vanus, jne; numismaatikud mündid; etnoloogia rahvateadus; rahvaluule pärimused; keel laensõnad; naabrite kirjalikud allikad Rooma ajaloolased ja geograafid, islandi ja skandinaavia saagad, Vana-Vene kroonikad e letopissid (sõjalised konfliktid idanaabritega), Henriku Liivimaa e Läti Henriku kroonika (ristiusustamine, eestlaste ühiskondlik kord, omavahelised suhted, linnused, eluolu, usund, jpm) Muinasaja periodiseerimine.Hõlmab kogu Eesti ajaloost kõige pikema perioodi-üheksandast aastatuhandest eKr.kuni muistse vabadusvõistluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil pKr.Jaguneb kolmeks perioodiks kivi-,pronksi-ja rauaajaks,mis jagunevad omakorda veel alaperioodideks.Paleoliitikum-ehk vanem kiviaeg,algas esimeste inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga.Sellest ajast me veel inimasustust ei tunne
IFI6001 Arvuti töövahendina Haldusjaotus Pikemalt artiklis Hispaania haldusjaotus Hispaania on halduslikult jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks Põhja-Aafrika rannikul (Ceuta ja Melilla). Autonoomsed piirkonnad jagunevad 50 provintsiks. Ka kumbki autonoomne linn koosneb ühest provintsist. Provintsid on jaotatud munitsipaliteetideks. Religioon Riigi peamine usund on rooma katoliiklus. Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usundit ja 19% peab end ateistiks. 2006. aasta oktoobris läbi viidud uuringu kohaselt käis neist 76 protsendist 54% kirikus äärmiselt harva, 15% mõnel korral aastas, 10% mõned korrad kuus ja 19% igal pühapäeval või sagedamini. 22% Hispaania elanikest käib mingit tüüpi religioossel teenistusel vähemalt korra kuus.
o 4.3 Kirjandus o 4.4 Maalikunst * 5 Viited * 6 Vaata ka * 7 Välislingid [redigeeri] Haldusjaotus Next.svg Pikemalt artiklis Hispaania haldusjaotus Hispaania on halduslikult jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks Põhja-Aafrika rannikul (Ceuta ja Melilla). Autonoomsed piirkonnad jagunevad 50 provintsiks. Ka kumbki autonoomne linn koosneb ühest provintsist. Provintsid on jaotatud munitsipaliteetideks. [redigeeri] Religioon Riigi peamine usund on rooma katoliiklus. Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usundit ja 19% peab end ateistiks. 2006. aasta oktoobris läbi viidud uuringu kohaselt käis neist 76 protsendist 54% kirikus äärmiselt harva, 15% mõnel korral aastas, 10% mõned korrad kuus ja 19% igal pühapäeval või sagedamini. 22% Hispaania elanikest käib mingit tüüpi religioossel teenistusel vähemalt korra kuus.
tema poeg Philippe Lühike- esimene karolingide dünastia kuningas kõige kuulsam kuningas Karl Suur (valitses 768-814). Frangi riigi valitseja. 800 laseb end kroonida Rooma keisriks, kujuneb välja esimene suurriik Euroopas, pealinn Aachen (Saksamaal). Võttis eeskujuks Rooma riigi tugeva keskvõimu. Koondas oma õukonda teadlasi ja filosoofe, kunstnikke. Käis läbi Bütsantsiga, mõjutas kultuuri valitsev usund oli ristiusk kujutava kunsti eeskujuks antiik Arhitektuur: väljapaistvad kiviehitised- loss Aachenis, mille eeskujuks on võetud San Vitate kirik Ravennas. Seest 8 kandiline väljast 6. sambad toodi Itaaliast (lammutati tempel) originaalid. Tsentraalehitis basiilikad : karolingide basiilika- 2 transepti (põikihoonet), apsiid oli pikaks venitatud kloostrid- vaimu ja majandusliku elu kompleksid, mille moodustasid kirik,
ettekujutusele vaba ruumi andmiseks. See kompositsioonivõte avaldas eriti tugevat mõju jaapani kunsti arengule ja sealtkaudu ka Euroopa kunstile. Jaapani kunst Jaapani kultuur arenes kaua suhteliselt omaette. Põllumajandusega hakati tegelema viimastel sajanditel e.Kr. aga näiteks rauda õpiti kasutama alles 3. saj p.Kr. Külades elanud hõimuliidud võitlesid omavahel, kuni jõuti ühtse riigi loomiseni 5. saj teisel poolel. Jaapanlaste algne usund sintoism õpetab, et kogu loodus on hingestatud. Sintoism ei soosinud kujutavat kunsti, kuid templeid hakati ehitama juba 3. Sajandil. Nende eeskujuks olid talumajad ning vanimatel templitel olid kõrged ja paksud õlgedest viilkatused, mis toetusid puust postidele. Ühe sellise templi vorm on säilinud, sest rohkem kui tuhat aastat on iga 20 aasta järel ehitatud selle templi täpne koopia, misjärel vana tempel on pidulikult hävitatud, 6
" Ersen 2002 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Mauritaania Üldandmed Nimi: Mauritaania Islamivabariik Pealinn: Nouakchott (Nuaksott, 1985. a. 500 000el.) Riigikord: Presidentaalne vabariik Pindala: 1 030 700 km ² Haldusjaotus: 12 regiooni ja pealinna ringkond Rahvaarv: 2 912 584 (2003) Rahvastiku tihedus: 2,8 inimest km ² Riigikeel: araabia ja prantsuse (fulani, volofi, soninke, poulari) Riigiusk: islam Valdav usund: Suuremat osa Mauritaania elanikest kutsutakse maurideks, kes on segu araablastest ja berberitest. Peaaegu kõik mauritaanlased kuuluvad sunniidi usulahku. Rahaühik: Mauritaania ouguia(MRO) (1 ouguia=100 khoumi) RKT: 480$ inimese kohta. SKT: (SKT/VP) $ 1 elaniku kohta: 370 (2000) Riigitähis: RIM Staatus: Iseseisev riik Iseseisvus: 28.november.1960 Mauritaania lipp. Poolkuu, täht ja roheline värv viitavad islamile, mis on ainuke ühendav asjaolu nii rahvuslikult,
andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Kristluse levikule ja põhjendamisele panid koos Jeesusega aluse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Budism on traditsioonilise dateeringu järgi 563483 eKr Põhja-Indias elanud Siddhrtha Gautama õpetusest alguse saanud usund ja filosoofia, üks vanim maailmareligioonidest. Õpetuse keskmes on kannatustest ning taassündide ahelast vabanemise püüdlus õigete eluviiside ning vaimsete praktikate abil. Peamine pühade tekstide kogu on Tripitaka, mis kanoniseeriti 3. sajandil e. Kr. Eksisteerib palju erinevaid koolkondi ning puudub keskne formaalne usuline autoriteet. Budismil on maailmas erinevatel andmetel 230 kuni 500 miljonit järgijat.
1.Viikingid 1)nimetused: lääne-euroopas normannid(sõnast põhi) inglismaal taanlased iirimaal valged võõrad(norralased) ja mustad võõrad(taanlased) ida-euroopa varjaagid üldiselt paganad 2)kihistumine: · Talupojad(käisid viikingiretkedel, et kaupu vahetada) · Taluperemehed ehk Bondid(otsustasid tähtsamaid asju) · Elukutselised(tavaliselt pere noorimad pojad, sest vanemad said talud) · Jarlid(ülikud, kuninga kaaskondlased) · Orjad(träälid) · Kuningad ehk konung(oma meeste pealikud, kes ei omanud oma maad) 3)retked: eesmärk- sihtpunktid-Läänetee(inglismaa, frangi riik, itaalia) ja idatee(venemaa, bütsants) 4)kultuur: kiri-ruunikiri(3.-4. sajand, lähtus ladina tähestikust9 1. tähestik algas: f,u,th,a,r,k(siit ka nimetus futhark) 2. tähed olid paigutatud kolme 8-tähelisse rühma ...
uue pealinna Memphise. Sellest ajast alates allus Egiptuse piiramatu võimuga kuningale. Hieroglüüfkiri kujunus umbes samal ajal välja. Vaske hakati ulatuslikumalt kasutama, kuid see ei tõrjunud veel pikka aega välja kivist tööriistu. Vana-Egiptuse haudehitised Vana-Egiptus on Mesopotaamia kõrval ühe vanima inimkonna kõrgtsivilisatsiooni looja. Vana- Egiptuse kunsti on tugevasti mõjutanud Egiptuse usund. Usus tekkis esimesena kujutus hauatagusest elust ja surnute ülestõusmisest. Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud. Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid. Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid. Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad. Mastabadesse maeti esialgu ka vaaraosid. Ülikuid maeti mastabadesse ka Keskmise ja Uue Riigi ajal. Vaarao Dzoser laseb oma arhitektil
Testament- juutide ajalugu, Uus Testament-Jeesus Kristuse elu. Katoliikluses on oluline koht sakramentidel: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, abielu sõlmimine, vaimulikuks pühitsemine. 4. -5. sajandil tõusis Rooma piiskoppide tähtsus- hakatakse kutsuma Rooma paavstiks. Gregorius I Suur. 756. a. loodi Kirikuriik. 6. Viikingid. Normannid, varjaagid, taanlased. Normandia hertsogiriik, Island, Gröönimaa, Erik Punane jõuab u. 1000 Põhja-Ameerikasse. Usund: Thor, Odin, Frej. Nende kirja tuntakse ruunikirja nime all, selle vanim tähestik pärineb 3.-4. sajandist. Seda kasutatakse ruunikividel, mis olid enamasti haua- või mälestusmärgid. Kirjanduses- saagad, mis on suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloolisi sündmusi kirjanduslikus vormis. Saagad on kirja pandud 12.-13. sajandil. Kõige kuulsam on ,,Vanem Edda". 8. Araabia ja muhamedlik kultuur. Araabia poolsaar, beduiinid. Meka kaupmees
lauto, rabab · Ud: algselt nelja keelega lauataoline näppekeelpill, mille igal keelel oli sümboolne tähendus; kõrgemalt madalamale minne on need järgmised: kollane- viha, punane- veri, valge- lõtvus loidus, must- süngus viha; tänapäeval võib keelte arv ulatuda kuni 13-ni · Rabab- kahe keele ja pika kaelaga viiulitaoline poogenpill · Nai- flöödilaadne roopill, araabia vanemaid muusikainstrumente Juudid- · Usund: judaism, pühakiri: toora (vana testamet) · Lauldakse vaimulikku muusikat ja Piibli psalme. Tekst ja meloodia pole vastavuses ( meloodia kurb, sõnad rõõmsad või vastupidi). On tihedalt seotud usuga. · Kuulsad heliloojad on : F.Mendelssohn · Teksti ja meloodia mittevastavus tähendab seda, et laul võib olla kurva meloodiaga ja rõõmsate sõnadega või vastupidi. · Juudi pillid: suupill, halil, ukulele, sofar, didgeridoo, kinnor
Veel praegugi vahetavad mõned handid ka talve jooksul mitu korda asukohta, sõltuvalt sellest, kuidas põhjapõtradele põdrasammalt jätkub. Maailmavaate järgi loetakse hante samanistliku traditsiooni järgijateks. Samaanid on ühendusepidajateks vaimudeilma ja inimeste vahel. Samal ajal ei ole vaimudeilm ja inimeste ilm üksteisest täiesti lahus, vaid tihedalt seotud. 6 Usk Handi usund on tugevalt seotud ümbritseva looduse ja maastikuga, kus elavad jumalad, vaimud ja surnud esivanemate hinged. Pühadeks kohtadeks võivad olla künkad, jõed, järved, saared, inimeste ehitatud pühad labaz'id, kus hoitakse puust jumalakujusid, kellele aeg-ajalt ohverdatakse. Maastikul on jumalate tegutsemisjäljed (nt Toorumi astumise jälg), mis aktualiseerivad rituaale ja seavad inimesi jumalate kaitse alla. Paljud handid elavad veel
Kreeka linnriik-Polis Riigivalitsemisvorm, kus valitseb eluaegse päritava võimuga riigipea - monarh Linnriigi valitsemine - poliitika 17. Trooja sõda (1200 eKr) Lääne Rooma riigi lõpp (476) Rooma linna rajamine (753) Augustus saab Rooma valitsejaks (30 eKr) Hellenismiperiood (338-30 eKr) Kreeklaste ajaarvamise algus (776 eKr) olümpiam. Kuningate aeg Roomas (753-510 eKr) Ristiusust saab Roomas ainuke lubatud usund (380) Roomlaste ajaarvamise algus (753 eKr) Roomlased vallutavad kogu Itaalia (265 eKr) Minoilise tsivilisatsiooni algus Kreetal (2000 eKr) 18. R K Jupiter- (Zeus) peajumal; taeva, pikse ja tormijumal. Neptunus – (Poseidon) merede valitseja. Pluto- (Hades) allilma valitseja. Juno- (Hera) peajumala abikaasa, abielu kaitsja. Ceres- ( Demeter) põlluviljakuse jumalanna. Vesta- (Hestia) kodukolde jumalanna, kehastas kogu riigi koldetuld.
Hinduismi ja Budismi võrdlus Koostaja: Kristjan Pille Hinduism Hindude usund on hinduism. Hindud elavad Hindustani poolsaarel. Hinduism sisaldab loodususundi elemente, monoteismi, polüteismi. Iga kolme inimese peale on üks jumal ehk kokku 300 miljonit jumalat. Usukandjaid on 900 miljonit. Sai alguse 3000a eKr, kui Hindustani poolsaarele tekkis kõrgkultuur. Lehm on seal püha loom. Hindud liha ei söö. Hindude jumal on Brahma. Brahmaanid olid preestrid, kes lugesid ja tõlkisid pühakirja ning korraldasid ohverdusi. Kogu ühiskond pidi neile kuuletuma
Third level Hirv Fourth level Hunt Fifth level Rebane Metssiga Linnud paiga- ja rändlinnud Kalad Tursk Heeringas Karpkala Click to edit Master text styles Second level Makrell Third level Fourth level Sardiin Fifth level Tuunikala Rahvastik Prantsusmaa rahavastik Usund: jaguned: Katolitsism 90% 93.6% - prantslased Islam 5% 1.1%alzeerlased Protestantism 2% 1.1%portugallased Judaism 1% 0.5% marokolased 3.7% erinevate maade esindajad Rahvastik Rahvastikupüramiid (2011) Rahvaarv 65102719 Sündimus 800 000 Suremus 570 000 Keskmine eluiga: Mehed 75 Naised 83 majandus
Paljud teoloogid olid selliste õppetoolide rajamise vastu isegi liberaalses Hollandis. 1880. aastatel hakatakse neid rajama ka mujale Euroopasse. 19. sajandi lõpp / 20. sajandi algus on religiooniteaduse kujunemise periood. 1919. rajatud Tartu ülikooli asutati kohe religiooniteaduse õppetool. Sellele oldi kohalikul tasandil jällegi väga vastu. Õppetool likvideeriti 1940. aastal. Kuulsaim õppejõud professor UKU MASING (Vana Testament jm). Tänapäeval TARMO KULMAR: esiaja usund, indoeuroopa mütoloogia, põlisameeriklaste kõrgkultuur. Religiooniteadus 1) Usundilugu religiooni ajalugu. Eelduseks on see, et religioon on ajalooline nähtus, ajaloos tekkinud ja ajaloos muutunud. Uurib religiooni kui ühte ajaloolist nähtust, mis on seotud teistega (ühiskonna, kultuuriga jne). 2) Usundi fenomenoloogia uurib erinevaid religiooni avaldumisvorme (fenomene), näiteks religioosseid ideid (jumala idee), müüte (religioosne
Linnastumine e. Urbaniseerumine majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnade kasv ning nende osatähtsuse suurenemine. Inimesed siirduvad maalt linna. Eellinnastumine protsess, kus arenevad suure linna lähedased asulad. Tööhõive struktuur töötajate jagunemine majandussektorite, tegevus ja ametialade vms järgi. Tööpuudus - nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia endale sobivat tööd. Usund religioon. PÕLLUMAJANDUS JA TOIDUAINETÖÖSTUS Vegetatsiooniperiood e. Taimekasvuperiood aeg, mil taimed intensiivselt kasvavad,arenevad või paljunevad. Ekstensiivne põllumajandus põllumajanduse vorm, mille puhul toodangu kasv tagatakse põllumajandusmaa laiendamise ja kariloomade arvu suurendamisega. Intensiivne põllumajandus põllumajanduse vorm,kus toodangu kasv saavutatakse
perioodiga, kus kunsti kaudu püüti kujutada oma uskumusi. Tallina linnapildis võib kohata gerilja- kunstniku töid valitsusjuhist ja linnapeast Nagu ka ürgajal kaunistatakse tänini savipotte ja muid nõusid, kaunid motiivid ei puudu kuskilt, tänapäeval siiski on pildid muutunud kaunimaks ja hapramaks kui tol ajal. Kaks võrdlust: Kokkuvõte Esimesed kujutised, mida võib pidada kunstiks valmistati ürgajal, tollal oli kunsti tekke põhjuseks mäng ja usund, inimestel oli vaja loomisrõõmu ja tervet ilu. Siis inimesed uskusid maagiat ja tegid koopamaale, mis pidid neile jahiõnne tooma. Koopamaalide täpset aega ei teatagi öelda, kauneimad neist on valminud umbes 20000- 10000 e.m.a. Tuntumad koopamaalid on Lascaux ja Altamira koobastes. Tuntuim kuju on Willendorfi Veenus. Kõige enam on koopa seintel kujutatud suuri jahiloomi ja kütte. Algul koosnesid maalid peamiselt ainult kontuuridest, polnud esile toodud detaile. Umbes 20000- 12000 e.m
Egiptuse kujutav kunst Üllatavalt rikkalikult on säilinud egiptuse maali ja skulptuuri mälestusi seda ka k6ige vanemast ajast.Maali kuntsti ja releefi õpiume tundma templite ja haudede peal peamised leiu paiagad on hauad ! võime t2hele panna ka teisi ise ärasusi valitseiaid kujutattakse ikka suurematena kui ametnike. Ametnikud on oma korda suuremad liht inimestest kristlik kunst Meie aja arvamise alguses 0000 tekkis rooma riigi ida osas ees aasias uus usund ristiusk. Enne seda oli seal judaism . risti uks levis yle rooma riigi jõudis välja itaaliase rooma riigi keskusesse .vallutati kõik teised maad .risti usk kuulutas et jumala ees on võrdsed kõik inimesed . oriad,vaesed,rikad kui ka vabad inimesed. Muidugi ei saanud sellised vaated meeldida rooma valitsejatele nad hakkasid risti usku taga kiusama .aja jooksul hakkas risti uks muutuma enam ei räägitud inimeste võrdsusest ja sõna kuulelikusest vaid tuli olla alandlik ja sõna
HINDUISM OM'i abil loodi maailm. Mediteerimisel tehakse sama häält. Hindude usund on hinduism. Hindud elavad Hindustani poolsaarel. Hinduism sisaldab loodususundi elemente, monoteismi, polüteismi. Iga kolme inimese peale on üks jumal ehk kokku 300 miljonit jumalat. Usukandjaid on 900 miljonit. Sai alguse 3000a eKr, kui Hindustani poolsaarele tekkis kõrgkultuur. Lehm on seal püha loom. Hindud liha ei söö. Kui hindude valdustesse tungisid aarjalased, muutus kõik. Nad rääkisid sanskriti keelt. Neil oli kastisüsteem. Hindude jumal on Brahma. Brahmaanid olid preestrid,
Judaism Judaism ehk juutlus on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund. Mooses oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja, tema kaudu sõlmis Jumal lepingu Iisraeliga ja andis Siinai mäel kümme käsku (Kümme jumala Sõna). Sellest hetkest alates on juutide ajalugu ja religioon omavahel lahutamatult ühte põimunud. Judaismi alused Pühakiri Juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri aluseks on judaismi pühakiri Tanah. Tanah koosneb 39
Kliima on selgelt mandriline. Pakaselisel talvel on külma kuni 30 ning suurem osa vähestest sademetest langeb jahedal suvel. Mägedes koosneb taimestik männi-ja seedrimetsadest. Maa keskosas laiuvad stepid on väärtuslikud karjamaad. Gobis valitseb kõrbemaastik, mille oaasidesse ja nende lähikonda on koondunud linnad ja suured loomakarjad. Kolmveerandi rahvastikust moodustavad mongolid; ülejäänud on burjaadid, kasahhid jt. Traditsiooniline usund on Mongoolias lamaism, kuid enamik inimesi ei tunnista ühtegi usundit. Mongolite rändkarjakasvatuse traditsioonidest hoolimata elab üle poole rahvastikust linnades. Ulaanbaatar Suurim linn on Ulaanbaatar, kus elab 601 000 inimest. Ulaanbaataris valitseb kontinentaalne kliima. Aasta keskmine temperatuur on 4°C, mis on maailma pealinnadest madalaim. Suvel tõuseb õhutemperatuur harva üle 20°C, kuid talvel võib langeda alla 30°C.
-Suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. -Inimkehade proportsioonid on tihti ebaloomulikud, kehade asend veider ning vormikäsitlus kohmakas. Iseloomulikud jooned: suured silmad, kulmud kokku kasvanud. -Väärtusperspektiiv tähtsam inimene kujutati suuremana. -Steel ülalt ahenev kivisammas või tahukas. Egiptus -Niiluse jõe kallastel. Sademete vähesus. -Usk hauatagusesse ellu. Polüteistlik usund kummardati mitut jumalat. Egiptus jaguneb 30. dünastiaks, ja tinglikult 5. perioodiks: 1. Vana riik 2. Keskmine riik 3. Uus riik 4. Hilis-Egiptus 5. Kreeka Rooma aeg Nekropol kreeka k. surnute linn Sfinks inimese pea ja lõvi kehaga mütoloogiline loom Muumia palsameeritud ja kuivatatud surnukeha Skarabeus egiptlaste püha mardikas Obelisk kõrge (kuni 30m), täisnurkne, ühest kiviplokist väljaraiutud sammas, mis ülemisest otsast aheneb
Vana-Kreeka kunst Kreeka rahvas kujunes välja keetalaste, ahhailaste, doorlaste ja joonlaste segunemise tulemusena 12-8 saj eKr. Kreekalaste usund oli polüteistlik kuid erines tunduvalt teistest vanaaja tsivilisatsioonidest. jumalaid ei kummardatud pimedas usus. Neid peeti vägevateks ja surematuteks kuid inimestega sarnasteks. Kunsti traditsioonid tekkisid 6. saj eKr. 1. arhailine e vanaaeg 600-480 eKr 2. klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr 3. hiline e hellenistlik aeg 323eKr-30 pKr Arhitektuur Kõige rohkem ehitati templeid, mis olid ristküliku kujulise põhiplaaniga. Põhilised
TALLINNA MUSTAMÄE GÜMNAASIUM NORRA KUNINGRIIK Referaat 2009 Norra Üldandmed Pindala: Norra põhiosa pindala on 323 782 km2. Sellest hõlmavad 6% siseveed. Norrapõhiosa on Euroopa maade seas pindalalt 8. Kohal. Norra Kuningiriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km2. Rahvaarv: Norra rahvaarv on 4 799 252 el (seisuga 1.01.2009). Sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal. Pealinn: Norra pealinn on Oslo. Pealinna kordinaadid: 59° 56´ N, 10° 45´ S Kuningas: Harald V Peaminister: Jens Stoltenberg Usund: Üle 85% on protestandid. Riigikeel: Norra riigikeeleks on norra ja uusnorra keel. Riigihümn: Ja, vi elsker dette landet Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Lipp: Rahaühik: Norra rahaühik on kroon (NOK). Aeg: Norra aeg on eesti ajast tund aega taga ja maailmaajast üks tund ees. Kaart ja asend Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel Rootsist lää...
Templis on thintarkarate kujud Nende pidustused on seotud ka palverännakutega Peale usundi rajamist on lahknenud kahte: taevarõivsed (tuleb käia alasti, kuna taevas katab meid) ja valgerõivsed (lihtsate valgete rõivaste kandmine on lubatud) 5 põhimõtet: ahimsa, tõearmastus, mittevarastamine, kasinus (tsölibaat), sidumatus materiaalsete asjadega Shinto tähendab "jumalate tee", see on Jaapani vanim usund, mille keskmes on kami'de austamine Kamid on vaimud või jumalad kelle kohalolu on tunda kõigis ja kõiges osa neist asub puudes, kaljudes või mägedes; osa on kalurite, puuraidurite jt kaitsevaimud; osa perekondade, külade või hõimude asutajajumalad Tänapäeval on enamik jaapanlasi nii shintoistid kui ka budistid. Shitoismi kuulsaim pühapaik on Ises, seal asub päikesejumalanna pühamu
Keel: Osadel Soome-ugri rahvastel on noored kirjakeeled , mõnel kirjakeel loomata ( vadjalastel ) või käibelt kadunud ( liivlastel, krajalastel, isuritel, vepslastel ). Tüübilt aglutineervivad. Eesti keel kuulub soome-ugri keelte rühma, mis koos samojeedi keeltega moodustab uurali keelte rühma. Selleks et mõista eesti keele ja tema kõnelejate päritolu, peame liikuma üsna ulatuslikult ajas ja ruumis ning arvestama terve rea mitmesuguste teaduste uurimistulemustega. Rahva osas on selleks kujutlus eestlaste saabumisest Eestisse umbes 5000 aasta eest kaugemal idas paiknenud algkodust ning eestlaste muistsest ja praegusest mongoliidisegususest. Keele osas on selleks kujutlus eesti keele põlvnemisest seal idas paiknenud algkodus umbkaudu 8000 aasta eest kõneldud algkeelest, mille järglasteks on ka kõik eesti keele niinimetatud sugulaskeeled (läänemeresoome, ungari, mordva, mari, komi, samojeedi ja teised). Ehk teiste sõnadega: selles am...
Kükloopide müürid Mükeene linnamüür, mille kivide mõõtmed on säärased, et usuti ehitajateks kükloope. 10. Millisteks alaliikideks jaguneb Egeuse kunst? Nimeta neist kõige kõrgetasemelisem? 11. Tänu kellele avastati Egeuse kultuur? Sakslane, Heinrich Schliemann. VANAKREEKA KUNST 1. Kuidas periodiseeritakse kreeka kunsti? Arhailine e. vana aeg 600-480 e.Kr. Klassikaline e. õitseaeg 480-323 e.Kr. Hiline e. hellenistlik aeg 323 e.Kr.-30 p.Kr. 2. Miline on kreeklaste usund? Polüteistlik 3. Milline ühiskonnakord valitses Kreekas? Kreeka linnriigid sõdisid pidevalt. Ühtet riiki ei kujunenudki, ometi tundsid kreeklased end ühtse rahvana, sest neid ühendas keel, religioon ja kultuurielu. 4. Mis oli vanakreeka arhitektuuri tähtsaim ülesanne? Ehitada templeid. 5. Millised kolm stiili valitsesid vanakreeka kunstis? Mille järgi nad olid nimetatud? Dooria, joonia, korintose stiil. Neid nimetati ka orderiteks (order 'kord') 6. Vaata templite põhiplaane
km) voolab Kaspiasse ning tema vesi maailmamerre ei jõua. Järverohked piirkonnad on Põhja-Euroopa, eriti Fennoskandia (seal asuvad näiteks Laadoga, Äänisjärv ja Vänern), Poola ja Põhja-Saksa madalik ning Alpid. Looduslikku taimkatet on säilinud mägedes, metsa- ja tundravööndis ning kõrbes. Stepid on põlluks haritud. Euroopas kõneldakse kõige rohkem slaavi, germaani ja romaani keeli. Peamine usund on kristlus. Tiheda asustuse, rikkalike ja mitmekesiste maavarade, küllaltki soodsate loodusolude ning kauaaegse avatuse tõttu uutele tehnoloogiatele on Euroopa kujunenud üheks maailma tähtsaimaks majanduspiirkonnaks. 4 Rahvastik Ehkki Euroopa on üks väikseimaid maailmajagusid, on ta kõige tihedamini asustatud. Samuti on tal tähtis koht kõikidel kultuurialadel teadustes, kunstides, põllunduses, tööstuses, kaubanduses jm
RAHVASTIK JA ASUSTUS 42.Maailma rahvaarv on 6 miljardit. Rahvaarvu kasvu põhjused: Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Muutumine paikseks. Suur sündimus. Sisseränne. Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eritiarengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne. 43. Rahvaarvu muutused: Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänukõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiireminipra...
linnuse rajati kõrge vall. N: Saaremaal. 7. Suhted naaberrahvastega. Osata kanda kaardile. 8. Külade tüübid: sumbkülad (kõik üksteise otsas) hajaküla (juhuslikult suhteliselt eraldi talud) ridaküla (majad reas) 9. Muinas-Eesti haldusjaotus. Tunda kaarti. 8 suuremat maakonda, 45 kihelkonda (13saj): Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala. 10.Muinasusund, vägi, hing, animism, ohverdamine, ennustamine, tark/nõid. Ühtne usund puudus. Kirjalikes allikates muinasusundist juttu vähe. Rahvaluule japärimus võib olla teisenenud ja omandanud kristlike lisandusi. Muinasusundi põhimõtted: 1) vägi – elujõud või karisma a) elusolendites: veri, süda, juuksed, küüned, suguelundid b) looduslikes objektides: teatud kivid, puud, allikad ja järved c) sõnad (vägisõnad) loitsimine, nõidumine, targad ehk nõiad 2) hing – isikupära kandja a) hinges oli vähe b) hingeõhk
Testtöö usundiõpetus Maria Anisovets 10E 1)Mis on religioon – selgita selle sõna tähendust. Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikekspeetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Religioonile (kasutusel on ka mitmetähenduslikudsünonüümid usund ja usk) on antud palju definitsioone, enamasti on nad seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab. 2) Religiooni uurimise võimalused. Religiooni(de) uurimisega tegeleb teoloogia ehk usuteadus, samuti kultuuriantropoloogia, religiooniantropoloogia, etnoloogia, folkloristika. 3) Nimeta maailma suurimad religioonid. • katoliiklus 1,1 miljardit • õigeusk 240 miljonit • protestantism 350 miljonit • muud kristluse voolud 350 miljonit
teoloogiat esindavad inimesed) teoreetilisel tasemel religiooni põhimõisted, komponendid kuidas religioonist on aru saadud erinevatel aegadel tutvumine ürgühiskonna ajalooga, religiooni tekkimine inimajaloos, ülevaade sellest, kuidas on maailma, inimesi, olemist ette kujutatud esiajal, enne ristiusustamist, loodusrahvad jne. Religiooni mõiste Religioon Ld k. religio kohusetruudus, ausameelsus/ usklikkus,vagadus, hardus/ usund, kultus religiones (pl) kombetalitused,riitused/ pühadus, vanne,vannetandev, tõotus/ püha ese religiose religo / religare (infinitiv siduma) siduma, kinni siduma, üles siduma, köitma,kinnitama. Side inimese ja kõrgema väe vahel (roomlaste kohaselt). Sidet looma, lepingut tegema Rooma tsiviilõiguse juured ideelises mõttes. religo / religiere tähelepanelik olema, hoolikalt jälgima, hoolima, side kõrgemate vägedega. Pontifex maximus ülempreestri tiitel
keerdküsimused koanid, samuti meditatsioon. Zen-budism on andnud jaapanile teetseremoonia, iluaiakunsti, maalikunsti, kalligraafia ja haiku-luule. India päritoluga maailmausundid India on kahe suure maailmareligiooni hinduismi ja budismi sünnikaa. Umbes 1500 eKr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetati veeda usundiks. See oli hinduismi varajane faas. Varajasel hinduismil on kaks põhifaasi. (1) Varajane faas. Veeda usund kui polüteistlik ohverdamisreligioon, mille taotlus oli saavutada õnne eelkõige maapealses elus. (2) Teine faas. Brahmanism kui preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid braahmanid. Eesmärk oli säilitada maailma korrastatust ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli veel väike. Hinduismi pühad raamatud on veedad (veeda = teadmine). Preestrid säilitasid neid algperioodil suulise pärimusena. Veeda hümnid on ohvri-, palve- ja ülistuslaulud ning loitsud.
Eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil Ohvrite toojad brahmaanid tõusid peaaegu maapealseteks jumalusteks, sest nende käes oli ohvrite tohutu vägi. Ka nende sotsiaalne ja majanduslik seisund oli kõrge Hinduismi peetakse usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi Hinduismi tunnistajaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks Hinduism on India rahvuslik usund, sest on lahutamatult seotud India kultuuri,ajaloo ja elulaadiga Hinduismil on maailmas umbes 600 miljonit pooldajat, pooldajate arvult on hinduism kolmas usund maailmas (ristiusu ja islami järel) Indias on umbes 80% protsenti elanikkonnast hinduistid Hinduism on brahmanismi edasiarendus Suured hinduistide kogukonnad on Nepaalis, Bangladeshis, Indoneesias, Malaisias Hinduismis puudub Jumal ühtse isiku või jõuna
(1500-800a. eKr.) ja brahmanism (800eKr.-400pKr.), võib teda pidada maailma vanimaks ja mitmepalgelisemaks usundiks. Hinduismi võib nimetada ka usundite kogumiks, sest see sisaldab väga erinevaid jumala- ja lunastuskäsitlusi. Samas usundis eksisteerivad üheaegselt jumalate paljusus ja ainujumalus, jumala kõiksus e. panteism ja isegi ateism. Hinduismi sünd langeb brahmanismi reformimise ajajärku, selle tekkeajaks loetakse 7.- 9. saj. Hinduism on pooldajate arvu järgi kolmas usund maailmas (ristiusu ja islami järel). Hindusid on üle 600 milj. Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level
Loodususundites usutakse ka seda, et ollakse seotud mingi kindla loomaga ja üldse ollakse väga seotud loodusega. Hinduism ~1500 aastat e.Kr liikusid Indiasse elama aarjalastest rändkarjakasvatajad Arya'd nagu nad end ise nimetasid. Nad tõid kaasa oma usu ja tänu sellele võis hakata rääkima varajasest hinduismist. Algselt oli see ohverduslik religioon mille eesmärk oli saavutada õnn ja hea elu maa peal, hiljem ta muutus ja temast sai usund, kus väga tähtsal kohal olid preestrid, sest nemad olid ainsad, kes suutsid suhelda jumalaga ning ohverdasid õigesti. Algselt oli ta suulisepärimusega leviv usk, kuid see muutus varsti kui hakati kõike seda üles kirjutama ja kirjutati veedad õpetused, millel hinduism põhineb ehk pühakiri. India eeposed Ramajana & Mahabharata. Jumalate arv selles usundis on ~300'000'000. Puuduvad ka kesksed dogmad ja on palju suundi, kus mõni võib teistega olla vastuolus
moodustatud kaunistus rõivastel, ehitistel, tarbeesemetel ja mujal. Ornamenti on leitud juba kiviajast pärinevatelt arheoloogilistelt leidudelt. 2. VANA-MESOPOTAAMIA KUNST 5 Vanimad kõrgkultuurid ja nende keskused Mesopotaamia, mille keskus Babülon ja Egiptus, mille keskuseks Kairo, Teeba Usundi mõju kunstile: seal oli polüteistlik usund Tõlkes tähendab see nimetus Kahejõemaad , sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge Tigris ja Eufrat. Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid; neis tegid suurema osa tööst ära orjad. Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumeridpärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks. Imetlusväärseid tulemusi saavutasid mesopotaamlased ehituse alal. Sealsed suured linnad olid
neid haldjateks. Mõned haldjad elasid isegi talus vöi selle vahetus läheduses. Koduhaldas Tõnn. ( Pärnu ja Viljandimaal ) Setudel seisis viljasalves Peko. Võrreldes eesti ja naaerrahvaste muinasusundeid, torkab siin silma kõrgjumalate vähesus. See ongi tema omapäraks. Jumalaks nimetatakse vaid Tharapithat, kes oli saarlaste jumal, sündidnu Virumaal ja lennanud saaremaale. Hilisemal ajal mitmel pool tuntud jumal UKU austamine vöis ulatuda ka muinasaega. Muinaseesti usund oli ANIMISTLIK- kogu elus ja eluta loodust peeti hingestatuks (st. et puudel, kividel, veel, loomadel jne.on hing). Seetõttu kehtis põhimõte- "nagu mina muile, nii muud minule", ehk inimese halva käitumise korral võis loodus vastata samaga- uputada, eksitada, haigestada jne. 19. Ohverdamine ja ohvripaigad Ohverdamise eesmärk- saavutada looduse, jumalate, haldjate, vaimude heasoovlikus. Ohverdati: pühadel puudel (hiied; tammed ja
Apollo ja Pluto säilitasid oma kreeka nimed, kuid Plutot ei kutsutud roomas kunagi Hadeseks nagu Kreekas. Kreeka jumalate ülevõtmisel oli põhjuseks personifitseeritud jumalate puudumine. Roomlased olid küll sügavalt religioossed, kuid väikese kujutlusvõimega. Enne kreeklaste jumalate ülevõtmist olid rooma jumalad ähmased olendid. Neid kutsuti numeniteks mis tähendas jõudu, tahtmist. 9 Eturski kultuuri mõju Rooma kultuur ja ka usund on üht-teist pärinud indoeuroopa- eelselt etruski tsivilisatsioonilt. Etruski tsivilisatsioon jõudis oma arengu tippu VI saj. e. Kr., mil nad võitlesid ülemvõimu pärast Vahemere lääneosas kreeklaste ja kartaagolastega. Nad hõivasid suure osa Korsikat, rajasid Tiberi-äärsete külakeste asemele linna ning ehitasid välja Rooma kesksed asutused nagu Foorumi, Kapitooliumi kindluse ja kloaagi. Etruski Roomas (nimetus pärinebki etruskidelt) olid Juno,
esimese tõena tuntud lauseid: ,,Seal ei ole ei hindut ega moslemit. Kelle rada peaksin ma siis järgima? Ma järgin Jumala rada. Jumal ei ole hindu ega moslem ning see rada, mida mööda ma lähen, on Jumala rada." RÄNDAMINE JA ÕPETAMINE Seejärel siirdus Nanak pikale rännakule ja pöördus alles elu lõpul tagasi Pandzabisse, et asutada seal esimene sikhide kogukond. Rännates sai ta tuntuks guruna, kes õpetas, et välised kombed ei ole olulised ning et Jumalat ei saa määratleda ükski usund. Nanak rõhutas Jumala absoluutset ühtsust ja suveräänsust. Ta uskus, et Jumal on loonud kõik olendid, kes sõltuvad tema tahtest ehk hukam'ist. Jumal ise ei ilmuta end maailmas, vaid tema tahe tuleb ilmsiks gurude tegevuse kaudu. Nanak ei pidanud teisi usundeid väärtusetuks, kuis arvas, et nende tähelepanu rituaalide üksikasjadele ja väljapoolesuunatus on tõsiseks takistuseks suhetes Jumalaga, keda tuleb otsida pigem enese seest
Vana-Egiptuse ajalugu on periodiseeritud vaaraode dünastiate järgi, mida on loendatud 30. 3.--6. dünastia valitsesi Vana Riiki (u. 2800--2300 aastat eKr). Nii nagu arhitektuuri, nii ka skulptuuri puhul seisukohalt on eriti tähtis vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist, et hingel oleks, kus asuda. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Egiptuse skulptuuri kui kunstiliigi laia leviku üheks põhjuseks oli ka usund, mille järgi hinge asupaigaks võis olla ka inimese portree. 2 Skulptuurikunstis võib tinglikult eristada kahte suunda. Esiteks teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi--need on eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud. Seda laadi kunstile oli omane eriti sünge üleinimlik toredus. Mõnikord olid sellised skulptuurid liidetud arhitektuuriliste ansamblitega. Selline skulptuuriteos on ka hiiglaslik kaljukünkast väljaraiutud sfinks--inimese
1) Tõlkes tähendab Meopotaamia kahe jõe maad. 2) Viljakas Poolkuu oli viljakas ala, mida läänest piiras Niilus, idast aga Eufrat ja Tigris. 3) Mesopotaamias voolavad kaks jõge on Eufrat ja Tigris. 4) Mesopotaamia on jõgedevaheline ala, kus on sood ja pilliroo tihnikud. Üleujutused toovad kaasa purustusi. Peamised loodusvarad savi ja pilliroog. Lõunas laiub Araabia kõrb, põhja pool ulatuslik kiltmaa. 5) Mesopotaamias lõid esimesena kõrgkultuuri sumerid. 6) 7)3000 a. e.Kr tekkisid sumerite linnriigid. Linnriigid olid sõltumatud (linn + ümbritsev ala) Tähtsamateks Ur, Uruk ja Kis Linnriigid olid sageli tülis Igal linnriigil oli oma kaitsjumal, kellele ehitati tsikuraat Preesterkonna tähtsus oli suur. Nad tegelesid linnriigi juhtimise ja templite teenimisega. Hiljem tegelevad riigiga kuningad, kes olid nii sõjaväe juhid, kohtumõistjad kui ka maa valdajad Linnriikides olid ka vabad kodanikud: Sõltumatud käsitöölised ja talupojad, kes teenisi...
1.Keskaeg Mõiste-1469a kasut võetud. Mõned peavad seda vaheperioodiks-periodiseerimise tinglikkus Tunnused:1)inimesed väga religioossed, ühiskonnas kandev roll kirikul 2)uute riikide tekkimine, rahvaste kujunemine 3)saavutused ehituskunstis-sakraalarhitektuur. Katedraalid 4)rõõmsameelsus-kirevad riided Ajalised piirid:476(lääne-rooma keisri kukutamine)-1648-30aastase sõja lõpp, 1492 kolumbuse ameerika, 1517-reformatsioon saksamaal(M.Luther). Varakeskaeg(jaguneb kaheks), vahekeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg 2. Suur rahvasterändamine 4saj tungisid euroopa suunas hunnid, panid liikvele germaani rahvad. 5saj ühendas hunnid pealik Attila-liiguti rooma territooriumile, liidulepingud. 451 Katalaunia lahing (roomlased+germaanlastest liitlased vs Attila jõud).Hunnide edasitung peatati, nõrga rooma sõjaväe tõttu langesid suured territooriumid germaanlaste kätte. Germaanlased-goodid(ida-ja lääne), burgundid, vandaalid, saksid, langobardid, frang...
RELIGIOONITEADUSE ALAHARUD: I Religiooniajalugu aluseks on võetud kirjalikud dokumendid, tekstid, ürikud, mille abil püütakse elgitada usundi kronoloogiat, ajaloolist algupära ja arenguetappe. II Usundifenomeloogia e. võrdlev usundiõpetus võrdlev õpetus religioossetest ettekujutlustest ja väljendusvormidest. Materjal on võeetud religiooniajaloost. III Usundipsühholoogia Siin võib eristada individuaal- ja sotsiaalpsühholoogilist aspekti. Esimene jälgib uskliku inimese hingeelu, usulisi elamusi ja nende tekkimist. Huvitavaks objektiks on usuelu juhid (prohvetid). Sotsiaalpsühholoogiliselt võib vaadata nt. usukogukonna mõju indiviidile, juhtide mõju kogukonnale jne. IV Usundisotsioloogia Uurib usundikogukondade (konfessioonide) ja ilmalike(profaansete) kogukondade vastastikust mõju, konfessioonidesuhet riigiga, suhteid perekonnaga jne. RELIGIOONIDE LIIGITUS I Tekkeprotsessil põhinev liigitus 1. Etnilised e. rahvuslikud u...
ees on kõik võrdsed. Mida tähendab messianistlik? Kes oli Messias? Messianistlik meelsus- usk Lunastaja (Messias) peatsesse uude tulemisse, mistõttu igapäevast elu, selle väärtusi ja kohustusi peeti eriti ajutiseks ja tühiseks. Kuidas nimetati ristiusulisi veel? Ristiusulisi nimetati veel kristlasteks. Miks kiusasid Rooma valitsejad algul ristiusulisi taga? Millises vormis see võis toimuda? Kristlus oli usund, mis tahes-tahtmata õõnestas kogu antiikaegset ühiskonda- nii orjandust, riiki, õigust kui moraali. Sellepärast võtsid Rooma riigi valitsejad aeg-ajalt ette kristlaste tagakiusamisi. Neid heideti amfiteatrites rahva lõbuks metsikute kiskjate ette, piinati ja löödi risti. Milline Rooma keiser ja millal kuulutas ristiusu lubatuks? Aastal 313 kuulutas keiser Constatinus ristiusu lubatuks. Miks võtsid kristlased oma kunstis kasutusele mitmesugused tingmärgid? Miks tekkis
kasvatamine eelnevate valitsejate nimede liitmine oma nimle, mis oli oma väärikuse kasvatamine. - see oli roomlastele väga iseloomulik. 2) Tekkis nn. verehääl: räägiti enda ja esivanemate nimel. Ajaloo rõhutamine, alla kriipsutamine, perekonna tunnustamine. Jagunemine periood on, kus Kristuse imbumine Rooma riiki. Jumalal jumala kohus ja Keisril keisri kohus. Religioonilt võisid uskuda ükskõik keda, aga pidid ka truudust vanduma keisrile. Ainukehtiv usund oli siis hiljem Ristiusk tekkis 395a. Bütsants Ida-Rooma ja Vana-Rooma ehk Lääne-Rooma riik. 476a. p-Kr oli Lääne-Roomariigi lõpp. Põhjus oli selles, et riigikassa ja riigi struktuur viidi uude võimukeskusesse Konstoninoopolisse. Bütsants kestis kuni türklased ta vallutasid. Kreeka oli kultuuri häll. Kreeka valitses kultuuriliselt Rooma üle. Rooma kunsti kultuur laenas palju Kreekalt. Nii sai kreeklaste jumalast Zeus roomlaste Jupiter, Poseidonist Jupiter jne. EHITUSKUNST
surnuid, kivikirst kust pärinevad ka kalmed suurim osa Sellest ajast vanaaegseid pärineb vanim ehteid jm säilinud põld raudesemeid esmakordselt mainitakse eestlasi ka kirjasõnas. 4. Eestlaste muistne usund – mis olid meie usundi eripärad? Valitses loodussuund ehk ANIMISM – loodusega kooskõlas elamine. Jumalate roll segane ja vaieldav(TARAPITA) Tähtsaim mõiste usundis „vägi“ kõikjal ja kõigis toimiv elujõud. Usuti, et vägi on juustes, küüntes(sellepärast olid meestel pikad juuksed) Ravimisväega allikad, kätega ravitsemine, kurja tugeva väega sõnad(sajatused), hea väega sõnad (loitsud)
Lääne- Rooma keisrid kaotasid järjest võimu oma provintside üle 476.a. kukutas germaanlane Odoaker viimase L-Rooma keisri R. Augustuse ja kuulutas ennast Itaalia kuningaks. Keisrivõimu sümbolid saatis ta Konstantinoopoli, I-Rooma keisrile. Sellega lõpeb vanaaeg ja algab keskaeg • 410.a vallutasid germaanlased Rooma linna ja rüüstasid selle. 17.Iseloomusta Islami teket ja levikut. – Kujuneb uus monoteistlik usund islam, Muhamedist sai Allahi prohvet ja tema läkituse levitaja. Nelja esimese kaliifi poolt vallutati Egiptus, Süüria, Palestiina, Iraan, Iraak, Armeenia. Omaijaadide dünastia ajal tungiti Indiasse. Viis tugisammast. – Usutunnistus, Palvus 5x päevas, Almus, Paast ramadaanikuul, Palverännak Mekasse. Hansa Liit Põhja-Euroopa peamised kaubateed kulgesid Põhjamerel ja Läänemerel. Peamiseks kaubavahendajaks sai siin XII sajandil tekkinud Hansa liit.
1) Seda hoitakse templis väiksel troonil, lae lähedal. 2) On kaetud riidega, mida iga päev vahetatakse 3) Raamat pannakse ööseks puhkama tseremoonia saatel. Templeid nimetatakse gurd wara'ks. Sikhide kõige tähtsam pühapaik on Amritsari Kuldtempel koos Surematute järvega selle ümber (16 saj.). Sihkide eetika põhineb vajadusel teha midagi head, mis mõjutab elukutse valikut arsti ehk põetaja kasuks. Zoroastrism Zoroastrism on vanairaani usund, üks maailma vanemaid religioone, mis pärineb II aastatuhandest eKr. Tegemist on varaseima teadaoleva dualistliku ja maailmalõpust kõneleva religiooniga. Usundi rajas prohvet Zarathustra (Zoroaster), kes elas u. 1200 eKr. Pärsias. 30-aastaselt nägi ta nägemusi, mille järel hakkas jutlustama uut religioosset sõnumit: on üks Jumal, kes on kõige looja ja headuse allikas. 6. saj. eKr. Pärsia kuningas Kyros II tunnistas seda religiooni ja tänu maagidele (pühamehed) levis usk terves
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
