Riided olid jaotatud vastavalt talupoja elurütmile kolme ossa: 1) töörõivad ehk pidamise riided, mida kanti iga päev, 2) käimise rõivad ehk käimariided vähempidulikeks käikudeks ja 3) pidulikud rõivad ehk seisuriided, mida kanti vaid väga pidulikel puhkudel, hoiti hoolega ning sageli pärandati ka lastele. Töörõivaste puhul oli esikohal praktilisus. Kohustuslik lisand oli vöö, mille kandmist põhjendati nii tervise hoidmise kui ka maagiliste uskumustega. Pidurõivastuses oli esikohal esteetilisus, rõhutamaks sündmuse tähtsust. Kõige pidulikumat riiet kanti leeris, pulmas ja lauakirikus. Laste riided piirusid nii tüdrukutel kui poistel põhiliselt valge linase särgiga, jahedama ilmaga kanti peal musta kuube. Riietus täienes vastavalt eale ja tavadele. Poisist sai pükste omanik umbes 10 aastaselt, tüdrukud kandsid vööga linast särki 14.-15. eluaastani. Peale seda seeliku saamine sümboliseeris üleminekut lapseeast neiuikka
psühholoogilises võtmes. Kasutatakse rahvakeele väljendeid. See oli olemas juba renessanssiajastul Charles Dickens-Oliver Twist, Eestis:A. H- Tammsaare, E.Vilde 7)Müüt ja legend Müüt: Pärimuslugu, mis jutustab loodusnähtuste tekkest, jumalatest, muinaskangelastest ja teistest üleloomulikest. Müüdid püüavad vastata küsimustele kust inimesed tulid ja kes nad on, ning veel paljudele küsimutele. Inimesed on need aga ise välja mõelnud ( kuidas kuusk okkad sai ) . Müüt uskumustega seotud pärimuslik lugu= loomismüüdid, kangelasmüüdid, tänapäevamüüdid. Legend: kui müüt tegeleb sellega mis pole reaalselt toimunud, siis legend pajatab nt. ajaloosündmustest ja päriselt elanud inimestest. Legend on suuline rahvalooming, seega edasijutustades muutub selle sisu iga edasijutustaja muudab seda toetudes oma kogemustele. Selle tõttu on legendide ajaloolist tagapõhja raske leida. Legend ajalooga seotud pärimuslik lugu= lood pühakute eludest jne.
kaeti seejärel värviga (kasutati musta, punast, pruuni ja kollast värvi). Looduslikud värvimullad segati vee, loomarasva või taimemahlaga. Koopamaalidel oli tavaliselt maagiline tähendus, selle abil usuti saavat jahiõnne. Näiteks usuti, et kui noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub sama ka jahil pärisloomaga. MAALIKUNST VANAS EGIPTUSES, KREEKAS JA ROOMAS Ka Egiptuse ja Ees-Aasia templite ning hauakambrite seinamaalid on seotud uskumustega. Egiptuse seinamaale iseloomustavad inimeste omapärased poosid jalad ja pea on külgvaates, õlad ja silm otsevaates. Pildisarjad ja hieroglüüfid kujutavad enamasti sündmusi vaarao ja ülikute elust. Kujutati seda, mida loodeti juhtuvat, lootes, et siis see ka täitub. Vanad egiptlased ei tundnud perspektiivi, kaugemad esemed asetati maalil esimeste kohale. Tänu uskumustele ja rangetele seadustele püsis Egiptuse maalikunst umbes kaks ja pool tuhat aastat peaaegu muutumatuna.
Igas majas põles Vesta auks koldetuli ja keset foorumit seisis ümmargune Vesta tempel ja mille altaril põlevat tuld ei tohtinud iial kustuda lasta. Selle eest kandsid hoolt Vesta preestritarid, keda kutsuti Vesta neitsiteks. Rooma linnades, aga elas mitut sorti rahvast kes olid sinna rännanud mitte ainult Itaaliast, vaid ka erinevatest provintsidest ja eriti Idamaadest. Seal said kokku erinevate keelte ja uskumustega rahvad kes kõik austasid rooma jumalaid ja suhtlesid oma vahel ladina keeles. Paljud roomlased olid aga vaesed kellel polnud püsivat tööd. Sellepärast hakati juba varakult vaestele äraelamiseks tasuta villja mis toodi sisse meretaguste provintsidest. Rikkad roomlased elasid aga uhketes ja mugavates majades. Nendel majadel oli veevärk ja kanalisatsioon. Lihtrahvas elas aga ebamugavates mitmekordsetes üürimajades, kus oli terve perekonna peale enamasti vaid üks tuba
Rahvarõivad (rahvariided) on nii argi- kui pidupäevadel kantavad talupojarõivad, mis on iseloomulikud seisuslikule ühiskonnale. Rahvariided märkisid Eestis nii seisuslikku (talupojaseisust) kui ka rahvuslikku (maarahvast) kuuluvust. Nimetust rahvarõivad (esialgsel kujul rahvariided) hakati kasutama ärkamisajal, mil hakati uhkuse rõhutamiseks jällegi taotlema traditsiooniliste talupojarõivaste kandmist pidulikel kokkutulekutel. Seoses linliku elulaadi levimisega 19. sajandi teisel poolel taandusid igapäevasest kasutusest rahvarõivad, samas hakati Eestis 19. sajandi teisel poolel propageerima rahvarõivaste kandmist rahvuslikel üritustel ja laulupidudel. Ulatuslikum rahvarõivaste taaselustamine rahvusliku peorõivana sai alguse 20. sajandi algupoolel. Tänasel päeval peetaksegi rahvariiete all silmas eelkõige 19. sajandi esimesest poolest pärinevaid...
Budism 2009 Budism Budism on Buddha Skjamuni ning see arvatavasti 6.5. saj eKr ning selle põhjal Indias tekkinud õpetus ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Buddha sündis praeguse Nepaali territooriumil väidetavalt feodaalriigi kuninga perekonnas. Midagi täpset tema edasise elu kohta teada pole. Arvatakse, et ta õppis munkade juures ja jõudis aja jooksul nendest kõrgemale arengutasemele ja töötas välja oma arusaamad õigetest eluviisidest ja hakkas neid rahva seas kuulutama, pannes seega aluse uuele usule. Rändjutluste tulemusena tekkisid hiljem kloostrid, kus hakati tema õpetusi järgima. Lühidalt kokku võttes propageeris õpetus kasinust, paastu ja palvetamist, lahtiütlemist maistest naudingutest ja väärtustest.Buddha ja selline õpetus, mida on hakatud hiljem, tegelikult alles üsna hiljuti, nimetama budismiks. Buddha-aegne India kultuur oli kujunenud kahe tsivilisatsiooni kokkusulamise teel. Nendeks...
Haiguslik kartus ehk foobia on ängistustunne, mida iseloomustab kõikehaarav hirm mingi kindla objekti, looma, sündmuse või situatsiooni ees. Kõnekeeles ei tähista foobia mitte ainult paanilist hirmu, vaid ka lihtsalt vastumeelsust. See võib intensiivsuse poolest varieeruda väga laial skaalal, mille ühes otsas on igati mõistetav inimlik ebamugavustunne ja teises juba foobia kliinilise diagnoosi alla minev ülemäärane hirm. Piir normaalse ja ebanormaalse vahel on habras. Kui inimesel on võimalik kerge vaevaga kardetud asjaoludest hoiduda, siis ei pruugi foobia olemasolu üldiselt toimetulekut oluliselt segada. Haigusliku foobia puhul on ärevus nii tugev ja enesetunne kardetud olukorras ebameeldiv sellisel määral, et kokkupuudet selle situatsiooniga välditakse iga hinna eest. Vältimine aga omakorda võimendab hirmu. Enamik paanikahäireid kirjeldavaid termineid pärineb juba Antiik-Kreekast. Sõna ,,foobia" ongi tuletatud kreeka keelsest sõnast ...
juhtumustega, kangelastega ja heerostega, ühesõnaga müütide ja muistenditega. Ent inimene, ka ateist, kelleks paljud eestlased end peavad, ei saa elada uskumata. Millessegi peab inimene uskuma. Igal ajal on omad müüdid. Nii püüab Lennart Meri tuua "Hõbevalges" meieni muistsete eestlaste maailma ning taarausu põhjused ja alustalad, sidudes neid Kaali meteoriidiga, ühtlasi kõrvutades neid ka Skandinaavia uskumustega. Nõnda uurib Graham Hancock oma raamatus "Jumalate jäljed" Lõuna-Ameerika indiaanlaste ning egiptlaste usundeid, neid omavahel võrreldes ja analüüsides. Samamoodi vaadeldakse antiikse Kreeka ja Rooma religiooni ning tuntakse huvi loodusrahvaste uskude vastu. Ja samuti analüüsib Daniel Quinn oma romaanis "Ishmael" kaasaegseid müüte, mis eestlastestki mööda ei ole läinud. Tegelikult ei erine ju tänapäeva
EETIKA Nimetage avatuse eelduseid: algab huviga; teadmiste eitamine ,,ma ei tea"; konkreetsus; iseendale · Millest sõltub, millise eetilise põhivaliku inimene langetab? Sõltub sellest, kas sündmus on inimesele avatud või suletud- avatud sündmus algab huviga, suletud ükskõiksusega, esimesega kaasneb rahulolu tesiega rahulolematus, esimene lõpetatakse, teine jääb lõpetamata · Millised on eetilised põhivalikud. Miks valiku langetamine on paratamatu? Alati tuleb teha vali, sest teine on alati tundamtu ja tundmatu tuleb teha tuntuks- tundmatu juurde ei saa jääda, sest tundamatu tekitab ängi. 1.osalemine (avatuse tugev ülekaal) 2.kirjeldamine (avatus ja suletus on suhtelises tasakaalus) 3.hävitamine (suletuse tugev ülekaal) Oluline on mõista, et suhtes ümbritsevaga tuleb alati langetada eetiline põhivalik- vastasel juhul jääkski inimene suhtesse ümbritsevaga kui tundmatusega-ta jääks ängistusse ja tema harju...
arvamust pangast, tema toodetest, teenustest ja konkurentidest. Panga edu või läbikukkumine sõltub suuresti tema valitud strateegiast ja ettevõttesisene turundus on strateegia oluline komponent. Siinkohal võib strateegiat defineerida kui panga tegevusi ja plaane, mis on loodud, et efektiivselt kooskõlastada panga eesmärke missiooniga ja missiooni omakorda keskkonnaga. Inimeste hoiakud ja tegevused on lähedaselt seotud nende uskumustega ja inimesed on need, kes on ettevõtte imago kujundamisel peamisteks arvustajateks. Oma imago on kõigil ettevõtetel olenemata sellest, kas nad on seda ise viljelenud või mitte. See imago esineb nii teadlikul kui ka mitteteadlikul tasandil kõigi indiviidide mäludes, kes on pangaga seotud. Igal ajahetkel võib olemasolev imago olla suure tõenäosusega halvem panga tõelisest olukorrast. Näiteks mõni konkreetne pank võib näiliselt inimestele siiski tunduda
meieni jõudnud Kalevipoja lood. Hiiukujutelmadega sulas hiljem kokku kristlik kurat, andes tegelase nimega Vanapagan. Levisid ka muud germaanipärased uskumused – kuri silm, libahunt, tuulispea, pisuhänd, näkk, puuk, haiguste personifikatsioonid (hall, katk). Aja jooksul süvenes veelgi kartus kurja surnu ees, kujunes välja keerukas tõrjemaagia. Need jooned süvenesid kontaktide mõjul ristiusuga ning teiste rahvaste rahvalikue uskumustega.[2] Veel 17. sajandil praktiseeriti vaatamata kiriku mõjuvõimule mitmel pool endiselt rahvausundit. Näiteks annavad sellest tunnistust Mõnistest leitud 17. sajandi põletusmatused. Rahvausund 19. sajandil Eesti rahvausundiga on omapärasel viisil seotud romantismiajastu rahvavalgustajate poolt loodud ja populaarseks saanud Soome mõjudega pseudomütoloogia. Kirjasõna kaudu jõudis see rahva sekka ning kohati on
reisi peamiseks motiiviks. Sümboolne väärtus eristab suveniiride ostjaid üksteisest ning sellised suveniirid on autentsed, unikaalsed ning omavad kultuurilist ja ajaloolist väärtust. Ka masstoodangul võib olla reisija jaoks olla sümboolne väärtus, kuid sellised suveniirid ei anna nende omajatele prestiizi või sotsiaalset saatust. (Ibid.) Neljas suveniiride väärtus on spirituaalne väärtus. Spirituaalset väärtust omistatakse esemetele, mis on seotud religiooni ja uskumustega. Suveniiride ostmise traditsiooni ühtedeks algatajateks olid palverändurid, kes ostsid kaasa esemeid, mis olid nende jaoks pühad ning omasid imelist ja maagilist jõudu. Spirituaalse väärtusega suveniire ostvad inimesed usuvad, et neil on raviv või kaitsev võim. (Ibid.) Tallinn 2018 2 Suveniiride ostmise motiivid 2.1 Suveniiride ostmise peamised motiivid Peamisteks suveniiride ostmise motiivideks on mälestuste talletamine ja reisi pikendamine
Neist tänapäevale kohast pulmakombestikku luues on oluline jälgida, et rituaalid võetakse tarvitusele koos oma tähendusega, muidu pole neil sisulist väärtust. Näiteks juhtub üha sagedamini, et pruudikimbu tellib pruut ise. Sellega jääb ta ilma rõõmust saada pulmapäeval kaunis kimp kingituseks ja üllatuseks. Pruudikimp kaotab tähenduse, selle tellimine on lihtsalt üks pulmaeelne toiming. Nagu nähtub ajaloost, oli enamik pulmarituaale seotud ennete ja uskumustega ning nende abil sisendati noorpaarile usku oma eluõnnesse, sigivusse ja heasse läbisaamisse. Tänapäeval asendavaid neid rituaale vaid pulmarahva käepigistused ning salmike või paarisõnaline õnnitlus kaardil. Käesurujate järjekorda ja kiiresti öeldud soovid ei kannata võrdlust kunagise mitmepäevase pulmarituaaliga ning selle toimega. Tänapäevaks on pulmad kaotanud muistse pärimusliku ilme. Pulmi peetakse enamasti kevadel ja kevadsuvel. Üldiselt on pulmad
Ettevõtte maine Suur osa ettevõtte strateegilise planeerimise analüüsist, hindab tarbija praegust arvamust firmast, tema toodetest, teenustest ja konkurentidest. Ettevõtte edu või läbikukkumine sõltub suuresti tema valitud strateegiast ja organisatsioonikultuurist (organisatsiooni tegutsemise viis, põhimõtted ja väärtused) .Head mainet ei ole võimalik raha eest osta. (Äripäev, 05.12.2000) Inimeste hoiakud ja tegevused on lähedaselt seotud nende uskumustega ja inimesed on need, kes on ettevõtte maine kujundamisel peamisteks arvustajateks. Oma maine on kõigil ettevõtetel olenemata sellest, kas nad on seda ise loonud või mitte. See esineb, nii teadlikult, kui ka mitteteadlikult kõigi inimeste mäludes, kes on ettevõttega seotud. Palju kindlam saavutamaks head mainet oma ettevõttele, on sellele arenemisele ise teadlikult kaasa aidata, mitte aga lasta mainel turul iseseisvalt kujuneda. (Ahmed, Rafiq, 2002)
mingi väite usutavust selle järgi kuivõrd ta on kooskõlas meie seniste tõekspidamistega. - Ajaloolise väite “Jüriöö ülestõus leidis aset 1343” tõesust teame ainult ajalooraamatute, tekstide, vms kaudu. 3) Igapäevases elus hindame uue informatsiooni usutavust selle järgi, kas see on kooskõlas me seniste teadmistega: -Väite, et keegi X nägi kummitusi, tunnistame vääraks, sest ei ole kooskõlas tõeste tava- arusaamlike või teaduslike uskumustega. Mõlemad uskumused on koherentsed mõne uskumuste hulgaga! Ent keegi ju ei eelda, et 1) on tõene. Aga koherentsusteoreetik ei saa ütelda, et 1) on väär ja 2) on tõene! 4. Milles seisneb printsipiaalne erinevus vastavusteooria ja koherentsusteooria vahel? Vastavusteooria ja koherentsusteooria erinevus! Vastavusteooria: väide – maailm. Koherentsusteooria: väide - teised väited - „Terminiga
Kalevipoja lood. Hiiukujutelmadega sulas hiljem kokku kristlik kurat, andes tegelase nimega Vanapagan. Levisid ka muud germaanipärased uskumused kuri silm, libahunt, tuulispea, pisuhänd, näkk, puuk, haiguste personifikatsioonid (hall, katk). Aja jooksul süvenes veelgi kartus kurja surnu ees, kujunes välja keerukas tõrjemaagia. Need jooned süvenesid kontaktide mõjul ristiusuga ning teiste rahvaste rahvalike uskumustega. * Eesti rahvausundiga on omapärasel viisil seotud romantismiajastu rahvavalgustajate poolt loodud ja populaarseks saanud Soome mõjudega pseudomütoloogia. Kirjasõna kaudu jõudis see rahva sekka ning kohati on keeruline eristada autentset rahvapärast materjali sekundaarsest. * 2005. aastal läbi viidud Eurobaromeetri uurimuse kohaselt uskus 16 protsenti eestimaalastest Jumala olemasolu, 54 protsenti uskus «mingisuguse vaimu või elujõu» olemasolu
a.j. vt. Tanah ümberlõikamisele spetsialiseerunud isik juudi traditsioonis sanskriti keelest tulnud sõna sündide ja taaskehastumiste ahelast vabanemise kohta. Pärast füüsilise keha surma kogeb valgustunud hing püsivat vaimset täiuslikkust. Page 6 Sheet1 usk, et hoolimata nähtavast ja kogetavast mitmekesisusest on selle taga ainult üks tõelisus. Ellkõige seostu see hindu filosoofi Sankara uskumustega. usk, et on ainult üks, ülim jumal, kes koondab endas kõiki jumalikke atribuute ja omadusi. Moslemite pühakoda vaibumine, kustumine; kannatuse vaibumine vanim neljast peamisest Tiibeti budismi koolkonnast vt. läänemüür kristliku kiriku rituaal millega väljavalitud isikud saavad jumala sõna ning sakramentide vahendajateks (vaimulikeks). Budismis osutab see sangha liikmeks saamisele.
Abiellu traditsioonid Eestis Elizabeth Grünbaum Pulmad on olnud tähtsaks sündmuseks inimkonna seas juba varasest ajast, nii ka eestlastel. Koos abieluga käisid käsikäes ka arvukad pulmatraditsioonid. Nende tähtsus on küll ajaga kõvasti langenud, kuid leidub ka inimesi, kes peavad neist praegugi lugu. Õnne- ja viljakusrituaalid sisendasid paarile usku, et neil on tulevikus nii majandusliku jõukust, kui ka tugevad ja terved järglased. Muistsel ajal polnud mõrsja nõusolek abielluks vajalik, sobiv tütarlaps kas osteti või rööviti. Vanematel tuli abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid järjest suuremat kaalu omandama noorte endi soovid. Sellele aitas kaasa noorte suhtlemine kiigemäel ja külapidudel ning ehalkäimine. Eesti pulm on nii-öelda laulupulm: laul saadab kombetalitust täielikult. Pulmaliste mõlemat pool esindas oma laulik ehk ...
traditsioonid. Neist tänapäevale kohast pulmakombestikku luues on oluline jälgida, et rituaalid võetakse tarvitusele koos oma tähendusega, muidu pole neil sisulist väärtust. Näiteks juhtub üha sagedamini, et pruudikimbu tellib pruut ise. Sellega jääb ta ilma rõõmust saada pulmapäeval kaunis kimp kingituseks ja üllatuseks. Pruudikimp kaotab tähenduse, selle tellimine on lihtsalt üks pulmaeelne toiming. Nagu ajaloost on näha, oli enamik pulmarituaale seotud ennete ja uskumustega ning nende abil sisendati noorpaarile usku oma eluõnnesse, sigivusse ja heasse läbisaamisse. Tänapäeval asendavaid neid rituaale vaid pulmarahva käepigistused ning salmike või paarisõnaline õnnitlus kaardil. Käesurujate järjekorda ja kiiresti öeldud soovid ei kannata võrdlust kunagise mitmepäevase pulmarituaaliga ning selle toimega. Tänapäevaks on pulmad kaotanud muistse pärimusliku ilme. Pulmi peetakse enamasti kevadel ja kevadsuvel. Pulmad on ka lühenenud
AJ2: keskaeg ja varauusaeg c 10 klassi ajalootund arvutiklassis NB!Tunni lõpus peaksite teadma iseloomustada (ajalised piirid, märksõnad) a) keltide aega Inglismaal b) Rooma mõju Inglismaa ajaloole c) anglosakside vallutusi d) viikingite vallutusretki e) normandlaste vallutusi f) Inglismaa kõrgkeskajal Rõhutaksin mõningaid teadmisi, mis antud teema puhul on oluline meelde tuletada. · Keskaeg Keskaeg on periood Euroopa ajaloos vahemikus 5.-15. sajand. Kõik need ligi tuhat aastat pole ühtlane periood. Väga selgelt eristuvad keskaja esimesed sajandid (5.-10. sajand), seda perioodi nimetatakse varakeskajaks. Varakeskajal oli Lääne-Euroopas Suure rahvasterändamise (4.-6. sajand) tulemusena väga suured muutused: kujunesid uued riigid, linnad olid hävinud, kaubandus seiskunud jms. Nii et kui...
et rituaalid võetakse tarvitusele koos oma tähendusega, muidu pole neil sisulist väärtust. Näiteks juhtub üha sagedamini, et pruudikimbu tellib pruut ise. Sellega jääb ta ilma rõõmust saada pulmapäeval kaunis kimp kingituseks ja üllatuseks. Pruudikimp kaotab tähenduse, selle tellimine on lihtsalt üks pulmaeelne toiming. Nagu nähtub ajaloost, oli enamik pulmarituaale seotud ennete ja uskumustega ning nende abil sisendati noorpaarile usku oma eluõnnesse, sigivusse ja heasse läbisaamisse. Tänapäevaks on pulmad kaotanud muistse pärimusliku ilme. Pulmi peetakse enamasti kevadel ja kevadsuvel. Üldiselt on pulmad lühenenud, kestavad enamasti päeva, harvemini kaks. Rahapanemine on asendunud pulmakinkidega. Pulmakoti jäänukid on tort ja pudel. Tänapäeval on pulmakülalised enamasti abiellujate sõbrad, töö- ja õpingukaaslased, seepärast
põhjendab oma valikuid? Stsenaariumimudel- sest see korrastab kõiki stereotüüpsete sotsiaalsete sündmuste struktuure Hoiaku struktuur sest võiks arvata, et ideoloogia korrastab hoiakuid või loob nende vahele sidemeid Probleemi ja lahenduse struktuur sest paljude ideoloogiate uskumused keerlevad ju ümber selle, mis on valesti ja mida tuleks teha lahenduseks Grupiskeem kirjeldab kategooriatena ja uskumustega eelarvamuslikku hoiakut 3. Milliseid sotsiaalseid funktsioone Dijk ideoloogiale omistab? - ideoloogiat kasutatakse domineerimise ja vastupanu alusena, see esindab sotsiaalset võitlust - ideoloogia toimib põhimõtete kogumina, mis seletab inimestele midagi - ideoloogia on normatiiviks, määrab lubatavuse ja lubamatuse 4. Milliseid analüütilisi kategooriaid pakub ideoloogia representeerimine grupiskeemi alusel? Liikmesus (nt
saavutatavasse ning hinnangusse võimetest ja potensiaalist. Sellises vanuses lapsed sisendavad endale oma vanemate uskumuste süsteemi, kaasaarvatud uskumuse akadeemilistest saavutustest ja millisel määral peaks see saavutatud olema. Teisalt, muutub koolis õpetaja oluliseks mõjutajaks ning lapsed soovivad innukalt olla õpetajale meelejärgi, nii sotsiaalselt kui akadeemiliselt. esimest korda võivad lapsed tulla koolist koju uskumustega, mis on vastuolus nende vanemate omadega. Lapsed ei suuda täita ülesandeid kui neil ei ole põhilisi oskuseid. Ükski hulk julgustust proovimaks kõvemini, ei lõppe siis saavutustega. Seega, õpetajad ja teised kooli professionaalid on silmitsi rakse ülesandega aidata kõiki lapsi, saavutamaks nende potsensiaal, olles ise oma võimete piires suutelised üheaegselt abistama igat last eraldi, et arendada laspe akadeemiline mina-arusaam.
Kõige vanem, Kahuni papüürus paneb pearõhu empiirilistele ravimeetoditele ja ravimite soovitamisele ning peaaegu ei sisalda religioosseid motiive. Hilisematel papüürustel on kõrvuti empiiriliste tähelepanekutega ka soovitused maagilisteks talitlusteks. Veel hilisemad papüürused on täis aga juba veelgi rohkem religioosset müstikat ning sisaldavad palju viiteid maagilistele protseduuridele ja loitsudele. Preestrid seostasid haiguste põhjusi religioossete uskumustega deemoni kehasse asumise ja jumalate tahtega. - (Otter 1995: 6). Eriarstid, inimesetundmine ja haiguste interpreteerimine Juba Vana riigi ajal (3 aastatuhat e Kr) kujunes arstidel välja spetsialiseerumine. Olid kirurgid ja sisearstid, kirurgid jagunesid silma- ja hambaarstideks. Kreeka ajaloolane Herodotos kirjutas 5. saj e Kr, et "Egiptuses praktiseeritakse meditsiini lahutamise alusel - st iga arst spetsialiseerub mingile
Neid on neli. Matteuse, Luuka, Markuse ja Johannese evangeeliumid. Peale selle arvatakse pühakirja hulka ka Johannese ilmutusraamat, mis kirjeldab saatana võimutsemist enne taevariigi saabumist, viimset kohtupäeva. Vana Testament tõlgiti juba hellenismiperioodil heebrea keelest kreeka keelde. Uus Testament oli alguses peale kreeka keeles ning IV saj pKr tõlgiti see ladina keelde Hieronymose poolt (Vulgata). Kristlased ja Rooma riik Kristlus sarnanes teiste uskumustega, sest enamasti alati taheti saada läbi jumala surmajärgsesse ellu. Erinevalt teistest olid nad aga ranged monoteistid. Selle tõttu ei saanud nad ka austada teisi jumalaid ja tuua ohvreid Rooma keisritele ja see tähendas allumatust. Levisid kuulujutud, et kristlased ohverdavad oma riitustel ka inimesi. Kristlus keelati Rooma riigis ära, sest see oli ohtlik jumalate mitteaustamine võis tuua hädasid mitte ainult kirstlastele, vaid tervetele piirkondadele.
Neid on neli. Matteuse, Luuka, Markuse ja Johannese evangeeliumid. Peale selle arvatakse pühakirja hulka ka Johannese ilmutusraamat, mis kirjeldab saatana võimutsemist enne taevariigi saabumist, viimset kohtupäeva. Vana Testament tõlgiti juba hellenismiperioodil heebrea keelest kreeka keelde. Uus Testament oli alguses peale kreeka keeles ning IV saj pKr tõlgiti see ladina keelde Hieronymose poolt (Vulgata). Kristlased ja Rooma riik Kristlus sarnanes teiste uskumustega, sest enamasti alati taheti saada läbi jumala surmajärgsesse ellu. Erinevalt teistest olid nad aga ranged monoteistid. Selle tõttu ei saanud nad ka austada teisi jumalaid ja tuua ohvreid Rooma keisritele ja see tähendas allumatust. Levisid kuulujutud, et kristlased ohverdavad oma riitustel ka inimesi. Kristlus keelati Rooma riigis ära, sest see oli ohtlik jumalate mitteaustamine võis tuua hädasid mitte ainult kirstlastele, vaid tervetele piirkondadele.
electronica, 1). Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.pax-westphalica.de, 20.11.2011 7 Kristlik kultuur. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/index.php,20.11.2011. 10 Ususõdade ajajärk lõppes Vestfaali rahulepingu sõlmimisega ning cuius regio, eius religio põhimõtte rahvusvahelise kinnitamisega. Pärast seda hakkas maailmas levima arusaam, et usul on territoriaalsed piirid ning erinevate uskumustega inimesed on oma usus võrdsed ning usulised põhimõtted ei saa olla sõdade ajendiks. 11 4. VESTFAALI RAHULEPINGU AJALOOLINE TÄHTSUS NING MÕJU TÄNAPÄEVALE Vestfaali rahulepingu sõlmimist loetakse üheks klassikalise rahvusvahelise õigusekujundamise allikaks. Alates Vestfaali rahust on rahvusvahelisi suhteid peetud riikide, kui teatud inimeste grupi
PRAGMATISM Pragmatism (kr pragma ‘tegu, tegutsemine’) pärineb USAst, kus ta tekkis 19. sajandi 70. aastatel. Pragmatismi nimetatakse ka ameerikalikuks filosoofiaks, sest see väljendab teoreetilisel tasandil miljonite ameeriklaste tegelikku ellusuhtumist. Pragmatismi rajas USA filosoof ja loogik Charles Sanders Peirce (1839–1914), kelle teosed ei leidnud paraku kõlapinda. USA psühholoog ja filosoof William James (1842–1910) oli see, kes populariseeris pragmatismi seisukohti ning tegi nii uue filosoofia kui ka Peirce’i nime kuulsaks. Ühel heal päeval avastas aga Peirce, et see, mida James nimetas pragmatismiks, ei olnud üldse enam see, millega tema nõustunuks. Nii nimetaski Peirce 1905. aastal selge vahetegemise eesmärgiga oma arusaama ümber pragmatitsismiks (ingl pragmaticism). Terminit pragmaatiline usk (sks pragmatischer Glaube) võib kohata juba saksa filosoofil Immanuel Kantil, kes väitis, et mõnes olukorras, kui teadmisi pole, tuleb...
Terapeut aktsepteerib klienti kui eksivat inimolendit, mitte ei ole hinnanguline kliendi suhtes. Eesmärgi saavutamiseks kasutatakse rollimänge, operantset tingimist, sugestiooni jne. REBTi eesmärk ei ole mitte sümptomeid kõrvaldada, vaid luua suurem kvalitatiivne muutus mõtlemises. Muuta uskumusi, väärtuseid korrigeerida, hoiakutega tegeleda. Enamuste neurootiliste probleemide põhjuseks on maagiline, empiiriliste uskumustega mitte paika pidav mõtlemine. Neile mõtetele on võimalik vastu seista. Need uskumused ei pea vastu objektiivsele lähenemisele. Minevikku ei peeta oluliseks ja sellega väga ei tegeleta. Kliendi tundeid eriti ei reflekteerita. Ei tegeleta vabade assotsiatsioonidega, unenägude analüüsiga jne. Käesolevale probleemile ei otsita lahendust minevikust. Minevikku kasutatakse, kuid mitte suure rõhuasetusega.
Maalikunst jaguneb nagu arhitektuur erinevateks stiilideks erinevatel ajastutel. Maalimist peeti antiikajast peale käsitööks, nii töötasidki maalijad kõrgest seisusest isikute või intitutsioonide tellimusel. Maalides kindlaksmääratud ajajooksul etteantud sisuga pilte. 700 aastat on sellist aega kus maalikunsnikud hakkasid saavutama loomingulist vabadust. MAALIKUNST VANAS EGIPTUSES, KREEKAS JA ROOMAS Ka Egiptuse ja Ees-Aasia templite ning hauakambrite seinamaalid on seotud uskumustega. Egiptuse seinamaale iseloomustavad inimeste omapärased poosid jalad ja pea on külgvaates, õlad ja silm otsevaates. Pildisarjad ja hieroglüüfid kujutavad enamasti sündmusi vaarao ja ülikute elust. Kujutati seda, mida loodeti juhtuvat, lootes, et siis see ka täitub. Vanad egiptlased ei tundnud perspektiivi, kaugemad esemed asetati maalil esimeste kohale. Tänu uskumustele ja rangetele seadustele püsis Egiptuse maalikunst umbes kaks ja pool tuhat aastat peaaegu muutumatuna.
traditsioonid. Neist tänapäevale kohast pulmakombestikku luues on oluline jälgida, et rituaalid võetakse tarvitusele koos oma tähendusega, muidu pole neil sisulist väärtust. Näiteks juhtub üha sagedamini, et pruudikimbu tellib pruut ise. Sellega jääb ta ilma rõõmust saada pulmapäeval kaunis kimp kingituseks ja üllatuseks. Pruudikimp kaotab tähenduse, selle tellimine on lihtsalt üks pulmaeelne toiming. Nagu nähtub ajaloost, oli enamik pulmarituaale seotud ennete ja uskumustega ning nende abil sisendati noorpaarile usku oma eluõnnesse, sigivusse ja heasse läbisaamisse. Tänapäeval asendavaid neid rituaale vaid pulmarahva käepigistused ning salmike või paarisõnaline õnnitlus kaardil. Käesurujate järjekorda ja kiiresti öeldud soovid ei kannata võrdlust kunagise mitmepäevase pulmarituaaliga ning selle toimega. Tänapäevaks on pulmad kaotanud muistse pärimusliku ilme. Pulmi peetakse enamasti kevadel ja kevadsuvel.
Alusharidus pole Soomes kohustuslik. Seda pakuvad enamasti lasteaiad, kuid ka koolide juures on tasuta eelkooliklassid. Alusharidus paneb rõhku lapse kasvamis- ja õppimisprotsessile. Arendatakse lapse positiivset enesehinnangut ning võrdust eakaaslaste seas. Lapse arenemise käigus rõhutatakse lapsepõlve väärtust ja loomust. Alusharidus peab võtma arvesse laste erivajadusi ning nende perekonna eripärasid seoses kultuuri, keele, religiooni ja uskumustega. Õpetajad ja kasvatajad juhendavad avastamist, aktiivset osavõttu ning suhtlemist täiskasvanute ja eakaaslastega. Peamised tegevusalad on emakeel, matemaatika, eetika, filosoofia, loodus- ja keskkonnaõpetus, terviseõpetus, füüsiline ja vaimne arenemine ning kunst ja kultuur. Lapsed laiendavad oma teadmisi ning õpivad rohkem enda kui õppijate kohta. Alushariduse eesmärk on valmistada lapsi kooliks ja õppimiseks ette. Kooli minnes ei pea lapsed oskama lugeda.
omistatakse Egiptuse jumalale Thothile, keda kreeklased tuntsid Hermese nime all.Neid õpetusi järgides kasutasid egiptuse ja kreeka arstid nende hulgas ka lääne meditsiini isa Hippokrates ravimitena värvilisi võideid ja salve ning sooritasid protseduure tervendavat tooni värvitud seintega ruumides. Esimesel sajandil kirjutas rooma arsti Aulus Cornelius Celsus värvide ravivast toimest, kuid kirstluse levides hakati neid ürgseid tarkusi seostama paganlike uskumustega ning kirik pani nad keelu alla. 9. sajandil süstematiseeris Hippokratese õpetused araablastest arst avicenna. Ta kirjeldas värve nii haiguse sümptomi kui ka ravivahendina, osutades näiteks, et punane stimuleerib verejooksu, kuna kollane pärsib valu ja põletikku. 18. sajandil huvitusid teadlased ja filosoofid eelkõige materiaalsest maailmast ning nõudsid teaduslikelt teooriatelt nähtavaid tõestusi.
See omakorda võib välja kasvada teatud kõrgusundi kihistustes. Uskumus kindel väide, teadmine, arusaam. Nt kui inimene sureb, ja tema pea kohal nähakse lendamas kärbest või liblikat, siis on rahvausundiline uskumus et hing väljub kehast liblikakujul. Maagia kui religiooni puhul inimene allutab ennast ise vabatahtlkult kõrgemale, siis maagia puhul tahab inimene seda kontrollida. Esineb ka religioonis. Kõrgusundis võib seotud olla kõrgemate jumaluste uskumustega. Maagia puhl on see ennekõike riitus. Rahvusundis näiteks puugi ehitamine ristteel. Neljapäev erilise maagilise võimega päev mestega seotud riitused. Naistega seotud riitused nt reedel (freia/viljakusjumalanna/päeval) . riituslik käitumine ongi maagia, mille abil inimene usub, et inimene saab endale alutada deemoneid,vaime. - Analoogiamaagia matikimine, imiteerimine, imitatsiooniga. Mingisugust tegevust püütakse matkida, usutkse,et see matkimine on aga sama võimas.
joones arenenud. Järv meelitab aastas ligi tuhandeid turiste, mis mõjutab külaelanike sissetulekut ning sotsiaalset suhtlemist. Turismihooajal turistidega töötades on kohalikud omaks võtma hakanud välismaiseid riietumisstiile, haridusele rohkem tähelepanu pöörama. Naised leiavad, et nende elu on muutunud kergemaks kuna raske põllutöö asendus tunduvalt kergema teenindusega. Samas on läänelik elustiil vastuolus kohalike traditsioonide ja uskumustega. Vanemate inimeste silma riivab suvitavate turistide napp riietus. Ära on jäänud traditsioonilised on naiste jõeäärsed ühised pesupesemised jutuajamised. Teede rajamisega on sõidukite arv ja kiirus suurenenud, mis samuti häirib tavapärast elu. Koos järve tekkega on ka kliima muutunud. Talvel langeb temperatuur miinuskraadidesse. Seetõttu on suurenenud külmetushaiguste osakaal. Samuti on suurenenud õhuniiskus, mis toob kaasa erinevate haiguste sagenemist. 3.3 Uuringu järeldused
Motivatsioonist _ majanduskool MOTIVATSIOON Motivatsioon inimese tegutsemist suunavad või energiaga varustav ajendid, põhjused, jõud - ,,miski" mis mõjutab inimese jõupingutuste püsivust ja eesmärki ning tema teotahet. Motivatsioon annab vastused küsimustele miks inimene midagi teeb, miks ta eelistab ühte tegevust teisele jne. Motivatsiooni tuleb arvestada ka seletamaks, kuidas inimesed ühte või teist nähtust enda jaoks seletavad st. kuidas tekivad/muudetavad on nende hoiakud. Motivatsioon on põhjapaneva tähtsusega üldise teadmise/hüpoteeside omaks võtmisel. NB! Uskumuste muutumine sõltub suuresti sellest, kui osav on inimene alternatiivseid seletusi välja mõtlema ja kui kõrgelt motiveeritud on ta seda tegema. Motiveeritud inimene: saavutab häid tulemusi; näitab üles entusiasmi ning energiat; on valmis vaeva nägema probleemidest ja takistustest ülesaamiseks; on valmis võtma vastutust; lepib kergemalt organisat...
kuivõrd ta on kooskõlas meie seniste tõekspidamistega. (Ajaloolise väite tõesust teame ajalooraamatute, tekstide vms kaudu) 3. Ka uut infot hindame selle järgi, kas see on kooskõlas me seniste tõeste väidete hulgaga. (Väite, et keegi X nägi kummitust, tunnistame vääraks, sest ei ole kooskõlas tõeste tava-arusaamlike või teaduslike uskumustega) 8. Iseloomustage vähemasti kahte koherentsusteooria nõrkust! 1. Mis uskumuste süsteem? Uskumuste hulga määratlemise probleem. Kelle uskumustega peab väide olema kooskõlas, selleks et see väide saaks olla tõene? (Kõikide tarkade inimeste? Suure juhi? Enamuse? Ühiskonna? Kirikuisade? Teadlaste?) 2. Jane Austeni probleem Võtame kaks uskumust/väidet: "Jane Austen poodi mõrvari poolt" "Jane Austen suri oma voodis" Mõlemad uskumused on koherentsed mõne uskumuste hulgaga! Ent keegi ju ei eelda, et (1) on tõene. Aga koherentsusteooria pooldaja ei saa ütleda, et (1) on väär ja (2) on tõene. 9
Juutide messia ootusel põhines ka I sajandil pKr Juudamaal tegutsenud jutlustaja Jeesuse õpetus. Jeesus oli juudi soost puusepa poeg, kes mööda maad ringi rändas ja kuulutas jumalariigi peatset saabumist. Jeesuse suuliselt edasi antud õpetuse panid kirja tema jüngrid alles pool sajandit peale Jeesuse surma. Kuna selleks ajaks oli mõndagi unustatud ja muudetud ning Jeesuse enda sõnad segunenud pooldajate enda uskumustega, siis ei saa Jeesuse õpetuses üldse kindel olla. Jeesuse kuulutuste kohaselt võisid saabuvasse taevariiki pääseda ainult need, kes temasse ja tema sõnumisse usuvad. Jeesuse õpetus leidis pooldajaid eelkõige harimatu ühiskonna alamkihtides. Jeesuse suhted preestritega muutusid vaenulikuks. Ka Rooma võimude arvates oli Jeesuse tegvus ohtlik. Kui Jeesus u. 30 a. pKr Jeerusalemma saabus, lasid juudi preestrid ta vangistada ja Juudamaa prokuratuur Pontius Pilatus mõistis ta surma
traditsioonid. Neist tänapäevale kohast pulmakombestikku luues on oluline jälgida, et rituaalid võetakse tarvitusele koos oma tähendusega, muidu pole neil sisulist väärtust. Näiteks juhtub üha sagedamini, et pruudikimbu tellib pruut ise. Sellega jääb ta ilma rõõmust saada pulmapäeval kaunis kimp kingituseks ja üllatuseks ning pruudikimp kaotab tähenduse. Nagu nähtub ajaloost, oli enamik pulmarituaale seotud ennete ja uskumustega ning nende abil sisendati noorpaarile usku oma elu õnne, sigivusse ja heasse läbisaamisse. Tänapäeval asendavaid neid rituaale vaid pulmarahva käepigistused ning salmike või paarisõnaline õnnitlus kaardil. Käesurujate järjekord ja kiiresti öeldud soovid ei kannata võrdlust kunagise mitmepäevase pulmarituaaliga. Tänapäevaks on pulmad kaotanud muistse pärimusliku ilme. Pulmi peetakse enamasti kevadel ja kevadsuvel. Üldiselt on pulmad lühenenud, kestavad
ebavõrdsust ja paneb edutud inimesed süüdistama iseennast, heakskiidetud kultuur tunnistab ebaseaduslikuks kõik teised tunnetusviisid. 16. Uskumuste süsteemid Durkheim, Weber usust. Durkheim arusaamad elu tõelisest tähendusest ja tseremonniad, mis neid arusaamu väljendavad, tekivad grupi kollektiivsest kogemusest. Uskumused põhinevad mõistuslikul kokkuleppel sümbolite tähenduse suhtes ning kõik ideed, jumaldatavad objektid, tseremooniad väljendavad uskujate ühist staatust, uskumustega tunnetavad inimesed õksteisele pühendumust. Weber teda huvitasid rohkem seosed ideede ja tegude vahel ning uuris erinevaid religioone, et vaadelda kuidas igaüks neist annab psühholoogilise ja praktilise konteksti majandustegevusele ning arvas et see rõhutab staatuseid ja sõnakuulelikkust ja kohustuste korda. Uskumuste avalikud ja varjatud funktsioonid paljudel uskumustel avalik funktsioon aidata inimesi ja gruppe (vihmatantsud,
On ühiskonna sotsiaalse struktuuri võtmeteguriks. Mõjutab inimeste valikuid ja võimalusi kogu tema elu jooksul. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 7 Sotsioloogia alused Liina Käär 63. Mis on stratifikatsiooni neli peamist tunnusjoont? (see on ühiskonna tunnusjoon, mitte individuaalne eripära; ebavõrdsus on päritav; see on seotud uskumustega ehk kuidas religioon õigustab olemasolevat stratifikatsiooni; stratifikatsioon on olemas igal pool, kuid varieerub) - püsib põlvkonnast põlvkonda, pärandatakse põlvkonnast põlvkonda. Jäin sellisesse positsiooni, kus oli võimatu tõusta, kui vanemad olid keskklassist. - Sotsiaalne stratifikatsioon on kultuuriuniversaal aga see varieerub
teadmistega paremini ning uut on mällu salvestada lihtsam (tekib ka rohkem seoseid) niiviisi rikastatakse infot, lisades uusi võtmeid, mida hilisemal meenutamisel kasutada, õpitavale lisatakse ka tähendust Mõtlemine · Tavakäsitluses mõistetakse mõtlemise all erinevaid nähtusi · Mõtlemine on iga varjatud kognitiivne või mentaalne manipuleerimine ideede, kujundite, sümbolite, sõnade, väidete, mälestuste, mõistete, tajude, uskumustega · Mõtlemine on vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta · Mõtlemine on kogemuse ja sellele vastav tegevuse seesmine organiseerimine. Mõtlemine seisneb teadmiste ja mõistete ehk mõtlemise "ühikute" diferentseerimises ja seostamises teiste teadmistega. · Kooliõpetuse seisukohalt on tähtis, et õpilased õpiksid nii teadmisi korrastama kui ka oma tegevust planeerima ja mõtestama
*Asiputu üleloomulike jõudude väljaajamine. Vana-India Indiat on peetud tugevate traditsioonide ja kõrge arstikunsti maaks. Tugevus anatoomia tundmine. Kirjandus: meieni erinevate ürikute kaudu, pühad tekstid e. Veedad, hümnid, loitsude- ja palvekogu. Tuntud neli veedat Rigveda, Sanaveda, Ajuveda, Atharvaveda. *Rigveda kolm rasket haigust: leepra, tuberkuloos, verejooksud. Teadmised seotud religiooni ja maagiliste uskumustega. Kaks jumalat Asvinid (kaksikud) ravi ja kaitse jumal ning Rudra - ravimtaimede ja jahimeeste kaitsja. J.Agni taasärkava elu jumal. *Atharvaveda praktilisi teadmisi ravimtaimedest. Arsite oskused: amputatsioon, songa lõikus, näo plastilised operatsioonid, aadri laskmine. Viis klassikalist põletiku tunnust: punetus, turse, temperatuuri tõus, valu ja funktsiooni häired. *Haiguse põhjused: eelkõige kolme mahla õpetus (lima, sapp, pneuma) tasakaalus, siis organism terve
tervikut. •Põhitähelepanu on seaduse ja korra säilitamisel läbi reeglite järgimise, oma kohustuste täitmise ja autoriteetide austamise. •Tegevuse aluseks on võimalik häbiposti sattumine ja süütunne teistele tekitatud kahju pärast III: postkonventsionaalne moraal: orienteeritus põhimõtetele • 5.st: sotsiaalne kokkulepe ja individuaalsed õigused •Inimesed hakkavad arvestama teiste inimeste väärtuste, arvamuste ja uskumustega. •Seaduste reeglid on olulised säilitamaks ühiskonda, vahend eesmärkide saavutamiseks. Ühiskonna liikmed peaksid nõustuma nende standarditega. •Tegevuse aluseks soov olla arukas ja kõlbeline isiksus, austav suhtumine kaaskodanikesse ja endasse • 6.st: universaalsed eetilised printsiibid •Põhineb universaalsetel eetilistel printsiipidel ja abstraktsel arutlemisel. •Inimesed järgivad oma sisemisi õiglusprintsiipe, isegi
Talupojad olid oma ellusuhtumiselt konservatiivsed: nad leppisid traditsiooniliste kohustuste ja ülesannetega; uuendustesse ja muutustesse suhtuti umbusklikult, sest see rikkus Jumala poolt seatud korda. Traditsioonilise elukorralduse muutmine võis seetõttu enesega kaasa tuua talupoegade laiaulatuslikke ülestõuse. Talupojad olid sügavalt usklikud, kuid tihti segunesid nende religioossed arusaamad sajanditevanuste paganlusele omaste rituaalide ja uskumustega. Kõrgkeskajal hakkasid Keskaegne ühiskond KESKAEG 12 talupoegade hulgas levima ka ketserlikud ideed ning see oli sageli seotud sotsiaalsete vastuolude kasvuga. Talupojad pidasid neile osaks saanud ülekohut Jumala-vastaseks teoks. Keskaegne ühiskond KESKAEG 13 4. LINNAD, KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS KESKAJAL: 4.1. Naturaalmajandus ja linnade taasteke:
TORI kihelkonna RAHVARÕIVAD UULU PÕHIKOOL KOOSTAS: MARILIIS ALLIKVEE Tori kihelkonna rahvarõivad 19. sajandil 19.saj teisel poolel rõhutati sageli eesti rahvarõivaste ilu ja nende tähtsust rahvuslikust seisukohast vaadates. Tolleaegne kirjandus propageeris rahvarõivaste kandmist kui eestlaste enesemääratluse ühte võimalust. Vähe oli tol ajal eesti rahval seda, mida ta kultuuri alal võis põris omaks pidada. Samaselt meelestatud oli ka Pärnumaa oma mees C.R. Jakobson, kelle arvates olevat rahvuslikud riided "mitu sada korda mõnusamad, kui muud, moodu järele riided". Õnneks on Tori kihelkonna inimesed rahvarõivast läbi ajaloo väärtustanud ja taas väärtustamas. Kuidas muidu oleks sellisel suurel hulgal informatsiooni säilinud muuseumite kogudes ja inimeste kodudes ning mälus. TORI NAISE RAHVARÕIVAD Tori naise rõivakomplekti moodustavad: särk, seelik, lambapruun händega pihtkuub (varasem), mustast vabrikuka...
Talupojad olid oma ellusuhtumiselt konservatiivsed: nad leppisid traditsiooniliste kohustuste ja ülesannetega; uuendustesse ja muutustesse suhtuti umbusklikult, sest see rikkus Jumala poolt seatud korda. Traditsioonilise elukorralduse muutmine võis seetõttu enesega kaasa tuua talupoegade laiaulatuslikke ülestõuse. Talupojad olid sügavalt usklikud, kuid tihti segunesid nende religioossed arusaamad sajanditevanuste paganlusele omaste rituaalide ja uskumustega. Kõrgkeskajal hakkasid talupoegade hulgas levima ka ketserlikud ideed ning see oli sageli seotud sotsiaalsete vastuolude kasvuga. Talupojad pidasid neile osaks saanud ülekohut Jumala-vastaseks teoks. Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer 4. LINNAD, KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS KESKAJAL: 4.1. Naturaalmajandus ja linnade taasteke:
Kamakhya kehast tükike kukkus kunagi mäele, arvati algselt et tegu on maouruga. 38. Missuguste arusaamadega on seotud mõiste "alam mütoloogia" kasutusele võtmine? Alam mütoloogia tekkis 19. sajandil, see on müütide alguspära - loodusmütoloogia. See on samuti seotud evolutsiooni ideedega ning rahvapärimustega. 39. Missuguste arusaamade ja missuguse ajastuga on seotud demonoloogia mõiste kasutuselevõtt? Demonoloogia seostub uskumustega deemonitesse, ebamaisetesse kurjadesse olenditesse, kes võivad olla ka langenud inglid. Demonoloogia tegeleb nende olendite uurimisega ning ka pagendusse saatmisega. Eriti on demonoloogia mõiste seotud keskajaga, kui usuti, et deemonitega saab sõlmida kokkuleppeid. 40. Kirjelda (nt F. Oinase artikli põhjal), kuidas sai 15. sajandi Valahhia vürst Draculast kirjanduse ja filmide vahendusel tänapäeva tuntuim verejanuline vampiir.
Mis on filosoofia I? 1.Mida võib silmas pidada sõnaga „filosoofia“? Sõna filosoofia tuleneb kr keelsetest sõnadest philein – armastama ja sophia – tarkus. Sõna esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5.-4. saj. e.m.a. Pythagoras ja Sokrates pidasid end tarkusejumalateks. Filosoofiat võib käsitleda kui distsipliini, mis uurib mõisteid, mille abil me maailmale läheneme. Samas ka kõike seda, mille abil püüab inimene selgusele jõuda iseendas ja oma kohas maailmas. Sõna filosoofiat kasutatakse mõnikord ka laiemas tähenduses maailmavaate või oma seisukohtade tähistamiseks. Filosoofia võib olla kitsamas mõttes juhtidee mõnes eluvaldkonnas. Etümoloogia on sõnade päritolu uurimisega tegelev keeleteaduse haru, ta vaatab sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega. Etümoloogia on sõnavara ajaloo uurijad. Filosoofia põhiprobleemide näiteks võib tuua: 1. Mis on tõde? 2. Mis on te...
Brändid – kaubad, kuulsad inimesed, mõjuvõimsad organisatsioonid, hästituntud regulaarsed üritused. Reklaamipsühholoogia – psühholoogia haru, mille raames rakendatakse üldisi psühholoogia seaduspärasusi inimese kui reklaami vastuvõtja käitumise analüüsimiseks, seletamiseks, ennustamiseks ja reklaamide ja inimtüüpide liigitamiseks reklaamitegevuse sislustest probleemidest lähtudes. MÕJUMEHHANISMID, PSÜHHOLOOGILISED EFEKTID JA SEADUSPÄRASUSED REKLAAMIS Reklaam mõjub siis kui: Aitab rahuldada isiku jaoks olulisi vajadusi Identifitseerimine – isik tunneb end ära reklaami kangelase rollis Osalusmäär – reklaami erinev mõju madala ja kõrge osalusmäära ehk kaasamise tingimustes Hoiakud – reklaami toime käib hoiaku kaudu Emotsioonid – kauba/teenusega ning sihtrühma isiksusega sobiv meeleolu suurendab mõju Margiteadvus – mõjuressurss on suur tugeva margiteadvusega kaupadel, tee...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
