Sajandil peaagu polnud, tihenesid kontaktid saksa kultuuriga. Seda soosis ka Venemaal kulgev läänistumisprotsess. Luteri kirki jäi siinse vaimuelu kandjaks ka pärast Põhjasõda. Vene iigivõim tunnustas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna. Vahetult peale Põhjasõda levis siinsete kirikuõpetajate seas pietism. Selle usuvoolu esindajad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas. Pietistide teeneks tuleb lugeda ka luteri usu lähendamist rahvale. Kui pietism jäi rohkem kirkiuõpetajate pärusmaaks, siis rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed vennaste- ehk hernhuutlaste liikumise kaudu. Saksa rändkäsitöölised tõid hernhuutlikud ideed 1730. aastate algul Eestisse ning siinne talurahvas võttis need kiiresti omaks. Peeti tähtsaks...
Lugusid Eesti keskajast Hillar Palamets See raamat annab noorele huvilisele populaarse ülevaate keskaegsest Eestist. Vaatluse all on Eesti minek Euroopa kultuuriruumi, feodaalkorra ja mõisate kujunemine Eestis, rüütlid ja rüütliordud ning Eesti keskaegne usuelu , kirikud ja kloostrid. Lähemalt on kirjeldatud keskaegseid linnu ja linnaelu seda eelkõige Tallinna põhjal , ning Hansa Liitu ja sellega seotud kaubandust. Lugeja tutvub eesti talurahva aastaringsete töödega ja nendega seotud rahvalike tähtpäevadega ning saab teavet talupoegademigapäevase eluolu, toidu, riietuse, laste tegevuse ja palju muu kohta. Talurahva riietusest...
Esimese ilmutuse sai Muhamed 610. aastal; järgneva 23 aasta jooksul sai prohvet kokku 114 ilmutust ehk suurat, millest koosnebki Koraan (Qur'an). Esimesed 86 suurat sai Muhamed Mekas - need on müstilisemad ja lühemad ning käsitlevad Allahi jumalikkust ja paganluse ohtusid. Ülejäänud 28 suurat ilmutati Mediinas - need olid pikemad ja jutustavamad, pühendatud peamiselt usuelu korraldusele, õpetustele sõdadest, poliitikast, perekonnakorraldusest jne. Legend räägib, et Mediinas võttis Muhamed vastu ka nn "Saatanlikud värsid". Lisaks Koraanile on islamile oluline tekstide kogumik ahadith. Olulised moslemite palveesemed on muuhulgas: · Tigiya - meessoost moslemitele heegeldatud peakate. · A'baia - moslemimeeste riietusese. · Musalla - palvevaip või lihtsalt piirkond, mis võimaldab moslemitele puhta koha palvetamiseks....
Piibli tlkimine oli oluline kultuurisndmus Eesti kirjakeele seisukohalt. Tnu sellele paranesid siinsed haridus- ja kirikuolud ning kiriku poolt lugema petamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lpuks eestlaste lugemisoskus mrkimisvrselt krge. Tnu grammatikaraamatutele htlustus eesti keel, mis ti lihtsuse keele ppimiseks ja arusaamiseks. Arvan, et isegi ilma Rootsi ajata oleks loodud grammatikaraamatuid, kuid hoopis hiljem. Samuti oli piibli tlkimine oluline usuelu seisukohalt, kuna sel viisil toimus jumalasna levimine ning usust saadi paremini aru. Veti kasutusele ka uued grammatikad (niteks Johann Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika, mis ilmus 1693.aastal ning Heinrich Stahli eesti keele grammatika, mille ta koostas 1637.aastal ja mis oli htlasi ka esimeseks eesti keele grammatikaks). Kokkuvtvalt vib elda, et Rootsi aeg oli haridus- ja kultuurielu arenguks soodne. Eriti thtis oli see eestlaste hariduse arenduse poolest. Ma arvan, et Rootsi...
17.Millised olid Maajade templid? Maajade templid olid Vana-Ameerika surimad, näiteks üks astmikpüramiid Tikali linnas oli üle 70m kõrge. Templi seinad olid kaetud reljeefidega, mis kujutavad olendeid,kelles segunevad inimeste ja loomade tunnused. 18. Millise tänapäeva riigi maa- alal asus inkade riik? Peruu 19.Kirjelda elukorraldust inkade riigis. Inkad elasid müüridega kaitstud linnades ja maksustasid ümbruskonna põlluharijad. Nende usuelu oli tagasihoidlikum ja elukorraldus praktilisem kui vanadel mehhiklastel. Inkad ehitasid suurepäraseid sillutatuid teid ja niisutussüsteeme. 20. Millised käsitööd ja kunstid olid inkadel eriti hästi arenenud? Inkadel oli kõrgelt arenenud tekstiilikunst ja metallurgia (kulla ja vase töötlemine) Mõisted: Aatrium- lahtise laega ruum Stilisatsioon- loodusvormide lihtsustamine Basiilika- kohtu- ja ärihoone Ornament- reeglipäraselt korduvad elemendid...
sajandil hakkas taanduma islamiusuliste türklaste surve Euroopale. Majanduslike ja usuliste muutustega kaasnes eurooplaste väljaränne Ameerikasse, Aasiasse ja Aafrikasse, kusjuures võtsid nad endaga kaasa ka oma usu. Kirik Kiriku struktuur Kristlaste organisatsioon on kirik. Kiriku peamised struktuuriüksused olid piiskopkonnad eesotsas piiskopiga. Piiskopile alluv piirkond oli diötsees. See hõlmas ühte linna koos ümbruskonnaga, kus piiskop kristlaste usuelu korraldas. Suuremate diötseeside eesotsas seisid peapiiskopid ehk metropoliidid. Kujunes välja viis peapiiskopkonda: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol. Kõige tähtsamaid küsimusi arutati kirikukogudel ehk sinoditel. Kiriku funktsioonid Keisrite ja eraisikute annetused teigd kirikust ühe impeeriumi suurema maavaldaja. Keisrivõimu soosingul hakkas kirik üle võtma riigi funktsioone, kandes hoolt vaeste ja tõbiste eest ning korraldas kooliharidust...
Hinnus koormise kergem variant, kindlaksmääratud naturaalmaks Linnafoogt maahärra esindaja Oldermann tsunfti vanem Vitaalivend Läänemerel tegutsenud mereröövlid Sündik raejurist Raad linna võimuorgan ja ka kõrgeim kohtuvõim linnas Bürgermeister rae juhatuse liige Visitatsioon võimaldas saada ülevaadet jumalasõna kuulutamisest ja rahva õpetamisest preestrite poolt ning ka usuelu väärnähtustest. Tsunft käsitööliste liit Skraa tsunfti põhikiri 1507 keelatakse ära relvakandmisõigus 1492 Ivangorodi rajamine 1297. aastal puhkes esimene kodusõda Vana-Liivimaal. Ordu vastu moodustasid ühisrinde Riia linn ning temaga liitunud peapiiskop, samuti Tartu ja Saare-Lääne piiskopid. 1304. aastal sõlmiti ordu juhtimisel Paides teiste siinsete poliitiliste jõudude konföderatsioon Riia linna ja peapiiskopi vastu. Modena Wilhelm paavsti legaat(saadik) 1238...
saj jõudude tasakaal hakkas muutuma Läänem. Piirkonnas, sakslased ja taanlased hoogustasid sõjategevust. Ristisõjad- sõjad kus kristlikud mehed suundusid sõjaretkedele kohalike paganate vastu., misjonär- munk. Uued vallutused avasid sakslastel ligipääsu L-merele, rajati Lübeck. Piiskop Meinhard ül. Liivimaa ristiusustada. Piiskop Albert- tahtis Liivimaale rajada kirkuriigi,alustas Riia linna ehtiamist, 1202 rajati Mõõgavendade ordu, mis kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. Liivaste vanem Kaupo, liivlased ristiusustati ja 1208 ka latgalid lootes sakslaste toetust vaendlaste eestlaste vastu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus- 1208.a ristisõdjad eesti pinnal, 1210 võideti Ümera lahing, suurendas usku, 1212 katk 3 aastat vaherahu/ puhkus. Ugalased ühinesid sakslastega, ülejäänud maakond Venemaaga. Otepää linnuse all sakslased kaotasid, ja lahkusid E.Vastased jõudsid eesti vägedest ette-sakslased liivlased latgalid- 12...
enese eestlasena tundmine Venestuspoliitika väljendus: asjaajamine vene keelne, eestlaste sõnaõigust piirati veelgi, paljud vallategelased lasti lahti, talurahvakohtud kaotati, maakohtades seati ametisse talurahvaasjade komissarid b) haridus sundlik õppekeel oli vene keel, venekeele puudulikkusega head õppejõud vallandati, huvi koolihariduse vastu vähenes, kirjaoskuse langus, Aleksandri kool avati venekeelsena, TÜ viidi venekeelseks Jurjevi kooliks c) usuelu õigeusu levitamine, rajati vene õigeusu kirikuid Tähtsus: Eestlased näitasid oma suurt rahvusetunnetust välja ning nõudsid kodanikuvabadust. Saavutati emakeelne hariduse omandamine. See revolutsioon oli aluseks meie iseseisva Eesti Vabariigi kujunemisele. Senini olid eestlased nimetanud end "maarahvaks", nüüd muutus üldkasutatavaks "eestlase" nimetus. Eestlastevaheline järjest tihenev läbikäimine aitas kaasa ühise kirjakeele võidulepääsule...
RISTIUSK(12) Ordud ja kloostrid- Tsitertslased-osalesid aktiivselt misjoneerimisel,rajasid kloostrid padisele ja kärknasse,tugevalt kindlustatud,,nad elasid lihsat elu ja toitsid ennast ise,ehitasid esimesed vesiveskid,talupojad annetasid raha ja seetõttu tuli ka usuelu allakäik,aristokraatliku loomuga jaja võtis vastu üksnes aadlikke. kerjusmungaordud-dominiiklased jäid ankrusse tallinna ja tartu-frantsisklased viljandise,tartusse ja viljandisse. nad püüdlesid suuremale avastusele nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine.õpetasid rahvast ja panid sellele rõhku,avatud eelkõige linnlastele. Naiskloostrid-tehti maismatel kaalutluste tõttu,muidugi sai ka vabatahtlikuna soovist sinna minna....
Justinianus I Suure ja ta naise Theodora valitsusaega, millal vaatamata üldtsivilisatsioonilisele allakäigule, eelkõige tänu absoluutse hegemoonia omamisele Vahemere ja Musta mere kaubanduses, saavutas Bütsants oma välise võimsuse tippu. Konstantinoopoli vallandus mastaapne ehitus. Hagia Sophia , bütsantsi arhitektuuri kuulsaimait mälestusmärki, ehitati aastail 532537. Kõigi ehitiste üle kõrgus Hagia Sophia katedraal, Konstantinoopoli kauneim ehitis ja Bütsantsi usuelu keskus. Bütsantsi kirikuteenistus oli väga pidulik ning vajas avarat ruumi. Sellepärast eelistati bütsantsi sakraalarhitektuuris kupliga kaetud tsentraalehitist, kus protsessiooni, kirikliku rongkäigu ilu on mitmest küljest vaadeldav.Sellist kirikut olevat keiser Justinianus näinud öösel unes. Ta oli andnud tõotuse, et ehitab sellise kiriku. 527 andis Justinianus I korralduse Püha Sophia kiriku ehitamiseks. Laevadega veeti kohale...
Orjad (200 000) Valitsemise Aristokraatia Demokraatia vorm Rahva- Spartiaatide koosolek Kõikide kodanike koosolek 10 koosolek Lõplikud otsused ja ametnike päeva tagant. valimine. Ettepanekud, otsused, valimised (1 aastaks). Ametnikud 2 kuningat sõjaväe ja usuelu 6000 kohtunikku valiti juhtijad. liisuheitmisega. 5 efoori kõrgemad võimu- 10 strateegi tähtsamad kandjad kontrollimas teiste ametnikud (väejuhid), kes valiti tegevust. hääletamisega. Nõukogu Geruusia 30-liikmeline, üle 60a. 500-liikmeline, mis valiti liisu-...
Eriti tähtis oli vasallide ja linnade lülitamine aktiivsesse poliitikasse. 18. Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16.s. (80-82) : Toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomhärrast. Sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek ja visitatsioon. Kirikukatsumine visitatsioon(WTF?), võimaldas saada ülevaadet jumalasõna kuulutamisest ja rahva õpetamisest preestrite poolt ning ka usuelu väärnähtustest. Missa - pidulik jumalateenistus. Liturgia - Missadel domineeris muusikalis- sõnaline osa. Kihelkonnakirik - kihelkonna keskus. Kabel - väiksem kirik, kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri asendajad vikaarid. Preester - vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pühitsus. Kirikukümnis 1/10 mõisa kümnisest. Sakrament - püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu. Johannes IV Kievel - Saare-Lääne piiskop,...
Uue usundi juurutamine oli lünklik ja katkendlik, kuna Rootsi oli sõjas. Luterlik kirik oli Rootsis riigikirik, seega luterlus riigiusk. Riik toetas luteri kirikut. Ortodoksne luterlus luteriusu põhimõtetest hoiti äärmiselt täpselt kinni ja igasugust kõrvalekaldumist tauniti. Luteri usu põhimõtteks ja olulisemaks ülesandeks oli harimine ja tsiviliseerimine usu kaudu. Usku püüti igati rahvani viia. Oluline oli viia usk inimesteni nende endi keeles. Usuelu püüti siin korraldada võimalikult hästi, kuid põrgati vastu aadlike vastuseisule. Aadlikud polnud kiriku suuremast initsiatiivist ja lisaväljaminekutest huvitatud. Aadlil olid ideoloogilised põhjused vastuseisuks. Rahvaläheduse saavutamiseks oli tarvis, et kirikuõpetajad pidid vabalt valdama eesti keelt. Superintendent kontrollis, kas kirik on ikka piisavalt hästi ette korraldatud. Joachim Jhering superintendent. Otsekohene ja kritiseeriv (kontrollimise...
Tänapäeval ongi jesuiitide põhitegevus misjonitöö ja hariduse andmine. Jesuiidid panid aluse lõunaeestikeelsele kiriklikule kirjandusele ning ilmselt ka lõunaeesti kirjakeelele. 3.1583.aastal asutati Tartus jesuiitide gümnaasium 4.Tõlkide seminar valmistatakse ette preestrikutseks kandidaate Vene aeg: Pietistid Hernhuutlased Ratsionalistid · Elavdasid usuelu · Pidasid tähtsaks · Pastoritest valgustajad religiooni sügavama usuvagadust, kõlblust, andsid jutlustes tunnetamisega ja sotsiaalset võrdsust ja näpunäiteid ja lähendasid usku vennaarmastust. elutarkusi. rahvale. · Rajasid kogudusi ja · Kritiseeriti pärisorjust. · Pastori jutlus "pani" palvemaju endavalitud · Johann Georg Eisen koguduse nutma...
Blaise Pascal Referaat Elulugu Blaise Pascal sündis 19. juuni 1623 Prantsusmaal , Auvergne'i provintsis . Ta oli prantsuse füüsik, matemaatik ja filosoof. Pascal oli juba eluajal tuntud kui pühak, inimese uurija ja usuelu ehitaja. Pascal on jätnud matemaatika ja füüsika ajalukku kustutamatu jälje, sest teoreeme ja seadusi muutma ei hakata Palju on oletatud, mis olnuks lääne elus teisti kui ta elanuks mitte 39 aastat vaid näiteks kaks korda kauem . Pascal pärineb perekonnast, mille teisedki liikmed on prantsuse kirjandusse või ajalukku oma jälje jätnud. Tema isa Étienne Pascal pidas Auvergne'i maksuringkonna valitava kuningliku nõuniku ametit. Ema Antoinette Bégon suri, kui Blaise oli kolmeaastane...
15. Aastaarvud: 1802 - Tartu Ülikooli taasavamine 1866 - Võeti vastu vallaseadus 1869 - Üldlaulupidu 1849 - Kaotati pärisorjus Liivimaal 1866 - Kaotati pärisorjus Eestimaal 16. Mõisted: kodukariõigus mõisniku õigus karistada ilma kohtuta omi talupoegi ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. kadakasakslus - pietism usuvool, mille esindajad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas. estofiilide liikumine väljendus Eestis 19. sajandil, huvi eksootiliste ja väikerahvaste vastu. 17. Kirjelda 4 astmelist kooli Eesti haridussüsteemis. 19. sajandi algul sätestati kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool: - Kihelkonnakool maakondades. - Kreiskool maakondades. Kreiskoolides anti 2-3 aasta jooksul teadmisi matemaatikast, loodusteadustest ja geograafiast. - Gümnaasium kubermangulinnades...
pearaharahutused ja Räpina puuaiasõda · hingeloendused teada saamiseks, kui palju raha peaks saama · kõik maakonnakeskused said linnaõigused tekkis 12 linna VAIMUELU 18. SAJANDIL Pärast Põhjasõda jäi peamiseks vaimuelu kandjaks luteri usk Vene riigivõim tunnistas seda siinse valitseva kirikuna. Peale sõda levis kirikuõpetajate seas pietism · luteri süveneva vanameelsuse vastu · usuelu elavdamine sisemise tunnetamise suunas · aitasid kirikul üle saada sõjajärgsest madalseisust · lähendasid luteri usku rahvale Vennaste- ehk hernhuutlaste liikumine · levis talurahva seas, eneseteadlikkuse kasv · usuvagadus, alandlikkus ja kõlblus, sotsiaalne võrdsus · moodustasid omaette kogudusi, valisid endale jutlustaja · kõige hoogsam oli liikumine Saaremaal · hävitasid vanu ohvrikohti, ehteid jms · koorilaulu levik...
17.sajandil Eestis tegutsenud väljapaistev helilooja ja bassilaulja. Ta oli saksa rahvusliku muusika arvestatavaid uuendajaid. Ta oli 10 aastat Tln gümnaasiumi kantor ja juhtis Oleviste kiriku muusikaelu. Tema loomingust on säilinud 20 kantaati nind üks ooper. 1.Missugune olukord valitses Eesti-ja Liivimaal pärast Põhjasõda? Maa ja rahva olukord oli raske. Kultuurilised pürgimused jäid soiku. Suurem osa vaimulikke langes katku ohvriks ning usuelu taastumine võttis aega. Inimesed pöördusid tagasi esivanemate looduskultuuri juurde. 2. Kes olid hernuutlased? Nad olid käsitöölised ja jutlustajad, õpetasid talurahvast lugema ja kirjutama- 3. Miks olid hernuutlaste usukäsitlus ja tegevus rahva hulgas populaarsed? Lootust sisendava usukäsitluse ja lihtrahvaliku käitumisega võitsid nad peagi viletsuses vaevleva rahva poolehoiu. Hernuutlased olid kõik võrdsed, ühendatud püüdes paremuse poole. Kandsid hoolt rahvahariduse eest. Nad...
Kaupmeeste seas oli jukuselt ja sotsiaalselt positsioonilt sna erinevaid inimesi. Mned tegutsesid keisrite isiklikul soosingul. Riik toetas Konstantinoopoli laevaomanikke rahaga. Jukamate kaupmeeste krval oli ka hulgaliselt vaesemaid vikekaupmehi, kes linnast linna ja laadalt laadale rndasid. Kaubandust soodustas kiiresti areneva Lne-Euroopaga Itaalia kaupmehed, keda keisrid lubasid riiki asuda. 16.Btsants. Kirik ja kultuur. Kirik ja usuelu : Mitu thtsat hilise Rooma riigi aegset ristiusukeskust - Jeerusalemm, aleksandria ja Antiookia - langes VII sajandil araablaste vimu alla ja lks Btsantsile ning ristiusule kaotsi. Kuid see tugevdas Btsantsi kiriklikku htsust, sest Konstantinoopoli patriarh oli nd vaieldamatult riigi krgeim kirikutegelane. Btsantsi riik seisis kindlalt keisrivimu kontrolli all. Konstantinoopoli patriarhi valisid kll vaimulikud, rahvas ja piirkondlikud kirikujuhid ehk...