Usul oli keskaja inimese elus väga tähtis koht Sissejuhatus: Kõikidel tänapäeva inimestel on ise õigus otsustada oma usulise kuuluvuse üle. Keskaja inimestel seda õigust ei olnud. Tänapäeva inimestele tunduks selline korraldus vastuvõetamatuna. Keskajal olid seevastu kindlad ja karmid õpetused, mille järgi toimida. Teemaarendus:Ma arvan, et inimesed uskusid Jumalasse, sest tol ajal ei osatud hästi põhjendada erinevaid ilmastikuolusid ja haiguseid. Arvati, et kõigi haiguste ja loodusolude eest vastutab Jumal. Selleks, et Jumal säästaks inimesi halvast ilmast ja karistaks pattude eest, asutasid inimesed kirikuid, et palvetada Jumala poole ja paluda armu. Usuti, et ku ise elasid oma elu hästi ja käitusid kiriku õpetuse järgi, pääsesid sa pärast surma taevariiki, aga kui elasid halvasti, pidid leppima põrguga. Kirikutel olid oma õpetused, mille järgi pidid inimesed käituma. Kõikidele inimestele kehtisid kiriklikud õpetused võrdselt. Kirik...
Kristlased, kes müüvad Piibleid, jagavad tasuta ajakirju kristluse kohta, loevad ette katkendeid Piiblist ning ülistavad igal moel ristiusku. Kuid minus tekitab see pigem vastumeelsust ja tunnet, et usk oleks nagu mingi odav postimüügis müüdav asi, mida ukselt uksele müümas käiakse ning inimestele selle ostmist oodatakse. Iga inimene peab leidma ise oma tee usuni. Süüvides pisut põhjalikumalt usulise terrorismi olemusse, leian, et ühelgi usul ei tohiks olla õigust tappa teisi inimesi ja hävitada nende kodusid, sest nende usulised põhimõtted nõuavad nii. Kui inimene valib endale usu, siis valib ta selle enda jaoks, mitte teiste ja seega ei tohiks oma usu tõttu mõjutada kellegi teise elu.
Kosmopolitism Kosmopolitism ─ ideoloogia, mis inimkonna ühtekuuluvuse nimel (sõltumata konkreetsetest tingimustest) mõistab hukka igasuguse rahvuslikkuse ─ maailmakodaniku ideed esindav suundumus, mis peab rahvusi, rahvuskeelt ja -kultuuri väheoluliseks ─ mõtteviis, mille kohaselt ei ole tähtsust isiku rahvusel, usul ega päritolul Kosmopolitismi vastand on natsionalism. Kosmopolitism ei ole kindlapiiriline ideoloogia ega usk, kuid toetab enamasti demokraatlikku globaliseerumist, ühist suhtlemiskeelt, ühisvaluutat, universaalset haridus- ja tervishoiusüsteemi, viisavabadust jne. Kosmopolitismi mõiste pärineb Antiik-Kreekast küünik Diogeeneselt, kes vastas, kui temalt küsiti, kust ta pärit on, et ta on maailmakodanik. Ta elas 5. sajandil enne Kristuse sündmust.
olid erinevad hooajalised tööd, rahalised koormised, naturaalandamite loovutamine mõisnikele ja nad olid sunnismaised, siis peale reduktsiooni nende õigusi suurendati. Vaatamata sellele, et alguses said talupojad vakuraamatu abil mõisniku peale kaevata, maksid hiljem mõisnikud riigile selle eest, et nad oleks niiöelda süüst vabad ning seetõttu jäid ka talupjad enamasti süüdlasteks. Seega eksisteeris ka korruptsioon, mis talupoegade suhtes oli väga ebaaus. Suur roll oli usul, nimelt luteri usul. Kõik teised usud ning tõekspidamised olid riigi poolt rangelt keelatud. Kui leidus keegi, kes mõtles luteri usu kombekohaselt teisiti, ootas teda kohe karistus, milleks oli siis kas riigist välja saatmine või mõni muu karistus. Vaatamata osadele negatiivsetele külgedele, mis selle ajastuga kaasnesid, oli uuendustel ka helgemaid külgi. Näiteks rajati Tartusse trükikoda, mille kaudu oli parem levitada kirjanduslikku haridust läbi usuteemaliste raamatute
Palvekirjade aktsioon Talurahvaliikumised Leidsid aset 1840-50. aastatel. Põhinesid talurahva naiivsel usul heasse keisrisse. Aleksander II Vene keiser (1855-1881) Kaotas 1861. aastal pärisorjuse kogu riigis. Adam Peterson (1838-1918) Holstre Palvekirjade ja taluperemees nõudmiste koostaja Luuletaja ja talurahva- Osav kõnemees ja liikumiste agitaator. tegelane Johann Köler (1826-1899) Maalikunstnik, poliitik ja ärkamisaja suur
KOKKUVÕTE Karl Konstantin Ristikivi peetaks Euroopa vaimse ühtsuse ettekuulutajaks, sest paljud tema teosed, näiteks triloogiad ''Põlev linn'' ja ''Rõõmulaul'', põhinevad usul ja õpetlikkusel ning tegelaste kaudu kirjeldab ta suuri ideid nagu riigipööre ja revolutsioon. Tema kirjatööd on ainulaadsed, sest teisi selliseid Eestil ei ole. Need on säilinud tänu põgenemisele, sest nii ei pidanud ta kirjutama korduvaid ja igavaid, ilma tunneteta teoseid nagu Stalini ajal kombeks oli. Ka ei hävitatud tema tööd kultuuri nullimise eesmärgil. Ristikivi romaanid on elulähedased, realistlikud ja vanamoodsed. Uurijad peavad teda suurte kogemustega
Riik tagab avaliku korra ning toimiva ja sõltumatu kohtuvõimu Majanduses vaba konkurents, avatud turg ning riigi vähene sekkumine Ei toetata kõrgeid makse ja rohkeid seadusi ning eeskirju Riik peab sundima inimesi rohkem tööle, mitte poputama neid abiprogrammidega. Konservatism Järkjärguline areng ilma järskude muutusteta Kollektiiv ja kogukond on olulisemad kui üksikisik Hinnatakse eraomandi puutumatust, traditsioonilist peremudelit ja usul põhinevat moraali Inimeste toimetuleku aluseks on isiklik ettevõtlikkus ja töökus. Reformierakond Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus Asutatud 1994.aastal Liberaalne partei Eesmärgid Põhimõtted Erinevused Erinevad väljavaated Täname kuulamast!
Kas ühiskonna ühendajaks on kodakondsus või rahvus? Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Rahvust ühendab keelel, kultuuril, usul ja / või muudel teguritel põhinev etniline identiteet. Arvamus põhineb mul tänapäeva suhtumises rahvusesse ja kodakondsusesse. Eestlastel on väga tugevad rahvuslikud juured. On näidanud kuidas rahvas tervikuna suudab mõjutada ka kõige tugevamaid, alustades näitest Laulvast Revolutsioonist, mille eesmärk oli vabariigi iseseivumine ilma igasuguse verevalamiseta. Vaadates olukorda siis ei olenenud mis
Kui eelneval sajandil elasid inimesed vaimupimeduses, siis 18. sajandil hakati rääkima täiesti uuest filosoofiast- valgustusest. Üks parimaid sõnastusi sellele pärineb Saksa filosoofilt Immanuel Kantilt: ,,Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest’’. Kant peab oluliseks, et inimene mõtleks ning avaldaks neid mõtteid avalikult olles otsekohene. Selle ajastu esindajateks on: Descartes, Voltaire, Rousseau ja Montesquieu. Eelnev sajand põhines ainult usul. Usuti, et Jumal on kõikide asjade põhjenduseks, kuid valgustusajastu tõukas selle arvamuse ümber. Valgustuse üheks tunnuseks on ratsionalism ehk loogilisus. Selle rajajaks oli Prantsusmaal René Descartes. Descartes pidas teadmise saamise aluseks kahtlemist kõigis tõdedes. Sellest tuletas ta ka järgmise ütluse: “Ma mõtlen, järelikult olen olemas”. Seega, kõik maailmas sõltub terve mõistuse tahtest. Valgustuse eeskujuks oli loodus. Loodus on hea ja inimene on hea, kuid
järgmised sõja-aastad põhjustasid suure segaduse usuelus. Rootsi riik kontrollis kiriku- ja vaimuelu rangelt, korraldades 16. sajandi lõpust alates ja kogu 17. sajandi jooksul regulaarselt nn. visitatsioone. Tollase eesti talupoja vaimuilmas säilisid kogu 17. sajandi jooksul segamini paganalikud, katoliiklikud ja luteriusu elemendid. Eriline koht nii talupoja kui ka kõrgemast seisusest inimese mõttemaailmas oli 17. sajandil usul nõidusesse ja nõidadesse. Nõidumise eest karistamist on Eestist teada küll juba keskajast, ent suurem nõiaprotsesside laine jõudis Euroopast Eestisse 16. sajandi lõpus. Neid põletati. Süüdistatavate -- peamiselt talupoegade -- hulgas on mehi olnud pisut rohkem kui naisi, surma mõisteti kummastki soost pea ühepalju. (Selle poolest erineb Eesti huvitaval kombel Lääne-Euroopast, kus nõidumine oli valdavalt naiste "ala"). Eesti nõia kuritegu
Millesse me usume ? Juba aegade algusest peale on inimkonnal olemas olnud usk usk kellessegi või millessegi. Inimesed usuvad erinevaid asju ja tegutsevad vastavalt oma uskumustele. On inimesi, kes võtavad oma usku eriti tõsiselt ja elavadki ainult selle usu õpetuste ja tavade järgi. Leidub ka neid, kelle elu nii suurel määral usul ei põhine. Kuid iga inimene usub midagi. Erinevaid uske on maailmas väga palju. Inimestele rohkem tuntud on need, mille pärast on enamus sõdu toimunud. Paljude inimeste teadmised religioonidest on aga piiritletud. Võib isegi väita, et nad ei tea religioonidest mitte midagi olulist. Kuid ei saa ju inimest, kes usub kellessegi, keda mitte keegi pole eales näinud, hukka mõista. Ka tema jõuab kunagi oma arengus nii kaugele, et leiab jumaluse millesgi reaalsemas olevuses, näiteks iseendas.
Ebausk ning nõiad Eestis Luteri kirik Rootsi aja algul Valdavalt levis luteri usk Kirikud jäid ilma õpetajateta ning kirikud olid varemetes Allesjäänud pastorid olid ebapädevad ja ükskõiksed Populaarsust hakkas koguma muinasusu kombed ja ebausk Piiskop Joachim Jhering Ebausk Käitumisreeglite kogum, mis võib põhineda usul või maagilisel mõtteviisil Jaguneb kolmeks kategooriaks 1. maagia – nõidus 2. märgid – põhjuslikud suhted, mida inimene mõjutada ei saa, ended ja unenäod 3. konversioon – hübriidkategooria, kus märgiline ebausk on pööratud maagiliseks, muuhulgas soovid ja tõrjemaagia Nõiad ja nõidumine 17. saj alguses võttis protestantlik kirik üle karoliku kirikus valitseva nõiajahi Nõiaprotsesside algus
Mesopotaamia 700 a. eKr hakati põldu harima, elanikud jäid paikseks. L-Mesopotaamia oli suhteliselt soine ja oli vaja kuivenduskanaleid. IV at. Jõuavad Sumerid tsivilisatsioonile, ehitavad 4 linnriiki: UR, URUK, LARSA, LAGAS. Võeti kasutusele piltkiri, tööriistu tehti vasest(5000ekr). Sumerid leiutasid ka ratta. Piltkirjast arenes välja kiilkiri. Neid on kutsutud ka Savitsivilisatsiooniks. 1) Sumerite linnriigid(2334-2193eKr). Gilgames oli Uruki linnavalitseja, temast on tehtud ka esimene eepos. 2) Akkadi riik(2 at. eKr) rajati Sargon I poolt, temast on ka kirjutatud eepos. 3) Vana-Babüloonia(18-17saj. eKr) Tähtsamaks linnaks saab Babüloonia, mida valitseb Hammurap, kes annab välja esimese seaduskogu, mis koosneb 282 §. 4) Assüüria, nad on väga sõjakad. (9-7 saj). Pealinnad on Ninive ja Assur. Assurpanipal on pks kõige targemaid Ida-Mesop. Valitsejaid. Ta rajab Ninivesse esimese raamatukogu. 5) Uus- Babüloonia(7-6 saj. eKr) Kuulsaim va...
Ajaloo arutlus Eesti kultuurielu ja linnu mõjutas keskajal suuresti katoliiklus. Eesti keskaegsed linnad on Haapsalu, Kuressaare, Narva, Paide, Pärnu, Rakvere, Tallinn, Tartu, Toompea, Vana-Pärnu ja Viljandi. Hiljem said linnaõigused veel Paldiski, Valga ja Võru. 1. mail 1938 oli Eestis koos eelnimetatutega kokku 33 linna. Rääkides täpsemalt kultuurielust, siis keskaegne kultuurielu põhines katoliku usul ja ladina keelel, mis ühendas kogu Euroopat. Katoliiklus toodi Eestisse ristisõjaga, mis omakorda mõjutas ka linnade olemust. Linnades oli klooster kui keskus, kuna sealt sai kooliharidust ning õpiti ka eesti keelt. Kahjuks said haridust peamiselt sakslased. Kirikuehitised olid gooti stiilis ning näiteks võib tuua Oleviste kiriku Tallinnas ja Jaani kiriku Tartus. Linnaelu oli sarnane Lääne-Euroopaga ning maausuline maailmapilt segunes katoliikliku maailmapildiga
Rabdomantia (ennustamine visatud kepi järgi) Tasseomantia (ka "tasseograafia", teelehtede või kohvipuru abil ennustamine, "kohvipaksu pealt vaatamine") Maagia Maagia on uskumuste ja praktika kogum, milles suhtestatakse ennast üleloomulike jõudude, surnute vaimude või salajaste loodusjõududega. Maagia viisid Analoogiamaagia sisaldab riitust, mille käigus mingi tegevuse matkimisega usutakse kutsuvat seda sündmust esile ka tegelikkuses. Kontagioosne maagia põhineb usul, et eemalseisva isikuga või olendiga on võimalik kontakti saada temaga kokku puutunud või talle kuulunud eseme kaudu. Ravimaagia o Tähtsal kohal oli ravimaagia. o Eestis tunti rohkesti tervistavaid allikaid. o Näiteks:silmaallika vesi pidi parandama nägemist. o Et allikas vett annaks tuli ka ohverdada, anti kas hõberaha või hõbeehe, vaesemaid aitas ka hõbevalge kaapimisest. Ohverdamine Ohverdamine on rituaalne tegevus, kus pakutakse üleloomulikele olenditele
Meie ühiskond just välja kujunenud selle põhjal. Usun, et usk mingil määral puhastab meid pattudest ja aitab meid elus. Kui tänapäeval keegi ütleb, et ta on usklik, siis inimesed vaatavad teda natuke teistmoodi. Kõik püüavad mõelda ja käituda ,,teistmoodi", olla mingil viisil erinev. Kardetakse seda, mis teised inimesed arvavad. Minu meelest suhtuvad paljud eestlased negatiivselt usklikesse. Näiteks, kui mõni võtab neid omale usul põhineva maailmavaate jms. Iga religioon eeldab õiget arusaamist kõigi asjade ja olukordade suhtes. Usk ei kujunda end meie järgi, vaid me ise peame ennast religiooni järgi kujundama. Ja kui me oleme leidnud enda jaoks selle religiooni, mille järgi soovime elada, siis kuidas me peaksime oma elu edasi kasutama? Kas, siis kui oleme leidnud selle õige, peaksime elama sellele usundile olevate tõdede järgi kogu ülejäänud elu
Hakkasid rikastuma, polnud küllalt aega Kristusele ennast pühendada.' 2) Toimus Katoliku kiriku moraalne allakäik, nt põrandaalused perekonnad. Müüdi indulgentse-maksti raha pattude lunastamiseks. Munk Tetzel-müüs indulgentse Wittenbergi lähedal, oli väga hea kaupmees. Reformatsiooni nimetatakse teisiti usupuhastuseks. Reformatsiooni tulemused : 1) Protestantlike uskude tekkimine 2) Ausburgi usutunnistus. 3) Piibel tõlgiti saksa keelde Luteri usul ei rõhutatud enam kirikus käimist, ei kulutatud kaunistuste peale raha. Kloostrid pandi kinni. J.Calvin-prantslane kes pooldas protestantlust. Pani aluse kalvinismile. Prantslased olid hugenotid, inglased aga puritandid. Anglikaanikitik-Pani aluse Henry VIII. Kuningas oli kiriku pea. Kloostrid saadeti laiali. Vastureformatsioon : 1) Kasutati inkvisitsiooni kohtuid-hävitati teisitimõtlejaid ja uuriti väärõpetust.
maailm kui ka Eesti. 93 aastat tagasi astus Eesti maailma noore ja nõrgana. Uue riigi esimeseks tõsiseks katsumuseks kujunenud Vabadussõjas tõestati oma elujõudu. 1921. aastal saavutas Eesti eesmärgi, mille poole püüdles temast sai Rahvasteliidu liige, võrdne võrdsete seas. Maailm arenes aga omasoodu ja peatselt tuli Eestil ohverdada oma vabadus enamaks kui 50. aastaks. See vabadusekaotus rõhus meie riiki raskelt. Ometi ei lastud murduda kõige tähtsamal oma vaimul, usul ja ideaalidel. Vabaduse leek, mis vahepealse poole sajandi jooksul hõõgunud oli, sai uuesti lõkkele lüüa 1991. aastal ja tõestati taas, et kõik õiglane on õige ja kõik õige on võimalik On sündmused, mis toimusid enne meid ja sündmused, mis toimusid sellel ajal, kui me olemas olime. President Lennart Meri on öelnud, et me võime andestada, aga me ei või unustada. Tulevikku vaatav Eesti on andestamas seda poolt sajandit, mil olime võõrvõimu all
sarnasused Minu meelest kõigest tähtsam sarnasus Saksa ja Eesti reformatsiooniga on see, et usu uuenduse põhisaisukohad olid samad. Väga tähtis luterluses oli usule lähendamine ning rahvakeele nõudmine jumalateenistusel. Ning luterlus toetas tahtevabadust,mis tegi inimesi võrdseks mavahel. Ja üheks tähtsamaks erinevuseks võib peeta seda , et Saksamaal oli väga palju inimesi , kes olid reformatsiooni vastu ning jäid katoliiklastele truud,aga Eestis luteri usul oli lapju poolehoidjaid,sest seda toetasid peaaegu kõik lihtrahvas Eestis. Luteri usk kuulutas , et kõik inimesed on jumala ees võrdsed ,mis talurahva seisukohalt tähendas eelkõige seda ,et nad ei peaks kirikule enam midagi maksma.See oli väga mugav talupojadele , kes tahtsid , et nad võrdsed oleksid. See reformatsioon tõi Eestile esimese eesti keele raamatu Wanraadt-Koelli Katekismuse ning eesti kirjakeele uuendusi , sest reformatsiooniga ning
ugri keeled on uurali keelte haru, läänemeresoome keeled aga sellesse harusse kuuluv keelerühm. Uurali keeli kõnelevaid rahvaid on uuemate andmete ja hüpoteeside järgi Euroopas elanud juba kümmekond aastatuhandet. ( Kasutatud materjal: http://www.annaabi.ee/Maailma-keeled-m12215.html ) Usundid: Läbi aegade on kõrgkultuurides eksisteerinud huvi religiooni vastu. Olemas on väga palju erinevaid uske. Meile kõige tuttavam on vist kristlus ehk ristiusk. Ristiusk rajaneb usul ainujumalasse ja tema ilmutusse Jeesusesse. Kristluse põhjal lõi Jumal inimese ja kõik muu olemasoleva, mis Maa peal eksisteerib. Ristiusul on kolm põhisuunda - õigeusk, katoliiklus ja protestantlus. Teine usk, mille kohta on kõik palju kuulnud on Katoliiklus. Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku.
Isiksusepsühholoogia kodutöö 2018 Kodutöö autori ees- ja perekonnanimi: Henry Lemmsalu Kuupäev 18.11.2018 Artikli autorid, pealkiri ja ilmumisandmed Gucciardi, D. F., Jackson, B., Hanton, S., (2015) Reid, M. Motivational Correlates of Mentally Tough Behaviours in Tennis. Journal of Science and Medicine in Sport . Vol 18(1): 67-71 Link artikli kokkvõttele https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1440244013005100 Uuringu põhieesmärk Antud uuringu eesmärgiks oli uurida korrelatsioone noorte tennisiste vaimselt karmis käitumises. Hinnang uuringu eesmärgile Antud uuringu eesmärgi täitmisel saame teada, kuidas noortetennisistide hulgas on erinevad käitumismustrid omavahel seotud ning kuidas nad korrereeruvad. Meetodi lühikirjeldus * Valim : kokku oli 347 noortennisisti, nendest 184 meest ja 163 naist, vanuses 12-18. * Meetod : uurimus viidi läbi kahes osas. Töö esimeses pooles osalesid 20 atleeti ja 17 tipptreenerit fookusgrupives...
Rahvuslik liikumine Palvekirjad. 1840.-50. aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse Aleksander II-le, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. 1864. aastal alustas Holstre taluperemees Adam Peterson koos Peterburis maineka kunstnikuna tegutseva Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat. 1864. aastal õnnestus delegratsioonil tsaariga Tsarskoje Selos kohtuda. Uus vallaseadus. Aleksander II valitsusaja üheks olulisemaks seaduseks eestlaste jaoks sai uue vallakorralduse kehtestamine 1866. aastal. Täiskogu valis valla kõrgeimaks
kui ka Sina. 94 aastat tagasi astusid maailma noore ja nõrgana. Sinu esimeseks tõsiseks katsumuseks kujunenud Vabadussõjas tõestasid oma elujõudu. 1921. aastal saavutasid Sa eesmärgi, mille poole püüdlesid Sinust sai Rahvasteliidu liige, võrdne võrdsete seas. Maailm arenes aga omasoodu ja peatselt tuli Sul ohverdada oma vabadus enamaks kui 50. aastaks. See vabadusekaotus rõhus Sind raskelt. Ometi ei lasknud Sa murduda kõige tähtsamal oma vaimul, usul ja ideaalidel. Vabaduse leek, mis vahepealse poole sajandi jooksul hõõgunud oli, sai uuesti lõkkele lüüa 1991. aastal ja Sa tõestasid taas, et kõik õiglane on õige ja õige võimalik. Olgu järgmised 94. aastat Sulle palju õnnelikumad kui eelmised. Soovin Sulle jõudu ja jaksu vabaduse vastutusrikkal hoidmisel. Palju õnne sünnipäevaks! Lugupeetud kooli direktor ja õpetajad, head õpilased ja külalised, Mul on suur au
opereeris Teises maailmasõisas välishospidalis hirmsate vigastustega sõdurit, kasutades otsa lõppenud morfiini asemel soolvett, ja tema hämmastuseks tundis patsient end hästi, sest ta oli usk millegisse." Usk aitab inimesed elukeerisest tagasi sirgele teele ning ületada kerkivaid mägesid. See on tugev jõud ja ei saa vastu vaielda, et see ei toimi. 2) Teiseks Lehto väidab, et kirik loob kommuunitunde. Kirikul ja usul on ühendav roll, liites ühe religiooni või uskumusega inimesed . Kõiki usklikke ühendab kokkukuuluvustunne. Neil on omad uskumused ja tavad, mida nad järgivad, pühad paigad, mida tähtsaks peavad, legendid, mida usuvad, kombed ja rituaalid, millest kinni peavad. Lisaks on ühe usundi järgijail ühised kindlad arusaamised, jumal või jumalad, pühad paigad, pühakiri. Näiteks Jeruusalemmas asuv Nutumüür
alul eesmärgiks seada omariiklust ja iseseisvust. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvaste, esmajoones baltisakslastega. Kui Venemaal hakati vaidlema balti aadli privileegide üle Eestis, siis hakkasid sündmused aktiivsemalt liikuma. Sakslased tahtsid nüüd põlisrahvast rohkem endaga siduda, venelased lootsid ,,põlisrahvaste õiguse kaitsmise" sildi all sakslastega toime tulla, et seejärel eestlased venestada. Et talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva usul heasse keisrisse, siis ärkamisaja algul 1864.a. loodeti palvekirjadega tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata eesti talurahva probleemidele. Palvekirjade kampaaniat algatasid Peterson ja Köler. Esimene käik Peterburi lõppes Petersonile aga aastase vanglakaristusega. Siin hakkas tekkima rahvuslik keel, kultuur, teatrid, kirjandus, muusika ja koolid. Seda nimetataksegi ärkamisajaks. 1860. aastatel hakati looma eestis mõningaid seltse. Nemad olid selle juures, et eesti kultuur areneks
ülestõusud.Linnad arenesid meeletu hooga. (Keskaja inimene ei teadnud, et ta on keskaja inimene.) Kardeti uudsust, igasugune leiutamine ja teaduste leidmine oli põlu all. Uute tehnoloogiate juurutamine kestis pikka aega. Suuremad leiutised leidsid aset kõrg ja kesk-ajal. Leiutati prillid(13. saj), mehaaniline kell(14. saj),puri, kompass, tulirelv. Keskajal arvati, et maalim käib alla. Kristus pidi tulema. Uskumine jumalikesse ajatsüklitesse, Usul oli ideoloogia roll. Jumalaid kujutatai keskaja rõivastuses. Õpetlaste seas arvati, et maailma on lineaarne. Tavainimesele oli oluline aasta. Elati pühast-pühani. Aasta algus(25. detsember) nimetati ümberlõikuspäevaks. Väga levinud oli jõuluaasta. Keskaja lõpetas Ameerika avastamine 1492 Ida-Rooma lõpp 1453 Reformatsioon(Martin Luther) 1517 (Liivi sõda 1558)
·Islam on usund, mis põhineb usul Allahisse ·Islam tähendab jumalale alistumise kaudu saavutatud rahuseisundit ja muslim on selle saavutanud inimene Islami levik ·Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. ·Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: · Indoneesias · Pakistanis · Bangladeshis. Muhamed (Muhammad) 570 632 a pKr ·VII sajandi algul hakkas Meka kaupmees Muhamed nõudma araablastelt Allahi austamist ainujumalana ·Muhamedi poolt kuulutatud usku nimetati "islam" ja selle pooldajaid moslemiteks ·Muhammed sündis Mekas ·Muhammed jäi varakult orvuks ·Muhammadi kasvatas üles tema onu ·Muhammedist sai onu eeskujul kaupmees · 595. aastal abiellus ta jõuka kaupmehelesega ·Käis istumas ja mõtisklemasMeka lähedal Hira mäe koopas ·Hira mäe koopas sai oma esimese ilmutuse Islami viis tugisammast Iga moslem peab viie sambana väljendatud usukohustusi täitma. ·Usut...
1. Mis olid Eesti rahvusliku ärkamisaja põhjusteks? *Euroopas hakkasid kujunema rahvus riigid (prantslaste riik ja sakslaste riik) *Pärisorjuse kaotamisega olid eestlased muutunud vastutusvõimelisemaks ja iseteadvmaks.* Eesti alal majandusareng kiirenes- jõukuse kasvades tekkis soov ka ühiskonda muuta. 2. Kes algatasid eestlaste huvi oma rahvuse vastu?. Õpetatud Eesti selts. 3. Mis eesmärgil oli kirjutatud eepos Kalevipoeg? Oli kavandatud mälestus märgiks välja surevale eesti keelele. 4. Nimeta eestlaste esimesi rahvuslikke seltse(5) ja mis on neist laulu- ja mänguseltsidest tänapäevaks saanud? 1. “Kannel” Võrus 2. “Vanemuine” Tartus 3. “Endla” Pärnus 4. “Estonia” Tallinnas 5. “Koit” Viljandis Kõik tegutsevad veel. 5. J.V.Jannsen? ajaleht “PernoPostimees” looja, hümnisõnadeautor. J.Hurt? ärkamisaja tegelane, laulu peo üks organisaatoreid C.R.Jakobson? ajalehe “Sakala” looja Fr.R.Kreutzwald - - eepose “Kalev...
Ühed pooldavad ühte asja, teised teist. 10. Kuidas erinevad ja sarnanevad liberalism ja konservatism (kolm erinevust ja kaks sarnasust). Erinevad: Liberalismi iseloomustab vabameelsus; esiplaaniks on inimene ja tema vabadused; riik sunnib inimesi rohkem tööle. Konservatismi iseloomustab saavutatu säilitamine; kollektiiv ja kogukond on olulisemad kui üksikriik; järkjärguline areng ilma järskude muutusteta. Sarnanevad: Hinnatakse eraomandi puutumatust, peremudelit ja usul põhinevat moraali; riik tagab avaliku korra. 11. Oskad nimetada liberalismi, konservatismi ja sotsiaaldemokraatia järgnevaid tunnuseid: põhiväärtused, riigi roll, majanduslikud taotlused, sotsiaalsed nõudmised ja sihtgrupp. Liberalismi põhiväärtus: inimene ja tema vabadused Konservatismi põhiväärtus: alalhoidlikkus, saavutatu säilitamine Sotsiaaldemokraatia põhiväärtus: võrdsuse saavutamine läbi loodud rikkuse õiglase jagamise
Bentham väitis, et maailmas tuleb inimestel tunda valu ja mõnu, valu on nende jaoks paha (va masohhistid) ja mõnu hea. Kui indiviidide valikud mõjutavad üksteist, siis valivad indiviidid koguheaolu maksimeeriva alternatiivi. Suurim heaolu suurimale arvule inimestele, oli utilitaristide deviis. Bentham väitis, et kõik inimesed arvestavad ühtemoodi õnne määratlust. Kuna see lause tundus liiga segane, otsustas Bentham seda ka matemaatiliselt näidata. Iga konkreetne kogemus oli mõõdetav nelja faktoriga: 1. sagedus, 2. kestvus, 3. juhuslikkus 4. lähedus. Hiljem, et enam matemaatiliselt täpsemaks minna, lisas Bentham veel kolm faktorit: 1. viljakus, 2. rõvedus 3. mõju kaaskodanikele. Valiku tegemiseks mitme teguviisi vahel tuleb kõigepealt mõelda, milliseid naudinguid ja kannatusi toob kaasa esimene teguviis ning siis milliseid teine jne. Seejärel tuleb neid tagajärgi võrrelda. Naudingute võrdlemisel tuleb Benthami arvates arvest...
naised ei osalenud riigi valitsemisel, neil oli lubatud omada vara.Kõik kirjutajad ja ametnikud olid väga austatud, sellepärast et nad oskasid lugeda ja kirjutada.Samuti austati templipreestreid.Käsitöölised koos talupoegadega, kes kasvatasid toiduaineid ja töötasid kuninglikel ehitustel, moodustasid ühiskondliku püramiidi aluse.Sõjas vangivõetud orjadel ei olnud mingeid õigusi.Inimeste arvates oli juml neile selle koha määranud. Vanade egiptlaste elus oli usul väga tähtis koht.Nad austasid sadu jumalaid.Päikesejumalat Red ehk Amon-Red austati kõikjal üle maa pidustustel, mis kestsid üle kuu, ajal, kui põllumaa oli üle ujutatud ja talupojad ei saanud töötada.Lisaks oli igal piirkonnal-Egiptuses oli neid 42-oma jumal, keda austati.Kodudes kummardati väiksemaid jumalaid, et need aitaksid lahendada igapäevaküsimusi.paljusid jumalaid kujutati loomadena, näiteks armastuse- ja rõõmujumalannat Bastetit kassina, või linnu-ja
Reformatsiooni esilekerkimisega Sveitsis ja Saksamaal hakkasid sarnased sündmused toimuma ka Prantsusmaal. Ühiskond oli valmis suurteks usulisteks muudatusteks, kuid siiski algas suurte takistuste ja vihase vastupanuga. Reformatsiooni suurimateks edendajateks võib pidada Jacques Lefevre ja Loius de Berquini. Toimusid rasked Prantsusmaa ususõjad, mis algasid 1562. aastal Vassy veresaunaga ning lõppesid alles 1598. aastal väljaantud Nantes´i ediktiga, millega lubati katoliku usul püsima jääda, hugenotid said mitmeid õigusi ning lubati kuulutada kalvinismi, kuid seda mitte Pariisis. Ususõjad küll olid lõppenuks sellega loetud, kuid usulised pinged säilisid sellest hoolimata. Madalmaad on mereäärsed maad Saksamaal, Belgias ja Hollandis. Need koosnesid 17 provintsist ning olid Saksa- Rooma keisririigi valduses, kus toimus krediidi süsteem. Lõunamadalmaades oli tähtsaimaks tegevusvaldkonnaks villase kanga tootmine ning tänu
Näiteks päikesetõusu puhul ei saa me kuidagi kindlaks teha, et ta ka tulevikus igal hommikul tõuseks, see seaduspärasus on pigem meie uskumus. Kui valge piljardikuul annab löögi punasele, siis meie esimene mulje on valge kuuli veeremine punase suunas ning teine mulje on punase kuuli põrkumine ettepoole, kuid põhjus-tagajärge ennast meil oma meeltega pole küll kuidagi võimalik tajuda. Seega kausaalsuse on inimene ise loonud ning lõppkokkuvõttes põhineb see usul. Kahe piljardikuuli vahel toimuvat pole meil võimalik tajuda. See on üksnes nednevaheline nähtus. Hume leiab, et inimestena oleme niivõrd harjunud sellega, et üks asi järgneb teisele. Näiteks see, et kui lasen kivi käest lahti, siis see kukub maha. Ma olen iga kord väga veendunud, et see maha kukub, kuid ma ei saa kogeda, miks see maha kukub, st ma ei ole võimeline kogema põhjuslikkust ennast.
õnnelikeks, kuigi nad väga erinevad ristiusust. Selle tagajärjel paljud kristlased loobusid vaatest, et ainult katoliku kirik peab valitsema maailma. Sel teel just ristisõjad hakkasid hävitama usufanatismi ja panid aluse Lääne-Euroopa vabanemisele progressi pidurdava katoliku kiriku võimu alt. Ränga hoobi andsid ristisõjad rooma paavstide-instituudile. Keskajal oli üheks suuremaks usuks ristiusk. Ristiusk rajaneb usul ainujumalasse ja tema ilmutusse Jeesusesse. Ristiusul on kolm põhisuunda - õigeusk, katoliiklus ja protestantlus. Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Protestantism lähtub luterliku kiriku reformatsioonist 16. saj. Protestantide hulka kuuluvad luterlased ja kalvinistide suuremad ühendused, mis
Rahvusliku ühtekuuluvuse vajalikkus Inimene indiviidina ei ole pooltki nii püsiv, kui ta on seda rahvusena. Rahvuslik ühtekuuluvus tähendab ühe rahva kokkuhoidmist ja teineteisest hoolimist, mis on vajalik, et rahvas eksisteeriks. Rahvust ühendab keelel, kultuuril, usul või mõnel muul teguril põhinev etniline identiteet. Rahvusesse kasvatakse, mitte ei sünnita. Rahvusesse kuuluvus kujuneb välja kasvades ja õppides. Rahvusliku ühtekuuluvuse toimimise nimel peab üle olema oma erimeelsustest, et saavutada ühine eesmärk. Eriti oluline on ühtekuuluvus võõrvõimu represseeringute ajal. Siis on rahvas see, kes hoiab kokku, see on mõjuvõimsam ja tugevam kui üksikindiviidi vastupanu sellises olukorras.
1. Romaani tegevustik toimub 3el tasapinnal. Selgita neid. Ideestik, aine ja sisu. Mütoloogiline tasand ideestik võetud rahvajuttudest. Teose aine on hea ja kurja võitlus. Teose süzee: Vanapagan tuleb maa peale elama, et inimese kombel õndsaks saada. Tema lihtsameelsust kasutab ära omakasupüüdlik Ants, kes Vanapagana enda heaks tööle paneb. Lõpp on traagiline Vanapagan maksab Antsule kätte ja hukkub ka ise. Religioosne tasand ideestik põhineb usul ja piiblil. Teose aine: kas ausad ja seaduskuulekad saavad õndsaks ja lähevad peale surma taevasse ning valelikud ja patused lähevad põrgusse. Teose süzee: Peetrus saadab Vanapagana maa peale. Kui ta seal õndsaks saab, annab Peetrus talle hingi. Vanapagan tahab ausalt elada ja rügab tööd teha, kuid mida püüdlikumalt Jürka maiste ja taevaste seaduste järgi elab, seda kehvemaks elujärg läheb. Aga Ants, kes teeb pattu ja kasutab teisi ära, elab väga hästi
pidama enesestmõistetavaks, et eestlased nende põlde harivad. Talupoeg ei tohi omavaliliselt ära kolida, kuna see toob tema isandab kahju 4. Pärast vallutamist eluõigus oli laialdatud. Olid olemas pühad allikad, kivid ja puud, tegeldi maagia ning ennustamisega jne. Koos pühakutekultusega hakkas eestlaste aimes kultuuris juurduma katolüklik kaluder. Vana-Liivimaa kultuur, linnad, kaubandus 1. Keskaegne kultuurielu põhines kotaliku usul ja ladina keelel, mis ühendas kogu Euroopat. 2. Piiskopkondade keskustes, kus osusid toomkivikud, loodi nn toomkoolid-kõige pikaeglisemaks kujunes neist Tallinna Toomkool. 3. Linnas kui ka talus oli käsitöö, hinnades kaup valmistatakse mügiks, taludes kõik oli enda jaoks. Kaupmehed ei kaubelnud selleks, et saada pururikkaks, vaid et olla just nii rikas kui kaupmehele kohane. 4. Sest mõned majad on tehtud gootika ajajärku. Vanalinnas on palju keskaegsete
Kesksel kohal on tema jaoks mõiste KULTUUR. Kultuur on praktiliste teadmiste, kunstilis-kujunduslike, filosoofiliste ja kõlbeliste väärtuste kogum, mis moodustab kultuuritraditsiooni. Kultuur tähendab ka järkjärgulist eemaldumist loodusest. Inimesele on kultuur loodusest esmasem, ajalugu tähtsam bioloogiast. INIMENE ON AJALOOLINE OLEVUS Kõik rassid pole võrdsed. Kõik ei peagi olema, kõik ei taha amerikaniseeruda. Inimõiguste ideoloogia rajaneb neljal usuartiklil: 1. usul inimkonna ühtsusesse ja selle ühtsuse moraalsel tähendusel; 2. usul "inimisiksuse eksisteerimisse", mis on sõltumatu iga konkreetse indiviidi tunnustest; 3. usul "inimloomusesse", mis annab põhjust "loodusõiguseks"; 4. lõpuks usul, et indiviidi tuleb eelistada orgaanilistele ja ajaloolistele ühiskondadele, nagu kultuurid, rahvad ja rahvused. Kuna inimõiguste ideoloogia tõstab abstraktse üksikisiku õigused üle konkreetse kuuluvuse kustutatakse oleviku
prohvetiks. Kaitstes alguses islamit kristluse eest, lisas ta hiljem sinna kristlastelt ülevoetud motteid. Pohiteesideks olid, et Jeesus suri tavalisse surma ja ei läinud taevasse. Samuti, et jihad ei pea olema voitlus moogaga, piisab kui vaid seda teostatakse vaimselt. Samuti täiendati usku nn. teise advendiga, hindude krishna usuga ja muude materjalidega. Kuigi ahmadiidide vool on tänaseni säilinud, saadi tagasilöök 1984 aastal Pakistani valitsuselt, kes ütles, et sellisel usul ei ole islamiga midagi ühist. Mustad moslemid Peale Teist Maailmasoda tekkis USA-s sellenimeline rühmitus. Kuigi nad kasutavad suures hulgas islami pohialuseid on neil eraldavaks jooneks must natsionalism ja protestiliikumine. Nende liider, Elijah Muhammad, kes oli saanud innustust prohvetlusest ja voimest surnud hingedega kontakti saada, koondas enda ümber piisavalt palju järgijaid. Islami viis sammas
ühesugused. Ükski religioon ei poolda konflikte või sõjalisi olukordi. Religioon pooldab rahu ja võrdsust. Mõnigates olukordades aitab religioon leida lahendust konfliktile või lahendada konflikti. Kuna ei ole olemas inimesi täpselt identsete ideaalidega, siis võib religioosseid lahkarvamusi loomulikeks pidada. Samuti võib öelda, et lõppu sellistele tülidele lähimal ajal ei tule. Pean õigeks arvamust, et igal rahval ja usul on omad plussid ja miinused - keegi pole ideaalne. Minu tähelduste kohaselt võin öelda, et usk ei ole konfliktide põhjustajaks. Ja isegi kui tänapäeval see nii on, siis seda võib lugeda fanatismiks, kuna tõeliselt usklikud inimesed teavad, et sõda ja konfliktid on patud. Religioon propageerib rahu ja armastust. Mingil määral võib usk intensiivistada tüli riikide vahel, kuid põhjuseks see olla ei saa.
3) Surnukultus kultuse tekkimine on seotud hirmuga surnu ees (hing, hauatagune elu, esivanemate kultus). Suur muutus religioosses mõtlemises toimus siis, kui inimesed muutusid paikseks (u. 8000. eKr ja Lähis-Ida). Loomade austamise asemel hakati kummardama loodusnähtusi, millest sõltuti (päike, vihm jne). Neid seostati üleloomulike jõududega ning kujutati geomeetriliste sümbolitena. Hinduism 1500. eKr Sellel usul on tihe seos Indiaga, pärineb sealt ning elanikkonnast 80% on hinduistid. Sõna ,,hindu" on tuletatud Induse jõe nimest (Aleksander Suur). Indias elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 miljonit keelt. Hinduism on oma järgijate arvu poolest kolmas religioon maailma (950 miljonit järgijat, 14% maailma rahvastikust). Indias on suurimad hinduistlikud templid ehk Mandirid ning seal asub hinduistide püha jõgi Ganges
modelliks saada tahad siis kole inimene võib sellest ainult unistada. On inimesi, kes arvavad, et nende suur on õnn on alles ees, kuid leidub ka neid, kes ei oota midagi, elades hetke nimel. Mõnikord on isegi kurb, kui näiteks mõni vanem juba kaheksakümnendates olev daam räägib, kuidas tema kõige õnnelikum aeg elus oli lapsepõlv või noorukiiga. Paneb mõtlema, et kas siis ülejäänud elu osa ei olegi õnnelik? Jällegi on kõik suhteline. Üldse on minu meelest usul väga suur seos õnnega, sest kui kasvõi mõelda nunnade ja munkade peale. Nad usuvad ning tänu sellele tunnevad nad kidlust, rahulolu ja mis peamine nad on õnnelikud. Loomulikult ei ole ainsaks usuks usk Jumalasse, vaid leidub ka teisigi, kas siis usk endasse või hoopis paremasse tulevikku.. Loomulikult peab lisaks usule tegutsema. Näiteks, mina usun ka endasse. Kui ma pingutan ja annan endast maksimumi, et midagi saavutada siis üldjuhul ma selle ka saavutan
Kümned nõukogudeaegsed ravimid on nende ohtlikkuse tõttu müügilt kadunud ja asendunud teistega. Palju kriitikat kutsus esile ka omaaegse vererõhurohu adelfaani kadumine. Nüüd on adelfaan unustatud. Keegi ei leia enam, et see oleks olnud vältimatu valik. On kindel, et ka etatsisiin on asendatav. Vajalik oleks see mitte üksnes väikelaste elude säästmiseks. Ka täiskasvanute tervisele oleks parem asendada teadmata kõrvalmõjudega ravim turvalise ja kontrollituga. Harjumusel, usul ja hinnal on meie igapäevaste valikute tegemisel suur osa. Kuid ükski harjumus, usk ega hind ei ole väärt, et selle nimel riskida eludega.
Sugulaskeeltega inimesed on sugurahvad ehk sugulasrahvad. Kristlased inimesed on ristirahvas. Vaime uskuvad inimesed on paganarahvas. Pulmas olevad inimesed on pulmarahvas ehk saajarahvas. Majanduslikud: rikkad inimesed on härrasrahvas ehk isandarahvas. Taludes töötavad inimesed on sulasrahvas ja talurahvas. Nõukogude Liidu töötavad inimesed olid töörahvas. Rahvus Rahvus (ka: natsioon) on etnose arengustaadium; rahvust ühendab keelel, kultuuril, usul ja/või muudel teguritel põhinev etniline identiteet. Rahvusesse kasvatakse, mitte ei sünnita, see tähendab, et rahvusesse kuuluvus kujuneb välja kasvades ja õppides. Ka on võimalik aja jooksul kasvada teise kultuuri ehk siis kasvada uude rahvusesse. Rahvust eristatakse etnosest tavaliselt rahvusliku eneseteadvuse olemasolu kaudu — rahvus nimetab ja piiritleb ennast ise, etnos ei pruugi seda teha. 6
mitte ainult materiaalses mõttes, aga ka vaimses, niisugune mõte on võimalik välja tuua Weberi tsitaatidest. Need kaks lähenemist, justkui täiendavad üksteist, kui heita välja Marxi ateistlikud väited ning valida välja tema rahulikumad tööd Nende ühiseks jooneks on see, et nii Marx kui Weber uurisid ja rääkisid religiooni eetikast, sest religioon ei seisne keeludes, vaid õpetab inimest ühiskonnas käituma. See tõestab omakorda seda, et usul on mõju ühiskonnale. Kui isegi selle eetilistest kujutustest peaksid kinni vaid väike inimgrupp, siis see oleks peaasjalik resultaat, sest need inimesed astuvad sotsiaalsesse vahekorda teiste ühiskonna gruppidega, need omakorda võtavad neilt üle, kui aga mitte, siis kannavad informatsiooni kolmandale isikule jne. Niisugusel moel religioon tungib ühiskonda pidevalt. Religioonide levikuks kulusid sajad aastad, mille käigus
(kärbseseenest) ja antagonistide uurimisega pani aluse vegetatiivse närvisüsteemi farmakoloogiale Kliinilised ravimi uuringu faasid: I faas - Ravimi esimene manustamine inimesele (terved vabatahtlikud) II faas -Ravimi kliinilise toime esimene hindamine III faas - Kogu ravi efekti täies mahus hindamine. IV faas peale müügiloa saamist Platseeboefekt on inimese enesetunde paranemine mittetoimiva aine sisse võtmisel, mis põhineb ootusel ja usul ravimi toimesse Sünergism ravimi(te) toime tugevnemine teise ravimi samaaegsel manustamisel. Antagonism - organismide (pms. mikroobide) olelussuhe, milles üks liik kannatab teise elutegevuse läbi.
Valimiskünnis on eestis 5% mis erakonnal ületada tuleb. Kasutatakse suletud ja avatud nimekirju. Isikumandaat- kandidaat ületab isiklikult kvoodi Ringkonnamandaat- antakse erakonnale avatud nimekirja alusel Kompentsatsioonimandaat- antakse erakonnale suletud nimekirja alusel Kes ja millistest valimistest võivad osa võtta, kandideerida?- osa võivad võtta kõik kodanikud, kellel on hääleõigus (st kes on 18aastat vanad). Ei rakendata piiranguid, mis põhineksid sool, usul, rassil Kuidas saab kandideerida? Riigikogusse võivad kandideerida hääleõiguslikud Eesti kodanikud,kes on kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks vähemalt 21aastased. Kandideerida saab erakonna nimekirjas või üksikkandidaadina Millised on hääletamise võimalused? Miks on hea või halb hääletamine interneti teel? Interneti teel või valimisjaskonda minnes . Interneti teel hääletamine on hea , sest saab kiiresti tehtud ja saab muuta oma otsust
traditsiooone ja norme. Eestisse toodi ka riiklus Euroopaliku kultuurivälja mõju tugevnes. VANA-LIIVIMAA Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Eestimaa piiskopkond, Riia piiskopkond, Liiviordu, Harju-viru piiskopkond, Kuramaa piiskopkond. VANALIIVIMA KULTUUR, LINNAD, KAUBANDUS KATOLIIKLIK KULTUURIELU Keskaegne kultuurielu põhines katoliku usul ja ladina keelel, mis phendasid kogu euroopat. Eestis loodi piiskopkondade keskustesse toomkoolid (Tallinna toomkool). Lihtsama rahva jaoks olid linnakoolid. Vähesed, said kooliharidust. Kultuurivahendajateks olid maal vaimulikud, linnades ka kaupmehed, meremehed ja rändavad käsitöölised. Tähtsaim kultuurikolle - klooster. Silmapaistvaim oli Tallinna dominiiklaste klooster. Frantsiskaanid ja dominiiklased olid kerjusmungad
MÕISTED: · Kulak- jõukas talupoeg, kasutas palgatööjõudu või põllumasinaid · Kollektiviseerimine- ühismajandite loomine- kolhooside rajamine · Küüditamine- inimeste kodust eemale saatmine · MTJ-masintraktorjaamad · Juunikommunistid- 1940.a juunipöörde teostajad 3 · Kosmopolitism- mõtteviis, mille kohaselt ei ole tähtsust isiku rahvusel, usul ega päritolul · Metsavendlus- relvastatud vastupanuliikumine nõukogude okupatsiooni aktivistide vastu Isikud: · Käbin- EKP juht · Pitka- organiseeris pealinna kaitset, sõjaväelane · Uluots- peaminister, täitis Pätsi ülesandeid pärast tolle vangistamist · Karotamm- al 1941 EKP juht, al 1944 kohaliku keskkomitee esimene sekretär · Tief- EL Rahvuskomitee esimees · Vares- Ülemnõukogu Presiidiumi esimees · Zdanov- juunipöörde organiseerija
Sellest tulenevalt võib selgelt välja lugeda kirikliku võimu nõrgenemise tavakodaniku ja riigi elust. Vestfaali rahulepingu sõlmijad mõistsid selgelt ususõdade laastavat mõju ning võimalikku rahvaste ja riikide hävinemist selle tagajärjel. Cuius regio, eius religio põhimõte on aktuaalne ka tänapäeval. Tänapäeval kehtib samuti põhimõte, et erinevate riikide territooriumitel võib valitseda erinev usk ja kõik need riigid on usulistes küsimustes võrdsed. Teatud riikides on usul väga suur roll ka inimeste tavaelus ja seega ka kiriku roll riigi valitsemisel ning inimeste juhtimisel on sügavalt juurdunud. Samuti on riike, kus usk ei ole igapäevases eluolus sügavalt juurdunud, ning kiriku roll ja usulised küsimused ei ole tähtsalt kohal riigi valitsemise kohapealt. 6 Aschendorff Verlag/Münster, Vereinigung zur Erforschung der Neueren Geschichte e.V. Die Westfälischen Friedensverträge vom 24. Oktober 1648. Texte und Übersetzungen (Acta Pacis Westphalicae
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
