Kuna kõikides ühiskondades esineb tööjaotus, spetsialiseerumine ning erinevused võimus ja prestiizis , võib seesuguseid alarühmitusi leida peaaegu igas ühiskonnas. 7. Vähemusgruppide integreerumise mudelid (144145). Vähemuste ühiskonda integreerumise meetodid:Aja jooksul on välja pakutud mitmesuguseid ühiskonna integreerimise meetodeid, nende hulgas on tuntuimad sulatusahju ja kultuurilise pluralismi meetod. Sulatusahjumudel rajaneb usul, et immigrandid võivad ja peaksid massiteabevahendite ja ühise haridussüsteemi kaudu järk-järgult kaotama oma erinevused ja hakkama jagama ühiskeelt ja kultuuri ning tundma rõõmu võrdsetest eduvõimalustest uues maailmas. Kultuurilise pluralismi mudel rõhutab selliseid kultuuridele omaseid erinevusi nagu toit, perekond, religioossed rituaalid ja kogukondlikud ühingud ning võimaldab eri rahvuste,
(koondusid tsunftidesse). Peamine linnaelanikonna kasv tuli maalt kehtis põhimõte linnaõhk teeb vabaks aasta ja 1 päev tähendas linnas vabadust. 1421. Alates hakkasid toimuma korralised Maapäeva koosolekud, millest pidid osa võtma kõik liivimaa aadlikud Välispoliitika probleemina tekivad liivimaale uued vaenlased Idas-Moskva Suurvürstiriik Lõunas Poola-Leedu ühendkuningriik Ristiusk Liivimaal 13-16 saj. Keskaegne kultuurielu põhines katoliku usul ja ladina keelel, mis ühendas kogu euroopat. Tähtsateks kultuurikolleteks olid kloostrid nt Testertslased. Dominiiklased ja fantsiskaanid olid kerjusmungad. Suurim klooster oli 1436. Valminud nn. brigitiinide Pirita klooster. Eesti monarhia hulgas kujunes rahvausk, mis kujundasid peamised maarahvakalendri tähtpäevad ja isikunimed Usupuhastus 1517. 1517a. alustas Martin Luther Saksamaal reformatsiooni ehk usupuhastust. (Lutheri naelutatud 95 teesi Wittenbergi kiriku uksele)
riigivõimu panus peab olema suurem; riik peab reguleerima majandust; riik peab looma sotsiaalpoliitika, mis tagab heaolu kõigile. NB! Jäta meelde peamised erinevused klassikalise ja sotsiaalliberalismi vahel. Konservatism (alalhoidlikkus, saavutatu säilitamine): järkjärguline areng ilma järskude muutusteta; kollektiiv ja kogukond on olulisemad kui üksikisik; hinnatakse eraomandi puutumatust, traditsioonilist peremudelit ja usul põhinevat moraali; inimeste toimetuleku aluseks on isiklik ettevõtlikkus ja töökus. Kristlikud demokraadid: konservatiivide mõõdukam haru; pooldavad mõõdukat heaoluriiki; varandusliku ebavõrdsuse leevendamiseks peab riik omama korralikku sotsiaal- ja tööhõivepoliitikat. NB! Jäta meelde peamised erinevused konservatiivide ja kristlike demokraatide vahel! Vasakpoolsus Vasakpoolsus = üldistavalt sotsialism.
loomise eeldus ja seda tuleb arendada; rikkuse allikas on riikidevaheline ringlus. 8 19. Merkantilismi kadumine ja liberaalse turumajanduse teooria sünd Levis arusaam, et turg loob õiglust. Teiste sõnadega: õigus on sellel, kellel on rohkem raha. Arvati, et vaba turg paneb ise kõik vajalikud proportsioonid ühiskonnas paika ja juriidilised seadused ning usul ja maailmavaatel põhinevad eetilised hinnangud tuleb lahus hoida. Panustati kõigi ja kõige müüdavusele. Liberaalne turumajandus sobis selle kõigi ja kõige müüdavuse põhimõttega kõige paremini. Liberaalne ideoloogia paistab silma lõtvade reeglitega ja kriminaalid kasutavad seda oma huvides ära. 20. Liberalismi eeldused, Adam Smith ja raamat „Rahvaste rikkus“ Liberalism tekkis tuginedes varasemale arengule 17-18. sajandi vahetusel, sai valitsevaks 19
vastasseisus poliitilise töölisklassi liikumisega Kes on juut? Enam levinud ja aktsepteeritud selgituse järgi on juut isik, kelle ema on juut või kes tunnistab juudi usku Mõnikord peab end juudiks ka see inimene, kelle isa on juut Levinud on seisukoht, et juut on selline inimene, kes tunnistab juudi usku, peab kinni traditsioonidest, mille juured ulatuvad enam kui 3000 aasta taha Judaism põhineb usul kõikvõimsasse loojasse. Jumal käskis Moosesel juhtida iisraellased Egiptusest välja, kus vaaraod neid orjadena kohtlesid. Mooses juhatas oma rahva Kaananimaale. Samal ajal ilmutas jumal end Moosesele ja andis talle juhiseid (nt 10 käsku), kõik need on kirja pandud Tooras Judaismile on iseloomulik uskumus, et Jumal valis välja isikud ja perekonnad, kellest sai alguse rahvas, religioon ja lõpuks rahvus
kogukondasid, sest enamik sõjaeelseid usuhooneid oli renditud, mitte nende omandis. Suur reede, esimene ülestõusmispüha, jõulud ja esimene nelipüha on riigipühad. Usuvabaduse piiramine : Valitsuse poliitika ja tegevus soodustas üldiselt usuvabaduse praktiseerimist. Usulistel põhjustel vangistatutest või kinnipeetutest ei ole teada antud. Sunniviisiline usku pööramine: Puudub teave sunniviisilise usku pööramise kohta. Uus seadus ei lase usul kooli imbuda Kuigi mahuka haridusreformi algatav seaduseelnõu kohustab gümnaasiumis kas või ühe õpilase soovil usundilugu õpetama, ei saa see noor õigust kristlikule kasvatusele, vaid üksnes riiklikult kinnitatud religiooniõpetusele. Võib tekkida olukord, et koolis on vaid paar kristlikust perekonnast pärit noort, kes tahaksid õppida usuõpetust piibliloo vormis, ja kohalik kirikuõpetaja oleks valmis neile seda õpetama,
a. Reaalselt on olemas nii universaalid kui ka partikulaarid. >>> b. Reaalselt on olemas vaid partikulaarid, universaale pole üldse olemas (kuigi näiteks väljend \'laud kui selline\' on olemas) c. Reaalselt on olemas konkreetsed objektid, universaalid on inimmõistuse loodud üldmõisted. 29th of March 20:46 Reimz Millised väited on kooskõlas järgmiste arusaamadega usu ja mõistuse vahekorrast? Matching pairs: Usun, sest see on absurd -- Jumalatõestused on kohatud, sest usul pole mõistusega midagi ühist Usun, selleks et mõista -- Jumalatõestused annavad usule aluse Mõistan, selleks et uskuda -- Jumalatõestused aitavad mõistust usuga kooskõlla viia 30th of March 11:26 tanel Otstarbekohasuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt >>>>>a. on Jumal maailma osad (nt loomad ja nende elukeskkonna) üksteisega sobivaks loonud. b. tõestab kurjuse olemasolu maailmas, et maailm pole üldsegi otstarbekohaselt loodud. c
Ilma usuta ei saa olla tõelist, siirast moraali, nii nagu ilma juurteta ei saa olla tõelist lille. - Lev Tolstoi. Kui vaadata Jumaliku käsu teooriat, siis religioon on eetika aluseks. Nad on väga tihedalt seotud. Religioon täiendab eetikat- seda saab arutleda küsimuse juures, kas usklikul on kergem või mitte. Religioonist saab tuge. Või religioon ja usk on sõtlumatud, kui vaadata Autonoomia teesi. See muidugi ei tähenda, et moraalil ja usul ei võiks olla mingeid kattumisi. See on tänapäeva seisukoht. Ajalooliselt olid nad vägagi seotud. 10. Milles seisned jumaliku käsu teooria? Mis on Eutyphroni dilemma? Teoloogid on kümne käsu alusel töötanud välja jumaliku käsu teooria. Sellest tuleneb et ,,moraalselt õige" tähendab ,,see, mida Jumal käsib" ja ,,moraalselt halb" on ,,see, mida Jumal keelab". Teooria järgi pole moraalinormid mitte
Religioon on ajalooliselt mõjutanud tugevalt poliitilist väljendust ja identiteeti. Hinduismil oli oluline osa India poliitilise identiteedi kujundamisel enne 1947. aasta iseseisvumist. Budism oli oluline tegur Myanmari kolonialismivastastes liikumistes ning vabastav usk aitas Ladina-Ameerikas paljudel vastu seista mitterahuldavatele sekulaarsetele reziimidele (kuigi vaesus on seal suureks probleemiks siiani). See näitab, et usul on vabastav mõju, usk mõjutab poliitikuid tegema paremaid otsuseid ning seisab vastu korruptsioonile ja ebaõiglusele. Antud referaadi esimesed peatükid keskenduvad hinduismi tutvustamisele, teises on kirjeldatud budismi ajalugu ning tavasid. Samuti on referaadi teises osas väljatoodud ka budismi ja hinduismi võrdlus. 2 1. Hinduism Hindule tähendab usund igavest jumalikku maailmakorda. Igal elaval olendil on maailmas koht ja ülesanne, mida tuleb täita võimalikult hästi
Rahvuslik liikumine: Palvekirjade aktsioon. -1840-1850.aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse, mis jäi püsima veel järgnevatel aastakümnetel. -Eriti suuri lootusi seati keiser Aleksander II-le, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. -1864.alustas Holstre taluperemees Adam Peterson koos Peterburis maineka kunstnikuna tegutseva -Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat, millega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. -9.novembril 1864.a. õnnestus delegatsioonil Tsarskoje Selos tsaariga kokku saada. Uus vallaseadus
Renessanss Fransesco Petrarca (1304-1374) Ta tahtis religiooni, mis põhineks piiblil, personaalsel usul ja isiklikel, omaenda tunnetel. Aktualiseerides seda potentsiaali, mille jumal on meile andnud, võime me maailma paremaks muuta. Rõhutades inimese potentsiaali, aitas Petrarca stimuleerida plahvatuslikku kunsti- ning kirjandusvalla saavutuste kasvu, mis on renessanssile nii iseloomulik. Teiste sõnadega, Petrarca skeptitsism kõikvõimalike erinevas vormis esinevate dogmade suhtes aitasid sillutada teed moodsa teaduse tekkele. Giovanni Pico (1463-1494)
ühendas sakslastest käsitöömeistreid, Oleviste gild eestlastest käsitöölisi, Toomgild Toompea käsitöölisi. *Skraa- rae poolt kinnitatud tsunfti põhikiri, mis sätestas tootmise ja turustamise, meistriks saamise ning tsunfti sisekorrareeglid. 15 9. EESTI KESKAEG: KIRIK JA KULTUUR, lk 138-143, 162-167 *Keskaegne kultuurielu põhines Katolikul usul ja ladina keelel, mis ühendas kogu Euroopat. Ladina keeles töötas kirik ja ladina keeles suheldi. Ladina keelt kasutasid valitsejad, diplomaadid ja kaupmehed. *Maapiirkonnad olid jagatud kirikukihelkondadeks ning suuremates neist tegutsesid lisaks kihelkonnapreestritele ka vikaarid (preestri abilised). *Preestrite ülesandeks oli jumalasõna levitamine, jumalateenistuste läbiviimine ja sakramentide jagamine- ristimine, leeritamine, laulatamine, armulaud, piht, viimne
Samastumispüüd võib muutuda eesmärgiks omaette. Rahvuslik identiteet ühendab endas kodumaa, ühise keele, ajaloo, kultuuri, traditsioonid ja väärtused. Elustiil on individuaalne või grupiviisiline eluviis, millega erinetakse sama elulaadi kandjatest. Erisused väljenduvad käitumises, vaba aja kasutamises, riietumises. Näide: subkultuurid. Subkultuurid ehk allkultuurid on omanäolise käitumise ja harjumustega inimeste ühendused või liikumised, mis võivad põhineda ühisel usul, harrastustel või hobidel (hipiliikumine, punk, New Age, fännklubid, kehakultus jt). Rahvusvaheline teadusprogramm V.A.L.S. ( Values, Attitudes and Lifestyles ) on välja töötanud elustiilide tüpoloogia (põhineb A. Mitchelli uurimusel), mis põhineb neljal suurel kategoorial, mis omakorda jagunevad üheksasse alaliiki. Need kategooriad ei ole püsivad, inimene areneb ja liigub oma elu jooksul ühest kategooriast teise, ühelt tasandilt teisele. Loe lisaks: V.A.L.S.
Üksiku ja konkreetse inimese huvid, soovid, püüdlused muutusid keskmeks. *Linnastumine - Inimene on sündinud selleks, et elada tsiviliseeritud ja kultiveeritud elu. Linn on selleks lavaks, kus seda saab teoks teha. *Aristotelese autoriteedi mittetunnustamine - Aristotelese filosoofiast tuleb loobuda mitte ainult selle pärast, et see on vale (mida ta kindlasti on), vaid eelkõige sellepärast, et ta ei tee inimest paremaks ja õnnelikumaks. *Optimism - See optimism põhineb usul, et maailm areneb ja progresseerub. Sisuliselt kuni Kantini (18 saj II pool) püsis valdav arusaamine kunstist antiigis etteantud silmaringi piirides. Praktiliselt kunsti just ei taunitud, kuid mõtestatult väärtustada ka ei osatud. *Distsipliini ristiisa Baumgarteni ( 18 saj I pool ) ideed ei olnud sisuliselt uudsed/murrangulised. Siiski laiendas arusaama, et kunst on pelk etteantud vormide (ilu) jäljendamine. Arutlema hakati laiema tähendusega mõistete üle ( loovus, maitse,
Üksiku ja konkreetse inimese huvid, soovid, püüdlused muutusid keskmeks. *Linnastumine - Inimene on sündinud selleks, et elada tsiviliseeritud ja kultiveeritud elu. Linn on selleks lavaks, kus seda saab teoks teha. *Aristotelese autoriteedi mittetunnustamine - Aristotelese filosoofiast tuleb loobuda mitte ainult selle pärast, et see on vale (mida ta kindlasti on), vaid eelkõige sellepärast, et ta ei tee inimest paremaks ja õnnelikumaks. *Optimism - See optimism põhineb usul, et maailm areneb ja progresseerub. Sisuliselt kuni Kantini (18 saj II pool) püsis valdav arusaamine kunstist antiigis etteantud silmaringi piirides. Praktiliselt kunsti just ei taunitud, kuid mõtestatult väärtustada ka ei osatud. *Distsipliini ristiisa Baumgarteni ( 18 saj I pool ) ideed ei olnud sisuliselt uudsed/murrangulised. Siiski laiendas arusaama, et kunst on pelk etteantud vormide (ilu) jäljendamine. Arutlema hakati
uurimisviisidele Paradigma varustab teadlasi eeldustega, mida nad peavad silmas oma uurimusi planeerides ja läbi viies Ühine vastus ontoloogia ja epistemoloogia küsimustele Kolm maailma käsitlust: 1. Premodernne Universum on muutumata hierarhiline kord: kõikidel olenditel, inimestel ja loomadel on enam vähem kindel ja vastav koht maailmas ning eesmärk Inimese käitumine on üleüldise universumi loodusliku ja moraalse struktuuri osa. Teadmine põhineb usul: eksisteerib see, mida usutakse eksisteerivat. 2. Modernne Tõde on üks ja ei sõltu erinevatest tõlgendustest. Tõlgenduste väärtus on hinnatud vastavalt sellele, mis on kõige lähemal oletatavale tõele. Teaduslik tunnetamine võrreldes teiste tunnetamisviisidega omab ainukest eesmärki: avastada üksainust tõde uuritavast objektist lähtuvalt objektist endast. 2
a. Reaalselt on olemas nii universaalid kui ka partikulaarid. >>> b. Reaalselt on olemas vaid partikulaarid, universaale pole üldse olemas (kuigi näiteks väljend \'laud kui selline\' on olemas) c. Reaalselt on olemas konkreetsed objektid, universaalid on inimmõistuse loodud üldmõisted. 29th of March 20:46 Reimz Millised väited on kooskõlas järgmiste arusaamadega usu ja mõistuse vahekorrast? Matching pairs: Usun, sest see on absurd -- Jumalatõestused on kohatud, sest usul pole mõistusega midagi ühist Usun, selleks et mõista -- Jumalatõestused annavad usule aluse Mõistan, selleks et uskuda -- Jumalatõestused aitavad mõistust usuga kooskõlla viia 30th of March 11:26 tanel Otstarbekohasuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt >>>>>a. on Jumal maailma osad (nt loomad ja nende elukeskkonna) üksteisega sobivaks loonud. b. tõestab kurjuse olemasolu maailmas, et maailm pole üldsegi otstarbekohaselt loodud. c
a. Reaalselt on olemas nii universaalid kui ka partikulaarid. >>> b. Reaalselt on olemas vaid partikulaarid, universaale pole üldse olemas (kuigi näiteks väljend \'laud kui selline\' on olemas) c. Reaalselt on olemas konkreetsed objektid, universaalid on inimmõistuse loodud üldmõisted. 29th of March 20:46 Reimz Millised väited on kooskõlas järgmiste arusaamadega usu ja mõistuse vahekorrast? Matching pairs: Usun, sest see on absurd -- Jumalatõestused on kohatud, sest usul pole mõistusega midagi ühist Usun, selleks et mõista -- Jumalatõestused annavad usule aluse Mõistan, selleks et uskuda -- Jumalatõestused aitavad mõistust usuga kooskõlla viia 30th of March 11:26 tanel Otstarbekohasuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt >>>>>a. on Jumal maailma osad (nt loomad ja nende elukeskkonna) üksteisega sobivaks loonud. b. tõestab kurjuse olemasolu maailmas, et maailm pole üldsegi otstarbekohaselt loodud. c
Fakt on, aga seletada ei osata. Ja siinkohal tekib taas küsimus: kui on olemas fakt, et jah, eksisteerib, siis kas uskuda seda või oletusel põhinevat väidet, et ei eksisteeri? Siinkohal jõuamegi kõige olulisema teemani usuni. Alati on see eelnenud millelegi, mida ei suudeta seletada. Kui Kopernik poleks ise uskunud oma ümmarguse Maa teooriasse ning seda ka kuulutanud, elaksime me ehk ikka veel lamedal Maal ilma GPS-ita. Ka teadmine Maa ümmargusest põhineb minu usul sellesse, sest ise pole ma kosmoses käinud ega Maad eemalt näinud. Küll aga olen ma ise kogenud telekineesi fenomeni ning seda rohkem kui ühe korra. Jah, see võib tunduda paljudele umbluulise sonimisena, sest mul ei ole teile tõestust lauale panna, aga antud juhul on minu jaoks olulisem küsimus endale: keda ma usun? Kas enda kogemust või teaduse seletust? 2) Sveitsi valitsuse 2012. aastal tehtud otsus tagada viiele alternatiivravimeetodile kuni
Koostööd sellele köitele on pigem aruanne käimasolevast uurimusest kui tagasivaatavad ülevaated tehtust. Lastes ennast oma kolleegidest juhtida, olen ma selles peatükis hiljutise teoreetilise ja empiirilise töö kokkuvõtliku kordamise kergema ja ohutuma tee asemel valminud riskantsema suuna, pakkudes veel katsetamata teoreetilise ja opratsioonimudeleid vähem tuttava maastiku uurimiseks (Bronfenbrenner, 1992 b, 1993 a, 1993 b, 1994, Bronfenbrenner ja Ceci, 1994). Valik põhineb usul või vähemalt lootusel, et need mudelid toodavad teaduslikke arusaama ja informatsiooni, mis on puutumata tänapäeval rohkem tunnustust leidnud mõistestamise ja analüüsi moodustest. Seda ebakindlamat ettevõtmist ajendab mitte ainult eelnevate kaastööde sisu, vaid ka selle sümpoosiumi loominguline vaim, kus nad esmakordselt esitati (Bronfenbrenner 1996, lk 619). Riskantsetele ettevõtmistele on muidugi iseloomulik, et sedamööda, kuidas nad arenevad, tekitavad
ja gurud (7). 1.2 Mõjuvõimu saavutamise võimalused Kui tarkusest tulenev mõjuvõim saavutatakse tänu teadmistele ja kogemustele, siis suhetel baseeruv ehk moraalne mõjuvõim saavutatakse oma isikliku käitumisega. Kui alluvad, kolleegid usaldavad juhti kui isiksust seetõttu, et ta ei ole teinud midagi, et kuritarvitada seda usaldust, ja pigem on aidanud seda üles ehitada, siis on see parim näide sellest. Moraalne mõjuvõim baseerub austusel, usul ja isegi meeldivusel. Juhid, kes on ise ausad, õiglased, head suhtlejad ja lähenejad, otsekohesed, saavad alati austuse just nende omaduste pärast. Olenemata sellest, millised on nende tehnilised oskused ja ametialased teadmised (6). Poliitilisel areenil kasutatakse tihtipeale sõna "usutavus", et kirjeldada moraalset mõjuvõimu. Kas me ikka võime uskuda seda inimest jne. Ja see uskumus viitab tihti sellele, kas lubadustest on varem kinni peetud või on mingid ohud, mis sellega võivad
Reformatsioon pole ühtne vool, seepärast ei saa seda taandada vaid Lutheri isikule (Sksm Melanchton). Huldrich Zwingli 1484-1531, Johann Calvin 1509-1564, Henry VIII 1509-1547 , Mary I Tudor 1553- 1558, Elisabeth I 1558-1603, Mary Stuart 1542-1587 17. saj. usuliikumine rahva sekka, Sveitsi mõjul puritaanide liikumine: vastuvõetamatu kiriku piiskoplik struktuur, kuninga roll kirikupeana, taunisid usulist pealiskaudsust, eesmärgiks seadusega kehtestada range usul põhinev distsipliin ning koguduse sõltumatus piiskopist. Osad põgenesid Hollandisse, seal kujunes välja baptism (täiskasvanute ristimine) Püüti Inglm taasatda ühtset kirikut, jne.1689 Inglm Oranje Vilhelm, kes kuulutas välja tolerantsuseseaduse, mis sätestas südametunnistuse- ja usuvabaduse. So seadusega kinnitatud usulise sallivuse algus Euroopas. Jesuiidid. 1534 hispaania ohvitser Ignatius Loyola asutas Jesuiitide Seltsi. Eesmärgiks: võidelda
8. matusekolleegiumid; preestrite kolleegiumid 9. senaatorid 10. heauskne valdus; pahauskne valdus 11. õiguspärane, seaduslik valdus; õiguspäratu, ebaseaduslik valdus 12. Harilik ääremärkus 13. tsiviil- ehk õigusviljad; loodusviljad 14. karistus- või pärisorjad; Rooma rahva orjad; riigiorjad 15. otsene omandiõigus; jagatud omandiõigus; kaudne omandiõigus 16. ühekülgsed lepingud; kahekülgsed lepingud 17. heal usul põhinevad lepingud; rangelt õigusnormidele põhinevad lepingud 18. näilik müügitehing 19. kohtupäevad; kohtuvabad päevad 20. läbiuuritud (kohtu)asi; tasuta õiguse omandamine; (lepingu) koormav alus 21. õiguslik alus 22. kehaline, füüsiline sundus; psüühiline sundus, ähvardus 23. eraprotsess; avalik protsess 24. Tsiviilõiguse kogumik; Kanoonilise õiguse kogumik 25. Alaealisus; täisealised ehk teovõimelised isikud (üle 25-aastased isikud); suuremad
charity, and prayer. However, these prescriptions and prohibitions may be broad, so their 6|Page application in practice varies. Islamic scholars (known as ulema) have elaborated systems of law on the basis of these rules and their interpretations. Fiqh, or "jurisprudence", is defined as the knowledge of the practical rules of the religion. The method Islamic jurists use to derive rulings is known as usul alfiqh ("legal theory", or "principles of jurisprudence"). According to Islamic legal theory, law has four fundamental roots, which are given precedence in this order: the Qur'an, the Sunnah (actions and sayings of Muhammad), the consensus of the Muslim jurists (ijma), and analogical reasoning (qiyas). For early Islamic jurists, theory was less important than pragmatic application of the law. In
34. Kes on religioonifenomenoloogia rajaja? Pierre Daniel Chantepie de la Saussaye (1848-1920) 35. Millega tegeleb religiooniantropoloogia? Religiooniantropoloogia spetsiifika seisneb selles, et ta käsitleb inimest kõrgema vaimse olevuse, Jumala poolt looduna. 36. Nimetage viis religiooniantropoloogilist aspekt. Protoloogiline, aksioloogiline, hamartioloogiline, soterioloogiline, eshatoloogiline. 37. Mida tähendab sekulaarne humanism? Kui humanismis on veel koht Jumalal, usul temasse ja kirikul, siis on tegemist religioosse humanismiga. Kui aga Jumalat enam ei tunnustata, kui eitatakse religiooni üldse, on tegemist sekulaarse humanismiga ehk sekulaarhumanismiga. 38. Kes avastas galaktikate punanihke? Mida see tähendab? Edwin Powell Hubble poolt 1929.a. avastatud galaktikate punanihke ehk nende pideva eemaldumise seadus meist. 39. Mida tähendab singulaarsus? Maailmakõiksus sai alguse olukorrast, mil "ruum oli punkt." 40. Mis on reliktkiirgus ja kes selle avastasid
õigustust oma teole, minnakse lähedase inimese juurde või kiiriku. KOGNITIIVSED VEAD: 1)Liialdav suhtumine : mõtlemine suurtes kategooriates (alati, iga kord, mitte kunagi) a)dihhotoomiline e mustvalge mõtlemine, tähendab tavaliselt puudujääke sallivuses. B)negatiivse ületahtsustamine- ettemuretsemine. C)positiivse alatähtsustamine- sain ülikooli siis, aga kuidas ma seal hakkama saan?. 2)Mõtete lugemine põhineb vääral usul, et kõik inimesed mõtlevad ühtemoodi ja arvamus, nagu teine loeks mõtteid. 3)Liigne sisemine sund ,,peab" kaotab ära sõna ,,võib". Nt ,,,ma ei taha homme tööle minna, aga pean"- sa oled vaba inimene ja void jätta minemata- Selline tajumine annab parema võime taluda asju, mida ta muidu ei taluks. ,,Võin" ja ,,tahan" tähendab enesemotivatsiooni. 4) Orienteeritus negatiivsele indiviid leiab keskkonnast paljude asjude seast just halva ja võimendab seda
2. PS §§13, 14 põhiõigus korraldusele ja menetlusele, 19 1.1. Kaitseala 1.1.1. Esemeline kaitseala: menetlus peab olema euroopalik, hea haldus. Sellele vaatamata peab ka maareformi käigus toimuv haldusmenetlus vastama haldusõiguse printsiipidele, mis tulenevad muuhulgas PS §-ga 14 tagatud õigusest heale haldusele, õiguse üldpõhimõtetest ja Põhiseaduse printsiipidest (läbipaistev, heal usul põhinev) 1.1.2. Isikuline kaitseala: igaüheõigus. 1.2. Riive: uue enampakkumise korraldamine on vastuolus hea haldusega. Oleks tulnud öelda, et rikkumist ei esinenud ja kõik oleks pidanud samamoodi jätkuma.
A worldview underlying the theories and methodology of a particular scientific subject. Paradigmad põhinevad filosoofilistel maailmavaadetel. Sellest tuleneb omakorda näiteks sotsiaalse tegelikkuse mõistmise viis. *Vahel näib, et igal semiootika suurkujul oleks kui oma paradigma. Andersoni (1990) kolm maailma käsitlust · Premodernne universum kui muutumata hierarhiline kord. Kõigel on eesmärk, inimene on struktuuri osa. Teadmine põhineb usul. · Modernne on olemas üks tõde, mis ei sõltu tõlgendustest. Väärtus sõltub lähedusest tõele. Eesmärk avastada uuritavast objektist seda ühtainust tõde, lähtudes objektist endast. Positivism arusaam, et ainuõige on teaduslik lähenemine. · Postmodernne objektiivset reaalsust pole olemas sellist, mis ei sõltuks inimesest endast, keelest jms vähemalt ei saa me seda tunnetada. Keelelisel tähendusel suur roll
Maslow väitis, et uurimus ja väljendusvabadus, vajadus teada ja aru saada on olulised eeldused ülejäänud vajaduste rahuldamiseks. Maslow pakkus välja kaks vajaduste toime põhiprintsiipi: 1. Vajaduste defitsiidi printsiibi järgi on rahuldamata vajadused inimese käitumise motivaatoriks. 2. Vajaduste progressiooni printsiibi järgi muutub vajaduste hierarhia kõrgem tase aktuaalseks alles siis, kui madalam tase on rahuldatud. Kirjeldatud teooria põhineb vaikimisi usul, et inimene mõtleb kõrgemate vajaduste peale siis, kui madalamad on rahuldatud. Näiteks eneseteostusele hakatakse mõtlema siis, kui tunnustusvajadus on rahuldatud või näiteks, eneseteostusele ei mõtle inimene, kellel ei ole madalamad vajadused veel täidetud. Samas mõistis Maslow, et hierarhia ei ole jäigalt paigas. Inimeste lõikes on igaühe vajadused erinevad. Osadel on olulisemad materiaalsed vajadused , teistel eneseteostusvajadus jne. Maslow
3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine b)andmete töötlemine c)tulemuste üldistamine ja järelduste tegemine 4.Tulemuste avaldamine 5.Uus teooria - Loodusgeograafia uurimismeetodid:kaugseire,vaatlemine,mõõdistamine,asukoha määramine,kaardistamine jne. - Ühiskonnageograafia uurimismeetodid:vaatlemine,käsitlemine,testimine,andmete täitmine jms. - Religioon on usul rajanev põhjendamist mitte vajav maailmavaade - Kunst on maailmatunnetuse esindamise viis,keskendub esteetiliselt mõjuvale. - Tehnoloogia on teadmised,kuidas midagi teha või valmistada - Loodusteaduste areng:evolutsioon,murrangud: 1.Loodusteaduse teke.Algselt kogusid teavet looduse kohta Idamaalased,kuid kreeklased olid need ,kes rajasid teaduse. 2.Geoteaduste teke.Uusaja I poolel koguti faktilist materjali Maa looduse kohta,mille süstematiseerimine
Rangelt peeti siin kinni islami tavadest ja järgiti koraani nõudeid. Sisemaised beduiini hõimud elasid sajandeid püsinud traditsioonide vaimus. Euroopa mõjud siia ei ulatunud. PÄRSIAS, mis 1935. a. nimetati ametlikult ümber Iraaniks, kukutati 1925. a. võimult kadzaari dünastia. Uus sahh Reza Pehlevi säilitas senise despootliku korra, mis tugines tugeval sõjaväel ja politseil ning arvukatel riigiametnikel. Tugev mõju riigis oli islami usul ja vaimulikkonnal. AFGANISTANIS püüti küll riiki moderniseerida, kuid konservatiivsete islami ringkondade vastuseisu tõttu jäi suur osa projekte ellu viimata. Islami mõjuvõim ei piirdunud mitte ainult ülalnimetatud maadega. Ta ulatus ka Troopilisse Aafrikasse, Indiasse ja Kagu-Aasiasse. Kagu-Aasias oli islam valitsevaks usundiks Malaka poolsaarel, Malai saarestikus ja Filipiinide lõunaosas, kuid siin ei avaldanud ta ühiskonna elule nii tugevat mõju nagu Lähis- ja Kesk-Idas
· Stern- laps elab läbi ühiskonna arengu etapid: o Imikuea I pool võrdub imetaja arenguga o Imikuea II pool võrdub ahvi arenguga o 1.-5.-aastane-ürginimese areng o algklassid- vanatestamentlik ellusuhtumine o keskmine kooliiga- keskaeg, kristlik kultuur o küpsusiga- uusaeg Õppimisteooriad. Vaatlevad inimest kui reageerivat olevust ja inimloomust mehhanistliku ja deterministlikuna. o Põhineb usul, et keskkond vormib ja kujundab inimese käitumist õppimise põhimõtete kohaselt Biheiviorism. Klassikalise tingrefleksi (klassikaline tingitus) korral esitatakse neutraalset stiimulit (N.Kellahelinat) paaris tingimatu stiimuliga (õhujoa surve), mis kutsub esile reaktsiooni (silmapilgutuse). Peale korduvaid koosesitusi muutub reaktsioon tingituks uuele stiimulile (kellahelinale). Operantse tingrefleksi (operantse tingituse)- korral peab enne toimuma käitumine
Euroopas, sellest vaikitakse ainult mingi rumala häbelikkuse pärast." *** Marc Bloch, "Imettegevad kuningad" (1924) mentaliteediajaloo varane näide Raamat uurib keskajal ja hiljemgi laialt levinud usku Prantsusmaa ja Inglismaa kuningate imelisse võimesse ravida skrofuloosi, s.t. lümfisõlmede põletikku või siis kilpnäärme paistetust.Bloch näitab, et see "kuningavõimu pühadus" põhines uskumusel, mis oli osa tolle ajastu mentaliteedist, usul imetegude toimumisse ja "eriliste ilmikute" ehk kuningate imettegevasse võimesse. Veel mentaliteediajaloolasi Philippe Aries (1914-1984) uuris laste ja pereelu ajalugu Georges Duby (1919-1996) rüütlikultuur Michel Vovelle (s.1933) surma uskumus Robert Muchembled (s.1944) kuradi-, vägivalla-, seksuaalajalugu Mentaliteediajaloo keskne probleem on mõiste `mentaliteet' ebamäärasus: kas igal ajastul on üks mentaliteet? kuidas seda mentaliteeti tuvastada? kuidas mentaliteet muutub? jne
motivats. kujunem. allikatena. In. püstit. vaj. mõjul kindlaid eesm. Eesm. korrastab vaj., aitab neid olul. järgi reast. II. Motivatsiooni protsessiteooriad: in. anal. situats. ning otsust., kas ja millisel viisil käituda või mitte. Põhirõhk in. erineval tunnetusprotsessil. Ootuste ja eesm. kaudu lähenem. motivats. põ- hin. eeldusel, et tööt. on motiv. vaid siis, kui temalt nõutav võimald. tal ühtlasi realis. oma ootusi ja eesm. 1. Ootusteteooria põhin. usul, et teatud käitum. on edukas või ebaedukas. In. arvest. 3 peam. tegurit, enne kui teevad jõupingutusi saavutamaks teatud tulemusi: · Pingutus tegevus, hinnat. tõenäosust, kas teatud jõupingutused võimald. esineda või mitte, ar- vest. oma võimeid ja minevikukogemust. Pingutuse tugevus sõlt. in. usust endasse ja oma või- metesse antud situats. Varieer. ebakindlusest absoluutse veendum. · Tegevus tagajärg, hinnat. tõenäosust, kas edukas esinem. viib teatud tagajärgedeni
Millised neist eeldasid mõistuse ja usu omavahelist kooskõla, millised mitte? · Usun, sest see on absurd mõistus ja usk ei ole kooskõlas · Usun, selleks et mõista mõistus ja usk on kooskõlas · Mõistan, selleks et uskuda mõistus ja usk on kooskõlas Millised väited on kooskõlas järgmiste arusaamadega usu ja mõistuse vahekorrast? · Usun, sest see on absurd Jumalatõestused on kohatud, sest usul pole mõistusega midagi ühist · Usun, selleks et mõista Jumalatõestused aitavad mõistust usuga kooskõlla viia · Mõistan, selleks et uskuda Jumalatõestused annavad usule aluse Kaasajal on John stuart Milli arvates ekstsentrilisus · ühiskonna jaoks ohtlik · soovitav avaliku arvamuse türannia murdmiseks.
Enamasti riigi piirivööndis ja sümpaatiad sõltuvad sageli naaberriigist. Saavad toetuda emariigile. 2)Riigita etnos: Enamasti keeleline kooskond, kel pole kusagil maailmas oma riiklikku institutsiioni. Kurdidel pole oma riiki. Nende asuala hülmab väga plaju riike. Etniline vähemus (ruumiliselt): riigi äärealadel, saarekestena riigi sisemuses, hajusalt rändlevana kogu riigi maa-alal(nt Eestis olid kunagi mustlased) Rahvus- on etnose arengustaadium. Rahvust ühendab keelel, kultuuril, usul ja/või muudel teguritel põhinev etniline identieet. Need rahvad, kes on läbinud rahvusliku ärakamise. Etnose arengujärgu lõppstaadium. Kaukaasias on 3 riiki: Armeeni, Gruusia ja Aserbaitsan, kuid rahvuslik olukord on seal väga kirju. 30 erinevat rahvust, parem öelda erinevat rahvast! See on meile üks lähedal paiknev suure mitmekesisusega ala. Eestis elavad rahvused- eestlased 930 tuhat, venelased 351 tuhat, ukrainlased 29 tuhat, valgevenelased 17
Ekstaasi, joovastuse ja ohjeldamatu seksuaalsuse jumal Dionysos/Bacchus Jumal-sõjamees Ares/Mars jumal-meistrimees Hephaistos jumal-arst Asklepios 12 jumala loendid, ent seal on mõned jumalad varieeruvad Jumalatel on palju lokaalseid vorme ehk see, et Zeusi austati 3-4 linnas ei tähenda, et oli ülekreekaline Zeusi religioon. Sorri, ta rääkis mingi ülipika MÜSTEERIUMI siin, aga ma ei suutnud süveneda nagu absull. Kultus Põhines usul inimeste sõltuvusse jumalatest Usundis keskne jumalate austamine ehk kultus Tähtsamad kultustoimingud olid protsessioon, ohverdamine ja kultussöömaaeg, palvete lugemine, hümnide laulmine ja spordivõistlused Kutseline preesterkond puudus Olulised olid ülemaalised kultuspaigad (Delfi, Olümpia, Epidauros) Oluline institutsioon oraakel Ohverdamine Protsessioon on ohvripaigale minek, talutatakse neid loomi/linde, keda ohverdatakse, korvis asjad,
Hariduselt teoloog hiljem filosoofia. Hegeli õpilane, hiljem kriitik. ,,Kellel on teadus, see ei vaja religiooni" (Goethe) tema õpetuse lähtepunkt. Inimest ei loonud jumal enda näo järgi, vaid inimesed lõid Jumala enda näo järgi. Usk on inimkonna lapseuni ja tuleb asendada inimlikkuse, teaduse ja tsivilisatsiooniga. Universumi kõrgem olend ongi inimene ise. Inimene on oma võimekuse poolest kõikvõimas ja usk vastupidi hoiab inimest tagasi, usk hoiab inimest pimeduses. Usul oma panus moraali usk andis üksikisiku isekuse asemel taevase iseka olendi (Jumal isekas) ja see on halb. Kiitis indiviidi isekust. Leiab, et see isekus pole halb, inimene võib saavutada kõrgemaid hüvesid ainult ühiskonnas olles peab oma isekuse allutama ühiskonnale. Usk, eriti kristlus, ei saa olla mõistusepärane, leiab, et usk on üks inimese võõrandumise ilminguid. Õnnetused ja hädad sunnivad inimesi välja mõtlema unistusi taevast, kus kõik hästi
auasjaks. Võiks öelda ka nii, et iga mere-eetikast kinnipidav meremees seisab alati mõnevõrra eespool kirjutatud seadustest ja määrustest. Erinevalt seadustest ja õiguslikust süsteemist ei ole mere-eetikat kehtestada ei rahvahääletuse, parlamendi, valitsuse ega presidendi volil. Eetika ja selle seisukohad ning normid märksa keerulisemaid radu pidi, kus on oluline koht kultuuril, traditsioonidel, usul, kommetel.“ 2.3 MEREMEHELE KEHTIVATEST ETIKETINÕUTEST. Kõige rohkem etiketinõudeid kajastub laevas ühiskajuti ehk messi kasutamisel Järgnevalt Rein Albri poolt kirjapandud mõtiskluse ühiskajutist: Mis on laevas ühiskajut ehk mess ja kus ta asub, seda teab iga meremees. Kuivamaainimene võib ses suhtes oma võhiklust pisut leevendada Mereleksikoni leheküljelt 274 infot otsides, kus mustvalgel on kirjas, et mess ehk ühiskajut on laeva juhtkonna söögi- ja puhkeruum, kus
mitte sõnade järgi. Platonismi taasavastamine. Marsilio Ficino (14331499): valiti Cosimo de Medici poolt Firenze Platoni Akadeemia juhatajaks (1462). Optimism. Kui keskaja üldine tonaalsus oli pessimistlik, siis renessanss on kantud allasurumatust optimismist (seda 34 vaatamata pidevatele sõdadele ja katku lainetele). See optimism põhineb usul, et maailm areneb ja progresseerub. Giovanni Pico della Mirandola (14631494): Kui inimene sünnib maailma, siis on Looja on varustanud teda seemnetega kõikvõimalike elude jaoks. Vico kui esimene uusaegne kunstifilosoof. Vico ja Hegeli kunsti ja ajaloomõistmise erinevused ja ühisjooned. Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile. Hegel: 1770 1831AJALUGU vaimu vabanemise, enesest teadlikuks saamise protsess, liikumine absoluutse vaimu poole.Vaimu
hulgas tuntuks. Enamasti on kildudeks erineva algupäraga tsitaadid, mis pärinevad kirjandusteostest, filmidest, reklaamidest, tuntud inimestelt jne. Näiteks: Kord Vestmann all ja Piibeleht peal, siis jälle Piibeleht all ja Vestmann peal. Kas teil on veel ruumi? Oota, sa! libisev riim vt riim. liitriim vt riim. liturgia jumalateenistus. Keskaegne draama arenes välja kristlikust liturgiast. loits nõidumissõnad. Loitsud põhinevad usul sõna maagilisse jõusse, nende abil püütakse mõjutada inimesi, haigusi, loodusjõude jmt. Näiteks: Kõhuvalusõnad. Kiirmus, kaarmus, varesele valu harakale halu mustalinnule muu tõbi, lapse kõht terveks! loomamuinasjutt vt muinasjutt. lugulaul jutustav luuleteos, mõistet on kasutatud eepose, ballaadi ja poeemi tähenduses. luulegraafika vt piktograafiline luule. lõik proosastroof, tekstiosa taandreast taandreani. Lõigu moodustab rühm mõttelt tihedalt seotud lauseid
"Kõik see, mis pole keelatud, on lubatud" järgi. Hea usu põhimõte on seaduse nõue, et õigussuhte pooled käituks üks- või teineteise suhtes nagu õiglased ja ausalt mõtlevad inimesed. Heas usus käitumine tähendab inter alia poolte kohustust teha koostööd, kaitsta üks- ja teineteise huve ning edastada vajalikku informatsiooni. Hea usu põhimõte on abstraktne ning seda tuleb igal konkreetsel juhul sisustada. Common law maades ei ole heal usul sellist tähtsus, kuna selle asemel tuntakse pigem härrasmehelikku käitumist ja valetamisest hoidumise kohustust. Nendes maades on oluliselt suurema tähtsusega mõistlikkuse põhimõte. Mõistlikkuse põhimõte, nagu vihjatud, ei ole siis otseselt germaani õigusperekonna printsiip vaid rohkem Anglo-Ameerika õiguse põhimõte. Võlasuhte poolte käitumise hindamisel mõistlikkuse põhimõtte alusel lähtutakse neutraalse isiku
küsimus on esitatud. Tänapäeval peavad paljud inimesed end juutideks lihtsalt sellepärast, et nad ise määratlevad end nii. Kuid enam levinud ja aktsepteeritud selgituse järgi on juut isik, kelle ema on juut või kes tunnistab juudi usku. Mõnikord peab end juudiks ka see inimene, kelle isa on juut. Levinud on seisukoht, et juut on selline inimene, kes tunnistab juudi usku, peab kinni traditsioonidest, mille juured ulatuvad enam kui 3000 aasta taha. Judaism põhineb usul kõikvõimsasse loojasse. Jumal käskis Moosesel juhtida iisraellased1 Egiptusest välja, kus vaaraod neid orjadena kohtlesid. Mooses juhatas oma rahva Kaananimaale, mis on Iisraeli riigi ligikaudne asukoht tänapäeval. Sel ajal, kui juudid Egiptusest välja rändasid, ilmutas Jumal end Moosesele ja andis talle juhised, mida juudid pidid edaspidi järgima. Kõige tuntumad nendest on kümme käsku. Kõik need seadused on kirja
elementide juurdelisamises ehk äravõtmises. Siinkohal võib veel käsitleda ka mikro- ja makrokosmose paralleelsust. Siit lähtuvad ka mõned ravimeetodite traditsioonilised tendentsid. Ravimeid on rakendatud analoogia ning vastandamise printsiibil. Analoogia printsiip eeldab ravivahendina haigele organile, elundile, haiguse tunnustele vms sarnast (seda kujult, värvilt, teoreetiliselt) vahendit. Selline ,,sarnast sarnasega" lähenemine põhineb nn signaturismi kontseptsioonil, usul, et Loodus (vms) annab inimesele konkreetses küsimuses nö märku. (Vastandamismeetod sisaldub ka popularses usus sellesse, et ravim peab olema ,,kibe".) · Materialism versus metafüüsika. Antiikaaega ulatuv vastandumine elu ja looduse seletamisel, mis nt vaimuhaiguste ning neuroloogia (vaimuhaigused versus närvihaigused) kontekstis veel 20. sajandil aktuaalne oli. · Olemise Suu Ahel. Jumalik / looduslik (=ühiskondlik) stratifikatsioon on
indiviide arste, advokaate, õpetajaid, kirjanikke, börsimaaklereid, näitlejaid, meediategelasi. Nad kõik on huvitatud sellest, et see kõigist läbitungiv religioon formaliseeritaks ning jäädvustataks elusuunana. Satanismil ei ole lihtne sulanduda ühiskonda, mida on nii pikalt valitsenud puritaanlikud eetikareeglid. Satanismis pole võltsi ligimesearmastust ja kedagi ei sunnita oma naabrit armastama. Satanism on jõhkralt omakasupüüdlik ja loomalik filosoofia. Ta põhineb usul, et inimesed on pärilikult omakasupüüdlikud ja vägivaldsed loomad, et elu on darwinlik heitlus enamkohastunu ellujäämise nimel ning et maailma valitsevad need, kes selles lõputus võitluses, mis käib igas dzunglis, võitlevad, et võita kaasa arvatud selles urbaniseerunud ühiskonnas. Põlasta seda loomalikku välimust, kui tahad, see põhineb juba sajandeid tõelistel oludel, mis eksisteerivad siin maailmas ning me pärime need
Religioon on Weberi lähenemise kohaselt otseselt seotud inimeste ja sotsiaalsete gruppide igapäevaste eesmärkide ja majandusliku toimetulekuga. Karisma mõju sotsiaalsele muutusele Eristades kolme legitiimse domineerimise õigustust (traditsionaalne, karismaatiline ja ratsionaal- legaalne), huvitas Weberit, milline on karismat omavate inimeste mõju sotsiaalsetele muutustele. Karisma pole seotud inimese individuaalsete ja sünnipäraste omadustega, vaid põhineb ühiskonnaliikmete usul, et isikule on antud erakordsed võimed (Gnadengabe) ning seetõttu nad talle ka kuuletuvad. Karismat omav inimene on ühiskonnas ebatavaline, kõrgemal teistest ja ka kehtivast sotsiaalsest korrast ning nii võib olla sotsiaalseid muutusi esiletoovaks jõuks. Maag ja suguharu-ühiskond Suguharu-ühiskonnas põhines uskumuste-süsteem maagial. Maag (nõid/samaan) toetus uskumusele, et üleloomulikud jõud, vaimud elavad suguharu vahetus keskkonnas ning maag püüab neid
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.......
lahendamisse. Jung mõistab müüti kui metajutustust Mircea Eliade laadis. Müüt on jutustus universumi fundamentaalsetest tõdedest. Seetõttu võõrastabki Jung Bultmanni püüdu Kristust ja evangeeliume demütologiseerida. Ta ütleb, et kui olla sellega järjekindel, siis ei saagi jõuda muule järeldusele, kui Jeesuse sugulased Markuse evangeeliumis: ,,Ta on arust ära!" (Mk 3:21). ,,Mis kasu on religioonist ilma mythos'eta; sest kui usul on üldse mingi tähendus, siis on selleks ülesanne viia meid tagasi igavese müüdi juurde?" (JUNG 2002:57) Kuivõrd on tekkinud vastakaid arvamusi Kristuse elu puudutavate faktide osas, siis on järeldatud, nagu ei oleks Kristuse isik tervikuna midagi muud kui vaid müüt, tähenduses väljamõeldis. ,,Kuid müüt ei ole väljamõeldis: see koosneb faktidest, mis pidevalt korduvad ja mida võib ikka ja jälle jälgida
sobivad. Reegel muutub ebareaalseks siis, kui see suhtub liiga üheselt inimese annetesse ja olukor- dadesse. Ja reeglid muutuvad kahjulikuks siis, kui neid surutakse vastu tahtmist peale. See tähendab seda, et metodoloogia reeglid ei tohi muutuda teadlastele ahistavaks, kuid kõik muu on lubatud. See nende jaoks ei kehti, kes ei ole valmis teooriate tõesust kontrollima. Mõtlev inimene ei saa leppida ainult usul baseeruval teadmisel. Temale on lubatud teaduses esinevaid teooriaid ümber lükata. Feyerabend süüdistas universalismi lähtuvalt ,,ühismõõdutuse" probleemist. Teooriate alusprint- siibid võivad vahel olla nii erinevad, et neid saa vahel üksteisega üldse võrrelda. Järelikult on need teooriad ,,ühismõõduta". Näiteks klassikalises mehaanikas on kehadel kindel mass ja pikkus, kuid
sobivad. Reegel muutub ebareaalseks siis, kui see suhtub liiga üheselt inimese annetesse ja olukor- dadesse. Ja reeglid muutuvad kahjulikuks siis, kui neid surutakse vastu tahtmist peale. See tähendab seda, et metodoloogia reeglid ei tohi muutuda teadlastele ahistavaks, kuid kõik muu on lubatud. See nende jaoks ei kehti, kes ei ole valmis teooriate tõesust kontrollima. Mõtlev inimene ei saa leppida ainult usul baseeruval teadmisel. Temale on lubatud teaduses esinevaid teooriaid ümber lükata. Feyerabend süüdistas universalismi lähtuvalt ,,ühismõõdutuse" probleemist. Teooriate alusprint- siibid võivad vahel olla nii erinevad, et neid saa vahel üksteisega üldse võrrelda. Järelikult on need teooriad ,,ühismõõduta". Näiteks klassikalises mehaanikas on kehadel kindel mass ja pikkus, kuid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
