Animism (ladina k. anima "hinge elu ") viitab uskumus, et mitte inimeste üksused on vaimsed olendid, või vähemalt kehastavad mingi elu põhimõttega. Animism hõlmab filosoofilise, religioosse ja vaimseid veendumusi, et ei ole lahususe vaimse ja füüsilise või materiaalse maailma ja hinge, vaid ka kõik teised loomad, taimed, kivid, loodusnähtused, nagu äike, geograafilisi objekte, näiteks mägesid , jõgede jms. Animism on eriti laialt leitud religioonide põlisrahvastel, (kuigi on leitud ka Shinto, ja mõned vormid hinduism, Sikhism, budism, Panteism, islam, kristlus ja Neopaganism). Animism oli arenenud 19. sajandil ,Edward Tylor, oli see kes lõi ta kui "üht antropoloogia varaseim mõisted, kui mitte esimene." Animism erineb, et ta vastavalt antropoloog Tim Ingold keskendub üksikisiku vaim olendid, mis aitavad jäädvustada elu,et on peamine allikas, nagu maa ise või esivanemaid, kes annavad alust elu. Teatavad põlisrahvaste usuliste rühmitust...
Muinasusundi ja tänapäeva uskumuste võrdlus Uskumused tänapäeval ja uskumused muinasajal erinevad üksteised väga palju. Pika aja jooksul on muutunud inimeste eluviis ja koos sellega tavad ja uskumused. Muinasajal olid eestlased väga tihedalt seotud loodusega, see oli nende jaoks püha. Loodusobjektidesse suhtumisel lähtusid meie esivanemad seisukohast nagu mina talle, nii tema mulle. Pühaks peeti kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat. Vägi on muinasusundi üks põhimõiste ja põhielement. Lisaks füüsilisele kehale arvati, et igal elusolendil on ka eriline vägi. Väge oli ka teatud objektides ja paikades. Taeva vägi ilmnes eriti selgelt äikese ajal. Väge oli ka sõnades, nende abil sai loitsida, haigusi ravida ja nõiduda. Ainukesed, kes seda oskasid olid nõiad ja targad. Loomadel ja inimestel oli kõige rohkem väge peas, südam...
Kirjandus: Rahvalaul: Rahvalaulul on kolm komponenti: meloodia, tekst ja esitus. Jaguneb kaheks: regivärsiline rahavlaul (vanem) ja riimiline rahvalaul (Uuem) Regivärss: Regivärsi tunnused: paralleelism (sarnase mõttega värsiridade kordamine) Algriim (algushäälikute kordus): a)alliteratsioon (kaashäälikute kordus) ja b) assonants (täishäälikute kordus) 8 silpi värsireas Värsimõõduks on 4-jalaline-trohheus (vahelduvad rõhuline ja rõhuta silbid) Aegunud käändelõpud (nt. Ella) Regivärsil on mitmeid alaliike (töölaulud, kodulaulud, kiigelaulud) Esitatakse leelotatakse Rütmiline rahvalaul: 18. sajand. Pole algriimi ega paralelismi, on lõppriim (ridade viimased sõnad riimuvad...
Minu tugevused suhtlemisel on kindlasti ausus, sõbralikkus ja hea kuulamisoskus. Hea kuulamisoskus ongi hea suhtlemise alus. Et saaks olla hea suhtleja, peab ennekõike olema hea kuulaja. Kuulajana ma üldjuhul teise situatsiooni läbi ei ela, kuid oskan nõud anda vaid siis kui olen ise mõnd sarnast olukorda tundnud. Olen suhtlusaldis, kuid sõltub suhtluspartnerist, kas on teemasid millest rääkida. Tajun suhtluspartneri häält, välimusi ja liigutusi. Suhtlemisel mõjutab uskumus, et ei ole usku ja lootust hakkama saada ning raskusi ületada. Kõige enam takistabki see, et ei julge oma arvamust avaldada. Kuigi tegelikult on igal inimesel oma arvamus, tundub see siiski nii ületamatu. Kuid ei puudu ka uskumus oma elust rõõmu tunda, uute suhete loomine, nende hoidmine ja saavutada edu ettevõtmistes. Oluline on seesmine uskumus, et ma ise tahan suhelda. Arvan endast jätvat üsna lollikese mulje. Selles suhtes, et uute inimestega tutvudes, olen ma pigem
Pragmatismi iseloomustab see, et tõeliste metafüüsiliste eelduste kindlakstegemise asemel tunnistatakse, et iga arusaam põhineb teatud eelarvamustel – uskumustel. Rohkem kui õigetele eeldustele pöörasid nii Charles Peirce kui William James tähelepanu uskumuse tagajärgedele, kuigi Peirce nõudis oma tõdedele teaduslikku, st kollektiivset kinnitust. Tagajärgede uurimine ja võrdlemine oli uskumuse hindamise kriteeriumiks. Pragmatismi puhul on nähtud tõekriteeriumina seda, et uskumus on kasulik, et ta “töötab”. Just tagajärje põhjal otsustamine on tee, mis viib välja lõpututest metafüüsilistest vaidlustest. Ei ole vaja tõestada doktriine nagu tahtevabaduse või jumala olemasolu, vaid uurida, mis meie elus sõltub, kui me ühe või teise uskumuse omaks võtame. Usk on ka oluline sedavõrd kui ta aitab meil tegutseda. Jamesi jaoks ei olnud mõttest kinni hoidmine pelgalt selle pärast, et oleme sellise mõtte valinud, illusioon.
selleks, et kõik näeksid kui võimas inimene sa olid oma elu ajal? Vanas-Egiptuses oli väga suur roll jumalate kultusel. Inimesed kummardasid neid, lootes saada surmajärgses elus paremat elu kui maapeal elades. Nad arvasid, et jumalad elavad templites. Egiptuses olid ka oma pühad loomad, keda ausati ja kelle eest hoolitseti. On müüdid, mille kohaselt need loomad on seotud jumalatega ja kõik kes neile halba teevad kannatavad väga hauataguses elus. See uskumus on säilinud siiani. Tänapäeval öeldakse sellise uskumise peale, et usk on küll hea, kuni ta ei sega sul elamast täisväärtuslikku elu ja olgem ausad, selline usk segab elamast normaalset elu. Kui vaadata veidi Egiptuse kunsti poole siis igal pildil on keegi suur ja keegi väike. Vaaraod tahtsid end alati suurena kujutada ning seetõttu ongi ka kunstist näha, et vaarao on sama suur kui elevant ning lihtinimene on sama väike kui sipelgas elevandi kõrval. Kuigi
Epistemoloogia [epistm + logos] tegeleb küsimustega, mis seonduvad teadmisega. - Mida me võime teada? - Millised on meie teadmiste piirid? - Mis on teadmine? - Kuidas õigustada oma uskumusi? 67. Mis on teadmine? Traditiooniline teadmise käsitlus mõistab teadmist kui õigustatud tõest uskumust. Juba Platon arutles dialoogis Theaitetos teadmise määratluse üle, mille kohaselt on teadmine tõene uskumus koos seletusega sellele, miks see uskumus on tõene µ (meta logou alêthê doxan) 68. Õigustatud tõene uskumus Selleks, et midagi teada 1) Pead sa seda uskuma 2) See peab olema tõene 3) Sa pead olema õigustatud seda uskuma S teab, et p siis ja ainult siis, kui 1) p on tõene; 2) S usub, et p; 3) S-i uskumus, et p, on õigustatud 69. Tõesus
omadus. Sündmused teevad selle tõeseks. Selle tõesus ongi tegelikult sündmus. nimelt selle verifitseerimise verifikatsiooni protsess ise. Selle kehtivus on selle kehtestamise protsess. Pragmatistide ja intellektualistide tülisküsimus tõe defineerimisel tõuseb üles siis kui ei olda nõus tõe definitsiooni tähendusega. Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n.ö töötavad. Tõesed on uskumused, millest lähtudest saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et ahju küttes muutuvad toad soojemaks, kui peale kütmist ongi toad soojemad. Pragamatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne rahuldus, heaolu vms. Näiteks usk sellesse, et elu väärib elamist, on tõene siis, kui sellest usust lähtudes inimene tunneb elust rahuldust. Pragmatist ei nõua taolisel juhtumil
2. Vaikiv teadmine ja M. Polanyi. Osa oskusi saab tõesti taandada teadmisele et, kuid on oskusi, mida ei saa ja neid nimetas ta vaikivaks teadmiseks. See on keele abil väljendamatu teadmine, mis ilmneb vilumustes, oskustes ja seda ei saa omandada ainult raamatutest. 3. Selgita mõiste teadmine. K.Popper kas teadmised võivad esineda ka ilma nendeta, kes teavad? Loe lisaks õpik lk. 15-16. Teadmine on põhjendatud, tõene uskumus. 1) põhjendatud sest pime usk ei saa olla teadmiseks, põhjenduseks sobivad valemid, reeglid, faktid 2) tõene sest ei saa olla teadmist, mis ei oleks vale. Mõiste "teadmine" seostub mõistega "tõde" 3) uskumus sest kui keegi väidab, et ta teab midagi, siis peab ta seda ise uskuma. Kui inimene ei usu oma teadmist on ta vaid info kandja. Popper ütles, et saavad. Tema arvates on vaimne looming omaette maailm
KAS KÕIK TÕED ON SUHTELISED? Küsimus " Mis on tõde?" sarnaneb väga küsimusele "Mis on õnn?" selle poolest, et neile kummalegi ei saa kindlalt vastata. Targad filosoofid on juba ammustest aegadest peale proovinud ära seletada mõistet Tõde. Tavaarusaama kohaselt on tõde see, mis vastab tegelikkusele. Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõde see, mis nii-öelda töötab. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. Definitsoon ütleb, et tõde on see, mis nii-öelda töötab. Selle näite puhul kui inimene saab terveks on antud uskumus tõene, aga kui ei saa, siis sel juhul väär. Ma arvan, et see tõeteooria on suhteline ,sest ühe inimese puhul võib see uskumus töötada, kuid teise puhul mitte.
inimestel võimalus ennastkehtestavalt öelda, et selline tegevus neile ei sobi. Seejärel tekib võimalus omakorda nende arvamust eirata või püüda jõuda kompromissile või arvestada teiste arvamust ning muuta oma käitumist vastavalt sellele. Otsustades ise oma käitumise üle, pole aga kellelgi õigust teie ja tundeid manipuleerimise abil mõjutada, nõudes teilt põhjendusi, et neid siis ümber lükata ja veenda teid eksimises. Sedalaadi manipuleerimise aluseks olev lapsik uskumus kõlab nii: "Sa pead oma käitumist teistele põhjendama, sest sa oled nende eest vastutav. Sa pead oma tegusid nende ees õigustama." Tuleb meeles pidada, et inimene ei ole kohustatud mitte millekski, mida ta ise ei taha. 2. Õigus otsustada, kas võtta endale kohustus leida teiste inimeste probleemidele lahendusi. Lõppkokkuvõttes vastutab igaüks ise oma heaolu, õnne ja edu eest siin ilmas. Võib olla kui
Charles Sanders Peirce (19-20 sajand, ameeriklane) Teosed: Tsitaadid: ,,Kogutud kirjutised" ,,Olemasolev on järelikult see milleni varem või hiljem" ,,Kuidas muuta meie ideid..." ,,Teadusele pole miski elutähtis; ei saagi olla" ,,...Harvardi observatooriumi..." Filosoofia olemus: · Usk (uskumus) on tõekspidamine · Kahtlus on uskumuse puudumine, kahevahelolek · Seisukoht1 seisukoht 2 seisukoht kolm -> ei oska valida ( näiteks riietega hommikul... Sul on kolm erinevat T-särki, mida tahad selga panna, aga ei oska valida millist neist võtta) · Kahelda ei saa kõiges, kuna kui sa kõiges kahtled, ei saa sa kindel olla , et kahtled · Kahtlus eeldab uskumusi -> alternatiivseid seisukohti · Kahtlus->mõtlemine->uskumus · USK: 1) Oleme teadlikud millestki...
Väärtustan iseloomu. Raha võib kaduda, pere laguneda ja ülikooli paber võib kasutult sahtlisse jääda kehval majandusajal, aga iseloom jääb ning sellest sõltuvad ka minu ülejäänud väärtushinnangud, õiged otsused ning tõekspidamised terve elu. Minu uskumusi ja hoiakuid on muutnud perekond ja kindlasti ka ühiskond, milles viibin. Näiteks kui perekonnas olakse silmakirjalik, siis paratamatult võtab laps selle omaduse üle ning jäljendad neid. Uskumus on kindlasti ka see, et haridus on oluline ning koolis tuleb käia, sest sajand tagasi ei olnud haridus nii oluline, oluline oli pigem see, mida sa tegid kätega ja tegudega- maatöö. Praegu nõuab enamus töid hariduse olemasolu ja spetsialiseerumist. Või siis, näiteks hakatakse teist inimest hindama ainult ühe, enesele olulise omaduse põhjal siis, kui ollakse hõivatud enesekohastest mõtetest ning omatakse vähe infot teise inimese kohta.
Inimliku elu eesmärgiks on peamiselt ikka olnud praktiline edu, mitte aga teoreetiline tõde. Kui teadlased räägivad, et maailm koosneb aatomitest ja elektronidest, siis ei tohi me seda mitte sõnasõnaliselt võtta. Tuleb lihtsalt leida teooria, millega saaksime töötada. Näiteks on tuumarelvad ja tuumaelektrijaamad praktilised kinnitused, et teatud teooriad on olnud ,,töövõimelised". Ka pragmatismi tõeteooriaga seostub rida probleeme. Esiteks, pragmatismi järgi on uskumus tõene siis, kui temast juhindumise tulemused on head. Kui selline definitsioon peab olema kasulik (muidu pragmatistid teda ju omaks ei võtaks), siis peaksime teadma, esiteks, et mis on hea. Teiseks, millised on ühest või teisest uskumusest juhindumise tulemused? Oletame nüüd, et me tahame teada, kas Kolumbus ületas Atlandi ookeani 1492. aastal või mitte. Kui me oleme pragmatistid, siis ei tule meil sugugi nagu teised inimesed teeksid vaadata järele teatmikust
rahulooja põhimõttel: minimaalselt muutusi, maksimaalselt järjepidevust. Seegi pole enam pragmatismi seisukoht, et mõtete tõesus seisneb nende võimes n-ö töötada. James võib muidugi tõlgendada terminit töötamaüliavaralt, kuid siis selgub, et tegelikult paneb ta ühte patta nii tõe vastavusteooria, tõe kooskõlateooria[78] kui ka pragmatismi tõeteooria. Selline kompott näib olevat filosoofia valdkonnas kohatu. Teiseks, nagu juba öeldud, on pragmatismi järgi uskumus tõene siis, kui see on kasulik (viib headele tulemustele), st töötab. Kuid (Bertrand Russell juhtis sellele tähelepanu) arutlegem edasi: usk sellesse, et ta tõesti viib/viis headele tulemustele, on tõene siis, kui see usk, et kindel uskumus viib/viis headele tulemustele, viib headele tulemustele jne lõpmatuseni. Teisisõnu: uskumus on tõene siis, kui see on kasulik. Ent seda, kas konkreetne uskumus on kasulik, ei tea me ju absoluutse kindlusega. Me võime ainult uskuda, et see on kasulik
Minu arust on see väga tähtis, et nad pidasid haiguse tõrjeks tähtsaks diagnoosi ja ravi, sest ka praegu ravivad arstid patsiente selle arusaama järgi. Ka on oluline, et nad oskasid valmistada ravimeid, sest ka praeguseid ravimeid tehakse nii joogina kui ka salvina ning me kasutame neid. Tänapäevane meditiin on nii arenenud suuresti tänu egiptlaste panusele meditsiini. Egiptuse religiooni kõige iseloomulikum joon oli sügavalt juurdunud ja detailideni väljaarenenud uskumus, et inimene jätkab oma elu tavapärasel viisil ka peale surma. See oli võimalik vaid siis, kui surnule said osaks disguised matuserituaalid, mis pidid tagama ta keha säilimise. Minu arust oli hea, et egiptlastel oli selline uskumus, sest kõik peale vaarao pidid käima Osirise kohtu eest läbi. Seal mõõdeti, kas surnu süda on kergem või raskem kui Maat. Süda mullel polnud pahategusi oli kergem ja surnule sai osaks igavene elu. Patuse südamega surnu aga läks saagiks õgijale
PRAGMATISMI TÕETEOORIA Kirjeldus Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n-ö töötavad. Tõesed on uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne rahuldus, heaolu vms. Näiteks on usk sellesse, et elu väärib elamist, tõene siis, kui sellest usust lähtudes inimene tunneb elust rahuldust
Mingi idee tõesus ei ole selle loomuomane tardunud omadus. Tõde on see, mis ideega juhtub. Sündmused teevad selle tõeseks. Selle tõesus ongi tegelikult sündmus, protsess: nimelt selle verifitseerimise verifikatsiooni protsess ise. Selle kehtivus on selle kehtestamise protsess. Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n.ö töötavad. Tõesed on uskumused, millest lähtudest saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et peavalurohi võtab meil peavalu ära, kui peale tableti võtmist peavalu kaob. Pragamatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne rahuldus, heaolu vms. Näiteks usk sellesse, et elu väärib elamist, on tõene siis, kui sellest usust lähtudes inimene tunneb elust rahuldust. Pragmatist ei nõua taolisel juhtumil teoreetilist tõestust, et elu väärib elamist -
Kuna inimese keha on keerukalt organiseeritud üksus, siis peab ka vaim olema üks teine keerukalt organiseeritud üksus, ehkki teistsuguse ülesehitusega. Inimkeha on eriline masinavärk, sest mõnd ta toiminguist kontrollib seesmine masinavärk. Ta on nähtamatu, kuuldamatu, tal puudub suurus ja mass. Inimese vaimu ja mõistuslikkust ei saa hinnata välise vaatluse kaudu. Teised vaatlejad ei saa olla tunnistajaks vaimu tööle. Uskumus, et Vaimu ja Mateeria vahel on polaarne opositsioon, on uskumus, et need on sama loogilist tüüpi mõisted. Mida nad aga sugugi ei ole. On õige öelda ühe loogilise hääletooniga, et eksisteerivad vaimud ja teise loogilise hääletooniga, et eksisteerivad kehad. Need väljendid viitavad kahele erinevale ,,eksisteerimise" tähendusele, näiteks nagu sõnal ,,tõusma" on erinev tähendus väljendites ,,ookean tõuseb", ,,palk tõuseb" ja ,,lootused tõusevad". Inimene ei saa öelda, et praegu on
Kuna inimese keha on keerukalt organiseeritud üksus, siis peab ka vaim olema üks teine keerukalt organiseeritud üksus, ehkki teistsuguse ülesehitusega. Inimkeha on eriline masinavärk, sest mõnd ta toiminguist kontrollib seesmine masinavärk. Ta on nähtamatu, kuuldamatu, tal puudub suurus ja mass. Inimese vaimu ja mõistuslikkust ei saa hinnata välise vaatluse kaudu. Teised vaatlejad ei saa olla tunnistajaks vaimu tööle. Uskumus, et Vaimu ja Mateeria vahel on polaarne opositsioon, on uskumus, et need on sama loogilist tüüpi mõisted. Mida nad aga sugugi ei ole. On õige öelda ühe loogilise hääletooniga, et eksisteerivad vaimud ja teise loogilise hääletooniga, et eksisteerivad kehad. Need väljendid viitavad kahele erinevale „eksisteerimise“ tähendusele, näiteks nagu sõnal „tõusma“ on erinev tähendus väljendites „ookean tõuseb“, „palk tõuseb“ ja „lootused tõusevad“. Inimene ei saa öelda, et praegu on
tegema, ühisprojekte ellu viima. Juht peab leidma võimalusi oma meeskonnaliikmete vajaduste rahuldamiseks. KUIDAS USKUMUSED MÕJUTAVAD MEESKONNA TULEMUSI? Uskumused on sisemised tõekspidamise, mida me ei vaidlusta ja mis juhivad meie käitumist. Enamik uskumusi tuleneb lapsepõlvest ja kogemustest. Uskumusi omandatakse kogemusliku õppimise teel ja seetõttu enamik inimesi neid ei teadvusta. Oluline on lubada endale uusi kogemusi, proovida teha asju teistmoodi, mõelda teistmoodi, et vana uskumus saaks hajuda ja uus kinnituda. Näiteks: USKUMUS löö enne, kui sind lüüakse TAGAJÄRG oluline on teistele nende puudused teada anda, siis ei saa teised sinu kallal õiendada. USKUMUS Küürakat parandab ainult haud TAGAJÄRG Selline mõtlemine hoiab probleemi alal, juht ei hakka üldse probleemse inimesega tegelema, kuna pole mõtet midagi teha, inimesed ju ei muutu. Need uskumused takistavad kohanemist muutuvate olude ja keskkonnaga,
Audentese Spordigümnaasium Aine- ja energiavahetus/grupitöö alused Referaat Koostaja: Britta Luup 11c Tallinn 2012 Aine-ja energiavahetus Aine-ja energiavahetus on üks elu omadustest.Organismid vajavad elutegevuseks orgaanilisi aineid. Hapnik on ühend, mille katkematu kättesaadavus väliskeskkonnast on inimorganismi elutegevuse vältimatu eeldus.Vesi ja toit on eluks vajalikud, kuid ilma nendeta saab inimene mõnevõrra kauem elada kui hapnikuta. Hapnik ja vesi on ilma eelneva töötluseta inimese organismile vastuvõetavad.Seevastu enamik toitainetest ,mida inimene toiduga saab, lagundatakse seedeelundkonnas põhjalikult,enne kui need lihtsate ühenditena verre imenduvad.Veri kannab toitained kehas kõikjale,kus neid vajatakse. Inimese o...
Aine-ja energiavahetus Aine-ja energiavahetus on üks elu omadustest.Organismid vajavad elutegevuseks orgaanilisi aineid. Hapnik on ühend, mille katkematu kättesaadavus väliskeskkonnast on inimorganismi elutegevuse vältimatu eeldus.Vesi ja toit on eluks vajalikud, kuid ilma nendeta saab inimene mõnevõrra kauem elada kui hapnikuta. Hapnik ja vesi on ilma eelneva töötluseta inimese organismile vastuvõetavad.Seevastu enamik toitainetest ,mida inimene toiduga saab, lagundatakse seedeelundkonnas põhjalikult,enne kui need lihtsate ühenditena verre imenduvad.Veri kannab toitained kehas kõikjale,kus neid vajatakse. Inimese organism ei kasuta väliskeskkonnast saadavaid aineid ära jäägitult,kehas tekib ka selliseid ühendeid ,millele kasulikku otstarvet ei leidu.Sellistest ainetest peab keha vabanema ,eritades nad ümbritsevasse keskkonda.Vastasel juhul lämbuks organism iseenda toodetud laguproduktidesse. Ainevahetus on kahe vastandliku suunag...
Tõde absoluutne või suhteline? Läbi aegade on inimkond arutlenud probleemi üle tõe olemusest. On tõde absoluutne või suhteline? Vaevalt sellele ühtset tõest vastust kunagi leitaksegi. Tõde on iga inimese jaoks erinev ja kõigil on tõest oma arusaam. Jääb üle vaid nendel erinevatel arusaamadel arutleda. Mis ta siiski on? Uskumus? Teadus? Või mõlemat? Tõenäolisem näib uskumus, sest ei saa midagi sellist rääkida ja tõeks pidada, mida ise ei usu. See oleks tõe väänamine ehk valetamine. Arvan, et tõde õde ongi just sellepärast subjektiivne, et kõik mõistavad seda oma moodi. Mis ühele võib olla tõene, võib teisele näida täiesti vale. Et veenduda tõe absoluutsuses, tuleks kontrollida üle faktid, mis seda tõde tõestaksid ja neid esitada. Mõned vajavadki tõe täielikuks uskumiseks tõendeid. Sellepärast ei saagi tõde lõplikult sõnades väljendada
enamuse, kirikuisade? - Piiskop Stubbsi probleem. 2 uskumust: piiskop Stubbs poodi mõrvari poolt, piiskop Stubbs suri oma voodis. Mõlemad uskumused on koherentsed mingi uskumuste hulgaga. Koherentsusteoreetik ei saa öelda, et 1) on väär ja 2) tõene. (Russell). IV Pragmatismi tõeteooria *Peirce, James, Schiller, Dewey Tõesed on sellised uskumused, mis „töötavad“, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennast õigustavad, millesse on kasulik uskuda. Peirce: uskumus tuleb tõeseks lugeda siis, kui sellele rajanev tegevus viib seatud eesmärgile. James: Mõte on tõene sedavõrd, kuivõrd uskumine sellesse on kasulik. Kriitikat: - „Töötama“ kahemõttelisus: 1)mingi uskumus prognoosis juhtuvat, 2)mingi uskumus varustas meid energiaga. Uskumus „homme ma armun“ võib töötada tähenduses 2), aga mitte 1). - Kasulik väär/kasutu tõde: võib olla kasulik uskuda midagi, mis on väär, nt hauatagune elu. Tõde võib olla väga kahjulik
Kas tõde on olemas? Definitsiooni kohaselt peab teadmine olema tõene. Väär saab olla uskumus, kuid mitte teadmine. Aga mis on tõde? Teadmise tõesuse nõue muudab asja keeruliseks seetõttu, et on olemas vähemalt neli arusaama tõest. See jätab mulje, et vabalt võiks igaühel olla oma tõde: ""Ma olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma tõele tunnistust annaksin. Kes tõe seest on, see kuuleb minu häält!" Pilaatus ütleb temale: "Mis on tõde?" Kui ta seda oli öelnud, läks ta uuesti välja juutide juurde."
Mütoloogilised olendid muistendites ja uskumustes Metshaldjapärimus Juba väga varasest ajast saati on inimestel olnud vajadus seletada enda ümber toimuvat. Kõige lihtsam ja ka huvitavam viis ümbritsevat seletada on läbi muistendi. Muistend on aga väljamõeldis ning ütleksin et pigem meelelahutuslik lugu. Midagi hoopis erilisemat on uskumus. Uskumus on sisemine veendumus, et nii just ongi õige ning see võib olla personaalne kuid ka kogukondlikul tasandil. Kaugemasse minevikku vaadates leidub sarnaseid uskumusi juba suuremas ühenduses- kogu läänemeresoome rahvaste tasandil. Üheks selliseks näiteks tooksingi siinkohal metshaldjapärimuse. Oma essees tuginen peamiselt Kristi Salve artiklile ,,Vepsa metshaldjapärimus tänapäeval." Lisaks kasutan ka Aino Laaguse ning Madis Arukase artikleid.
täitmise vastu mässama." Jeremy Bentham, 1816 Charles Sanders Peirce Peirce Ameerika filosoof Charles Sanders Peirce (1839-1914) pani aluse pragmatismile (kr pragma 'tegu, tegutsemine'). Ta ei vastandanud mitte teadmist ja teadmatust, vaid usku (ingl belief) ja kahtlust. Teadmiseks nimetavad inimesed kindlat uskumust. Uskumusel (usul) on Peirce'i sõnul kolm omadust: 1. Uskumusest ollakse teadlik. 2. Uskumus vaigistab ebameeldiva kahtlemisärrituse. 3. Uskumusele tugineb käitumine. Ebameeldiv ärritus, mis kaasneb kahtlusega, sunnib asja lähemalt uurima ning niimoodi uskumuseni jõudma. Uurimistöö eesmärgiks on kahtlusest jagusaamine ning püsiva uskumuseni jõudmine. Peirce ei nõustu Descartes'iga, kes väitis, et uurimistöö eelduseks on mõistuse vabastamine kõigist väärarvamustest, mille saavutamiseks tuleb vähemalt kordki elus kõiges kahelda. Peirce'i arvates
Kunsti tekkimine. Paleoliitikum 30 000 40 000 a vanad kivist ja luust loomakujukesed. Suuremad kujud savist, leitud purunenuna. Vahemere kallastelt on leitud teokarpe, augud sees u 40 000 a vanad, kasutati ehetena. Samuti on leitud omapäraseid inimest kujutavaid kujukesi, näiteks Willendorfi Veenus rõhutatud sootunnustega naist kujutav kujuke u 30 000 a vana. Kunsti sünni teooriad: Usundid: maagia(jahi ja viljakusmaagia) Toteism uskumus, et me pärineme loomadest, lindudest. # viljakusmaagia Willendorfi Veenus. Keskmine eluiga lühike, laste suremus suur. # toteism kujutas mittekütitavaid loomi ( leopardid, ninasarvikud ja linnud, kelle liha ei söödud) Mänguteooria 18. Saj. inimeste mängulust. Võib märgata värviga mängimist. Altamiras värvilised lainelised jooned, käejäljed e. Altamirira ,,makaronid". Mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst Mesoliitikum algab jääkilbi sulamisega 10 000 a eKr
Across Down 1. uskusid 2. asemel 3. luuavarred 4. hauad 4. üldine 5. kummitus 7. kest, koor 6. hirmutama 9. küünal 8. süüdatud 10. augud 12. naasma, tagasi pöörduma 11. maa(kera) 13. seest õõnestama 16. skelett, luustik 14. kõrvits 18. uskumus 15. öökull 17. naeris, kaalikas ----------Võti---------- Part 2 For the Celts October 31 was the last day of the year. People were afraid of winter and associated it with death and evil spirits. The Celtic priests - called the Druids - tried to scare away the demons of evil and death. They built huge bonfires for that.People wore frightening costumes so that demons would do no harm.
kogemused Optimistlik suhe probleemi Kognitiivne pr-s isiklikku lahendusoskused Koostöö ja Sotsiaalne uskumus Motivatsiooniline tõhusesse üksteise pr-s abistamine tõstab Enesetõhususe Affektiivne pr-s enesehinang
• 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. • 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatšepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik. Uskumus • Hing elab pärast surma edasi – Surnukeha balsameeriti ja maeti kindlasse haudehitisse – Kaasas: tarbe- ja luksesemed – Kaasas: vahel ka ohvrid (elusad inimesed) Pühad loomad, jumalad • Amon-Re • Horos • Osiris • Kass • Skarabeus • Apis Heal tasemel olid: • Arstiteadus • Geomeetria • Aritmeetika • Sinuhe jutustused Balsameerimine on: • menetlus koolnute kaitseks roiskumise vastu.
muudetud inimene. Libahundi (ka koduhunt, inimesehunt, soend) kujutelm on tuntud ka eesti rahvausundis; võimalik, et laenuna germaani ja slaavi rahvastelt. Eestlaste uskumuste järgi võis libahundiks saada nõia loitsimise needmise läbi või ise teatud maagilisi toiminguid sooritades hundinaha selga tõmbamine, kolm korda ümber nõiutud kivi käimine, enda erilise nõiutud võidega määrimine, nõiasõnade lugemine. Usuti, et libahundid murravad koduloomi, harvem ka inimesi. Esines uskumus, et libahunte eristab tavalistest huntidest valge märk kaelal - jälg kaelas kantud sõlest, preesist vms ehteasjast. Et libahunti taas inimeseks muuta, tuli talle leiba süüa anda. Vahel lisandus nõue, et leiba pidi ulatama sepistatud rauast teraga, näiteks noa otsas. Libahundiks nimetati ka tavalise hundi kümnendat ka seitsmendat, üheksandat, kaheteistkümnendat poega, kes pidavat koduloomi murdma ja sööma mitte kõri kallale hüpates, vaid tagaotsa poolt.
kõvaduse ja vastupidavuse poolest, vaid ka oma järsult lihvitud tugevate servade poolest. Kuulsa metalli varaseim kirjeldus pärineb XVI sajandist. Usutakse, et Egiptuse ja India moslemid tegid seda juba sadu aastaid varem. Sajandeid tehti mõõku, mis tekitasid eurooplaste hulgas kadedust ja sünnitasid hulga müüte - teiste hulgas ka sir Walter Scotti XIX sajandil loodud uskumus, et damaskuse mõõga teraga on võimalik õhus siidsalli pooleks raiuda või uskumus, et see poolitab ka sellele langeva juuksekarva, kuid sellistele väidetele pole tõestust. On palju teooriajaid, kust võib väljend ,,damaskuse teras" pärineda, kuid ühtegi pole veel tunnistatud. ,,Damaskus" võib viitada mõõkadele, mis sepistati Damaskuses või hoopis mustrile, mis katab damaskuse terase pinda ning mida võib leida ka Bütsantsi impeeriumis kootud damaskuse kangastelt. Veel arvatakse,
Kultuurilugu Võrdlus: Uski ja poliitika Usk on julge kindelolek, usaldus või uskumus. Poliitika on paljude erinevate otsustajate iseseisvate otsuste lõpptulemus. Poliitikat kujundatakse harva ainuisikuliselt, kujundamisse on kaasatud paljude otsustajatega osapooled - kodanikud, poliitikud, ametnikud, ajakirjanikud ja huvigrupid. Nagu maailmas on erinevaid uske (nt. kristlus, islam, budism, judaism jne), on olemas ka erinevaid poliitilisi ideoloogiaid: anarhism, fasism, kommunism, konservatism,
Küsimused: Milleks üldse kopeerida mingit objekti? Kas kõik mõtted on tõesed ? Millal on idee või uskumus tõene ? Uurimisprobleem: veenda kuulajat pragmatismi tõeteooria eelistes. Põhiväide: Tõesed on niisugused ideed, mida me saame omaks võtta,tõenda, kinnitada,verifitseerida. populaarse arusaama kohaselt peab tõene idee kopeerima oma realiteeti. Vastuväide: populaarse arusaama kohaselt peab tõene idee kopeerima oma realiteeti. Võrdle intellektualisti ja pragmatismi loengu materjaliga. Väited: Populaarse arusaama kohaselt peab tõene idee kopeerima realiteeti.
külastama. Pastlad - nahast jalatsid, mida kanti eriti tähtsatel sündmustel. Viisud - vaeste jalanõud puukoorest. Tanu - abielunaiste müts. Sõba - suur õlarätt. Aganad - taime osa, kus sees on viljatera. Kört - poolvedel jahusupp. Talgud - kui pererahvas ei saanud tööga hakkama, kutsuti naabrid appi. Rehielamu - vanaaegne maja. Parred - peened palgid, mis olid asetatud rehetoa laealustele taladele vilja kuivatamiseks. Haritlane - õpetaja. Eepos - uskumus, rahvuskangelane, kangelastegu. Duell - kahevõitlus. Kartser - vangikamber. Diplomaat - kindlaksmääratud volitustega esindav isik. Manufaktuur - väike tööstusettevõte. Nekrut - äsja väeteenistusse võetud isik. Vallakogukond - talupoegade omavalitsus Vallakohus - koosneb kolmest liikmest, lahendasid talupoegade tülisid. Pärisperemees - see kellel, kellel oli päris oma maad. Tsaar - kuningale vastav valitsejatiitel. Revolutsioon - muutus kultuuris ja ühiskondlikus elu.
ka areaatalopeetsia laiguline juuksetus Alopecia areata (lad.k) Alopecia (ingl.k) Seletus Ebaselgetel põhjustel vallanduv koldeline juuste kaotus, mis võib viia kõigi juuste kaotuseni ja ka küünte muutusteni. Ülevaade Juuksesibula piirkonnas tekib põletik, mis viib juuksekarva väljalanguseni. Peanahale tekivad teravalt piirdunud juusteta laigud, mis enesetundes muutusi ei põhjusta. Tavaliselt on laiguline juuste väljalangemine pöörduv, kuid võib ka korduda. On levinud uskumus, et juuste väljalangemine on tõsiste haigustega võrreldes tähtsusetu kosmeetiline probleem. Siin on ära unustatud oluline tähelepanek, et juuste väljalangemine viitab organismis tekkinud haiguslikele protsessidele veel enne, kui organism tegelikult haigestub. Miks siis oodata halvimat, kui reageerida võiks juba palju varem? Juuste väljalangemine tähendab alati, põhjustest olenemata, et juuksekarva pesas olevate juuksejuurte rakkude areng on häiritud ja juuksekarva kasv katkeb
Mõeldes religioonile vanemas kultuuriloos, siis on tegu meie esivanemate usunditega. Usk oli lähedane teistele loodusrahvastele. Paljude loodusrahvuste kohta võimegi kasutada mõistet animism ehk loodususk, kus on loodusega kooskõlas ja sõltuvuses kogu elu. Usutakse eelkõige seda, et kõigil elusolenditel on hing. Hinge austamine on kõige olulisem, sest usutakse, et hing rändab. Ka puudel ja taimedel oli hing. Animismiga käis kaasas ka uskumus väesse. Kõigil, kõigel oli vägi. Inimestel usuti vägi olevat kätes, küüntes ja juustes. Oluline osa oli ka haldjatel, kellega pidi hästi läbi saama. Igal kodul oli majahaldjas, kellele toitu jäeti. Lisaks oli kujunenud arvamus, et mõningatel inimestel on erilised võimed, kes tegelesid ennustamise, ravimisega jne. Kujunesid välja pühad kohad ja arvatakse, et toimusid ohverdused. Ohvrikohti nimetatakse hiiedeks. Tekkisid ohvrikivid. On teada, et olid olemas jumalad
4. UNENÄOD Tänapäeval levinuim ja inimeste poolt tõsiseltvõetavaim surmaennete rühm. Ilmastikunähtused ennustavad surma, surm ilma. Unenägude surmaended on järgmised. Igapäevased tööd: maakündmine, kraavikaevamine, viljalõikus, uute hoonete ehitus, toa- ja pesupesemine, lehmalüpsmine, puu raiumine või kandmine. Hääled: unes kellegi hüüdmine või kõnetamine. Eesti rahvausundi järgi ei tohtinud unes hüüdmisele vastata. Surnu ja sant. Levinud uskumus, et kui surnu annab unenägijale midagi, siis see on hea märk, ja vastupidi. Unes nähtud võõrast peetakse halvaks endeks. Kristlikud motiivid: kirikuõpetaja unes tähendab surma. Ingel unes ei tähenda head. Inimese ihuliikmed: juuste lõikamine ja hamba murdumine tähendavad surma. Peakatte kaotamine unes tähendab leina. 4.1 Koer Koduloomadest ongi koeraga seotud suurim hulk surmaendeid. Loomade alalhoiuinstinkt kätkeb surmahirmu
üksteisega pidevalt võrdlevad.See eeldus lähtub sotsiaalse vahetuse teooriast,mis väidab,et töötajad motiveeritud säilitama õiglasi v võrreldavaid suhteid omavahel. Väärtusteooria Võrdleb väärtusi kui süsteemi,mis tuleneb suures osas sotsiaalsetest nõuetest ja mis toimib üldise motivaatorina ning rahulolu tekitajana.(Locke´i väärtusteooria) Ootusteooria?Rahulolu on 3 tüüpi uskumuste summa:ootused e uskumus,et pingutused näha soorituses,instrumentaalsus e uskumus,et sooritus tasustataxe,väärtus e tajutud tasu väärtus selle saajale. Latentsed töö omadused Töö struktuuri aega töö pakub regulaarselt jagatud kogemusi,töö pakub loovuse,meisterlikkuse ja eesmärgipärase tegutsemise kogemusi,töö personaalse staatuse ja identiteedi võimaldaja,töö aktiivsuse allikas. Herzberg´i 2-faktoriline tööga rahulolu teooria(1968) Tööga rahulolu ning rahulolematust põhjustavad tegurid erinevad ning sõltumatud
vägedega. Pontifex maximus ülempreestri tiitel. Sild inimese ja jumala vahel dux rex religo / relegere lugema Homo sapiens sapiens Homo neanderthalensis 100 000 40 000 a tagasi (teadaolevalt on neandertaallased esimesed, kes oma surnuid matma hakkasid, eriliselt kohtlema tunnus mingitest ettekujutustest, uskumustest. Surnukeha on olnud kinniseotud, on säilinud köidikute jälgi- et surnud hauast välja ei tuleks. Elava laiba uskumus - preanimism Homo religiosus religioosne inimene. Kindel tunnusjoon Johannes Maringer, 1956 Animatism-elususeusk. Kõik, mis on meie ümber, on elus. Animatus elusolend, elustatud. Animism usk hingestatusesse. Anima- hing. Exitus letalis (mors) - elava laiba uskumus. Friedrich Naumann, 1924 Religioon kitsamas tähenduses usund. Laiemas tähenduses- teatud ettekujutuste süsteem, kus religioon toimub inimese peas, psühhikas. Meelenähtus
· Enamasti kasutatakse mõistet religiooni kontekstis - näiteks piiblifundamentalism, islamifundamentalism), harvem muus seoses (näiteks turufundamentalism). · Kõige sagedamini mõistetakse fundamentalismi all traditsioonilisi ja modernismivastaseid usulisi liikumisi - (usuline ekstremism). Enamasti tekivad need püüdest säilitada oma eristuvat identiteeti ja vältida sulandumist (võõrasse) keskkonda. · Religioosse fundamentalismi sisuks on uskumus, et teatavad usulised tekstid või dogmad on paikapidavad ja veatud, vaatamata nende vastuolule nüüdisaegse teadusliku maailmapildiga, või püüe pöörduda tagasi õigete ja rikkumata aluspõhimõtete juurde, millest suurem grupp on väidetavalt eemaldunud või kõrvale kaldunud. · Erinevate usundite fundamentaliste ühendab rahulolematus ühiskonna sekulariseerumisega, tihti on nad aktiivsed osalised poliitikas. Ameerika Ühendriikides on kristlikud
"Minu Maroko" EHK MAAILMA TEISTPIDI VAATAMISE ÕPIK Gerda Kiik Saue Gümnaasium 8a klass Autor Kätlin Hommik-Mrabte Lapsepõlv Moslemiks saamine Õpingud Pariisis Tutvumine oma tulevase abikaasaga Raamatut ajendas kirjutama eestlaste teadmatus islami suhtes. Abielus on juba viiendat aastat ja oma lapse ning mehega elavad hetkel Eestis. Maroko Raamat räägib Kätlini elust Maroko väikeses külakeses Moulay Bouazzas. Maroko on riik Loode-Aafrikas. Kliima Ohtlik liiklemine WC-d Majad (Soojustus, välisfasaad, teine korrus, elutuba) Uskumus nõidadesse Maroko Söögi valmistamine Söögi kombed Poed Moulays ehk hanuutid Kuskuss ja margat Koristamisstiilid Enamik Maroko naisi on pesumasinad Maroko Maroko inimesed Õpingud Ramadaanikuu Sünnikuupäevad Magamine Pulmad Naiste valimine Euroopa kui paradiisimaa 99% islamimaa Maroko Altkäemaks Polügaamia Gigolod Marokolasi iseloomustab loomupärane rahulikkus ning "homme on ka päev." Mehed käivad tänaval...
Absoluutne tõde on loogikute väljamõeldis ning sel pole mingit tähtsust praktikas. Peame leppima nende tõdedega mis “töötavad.” Jamesi järgi leidub siiski mõningaid absoluutseid tõdesid. Need on nö tajumuslikult ilmsed. - “üks pluss üks on kaks”. - “valge erineb hallist vähem kui mustast”. 6. Esitage vähemalt kaks vastuväidet pragmatismi tõekontseptsioonile. “Töötama” kahemõttelisus A. Lovejoy (1908): mida tähendab, et “tõene on see uskumus, mis ‘töötab’”? Sõna “töötama” on kahemõtteline: 1) mingi uskumus prognoosib juhtuvat 2) mingi uskumus varustab meid energiagaKasulik väärus: - Võib ju olla kasulik uskuda millessegi, mis on väär! - Uskumine hauatagusesse ellu võib olla kasulik, ent me ei järelda sellest, et uskumus “hauatagune elu eksisteerib” on tõene. Tõe otsimise mõte B. Russell: pragmatist mõistab vääriti tõe otsimist! - Kui me tahame teada, “kas on tõsi, et lumi
Loogika-teadus üldistest seaduspärasustest, semiootika teine nimetus. Lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast. Kolm osa: Kriitika- klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse. Spekulatiivne grammatika- üldine märgiteooria Metodeutika- kasutatavad meetodid. Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita. TEADMINE =ÕIGUSTATUD TÕENE USKUMUS. Kui mul on tõene uskumus, ei tasu seda siiski teadmiseks pidada. Mul on uskumus, et homme hommikul päike tõuseb. Ja kui homme tõuseb, saan ma teada, kas minu uskumus on ka tõene. probleem: see , et ma seda uskusin ja see on tõene, ei ütle mulle veel midagi selle kohta miks see on õigustatud. Kuidas ma tean seda? R.DESCARTES-MÕTLEN JÄRELIKULT OLEN-praktiline eristus kust saada tõsikindlat teadmist? Absoluutselt kõiges kahtlen Iseenda olemasolus kahtlemine,.
Eestisse jõudis kadripäev koos pealesurutud ristiusuga 12. sajandil, kus kohalikust sügistööde pühast sai püha Katariina mälestuspäev ehk kadripäev. Kadripäeva peeti naistepühaks, sest selleks ajaks lõpetasid naised karjakasvatusega seotud välised sügistööd. Kadripäeva lahutamatu osa, kadrisandiks käimine, pärineb ajast, mil mööda maad rändasid ande koguvad kloostrite kerjusmungad, kelle lauludes kõlas ladinakeelne sõna "sanctus" ('püha') ning kes soovisid pererahvale head vilja-, karja- ja pereõnne. Seetõttu arvataksegi, et eestipärane "kadrisant" tuleneb püha Katariina (Kadri) santidest. Eestlastel käisid kadrisantideks tüdrukud, kes olid riietatud puhastesse valgetesse riietesse, mis arvatavalt sümboliseeris piima (legendi järgi voolas pühaku hukkamisel tema kehast vere asemel piim) ja Katariina mõtete neitsilikku puhtust. Piima seostati ka karjakasvatuse ja sünnitajate naistega. Selle päeva taga seisab varakristlik pühak Aleksa...
paari igapäevaellu Suudlus tseremoonia lõpus • rooma ajastul oli suudlus nn. tehingu lõpetamist sümboliseeriv • praegusel ajal tähendab see, et paar ühendab ja jagab oma hinge Pruudi kandmine üle lävepaku • vanasti oli abiellumine sunniviisiline kui mees naise röövis ja ta mõneks ajaks peitu viis. • seetõttu ei läinud naine ka väga hea meelega mehe koju ja ta tuli üle lävepaku tirida. • veel kaugemast ajaloost on pärit uskumus, et perekonna deemonid järgnesid naisele ja et neid mitte peigmehe koju lasta, tuli naine üle lävepaku tõsta ja seeläbi takistada deemonite pääsu mehe majja
IKIGAI Lola Varm 8.C Ikigai tähendus ◦ Ikigai ( 生き甲斐 , hääldatakse ikigai) on Jaapani mõiste, mis tähendab ”põhjus olemiseks/eksisteerimiseks. ◦ Sõna eesti keeled tõlgituna tähendab ”põhjus miks elada” või “põhjus miks hommikuti ülesse ärgata” ◦ Iga inimese ikigai on isiklik nendele ja oluline nende elule. See on nende väärtus ja uskumus ◦ See toob inimesele sisemist rahu ja heaolu ◦ Tegevused ,mis annavad inimestele ikigait ei ole kunagi peale sunnitud. Tihti on need tegevused mis inimesele meeldivad ja mida nad vabatahtlikult teevad. Tegevus mis annab nende elule mõtte Ikigai välja toodud pildil Ikigai lahtiseletus ◦ Mõiste ikigai koosneb kahest jaapani keelsest sõnast: iki (wikt:生き), mis tähendab elu, elusolemist ja kai ( 甲斐) , mis tähendab effekti, tulemust, puuvilja, väärtust ja kasutust
jälgima, et teha kindlaks, millised uskumused sind takistavad ja häirivad, kuid see ei tähenda veel täieliku kontrolli saavutamist oma tunnete üle. Sa saad oma tundeid ja käitumist suurel määral luua, juhtida ja muuta. Kui saa teed pingutusi oma tunnete kontrollimiseks siis ei saa sinust kunagi mängukanni oma ärevuse, asenduse ning raevu käes. Valitse oma tundeid ja käitumist ning sa saad jagu oma ärevusest Ratsionaalne uskumus Irratsionaalne uskumus · Aitavad ülesande edukalt täita · Häirivad tundeelu ning viivad · Tekitavad tervet pettumust ja halbade tagajärgedeni frustratsiooni, juhul kui tabab · usutakse, et ei tohi mingil juhul ebaedu läbi kukkuda. Arvatakse, et ei ela · Tekitavad tervet indu ja seda üle, et ollakse küündimatu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
