väga lopsakas taimestik ning kliima aasta läbi ühesugune. Ekvatoriaalsetel aladel laiuvad vihmametsad, kus taimed kasvavad rinnetena. Eristatakse puu-, alusmetsa-, põõsa- ja rohurinnet. Kuna vihmametsad on väga tihedad, siis kulgeb kõige vilkam elu puurindes. Sinna langeb rohkem valgust, kui madalamal asuvatesse rinnetesse. Ka metsa aluspinnal käib vilgas elu, siia on koondunud kõik varjutaluvad organismid. Putukad, ussid ja seened lagundavad intensiivselt mahalangenud taimede osi. Sealsetes metsades kasvab tihedalt koos väga palju erinevaid taimeliike. Ekvatoriaalne kliimavööde asub, nagu nimigi ütleb, ekvaatorilähedastel aladel. Aasta läbi valitseb ekvatoriaalne õhumass, mis kujuneb passaatide poolt kaasa toodud õhust. Kuna päike asub kõrgel horisondil ja valitsevad tõusvad õhuvoolud, püsib aasta läbi kõrge temperatuur ja sajab väga palju.
Evolutsioon Evolutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keeustumine. Bioevolutsioon- seisneb elu ajaloolises arengus Maal, liikide põlvnemises eellasliikidest ja järk- järgult keerukamate eluvormide tekkes. Keemiline evolutsioon-aatomite ühinemine molekulideks ja lihtsamatest orgaanilistest ja anorgaanilistest molekulidest keerukamate orgaaniliste ühendite teke. Fosiil- organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend. Paleontoloogia- teadusharu, mis uurib möödunud aegadel elanud organisme. Uurib kivistisi e. fosiile. Homoloogilised elundid- ehitusplaani poolest sarnased organid Mandunud elundid-elundid, mis on kaotanud oma algupärase ülesande. Analoogilised elundid- elundid, mis täidavad ühesugust ülesannet, aga ei ole sarnase ehituse ja päritoluga. G.Cuvier- arvas, et eri maakihtides on eri loomade kivistised, mida sügavamale, seda erinevad on need tänapäe...
MÄRGALADE LEVIKU ISELOOMUSTUS EUROOPAS Märgalasid on kõige rohkem Põhja-Euroopas (Norras, Rootsis, Soomes), ja Ida-Euroopas (Venemaal). Kõige vähem märgalasid on Lõuna-Euroopas ja Kesk-Euroopas kuna inimesed kuivendavad neid. MÄRGALADE ÖKOSÜSTEEMID Märgala ökosüsteemides on erilise tähtsusega järgmised organismide rühmad: - veesisesed taimed, - ujuvad ja ujulehtedega taimed, - veepealsete lehtede ja vartega taimed, selgrootutest loomadest ussid, limused, koorikloomad, putukad ja nende vastsed, selgroogsetest loomadest kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Märgalad on haprad ökosüsteemid, mis on inimmõju suhtes suure tundlikkusega ning mis satuvad ohtu maastiku muutmise tagajärjel. Mitme sajandi vältel on inimesed püüdnud märgaladest lahti saada, neid kuivendades ja põllumajanduses kasutusele võttes. Kuivendamisega on korvamatut kahju tekitatud märgalade MIS TINGIMUSTEL TEKIB SOO?
rannikulähedastes magestunud piirkondades. Üsna arvukas Kura säärlõukas. On pelaagiline, parvedes elav kala. Noor kala sööb planktonit, täiskasvanu suuremaid koorikloomi, kalade marja, noori räimi ja väiksemaid liigikaaslasi. Kasv kuni 30 cm. kudemisränne parvedena jõgedesse. 5. VIMB On Läänemeres levinud peamiselt suuremate jõgede suudmealadel. On põhjakala. Noorena sööb zooplanktonit, täiskasvanud põhjaloomi-limused, koosikloomad, ussid, surusääsklaste vastsed. Max kasv 50 cm. Max kaal 3 kg. Rändab kudema jõgedesse. Kevadel muutub selg tumedaks, peaaegu mustaks, uimed punaseks. 6. MERISIIG külmalembene kala, kõige arvukam Läänemere põhjapoolsetes piirkondades. On põhjakala. Toidus valdavad mitmesugused põhjaloomad- kootvähk, merikilk, baldi lamekarp jt. Osa rändab kudemiseks jõgedesse, osa koeb madala soolsusega merelahtedes, koevad hilissügisel. 7
Kromosoomi ehitus:rakk-tuum-2 kromatiidiline kromosoom.Kumbki kromatiid koosneb 1-DNA-st,2-kromatiidiline kromosoom moodustab DNA kahekordistuva tulemusena.Rakkutsükkel on raku eluring,mis koosneb interfaasist ja raku jagunemisest (mitoos või meioosist).Interfaas-faas 2-metoosi vahel,rakk täidab oma tavalisi ülesandeid,interfaasi lõpus hakatakse tegema ettevalmistusi raku jagunemiseks.Interfaasis toimuvad protsessid:suureneb rakkude organellide arv;ATP süntees;rakumõõtmete suurenemine;DNA kahekordistumine e.eplinatsioon.;loomses rakkudes tsentrioolid kahestuvad.Mitoosraku jagunemis viis,kus tütarrakkude kromosoomide arv jab ellasrakkuga võrreldes samaks.Mitoos jaguneb:1.karüorinees- tuuma jagunemine jaguneb:profaas,metafaas,anafaas ja telofaas.2.tsütokinees- tsütoplasma jagunemine.Profaas-kromosoomid keerduvad kokku;tuumakesed kaovad;tuumamembraanid lagundatakse;moodustuvad käviniinid;tsentrioolid liiguvad poolusele..Metafaas-kromosoom...
kihvad-nahkhiir, koer sabalüli – koeral info saba liputades Taimede areng: -sinivetikate laadsed -endosüntees(päristuumsete teke) -merevetikate eellased(vanaaegkonnas hiilgeaeg) -pool sõnajalamoodi veetaimed -hiiglaslikud sõnajalad (karboni ajastul) -kliima jahenemine ( I paljasseemnetaimed) -õied viljad -katteseemnetaimed Loomade areng: -eeltuumne organism(gemosünteesi teel laavast, heterotroofne toit) -päristuumsed, heterotroofsed(käsn, meduus, korall) -peajalgsed, limused ussid (vanaaegkond) -poolmaismaalised taimed, pool selgrootud -kahepaiksed -roomajad -imetajad -linnud
õp lk 48 - 75 (kuni Kohastumise peatükini) ja vastavad osad töövihikust. MUUHULGAS pöörata erilist tähelepanu: 1. Füüsikaline ja keemiline evolutsioon. "Elu hällid" (3). Füüsikaline evolutsioon (suur pauk elementaarosakesed aatomite teke). 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis planeet Maa. Keemiline evolutsioon (aatomid makromolekulid mikrokerad). 4miljardit aastat tagasi Maal (H2, N2, CH4, NH3, H2S, CO, CO2). Lihtsate orgaaniliste monomeeride teke (aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid jne), hiljem bioloogiliste polümeeride teke, polümeeride liitumine polümeeride kogumikeks ehk organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks (mikrokerad) Bioloogiline evolutsioon (elu teke prokarüoodid, eukarüoodid ja lõpuks hulkraksed). Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine (eluvormi sobitamine elukeskkonna tingimustega); liigistumine (liigilise mitmekesisuse teke); organiseeriutse mu...
Evolutsioon-mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine.EVOLUTSIOONIVORMID. füüsikaline evolutsioon-suur pauk.elementaarosakestest tekkisid aatomid, tähed, planeedid, galaktikad. 5 mld. A.tagasi tekkis Päike. 4,55 mld a. tagasi Maa. Päikeses toimuvad tuumareaktsioonid. Keemiline evolutsioon-lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. Aatomitest olid tekkinud molekulid->tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid(aminohapped,nukleotiidid,monosahhariidid)->polümeratsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid->polümeerid liitusid polümeeride kogumikeks. Reaktsioonideks vajalik energia saadi UV-kiirguseset,soojuskiirgusest ja õhuelektrist. Bioloogiline evolutsioon-.vetikas. elu areng Maal esimestest elusolendites tänapäevaste eluvormideni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine – iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonn...
Ekvatoriaalne kliimavööde Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske. Aasta läbi valitsev kuumus on tingitud selle ala asendist Päikese suhtes. Päikesekiired langevad siia peaaegu alati 90 kraadise nurga alt ja nii saavad ekvaatorilähedased alad palju rohkem soojust, kui teised alad Maakeral. Kuna ekvaatorilähedastel aladel on aasta läbi soe, on sellest tingitud ka püsiv madalrõhkkond neil aladel. Hommikune kliimamuutus Hommikuti on ekvaatorilähedastel aladel sooja umbes 20 kraadi. Päeva jooksul soojeneb õhk päikesekiirte toimel ja soe ning niiske õhk tõuseb üles. Kõrgemale tõustes õhk jahtub ning veeaur ei mahu enam jahedasse õhku ära. Moodustuvad pilved ja pärastlõunal hakkab sadama. Õhtuks on pilved jälle hajunud, kuid nüüd ei jõua silmapiirile vajunud Päike õhku nii palju soojendada ning sademeid tavaliselt enam ei teki. Kuna õhus on väga palju niiskust, siis ei suuda õhk öö jooksul eriti palju jahtuda ja järgmise päeva i...
organismi sattunud elusad tõvestavad mikroobid, mis on vastu pidanud maohappe toimele ja jõudnud peensoolde, kus nad paljunevad ja põhjustavad haiguse. Toidumürgitus, mille puhul paljunevad mikroorganismid toidus ja produtseerivad seal toksiini, mis eraldub toitu juba mikroorganismi eluajal. Omakorda jagunevad mikrobioloogilisteks (bakteriaalsed, seenelised) ja mittemikrobioloogilisteks. Helmintoosid ehk usstõved on haigused, mille tekitavad kehas, enamasti soolestikus elavad ussid Haiguse põhjustavad eksotoksiinid, elusate mikroobide olemasolu söömise ajal ei ole vajalik. Tuntumad bakteriaalsed toidumürgistused on botulism, stafülokokkoos, Clostridium perfringensi ja Bacillus cereuse toksiinidega tekkivad haigused. Botulism Lihashalvatusega kulgev väga raske haigus, mida põhjustab Bakter Clostridium botulinum poolt eritatav mürkaine ehk toksiin. Tekib mürgist ainet botulotoksiini tootva bakteriga saastatud toidu sissesöömisel
kuivemasse ja ka mullas vertikaalselt alt üles või ülevalt alla. 16.Mineraalide ja huumuse koostisse kuulub aga seotud vesi, mis on taimedele raskesti omastatav või omastamatu. 17.Mullaõhk täidab mineraalse ja orgaanilise aine vahele jäävaid poore. 18.Mullaõhust saavad taimede juured ja mullas elavad organismid hingamiseks hapniku. 19.Mullaelustik ( bakterid, seened, vetikat, putukad, ja nende vastsed, ussid ja mulda kaevuvad imetajad) segab ja lagundab mulla orgaanilist osa ja osaleb huumuse moodustamisel. 20.Muldade kujunemisel on seega oluline ainete liikumine, mis jaguneb järgmiselt: *ainete sissekanne, mil mulda lisandub nii orgaanilist kui ka anorgaanilist ainet; *ainete ärakanne pinnavee, tuulekande, põhjaveega vms. *ainete ümberpaigutamine, mis seondub enamasti vee liikumisega või mullaosakeste segunemisega;
B tähtaeg 3.12 Uurimustöö. Iseloomusta oma riigi: HOLLAND a) põllumajandust (mitu ha on põllumajandusmaad; kuidas see jaguneb(põld, rohumaa jne.); mis kultuure kasvatatakse; milliste kultuuride osatähtsus on suurem; millised loomakasvatusharud on riigis, ühe loomakasvatusettevõtte kirjeldamine (selles riigis). Mida saadustest imporditakse/eksporditakse. Kui suur osa elanikkonnast töötab põllumajanduses? Kas toodetakse intensiivselt, ekstensiivselt, mahedalt? Probleemid sinu riigi põllumajanduses. (keskkonnast lähtuvalt) Põllumajanduse osatähtsus riigi SKTs on 2.8%(2012).Hollandi kogu territooriumil on tasane. Riigis on segametsade kamar-leetmullad, mis on vähe viljakad. Need loodustingimused ei ole eriti soodsad põllumajanduse arengule riigis. Kuivendatud jõesetetel kujunenud viljaka mullaga maa on üles haritud, hoolimata sellest, et põllud vajavad pidevalt kuivendamist. Põllumajanduse tähtsaim haru on piimakarjandu...
sel hetkel mõistlik, plaan ei olnud nagunii kuskile kaugele rändama minna, vaid lihtsalt kala püüda ja päikesepaistelist suve nautida. Veel renditi binokkel, et saaks erinevaid linde uurida, 4 lihtsat käsiõnge ja kaks spinninguga õnge ning kahv (juhuks kui peaks suuurema kala saama, mille paati sikutamine võib põhjustada raskusi). Enne teele asumist oli vaja kaevata ka veel vihmausse, mis tuli panna konksu otsa ahvenale söödaks. Kui ussid olid kaevatud võisid perekonnad asuda teele. Sõit hakkas pihta Emajõe äärest, ning eesmärgiks oli suubuda Võrtjärve, kust rahulikult kala püüda. Kohale jõudes oldi enda peale vihased, et ei otsustatud mootorite kasuks, kuna tee tundus ikka väga pikk ja raske. Kuid sellegi poolest pandi konksudele ussid otsa, ning hakati ussi leotama, ehk visati konksud vette. Nüüd ei jäänud muud üle kui ainult oodata ja kaaslastega juttu rääkida. Ei läinudki
reostatud veega, mustade kätega. Samuti levitavad neid kärbsed. Solkmete eluea pikkus on inimese soolestikus on umbes 1 aasta. Piitsussid On ümarad, 2-5 cm pikkused peened niiditaolised parasiidid. Parasiteerivad inimese jämesooles ja peensooles. Väliskeskkonda satuvad väljaheidetega. Väliskeskkonnas munad valmivad. Sattudes uuesti inimese soolestikku toituvad nad peremeesorganismi verest, tekitades soole limaskesta vigastusi. Naaskelsabad Ehk linaluu ussid? On väikesed valged, 0-5-1 cm pikkused nugilised. Sageli esinevad lastel kui ka täiskasvanutel. Munevad päevas umbes 12 tuhat muna. Mis organismist väljudes levivad voodipesule, nahale, püsivad eluvõimelistena põrandal ja esemetel. Kui hügeeninõudeid ei täideta, võib inimene pidevalt ise nakatuda. Keeritsussid ehk trihhiinid. On kuni 4 mm pikkused ussid. Nakatuda võib sea ja teiste loomade halvasti keedetud või praetud liha söömisel. Kui see sisaldab lihaskoes eluvõimelisi
Jookseb kiiresti, väga osavalt pugedes ja tihti suunda muutes. Rändel lendab kiiresti, jalad vastu keret tõmmatud. Elutseb üksikult, kunagi ei moodusta salku, ka rändel mitte. Paar moodustub vaid sigimisajaks. Ränne Talvitab Aafrikas. Üks hilisemaid saabujaid Eestis: saabub enamasti mai teisel poolel, harva varem. Sügisränne algab varakult: augusti algul, enamasti toimub see aga septembri esimesel poolel. Toitumine Toit nii loomne kui taimne: putukad, ussid, nälkjad, ämblikud, seemned. Ärarände eel rasvuvad tugevasti. Pesitsemine Maapinnal rohu ja puhmaste vahel oleva lohu ääristab kõrte ja samblaga. Pesa läbimõõt on 12...15 cm, kõrgus 7,5 cm, lohu sügavus 3,5 cm. Tavaliselt muneb 9...10 (7...12) muna, millede värvus on varieeruv. Ilmselt esineb suve jooksul kaks kurna, sest munadega pesi võib leida suvi läbi. Haudumine kestab 15...17 päeva, haub ilmselt emane üksi ja alustab peale viimase muna munemist. Areng
Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel - vanemorganismist eraldumisest surmani 3. Viljastumine- muna- ja seemneraku tuumade ühinemine, mille käigus taastub liigile iseloomulik (diploidne) kromosoomistik. Alus uue organismi tekkele ja arengule. Kehaväline (mittesuguline) viljastumine- viljastumine toimub väljaspool keha, (eoseline, vegetatiivne- eraldub emasorganismist) nt kalad, kahepaiksed(konnad), karbid, käsnad, ussid veekogus. +: tehakse palju sugurakke, võrreldes suguli sugulisega on palju järglasi, -:viljastumise tõenäosus on väike, paljud surevad, satuvad kellegi söögiks, hävivad vees kiiresti. Kehasisene (suguline)viljastumine-viljastumine toimub keha sees. Nt linnud, imetajad, roomajad, kiilid, kärbsed, putukad, ämblikud, +: sugurakke vaja vähem toota, viljastumise tõenäosus on suurem, sugurakud väliskekkonna eest kaitstud, -: korraga viljastuvad vaid
iminappadega. Tal on üle viiesaja torukujulise seest õõnsa jalakese. Meritähe kehas on torusüsteem. Jalad paneb liikuma vesi, mis pumbatakse torusüsteemist jalgadesse. Mitmesaja jalakese koostöö tulemusena liigub meritäht aeglaselt edasi. Meritähed liiguvad keskmiselt 5-8 cm minutis. Toitumine. Meritäht toitub väikestest merepõhjas elavatest loomadest. Kuna ta on aeglane, siis ründab ta neid loomi, kes ei suuda kiiresti liikuda. Tema toiduks on limused, väikesed ussid, korallid jt. Merepõhja loomad. Meritähe suu asub keha alumisel poolel. Suu on väike, sooltoru lühike ja lai. Osa toitu seeditakse kiirtes paiknevates maksasagarates. Pärak avaneb selja keskel. Väiksemad loomad neelab meritäht tervikuna, suuremate toimetulemiseks sopistab ta mao läbi suuava välja ja ümbritseb selle toiduga. Seega toimub suurema saaklooma seedimine küll maos, kuid väljaspool keha. Paljunemine. Järglaste soetamiseks eritavad meritähed muna-ja seemnerakke vette
võimaluse. Hakkasid tekkima päristuumsed ehk eukarüootsed rakud, nt. mitokondrid ja kloroplastid. Seejärel ilmusid üherakulised, kellel olid kõik organismi põhifunktsioonid: nad toituvad, hingavad, kasvavad, paljunevad, kulgevad, ning kohanevad väliskekskonnaga. Esimsed hulkraksed organismid ilmusid enne Kambriumi ajastu algust nt. mikroobid ja vetikad. Peale neid tekkisid ka käsnad. Kambriumis hakkasid tekkima hulraksed loomad nt. ainuõõssed, ussid, limused ja lülijalgsed. Ordoviitsiumi ajastu alguses ilmusid esimesd maismaal levivad vetikad ja taimed. Siluri ajastul ilmusid esimesed kalad. Maismaal hakkasid levima sõnajalgtaimed ja lülijalgsed. Devoni ajastul asusid maismaale elama esimesed neljajalgsed e. kahepaiksed. Karboni ajastul arenesid välja puukujlised osjad, kollad ja sõnajalad. Ilmusid esimesed roomajad, sauruste esivanemad.Permi ajastul arenesid esimesed okaspuud. Triiase
Ainus kehaõõs. Epiteelis ka lihaskiududega rakke, näärme- ja närvirakke, kõrverakke, sugurakke. Hõimkond kammloomad: Ovaalsed või meduusitaolised. Kehapinnal kaheksa rida kammi- taolisi sõudeplaadikesi. Kombitsaid ainult kaks, harva puuduvad. Kombitsail on kleeprakud kleepniitidega. Iseseisvalt tekkinud algeline kahekülgne sümmeetria. Kiirloomade näited: Hydra oligactis, H. viridissima, H. vulgaris, meririst (Aurelia aurita), Mnemiopsis leidyi, kammloom Cydippe. Loeng: alamad ussid 18. Lameusside (Platyhelminthes) klassid, nende eluviis, näiteid Hõimkond lameussid (Plathelminthes) Klass ripsussid (Turbellaria) Klass ainupõlvsed (Monogenea) Klass imiussid e. kahepõlvsed (Trematoda, Digenea) Klass paelussid (Cestoda) Eluviis: 1.) ripsussid: Meres ja magevees, harva mullas. Väikesed või õhukesed. Kulgevad libisedes, harvem ujudes või roomates. Regeneratsioon. Enamasti röövloomad. Näited: Bipalium kewense, Temnocephalidae
vahel. Hiie isa oli Lembitu, kelle jaoks olid vanad kombed olulised ja ta uskus haldjatesse ja ohverdamisse. Tema pidas Leemeti peret reeturiteks, sest nad jätsid metsa elu aastaks. Külas polnud palju inimesi kellega koos olla niisiis suhtles Leemet ka ussidega. Ussidega sai ta suhelda, kuna onu Vootele õpetas Leemetile ussisõnu. Tema teiseks sõbraks oli madu Indrek. Lemeet päästis Indreku surmasuust, kui siil ussi tahtis ära süüa. Nad hakkasid tihti koos ringi rändama ja ussid õpetasid tarkuseid Leemetile. Kuna metsaelu oli rutiinne tahtsid Pärtel ja Leemet külaelu uudistama minna. Nad sattusid külavanema Johannesse maja. Johannesel oli tütar Magdaleena, kes tutvustas neile maja ja rääkis külaelust. Leemete ja ta sõbra jaoks tundus külaelu põnev. Lk 25(kuidas Leemeträägib külaskäigust Vootelega.) Metsas elas ka palju teisi elusolendeid. Meeme oli tegelane, kes liikus maadligi
Mulla koostis: Elus osa Eluta osa (Ainelised komponendid) 4% mulla koostisest.Need Vedel Tahke Gaasiline organismid, kes mulla eluks Vesi-mulla Mineraalne pool Kõdu Õhk, mille midagi ära teevad.Seened, osakeste Liiv, savi, väiksemad kiviosakesed. Kruus. Elus osa tahkel koostiseks putukad, bakterid, ussid. vahel ja Annab keemilisi ühendeid. Huumus- kujul on liiv La-gundavad ja kobestavad koostises. lagundatud taimede mass mulda Muld peab olema parajalt kobe ja niiske. Muld on pidevalt ajas muutub ja arenev. Korralik kiht kujuneb sajandite jooksul 1000- 2000a. Mulle kujunemine sõltub: · keskkonnatingimustest(temp, niiskus ja lähtekivimid) · ning elus organismidest(taimestik ja lagundajad)
ehitustüübid (umbes 540 milj. a. tagasi) - Esimesed taimsed hulkraksed - punavetikad (umbes 1 mld. a. tagasi) → pruun- ja rohevetikad → maismaa taimede eellased - Esimesed loomsed hulkraksed - pehmete kestadega selgrootud (umbes 700 milj. a. tagasi) - Käsnad - Ainuõõssed (meduusid, korallid) - Limused (teod) - Ussid (kaanid) - Lülijalgsed - Okasnahksed (merisiilid, meritähed) - Esimesed keelikloomad ehk esimesed selgroogsed loomad (kalad) Siirdumine maismaale Taimeriik: - Siirdumine maismaale umbes 450 milj. a. tagasi - Poolveelise eluviisiga, eostega paljunevad taimed - Sammaltaimed - Sõnajalgtaimed
Eukarüoodid Protistid · Protistid (Limakud, Juurjalgsed, Eosloomad, Ripsloomad) Taimed · Taimed, Taimede loend · Vetikad (Ränivetikad, rohevetikad, punavetikad, pruunvetikad) · Sammaltaimed · Sõnajalgtaimed · Paljasseemnetaimed · Õistaimed ehk katteseemnetaimed. Seened · Seened (Seigseened, kottseened, kandseened) Seente loend · Samblikud Loomad · Käsnad · Ainuõõssed · Ussid (Lameussid, Ümarussid, Rõngussid) · Lülijalgsed (Koorikloomad, Ämblikulaadsed, Putukad) · Limused (Peajalgsed, Teod, Karbid) · Okasnahksed · Keelikloomad (Kõhrkalad, Luukalad, Kahepaiksed, Roomajad, Linnud, Imetajad) Eesti elusloodus · Eesti taimestik · Eesti rohevetikate nimestik · Eesti samblikud · Eesti samblad · Eesti sõnajalgtaimede nimestik
"Mis kaasaja noorte suhetes on lubatud ja mis mitte, kus on armukadeduse piir?" Tänapäeva elu on muutunud vägagi palju võrreldes sellega mis oli paar sajandit tagasi. Inimesed ei tohtinud enne abiellumist isegi mõelda mingisugustele intiimsematele suhetele ning lahutamine oli täielikult tabu teema. Kuid praegu kolivad inimesed kokku väga varakult, abielluvad või elavad vabaabielus ja keegi ei pane pahaks. Väga ruttu kihutatakse suhetesse,sest kardetakse olla üksinda kuna ühiskond on muutunud selliseks,et kõigil nagu peabki olema keegi kõrval ja see mõjub ka teismelistele. Üha enam ja enam näeme noori tüdrukuid vanemate poiste käevangus ja ega ei saa enam midagi öelda,sest puberteet tuleb tõesti varem peale kui omalajal. Kuid kõik see toob liialt pingeid. Öeldakse,et kui armastus peale tuleb siis ei ole aega enam teistele sinna kaasneb ka kool. Paraku on noorte umbes 13-15 aastaste suhted midagi muud kui n...
programmid, mille eesmärgiks on kas kasutaja töö halvamine ja andmete kahjustamine või kasutaja andmete kättesaamine ja kasutaja arvutusressursi kasutamine kolmanda isiku huvides. Pahatahtlike tarkvarade liigid: Viirused Viirused on programmid, mis nakatavad kasutaja arvuti tema enda rumaluse või tegematajätmiste tõttu (avad ekirjaga kaasas olevaid tundmatuid faile, külastad nakatavaid interneti lehekülge, võtad MSN Messengeris vastu tundmatuid faile jne.) Ussid (Worms) Ussviiruspärast, et kasutaja arvutis olevas tarkvaras on programmeerijate lohakuse tõtte turvaaugud, mida keegi enda huvides ära kasutada soovib. Masin, med levivad mööda arvutivõrku ilma kasutaja teadmata. Tavaliselt selleis on juba nakatunud, hakkab otsima uus ohvreid, keda endale allutada. Trooja hobused Trooja hobune on programm, mis väidab ennast tegevat üht, aga tegelikult teeb hoopis kasutaja teadmata midagi muud. Näiteks
seks murenemiseks ehk rabenemiseks nimetatakse kivimite purunemist, mulla mehhaaniline hävimine ja teisaldamine (hooned, veehoidlad, trassid, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja aastaajalised kõikumised ning teed jne) mullaosa biosfääris- Enamik taime- ja loomaliike elab maapinnal, vee külmumine kivimilõhedes. Rabenemisel kivimi keemiline ja mineraalne taimejuured mullas. Mullas elavad mõned ussid, aga ka pisiimetajad. koostis ei muutu. porsumine- Keemiliseks murenemiseks ehk porsumiseks Mullastiku struktuuri kujundavad bakterid. Mullahorisont,koostis, nimetatakse kivimite murenemist vee ja õhus esineva hapniku ja süsinik happelisus , veereziim, paksus,iseloomulikud protsessid(mullaprofiil), viljakus,lõimis,huumusevaru
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE LEKTORAAT Marina Buinitskaja Õppeaine P2NC.00.549 Keelekümbluse alused Kodutöö Juhendaja: Ene Kurme Narva 2015 Ülesandeid t suulise keeleoskuse arendamiseks 1) Laste vanus: 6.-7.a Tegevuse teema: „Riided ja jalatsid“ Eesmärgid: *Eneseväljenduslikud: laps saab kuuldust aru ja reageerib sellele sobivalt; saab küsimustest aru ja vastab õpetaja küsimustele õpitud sõnavara piires; *Keelelised: teab ja nimetab riietuste nimetusi ja kuhu neid pannakse; aktiviseerib varem õpitud sõnavara; kordab järele uusi sõnu ja kasutab neid mängutegevustes. Laps vastab küsimustele täislausega. Vahendid: karp, ilmakarud, karu riided Õ: Kas õues on talv või kevad? L: Kevad. Õ: Kevadel ärkavad loomad ja meil on küllas kaks karu – karupoiss ja karutüdruk. Aga kus on nende riided? Võib olla siin? Näitab suurt ka...
Vähid/ämblikulaadsed/putukad 1.Vähkide tunnused: 1) kitiinkest 2) keha koosneb paljudest lülidest, mis moodustavad kolm piirkonda: pea, rindmiku ja tagakeha. Pea ja rindmik on paljudel kokku kasvanud ning kaetud kilbiga 3) 2 paari tundlaid 4) 2 liitsilma. Paljudel vähkidel on silmad painduva varrekese otsas 5) hingavad lõpustega 6) koorikus on 2 värvainet: must ja punane 7) aeg-ajalt kestuvad 2.Vähkide tähtsus looduses ja inimeste elus: 1) suur tähtsus toiduahelas. Vetikad alamad vähid kalad, limused, käsnad ; Krillid kalad, kiusvaalad ; Jõevähk saarmas, naarits, veelinnud 2) vähke süüakse (krevetid, jõevähk, homaarid, krabid) 3) vähkide koorik sisaldab värvaineid. Vähkide koorikuid lisatakse lindude toidule 4) vähke kasvatatakse akvaariumis lemmikloomadena 5) väikesi vähke kasutatakse akvaariumikalade toiduna 3.Ämblikulaadsete tunnused: 1) keha koosneb pearindmikust ja tagakehast ja keha on ka...
Põhjatuule, Tuulispea tuule, Liivatuule, Tormituule, Külma tule Marutuule ja Kuuma tuule. 5. Gilgames ja Enkidu panid Humbaba pea teiba otsa. 6. Istar vihastas Gilgamesi peale, kuna too ei tahtnud temaga abielluda. Ta luges kõik tema patud talle ette. 7. Enkidu haaras härjal sabatüvest ja Gilgames virutas härjale pussiga sarvede vahele. 8. Gilgames mattis Enkidu lõpuks maha, kuna tollel hakkasid ninast juba ussid tulema pika seismise järel. 9. Gilgames tappis Lõvid mäekurudes. 10. Tarkusejumal Eal hakkas inimestest kahju ja ta rääkis jumalate plaanist pilliroost onnile.
PH rüüloomad loricifera LEVIK: merelise eluviisiga merepõhja mudas LIIKIDE ARV: 20 PALJUNEMINE: lahksugulised EHITUSE ERIPÄRAD: - bilateraalsümmeetrilised - kuni 1 mm - keha jaotatud 5 - peas asetsevad kidad - keha kaetud paksude plaatidega ANATOOMIA JOONIS: 31 PILT: 32 PH ümarussid nematoda LEVIK: elavad kõikjal LIIKIDE ARV: 80 000 PALJUNEMINE: lahksugulised EHITUSE ERIPÄRAD: - otstest peenenevad sildri kujuga ussid - ristlõikes keha ümar - keha pinnal paks kutiikula - seedesüsteem algab suuga, lõppeb pärakuga 33 ANATOOMIA JOONIS: (ümaruss) ERINEVAD ELUVORMID: vabalt elavad, taime- (kartuli kiduuss) ja loomaparasiidid (liimuksolge) NÄITED PARASIITSETE ÜMARUSSIDE ELUTSÜKLIST: 1. Solkme munad satuvad pesemata käte küljest inimese suhu ning edasi soolde, kus munadest väljuvad vastsed. 2
Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki. Riigid on kõige üldisemad ja suuremad süstemaatilised rühmad. Taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad. Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks. Selgroogsed loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: · KALAD · KAHEPAIKSED · ROOMAJAD · LINNUD · IMETAJAD Selgrootud loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: käsnad, ainuõõssed, ussid, limused,lülijalgsed. Taimeriik (hõimkond) Katteseemnetaimed- Kõige keerulisema ehitusega taimed. Ühiseks tunnuseks on õite ja viljade esinemine. Paljasseemnetaimed- Lihtsama ehitusega kui katteseemne-taimeded. Õisi ja vilju ei esine, sugulise paljunemise organiks on käbid. Sõnajalgtaimed- Lihtsa ehitusega taimed. Õisi, vilju ega käbisid ei esine, paljunevad eoseliselt. Sammaltaimed- Väga lihtsa ehitusega eostaimed. INIMENE LIIK inimene Homo Sapiens
veebruar) Madisepäeval ei tohi metsast puid või hagu tuua, muidu tulevat suvel palju usse maja juurde. Samuti ei tohtivat nõelatööd teha, et mitte ussi käest nõelata saada. Lumesadu ennustab suveks palju marju ning putukaid. Selleks päevaks viidud vokk silma alt ära või kaetud kinni, sest usuti: kes vokki näeb, näeb suvel hunti. Sügisene madisepäev (21. september) Vanemates kirjalikes allikates on sügisene madisepäev kevadise vastand ehk aeg, millal putukad ja ussid teevad talvepesa, suiguvad talveunne või lähevad maa sisse; sääsed ja kärbsed kaovad. Madisepäeval pidi putukatele ja maamardikatele elu sisse loodama ning kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid. Apostel Mattias Kreeka Matthias tuleneb nimest Mattathias.Ta kuulus Jeesuse 70 jüngri hulka, olles temaga Jeesuse ristimisest alates. Ta arvati liisuga Jeesuse apostlite hulka pärast seda, kui Juudas oli reeturina nende seast välja langenud
Lendorav (vt. Joonis 5 ) - puude pungad, noored oksad ja seemned. Kobras - rohttaimed ja puukoor. Lagrits - putukad, teod, väikesed selgroogsed, taimede seemned. Pähklinäpp - pähklid, tammetõrud, marjad, putukad kasetriibik putukad, seemned, puude pungad rändrott liha, taimetoit kodurott kõik, mida kätte saab, aga eelistab taimetoitu kaelushiir- seemned, pähklid, tõrud, kastanid, konnad, sisalikud, hiired, linnupojad juttselg-hiir - putukad, teod, ussid, seemned, pungad, taimevarred koduhiir seemned, muud taimeosad, putukad, toidujäätmed pisihiir seemned, pehmed taimeosad, pungad, õied, viljad ondatra veetaimed: pilliroog, kõrkjad, vesikupud jne. Vesirott - pilliroo, osjade ja kollase vesikupu mahlakad osad, kartulud, porgandid, peedid Leethiir taimede rohelised oksad, seemned, juurikad, seened, putukad Soo-uruhiir taimne toit, põhiliselt seemned Niidu-uruhiir - taimede rohelised osad ning
Mängu ajal nõiutud pall Harry ja põhjustab kaotas kondid oma käe. Dobby, maja elf on nõiutud palli endast oleneva, et on Harry vigastada ja saadeti koju. See öö, Harry näeb keha esimese aasta, kes on kivistunud jõuavad haiglasse. Varsti pärast Lockhart algab dueling klubi. Esimesel kohtumisel, Harry terrifies tema kaasõpilaste poolt räägib Parseltongue et madu. Harry võimet hirmutab teisi, sest ainult pärijaks Slytherin, kes on vastutav avatakse kamber, oleks võime vestelda ussid. Harry kuulub täiendavalt kahtlus, kui ta komistab pärast kivistunud asutuste Justin Finch-Fletchley ja peaaegu peata Nick. Sihikindlat püüda süüdlane, Ron, Harry ja Hermione pruulima Jook nimega Polyjuice. Jook mis võimaldab neil täita asutuste Slytherins ja küsimus Malfoy kohta saladuste kamber. Nad leiavad, et Malfoy ei ole pärija Slytherin. Enam rünnakud toimuda samal ajal ja vahetult enne Ystävänpäivä, Harry leiab päevikut purustatud ga
Evolutsioon-on mingi kinda suunaline muutumine,tavaliselt lihtsamalt keerulise suunas.Evolut alguses on areng suhteliselt kiire,hiljem aeglustub.neli evolutsooni tüüpi. 1.Füüsikaline-suurpauk-aatomite teke.2.Keemiline-molekulid-org.aine molekulid(valk,lipid,polüsahhariid),3.Bioloogiline-eeltuumsedorg-Homo sapiens.4.sotsiaalne-homosapiens. Evolutsiooni idee kujunemine. G.Cuvier-uuris kivistike,liigid muutuvad,katastroofi teooria,selletõttu osad liiggid paleontoloogia välja surnud. E.Darwin-poeetiliselt faktilised,mörkas üleproduktsiooni. J.B.Lamarck-zoloogia filosoofia,esimene evolut õpetus,1.elu on ise tärganud-isetärkamise teel,mis on kordumatu,2.muutused on tingitud.Tegurid:1.Täiustumisetund(sisemine tung)2.Keskkonnategurite muutused.3.Tunnuste pärandumine järglastele. C.Darwin- elu on maapeal tekkinud ise tärkamise järgi (loodusliku valiku õpetus).Looduslikvalik:1.liigi üleproduktsioon.2.olelusvõitlus-paremini kohastunu.3.pärilik muu...
keedeti kitseliha. Paljudes valdades söödi praetud sealiha ja pannkooke, peale rüübati punaseks värvitud viina. 8. september ussimaarjapäev (Maarja sündimise päev) Ussimaarjapäeva tähistatakse 8.septembril. Seda päeva teatakse veel väikse maarjapäevana ja ussi magamise päevana. Eestis teatakse püha alates 16.sajandist. Varaseim teade päeva tähistamisest pärineb kuuenda sajandi algusest Süürias. Keelatud oli metsa minek, kuna mets tahtis puhata ja ussid rahulikult urgu minna. Lubatud oli minna ainult marjule. Mõnevõrra oli levinud õmblemis- ja ketramiskeeld, et uss ei nõelaks. Mõnel pool usuti, et kesa sümboolne kündmine hävitab kahjurid ja rukkiussid. Ussimaarjapäeva peeti õunte valmimise päevaks ning metsas valmisid sel päeval esimesed jõhvikad. Toidukultuurist on teada ainult jõhvikal käimine. ALLIKAD wikipeedia, eesti rahvakalender, eesti entsüklopeedia, eesti.ee, looduskalender.ee, err.ee , eestikirik.ee, kultuuriaken
Loomade kohastumused eluks vees Kuidas kalad ja konnad hingavad? Kuidas loomad vees liiguvad? Karl Pütsepp 2012 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel. 1. Selgrootud vees · Selgrootute hulka kuuluvad putukad, vähid, ussid, ämblikulaadsed, teod, karbid, kaheksajalad jne. Jõevähki jääb Eestis järjest vähemaks. Ta on oma elupaiga suhtes väga nõudlik. Kuidas selgrootud vee all hingavad? · Jõevähk hingab lõpustega. · Paljud putukavastsed samuti lihtsamate lõpusetaoliste elunditega. · Mõnedel putukatel õhutoru (nt. vesihark). VESIHARK Õhutoru 2. Kuidas kalad vees hingavad? · Kalade hulka kuuluvad kõhrkalad (haid,
LAPSE HOOLDAMINE SÜGELEVATE LÖÖVETE VÕI LIHTSALT NAHA SÜGELEMISE KORRAL Garina Kall Sirje Pikpoom Alla Ramazanova Tatjana Uzmenova Naha sügelemine võib viidata: ● nahahaigusele (ekseemile, pügaraigile) ● parasiitidele (sügelised, kirbud, täid, ussid) ● ülitundlikusele mõne toiduaine, ravimi või nahaga kokkupuutunud ärritaja suhtes (nõgestõbi) ● nakkushaigusele (tuulerõuged) ● harvem võib sügelemist põhjustada ka närvipinge ja muretsemine SÜGELISEED Nakatumine peaaegu nähtamatute lestadega (Sarcoptes scabiei), mis uuristavad nahasse käigud. Lestad munevad neisse 2-3 muna päevas. Vastsed kooruvad, roomavad nahale ja rajavad uusi käike. Tugev sügelus on tingitud allergilisest reaktsioonist lestade süljele või väljaheidetele, põhjustades kratsimist. Haigus levib nahk-naha kontakti teel, sageli käest kinni hoides, voodi ...
Õistaimed kohastusid erinevate elutingimustega maismaal ja osa neist levis tagasi vette. Katteseemne ehk õistaimed ehk angiospermid on kõigist taimedest kõige edukamad. 10 Loomariigi evolutsioon 11 Esimesed loomad Esimesed hulkraksed loomad (umbes 700 miljonit aastat tagasi) olid selgrootud ja nad elasid meres. Eelajalooliste selgrootute järglased ujuvad ja roomavad ikka veel ookeanides. Nende hulka kuuluvad ussid, korallid, merekarbid, teod, meritähed, käsnad, kaheksajalad ja kalmaarid. 12 Selgroogsed Kalad olid esimesed selgrooga loomad, kellel on sisemine skelett, ning ühtlasi on nad kõige paremini vees elama kohanenud loomad. Tekkisid 500 miljonit aastat tagasi, vanaaegkonna keskel. Nende keha kattis kaitsvatest kilpidest rüü, mistõttu nad olid väga kohmakad. 13 Maismaaloomad
a hulkrakse organismi tekke. Hulkraksuse eelised: Võimaldas uute organismitüüpide arengut 3,7-4 miljardit a ainuraksed prokarüoodid tagasi 2 miljardit a esimesed eukarüoodid tagasi TAIMED LOOMAD 700 MAT hulkraksed vetikad pehmekehalised selgrootud 500 MAT kujunesid peamised ehitustüübid: ainuõõssed, ussid, molluskid, lülijalgsed, keelikloomad 410-440 MAT samblad, sõnajalgtaimed lülijalgsed veest maale 280-360 MAT hiidsõnajalgade metsad kahepaiksed 300-350 MAT paljasseemnetaimed roomajad 260 MAT imetajad 150 MAT linnud 100-130 MAT katteseemnetaimed
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust taimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid. Pedosfäär on Maa sfäär, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, kus toimuvad mullatekkeprotsessid. Mulla tähtsus Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. Füüsikaline murenemine e rabenemine toimub temperatuurist tingitud kivimiosakeste mineraalide) soojuspaisumise ja kokkutõmbumiste toimel. Päeval, kui t° on kõrgem, kivimite koostises olevad mineraalid soojenevad ja paisuvad, kuid öösel jahtuvad ja tõmbuvad kokku. Kivimid koosnevad erinevatest...
Metskurvits Levik: Metskurvits on levinud Euraasia metsvööndis, Euroopas ka metsastepis, alates Püreneedest, Prantsusmaast, Briti saartest ja Skandinaaviast kuni Sahhalini ja Jaapanini. Toitumine: Metskurvitsa toiduks on mullas elavad ussid, putukad ja nende vastsed. Eelistatumateks toitumispaikadeks on metsaojade ja -kraavide pehmed kaldad, veeloike ääristav muda ja üldse vesisemad kohad, kust saab toitu hankida nokaga mudas songides. Pesitsemine: Suve jooksul pesitseb kaks korda,
tapavad raudmehed. Mõlemasse tüdrukusse oli Leemet väga armunud. Hiiet teadis ta juba väiksest peale ja ta ei uskunud iialgi, et Hiie võiks talle meeldima hakata. Metsas on Leemetil kolm sõpra: Põrtel, Hiie ja Ints. Pärtel kolib külasse ja nende sõprusuhted kaovad. Ints on rästik, kes on Leemetile väga heaks sõbraks. Leemet oskab väga hästi ussisõnu siis saab ta kõikide ussidega rääkida. Raudmehed hävitavad kõik ussid pannes nad põlema. Metsas usuti Põhja Konna,keda Leemet tahtis väga näha, see oli tema unistuseks. Põhja Konna kardeti ja tema auks viis Ülgas alati ohverdusi, et ta ikka rahulikult edasi magaks. Raamatu lõpus räägib Meeme enne oma surma Leemetile saladuse, et see sõrmusega kotike, mille Leemet sai, see kotike on tehtud Põhja Konna nahast, kui too kotike ära süüa, siis saabki näha Põhja Konna,kuid siis peab Leemet olema elulõpuni Põhja Konna valvur
ja nektoniks (mitte planktoni hulka kuuluvad organismid, kellel on suur liikumisvõime). Ookeani taimestik ja loomastik Igas sügavusvööndis on taimestik ja loomastik isesugune. Litoraal on veekogude mitmekesiseima elustikuga ja suurima bioproduktsiooniga vöönd, kus kasvab põhja-taimestik. Tõusu-mõõna piirkonnas elav litoraalifauna koosneb peamiselt ussidest, limustest ja vähkidest, kes suudavad üks või kaks korda päevas õhukeskkonnas viibida. Ussid kaevuvad põhja, limused ja tõruvähid sulguvad oma kambrisse. Batüaalile on iseloomulikud valguse ja taimede puudumine. Seal leidub baktereid. Võrdlemisi liigirohke kuid isendivaene fauna koosneb valdavalt selgrootuist ja kaladest. Suhteliselt liigirohkes, kuid vähese biomassiga zooplanktonis elutsevad peamiselt aerjalalised. (Ökoloogialeksikon- Viktor Masing) Üleminekul batüaali ja abüssaali vahel fauna muutub nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt vaesemaks
nimetatakse enterobioosiks. Naaskelsabad on väikesed valged 0,5-1 cm pikkused nugilised. Sageli esinevad parasiidid lastel, kuid tihti ka täiskasvanuil. Naaskelsabad munevad päevas umbes 12000 muna, mis organismist väljudes levivad voodipesule, nahale, püsivad eluvõimelistena põrandal ja esemetal. Kui isikliku hügieeni reegleid ei täideta, võib inimene pidevalt ise nakatuda. Keeritsussid Keeritsussid ehk trihhiinid on kuni 4 mm pikkused ussid. Nakatuda võib sea ja teiste loomade halvasti keedetud või praetud liha söömisel, kui see sisaldab lihaskoes eluvõimelisi keeritsusside vastseid. Kõige sagedamini kahjustavad keeritsussid vahelihast ja roietevahelisi lihaseid. Paelussid Nudipaeluss Nudipaeluss on üks suuremaid soolenugilisi, ta pikkus võib olla kuni 10 m. Nudipaelussi vaheperemeheks on enamasti veis, harvem lammas. Sarvlooma seedetraktist satub nudipaelussi idu vereringe kaudu lihastesse, kus arenevad tangud
· Oluline osa veekogude aineringes, eriti põhja sadenenud orgaanilise aine lagundamisel · Majanduslik tähtsus: otseseks toiduks inimesele või inimese poolt kasutatavatele organismidele · Bioindikatsioon paiksus; erinev ökoamplituud? · Oluline roll veekogude isepuhastuse võimes biofiltraatorid. Filtreerijad eemaldavad veest sestonit paraneb vee läbipaistvus Mere põhjaloomastik e. zoobentos...ainuraksed, käsnad, ainuõõssed, mitmesugused ussid, koorikloomad, ämblikulaadsed, putukate vastsed, sammalloomad, okasnahksed, poolkeeliksid, selgroogsed (kalad). Joonis 1.Liikide arvukus Läänemeres Eluviisi poolest ollakse ka mitmekesised: · esinevad ujuvormid · mööda põhja liikuvaid vorme (jooksvaid ja roomavaid) · vabalt merepõhjal lebavad vorme · põhjasetteisse kaevuvaid vorme · puurivad vormid · kinnistuvad vormid
märganudki, kui naised öösel ära käisid. Leemet ja Pärtel roomasid emale ja Salmele järgi ning jälgisid alasti naisi. 10. Leemet ja Pärtel veetsid järjest rohkem aega Hiiega. Nad otsustasid Hiiele küla näidata. Pärtel ja Leemet olid viimati külas käinud viis aastat tagasi. Ka Ints tuli nendega. Nad läksid külavanem Johannese juurde. Nad nägid Mgdaleenat, kes oli ilusaks tüdrukuks kasvanud. Kui Johannes Intsu märkas, tahtis ta Intsu maha lüüa. Ussid olevat inimeste vaenlased, saatanast. Ussid toovat õnnetust. Lapsed jooksid metsa tagasi. 11. Leemetil oli pihku jäänud leib, mis Johannes andnud oli. Lapsed asusid seda maitsema. Ints ei pidanud seda õigeks. Lastele aga ei meeldinud leib. Kui Linda teada sai, et Leemet ja kunagi varem ka Salme olid leiba proovinud, hakkas ta nutma. Ta kartis, et lastele meeldivad külakombed ja tahavad külla elama minna. Lapsed tõotasid igavesti metsa jääda. 12
millal täiskuu on ning ei märganudki, kui naised öösel ära käisid. Leemet ja Pärtel roomasid emale ja Salmele järgi ning jälgisid alasti naisi. 10. Leemet ja Pärtel veetsid järjest rohkem aega Hiiega. Nad otsustasid Hiiele küla näidata. Pärtel ja Leemet olid viimati külas käinud viis aastat tagasi. Ka Ints tuli nendega. Nad läksid külavanem Johannese juurde. Nad nägid Mgdaleenat, kes oli ilusaks tüdrukuks kasvanud. Kui Johannes Intsu märkas, tahtis ta Intsu maha lüüa. Ussid olevat inimeste vaenlased, saatanast. Ussid toovat õnnetust. Lapsed jooksid metsa tagasi. 11. Leemetil oli pihku jäänud leib, mis Johannes andnud oli. Lapsed asusid seda maitsema. Ints ei pidanud seda õigeks. Lastele aga ei meeldinud leib. Kui Linda teada sai, et Leemet ja kunagi varem ka Salme olid leiba proovinud, hakkas ta nutma. Ta kartis, et lastele meeldivad külakombed ja tahavad külla elama minna. Lapsed tõotasid igavesti metsa jääda. 12
Toimunud on evolutsioon. Evolutsiooni toimumine on fakt- seda kinnitavad paljud erinevad tõendid. Paleosoikum ehk Vanaaegkond Vara-Paleosoikum koosneb kahest ajastust - Kambriumist ja Ordoviitsiumist. Esimesed fossiilid hulkraksetest eluvormidest on umbes 600-miljoni aasta vanused. Kambriumieelsed loomad olid pehmekehalised: millimallikad, meriliiliad, ussid jt. Seetõttu on eelkambriumist suhteliselt vähe kivistisi. Kambriumi ajastu algas 540 miljonit aastat tagasi ja lõppes 500 miljonit aastat tagasi. Kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) hulkraksed loomad. Kambriumi iseloomulikuks jooneks on merelisus. Ajastu kestel ilmusid trilobiidid (merelised lülijalgsed), arheotsüaadid, brahhiopoodid (käsijalgsed), käsnad, molluskid, okasnahksed jt.
1) Kambrium (540- 495 miljonit aastat tagasi) Kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad. Kivististe järsu ilmumise tõttu nimetatakse seda aega "Kambriumi plahvatuseks". Mingil põhjusel kiirenes elu areng ja organismide mitmekesisus suurenes geoloogiliselt lühikese aja jooksul kiiresti. Ilmusid erinevad veeselgrootud molluskid, trilobiidid, arheotsüaadid (surid välja Kambriumi keskel), puuduluksed käsijalgsed (brahhiopoodid), käsnad, meduusid, ussid ja paljud problemaatilise kuuluvusega organismid. Taimestikus ülekaalus merevetikad. 2) Ordiviitsium (495- 440 miljonit aastat tagasi) Selgrootute mereorganismide hulgas olid tähtsaimad trilobiidid, molluskid, sammalloomad, okasnahksed. Ajastu keskel, kui Baltika kontinent triivis juba ekvaatori poole, lisandusid soojaveelised korallid ning merisiilikud, on leitud ka esimeste selgroogsete (lõuatute) kivistisi. Taimedest olid esindatud merevetikad ja veepiiril algelised maismaataimed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
