saab koguda (nt amulettidesse, fetisitesse, talismanidesse), aga sellest võib ka ilma jääda. Seda peab kaitsma võõra väe eest
* Uus riik 16.-11. sajand eKr * Hiline periood 11.-6. sajand eKr Ühiskonna struktuur: Ühiskond rangelt hierarhiline. Ühiskonna tipus vaarao, kes oli poliitiline juht, usujuht [(pool)jumal] ja sõjaväe ülemjuhtaja Vaaraost madalamal astmel olid ametnikud, siis tulid asevalitsejad, väepealikud ja preestrid ning seejärel kirjutajad. Viimasel astmel olid käsitöölised ja talupojad ning kastivälised olid orjad. Religioon: Usuti mitut jumalat polüteistlik usund Jumalad olid zoomorfsed mõningate loomade osadega... Usuti, et inimene jätkab peale surma elu enam-vähem tavapärasel viisil. Kuid see oli võimalik ainult juhul, kui surnule said osaks niisugused matuserituaalid, mis pidid tagama surnukeha säilimise palsameerimine, matuserituaalid, hauakambrid 1 Tähtsamad jumalad olid: * Amon algselt õhu- ja tuulejumal, hiljem sõjajumal ning seejärel ,,jumalate kuningas". Temaga seostatakse jäära
Judaism Judaism Judaism ehk juudi usk on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund.1 Judaism on tihedalt seotud "äravalitud rahva" saatusega. Iisraeli ajalugu on ligikaudu 4000 aastat pikk. Iisraeli rahva ajalugu on ere ja kannatusterikas kirjeldus püüdest säilitada oma monoteistlikku usundit ja rahvuslikku kultuuri pärandit ning tahtest iseseisev riik tõotatud maale. Pärast viimast Jeruusalemma hävitamist aastal 70 pKr pagendati juudid taas kodumaalt. Alles pärast ligi 2000 aasta möödumist said nad 1948 aastal oma rahvuslikuks koduks iseseisva Iisraeli riigi
moraali-,usu- ja filosoofiprobleemide üle Demokraatia:Ateena *võim rahval *nõupidamised, *kohtud *sõjapealikud Türannia:*Rahval ei olnud mingit võimu *piinati,orjastati Kreeta kultuur 2000 eKr *lineaarkiri A *silpkiri,mida vajutati savitahvlitele *Knossos * *ruumid paiknesid ebasümmeetriliselt *lossid kindlustamata *linnad losside naabruses Kunst: *rahulik ja rõõmus *loodus *härja kujutamine *sport *naise osa kõrge Usund: *lossid usukeskused *tseremooniad lossiesisel platsil *preesterkuningad Mükeene kultuur 2000 eKr *lineaarkiri B kreeta kiri, kohandati *mandri losside ümbert pudusid suuremad linnad *Mükeene *lossid kindlustatud massiivsete kiviplokkidega Kunst: *sõjatemaatika *lossid usukeskused Kreeka kolonisatsioon *hõlmas Vahemerd ja Musta merd *10tuhanded kreeklased lahkusid oma kodumaalt *rajasid uusi asulaid taaliasse ja Sitsiiliasse ning seejärel ka Prantsumaa, Hispaania, P-Aafrika
Loodusobjektide ja -nähtuste, paikade, esemete, teatud tegevuste, kommete jms tajumine pühana tulenes põlvest põlve edasi antud pärimustest ja vahel ka isiklikest kogemustest. Kahjuks pole võimalik rääkida ühtsest kogu esiaega läbivast ja täpselt reglementeeritud kommete-ga muinasusundist. Pika esiajaloo jooksul muutusid siinsed usulised vaated tugevalt. Osalt tingis selle tegevusalade teisenemine. Kiviaja küttide ja kalastajate usund erines. rauaaja põlluharijate ja karjakasvatajate omast. Samuti tõi muutusi usulistes vaadetes kaasa tihe suhtlemine naaberhõimude ja -rahvastega. Kahjuks tunneme eestlaste muinasusundit suhteliselt halvasti, sest muistseid uskumusi nagu ka üldse kaugema mineviku inimeste vaimumaailma kajastavaid allikaid on äärmiselt vähe säilinud. Sellest kõnelevad vaid napid vihjed vanemates kirjalikes allikates, peamiselt aga 19. sajandi lõpul ja osaliselt hiljemgi rahvasuust
maailmavaatesse ja eetikasse, usku ja elutarkusse, luuleloomingusse ja ühiskondliku elu korraldusse, teotsemistaktikasse ja suhtlusnormidesse, huvide ja harjumuste ringi. Alles tervikuna on see igal rahval ainulaadne ja mitte ainult ei õigusta, vaid otse kohustab iga rahvast oma olemasolu eest hoolitsema kogu inimkonna kultuuripildi mitmekesistamiseks ja rikastamiseks." (Oskar Loorits "Eestluse elujõud") Muinasaja inimeste vaimse elu tähtsaimaks koostisosaks oli usund, mis kivi-, pronksi- ja rauaaja jooksul tegi läbi mitmeid muutusi, kuna muinaseestlaste elu oli väga tihedalt seotud loodusega. Nad arvasid, et mitte inimene üksi pole jumala ainuesindaja siin maa peal, vaid kõik maailmas elab võrdset elu. Ka uskusid nad, et midagi ei ole mõne kõrgema olendi poolt loodud, vaid kõik on tekkinud iseenesest. Loodusesse suhtuti lugupidavalt ja põhimõttel: nagu mina talle, nii tema mulle. Karksi vanasõna ütleb
jumalate heasoovlikkusest ning seetõttu oli jumalate asutamine üks riigi olulisemaid ülesandeid, 16-liikmeline pontifekside kollegium mid juhtis riig ülempreester pontifex maximus, nad jälgisid kalendrit, et õigel ajal pidustusi korraldada, Ausustuse valitsemise ajalhakati keisrit jumalana austama ning kuulekust riigile tõid kodanikud keisritele ohvreid., kristlus kujunes välja juutide usust (võeti üle), kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused, aastal 380 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks.
Olustvere Teenindus- ja Maamajandus kool Norra Referaat Koostas: Sander Rau PM1A Juhendaja: Endla Pesti Olustvere2013 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 Norra.....................................................................................................................................................3 Kaart ja asend....................................................................................................................................... 5 Geoloogiline asend...............................................
( rõhutati atmosfääri) 11. Tänu millele tekkis Hiinas juba varakult graafia? Tänu paberi ja trükikunsti leiutamisele 12. Millised alad olid esindatud hiina tarbekunstis? Mille vastu neist tunti erilist huvi Euroopas? Metalliehitustöö, nikerdused, tikandid, email ja lakktööd, portselan 3.JAAPANI KUNST 1. Millal loodi Jaapanis ühtne riik? 5. saj II poolel Yamato riik(pärast hõimuliitude võitlusi) 2. Milline oli jaapanlaste algne usund? sintoism 3. Millal jõudsid Jaapanisse budism ja hiina kunsti mõjud. 6. saj. 4. Millises linnas a sub nii üks vanemaid puitehitisi kui ka suurim puitehitis maailmas? S uure Buddha S aal Todaiji tempel Naras (lk 21 üleval) 5. Millisete s majade s elasid jaapanlased? Elati väikestes majades: järsult tõusvad katusenurgad (rõhutasid kergust ja õhulisust), mugavuse niimel loobuti
Steel vabalt seisev, ülalt pisut ahanev nelinurkne sammas. Mosaiik erivärvilistest klaasi-, kivi-, puu- jm tükkidest koostatud pilt või ornament. Indo-eurooplased suguluskeeli kõnelevad rahvad Indiast Euroopani. Hetiidid esimene Indo-Euroopa rahvas, kes jõudis oma arenguriikluse ja tsivilisatsiooni tasemele. Maagid rituaalide läbiviijad. Satraap Vana-Pärsi riigis piiramatu võimuga asehaldur Monoteism ainult üht jumalat tunnistav usund Prohvet jumalate tahet või ilmutusi kuulutav inimene Messias vanaajal oodatud salapärane ,,lunastaja", kes pidi tooma maa peale ,,jumalariigi" ; kristlaste kujutuses ,,Kristus".
Jakob Westholmi Gümnaasium Jaapani kultuur Katriin Saar Marleen Mikk 7.b klass Tallinn 2015 Sisukord Jaapan- sissejuhatus............................................................................................... 3 1. Usk Jaapanis....................................................................................................... 4 2. Sport................................................................................................................... 6 3. Jaapani Toit......................................................................................................... 7 Kasutatud allikad.................................................................................................... 8 Jaapan- sissejuhatus ...
Kastikord oli väga range, kuuluvus omandati sündides ja seda vahetada polnud võimalik. Kui inimene oli elanud väga hästi, võis ta teises elus paremasse kasti sündida, kui tegi aga pahandust, sündis ta madalamasse kasti või loomana. Puutumatute last peeti sündimisest saadik ebapuhtaks. Eri kastide liikmete omavahelised abielud olid keelatud RELIGIOON India on kahe suure religiooni sünnimaa. Hinduism on muistne usund, mille looja ja tekkeaeg ei ole teada. Hindude arvates sündis hing üha uuesti ja ta võis taaskehastuda nii inimese kui loomana, aga ka taime või koguni jumalana. See sõltus karmast tegudest-mõtetest ja nende tagajärgedest. Hindude eesmärk oli ümbersünnist täielikult vabaneda, selleks tuli luua head karmat. Viise reinkarnatsioonist vabanemiseks oli mitmeid, üks võimalus oli elu askeedina (loobuda tava-pärasest elust ja piirata miinimumini oma igapäevaseid vajadusi). Budism
Slovakkia Referaat Üldandmed Ametlik nimetus: Slovaki Vabariik Riigikord: parlamentaarne vabariik Pindala: 48 845 km² Asukoht: merepiirita riik; Kesk-ja Ida-Euroopa, naaberriikideks Poola (põhjast), Tsehhi (loodest), Ukraina (idast), Ungari (lõunast), Austria (loodest) Riigikeel: slovaki keel Kolm suurimat rahvust: slovakid, ungarlased ja mustlased Valitsev usund: roomakatoliiklus Valuuta: euro (EUR) Lipp ja vapp: vt lisa 2. Riigi rahvastik Populatsioon: 5 445 027 Riikide reastatusel rahvaarvu alusel 118. koht, sellega samal pulgal Soome, Saksamaa, Türkmenistan. Slovakkia on keskmise rahvaarvuga riik. Riigi populatsioon on aastast 1950 kuni 2011 jõudsalt kasvanud, prognoosi järgi aga hakkab rahvaarv kahanema (rahvaarvu muutumise graafik: vt lisa 3). Sündide arv viimasel aastal: 54 000 Surmade arv: 53 000 Loomulik iive: 0.18..% Rändesaldo: 0
- Pärast Karl Suurt päris võimu tema poeg Ludwig I Vaga, kes jaotas riigi oma poegade vahel. Tema pojad sõlmisid VERDUNI kokkuleppe, mis jaotas kunagise Frangi riigi lõplikult kolmeks. Ida-Frangi riiki hakkas valitsema Otiidide dünastia (hiljem Saksa-Rooma riik). Lääne-Frangi riigis haarasid võimu Kapetingid ja panid aluse Prantsuse kuningriigile. Lõuna-Frangi riigiiknes Itaalia aladel. 4. Viikingid (§7): kes nad olid, kuhu sõitsid, kuidas neist said Normandia valitsejad, usund. normannid, varjaagid, Valhalla, Thor, Oden, ruunid, saagad Viikingid olid skandinaavia päritolu meresõitjad. Neid oli kõigist ühiskonnakihtidest.1) Talupojad, kes käisid kaupa müümas, ostmas, vahetamas, talvel kui polnud muud teha. 2) Mõned olid elukselised, näiteks pere noorimad pojad. 3) Oma meeste eesotsas olevad kuningad, kes kukutati võimult. Sõdalased - läksid rüüstama, kauplejad - läksid kauplema, kolonistid - läksid otsima paremaid maid
kujunenud põhikirikust erinev suund. 28. Sektantlus usulahku kuulumist. 29. Baptism in. tuleb ristida täisealisena, vee alla, looduslikus kohas. 30. Methodism range, eetiline doktriin. In. elu peab olema allutatud 10käsule. 31. Adventism taastulek, ootasid Jeesuse teist tagasitulekut. 32. Jehovistid Jehoova tunnistajad. 33. Evangeeliumi kristlased olulisel kohal muusika, mustanahalised, transis olek. 34. Mormoonid USA mormoonide raamat. Polügaamia. 35. Uus usund 20saj. teine pool tekkinud religioosseid liikumisi, mis ei kasuta traditsioonilisi pühakirju ega rituaale. 36. Spiritism vaimude väljakutsumine. 37. Teosoofia teoloogiast lähtuv maailma seletamise viis: saientoloogia toetuvad teadusalustele. 38. Newage ,,ühepajatoit" Isalm 1. Islam selge org. käsuusund + müstitism. 2. Mosee-pühakoda, tohivad siseneda ainult mehed. 3. Nomaadid rändrahvas. 4. Imaan vaimulik. 5
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon[1]. Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas[2] ja Lõuna-Koreas[3]. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlus Aabrahamlikuks religiooniks. Nimetus "kristlane" (kreeka keeles ) tähendab "kristusele kuuluvat" või "kristuse pooldajat"[4], ning seda kasutati esmakordselt Antiookia (praegune Antakya) jüngrite puhul (Apo...
Inimestena on neid ka kujutatud. Nende skulptorite eesmärk oli ideaalsete meeste kujutamine. Naisi nad kujutasid väga võluvatena. Kui palju ka poleks ülistatud neid kreeka kunsti õige ajal loodud skulptuure poleks ka ülistatud kujundatud skulptuure jäävad nad meie pilgule tagasihoidlikuks, natuke külmadena ja omavahel väga sarnaselt. Nende eesmärgiks oli idealne kehailu. Varakristlik Kunst Meie ajaarvamise algul algas Rooma riigi uus usund, ristiusk. Sealt levis see ületohutu suure riigi Rooma riiki. Ja jõudis välja ka Itaaliasse. Ristiusk kuulutas et jumal ees on kõik inimesed võrdsed. Nii orjad kui vabainimesed, nii vaesed kui rikkad. Muidugi ei saanud sellised vaadet meeldida rooma valitsejatele. Ning hakkasid ristiusku taga kiusama. Kartsid et orjad võiksid uue usu mõjul üles tõusta. Aja jooksul hakkas risti usk muutuma, enam ei räägitud inimeste võrdsusest vaid sellest et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik
elavdas kaubavahetust nii välismaaga kui ka kolooniate endi vahel. Tekkis vajadus ja loodi kindel väärtusmõõt: münditi hõberaha (7.saj lõpp eKr). Nii kolooniates kui ka Kreekas tekkisid arvukad üksteisest sõltumatud linnriigid. Tähtsamad: Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos ja Sürakuusa. Sageli oldi omavahel vaenualal ja sisemiselt ebastabiilsed. Esines aristokraatide ja lihtrahva konflikte ning vägivaldseid võimuhaaramisi. Kuid kreeklasi (helleneid) liitis ühine keel, usund ja kombed. Kõik mittehellenid olid barbarid (need kes räägivad arusaamatut keelt). Ühtsust rõhutas ka ülekreekalised religioossed keskused (olulised: Delfi, Olümpia). Pärimuse järgi 776 a eKr hakati Olümpias üle nelja aasta korraldama suuri usu- ja spordiüritusi (Olümpiamänge), mis omandasid ülekreekalise tähtsuse. Uus tsivilisatsioon erines vanast mitmes mõttes. Ühiskonna- ja riigikorraldus olid vähem reglementeeritud ja tsentraliseeritud
Kooli nimi Pärsia Referaat Nimi Klass Tallinn 2009 Sisukord Tiitelleht.................................................1 Sisukord.................................................2 Sissejuhatus............................................3 Põhitõed Pärsiast....................................3 Pol. ja kult. Hiilgemomendid.................3 Ahhemendiidide riik...............................3 Sassandiidide riik....................................3 Traagilisemad murdepunktid..................3 Alexander Suur.......................................3 Pärslased aastani 559 eKr.......................4 Ahhemeniidide kultuur ja religioon........4 Religioon................................................4 Kunst, arhitektuur...................................4 Pildid ehitises...
Oma poliitilised vaated esitas Cicero teoses ,,Vabariik", kus ta leiab et on tarvis praktiliselt teostatavat teooriat. Kolmest riigivormist monarhistlikust, aristokraatlikust ja demokraatlikust ta ei eelista mitte ühtki, arvates, et igaüks neist omab omi positiivseid külgi ja puudusi ja ei ole puhtal kujul vastuvõetav. Ta pooldab kõigi kolme riigivormi ühendust. Traktaadis ,,Seadusest" püüab Cicero tõestada, et ideaalne riik ei ole mõeldav ilma aristokraatia võimuta. Usund on vajalik kui riigivõimu element, sest võimukandjal peab olema peale ilmliku mõõga ka vaimset mõõka. Ta sanktsioneerib eraomandi, pidades seda ühiskonna olemasolu aluseks. Riigivõimu ülesandeks on Cicero järgi seisusliku tasakaalu toetamine optimaatide ülemvõimu säilitamisel. Cicero on vabariikliku orjandusliku oligarhia ideoloog ja kaitsja. (Filosoofia ajalugu 1947) Cicero retoorikaalastest teostest on kuulsaimad kolm: "De oratore" ("Kõnemehest", 55
See eeldas ka head matemaatika tundmist. Maiad kasutasid arvutamiseks kahekümnendsüsteemi ja tundsid arvu 0. Rituaalne aasta oli 260 päeva pikk = 13 kuud, igas 20 päeva. Päikesekalender oli aga 365 päeva. IX saj tabas maia linnriike langus, mille põhjuseid pole teada. Tõenäoliselt kaotasid linnade valitsejad võimu ümbruskonna üle. XVI saj alistasid hispaanlastest maadeavastajad maiad. Usund Maiad olid maausku nime poolest katoliiklased, kuid ei tunnistanud jumalat. Nad ei usaldanud teolooge ja preestreid. Preestrid on võõrad ja ei mõista maiasid. Maiad otsustasid ise, mida nad kirikuõpetusest välja võtavad ja mida mitte. Neil oli antud tõotus pühadest asjadest valgetele mitte rääkida. Osadele maiadele oli maa Ema osadele aga omand. Maia preestrid tegid inimohverdusi selleks, et paluda vihmajumalalt Chaacilt niisutust kuivavatele põldudele
ja 6% tuuleenergia. Sarnasused kahe riigi vahel: 10p. 1) Toodavad väikeses koguses võid, õlu. 2) Peamised majandusharud põhinevad peamiselt meretööstusel, laevaehitusel, kalandusel. 3) Kaevandatakse rauda, rauamaaki. 4) Mõlema riigi põhjaosad on mägised piirkonnad. 5) Töötav elanikkond moodustab poole mõlema riigi elanikkonnast (üle 50%) 6) Peamine usund on Katoliiklus. 7) Mõlema riigi riigikord on parlamentaarne vabariik. 8) Avatus ookeanidele/meredele samadest ilmakaartest (N-ei piirne, S-piirneb, E-ei piirne, W-piirneb) 9) Töötuse määr ~16% 10) Energiamajandus põhineb osaliselt nii hüdro- kui ka tuuleenergial. Erinevused kahe riigi vahel: 10p. 1) Portugalis kaevandatakse paljusid erinevaid metallimaake, mida Horvaatias ei kaevandata (nt tina, hõbe).
Preetor Vana-Rooma kõrge riigiametnik, kes vastutas eelkõige kohtukorralduse eest Provintsid roomlaste alistatud piirkonnad väljaspool Itaaliat Latifundium suurmaavaldus Vana-Roomas Termid avalikud saunad Vana-Roomas Gladiaator orjaseisuses või vaba elukutseline vüitleja, kes esines Vana-Roomas ppetud avalikel mängudel Pontifex preester Vana-Roomas Pontifex maximus ülempreester Vana-Roomas Augur preester-ennustaja Kristlus - ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused Aatrium avatud katusega keskne ruum Itaalia ja Vana-Rooma elamus Mosaiik - kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi vm tükkidest Fresko - seinamaaliliik ja tehnika Apostel esimesed kristlikud usukuulutajad pärast Jeesuse surma, tähtsamad on Peetrus ja Paulus Leegion suurim ja oluliseim väeüksus Rooma armees, koosnes umbes 5000 mehest Metseen rolas limsto- ja kultuurisoosija
pidamist. Roomlaste eetikaga oli vastuolus ka kristlaste alandlikkuse nõue, käsk armastada mitte ainult oma ligimesi, vaid ka vaenlasi, eriti aga mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed. Varastes ristikogudustes valitses tugev messianistlik meelsus usk Lunastaja (Messsia) peatsesse uude tulemisse, mistõttu igapäevast elu, selle väärtusi ja kohustusi peeti eriti ajutiseks ja tühiseks. Seetõttu oli kristlus usund, mis tahes tahtmata õõnestas kogu antiikaegset ühiskonda nii orjandust, riiki õigust kui moraali. Sellepärast võtsid Rooma riigi valitsejad aeg-ajalt ette kristlaste tagakiusamisi. Kristlasi heideti amfiteatrites rahva lõbuks metsikute kiskjate ette, piinati ja löödi risti. Piinamised ja verised hukkamised ei suutnud aga pidurdada ristiusu levikut, pigem vastupidi. Kristlaaste meelekindlus ja märterlik surmaminek kinnitasid usku ja tekitasid aukartust isegi
Õndsad- keisrisugu. Ei tegelenud Õilsad- kõige tähtsam inimtüüp Õilsat iseloomustab püüd hariduse ja kultuuri poole. Õilis mõistab, et on vaja olla inimlik. Õilis mõistab, et on ühiskondlik olend ja seega peab oma kutsumuseks teiste inimeste teenimist, et kõige paremaid võimalusi selleks pakub riigiamet, siis on õilsa eesmärgiks tõusta karjääriredelil. Tõus peab kulgema aga läbi harituse, mitte alatuse 4. Panteistlik usund Ei tehta vahet elusa ja elutu vahel. Loodusobjektidel, inimestel ja inimeste tehtud asjadel oma Kami- jumalik vägi. N. Fudji- väga populaarne pühapaik ja palverännakute sihtpunkt 5. On polüteistlik usund Personaalsed jumalad on taevase päritoluga kamid. Peajumalannaks on päikesejumalanna AMATERASU (taevas särav). Talle on pühendatud tempel ISE- pühamu Sümbol: peegel, mõõk, juveel
Uskumine *liikudes mingites aegades, tekib inimesel ärev olukord, mille tõttu tõlgendusest tehakse otsus. *3 tasandit: a)objektiivne tegevus b)etteantus e traditsioon -kuidas sündmusi omavahel seostatakse c)kommunikatsiooni tasand- siin tekib tõlgendus sellest, mis juhtus Rahvausundi uurimine Eestis *19. saj RL vastu tuli Grimmide eeskujul mütoloogiline koolkkond, Eestis Neus * 19. saj II pool tundis huvi folkloori vastu, et leida etnilist eripära *20.sajandil uuriti, miks usund olemas on ja miks inimesed seda vajavad * nõukogude ajal uuriti: -elu, surm-pulmakombed, sünnikombestik,surm -üleloomulikkus-nt metshaldjad ja nende ilmnemiskujud ning kuidas neid nimetada -nõi-loitsimiskombestik RAHVAKALENDER tänapäevane ajaarvamissüsteem, mille säteteks on tähtpäevad ja tähtpäevadel on teatud tähendused, mis annavad märku, millega tegemist *rahvakalendri uurimisel on fookus kultuuri-tüpoloogilisel taustal *probleemsed:
1200 eKr. Juhtivat osa mängisid Kesk-Itaalia rannikualal Laciumis elanud latiini hõimud, kes rääkisid ladina keelt ja rajasid umb. 753 eKr Rooma linna. Vabariik alates 510 ekr, 3.saj eKr valitsesid kogu Itaaliat, 1.saj. eKr valitsesid roomlased kogu Vahemere ruumi, 31 eKr lõi Augustus keisririigi, 2.saj oli maailma võimsaim riik (Britanniast Mesopotaamiani ja Ungarist Marokoni). Lõhenes 395 lõplikult kaheks. 476 langes Lääne-Rooma riik rahvasterändamise keerises. Kultuur ja usund mõjustatud palju kreeklaste poolt, kuid algne Rooma usund kandis tugevaid etruski jooni. Hierarhilise panteonini jõuti küllalt hilja. Kaua säilis kujutlus ebaisikulisest väest numen´ist. Vanimaid kihistusi - maaharimisega seotud viljakusjumalad: maaviljakusjumalanna Tellus, viljasaagi ja rikkuse jumalanna Ops, viinamarjade viljakusjumal Liber, metsade ja niitude jumal Silvanus, piirikivide kaitsja Terminus, loomakasvatuse kaitsja Faunus. Agraarjumalatele oli pühendatud palju pidupäevi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
